Haridus- ja teadusminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2025-12-02 45 RT I2025-12-092025161091220250162025-12-12+02:00 1 2025-12-08 maarus_1_10.02.2010.xsd 109122025016 5 2025-12-08 Maret Mauer 1062390Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Teaduseetika komitee ja teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustamise ja hinnangute andmise kord Määrus kehtestatakse § 26 lõike 7 ja § 27 lõike 7 alusel. 1 Üldsäte 1 Reguleerimisala Määrusega reguleeritakse teaduseetika komitee ning teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustamise kord, teaduseetika komitee taotluste menetlemise tingimused ja teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni hinnangute andmise kord ning teaduseetika komitee ja teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni tasuliste teenuste loetelu, tasude suurus ja tasude küsimise kord. 2 Teaduseetika komitee moodustamine ja taotluste menetlemine 2 Teaduseetika komitee 1 Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi rakendusüksus) kehtestab teaduseetika komitee moodustamisel teaduseetika komitee töökorra ja liikmete tasustamise korra. 2 Rakendusüksus moodustab teaduseetika komitee valdkondlikud alamkomiteed ning määrab, millistes teadus- ja arendustegevuse valdkondades on alamkomiteel eetilisuse hindamise pädevus. 3 Teaduseetika komitee hindab teadus- ja arendustegevuse eetilisust, sealhulgas hinnates tasakaalu teadus- ja arendustegevusest saadava kasu ning teadus- ja arendustegevusega kaasnevate riskide vahel, ning täidab teisi õigusaktidega antud ülesandeid käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras. 4 Teaduseetika komitee juhindub oma tegevuses õigusaktidest, üldtunnustatud teaduseetika normidest, teaduse heast tavast ja muudest asjakohastest dokumentidest. 3 Teaduseetika komitee liikmed 1 Teaduseetika komitee liikmeks saab nimetada teadus- ja arendustegevuse, teaduseetika, andmekaitse või õiguse valdkonna asjatundja, kellel on komitee liikme kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ning kelle senine tegevus on olnud vastavuses teaduseetika põhimõtetega. 2 Teaduseetika komitee koosseisu kuulub vähemalt viis liiget. 3 Rakendusüksus tagab, et teaduseetika komitees oleks piisav teaduslik, teaduseetika-, andmekaitse- ja õigusalane ekspertiis. 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ülesande täitmiseks võib rakendusüksuse koosseisu kuuluda asjatundja, kes nõustab teaduseetika komiteed andmekaitse- või õigusalastes küsimustes. 5 Teaduseetika komitee koosseisu nimetatud liikme volituste tähtaeg on kolm aastat. 6 Rakendusüksus võib teaduseetika komitee liikme volitused ennetähtaegselt lõpetada, kui: 1 liige on esitanud tagasiastumise avalduse; 2 liige on jätnud oma kohustused teaduseetika komitees täitmata; 3 liige ei ole võimeline osalema teaduseetika komitee töös; 4 liige on eksinud teaduseetika üldtunnustatud normide või teaduse hea tava põhimõtete vastu. 7 Teaduseetika komitee liige taandab ennast taotluse hindamisest, kui esinevad asjaolud, mis võivad mõjutada liikme sõltumatust või erapooletust või milles esineb või võib tekkida huvide konflikt. 4 Taotluste esitamine ja menetlemine teaduseetika komitees 1 Teaduseetika komiteele saab teadus- ja arendustegevuse eetilisuse hindamise taotluse (edaspidi taotlus) esitada iga isik, kes soovib teadus- ja arendustegevuse eetilisuse hindamist. 2 Taotlus esitatakse Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu eesti või inglise keeles. 3 Taotluse kinnitab asutus, kus teadus- ja arendustegevust läbi viiakse. 4 Taotluses esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1 teadus- ja arendustegevuse pealkiri ja lühikirjeldus; 2 teadus- ja arendustegevust läbiviivate isikute andmed, sealhulgas üldandmed, töötamise või õppimise andmed, teaduskraadi andmed, täiendkoolituse andmed; publikatsioonide ja tööstusomandi andmed, projektidega seotuse andmed, eetikakomiteede hinnangutega seotud andmed; 3 teadus- ja arendustegevust läbiviiva(te) asutuse(te) andmed, sealhulgas vastutava(te) töötleja(te) andmed, kui asjakohane; 4 teadus- ja arendustegevuse läbiviimise aeg ja toimumiskoht; 5 teadus- ja arendustegevuse finantseerimise andmed; 6 kavandatava teadus- ja arendustegevuse eesmärk, uurimistöö taust ja põhjendus; 7 uuringu metoodika kirjeldus, sealhulgas valimi moodustamise ja andmete analüüsi kirjeldus, kui asjakohane. 8 uuritavate kaasamise ja informeerimise kirjeldus ning nõusoleku vorm, kui asjakohane; 9 teadus- ja arendustegevuse eetiliste aspektide ning eetiliste riskide maandamise meetmete kirjeldus; 10 isikuandmete kogumise ja töötlemise kirjeldus, kui asjakohane, sealhulgas isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sätestatud tingimuste täitmise kirjeldus. 5 Rakendusüksus viib läbi taotluse tehnilise kontrolli ja kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud aluseid taotluse läbi vaatamata jätmiseks. 6 Kui pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tehnilist kontrolli selgub, et taotluses on puudused, tagastab rakendusüksus taotlejale taotluse ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 7 Rakendusüksusel on õigus jätta taotlus läbi vaatamata, kui: 1 taotleja ei kõrvalda taotluses esinevaid puudusi rakendusüksuse määratud tähtajaks; 2 taotluses kirjeldatud teadus- ja arendustegevusele eetilise hinnangu andmine kuulub seaduse alusel teise eetikakomitee pädevusse; 3 taotlejale on esitatud käesoleva määruse § 5 lõikes 6 nimetatud arve ja kui taotleja ei ole tasunud arvet määratud tähtajaks. 8 Teaduseetika komiteel on õigus jätta käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud hinnang taotlusele andmata, kui: 1 taotlus ei kirjelda teadus- ja arendustegevuse läbiviimist; 2 teaduseetika komiteel puudub pädevus taotluse valdkonnas hinnangu andmiseks; 3 taotleja on alustanud taotluses kirjeldatud teadus- ja arendustegevuse läbiviimist; 4 teaduseetika komitee on taotlust hinnanud ning taotlust ei ole võrreldes eelneva menetlusega oluliselt muudetud; 5 taotlus ei ole esitatud teadus- ja arendustegevuse eest vastutava isiku poolt; 6 taotlust on hinnanud või hindab samaaegselt teine eetikakomitee. 9 Kui puuduvad käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud alused taotluse läbi vaatamata jätmiseks ning lõikes 8 nimetatud alused hinnangu andmata jätmiseks, annab teaduseetika komitee taotluse kohta ühe alljärgnevatest hinnangutest ning esitab selle koos põhjendusega taotlejale: 1 teadus- ja arendustegevus on kooskõlas teaduseetika põhimõtetega; 2 teadus- ja arendustegevus on kooskõlas teaduseetika põhimõtetega teaduseetika komitee poolt seatud tingimuste täitmisel; 3 teadus- ja arendustegevus ei ole kooskõlas teaduseetika põhimõtetega. 10 Käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 2 nimetatud hinnangu andmise korral esitab taotleja teaduseetika komiteele täiendatud taotluse, milles on näidatud teaduseetika komitee poolt seatud tingimuste täitmine. 11 Teaduseetika komitee annab taotluse kohta hinnangu üldjuhul 30 kalendripäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtajast. 12 Teaduseetika komiteel on õigus pikendada taotluse läbivaatamise tähtaega kuni 60 kalendripäeva võrra, kui taotluse keerukus seda tingib või kui taotlus vajab täiendamist, teavitades sellest taotlejat. 13 Rakendusüksusel on õigus kaasata teadus- ja arendustegevuse eetilisuse hindamisse väliseid eksperte. 14 Teaduseetika komiteel on õigus teadus- ja arendustegevuse lõppedes või ennetähtaegsel lõpetamisel küsida taotlejalt uuringu läbiviimise aruannet. 15 Teaduseetika komitee võib teavitada teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni, kui selgub, et komitee poolt hinnatud teadus- ja arendustegevust ei ole läbi viidud taotluses kirjeldatud viisil. 16 Juhul, kui teaduseetika komitee annab taotlusele käesoleva paragrahvi lõike 9 punktides 1 ja 2 nimetatud hinnangu, teeb rakendusüksus taotluse kohta antud kokkuvõtva hinnangu avalikult kättesaadavaks Eesti Teadusinfosüsteemis, avaldades kokkuvõtvas hinnangus: 1 teadus- ja arendustegevuse pealkirja ja lühikirjelduse, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse eesmärgi; 2 taotluse menetlusse võtmise kuupäeva; 3 teadus- ja arendustegevust läbiviivate isikute andmed, sealhulgas ees- ja perekonnanime ning töötamise või õppimise andmed; 4 teadus- ja arendustegevust läbiviiva(te) asutuse(te) andmed, sealhulgas vastutava(te) töötleja(te) andmed, kui asjakohane; 5 teadus- ja arendustegevuse läbiviimise aja ja toimumiskoha; 6 teadus- ja arendustegevuse finantseerimise andmed; 7 teadus- ja arendustegevuse metoodika lühikirjelduse, sealhulgas valimi moodustamise ja andmekoosseisu lühikirjelduse, kui asjakohane; 8 teaduseetika komitee hinnangu ning selle tegemise kuupäeva. 5 Teaduseetika komitee tasuliste teenuste loetelu, tasude suurused ja tasu küsimise kord 1 Teaduseetika komitee teadus- ja arendustegevuse eetilisuse hindamise või muudes õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega seotud tasulised teenused ning tasumäärad on järgmised: 1 teadus- ja arendustegevuse eetilisuse esmane hindamine – 700 eurot; 2 teadus- ja arendustegevuse olulise muutmistaotluse hindamine – 350 eurot; 3 teadus- või ajaloouuringu tarbeks isikuandmete töötlemise hindamine vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikes 4 sätestatule – 350 eurot; 4 konsulteerimine täidesaatva riigivõimu analüüside ja uuringute osas vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõigetes 5¹ ja 5² sätestatule – 250 eurot. 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 nimetatud tasu maksmisest on vabastatud teadus- ja arendusasutus, ülikool, evalveeritud rakenduskõrgkool ning kõrgkool, tingimusel, et nimetatud asutus on teadus- ja arendustegevuse peamine teostaja. 3 Rakendusüksusel on õigus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 nimetatud tasumäära vähendada või tasu küsimisest loobuda, kui teenuse tellija on tervishoiuteenuse osutaja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt, riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, sihtasutus või mittetulundusühing, tingimusel, et teadus- ja arendustegevust teostatakse avalikes huvides. 4 Teaduseetika komitee tasuliste teenuste tasu võtmise korraldab rakendusüksus käesolevas määruses sätestatud korras. 5 Teaduseetika komitee tasuliste teenuste tasu makstakse rakendusüksusele. 6 Kui teaduseetika komitee otsustab anda käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud hinnangu, väljastab rakendusüksus taotlejale teaduseetika komitee teenuse eest arve. 7 Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud arve tuleb tasuda kümne kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest. 3 Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustamine ja teaduseetika rikkumise kahtlusele hinnangu andmine 6 Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon 1 Rakendusüksus kehtestab teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustamisel komisjoni töökorra ja liikmete tasustamise korra. 2 Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni ülesanne on tagada teaduseetika rikkumise kahtluse õiglane, erapooletu, sõltumatu ja läbipaistev hindamine ning vajadusel nõustada teadus- ja arendusasutusi, ülikoole, evalveeritud rakenduskõrgkoole ja kõrgkoole teaduseetika rikkumise kahtluse menetlemisel. 3 Teaduseetika rikkumine on teadus- ja arendustegevuse tulemuste väljamõtlemine, võltsimine, loomevargus, uuritavaid inimesi või uurimisobjekte kahjustavad tegevused või teiste teaduseetika normide või teaduse hea tava põhimõtete vastu eksimine. 4 Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon juhindub oma tegevuses õigusaktidest, üldtunnustatud teaduseetika normidest, teaduse heast tavast ja muudest asjakohastest dokumentidest. 7 Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni liikmed 1 Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni liikmeks saab nimetada isiku, kellel on komisjoni liikme kohustuste täitmiseks vajalik pädevus ning kelle senine tegevus on olnud vastavuses teaduseetika põhimõtetega. 2 Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni liikmete kandidaate saab esitada teadus- ja arendusasutus, ülikool, evalveeritud rakenduskõrgkool, kõrgkool, Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia. 3 Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni koosseisu kuulub vähemalt viis liiget, kes valitakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asutuste poolt esitatud kandidaatide seast. 4 Rakendusüksus tagab, et teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjonis oleks piisav teaduslik, teaduseetika- ja õigusalane ekspertiis. 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ülesande täitmiseks võib rakendusüksuse koosseisu kuuluda asjatundja, kes nõustab teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni õigusalastes küsimustes. 6 Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni koosseisu nimetatud liikme volituste tähtaeg on kolm aastat. 7 Rakendusüksus võib teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni liikme volitused ennetähtaegselt lõpetada, kui: 1 liige on esitanud tagasiasutumise avalduse; 2 liige on jätnud oma kohustused komisjonis täitmata; 3 liige ei ole võimeline osalema komisjoni töös; 4 liige on eksinud teaduseetika üldtunnustatud normide või teaduse hea tava põhimõtete vastu või liikme osas on esinenud usalduse kaotus. 8 Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni liige taandab ennast hinnangu andmisest, kui esinevad asjaolud, mis võivad mõjutada liikme sõltumatust või erapooletust või milles esineb või võib tekkida huvide konflikt. 8 Teaduseetika rikkumise kahtlusele hinnangu andmine 1 Rakendusüksus loob teavituskanali teaduseetika rikkumise kahtluse vastuvõtmiseks. 2 Teaduseetika rikkumise kahtlusest võib teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni teavitada ka muul viisil lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavituskanalile. 3 Rikkumise kahtluse teavitusele on juurdepääs selleks määratud rakendusüksuse töötajal või üksusel ning teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjonil. 4 Rakendusüksus ja teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon tagavad teaduseetika rikkumise kahtlusest teavitaja konfidentsiaalsuse. Teavitaja isiku võib avaldada üksnes teavitaja kirjalikul nõusolekul. 5 Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon või selle esimees hindab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 nimetatud teavituses sisalduva teabe piisavust ja põhjendatust. Kui teavituses esitatud teave ei ole piisav ja põhjendatud menetluse algatamiseks, juhtum ei ole seotud teaduseetika-alase rikkumisega või kui tegemist on korduva samasisulise teavitusega, ei algata komisjon hinnangu andmise menetlust. 6 Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjonil või selle esimehel on õigus teaduseetika rikkumise kahtlus suunata menetlemiseks juhtumiga seotud asutusse. Kui asutus ei algata menetlust, on komisjonil õigus ise menetlus läbi viia. 7 Kui teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon või selle esimees suunab teaduseetika rikkumise kahtluse menetlemise asutusse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6, teavitab asutus komisjoni menetluse tulemist. Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjonil või selle esimehel on õigus asutuselt küsida teavet rikkumise kahtluse menetluse ja tulemuste kohta, kui asutus komisjoni juhtumi tulemist ei teavita. 8 Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni võib taotlusega pöörduda: 1 teadus- ja arendusasutus, ülikool, evalveeritud rakenduskõrgkool või kõrgkool, kui asutusesisest rikkumise kahtluse menetlust ei ole võimalik läbi viia õiglaselt, erapooletult või sõltumatult, sealhulgas kui rikkumise kahtlusega on seotud mitu institutsiooni; 2 teadus- ja arendusasutus, ülikool, evalveeritud rakenduskõrgkool või kõrgkool, kui teaduseetika rikkumise kahtluse menetlus on asutuses läbi viidud, kuid asutus soovib juhtumile teist hinnangut; 3 teaduseetika rikkumise kahtluse osapool, kui teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis, evalveeritud rakenduskõrgkoolis või kõrgkoolis on menetlus läbi viidud ja osapool soovib juhtumile teist hinnangut; 4 teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav ministeerium. 9 Rakendusüksusel on õigus jätta teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjonile esitatud taotlus läbi vaatamata, kui taotlejale on esitatud käesoleva määruse § 9 lõikes 5 nimetatud arve ja kui taotleja ei ole tasunud arvet määratud tähtajaks. 10 Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjonil on õigus jätta käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud hinnang taotlusele andmata, kui esitatud taotlus ei ole komisjoni hinnangul põhjendatud. 11 Rakendusüksusel on õigus kaasata teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemisse komisjoni ettepanekul teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni väliseid eksperte. 12 Kui puudub käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud alus taotluse läbi vaatamata jätmiseks ning lõikes 10 nimetatud alus hinnangu andmata jätmiseks või teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemisse komisjoni hinnangul on käesoleva paragrahvi lõigete 1 või 2 alusel esitatud teavitus põhjendatud, annab teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon teaduseetika rikkumise kahtluse ning vajadusel asutusesisese menetluse osas hinnangu ning teeb selle osapooltele teatavaks. Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon annab vajadusel soovitused, kuidas juhtum lahendada. 13 Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni poolt läbiviidud hinnangu andmise menetlus ning selle tulemused tehakse üldistatud kujul avalikuks, tagades juhtumiga seotud isikute konfidentsiaalsuse. 14 Rakendusüksus küsib kord aastas teadus- ja arendusasutuselt, ülikoolilt ja evalveeritud rakenduskõrgkoolilt statistilise ülevaate asutuses menetletud teaduseetika rikkumise kahtlustest ja nende tulemustest ning teeb selle üldistatud kujul avalikult kättesaadavaks. 9 Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni tasuliste teenuste loetelu, tasude suurused ja tasu küsimise kord 1 Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni tasulised teenused ja tasumäärad on järgmised: 1 teadus- ja arendusasutuse, ülikooli, evalveeritud rakenduskõrgkooli või kõrgkooli poolt esitatud teaduseetika rikkumise kahtluse esmane menetlemine käesoleva määruse § 8 lõike 8 punktis 1 nimetatud taotluse alusel – 1500 eurot; 2 teadus- ja arendusasutuse, ülikooli, evalveeritud rakenduskõrgkooli või kõrgkooli poolt esitatud teaduseetika rikkumise kahtlusele teise hinnangu andmine käesoleva määruse § 8 lõike 8 punktis 2 nimetatud taotluse alusel – 900 eurot; 3 käesoleva määruse § 8 lõike 8 punktis 3 nimetatud teaduseetika rikkumise kahtluse osapoole taotluse alusel juhtumile teise hinnangu andmine – 100 eurot. 2 Rakendusüksus tagastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tasu, kui teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni hinnang erineb asutusesisese menetluse hinnangust taotluse esitanud osapoole osas ning asutuse hinnang ei olnud taotleja suhtes põhjendatud või õiglane. 3 Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni tasuliste teenuste tasu võtmise korraldab rakendusüksus käesolevas määruses sätestatud korras. 4 Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni tasuliste teenuste tasu makstakse rakendusüksusele. 5 Kui teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni annab käesoleva määruse § 8 lõikes 12 nimetatud hinnangu, esitab rakendusüksus taotlejale arve teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni teenuse eest. 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud arve tuleb tasuda kümne kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest. 4 Rakendussäte 10 Määruse rakendamine 1 Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2026. aastast. 2 Määruse § 5 ja § 9 rakendatakse 1. jaanuarist 2028. aastast. Minister Kristina Kallas Kantsler Triin Laasi-Õige