„6) teiselt maksukohustuslaselt käesoleva seaduse § 411 lõikes 2 nimetatud kauba soetamiselt.”;
2) paragrahvi 3 lõike 6 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, kes soetab alkoholi, tubakatoodet või kütust, välja arvatud maagaasi, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses (edaspidi aktsiisikaup) teisest liikmesriigist, välja arvatud füüsiline isik, kes soetab aktsiisikauba isiklikuks otstarbeks;”;
3) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 9, § 8 lõike 3 punktis 10, § 9 lõike 1 punktides 5 ja 6, § 9 lõike 2 punktis 3 ning § 9 lõikes 3 asendatakse sõna „elektrienergia” sõnadega „elektri-, soojus- või jahutusenergia” vastavas käändes;
4) paragrahvi 10 lõiget 4 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) transpordivahend antakse välisriigis lühiajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse;”;
5) paragrahvi 10 lõiget 4 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) osutatakse välisriigis restorani- ja toitlustusteenust, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatud juhtudel;”;
6) paragrahvi 10 lõike 5 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia võrgule ligipääsu võimaldamine ja maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia edastamine võrgu kaudu ning nendega otseselt seotud teenused;”;
7) paragrahvi 12 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Kauba maksuladustamise lõpetamisel või aktsiisikauba aktsiisilaost väljatoimetamisel ilma kauba võõrandamiseta (§ 3 lõike 6 punktid 5 ja 6) on käibe maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või omahind või kauba harilik väärtus, kui see on soetusmaksumusest või omahinnast madalam. Maksustatav väärtus võib vastava kauba maksulattu või aktsiisilattu paigutamisel laoarvestusse kantud väärtusest väiksem olla ainult põhjendatud juhtudel.”;
8) paragrahvi 13 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kui tolliterritooriumile toimetatud kaup on imporditud pärast sellele muu tollikäitlusviisi määramist, ei või imporditava kauba maksustatav väärtus olla üldjuhul väiksem, kui oleks olnud selle kauba maksustatav väärtus tolliterritooriumile toimetamisele vahetult järgnenud importimisel. Kui pärast muu tollikäitlusviisi määramist kauba importimisel deklareeritakse väiksem maksustatav väärtus, lähtub toll komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1–766) (edaspidi ühenduse tolliseadustiku rakendussätted), artikli 181a teise lõike esimeses lauses sätestatust. Kui ühenduse tolliseadustiku artiklites 29–36 ja ühenduse tolliseadustiku rakendussätete artiklites 141–181a toodud tingimused on täidetud ja väärtuse vähenemine tolli rahuldavalt põhjendatud, aktsepteerib toll deklareeritud maksustatavat väärtust. Kui maksustatava väärtuse vähenemine ei ole tolli rahuldavalt põhjendatud, siis määrab toll tuvastatud asjaolusid arvesse võttes tolliväärtuse vastavalt ühenduse tolliseadustiku artiklitele 30 ja 31.”;
9) paragrahvi 15 lõike 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) peamiselt rahvusvahelisi lende korraldava lennuettevõtja õhusõiduki teenindamisega otseselt seotud navigatsiooniteenus ja lennuväljateenus;”;
10) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) teenus, mida mittetulundusühing tasuta või liikmemaksu eest osutab oma liikmetele, ning spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenus, mida mittetulundusühing või sihtasutus osutab füüsilisele isikule;”;
11) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) võrgu kaudu imporditav maagaas ja elektri-, soojus- ja jahutusenergia ning gaasi transportiva tankeriga maagaasivõrku pumbatav gaas;”;
12) paragrahvi 19 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive ja käesoleva seaduse § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse käive, kui teenust osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele.”;
13) paragrahvi 24 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka Eestis maksukohustuslasena registreeritud välisriigi isikule, kelle käive tekib Eestis, välja arvatud käesoleva seaduse § 3 lõikes 31 nimetatud juhtudel ning juhul, kui Eestis registreeritud välisriigi isikul puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis.”;
14) paragrahvi 28 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) ta on maksustamisperioodi jooksul osutanud teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele käesoleva seaduse § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenust, mis kuulub maksustamisele, välja arvatud nullprotsendise maksumääraga maksustamisele, teenuse saaja liikmesriigis.”;
15) paragrahvi 28 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreeditarve, kajastatakse sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitataval ühendusesisese käibe aruandel.”;
16) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Ühendusesisese käibe aruandel ja ühendusesisese käibe muutmise aruandel kajastatakse summad täiseurodes.”;
17) paragrahvi 29 lõike 10 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Võõrandamata põhivaralt soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaks korrigeeritakse vastavalt käesoleva seaduse § 32 lõikes 4 sätestatule.”;
18) paragrahvi 35 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;
19) paragrahvi 36 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Maksustatava ja maksuvaba käibe, arvestatud käibemaksu ning teiselt registreeritud maksukohustuslaselt saadud maksustatava käibe või ettevõtluses kasutatava käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud kauba või teenuse eest tasutava sisendkäibemaksu ning § 3 lõike 4 punktides 2–6 nimetatud saadud teenuse või soetatud kauba maksustatavalt väärtuselt arvestatud või imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluva sisendkäibemaksu kohta igapäevase arvestuse pidamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.”;
20) paragrahvi 38 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 3 nimetatud isik tasub rahandusministri kehtestatud korra kohaselt käibemaksu maksuhaldurile kümne kalendripäeva jooksul teisest liikmesriigist soetatud uue transpordivahendi Eestisse toimetamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui transpordivahendi registreerimise päevaks.”;
21) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorda (edaspidi käesolevas paragrahvis erikord) kohaldatakse juhul, kui maksukohustuslane osutab oma nimel reisijale, sealhulgas juriidilisele isikule või asutusele, reisiga otseselt seotud teenust (edaspidi reisiteenus) ning kasutab reisiteenuse osutamisel ettevõtlusega tegelevalt Eesti või välisriigi isikult soetatud kaupa või saadud teenust.”;
22) seadust täiendatakse §-ga 411 järgmises sõnastuses:
„§ 411. Kinnisasja ja metallijäätmete käibemaksuga maksustamise erikord
(1) Kui maksukohustuslane võõrandab teisele maksukohustuslasele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaupa, tasub kauba soetaja võõrandajale kauba käibemaksuta müügihinna. Kauba soetaja arvestab tehingu kohta väljastatud arvel märgitud käibemaksusumma enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksusummana võõrandaja asemel.
(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud erikorda rakendatakse järgmiste kaupade käibe korral:
1) kinnisasi või selle osa, mille maksustatavale väärtusele käibemaksu lisamisest on maksukohustuslane vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikele 3 kohustatud maksuhaldurit teavitama;
2) metallijäätmed jäätmeseaduse § 104 tähenduses.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kauba soetamisel kajastab maksustatava tehingu ja tasumisele kuuluva käibemaksusumma kauba soetaja oma käibedeklaratsioonil selle kauba eest arve kättesaamise maksustamisperioodil.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvab ostja sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha vastavalt käesolevas seaduses sätestatule samal maksustamisperioodil, kui ta arvestab käibemaksusumma enda tasutava käibemaksuna.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingu kohta tuleb väljastada eraldi arve, millel peab olema märgitud, et kauba soetaja arvestab käibemaksusumma enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksuna.”;
23) paragrahvi 43 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(edaspidi erikord)” tekstiosaga „(edaspidi käesolevas paragrahvis erikord)”;
24) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 44. Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord
(1) Maksukohustuslane, kelle maksustatav käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega jooksva kalendriaasta algusest arvates 200 000 eurot, võib rakendada kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorda (edaspidi käesolevas paragrahvis erikord). Isik teavitab kirjalikult maksuhaldurit maksustamisperioodist, millest alates ta hakkab erikorda rakendama, kas enda maksukohustuslasena registreerimise taotluse esitamisel või hiljemalt erikorra rakendamisele eelneval maksustamisperioodil. Käesolevas lõikes nimetatud piirmäära arvestust peab maksukohustuslane kassapõhiselt. Maksustatava käibe piirmäära arvestamisel ei võeta arvesse põhivara võõrandamist ja kinnisasja juhuslikku kaubana võõrandamist.
(2) Isik, kes soovib erikorda rakendada, peab käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud registreerimiskohustuse piirmäära arvestust kassapõhiselt. Tehingule, millega nimetatud piirmäär ületatakse, tuleb lisada käibemaks kogu tehingu ulatuses.
(3) Erikorra rakendamisel käsitatakse käibe tekkimise ajana päeva, kui tehti käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud toiming.
(4) Erikorda rakendava maksukohustuslase poolt kauba tasuta võõrandamise korral on käibe tekkimise ajaks päev, kui kaup saajale lähetatakse või kättesaadavaks tehakse.
(5) Kui erikorda rakendavast maksukohustuslasest sõltumatul põhjusel ei ole võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgnenud kahe kalendrikuu jooksul tasutud, on käibe tekkimise ajaks kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgneva kolmanda kalendrikuu esimene päev.
(6) Kui lähetatud kaupade ja osutatud teenuste eest ei ole tasutud ning erikorda rakendav maksukohustuslane kustutatakse maksukohustuslaste registrist, siis loetakse käive toimunuks maksustamisperioodil, mille eest viimane käibedeklaratsioon kuulub esitamisele.
(7) Erikorra rakendamisel tekib kauba soetamisel või teenuse saamisel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus pärast kauba või teenuse eest tasumist. Kauba soetamise või teenuse saamise eest osalisel tasumisel on õigus sisendkäibemaks maha arvata kauba või teenuse eest tasutud osas.
(8) Erikorra rakendamisest loobumiseks teavitab maksukohustuslane sellest kirjalikult maksuhaldurit hiljemalt loobumisele eelneval maksustamisperioodil ning käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud juhul hiljemalt esimesel maksustamisperioodil, millest alates loobuti erikorra rakendamisest.
(9) Maksukohustuslasel on kohustus erikorra rakendamisest loobuda, kui maksukohustuslase maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 200 000 eurot. Nimetatud suuruses käibe tekkimisele järgneva kalendrikuu esimesest kuupäevast erikorda ei rakendata. Maksustatava käibe piirmäära arvestamisel ei võeta arvesse põhivara võõrandamist ja kinnisasja juhuslikku kaubana võõrandamist.
(10) Erikorra rakendamise lõppemise järgselt arvestab maksukohustuslane erikorra rakendamise perioodil lähetatud ja kättesaadavaks tehtud kaubalt ja osutatud teenuselt käibemaksu ning soetatud kauba ja saadud teenuse sisendkäibemaksu käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Enne erikorra rakendamist toimunud käibe ning soetatud kauba ja saadud teenuse sisendkäibemaksu arvestamisele kohaldatakse käibemaksuarvestuse üldkorda.
(11) Erikorda ei rakendata järgmiste tehingute ja toimingute korral:
1) kauba import;
2) kauba ühendusesisene käive ja ühendusesisene soetus;
3) teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele käesoleva seaduse § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud sellise teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti;
4) ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult sellise teenuse saamine, mille käibe tekkimise koht on Eesti;
5) käive, kauba soetamine ja teenuse saamine, kui kauba või teenuse eest tasumine toimub lepingu, näiteks liisingulepingu alusel kauba lähetamisele või teenuse osutamisele järgneva pikema perioodi jooksul kui kolm kalendrikuud.
(12) Erikorda rakendav maksukohustuslane esitab käibedeklaratsiooni lisa koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Käibedeklaratsiooni lisa vormil kajastatakse andmed väljastatud ja saadud arvete kohta, mis on käibedeklaratsioonil deklareerimata. Käibedeklaratsiooni lisa vormi ja selle täitmise korra kehtestab rahandusminister määrusega.”;
25) paragrahvi 46 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;
26) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses:
„(17) Erandina käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktist 5 on teise liikmesriigi maksukohustuslasel õigus esitada taotlus 2009. aastal tema asukohariigis toimunud ettevõtluse tarbeks kasutatud kauba importimisel või soetamisel või teenuse saamisel Eestis tasutud käibemaksu tagastamiseks hiljemalt 2011. aasta 31. märtsiks.”;
27) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesoleva seaduse § 46 lõiget 17 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2010. aasta 1. oktoobrist.”;
28) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1 Nõukogu kaheksas direktiiv 79/1072/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – välismaal asuvatele maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord (EÜT L 331, 27.12.1979, lk 11–19), viimati muudetud direktiiviga 2006/98/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006,
lk 129–136);
nõukogu kolmeteistkümnes direktiiv 86/560/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord (EÜT L 326, 21.11.1986, lk 40–41);
nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1–118), viimati muudetud direktiiviga 2010/23/EL (ELT L 72, 20.3.2010, lk 1–2);
nõukogu direktiiv 2007/74/EÜ kolmandatest riikidest saabuvate reisijate imporditava kauba käibemaksust ja aktsiisist vabastamise kohta (ELT L 346, 29.12.2007, lk 6–12);
nõukogu direktiiv 2008/9/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks vastavalt direktiivile 2006/112/EÜ maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis (ELT L 44, 20.2.2008, lk 23–28), viimati muudetud direktiiviga 2010/66/EL (ELT L 275,
20.10.2010, lk 1–2).”
§ 2. Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.
]]>