1) seaduses asendatakse sõna „indikaatormõõtmised” tekstiosaga „pistelised mõõtmised” vastavas käändes;

2) seaduses asendatakse tekstiosa „elanikkonna tundlikud rühmad” tekstiosaga „elanikkonna tundlikud ja haavatavad rühmad” vastavas käändes;

3) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „edaspidi” sõnaga „ka”;

4) seadust täiendatakse §-ga 3¹ järgmises sõnastuses:

„§ 3¹. Õhukvaliteedi norm

Õhukvaliteedi norm on õhukvaliteedi piirväärtus, sihtväärtus, keskmise kokkupuute vähendamise kohustuslik määr, eesmärgiks seatud keskmine kokkupuutetase, kriitiline tase, häiretase, teavitamistase ja kaugemate eesmärkidega seatud tase.”;

5) seadust täiendatakse §-ga 4² järgmises sõnastuses:

„§ 4². Suure õhusaastega ala

Suure õhusaastega ala on selline koht õhukvaliteedi piirkonnas, kus esineb kõige rohkem saasteaineid, millega elanikkond võib piir- või sihtväärtuste keskmistamisaja suhtes olulise ajavahemiku jooksul tõenäoliselt otse või kaude kokku puutuda, sealhulgas koht, kus saastetaset tugevalt mõjutavad suurtest heiteallikatest väljutatavad heitkogused.”;

6) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui saasteaine kohta on käesoleva seaduse § 47 alusel lisaks õhukvaliteedi piirväärtusele kehtestatud piirväärtuse ületamise lubatud kordade arv kalendriaastas, loetakse nendest kinnipidamise korral, et piirväärtust ei ole ületatud.”;

7) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 14. Õhukvaliteedi teavitamistase, elanikkonna tundlikud ja haavatavad rühmad ning õhukvaliteediga seotud kaugem eesmärk

(1) Õhukvaliteedi teavitamistase on õhukvaliteedi selline tase, mille ületamise korral kujutab lühiajaline kokkupuude saastunud õhuga ohtu inimese tervisele, eelkõige elanikkonna tundlike ja haavatavate rühmade tervisele, ja millest alates vajatakse kohest asjakohast teavet kaitsemeetmete rakendamiseks.

(2) Elanikkonna tundlikud ja haavatavad rühmad on elanikkonna esindajad, kes on oma eriomaduste tõttu õhusaaste mõju suhtes alaliselt või ajutiselt tundlikumad või haavatavamad kui elanikkond keskmiselt, mistõttu on õhusaaste nende tervisele kahjulikum, või kes on vähem võimelised end kaitsma.

(3) Õhukvaliteediga seotud kaugem eesmärk on saavutada proportsionaalseid meetmeid rakendades inimeste tervist ja keskkonda kaitsev õhukvaliteedi tase ja nullsaaste ning tagada saasteainete taseme jäämine alla hindamispiiri.

(4) Nullsaaste käesoleva seaduse tähenduses on selline õhukvaliteedi tase, mida ei peeta enam tervisele ja looduslikele ökosüsteemidele kahjulikuks.”;

9) seadust täiendatakse §-ga 15¹ järgmises sõnastuses:

„§ 15¹. Keskmise kokkupuute territoriaalüksus

(1) Keskmise kokkupuute territoriaalüksus on riigi territooriumi osa, milles määratakse keskmise kokkupuute näitaja.

(2) Kogu Eesti riigi territoorium moodustab keskmise kokkupuute territoriaalüksuse, milles hinnatakse eriti peenete osakeste (PM_2,5) ja lämmastikdioksiidiga (NO₂) keskmise kokkupuute näitajat.”;

10) paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 16. Keskmise kokkupuute näitaja, keskmise kokkupuute vähendamise kohustus ja keskmise kokkupuute vähendamise eesmärk

(1) Keskmise kokkupuute näitaja on territoriaalüksuse linnakeskkonna taustapiirkondades tehtud mõõtmistega määratud ning elanikkonna kokkupuudet eriti peenete osakeste (PM_2,5) ja lämmastikdioksiidiga (NO₂) iseloomustav keskmine tase, mille abil kontrollitakse, kas keskmise kokkupuute vähendamise kohustus on täidetud ja keskmise kokkupuutetaseme eesmärk territoriaalüksuses on saavutatud.

(2) Keskmise kokkupuute vähendamise kohustus on inimese tervisele avalduva olulise ebasoodsa mõju vähendamiseks käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud määruse kohase keskmise kokkupuute näitaja protsentuaalne vähendamine määratud tähtaja jooksul, misjärel ei tohi saavutatud näitajat ületada.

(3) Keskmise kokkupuute vähendamise eesmärk on saavutada inimese tervisele kahjuliku mõju vähendamiseks keskmise kokkupuute näitaja tase, mida ei tohi pärast saavutamist ületada.”;

11) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠18. Linnakeskkonna ja maakeskkonna taustapiirkond

(1) Linnakeskkonna taustapiirkond on ala linna- ja eeslinnapiirkonnas, mille õhukvaliteedi tase iseloomustab linnaelanikkonna üldist saasteainetega kokkupuute määra.

(2) Maakeskkonna taustapiirkond on ala maapiirkonnas, mille õhukvaliteedi tase iseloomustab maaelanikkonna, taimestiku ja looduslike ökosüsteemide üldist saasteainetega kokkupuute määra.”;

13) seadust täiendatakse §-ga 19² järgmises sõnastuses:

„§ 19². Ajutine katlamaja

Ajutine katlamaja on mobiilne katlamaja energiavajaduse perioodiliseks katmiseks.”;

14) seadust täiendatakse §-ga 21¹ järgmises sõnastuses:

„§ 21¹. Keskkonnakaitseluba

Lisaks õhusaasteloale ja keskkonnakompleksloale on keskkonnakaitseloaks käesoleva seaduse tähenduses ka paikse heiteallika käitaja registreering.”;

15) paragrahvi 29 lõikes 2, § 71 lõikes 3, § 94 lõikes 3, § 96 lõigetes 1 ja 2, § 100 pealkirjas ning lõigetes 1 ja 2, § 101 pealkirjas, lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ning punktides 1, 5, 6 ja 7 ning lõigetes 2 ja 4, § 103 lõigetes 1 ja 4, § 106 lõikes 7, § 126 pealkirjas ja lõikes 1 ning § 127 pealkirjas ja lõigetes 1–4 asendatakse tekstiosa „õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba” sõnaga „keskkonnakaitseluba” vastavas käändes;

16) paragrahvi 30 lõike 5¹ punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„2) eri mõõtesüsteemide, sealhulgas meetodite, seadmete, võrkude, arvutusliku hindamise, laborite ja nende mõõtmistäpsuse asjakohasuse analüüsimine, mõõtmistäpsuse ja seirevõrgu toimimise ja hoolduse tagamine, hindamismeetodite analüüs ning mõõtmisandmete edastamine ja jagamine;
3) Euroopa Komisjoni korraldatavate õhukvaliteedi hindamise kvaliteedi tagamise programmide koordineerimine Eestis ning koostöö teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga, sealhulgas piiriülese õhusaaste vallas;”;

17) paragrahvi 30 lõike 5¹ punkti 6 täiendatakse pärast sõna „tasemest” sõnadega „ja indeksist”;

18) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 5² järgmises sõnastuses:

„(5²) Õhukvaliteedi indeks sisaldab kord tunnis uuendatavaid andmeid vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi, peenosakeste (PM₁₀), eriti peenete osakeste (PM_2,5) ja osooni kohta. Õhukvaliteedi indeks tugineb Euroopa Keskkonnaameti esitatud Euroopa tasandi õhukvaliteedi indeksitele ja sisaldab teavet õhusaasteainete tervisemõju kohta.”;

19) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 1¹–1³ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Õhukvaliteeti hinnatakse järgmiste saasteainete suhtes:
1) summaarne gaasiline elavhõbe;
2) must süsinik (BC);
3) ülipeened osakesed (PM_0,1);
4) ammoniaak.

(1²) Summaarne gaasiline elavhõbe käesoleva seaduse tähenduses on elementaarelavhõbeda aur (Hg⁰) ja reaktiivne gaasiline elavhõbe, mis tähendab vesilahustuvaid elavhõbedaühendeid, millel on piisavalt kõrge aururõhk gaasifaasis püsimiseks.

(1³) Must süsinik (BC) ehk tahm käesoleva seaduse tähenduses on süsinikku sisaldav aerosool, mida mõõdetakse valguse neeldumise kaudu.”;

20) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Ülipeened osakesed (PM_0,1) käesoleva seaduse tähenduses on osakesed, mille läbimõõt on 100 nanomeetrit või vähem ja mille puhul mõõdetakse ülipeenete osakeste arvu kuupsentimeetri kohta suurusvahemikus, mille alampiir on 10 nanomeetrit ja ülempiir puudub.”;

21) paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 36. Pistelised mõõtmised

Pistelised mõõtmised on mõõtmised, mis tehakse õhukvaliteedi taseme kindlakstegemiseks ja õhukvaliteedi hindamiseks kalendriaasta jooksul kas korrapäraste ajavahemike tagant või juhuslikult võetud proovide abil ning millele esitatavad nõuded pole nii ranged kui paiksete mõõtmiste puhul.”;

22) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 4–10 järgmises sõnastuses:

„(4) Õhukvaliteedi hindamisel piir- ja sihtväärtuste suhtes võib kasutada arvutusliku hindamise tulemusi. Kui arvutusliku hindamise abil kindlaks tehtud piir- või sihtväärtuse ületamise piirkonnas on samal ajal paiksete mõõtmiste ruumilise esindavuse piirkond, ei käsitata arvutusliku hindamise ületamist piir- või sihtväärtuse tegeliku ületamisena.

(5) Ruumiline esindavus käesoleva seaduse tähenduses on hindamismeetodi omadus, mille puhul proovivõtukohas vaadeldud õhukvaliteedi näitajad esindavad selgelt piiritletud geograafilist piirkonda niivõrd, kuivõrd õhukvaliteedi näitajad selles piirkonnas ei erine proovivõtukohas täheldatud näitajatest rohkem kui eelnevalt kindlaksmääratud lubatud hälbe võrra.

(6) Kui arvutuslik hindamine viitab õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamisele piirkonnas, mida paiksete mõõtmiste ruumiline esindavus ei kata, võib kasutada veel vähemalt ühte paikset või pistelist mõõtmist muul arvutusliku hindamise teel kindlakstehtud võimaliku suure õhusaastega alal.

(7) Kui arvutuslik hindamine näitab piir- või sihtväärtuse ületamist piirkonnas, kus paikseid mõõtmisi ei tehta, tuleb teha veel vähemalt üks paikne või pisteline mõõtmine muul võimaliku suure õhusaastega alal.

(8) Paiksed lisamõõtmised tehakse kahe kalendriaasta jooksul pärast arvutusliku hindamise tulemuste saamist ning pistelised mõõtmised ühe kalendriaasta jooksul pärast arvutuslikku hindamist. Mõõtmised peavad kestma vähemalt ühe kalendriaasta ning vastama andmekatvuse nõuetele, et hinnata saasteainete sisaldust.

(9) Kui paikseid või pistelisi lisamõõtmisi ei tehta, kasutatakse õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamise hindamiseks arvutuslikku hindamist.

(10) Ökosüsteemile avalduva piirkondliku mõju muutuste hindamisel tuleb kaaluda bioindikaatorite kasutamist, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1–31), ettenähtud seire korral.”;

23) paragrahvid 41 ja 42 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 41. Õhukvaliteedi hindamispiir

(1) Õhukvaliteedi taset hinnatakse, arvestades saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi hindamispiiri. Hindamispiir sätestab, millist meetodit peab õhukvaliteedi hindamiseks rakendama.

(2) Kui õhukvaliteedi tase ületab saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi hindamispiiri, tuleb õhukvaliteedi hindamiseks kasutada paikseid mõõtmisi. Õhukvaliteedi taseme ruumilise jagunemise kohta piisava teabe saamiseks võib paikseid mõõtmisi täiendada arvutusliku hindamise meetodite või pisteliste mõõtmistega.

(3) Kui õhukvaliteedi tase on madalam kui saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi hindamispiir, piisab õhukvaliteedi hindamisel arvutusliku hindamise, pisteliste mõõtmiste, hinnangulise määramise või nende kombinatsiooni kasutamisest.

§ 42. Õhukvaliteedi hindamispiiri ületamise kindlakstegemine

(1) Kui käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 nimetatud saasteaine kohta on piisavalt õhukvaliteedi taseme mõõtmise andmeid, mis on saadud § 43 lõike 1 alusel kehtestatud korra kohaselt, tehakse saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi hindamispiiri ületamine kindlaks eelmisel viiel aastal mõõdetud saasteainete sisalduse alusel. Hindamispiir loetakse ületatuks, kui eelmise viie aasta jooksul on seda ületatud vähemalt kolmel aastal.

(2) Kui õhukvaliteedi taseme mõõtmise andmed on olemas hindamisele eelnenud viiest aastast lühema ajavahemiku kohta, võib saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi hindamispiiri ületamise kindlakstegemiseks kombineerida tulemusi, mis on saadud oletatavalt kõrgeimat õhukvaliteedi taset iseloomustavatest kohtadest ühe ja sama aasta pisteliste mõõtmistega ning riikliku heiteinventuuri ja arvutuslike hindamistega.”;

24) paragrahvi 44 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Linnastu käesoleva seaduse tähenduses on linna-ala, kus elanike arv on üle 250 000, või koht, kus elanike arv on kuni 250 000, võttes arvesse asustustihedust ruutkilomeetri kohta.”;

25) paragrahvi 46 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigi territooriumi jaotamisel õhukvaliteedi piirkondadeks võib valdkonna eest vastutav minister määrata piirkonnad, kus käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuse ületamine on tingitud looduslikest allikatest, ning keskmise kokkupuute territoriaalüksused, kus keskmise kokkupuute vähendamise kohustusega määratud taseme ületamine on tingitud looduslikest allikatest.

(2) Looduslikest allikatest pärinevad saasteained on saasteained, mille paiskumine välisõhku ei ole tingitud otseselt ega kaudselt inimtegevusest, vaid need pärinevad looduslikest protsessidest, nagu vulkaanipursked, seismilised ja geotermilised nähtused, loodusmaastike põlengud, tugevad tuuled, mereveepritsmed või kuivadelt aladelt pärinevad välisõhku sattunud ja edasikandunud looduslikud osakesed.”;

26) paragrahvi 47 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 47 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) keskmise kokkupuute vähendamise kohustuse ja eesmärgi;”;

28) paragrahvi 50 lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1¹) Osooni eeldusained on ained, mis aitavad kaasa troposfääriosooni tekkimisele. Need on lämmastikoksiidid, mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid, metaan ja süsinikmonooksiid.”;

29) paragrahvi 53 lõikest 4 jäetakse välja sõna „ülemise”;

30) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3. peatükk
Õhukvaliteedi parandamise kava ja tegevuskava”;

31) paragrahv 73 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 73. Õhukvaliteedi parandamise kava ja tegevuskava

(1) Õhukvaliteedi parandamise kava ja tegevuskava on kavad kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuva õhukvaliteedi piirkonna või linnastu või selle osa õhukvaliteedi parandamiseks. Kava ja tegevuskava koostamise menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses avatud menetluse kohta sätestatut.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab õhukvaliteedi parandamise kava või tegevuskava õhukvaliteedi piirkonnale või linnastule või selle osale, kui vastava piirkonna või linnastu või selle osa õhukvaliteedi tase ületab või tõenäoliselt ületab ühe või mitme saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust või nende ületamise lubatud kordade arvu kalendriaastas või ei ole täidetud keskmise kokkupuute näitaja vähendamise kohustust. Kui õhukvaliteedi parandamise kava või tegevuskava tuleb koostada ja rakendada mitme saasteaine kohta, koostatakse võimaluse korral kõiki asjaomaseid saasteaineid käsitlev ühtne õhukvaliteedi parandamise kava või tegevuskava ja rakendatakse seda.

(3) Õhukvaliteedi parandamise kava ja tegevuskava koostamisel lepib kohaliku omavalitsuse üksus heiteallikate käitajatega kokku õhukvaliteedi parandamise abinõud ja nende rakendamise tähtajad, võttes arvesse käesoleva seaduse § 103 lõike 1 kohaselt heiteallikate käitajate koostatud saasteainete heidete vähendamise tegevuskavades sätestatut.

(4) Õhukvaliteedi parandamise kava ja tegevuskava koostatakse niipea kui võimalik ja hiljemalt kaks aastat pärast kalendriaastat, kui mistahes piir- või sihtväärtuse ületamine registreeriti.

(5) Õhukvaliteedi parandamise kavas ja tegevuskavas esitatud saasteainete heidete vähendamise eesmärgid ja prioriteetsed tegevused on osa kohaliku omavalitsuse arengukavast.

(6) Kliimaministeerium teavitab kirjalikult kohaliku omavalitsuse üksust, kui õhukvaliteedi hindamise käigus tuvastatakse saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamine või keskmise kokkupuute näitaja vähendamise kohustuse täitmata jätmine.

(7) Õhukvaliteedi parandamise kava ja tegevuskava ajakohastatakse vajaduse kohaselt, kuid mitte harvemini kui iga viie aasta järel selle koostamisest või ajakohastamisest arvates.

(8) Piirkondades, kus osooni sihtväärtus on ületatud, rakendatakse käesoleva seaduse § 108 lõike 2 kohaselt koostatud teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikku programmi.

(9) Õhukvaliteedi parandamise kava või tegevuskava või käesoleva seaduse § 108 lõikes 2 nimetatud programmi rakendatakse juhul, kui osooni kohta kehtestatud sihtväärtus on saavutatav meetmetega, mis ei põhjusta ebaproportsionaalseid kulutusi.

(10) Õhukvaliteedi piirkondadele ja linnastutele, kus osoonisisaldus välisõhus on suurem, kui nähakse ette käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud kaugema eesmärgiga, kuid kehtestatud sihtväärtusest madalam või sellega võrdne, töötatakse välja ja rakendatakse majanduslikult tõhusaid meetmeid, et saavutada kaugem eesmärk. Need meetmed peavad olema kooskõlas vähemalt õhukvaliteedi parandamise kavaga ja käesoleva seaduse § 108 lõikes 2 nimetatud programmiga.

(11) Kliimaministeerium esitab Euroopa Komisjonile õhukvaliteedi parandamise kavad ja tegevuskavad kahe kuu jooksul nende vastuvõtmisest alates.

(12) Õhukvaliteedi parandamise kava ja tegevuskava ei pea koostama, kui:
1) peenosakeste kohta kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise põhjuseks on talvine teede libedusetõrje;
2) õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise põhjuseks on looduslikest allikatest pärinevad saasteained.”;

32) paragrahvi 74 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 74. Õhukvaliteedi parandamise kava ja tegevuskava sisu”;

33) paragrahvi 74 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Õhukvaliteedi parandamise kava ja tegevuskava sisaldavad järgmisi andmeid ja dokumente:”;

34) paragrahvi 74 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) koostamise ning elluviimise eest vastutava isiku nimi, ametikoht ja kontaktandmed;”;

35) paragrahvi 74 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) välisõhu seisund, õhukvaliteedi parandamise kava ja tegevuskava koostamisele eelnenud viie aasta jooksul saadud õhukvaliteedi hindamise tulemused, õhukvaliteedi parandamise kava ja tegevuskava koostamisel mõõdetud saasteainete sisaldus ja kasutatud määramismeetodite andmed;”;

36) paragrahvi 74 lõike 1 punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„17) andmed õhukvaliteedi parandamise kava ja tegevuskava koostamisel kasutatud abimaterjalide kohta;”;

37) paragrahvi 74 lõiget 1 täiendatakse punktidega 18–25 järgmises sõnastuses:

„18) lähtestsenaarium, mis näitab, kuidas heitkogused ja saasteainete kontsentratsioonid muutuksid uusi meetmeid rakendamata;
19) käsitletavate võimalike õhusaaste vähendamise meetmete loetelu, nende kirjeldus, vastutav asutus, iga meetme hinnanguline mõju heitkoguste vähenemisele tonnides aastas ning võimaluse korral saasteainete kontsentratsioonide vähenemisele;
20) valitud meetmete loetelu, nende mõju hinnang, sealhulgas arvutusliku hindamise tulemused, rakendamise ajakava, vastutavad osalejad ning kombineeritud meetmete oodatav mõju heitkogustele ja saasteainete kontsentratsioonile igas proovivõtukohas;
21) hinnanguline aastaarv, kui saavutatakse iga käsitletava saasteaine vastavus piir- või sihtväärtustele, ning meetmete valiku põhjendus, samuti põhjendus mõne tõhusa meetme valikust väljajätmise kohta;
22) põhjendus selle kohta, kuidas kavandatud meetmed tagavad, et taseme ületamise kestus jääb võimalikult lühikeseks, arvestades ka meetmete rakendamise ajakava;
23) lisaandmed ilmastiku, topograafia, kaitset vajavate objektide, võimalike hilisemate lisameetmete, sotsiaal-majanduslike aspektide, kasutatud prognoosimudelite ja andmetöötlusmetoodika kohta, sealhulgas hinnangud määramatuse kohta;
24) andmed üldsuse teavitamise ja kaasamise kohta, esitatud ettepanekud ja seisukohad ning otsus nende arvestamise kohta;
25) andmed varem valitud meetmete rakendamise ja tõhususe kohta, kui kava ajakohastatakse.”;

38) paragrahvi 74 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Õhukvaliteedi parandamise kava ja tegevuskava võivad sisaldada käesoleva seaduse § 78 lõigetes 1–4 nimetatud meetmeid.

(4) Õhukvaliteedi parandamise kava ja tegevuskava peavad võimaluste piires vastama käesoleva seaduse § 108 lõikes 2 nimetatud õhusaasteainete vähendamise programmile ja § 63 lõikes 5 nimetatud müra vähendamise tegevuskavale.”;

39) paragrahv 75 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 75. Õhukvaliteedi parandamise kava ja tegevuskava koostamise algataja

Õhukvaliteedi parandamise kava ja tegevuskava koostamise algatab kohaliku omavalitsuse üksus pärast käesoleva seaduse § 73 lõikes 6 nimetatud teavituse saamist.”;

40) paragrahvi 76 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 76. Teabe avalikustamine õhukvaliteedi parandamise kava ja tegevuskava koostamisel”;

41) paragrahvi 76 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Õhukvaliteedi parandamise kava ja tegevuskava koostamisel avalikustatakse asjaomane teave kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel ja ajalehes.”;

42) paragrahv 77 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 77. Õhukvaliteedi parandamise kava ja tegevuskava kooskõlastamine ning kava avaldamine

(1) Õhukvaliteedi parandamise kava ja tegevuskava esitatakse enne selle kinnitamist kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile.

(2) Kliimaministeerium kooskõlastab või teeb otsuse kooskõlastamata jätmise kohta 45 päeva jooksul õhukvaliteedi parandamise kava või tegevuskava eelnõu saamisest arvates.

(3) Õhukvaliteedi parandamise kava ja tegevuskava avaldatakse kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel seitsme tööpäeva jooksul kava kinnitamisest arvates.”;

43) paragrahvi 78 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui on oht, et saasteainete sisaldus ületab õhukvaliteedi piirkonnas või linnastus ühe või mitme saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi häiretaset, koostab kohaliku omavalitsuse üksus lühiajalise õhukvaliteedi parandamise kava, milles määratakse kindlaks konkreetsed meetmed ohu vähendamiseks ja selle kestuse lühendamiseks. Lühiajalise õhukvaliteedi parandamise kava koostamise menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses avatud menetluse kohta sätestatut.”;

44) paragrahvi 78 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui on oht, et ületatakse käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel osoonile kehtestatudhäiretaset, võib lühiajalise kava jätta koostamata, kui riigisiseseid geograafilisi, ilmastiku- ja majandustingimusi arvesse võttes puudub märkimisväärne võimalus sellise ületamise ohtu, kestust või tõsidust vähendada. Kui peenosakeste (PM₁₀) ja eriti peenete osakeste (PM_2,5) puhul on häiretaseme ületamise ohu vähendamise potentsiaal kohalikke geograafilisi ja ilmastikutingimusi ning kodumajapidamiste küttesüsteemide eripära arvesse võttes väga piiratud, võib lühiajaline kava keskenduda üksnes konkreetsetele meetmetele, mille eesmärk on kaitsta üldsust ning elanikkonna tundlikke ja haavatavaid rühmi ning anda lihtsalt mõistetavat teavet soovitatava käitumise kohta kokkupuute vähendamiseks häiretaseme mõõdetud või prognoositava ületamise ajal.”;

45) paragrahvi 78 lõiked 7–9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui saasteaine või selle eeldusainete olulise piiriülese leviku tõttu ületatakse käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud piir- või sihtväärtus või häiretase või on keskmise kokkupuute näitaja suurem, kui näeb ette keskmise kokkupuute vähendamise kohustus, teavitab Kliimaministeerium sellest viivitamata Euroopa Komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike ning teeb õhukvaliteedi normide ületamise peatamiseks vajalike meetmete väljatöötamisel koostööd teiste liikmesriikidega, sealhulgas kasutades komisjoni tehnilist tuge ja vajaduse korral ühiseid eksperdirühmi ja hinnates heiteallikate osakaalu, ning koostab vajaduse korral õhukvaliteedi parandamise kava, arvestades §-s 73 sätestatut.

(8) Vajaduse korral koostab ja rakendab Kliimaministeerium kooskõlastatult teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega naaberalasid hõlmava lühiajalise õhukvaliteedi parandamise kava ning tagab, et asjaomased naaberalad saavad kogu asjakohase teabe ilma põhjendamatu viivituseta.

(9) Kui õhukvaliteedi teavitamis- või häiretase ületatakse riigipiiri lähedal asuvas õhukvaliteedi piirkonnas või linnastus, teavitab Kliimaministeerium sellest võimalikult kiiresti avalikkust ning asjaomaste Euroopa Liidu naaberliikmesriikide pädevaid asutusi.”;

46) paragrahvi 80 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 79 lõike 3 alusel” tekstiosaga „või keskkonnakompleksluba tööstusheite seaduse § 19 lõike 2 alusel”;

47) paragrahvi 80 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, ja registreerimisest vabastatud seadmete loetelu kehtestab majandustegevuse valdkondade eripära arvestades valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

48) seaduse 4. peatüki 1. jao 1. jaotis loetakse 4. peatüki 2. jaoks ning muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2. jagu
Paikse heiteallika käitaja registreering

§ 81. Paikse heiteallika käitaja registreerimine

(1) Paikse heiteallika käitaja registreeringu (edaspidi ka registreering) annab Keskkonnaamet (edaspidi ka registreeringu andja).

(2) Käesoleva jao alusel registreeritud paikse heiteallika käitajale (edaspidi ka registreeringu omaja) kehtivad käesoleva seaduse §-des 100–102 sätestatud õigused ja kohustused.

§ 82. Registreeringu taotlemine

(1) Paikse heiteallika käitaja esitab registreeringu andjale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreeringu taotluse järgmiste andmetega:
1) taotleja nimi ja isikukood või registrikood;
2) taotleja e-posti aadress ja telefoninumber ning kontaktisiku nimi, e-posti aadress ja telefoninumber;
3) käitise asukoha aadress ja tootmisterritooriumi paiknemine kaardil;
4) käitise tegevuse kirjeldus;
5) tegevusala;
6) tehnoloogiaseadmed ja saasteainete püüdeseadmed heiteallikate kaupa;
7) väljutatavate saasteainete nimetused ja saasteainete heitkogused, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ning kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti;
8) kasutatavad kütused heiteallikate ja tehnoloogiaprotsesside kaupa;
9) iga üksiku heiteallika andmed ja heiteallikast väljutatavate saasteainete heitkogused tehnoloogiaprotsesside kaupa;
10) keskmise võimsusega põletusseadme korral saasteainete heite seire andmed heiteallikate ja tehnoloogiaseadmete kaupa;
11) keskmise võimsusega põletusseadme korral saasteainete heite andmed ja käesoleva seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud saasteainete heite piirväärtused.

(2) Registreeringu andjal on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka iga saasteaine maapinnalähedases õhukihis hajumise arvutust, kui saasteaine kohta on käesoleva seaduse § 47 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus ning on tuvastatud, et esineb selle ületamise oht. Hajumisarvutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §‑e 92 ja 94.

(3) Registreeringu taotluse ja registreeringu täpsustatud andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 83. Tegevuse registreerimine

(1) Registreeringu andja otsustab tegevuse registreerimise või sellest keeldumise 30 päeva jooksul nõuetele vastava registreeringu taotluse saamisest arvates. Kui registreeringu taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta isiku tegevust tähtaja möödumise tõttu vaikimisi registreerituks.

(2) Taotluses puuduste kõrvaldamise aega ei arvestata registreeringu andmise tähtaja hulka.

(3) Käesoleva seaduse § 82 lõikes 2 nimetatud hajumisarvutuse nõudmise korral hakkab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg kulgema hajumisarvutuse keskkonnaotsuste infosüsteemis registreerimisest arvates.

(4) Registreeringu andja võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda otsustada registreeringu andmist selle tähtaja jooksul. Tähtaja pikendamine, selle põhjus ja otsuse tegemise kavandatav tähtaeg tehakse registreeringu taotlejale kirjalikult teatavaks.

(5) Registreering kantakse keskkonnaotsuste infosüsteemi ja registreeringu andmise otsus tehakse taotlejale kättesaadavaks samas infosüsteemis.

(6) Registreeringu andmise otsuses märgitakse käesoleva seaduse § 82 lõike 1 punktides 1 ja 3–10 nimetatud andmed.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja § 86¹ lõikes 2 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul võib tegevuse registreerimise või sellest keeldumise, registreeringu omaja muutmise või registreeringu kehtetuks tunnistamise teha keskkonnaotsuste infosüsteemi vahendusel automatiseeritult, kui on tagatud registreeringu andmise, sellest keeldumise, omaja muutmise või kehtetuks tunnistamise eelduste automaatne kontrollimine.

(8) Kui registreeringut taotletakse ajutisele katlamajale, mis töötab uues asukohas rohkem kui 500 töötundi aastas, ning tootmisterritooriumil paikneva heiteallika kohta, mille taha ajutine katlamaja liidetakse, on väljastatud õhusaasteluba või keskkonnakompleksluba, võib registreeringu andja energiavajaduse perioodiliseks katmiseks registreerida õhusaasteloale või keskkonnakompleksloale lisaks paikse heiteallika eraldi. Tähtajalise registreeringu periood uues asukohas ei tohi olla pikem kui üks aasta.

§ 84. Registreeringu kehtivus

Käesoleva seaduse § 80 lõikes 1 nimetatud isiku tegevus registreeritakse tähtajatult, välja arvatud juhul, kui registreeringut taotletakse tähtajaliselt.

§ 85. Kohustus teavitada registreeringu andjat andmete muudatusest

Registreeringu omaja teavitab registreeringu andjat:
1) käesoleva seaduse § 82 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmete muudatusest;
2) ajutise katlamaja asukoha muudatusest, kui ajutine katlamaja töötab uues asukohas kuni 500 töötundi aastas, hiljemalt kolm päeva pärast asukoha muudatust.

§ 86. Registreeringu muutmine

(1) Registreeringu andja muudab registreeringut:
1) registreeringu omaja taotluse alusel;
2) seiretingimuste muutmiseks, kui seaduses sätestatud seirenõuded on muutunud;
3) muudel seaduses sätestatud alustel.

(2) Kui registreeringu tingimuste muutmise algatab registreeringu andja, teeb ta registreeringu omajale kirjalikult teatavaks muutmise põhjuse ning võib nõuda muutmiseks vajalike andmete esitamist keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreeringu muutmise taotlusena või määrata andmete esitamise muu viisi ja dokumentide esitamise tähtaja.

(3) Registreeringu omaja esitab registreeringu andjale esimesel võimalusel keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreeringu muutmise taotluse, kui ta muudab:
1) käesoleva seaduse § 82 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud andmeid;
2) saasteainete heite määramise viisi, mis on olnud registreeringu andmise aluseks;
3) ajutise katlamaja asukohta, kui ajutine katlamaja töötab uues asukohas rohkem kui 500 töötundi aastas;
4) muul viisil oluliselt registreeringus kirjeldatud lubatud tegevust.

§ 86¹. Registreeringu üleandmine

(1) Registreeringu omajal on registreeringu kehtivuse ajal õigus registreeringust tulenevad õigused ja kohustused täielikult või osaliselt üle anda teisele isikule.

(2) Registreeringu üleandmiseks esitavad registreeringu omaja ja registreeringu taotleja registreeringu andjale ühise taotluse käesoleva seaduse § 82 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud andmete muutmiseks. Registreeringu andja muudab registreeringut kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühist taotlust ei ole põhjendatud asjaolude tõttu võimalik teha, esitab registreeringu taotleja registreeringu andjale taotluse käesoleva seaduse § 82 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud andmete muutmiseks ning omandi- või kasutusõiguse üleandmist tõendavad dokumendid. Registreeringu andja muudab registreeringut kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates.

§ 86². Registreeringu kehtivuse peatamine

(1) Registreeringu kehtivus peatatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 61 kohaselt registreeringus märgitud asjakohaste andmete ulatuses.

(2) Registreeringu kehtivuse peatamisest teavitab registreeringu andja registreeringu omajat keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu ja teeb teatavaks peatamise põhjuse. Registreeringu andja määrab kehtivuse peatamise aluste äralangemise tõendamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamise tähtaja ja viisi.

§ 87. Registreeringu kehtetuks tunnistamine

(1) Registreering tunnistatakse kehtetuks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 62 nimetatud alustel ja korras registreeringus märgitud asjakohaste andmete ulatuses.

(2) Kui registreeringu kehtetuks tunnistamise algatab registreeringu andja, teeb ta registreeringu omajale keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu teatavaks kehtetuks tunnistamise põhjuse.

§ 88. Registreerimisest keeldumine

Registreeringu andja keeldub paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerimisest, kui:
1) registreeringu taotluses on esitatud olulise tähtsusega andmetena valeandmeid;
2) esinevad muud käesolevas seaduses sätestatud alused.”;

49) seaduse 4. peatüki 1. jao 2. jaotis loetakse 4. peatüki 3. jaoks ning selle pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3. jagu
Õhusaasteloa andmine, muutmine, peatamine ja kehtetuks tunnistamine ning õhusaasteloa sisu”;

50) paragrahvi 92 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut” sõnaga „keskkonnakaitseluba”;

51) paragrahvis 95 asendatakse tekstiosa „Käitise tegevuse registreerimisel ning õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andmisel võtab loa või registreeringu tõendi” tekstiosaga „Keskkonnakaitseloa andmisel võtab loa või registreeringu”;

52) paragrahvi 99 pealkirja täiendatakse pärast sõna „muutmine” tekstiosaga „, peatamine”;

53) paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Õhusaasteluba peatatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 61 kohaselt.”;

54) seaduse 4. peatüki 2. jagu loetakse 4. peatüki 4. jaoks ning selle pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4. jagu
Keskkonnakaitseloa omaja õigused ja kohustused”;

55) paragrahvi 100 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „on nõutav õhusaasteluba” tekstiosaga „, § 80 lõike 1 alusel on nõutav registreering”;

56) paragrahvi 101 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

57) paragrahvi 101 lõike 1 punktist 6 jäetakse välja sõna „ülemise”;

58) paragrahvi 101 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Keskkonnaametil õigus” tekstiosaga „keskkonnakaitseloa andjal õigus nõuda käitajalt kõigi vajalike meetmete kasutusele võtmist, millega tagatakse nõuetele vastavuse taastamine põhjendamatu viivituseta, samuti õigus”;

59) paragrahvi 102 pealkirjas ning lõigetes 1 ja 5 ning § 106 lõikes 1 asendatakse sõna „õhusaasteluba” sõnaga „keskkonnakaitseluba” vastavas käändes;

60) paragrahvi 102 lõikes 2 asendatakse sõna „loa” sõnaga „keskkonnakaitseloa”;

61) paragrahvi 102 lõige 2¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2¹) Seireandmed tärkandmetena tuleb keskkonnakaitseloa omajal sisestada ja seirearuanne esitada keskkonnaotsuste infosüsteemi keskkonnakaitseloas ettenähtud nõuete kohaselt.”;

62) paragrahvi 102 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

63) paragrahvi 102 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käitaja on kohustatud põhjendamatu viivituseta esitama Keskkonnaametile keskkonnakaitseloa andmiseks, muutmiseks, peatamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks ning keskkonnaalaseks kontrolliks nõutavad andmed.”;

64) seaduse 4. peatüki 3. jagu loetakse 4. peatüki 5. jaoks;

65) paragrahvi 108 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

66) paragrahvi 108 lõike 7 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1–31),”;

67) seaduse 6. peatüki pealkirjas asendatakse tekstiosa „keskkonnaloa omaja ja registreerimiskohustusega käitise” tekstiosaga „keskkonnakaitseloa omaja”;

68) paragrahvi 125 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ja selle lubatud ületamise määra”;

69) paragrahvi 125 lõikest 7 jäetakse välja tekstiosa „sisalduse piir- või sihtväärtuse protsentides väljendatud”;

70) paragrahv 128 tunnistatakse kehtetuks;

71) paragrahvi 228 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 228. Õhusaasteloata ja registreeringuta tegevus ning õhusaasteloa ja registreeringu nõuete rikkumine”;

72) paragrahvi 229 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Õhusaasteloa omaja, keskkonnakompleksloa omaja või registreerimiskohustusega käitaja” tekstiosaga „Keskkonnakaitseloa omaja”;

73) paragrahvi 230 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „õhusaasteluba” sõnadega „või registreering”;

74) paragrahvi 247 lõikes 2 asendatakse arv „50 000” arvuga „200 000”;

75) paragrahvi 247¹ lõikes 2 asendatakse arv „50 000” arvuga „200 000”;

76) paragrahvi 247² lõikes 2 asendatakse arv „50 000” arvuga „200 000”;

77) paragrahvi 248 lõikes 2 asendatakse arv „32 000” arvuga „200 000”;

78) seadust täiendatakse §-ga 250¹ järgmises sõnastuses:

„§ 250¹. Õhukvaliteedi parandamise tegevuskava koostamine

Kohaliku omavalitsuse üksus koostab õhukvaliteedi parandamise tegevuskava, kui 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 2029. aasta 31. detsembrini on saasteainete tase piirkonnas kõrgem mõnest käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud piir- või sihtväärtusest, mis tuleb saavutada 2030. aasta 1. jaanuariks.”;

79) seadust täiendatakse §-ga 250² järgmises sõnastuses:

„§ 250². Piirväärtuste saavutamise tähtaja pikendamine ja piirväärtuste kohaldamise kohustuse erandid

(1) Kui konkreetses piirkonnas ei ole võimalik saavutada käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud peenosakeste (PM₁₀), eriti peenete osakeste (PM_2,5), lämmastikdioksiidi, benseeni või benso(a)püreeni piirväärtusi, mis tuleb saavutada käesoleva seaduse §-s 250¹ nimetatud tähtajaks, võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmise korral piirväärtuste saavutamise tähtaega asjaomases piirkonnas pikendada:
1) 2035. aasta 1. jaanuarini, kui prognoosid näitavad, et isegi tulemuslikke meetmeid rakendades ei ole piirväärtuste tähtaegne saavutamine võimalik;
2) 2040. aasta 1. jaanuarini, kui see on kohalike levimisomaduste, pinnavormidest tingitud piirangute, ebasoodsate ilmastikutingimuste või saaste piiriülese leviku tõttu põhjendatud või kui vajalikku vähendamist saab saavutada üksnes märkimisväärse osa saastet põhjustavate kodumajapidamiste küttesüsteemide asendamisega.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tähtaja pikendamisest hoolimata ei ole piirväärtusi võimalik saavutada, võib piirväärtuste saavutamise tähtaega asjaomases piirkonnas teist korda pikendada kuni kahe aasta võrra, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimused ning tähtaja pikendamist on põhjendatud ajakohastatud õhukvaliteedi parandamise tegevuskavas.

(3) Piirväärtuste saavutamise tähtaega võib pikendada, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) asjaomase piirkonna kohta on 2028. aasta 31. detsembriks koostatud õhukvaliteedi parandamise tegevuskava, mis vastab käesoleva seaduse §-s 74 sätestatule;
2) õhukvaliteedi parandamise tegevuskavale on lisatud teave õhusaaste vähendamise meetmete kohta ning selgitatud, kuidas hoitakse piirväärtuste ületamise periood võimalikult lühike;
3) õhukvaliteedi parandamise tegevuskava tugineb õhukvaliteedi prognoosidele, mis näitavad, et piirväärtused saavutatakse hiljemalt pikendatud tähtaja lõpuks, kasutades meetmeid, mis ei nõua ebaproportsionaalselt suuri kulutusi;
4) õhukvaliteedi parandamise tegevuskavas on kirjeldatud, kuidas üldsust, eriti elanikkonna tundlikke ja haavatavaid rühmi, teavitatakse tähtaja pikendamise mõjust inimeste tervisele ja keskkonnale;
5) õhukvaliteedi parandamise tegevuskavas on kirjeldatud lisaraha kasutamist õhukvaliteedi kiireks parandamiseks;
6) käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimusi täidetakse pikendatud tähtaja jooksul;
7) käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt tähtaja teistkordsel pikendamisel on ajakohastatud õhukvaliteedi parandamise tegevuskavas näidatud, et varasem õhukvaliteedi parandamise tegevuskava on ellu viidud või selle elluviimiseks on astutud samme, ning põhjendatud, miks esialgsed prognoosid ei täitunud.

(4) Piirväärtuste saavutamise pikendatud tähtaja jooksul peab:
1) rakendama õhukvaliteedi parandamise tegevuskavas ettenähtud meetmeid ning vajaduse korral tegevuskava ajakohastama;
2) tõendama õhukvaliteedi parandamise tegevuskava elluviimist rakendamisaruannetega, mis sisaldavad ajakohastatud heitkoguste ja võimaluse korral heite kontsentratsiooni prognoose ning mille alusel hinnatakse meetmete tõhusust;
3) olema saasteaine kontsentratsioon alates 2035. aasta 1. jaanuarist langenud määral, mis vastab õhukvaliteedi parandamise tegevuskava nõuete järgimiseks vajalikule trajektoorile.

(5) Kliimaministeerium teavitab Euroopa Komisjoni piirväärtuste saavutamise tähtaja pikendamise asjaoludest.”;

80) paragrahv 252 tunnistatakse kehtetuks;

81) seadust täiendatakse §-ga 252¹ järgmises sõnastuses:

„§ 252¹. Kehtiva õhusaasteloa kehtetuks tunnistamine ja tegevuse registreerimine

(1) Isik, kellel on õhusaasteluba tegevuseks, milleks alates 2027. aasta 1. juulist luba ei pea olema, kuid mis tuleb käesoleva seaduse § 80 alusel registreerida, peab esitama Keskkonnaametile õhusaasteloa kehtetuks tunnistamiseks ja tegevuse registreerimiseks 4. peatüki 2. jao alusel taotluse ühe aasta ja kuue kuu jooksul käesoleva lõike jõustumisest arvates.

(2) Sellise käitise õhusaasteloa tegevuseks, milleks alates 2027. aasta 1. juulist luba ei pea olema, kuid mis tuleb käesoleva seaduse § 80 alusel registreerida ja millele antud õhusaasteluba on käesoleva seadusega kooskõlas, võib Keskkonnaamet omal algatusel kehtetuks tunnistada ja tegevuse registreerida.

(3) Registreeringu andjal on õigus nõuda, et õhusaasteloa omaja, kellel ei pea alates 2027. aasta 1. juulist luba olema, kuid kes peab oma tegevuse käesoleva seaduse § 80 alusel registreerima, esitaks registreeringuks vajalikud andmed keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu registreeringu taotlusena või muul viisil. Keskkonnaamet teeb õhusaasteloa omajale kirjalikult teatavaks loalt registreeringule ülemineku põhjuse ja määrab andmete esitamise tähtaja.

(4) Paikse heiteallika käitaja registreeringu taotlust rahuldades tunnistab Keskkonnaamet õhusaasteloa kehtetuks.

(5) Enne 2027. aasta 1. juulit väljastatud paikse heiteallika käitaja registreeringu omaja peab taotlema registreeringu muutmist ühe aasta ja kuue kuu jooksul pärast käesoleva lõike jõustumist, et Keskkonnaamet saaks muuta registreeringu koosseisu vastavaks käesoleva seaduse § 82 lõike 3 alusel kehtestatud andmekoosseisule.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud toimingute eest riigilõivu ei võeta, kui õhusaasteloa omaja esitab registreeringu taotluse ühe aasta ja kuue kuu jooksul pärast käesoleva lõike jõustumist.

(7) Kui paikse heiteallika käitajal on õhusaasteluba tegevuseks, milleks alates 2027. aasta 1. juulist luba ei pea olema, ja ta ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajaks lõikes 1 viidatud taotlust või käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt nõutud andmeid esitanud, võib Keskkonnaamet käesoleva lõike jõustumisest ühe aasta ja kuue kuu möödumisel selle õhusaasteloa kehtetuks tunnistada.”;

82) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/107/EÜ arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus (ELT L 23, 26.01.2005, lk 3–16);”;

83) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.06.2008, lk 1–44);”;

84) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2881, mis käsitleb välisõhu kvaliteeti ja Euroopa õhu puhtamaks muutmist (ELT L, 2024/2881, 20.11.2024).”.

1) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) atmosfääriõhu kaitse seaduse § 80 alusel kehtestatud künnisvõimsusele vastava tegevuse kohta antav paikse heiteallika käitaja registreering.”;

2) paragrahvi 16 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Saastetasu ei nõuta paikse heiteallika käitaja registreeringu puhul, kui põletusseade töötab kuni 500 töötundi aastas.”;

3) paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskkonnatasud arvutatakse keskkonnakasutuse toimumise kvartali (edaspidi aruandekvartal) või käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 12 sätestatud juhul kalendriaasta (edaspidi aruandeaasta) kohta. Tasumisele kuuluv keskkonnatasu summa ja tagastusnõude summa ümardatakse sendi täpsusega.”;

4) paragrahvi 33⁴ lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „aruandekvartalile” tekstiosaga „või aruandeaastale”;

5) paragrahvi 33⁴ lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „aruandekvartali” tekstiosaga „või aruandeaasta”;

6) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui keskkonnatasu deklareeritakse aruandeaasta kohta, kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõigete 6 ja 7 ning käesoleva paragrahvi lõike 4¹ puhul kvartalile esitatud nõudeid aasta kohta.”.

1) paragrahvi 28¹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Paikse heiteallika käitaja registreeringu muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta.”;

2) seaduse 3. osa 6. peatüki 3. jao 7. jaotist täiendatakse §-ga 135² järgmises sõnastuses:

„§ 135². Paikse heiteallika käitaja registreering

Paikse heiteallika käitaja registreeringu taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot.”.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3, 13–15, 46–56, 58–64, 67, 70–77, 80 ja 81 ning §-d 2 ja 3 jõustuvad 2027. aasta 1. juulil.