Riigikogu seadus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2021-11-22 Vabariigi President 2021-11-30 21 RT I2021-12-1020211110122021001 2022-09-01+03:00 mitte jõustunud 1 2021-12-01 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 110122021001 7 2022-03-30 Maret Mauer 1053882Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Riikliku perelepitusteenuse seadus 1 Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala 1 Käesoleva seadusega reguleeritakse riiklikku perelepitusteenust ja sätestatakse lepitusmenetluse korraldamise alused eesmärgiga toetada vanemaid lahkumineku järel oma alaealise lapse edasises elukorralduses kokkuleppele jõudmisel, soodustada vanemate koostööd lapse kasvatamisel ning seeläbi tagada lapse huvide kaitse ja heaolu. 2 Käesolevas seaduses sätestatud perelepitusteenust osutatakse, kui vanemate ja vaidlusest puudutatud lapse elukoht on Eestis. 3 Perelepitusteenust osutatakse ka juhul, kui vaidlus allub Eesti kohtule ja kohus on suunanud vanemad tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5601 alusel perelepitusse. 2 Teiste seaduste kohaldamine 1 Käesolevas seaduses sätestatud lepitusmenetlusele, menetlusele lepitusorganis, perelepitaja kohustustele ning vanemluskokkuleppe kinnitamisele, kehtivusele ja täidetavusele kohaldatakse lepitusseaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. 2 Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. 3 Käesoleva seaduse alusel lepitusmenetluse läbiviimine, sealhulgas lepituskokkuleppe kinnitamine ja kinnitamata jätmine, ei ole haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse tähenduses. 3 Terminid 1 Perelepitaja käesoleva seaduse tähenduses on Sotsiaalkindlustusametiga lepingulises suhtes olev lepitusmenetlust vahetult läbiviiv isik, kes aitab vanematel (edaspidi lepitusosalised) leida nende alaealise lapse elukorralduslikes küsimustes tekkinud vaidlusele lapse huve arvestava lahenduse. 2 Vanemluskokkulepe on käesolevas seaduses sätestatud lepitusmenetluse edukal lõppemisel lepitusosaliste vahel sõlmitud ja Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud kokkulepe. 4 Perelepitusteenus 1 Käesolevas seaduses sätestatud perelepitusteenuse osutamise käigus viiakse perelepitaja vahendusel läbi lepitusmenetlus, mille tulemusel võivad lepitusosalised kokku leppida perekonnaseaduses sätestatud lapsega suhtlemise õiguse või alaealise lapse ülalpidamisega seotud küsimustes. 2 Kui kohus on teinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5601 alusel perelepitusse suunamise määruse, võib lepitusmenetluse käigus kokku leppida ka ühise hooldusõiguse lõpetamises või muutmises perekonnaseaduse § 1371 kohaselt. 5 Lepitusorgan ja perelepituse korraldamine Sotsiaalkindlustusamet on lepitusorgan lepitusseaduse § 19 tähenduses ja tagab perelepitusteenuse osutamise. 6 Perelepitajale esitatavad nõuded 1 Perelepitaja peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele: 1 tal on kõrgharidus; 2 tal on lepitusmenetluse läbiviimiseks vajalikud isikuomadused; 3 ta vastab lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele; 4 ta on läbinud Sotsiaalkindlustusameti korraldatud perelepitaja koolituse. 2 Kui perelepitajana tegutseda sooviv isik on läbinud mõne muu perelepitaja koolituse, mis oma sisult ja mahult vastab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele, tuleb tal oma kvalifikatsiooni tõendamiseks sooritada eksam. Eksami korraldab Sotsiaalkindlustusamet. 3 Perelepitaja, kes tegeleb käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud erijuhtudega, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisele olema läbinud lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele vastava täienduskoolituse lähisuhtevägivalla ohvritega ja psüühilise erivajadusega inimestega töötamiseks. 4 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 ja lõikes 3 nimetatud koolituste tingimused ja korra, sealhulgas nõuded koolituste sisule ja mahule, kehtestab määrusega. 7 Perelepitusteenuse taotlemine 1 Perelepitusteenuse saamiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile taotlus, kuhu on märgitud: 1 taotleja nimi, isikukood või sünniaeg, elukoha aadress ja kontaktandmed; 2 teise poole nimi, isikukood või sünniaeg, elukoha aadress ja kontaktandmed; 3 teise poole nõusolek perelepituses osaleda; 4 vaidluse aluseks olevad asjaolud; 5 kinnitus selle kohta, et teenust taotlevate isikute ja vaidlusest puudutatud lapse kohta ei ole lepitusmenetluse esemeks olevas nõudes käimas kohtuvaidlust; 6 muud olulised asjaolud. 2 Taotlust ei esitata, kui kohus on teinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5601 alusel perelepitusse suunamise määruse. 8 Perelepitusteenuse määramine 1 Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse teenuse saamise ja perelepitaja määramise kohta kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest või tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5601 alusel perelepitusse suunamise määruse saamisest arvates. 2 Sotsiaalkindlustusametil on õigus otsuse tegemisel kontrollida, kas lepitusosaliste vahel on esinenud lähisuhtevägivalda või on esinenud vaidlusest puudutatud lapse väärkohtlemist või hooletusse jätmist ning kas ühel või mõlemal lepitusosalisel on psüühikahäire või intellektipuue, eesmärgiga selgitada välja, kas juhtum kuulub käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud perelepituse erijuhtude alla. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgi saavutamiseks töötleb Sotsiaalkindlustusamet andmeid sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris, sotsiaalkaitse infosüsteemis ja rahvastikuregistris. 9 Perelepitusteenuse osutamisest keeldumine Sotsiaalkindlustusamet keeldub perelepitusteenuse osutamisest, kui: 1 isikul ei ole õigust perelepitusteenust saada; 2 taotluses nimetatud asjaolusid arvestades ei ole vaidlus perelepitusteenuse esemeks; 3 juhtum ei sobi olemuslikult lepitusmenetlusse; 4 teenust taotlevate isikute ja vaidlusest puudutatud lapse kohta on lepitusmenetluse esemeks olevas nõudes käimas kohtuvaidlus; 5 teenust taotlevate isikute ja puudutatud lapse kohta on olemas jõustunud kohtulahend või on Sotsiaalkindlustusamet kinnitanud kokkuleppe ja nende aluseks olevad asjaolud ei ole oluliselt muutunud. 10 Lapse ärakuulamine lepitusmenetluses 1 Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb vaidlusest puudutatud lapsele anda lepitusmenetluse käigus võimalus oma arvamust avaldada. Laps tuleb ära kuulata tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil. 2 Lapse ärakuulamisest võib loobuda, kui vaidlusest puudutatud laps on lepitusmenetluse alustamisele eelneva kuue kuu jooksul lastekaitsetöötaja või mõne muu lapsega töötava isiku poolt lepitusmenetluse esemeks olevate asjaolude suhtes ära kuulatud või kui lapse vanust ja arengutaset arvestades ei ole lapse ärakuulamine võimalik. 3 Lapse korduva ärakuulamise vältimiseks teeb perelepitaja vajaduse korral koostööd lastekaitsetöötajaga või teiste lapsega töötavate isikutega. 4 Lapse korduva ärakuulamise vältimiseks on Sotsiaalkindlustusametil õigus sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri kaudu kontrollida, kas lepitusmenetluse alustamisele eelneva kuue kuu jooksul on vaidlusest puudutatud laps lastekaitsemenetluse käigus lepitusmenetluse esemeks olevate asjaolude suhtes ära kuulatud. Kui vaidlusest puudutatud laps on lastekaitsemenetluse käigus ära kuulatud, on Sotsiaalkindlustusametil õigus nende asjaoludega tutvuda. 5 Sotsiaalkindlustusamet edastab asjakohased andmed vaidlusest puudutatud lapse ärakuulamise kohta perelepitajale. 11 Perelepituse erijuhud 1 Perelepituse erijuhtude alla kuuluvad juhtumid, kus: 1 on esinenud lähisuhtevägivalda; 2 on esinenud lapse väärkohtlemist või hooletusse jätmist; 3 ühel või mõlemal lepitusosalisel on psüühikahäire või intellektipuue. 2 Perelepituse erijuhtude korral võib perelepitaja kaasata lepituskohtumistel osalema teise perelepitaja, kes toetab lepitusmenetluse läbiviimist. 12 Vanemluskokkuleppe sõlmimine ja kinnitamine 1 Kui lepitusosalised jõuavad kokkuleppele, loetakse lepituskohtumised lõppenuks ja sõlmitakse vanemluskokkulepe. 2 Lepitusosalised allkirjastavad vanemluskokkuleppe ja selle kinnitab Sotsiaalkindlustusamet. 3 Sotsiaalkindlustusamet ei kinnita vanemluskokkulepet, kui on ilmne, et lepitusosaliste poolt kokku lepitu ei ole lapse huvidega kooskõlas või kui vanemluskokkulepe või selle osa ei ole täidetav. Sotsiaalkindlustusamet teeb lepitusosalistele ettepaneku jätkata lepituskohtumistega ja muuta vanemluskokkulepet selliselt, et see oleks lapse huvidega kooskõlas ja täidetav. 4 Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud hilisem vanemluskokkulepe asendab varasemat sama lapse kohta tehtud kohtulahendit või kokkulepet. 5 Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud vanemluskokkulepe on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 25 tähenduses. 6 Alaealise lapse ülalpidamist puudutav Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud vanemluskokkulepe on täitedokument juhul, kui see sisaldab kokkulepet elatise maksmise kohta. 13 Lepitusmenetluse lõppemise alused ja edutus 1 Lepitusmenetlus lõppeb, kui: 1 lepitusosalised sõlmivad vanemluskokkuleppe, mille kinnitab Sotsiaalkindlustusamet; 2 lepitusosalised ei jõua kokkuleppele; 3 üks pool soovib lepituskohtumised katkestada; 4 perelepitaja hinnangul on vanemluskokkuleppe sõlmimine ebatõenäoline; 5 lepitusosalised ei soovi muuta vanemluskokkulepet vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõikele 3; 6 lepitusmenetluse jätkamine ei ole muutunud asjaolusid arvestades võimalik. 2 Lepitusmenetlus lõppeb ka juhul, kui vaidlusest puudutatud laps saab lepitusmenetluse ajal täisealiseks. Kui vaidlusest puudutatud lapsi on mitu, lõppeb lepitusmenetlus vaid täisealise lapse osas. 3 Kui lepitusmenetlus lõppeb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 2–6 alusel, edastab Sotsiaalkindlustusamet pooltele edutuse tõendi. 4 Sotsiaalkindlustusamet edastab pooltele lepitusmenetluse edutuse tõendi ka juhul, kui üks osapool ei anna taotluse esitamisel nõusolekut perelepituses osaleda või kui lepitusosalised ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti määratud perelepitajaga. 14 Kohtu teavitamine lepitusmenetluse tulemusest 1 Kui kohus tegi perelepitusse suunamise määruse ja lepitusmenetlus on lõppenud, edastab Sotsiaalkindlustusamet kümne tööpäeva jooksul lepitusmenetluse lõppemisest arvates kohtule teabe vanemluskokkuleppe kinnitamise kohta või edutuse tõendi lepitusmenetluse edutuse korral või teabe vaidlusest puudutatud lapse täisealiseks saamise kohta. 2 Kui vanemluskokkulepe asendab varasemat sama lapse kohta tehtud kohtulahendit, edastab Sotsiaalkindlustusamet kokkuleppe kümne tööpäeva jooksul selle kinnitamisest arvates kohtulahendi teinud kohtule. 15 Perelepituse rahastamine 1 Perelepitust rahastatakse riigieelarvest. 2 Riigieelarve vahenditest kaetavate lepituskohtumiste mahu ja maksumuse kehtestab määrusega. 16 Vaidemenetlus Kui isik ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti poolt käesoleva seaduse alusel tehtud haldusotsuse või sooritatud toiminguga, on tal õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile. Sotsiaalkindlustusamet lahendab vaide 30 päeva jooksul vaide esitamisest arvates. 17 Lepitusseaduse muutmine Lepitusseaduse § 4 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Lepitaja vaikimiskohustus ei takista lepitajal lastekaitseseaduse § 27 lõike 1 alusel abivajavast lapsest ja § 31 lõike 1 alusel hädaohus olevast lapsest teatamast ka juhul, kui asjaolud, millest nähtuvalt vajab laps abi või on hädaohus, saavad lepitajale teatavaks lepitusmenetluse käigus.”. 18 Perehüvitiste seaduse muutmine Perehüvitiste seaduse § 50 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse elatist väljamõistva kohtulahendi, kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsuse või riikliku perelepitusteenuse seaduse alusel kinnitatud vanemluskokkuleppe alusel.”. 19 Perekonnaseaduse muutmine Perekonnaseadust täiendatakse §-ga 1371 järgmises sõnastuses: „§ 1371. Ühise hooldusõiguse lõpetamine või muutmine vanemate kokkuleppel

Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, võivad nad riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusmenetluse käigus kokku leppida, et ühine hooldusõigus lõpetatakse osaliselt või täielikult ning hooldusõigus antakse osaliselt või täielikult ühele vanemale üle. Sellise kokkuleppe saab sõlmida vaid siis, kui kohus on teinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5601 alusel perelepitusse suunamise määruse.”.

]]> 20 Rahvastikuregistri seaduse muutmine Rahvastikuregistri seaduse § 22 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) muu eespool nimetamata dokument.”. 21 Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1421 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud perelepitusteenusega seotud andmed – lepitusosaliste üldandmed, vaidlusest puudutatud lapse üldandmed, lepitusmenetluse üldandmed, lepitusmenetlusega seotud toimingute ja dokumentide andmed ning perelepitusteenuse osutamisega seotud andmed.”;

2) paragrahvi 144 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Perelepitaja, kes viib riikliku perelepitusteenuse seaduse alusel läbi lepitusmenetluse, kannab sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse hiljemalt teenuse osutamise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks andmed perelepitusteenuse osutamise käigus läbiviidava lepitusmenetluse kohta.”;

3) paragrahvi 144 lõiget 6 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud perelepitusteenust saavate lepitusosaliste üldandmed, vaidlusest puudutatud lapse üldandmed ning andmed perelepitusteenuse osutamisega seotud dokumentide ja toimingute kohta.”;

4) paragrahvi 1451 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva seaduse § 1421 punktis 9 nimetatud andmeid säilitatakse kuni perelepitusteenusest puudutatud lapse täisealiseks saamiseni.”.

]]> 22 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 428 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) vaidluse esemeks olevas küsimuses kinnitatakse riikliku perelepitusteenuse seaduse §-s 12 sätestatud vanemluskokkulepe;”;

2) seadustikku täiendatakse §-ga 5601 järgmises sõnastuses:

㤠5601. Lepitusmenetlus lapsega suhtlemise korraldamise asjas

(1) Kohtule tuleb koos avaldusega esitada riikliku perelepitusteenuse seaduse §-s 13 või lepitusseaduse §-s 12 nimetatud tõend lepitusmenetluse edutuse kohta.

(2) Lepitusmenetlust ei tule enne kohtusse pöördumist läbida juhul, kui vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne või esineb muu mõjuv põhjus. Vägivalla esinemise korral tuleb sellele avalduses viidata. Muu mõjuva põhjuse esinemist tuleb avalduses põhistada.

(3) Kui kohtule koos avaldusega lepitusmenetluse edutuse tõendit ei esitatud ja avalduses käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludele ei viidatud, küsib kohus andmeid lepitusmenetluse läbimise kohta Sotsiaalkindlustusametilt.

(4) Kui Sotsiaalkindlustusametilt saadud teabe kohaselt ei ole vanemad enne kohtusse pöördumist lepitusmenetlust läbinud ja kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid ei esine, võtab kohus avalduse menetlusse ja suunab vanemad osalema riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusmenetluses. Kohus selgitab vanematele Sotsiaalkindlustusameti poole pöördumise korda ja määrab pöördumise tähtaja. Kohus saadab perelepitusse suunamise määruse Sotsiaalkindlustusametile ja toimetab selle kätte menetlusosalistele.

(5) Kui avaldusest nähtuvalt on vanem olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne, selgitab kohus vanematele võimalust pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusmenetluse läbiviimiseks.

(6) Kohus peatab menetluse lepitusmenetluse lõppemiseni.

(7) Kohtul on õigus saada Sotsiaalkindlustusametilt igal ajal teavet lepitusmenetluse läbiviimise kohta.

(8) Kui Sotsiaalkindlustusamet edastab kohtule riikliku perelepitusteenuse seaduse § 14 alusel sama seaduse §-s 12 sätestatud kinnitatud vanemluskokkuleppe või teabe vanemluskokkuleppe kinnitamise kohta, lõpetab kohus käesoleva seadustiku § 428 lõike 1 punkti 6 alusel asja menetluse määrusega ja otsustab vajaduse korral käesoleva seadustiku § 480 alusel varasema kohtulahendi tühistamise või muutmise. Kui kohtule esitatakse riikliku perelepitusteenuse seaduse §-s 13 sätestatud lepitusmenetluse edutuse tõend, jätkab kohus asja menetlemist.

(9) Kui kohtule on esitatud lapsega suhtlemise korraldamise asjaga seotud elatisnõue, võib kohus suunata vanemad lepitusmenetluses osalema kõigis nõuetes käesoleva paragrahvi lõigetes 1–8 sätestatud korras.

(10) Lapsega suhtlemise korraldamise kokkuleppe või määruse muutmise korral kohtusse pöördumisele kohaldatakse lapsega suhtlemise korraldamise kohta sätestatut. Kohus võib riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusmenetlusse suunata ka kohtulahendi muutmise asja.

(11) Hilisem Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud vanemluskokkulepe sama alaealise lapse suhtes asendab varasemat kohtulahendit või kokkulepet. Hilisem alaealise lapse elatisnõude kohta tehtud kohtulahend asendab varasemat sama alaealise lapse elatisnõude kohta kinnitatud kokkulepet.”;

3) paragrahvi 5601 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Kui kohtule on esitatud lapsega suhtlemise korraldamise asjaga seotud perekonnaseaduse §-s 1371 nimetatud hooldusõiguse nõue või elatisnõue, võib kohus suunata vanemad lepitusmenetluses osalema kõigis nõuetes käesoleva paragrahvi lõigetes 1–8 sätestatud korras.”;

4) seadustikku täiendatakse §-ga 5621 järgmises sõnastuses:

„§ 5621. Lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse täidetavus ja sunnivahendite määramine

(1) Kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab täitemenetluse seadustiku § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda.

(2) Kohus lubab suhtluskorda täitma kohustatud isiku suhtes jõudu rakendada üksnes juhul, kui muude vahendite rakendamine on jäänud tulemuseta või kui on põhjust eeldada, et see jääb tulemuseta, või kui on vaja lahend kiiresti täita ning jõu kasutamist õigustab vajadus tagada lapse heaolu, mida ei ole muul viisil võimalik saavutada.

(3) Lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest.”;

5) paragrahv 563 tunnistatakse kehtetuks.

]]> 23 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust täiendatakse §-ga 26 järgmises sõnastuses: „§ 26. Vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine

(1) Kui kohus on saanud avalduse vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes või lapsega suhtlemise korraldamise kohta enne 2022. aasta 1. septembrit, lahendab kohus avalduse enne 2022. aasta 1. septembrit vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise kohta kehtinud sätete alusel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjades tehtud kohtulahendite ja kokkulepete täidetavusele kohaldatakse enne 2022. aasta 1. septembrit kehtinud seadust.”.

]]> 24 Täitemenetluse seadustiku muutmine Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Kui lapsega suhtlemist korraldavaks täitedokumendiks on kohtulahend ja kohus ei ole määranud vabatahtliku täitmise tähtaega või kui lapsega suhtlemist korraldavaks täitedokumendiks on lepituskokkulepe, määrab vabatahtliku täitmise tähtaja kohtutäitur. Lapsega suhtlemist korraldava täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg ei või olla lühem kui kümme päeva ega pikem kui kolmkümmend päeva. Kohtutäitur arvestab selle tähtaja määramisel suhtluskorras kindlaksmääratud esimese suhtlustoimingu aega.”;

2) paragrahvi 179 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks. Hagita menetluses on avaldajaks sissenõudja ja puudutatud isikuks võlgnik. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse.”;

3) paragrahvi 179 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:

„(21) Esmakordsel trahvimisel ei ole trahvisumma väiksem kui 50 trahviühikut ega suurem kui 500 trahviühikut, korduval trahvimisel ei ole trahvisumma suurem kui 800 trahviühikut karistusseadustiku tähenduses.

(22) Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti käesoleva seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest.

(23) Enne trahvi või aresti määramist kuulab kohus vajaduse korral lapse ära.”.

]]> 25 Seaduse jõustumine 1 Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. septembril. 2 Käesoleva seaduse § 4 lõige 2, § 19 ja § 22 punkt 3 jõustuvad 2023. aasta 1. juulil. Riigikogu esimees Jüri Ratas