Vabariigi Valitsus määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2026-10-09 101 RT I 2026-10-10+03:00 2026 1 110102026001 2026-10-13+03:00 1 2026-10-09 maarus_1_10.02.2010.xsd 110102026001 7 2026-10-27 Jane Kõnno 1064610 Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks avaldamine esitatud avaldamiseks 1 2026-10-09 Jane Kõnno Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse § 82⁴ lõike 1 alusel. 1 Reguleerimis- ja kohaldamisala ning terminid 1 Määrus reguleerib Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist nii riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kui ka ilma selle volituseta. 2 Kaitseväe kaasamine käesoleva määruse tähenduses on Kaitseväe valduses olevate vahendite ja kaitseväelaste kasutamine korrakaitseseaduse § 82¹ lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks. 3 Kaitseliidu kaasamine käesoleva määruse tähenduses on Kaitseliidu valduses olevate vahendite ja Kaitseliidus sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal olevate tegevväelaste, Kaitseliidu tegevliikmete ja toetajaliikmete ning Kaitseliidu seaduse § 27 lõigetes 4 ja 6 nimetatud auliikmete kasutamine korrakaitseseaduse § 82¹ lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks. 4 Kaitseväelase või Kaitseliidu liikme osalemist sündmuse või kriisiolukorra lahendamiseks moodustatud juhtimis- ja koostöövormis üksnes teabevahetuse, nõustamise või tegevuse koordineerimise eesmärgil ei loeta Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks käesoleva määruse tähenduses. 2 Kaasamise taotluse esitamine 1 Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet esitab vastavalt oma pädevuse piires taotluse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks järgmiste riikliku järelevalve ülesannete täitmisse: 1 otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral; 2 liikluse korraldamine ja reguleerimine ning turvalisuse tagamine; 3 riigipiiri valvamine; 4 politsei ja piirivalve seaduses ning selle alusel määratud isikute kaitsmine ja objektide valvamine; 5 kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsmine; 6 riigivastaste, avaliku rahu vastaste ja üldohtlike süütegude toimepanemise ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine ning korrarikkumise kõrvaldamine; 7 isikute ja vara kaitsmine mehitamata õhusõiduki eest. 2 Päästeamet esitab taotluse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks järgmiste riikliku järelevalve ülesannete täitmisse: 1 päästesündmuse lahendamine ja demineerimistöö tegemine; 2 ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ja varjumise korraldamine. 3 Riigi Infosüsteemi Amet esitab taotluse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide kaitsmisse. 4 Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus, mis on asjaomase riikliku järelevalve ülesande täitmisel korrakaitseorgan, esitab taotluse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks kriisiolukorra lahendamisse. 5 Taotlus esitatakse: 1 Kaitseväele, kui taotletakse Kaitseväe kaasamist; 2 Kaitseliidule, kui taotletakse Kaitseliidu kaasamist. 6 Taotluses märgitakse järgmised andmed: 1 kaasamise õiguslik alus, millest nähtub ülesanne, mille täitmisse Kaitseväge või Kaitseliitu kaasatakse; 2 kas Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamist taotletakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega või ilma selle volituseta; 3 kaasamise eesmärk, sealhulgas selgitus, miks taotleja ei saa ülesannet täita ise ega vabatahtlikult kaasatud isiku abil, õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ning millised ülesande täitmiseks vajalikud muud vahendid tal puuduvad; 4 kaasatavate isikute soovitud koguarv või selle ülempiir igal ajal; 5 kaasatavate vahendite soovitud hulk ja kirjeldus; 6 kaasamise soovitud tähtaeg; 7 ülesande täitmise piirkond või muu ruumiline või tehniline ulatus, kui see on asjakohane; 8 taotletavad riikliku järelevalve meetmed, relvad ja erivahendid, kui need erinevad korrakaitseseaduse § 82¹ lõigetes 5 ja 7 sätestatust. 7 Taotlus esitatakse kirjalikus vormis. 8 Kui Kaitseväge või Kaitseliitu on vaja inimesi, vara või keskkonda ähvardava ohu tõttu kaasata viivitamata, võib taotluse esitada ka muus vormis ja vormistada kirjaliku taotluse niipea kui võimalik. 3 Kaasamise taotluse menetlemine 1 Kaasamise taotluse saamisel Kaitsevägi või Kaitseliit: 1 kontrollib selle vastavust käesoleva määruse nõuetele; 2 hindab oma võimet taotletud ülesannet täita ja kaasamise mõju oma põhiülesannete täitmisele; 3 riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta kaasamise taotlemise korral korraldab otsuse ettevalmistamise; 4 riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasamise taotlemise korral esitab oma seisukoha taotluse esitanud asutusele. 2 Lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul Kaitseväe või Kaitseliidu seisukoha saamisel edastab taotluse esitanud asutus taotluse koos Kaitseväe või Kaitseliidu seisukohaga asjaomasele ministeeriumile Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ettevalmistamiseks. 3 Lõikes 2 sätestatud juhul taotluse ja Kaitseväe või Kaitseliidu seisukoha saamisel korraldab asjaomane ministeerium sellekohase Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ettevalmistamise, selle Kaitseministeeriumiga kooskõlastamise ning Vabariigi Presidendi nõusoleku saamise. 4 Kaasamise taotlus menetletakse viivitamata, arvestades ohu olemust ja kaasamise kiireloomulisust. 4 Kaasamise otsustamine 1 Korrakaitseseaduse § 82³ lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kaasamise või kaasamisest keeldumise otsus vormistatakse kirjalikult. Kaasamise otsuses märgitakse vähemalt § 2 lõike 6 punktides 1 ja 4–7 nimetatud andmed. 2 Kui Kaitseväge või Kaitseliitu on vaja inimesi, vara või keskkonda ähvardava ohu tõttu kaasata viivitamata, võib riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta kaasamise otsuse teha muus vormis ja vormistada kirjalik otsus niipea kui võimalik. 3 Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega otsustatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega. 4 Korrakaitseseaduse § 82³ lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud otsuse teinud organ teavitab kaasamise või kaasamisest keeldumise otsusest viivitamata kaasamist taotlenud korrakaitseorganit ja Kaitseministeeriumi. Korrakaitseseaduse § 82³ lõike 1 punktis 3 nimetatud otsusest teavitab Riigikantselei viivitamata Riigikogu juhatust ja riigikaitsekomisjoni esimeest. 5 Kui jätkuv Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamine takistaks märkimisväärselt Kaitseväe või Kaitseliidu põhiülesannete täitmist, võib kaasamise otsustanud organ kaasamise enne tähtaega lõpetada, teavitades sellest enne kaasavat korrakaitseorganit. 6 Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist võib pikendada kuni 30 päeva kaupa, järgides korrakaitseseaduses ja käesolevas määruses kaasamise kohta sätestatud tingimusi ja korda. 5 Kaasatud kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete alluvus 1 Kaasamise otsuses määratakse, kas ülesannet täitev kaitseväelane või Kaitseliidu liige allutatakse: 1 ülesande täitmise eest vastutavale korrakaitseorgani ametnikule (edaspidi vastutav ametnik) või 2 käsuõigusega ülemale või juhile, kes saab ülesande täitmiseks korraldusi korrakaitseorganilt. 2 Lõike 1 punktis 2 nimetatud käsuõigusega ülema või juhi määrab vastavalt Kaitsevägi või Kaitseliit. 3 Ülesannet täitval kaitseväelasel või Kaitseliidu liikmel on õigus ülesande täitmiseks antud korralduse täitmisest keelduda, kui korralduse täitmine: 1 võib seada ebaproportsionaalsesse ohtu kaitseväelase või Kaitseliidu liikme või tema alluvate elu või tervise või Kaitseväe või Kaitseliidu vara; 2 eeldab kaitseväelaselt või Kaitseliidu liikmelt teadmisi, oskusi, väljaõpet, füüsilisi võimeid või terviseseisundit, mida tal ei ole. 4 Korralduse täitmisest keeldumist tuleb põhjendada korralduse andjale ja sellest viivitamata teavitada vahetut ülemat. 6 Eritunnuse kirjeldus ja kasutamise nõuded 1 Riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane või Kaitseliidu tegevliige peab kandma vormiriietust koos eritunnusega, mille võib kanda ohutusvestile. 2 Eritunnus on ohutusvesti vasakul rinna piirkonnas ja seljaosal musta värvi suurtähtedega kirjutatud sõna „KORRAKAITSE“, mille: 1 vähim laius rinna piirkonnas on 10,5 sentimeetrit ja seljaosal 22,5 sentimeetrit; 2 vähim kõrgus rinna piirkonnas on 3,2 sentimeetrit ja seljaosal 6,5 sentimeetrit. 3 Lõikes 2 sätestatud mõõtmete suurendamisel suurendatakse kõiki mõõtmeid proportsionaalselt. 4 Ülesande iseloomust tuleneval erandjuhul võib korrakaitseorgani loal loobuda vormiriietuse kandmisest ja eritunnuse kasutamisest. 7 Sõiduki eritunnuse kirjeldus ja kasutamise nõuded 1 Riiklikus järelevalves kasutatav Kaitseväe või Kaitseliidu sõiduk tähistatakse sõiduki eritunnusega. 2 Sõiduki eritunnus on valget värvi kleebis, millele on musta värvi suurtähtedega kirjutatud sõna „KORRAKAITSE“, mille: 1 vähim laius on 55 sentimeetrit; 2 vähim kõrgus on 13 sentimeetrit; 3 kirjastiil on Arial. 3 Kleebisega tähistatakse sõiduki juhi ja kõrvalistuja poolne külg. Kleebis peab olema väljastpoolt sõidukit selgelt nähtav ning sellel olev sõna loetav. 4 Lõikes 2 sätestatud mõõtmete suurendamisel suurendatakse kõiki mõõtmeid proportsionaalselt. 5 Ülesande iseloomust tuleneval erandjuhul võib korrakaitseorgani loal loobuda sõiduki eritunnuse kasutamisest. 8 Kaasamise väljaõppe ja juhendamise korraldus ning õpiväljundid 1 Riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta kaasatavale kaitseväelasele või Kaitseliidu liikmele korraldab kaasav korrakaitseorgan enne ülesande täitmisele asumist ülesandepõhise juhendamise, mille käigus tutvustatakse vähemalt täidetavat ülesannet, alluvuse korraldust ja ohutusnõudeid. 2 Riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasamiseks vajaliku väljaõppe korraldab koostöös Kaitseväe või Kaitseliiduga korrakaitseorgan, kes on pädev täitma väljaõppe aluseks olevat riikliku järelevalve ülesannet. 3 Väljaõppe tulemusena kaitseväelane või Kaitseliidu tegevliige vähemalt: 1 teab Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise õiguslikke aluseid, oma ülesannet, pädevuse piire ja alluvuse korraldust; 2 teab väljaõppega hõlmatud riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituste aluseid, ulatust ja piire; 3 oskab kohaldada talle lubatud riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut sundi õiguspäraselt, proportsionaalselt ja ohutult; 4 oskab kasutada väljaõppega hõlmatud ülesande täitmisel lubatud erivahendit ja relva ohutult ning õiguspäraselt; 5 teab ülesande täitmisel korrakaitseorganiga koostöö, teabevahetuse ja tegevuse dokumenteerimise korda; 6 järgib ülesande täitmisel seaduslikkuse, proportsionaalsuse, inimväärikuse ja põhiõiguste kaitse põhimõtteid. 4 Väljaõppe sisu ja mahu määramisel lähtutakse täidetavast ülesandest ja kaasatavale isikule antavatest volitustest ning arvestatakse tema varasemat väljaõpet ja varem omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid. 5 Enne kaasamist hindab korrakaitseorgan koostöös Kaitseväe või Kaitseliiduga lõikes 3 nimetatud õpiväljundite omandamist nende sisule vastava teadmiste kontrolli, praktilise soorituse või muu sobiva hindamisviisi abil. 9 Väljaõppe ja kaasamisega kaasneva kulu hüvitamine 1 Kaitseväele või Kaitseliidule hüvitatakse konkreetse riiklikku järelevalvesse kaasamise vajadusest tingitud § 8 kohase väljaõppega ning riiklikku järelevalvesse kaasamisega seotud otsene mõistlik kulu. 2 Kaitsevägi või Kaitseliit esitab lõikes 1 nimetatud kulu hüvitamise taotluse kaasavale korrakaitseorganile 30 päeva jooksul väljaõppe lõppemisest või kaasamise tähtaja lõppemisest arvates. 3 Taotluses esitatakse hüvitatavate kulude loetelu ja suurus ning seos väljaõppe või täidetud ülesandega. Taotlusele lisatakse kulu tekkimist ja suurust tõendavad dokumendid või muud andmed. 4 Kaasav korrakaitseorgan hüvitab lõikes 1 nimetatud kulu oma eelarvest, või kui see ei ole võimalik, taotleb kulu katmiseks vahendeid Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduse § 58 alusel kehtestatud korras. 5 Kaitseliidu liikmele kaasamise käigus tekkinud kulu hüvitatakse Kaitseliidu seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel ja korras. Peaminister Kristen Michal Kaitseminister Martin Herem Riigisekretär Keit Kasemets