Haridus- ja teadusminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2025-12-02 46 RT I2025-12-1020255110122025005 2026-01-01+02:00 1 2025-12-08 maarus_1_10.02.2010.xsd 110122025005 5 2025-12-09 Maret Mauer 1062389Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Kutseõppeasutusele antava tegevustoetuse põhimõtted, rakendamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse § 47 lõike 9 alusel. 1 Üldsätted 1 Reguleerimis- ja kohaldamisala 1 Määrusega reguleeritakse kutseõppeasutusele ja kutseõpet korraldavale rakendus-kõrgkoolile (edaspidi kool) kutseõppe korraldamiseks ning kooli arengukava täitmiseks tegevustoetuse (edaspidi tegevustoetus) eraldamise põhimõtted, rakendamise tingimused ja kord. 2 Määrust kohaldatakse riigi kutseõppeasutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala rakenduskõrgkooli kutseõppe rahastamisele. 3 Määrust kohaldatakse munitsipaal- ja erakutseõppeasutusele riigieelarvest tegevustoetuse eraldamiseks juhul, kui munitsipaal- või erakooli pidaja ja ministeerium on halduslepinguga kokku leppinud kutseõppe korraldamises vastava pidaja koolis. 4 Määrust ei kohaldata sisekaitse ja riigikaitse rakenduskõrgkooli kutseõppe rahastamisele. 5 Määrust ei kohaldata kutseõppeasutuse seaduses sätestatud ettevalmistava õppe rahastamisele. 2 Tegevustoetuse põhimõtted 1 Koolile eraldatakse tegevustoetus kutseõppe korraldamiseks üheks kalendriaastaks. 2 Tegevustoetuse komponendid on: 1 baasrahastus; 2 tulemusrahastus; 3 kättesaadavuse tagamise rahastuskomponent. 2 Kutseõppe rahastamine 3 Baasrahastuse põhimõtted 1 Kutseõppe baasrahastusega eraldatakse vahendid kutseõppe korraldamiseks, tugiteenuste ja -meetmete rakendamiseks ning kooli haldamiseks. 2 Baasrahastuse komponendid on: 1 õpetajate tööjõukulu; 2 muude töötajate tööjõukulu ja töötajatega seotud muud kulud; 3 õppevahendite kulu; 4 halduskulu. 3 Õpetajate tööjõukulu ning muude töötajate tööjõukulu ja töötajatega seotud muud kulud on ette nähtud kasutamiseks tööjõukulude või sarnase sisuga teenuste katteks. 4 Baasrahastuse arvestamisel lähtutakse kutseõppe korraldamise ning õpilastele tugiteenuste ja -meetmete osutamise arvestuslikust maksumusest ning halduskulu puhul lisaks kooli varasematest tegelikest kuludest. 4 Baasrahastuse komponendi arvestamise alused 1 Baasrahastuse komponendi suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse: 1 nominaalajal õppivate riigieelarvest rahastatavate õpilaste arv koolis Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS) toetuse rakendamise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga (edaspidi õpilaste arv); 2 arvestuslik õpilaste arv ühe õpetaja ametikoha kohta; 3 õpilaste arv, kes õppimiseks ja arenguks vajavad tugimeetmete rakendamist; 4 õpilase iseseisva töö osakaal üldharidus- ja põhiõpingute mahust; 5 kooli hoonete haldamisega seotud tegelikud ja arvestuslikud kulud; 6 kooli hoonete suletud netopinna ruutmeetrid. 2 Õpilastele tugiteenuste ja -meetmete rakendamisel ning õpetajate ja tugispetsialistide tööjõukulude katmisel võetakse arvesse järgmisi tugimeetmeid, mis tulenevad kutseõppeasutuse seaduse § 31¹ lõike 2 alusel kehtestatud määrusest: 1 põhjalik pedagoogiline sekkumine; 2 õpe kuni 8 õpilasega väikerühmas; 3 mõõdukas pedagoogiline sekkumine; 4 õpe kuni 12 õpilasega väikerühmas; 5 täiendav eesti keele õpe õpilasele, kes ei ole suuteline eestikeelses õppes osalema. 3 Kui õpilasele on märgitud mitu tugimeedet, siis arvestatakse rahastamisel ainult esimest meedet lõikes 2 toodud järjestuse alusel. 4 Õpetajate arvestusliku ametikohtade arvu kindlaksmääramiseks kasutatakse lisas 1 toodud järgmisi arvestamise aluseid: 1 õpilaste kategooriate koefitsiente; 2 kooli kategooriast tulenevat arvestuslikku õpilaste arvu õpetaja ametikoha kohta; 3 lõike 2 punktides 2, 4 ja 5 toodud tugimeetmele vastavat arvestuslikku õpilaste arvu õpetaja ametikoha kohta. 5 Täiendava tugiteenuste osutamiseks vajalike arvestuslike ametikohtade arvu kindlaksmääramiseks kasutatakse lõike 2 punktides 1 ja 3 sätestatud tugimeetmetele vastavat arvestuslikku lisatundide arvu nädalas, mis on toodud käesoleva määruse lisas 1. 5 Baasrahastuse arvutamine 1 Õpetajate tööjõukulu arvestamiseks korrutatakse arvestuslik õpetaja ametikohtade arv põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 76 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud õpetaja töötasu alammäära, tööjõumaksude ja õpetaja töötasu diferentseerimiskomponendiga. 2 Arvestusliku õpetaja ametikohtade arvu leidmiseks korrutatakse õpilaste arv vastava õpilaste kategooria koefitsiendiga ning saadud tulemus jagatakse arvestusliku õpilaste arvuga õpetaja ametikoha kohta, lähtudes käesoleva määruse §-s 4 toodud alustest. 3 Muude töötajate tööjõukuluks ning töötajatega seotud muudeks kuludeks arvestatakse vähemalt 20% õpetajate tööjõukulust. Saadud tulemusele lisatakse käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktides 1 ja 3 sätestatud meetmete rakendamiseks täiendav tugiteenuste osutamise kulu. 4 Täiendava tugiteenuste osutamise kulu arvestamiseks korrutatakse tugiteenuste osutamiseks vajalik täiendav arvestuslike ametikohtade arv põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 76 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud õpetaja töötasu alammäära, tööjõumaksude ja õpetajate töötasu diferentseerimiskomponendiga. 5 Täiendava tugiteenuste osutamiseks vajalike arvestuslike ametikohtade arvu leidmiseks korrutatakse õpilaste arv neile rakendatava tugimeetmetele vastava arvestusliku nädala lisatundide arvu ja arvu 21 jagatisega, lähtudes käesoleva määruse §-s 4 toodud alustest. 6 Õppevahendite kulu arvestamiseks korrutatakse õpilaste arv vastava õppevahendi ühikuhinnaga õpilase kohta, mis on toodud käesoleva määruse lisas 1. 7 Kooli haldamisega seotud kulude arvestamiseks liidetakse: 1 kooli hoone, välja arvatud õpilaskodu, (edaspidi õppehoone) toetuse rakendamise aasta suhtes üle-eelmise aasta ja sellele eelneva aasta keskmine tegelik kulu kütte, soojusenergia, vee, kanalisatsiooni ja elektri eest; 2 õppehoone muu majandamiskulu, mis leitakse, korrutades õppehoone õppetööks kasutatava suletud netopinna ruutmeetrite arv riigi kutseõppeasutuste hoonete sama perioodi keskmise muu majandamiskuluga suletud netopinna ühe ruutmeetri kohta. 8 Munitsipaal- ja erakooli puhul leitakse lõike 7 punktis 1 nimetatud kooli keskmine tegelik kulu, korrutades: 1 õppehoone õppetööks kasutatava suletud netopinna ruutmeetrite arv; 2 eraldatava tegevustoetuse rakendamise aasta suhtes üle-eelmise aasta ja sellele eelneva aasta riigi kutseõppeasutuste hoonete keskmine tegelik kulu kütte, soojusenergia, vee, kanalisatsiooni ja elektri eest suletud netopinna ühe ruutmeetri kohta. 9 Kooli haldamisega seotud täiendavate kulude katmiseks suurendatakse lõikes 7 leitud summat vähemalt 10% võrra. 10 Era- või munitsipaalkooli haldamisega seotud kulu arvestamisel korrutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 9 arvestatud summa toetuse rakendamise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga EHISesse kantud riigieelarvest rahastatavate õpilaste arvu ja toetuse rakendamise aasta suhtes üle-eelmise aasta ja sellele eelneva aasta 10. novembri keskmise riigieelarvest rahastatavate õpilaste arvu suhtarvuga. 11 Rakenduskõrgkooli haldamisega seotud kulu arvestamisel korrutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 9 arvestatud summa toetuse rakendamise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga EHISesse kantud riigieelarvest rahastatavate kutseõppe õpilaste arvu ja sama kuupäeva kõigi kooli riigieelarvest rahastatavate õppijate suhtarvuga. 12 Munitsipaalkooli õppevahendite ja halduskulu komponendile lisatakse käibemaksu kulu katteks 12%. 6 Tulemusrahastus 1 Kutseõppe tulemusrahastuse abil rahastatakse riigile oluliste strateegiliste eesmärkidega ja koolile antud ülesannete täitmisega seotud tulemusnäitajate saavutamist kutseõppe tasemeõpet korraldavates koolides. 2 Koolile tulemusnäitajate alusel arvestatava tulemusrahastuse summa arvutamiseks korrutatakse kooli tulemusnäitaja väärtus kooli baasrahastuse osakaaluga ning jagatakse kõigi koolide tulemusnäitaja väärtuste ja baasrahastuse osakaalude korrutiste summaga. Saadud tulemus korrutatakse tulemusrahastuse kogumahu ja käesoleva määruse §-s 7 nimetatud tulemusnäitaja osakaaluga. 3 Koolile tulemusnäitajate alusel arvestatavat tulemusrahastuse osa võib vähendada kuni 30%, kui kool ei ole täitnud tegevustoetuse käskkirja või halduslepinguga ette nähtud ülesandeid. 7 Tulemusrahastuses arvesse võetavad tulemusnäitajad ja nende osakaal 1 Koolile tulemusrahastuse põhjal arvestatava tegevustoetuse osa arvutamisel võetakse arvesse tulemusnäitajaid järgmistes valdkondades: 1 kutseõppe kvaliteet; 2 kutseõppe tulemuslikkus; 3 ühiskonna arengu toetamine. 2 Kutseõppe kvaliteedi näitajatena arvestatakse: 1 tasemeõppe kutsetunnistuse või mõne samaväärse riiklikult tunnustatud tunnistusega lõpetanute osakaalu lõpetanutest, mille osakaal tulemusrahastuse kogumahust on 5 %; 2 töökohapõhises õppes osalevate õpilaste osakaalu kooli õpilaste koguarvust, mille osakaal tulemusrahastuse kogumahust on 5%. 3 Kutseõppe tulemuslikkuse näitajana arvestatakse kutsehariduse õppekavadel arvestusliku nominaalajaga lõpetanud õpilaste osakaalu kõigist kooli kutsehariduse õppekavadele vastuvõetud õpilastest. Osakaal tulemusrahastuse kogumahust on 50%. 4 Ühiskonna arengu toetamise näitajana arvestatakse: 1 nende põhikooli ja gümnaasiumi 7.–12. klassi õpilaste osakaalu, kellele pakutakse õpet kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõike 1 alusel vähemalt 35 üldhariduse õppetunni ulatuses, kooli õpilaste koguarvust, mille osakaal tulemusrahastuse kogumahust on 10%; 2 õppimise või töötamisega hõivatute osakaalu kooli lõpetanutest, mille osakaal tulemusrahastuse kogumahust on 30%. 8 Tulemusrahastuse mahu määramise aluseks olevate tulemusnäitajate täpsustused 1 Käesoleva määruse § 7 lõike 2 punktis 1 nimetatud tulemusnäitaja arvutamisel võetakse arvesse 3.–5. taseme õppekava lõpetajad, kelle lõpetamise kuupäev on vahemikus toetuse rakendamise aasta suhtes üle-eelmise aasta 1. oktoobrist kuni toetuse rakendamise aastale eelneva aasta 30. septembrini, välja arvatud 3. taseme õppekava lõpetajad, kelle puhul on rakendatud § 4 lõike 3 punktides 1 või 2 nimetatud tugimeedet. 2 Käesoleva määruse § 7 lõike 2 punktis 2 nimetatud tulemusnäitaja arvutamisel võetakse aluseks õpilaste keskmine arv toetuse rakendamise aasta suhtes üle-eelmise aasta septembrist kuni toetuse rakendamise aastale eelneva aasta augustini. 3 Käesoleva määruse § 7 lõikes 3 nimetatud kutsehariduse õppekava arvestusliku nominaalajaga lõpetanuks loetakse lõpetanu, kes on lõpetanud õpingud õppekava nominaalkestuse ja kuni ühe aasta jooksul. Kui õppekava kestus on alla 2,5 aasta, loetakse nominaalajaga lõpetanuks õppija, kes on lõpetanud õpingud õppekava nominaalkestuse ja mitte enam kui poole aasta jooksul. Pikematel õppekavadel loetakse nominaalajaga lõpetanuks õppija, kes on lõpetanud õpingud õppekava nominaalkestuse ja mitte enam kui ühe aasta jooksul. Näitaja arvestamisel käsitletakse ainult sama õppimissündmuse raames lõpetamist. 4 Käesoleva määruse § 7 lõike 4 punktis 1 nimetatud tulemusnäitaja arvutamisel võetakse aluseks õpilaste keskmine arv toetuse rakendamise aasta suhtes üle-eelmise aasta septembrist kuni toetuse rakendamise aastale eelneva aasta maini. 5 Käesoleva määruse § 7 lõike 4 punktis 2 nimetatud õppimise või töötamisega hõivatuks loetakse kaks aastat enne toetuse rakendamise aastat kooli 3.–5. taseme õppe lõpetanud isik, kes: 1 lõpetamise aasta ja/või järgneva aasta 10. novembril õpib kutseõppe sama haridustaseme jätkuõppes või järgmisele kvalifikatsioonitasemele vastaval õppekaval või 2 ei ole koos kutseharidusega omandanud põhi- või keskharidust, ent jätkab lõpetamise aasta ja/või järgneva aasta 10. novembri seisuga õpinguid üldharidusõppes või 3 õpib lõpetamise aasta ja/või järgneva aasta 10. novembril kõrgharidustaseme õppes või 4 on kutseõppe tasemeõppe, sealhulgas kutsekeskharidusõppe lõpetamisele järgneval kalendriaastal tööturul rakendunud vähemalt kuus kuud ja saanud aasta jooksul tulu vähemalt miinimumpalga ulatuses või 5 lõpetas kooli kaks aastat enne toetuse rakendamise kalendriaastat ning kellele on lõpetamisele järgneval aastal määratud vanemahüvitis, kes on asunud aja- või asendusteenistusse või kes on saanud ettevõtlustulu füüsilisest isikust ettevõtjana või dividende. 6 Tulemusnäitajate arvutamisel lähtutakse Eesti hariduse infosüsteemi, maksukohustuslaste registri, töötamise registri, sotsiaalkaitse infosüsteemi, kaitseväekohustuslaste registri, rahvastikuregistri, töötukassa andmekogu ja kutseregistri andmetest. 9 Kutsehariduse kättesaadavuse tagamise rahastus 1 Kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks eraldatakse raha koolilõuna, õppetoetuste, õpilaste sõidukulude hüvitamiseks, õpilaskodu pidamisega seotud halduskulude ning muude õigusaktidega ette nähtud kulude katteks. 2 Ühe koolilõuna arvestuslik maksumus on vähemalt 1,25 eurot õpilase kohta. 3 Koolile koolilõuna toetuse eraldamisel lähtutakse: 1 käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koolilõuna arvestuslikust maksumusest; 2 EHISesse kantud riigieelarvest rahastavate statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate keskhariduseta õpilaste arvust koolis toetuse rakendamisele eelneva aasta 10. novembri seisuga, välja arvatud kinnipidamisasutuses korraldatava kutseõppe õpilased; 3 õppepäevade arvust õppeaastas. 4 Koolilõuna toetust ei eraldata meresõiduohutuse seadusega reguleeritud laevapere liikme koolituse aluseks oleva kutseõppe esmaõppe õppekava õpilastele. Nende õpilaste toitlustuse ja vormiriietuse raha arvestatakse kooli taotluse ja varasemate aastate tegelike kulude alusel. 5 Koolile õppetoetuste raha arvestamisele kohaldatakse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse §-s 14 sätestatut. 6 Koolile õpilaste sõidukulude hüvitamise raha eraldamisel lähtutakse tegelikest kuludest. 7 Riigi- ja munitsipaalkoolidele eraldatakse raha õpilaskodu pidamisega seotud kulude katteks arvestusega, et: 1 personalikulu on arvestatud baasrahastuse muude töötajate tööjõukulu hulgas; 2 halduskulu leitakse § 5 lõigetes 7–11 sätestatud reeglite alusel, arvestades õpilaskodu kasutuses oleva hoone pinda; 3 õpilaskodu ülalpidamine kaetakse osaliselt kohatasu arvelt. 8 Munitsipaalkooli õpilaskodu pidamisega seotud halduskulude komponendile lisatakse käibemaksu kulu katteks 12%. 3 Ülemineku- ja rakendussätted 10 Tegevustoetuse eraldamine erijuhtudel 1 Kui käesoleva määruse alusel 2026. või 2027. aastal koolile eraldatud tegevustoetus on 2025. aastal eraldatud tegevustoetusest üle 5% väiksem ja see mõjutab koolile antud ülesannete täitmist oluliselt, võib riik eraldada täiendavad vahendid. Täiendavate vahendite eraldamisel võetakse muu hulgas arvesse tegevustoetuse käskkirja või halduslepingu täitmist ning kooli eelarve täitmist, arvestades kõiki kooli tulusid, kulusid ja finantseerimistehinguid. 2 Vajadus täiendavate vahendite eraldamiseks räägitakse kooliga läbi mitte enne kui eelarveaasta kolmandas kvartalis. 3 Kui käesoleva määruse alusel 2026. või 2027. aastal arvestatav riigi poolt koolidele eraldatav tegevustoetus kokku koos võimaliku § 10 lõikes 1 arvestatava summaga on eelneval aastal eraldatud tegevustoetusest üle 3% suurem, võib õpetajate töötasu diferentseerimiskomponenti vähendada. 11 Rakendussätted 1 Kutsevaliku õppekava õppe korraldamise kulude arvestamiseks 2026. aastal lisatakse iga kutsevaliku õppekava õpilase kohta 2380 eurot, välja arvatud juhul kui õpilasele rakendatakse käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktis 1 või 2 kirjeldatud tugimeetmeid. Iga sellise õpilase kohta, kellele rakendatakse käesoleva määruse § 4 lõike 2 punktides 1 või 2 kirjeldatud tugimeetmeid, lisatakse 5334 eurot. Kutsevaliku õppekava õpilase puhul ei lähtuta rahastamisel §-s 4 lõigetes 4 ja 5 esitatud tugimeetme liikide kohta sätestatud erisustest. 2 Kutsevaliku õppekava õppe korraldamiseks 2026. aastal jagatakse lõike 2 põhjal leitud tegevustoetuse baasrahastuse ning kutsevaliku õppekava õpilastele arvestatud õppetoetuse ja koolilõuna toetuse summa 12-ga ja saadud jagatis korrutatakse 8-ga. 12 Määruse kehtetuks tunnistamine Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. aasta määrus nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. 13 Määruse jõustumine Määrus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Minister Kristina Kallas Kantsler Triin Laasi-Õige Lisa Arvestamise alused