1) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtuasutused on maakohus, halduskohus, ringkonnakohus, Riigikohus ja Kohtuhaldusteenistus.”;

2) paragrahvi 8² lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Registreerimise täpsem kord nähakse ette kohtu asjaajamiskorras.”;

3) paragrahvi 9 lõige 2¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2¹) Maakohtul on üks või mitu kohtumaja:
1) Harju Maakohtu kohtumaja asub Tallinnas;
2) Viru Maakohtu kohtumajad asuvad Jõhvis, Narvas ja Rakveres;
3) Pärnu Maakohtu kohtumajad asuvad Haapsalus, Kuressaares, Kärdlas, Paides, Pärnus ja Raplas;
4) Tartu Maakohtu kohtumajad asuvad Jõgeval, Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus.”;

4) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas. Kohtumajade täpsed asukohad kehtestab kohtute nõukogu. Iga kohtumaja asukoht on ka maakohtu asukohaks.”;

5) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 9¹ pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 9¹. Maakohtu süüteovaldkond ja tsiviilvaldkond”;

7) paragrahvi 9¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakohtus on süüteovaldkond ja tsiviilvaldkond. Kohtunike arvulise jaotuse valdkondade vahel otsustab kohtu eestseisus.”;

8) paragrahvi 9¹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Süüteovaldkonnas on süüteoasjade osakond. Tsiviilvaldkonnas on tsiviilasjade osakond. Osakonda kuulub vähemalt kuus kohtunikku. Kohtunike arvulise jaotuse osakondade vahel otsustab kohtu eestseisus.”;

9) paragrahvi 9¹ lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohtunike spetsialiseerumise tagamiseks võib kohtu eestseisus otsustada, et kohtus on mitu tsiviil- või süüteoasjade osakonda. Sellisel juhul nimetatakse osakond spetsialiseerumissuuna järgi.

(3) Iga kohtunik kuulub ühte osakonda. Kohtu eestseisus otsustab, millisesse osakonda kohtunik kuulub.

(4) Kohtuniku üleviimise ühest valdkonnast teise otsustab kohtu eestseisus kohtuniku avalduse alusel.”;

10) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „vastutav minister” tekstiosaga „kohtute nõukogu ettepanekul”;

11) paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Maakohtutes kokku on 164 kohtuniku ametikohta.”;

12) paragrahvi 11 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Maakohtu kohtunike arvulise jagunemise maakohtute ja kohtumajade vahel otsustab kohtute nõukogu, arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele õigusemõistmise kättesaadavuse ning kuulanud ära maa- ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.”;

13) paragrahvides 11² ja 11³ asendatakse sõna „süüteoosakonna” sõnaga „süüteovaldkonna” ning § 16² lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna „tsiviilosakonna” sõnaga „tsiviilvaldkonna”;

14) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab kohtute nõukogu, kuulanud ära selle kohtu üldkogu arvamuse, mille esimeheks kohtunik nimetatakse. Kohtu esimehe konkursi korraldamiseks moodustab kohtute nõukogu konkursikomisjoni. Kohtu esimehele esitatavad täpsemad nõuded ja konkursi korraldamise korra kehtestab kohtute nõukogu.”;

15) paragrahvi 12 lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1¹) Kui maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kelle alaline teenistuskoht oli teises kohtus, võib kohtunike arv olla suurem käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud maakohtunike arvust.”;

16) paragrahvi 12 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „oma pädevuse piires”;

17) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

„1¹) korraldab kohtuasutuse haldamist koostöös Kohtuhaldusteenistusega ulatuses, mis ei ole Kohtuhaldusteenistuse pädevuses;”;

18) paragrahvi 12 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 12 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtute nõukogu võib kohtu esimehe enne tähtaja lõppemist kohtu esimehe ülesannetest vabastada:”;

20) paragrahvi 12 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata või tema töös esinevad tõsised organisatsioonilised puudujäägid;”;

21) paragrahvi 12 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab kohtute nõukogu ära kohtu üldkogu arvamuse ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda maakohus kuulub.”;

22) paragrahvi 12 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Kui maakohtu esimehe ametiaeg lõpeb tähtaja saabumise tõttu, võib kohtunik pöörduda tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu esimeheks nimetamist, või jätkata kohtunikuna teenistust maakohtus, mille esimees ta oli. Sellekohase avalduse esitab kohtu esimees kirjalikult kohtute nõukogule vähemalt kolm kuud enne ametiaja lõppemist.”;

23) paragrahvi 12 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Kui maakohtu esimees pöördub tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne maakohtu esimeheks nimetamist, võib kohtunike arv kuni selles kohtus kohtunikukoha vabanemiseni olla suurem käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud maakohtunike arvust.”;

24) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kinnistusosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid, kinnistussekretärid ja muud kohtuteenistujad. Kohtu esimees määrab kohtunikuabide seast kinnistusosakonna juhataja.”;

26) paragrahvi 16 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Registriosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid, registrisekretärid ja muud kohtuteenistujad. Kohtu esimees määrab kohtunikuabide seast registriosakonna juhataja.”;

27) paragrahvi 16¹ lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Maksekäsuosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad. Kohtu esimees määrab kohtunikuabide seast maksekäsuosakonna juhataja.”;

28) paragrahvi 16² lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Eestkoste järelevalve osakonna kodukorra kinnitab Pärnu Maakohtu eestseisus, kuulanud ära maakohtute esimeeste arvamuse.”;

29) paragrahvi 18 lõige 2¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2¹) Halduskohtul on üks või mitu kohtumaja:
1) Tallinna Halduskohtu kohtumaja asub Tallinnas;
2) Tartu Halduskohtu kohtumajad asuvad Jõhvis ja Tartus.”;

30) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtumajad asuvad halduskohtu tööpiirkonnas, mille määrab valdkonna eest vastutav minister kohtute nõukogu ettepanekul. Kohtumajade täpsed asukohad otsustab kohtute nõukogu. Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht.”;

31) paragrahvi 18 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Halduskohtutes kokku on 25 kohtuniku ametikohta.”;

33) paragrahvi 19 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Halduskohtu kohtunike arvulise jagunemise halduskohtute ja kohtumajade vahel otsustab kohtute nõukogu, arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele õigusemõistmise kättesaadavuse ning kuulanud ära halduskohtute esimeeste ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.”;

34) paragrahvi 20 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „Halduskohtu esimees” tekstiosaga „ja aseesimees”;

35) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 1¹–1⁴ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kohtu esimees määrab halduskohtu kohtunike seast neljaks aastaks aseesimehe.

(1²) Aseesimees täidab kohtu esimehe antud ja kohtu kodukorras ettenähtud ülesandeid.

(1³) Halduskohtu esimees võib vähendada aseesimehe töökoormust õigusemõistmisel aseesimehe ülesannete täitmiseks vajalikus määras.

(1⁴) Halduskohtu esimees võib aseesimehe enne tähtaja lõppemist aseesimehe ülesannetest vabastada:
1) tema enda soovil;
2) halduskohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu.”;

36) paragrahvi 22 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Tallinna Ringkonnakohus asub Tallinnas ja Tartu Ringkonnakohus Tartus. Kohtumajade täpsed asukohad otsustab kohtute nõukogu.”;

37) paragrahvi 22 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

38) paragrahvi 23 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ringkonnakohtutes kokku on 47 kohtuniku ametikohta.”;

39) paragrahvi 23 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Kohtunike arvulise jagunemise ringkonnakohtute vahel otsustab kohtute nõukogu, kuulanud ära ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.”;

40) paragrahvi 24 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtute nõukogu võib kohtu esimehe enne tähtaja lõppemist kohtu esimehe ülesannetest vabastada:”;

41) paragrahvi 24 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata või tema töös esinevad tõsised organisatsioonilised puudujäägid;”;

42) paragrahvi 24 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab kohtute nõukogu ära kohtu üldkogu arvamuse.”;

43) paragrahvi 24¹ lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohtunike arvulise jaotuse kolleegiumide vahel otsustab ringkonnakohtu eestseisus.

(3) Kohtuniku üleviimise ühest kolleegiumist teise otsustab ringkonnakohtu eestseisus kohtuniku avalduse alusel.”;

44) paragrahvi 24² lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ringkonnakohtu esimees nimetab kolleegiumi kuuluvate kohtunike seast neljaks aastaks kolleegiumi esimehe, kuulanud ära selle kolleegiumi kohtunike arvamuse.”;

45) paragrahvi 24² lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) korraldab tagasiside andmise oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtuniku tööle.”;

46) paragrahvi 24² täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Ringkonnakohtu esimees võib kolleegiumi esimehe enne tähtaja lõppemist kolleegiumi esimehe ülesannetest vabastada:
1) tema enda soovil;
2) ringkonnakohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu.”;

47) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kolleegiumi esimees korraldab tagasiside andmise teise astme kohtuniku tööle.”;

48) paragrahvi 34 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtute infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on tagada korrakohane õigusemõistmine, kohtute töö korraldamine, statistika kogumine ja analüüside tegemine, kohtulahendite kogumine, süstematiseerimine ning kohtutele ja pädevale asutusele kättesaadavaks tegemine.

(2) Kohtute infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on kohtud ning infosüsteemi pidamist ja arendamist korraldav Kohtuhaldusteenistus.”;

49) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Kohtute infosüsteemis töödeldakse isiku üldandmeid ja menetlusdokumentides sisalduvaid muid isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.”;

50) paragrahvi 34 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtute infosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult kohtute nõukoguga määrusega, milles sätestatakse:
1) kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötleja ülesanded;
2) täpne andmekoosseis;
3) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
5) andmete säilitamise täpsed tähtajad;
6) muud korralduslikud küsimused.”;

51) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Kohtute infosüsteemis töödeldavaid isikuandmeid säilitatakse kõige kauem 50 aastat arvates viimase kohtulahendi jõustumise päevast.”;

52) paragrahvi 34 lõike 5 kolmandas lauses asendatakse sõnad „käesoleva seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega” sõnaga „õigusaktidega”;

53) paragrahvi 36 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) annab kohtu eestseisusele arvamuse kohtunike tööjaotusplaani kohta;”;

54) paragrahvi 36 teksti täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

„1¹) valib kohtu eestseisuse valitava liikme;”;

55) paragrahvi 36 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) annab kohtute nõukogule arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta;”;

56) paragrahvi 36 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „või kohtu kodukorrast”;

57) seadust täiendatakse §-dega 36¹ ja 36² järgmises sõnastuses:

„§ 36¹. Kohtu eestseisus

(1) Maakohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees ja käesoleva seaduse § 12² lõikes 1 nimetatud osakonnajuhataja ning kohtu üldkogu poolt neljaks aastaks valitud liikmed. Kohtu üldkogu valitud liikmete arv vastab osakonnajuhatajate arvule.

(2) Halduskohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees, kohtu aseesimees ja kohtu üldkogu poolt neljaks aastaks valitud liige.

(3) Ringkonnakohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees, kolleegiumide esimehed ning kohtu üldkogu poolt neljaks aastaks valitud kolm liiget.

(4) Kohtu eestseisuse kutsub kokku ning selle töö korralduse ja teenindamise tagab kohtu esimees.

§ 36². Kohtu eestseisuse pädevus

(1) Kohtu eestseisus:
1) kinnitab kohtunike tööjaotusplaani, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse;
2) kehtestab kohtu kodukorra;
3) otsustab menetlusgruppide moodustamise;
4) täidab muid seaduses ette nähtud ülesandeid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlusgrupp koosneb vähemalt kolmest kohtunikust ja moodustatakse teatud liiki kohtuasjade läbivaatamiseks. Kohtunik võib samal ajal kuuluda mitmesse menetlusgruppi.”;

58) paragrahvi 37 lõiget 1¹ täiendatakse pärast tekstiosa „vajalikus määras” tekstiosaga „ning kohtunike töökoormust kohtuhalduse ülesannete täitmise või kohtunike omavalitsusorganite või Vabariigi Valimiskomisjoni töös osalemise korral”;

59) paragrahvi 37 lõiget 1² täiendatakse pärast tekstiosa „kuuel kuul” tekstiosaga „mitte rohkem kui”;

60) paragrahvi 37 lõike 2 punktist 4¹ jäetakse välja tekstiosa „kohtu esimehele, kolleegiumi esimehele ja osakonnajuhatajale”;

61) paragrahvi 37 lõiked 4 ja 4¹ muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tööjaotusplaan kinnitatakse vähemalt üheks kalendriaastaks. Kohtu eestseisus võib kinnitatud tööjaotusplaani muuta üksnes mõjuval põhjusel.

(4¹) Tööjaotusplaaniga nähakse ette tsiviilkohtunike spetsialiseerumine perekonnaõiguse ja eestkoste asjadele ning maksejõuetuse ja äriõiguse asjadele, süüteokohtunike spetsialiseerumine alaealistega seotud süüteoasjadele, lähisuhtevägivalla asjadele ja majandusalaste süütegude asjadele ning halduskohtunike spetsialiseerumine planeerimis- ja ehitusõiguse asjadele, keskkonnaõiguse asjadele ning maksuõiguse asjadele. Kohtute nõukogu kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise alused, sealhulgas kohtunike ja kohtuteenistujate spetsialiseerumise põhimõtted koos kohustusliku koolituse mahu nõuetega. Kohtunike tööjaotusplaani, kohtunike koolitusstrateegia ja -programmi ning kohtu koolituskava koostamisel lähtutakse seadusega ettenähtud spetsialiseerumissuundadest ning kohtute nõukogu kehtestatud tööjaotusplaani koostamise alustest.”;

62) paragrahvi 37¹ lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) mõjuva põhjusega, arvestades õigusemõistmise korrakohase toimimise vajadust.”;

63) paragrahvi 37¹ lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

64) paragrahvi 38 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) valib kohtute nõukogu kohtunikest liikmed kooskõlas käesoleva seaduse § 40¹ lõigetega 1–4;”;

65) paragrahvi 38 lõike 3 punktist 7 jäetakse välja tekstiosa „ja asendusliikmed”;

66) paragrahv 38³ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 38³. Kohtute nõukogu ülesannete üleandmine Riigikohtu esimehele

Kui kohtute nõukogu ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal kokku tulla, võib edasilükkamatu vajaduse korral täita kohtute nõukogu ülesandeid Riigikohtu esimees.”;

67) paragrahv 38⁵ tunnistatakse kehtetuks;

68) paragrahvi 38⁷ tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui kohtu esimehe ametiaeg lõpeb erakorralise või sõjaseisukorra ajal, võib kohtute nõukogu kohtu esimehe ja Riigikohtu esimehe nõusolekul tema ametiaega pikendada. Kohtu esimehe volitused kehtivad kuni kuus kuud erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest arvates.”;

69) seaduse 5¹. peatükki täiendatakse §-ga 38⁸ järgmises sõnastuses:

„§ 38⁸. Kohtunike koolitus õigusemõistmise tagamiseks erakorralise ja sõjaseisukorra ajal

Kohtunike koolitus peab tagama kohtunike valmisoleku õigusemõistmiseks erakorralise ja sõjaseisukorra ajal.”;

70) paragrahvi 39 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist korraldab kohtute nõukogu. Kohtud täidavad kohtuhaldusülesandeid, kui see tuleneb seadusest, seaduse alusel kehtestatud aktist või tehtud kokkuleppest.

(2) Seaduses sätestatud juhul täidab kohtuhaldusülesandeid Justiits- ja Digiministeerium.”;

71) paragrahvi 39 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „vastutaval ministril” tekstiosaga „ja kohtute nõukogul”;

72) paragrahv 40 tunnistatakse kehtetuks;

73) seadust täiendatakse §-ga 40¹ järgmises sõnastuses:

„§ 40¹. Kohtute nõukogu koosseis ja töökorraldus

(1) Kohtute nõukokku kuuluvad:
1) Riigikohtu esimees;
2) kaks ringkonnakohtunikku;
3) kolm esimese astme kohtunikku;
4) kaks Riigikogu liiget;
5) Eesti Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat;
6) õiguskantsler või tema nimetatud esindaja;
7) valdkonna eest vastutav minister või tema nimetatud esindaja.

(2) Nõukogu kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe, valib kohtunike täiskogu kolmeks aastaks. Üks esimese astme kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna kohtunik, üks süüteovaldkonna kohtunik ja üks halduskohtunik. Ühest kohtust ei saa nõukokku kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Kohtu esimees ei või nõukokku kuuluda.

(3) Nõukogu kohtunikust liikme volitused lõpevad, kui ta vabastatakse kohtunikuametist, nimetatakse kohtu esimeheks või tema kui kohtuniku volitused peatuvad käesoleva seaduse § 58⁴ lõike 3 alusel.

(4) Nõukogu kohtunikest liikmete valimise korra kehtestab kohtunike täiskogu.

(5) Riigikogu liikmed nimetab nõukogusse põhiseaduskomisjoni ettepanekul Riigikogu otsusega. Riigikogu koosseisu volituste lõppemisel jääb Riigikogu liikmest nõukogu liige nõukogusse kuni Riigikogu uue koosseisu liikmete nõukogusse nimetamise otsuse jõustumiseni. Nõukogusse nimetamiseks on vajalik nimetatava kirjalik nõusolek.

(6) Esimese ja teise astme kohtute esimehed võivad nõukogu töös osaleda sõnaõigusega.

(7) Nõukogu juhib ja esindab nõukogu esimees, kes on Riigikohtu esimees. Esimehe asendamise kord määratakse kindlaks nõukogu kodukorras.

(8) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole liikmetest. Nõukogu võtab otsuseid vastu osalejate häälteenamusega. Nõukogu täpsem töökorraldus nähakse ette kodukorras, mille nõukogu kinnitab oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.

(9) Nõukogu liikmele hüvitatakse nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud.

(10) Nõukogu tegevuseks vajalikud vahendid nähakse ette Kohtuhaldusteenistuse eelarves.”;

74) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks;

75) seadust täiendatakse §-ga 41¹ järgmises sõnastuses:

„§ 41¹. Kohtute nõukogu pädevus

(1) Kohtute nõukogu:
1) suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ning arendamist;
2) teeb ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi;
3) kehtestab kohtuasjade koormuse arvestamise metoodika;
4) määrab kindlaks Kohtuhaldusteenistuse ülesanded ja struktuuri;
5) nimetab ametisse ja vabastab ametist Kohtuhaldusteenistuse direktori;
6) kinnitab kohtute ja Kohtuhaldusteenistuse töökorralduse ning omavahelise koostöö põhimõtted;
7) kehtestab Kohtuhaldusteenistuse põhimääruse;
8) kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise alused.

(2) Nõukogu otsused ja juhised ning koosolekute protokollid avaldatakse nõukogu veebilehel.”;

76) paragrahvi 41¹ lõiget 1 täiendatakse punktidega 9–16 järgmises sõnastuses:

„9) kinnitab esimese ja teise astme kohtute arengukava;
10) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe ning teostab tema üle järelevalvet;
11) teeb ettepanekud Kohtuhaldusteenistuse koostatavasse kohtute grupi eelarve projekti ja kinnitab selle ning liigendab riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid esimese ja teise astme kohtute ning Kohtuhaldusteenistuse vahel;
12) vastutab kohtute grupi eelarvevahendite kasutamise eest ja on kohtute grupi kui riigiraamatupidamiskohustuslase juht raamatupidamise seaduse § 3 punkti 12 tähenduses;
13) kehtestab maakohtute, halduskohtute ja ringkonnakohtute kohtumajade täpsed asukohad ning kohtunike arvulise jagunemise kohtute ja kohtumajade vahel;
14) kinnitab kohtuniku talaari kirjelduse;
15) kehtestab valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveks ettenähtud kohtunike arvu;
16) täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid ning arutab ja otsustab muid kohtute haldamise ja kohtusüsteemi seisukohalt olulisi küsimusi.”;

77) paragrahvi 41¹ täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Nõukogu võib seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud kohtuhaldusülesande anda üle Kohtuhaldusteenistusele.”;

78) seadust täiendatakse §-ga 41² järgmises sõnastuses:

„§ 41². Kohtuhaldusteenistus

(1) Kohtuhaldusteenistus on kohtuasutus, mille eesmärk on esimese ja teise astme kohtutele õigusemõistmiseks vajalike tingimuste loomine ning kohtute ja kohtute nõukogu teenindamine.

(2) Kohtuhaldusteenistuse põhiülesanded on:
1) kohtutele õigusemõistmiseks vajalike tugiteenuste, sealhulgas kohtu kantselei, istungiteenuse, tõlketeenuse ja aruandluse korraldamine;
2) kohtute personalijuhtimise ja arendamise korraldamine;
3) kohtute finants- ja varahalduse korraldamine ning riigivara valitseja ülesannete täitmine;
4) kohtute turvalisuse tagamine ja kriisijuhtimise korraldamine;
5) kohtute arhiivitöö korraldamine;
6) kohtute nõukogu asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagamine;
7) muude seadustes sätestatud ning kohtute nõukogu antud ülesannete täitmine.

(3) Kohtuhaldusteenistus on aruandekohustuslik kohtute nõukogu ees. Nõukogu võib anda Kohtuhaldusteenistusele juhiseid.

(4) Kohtuhaldusteenistus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris Vabariigi Valitsuse seaduse § 40 lõike 3 alusel kehtestatud registri põhimääruses sätestatud korras.

(5) Kohtuhaldusteenistust juhib Kohtuhaldusteenistuse direktor. Kohtuhaldusteenistuse direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte rohkem kui kaheks ametiajaks järjest.

(6) Kohtuhaldusteenistuse ülesanded, struktuur, struktuuriüksuste pädevus ja teenistuskohtade koosseis sätestatakse Kohtuhaldusteenistuse põhimääruses, mille kehtestab kohtute nõukogu.”;

79) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Esimese ja teise astme kohtu struktuur, koosseis, kohtuteenistujate ülesanded, sisekorraeeskiri ja töökorraldus nähakse ette kohtu kodukorras. Kodukorra kehtestab kohtu eestseisus, kuulanud enne ära kohtu üldkogu arvamuse. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu asjaajamiskorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.”;

80) paragrahvi 42 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „kohtu esimehe,” tekstiosaga „aseesimehe,”;

81) paragrahvi 42 lõige 2¹ tunnistatakse kehtetuks;

82) seadust täiendatakse §-ga 42¹ järgmises sõnastuses:

„§ 42¹. Kohtu arengukava

(1) Kohtu arengukava on arengudokument, milles määratakse kindlaks esimese ja teise astme kohtute arengueesmärgid ja kohtumenetluse tõhustamise eesmärgid, sealhulgas kohtuasjade lahendamise jõudlus kohtumenetluse liikide kaupa, nende saavutamiseks kavandatavad arendustegevused ning vajaminevate ressursside ja rahastamise põhimõtted vähemalt järgmiseks eelarveaastaks.

(2) Kohtu arengukava peab olema kooskõlas Riigikogu kinnitatud riigi pikaajalise arengustrateegiaga ja poliitika põhialustega.

(3) Kohtu arengukava kehtestatakse vähemalt neljaks aastaks.”;

83) paragrahv 43 tunnistatakse kehtetuks;

84) seadust täiendatakse §-ga 43¹ järgmises sõnastuses:

„§ 43¹. Kohtute eelarved

(1) Esimese ja teise astme kohtute ning Kohtuhaldusteenistuse eelarve grupina (edaspidi käesolevas paragrahvis kohtute grupi eelarve) ning Riigikohtu eelarve koostatakse käesolevas seaduses ja riigieelarve seaduses sätestatud korras ning võetakse eelarvena vastu Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatud korras, arvestades riigieelarve seaduses sätestatud erisusi.

(2) Kohtute grupi eelarve koosseisus nähakse ette vahendid asutuste lõikes esimese ja teise astme kohtutele ning Kohtuhaldusteenistusele.

(3) Kohtute grupi eelarve projekti valmistab ette Kohtuhaldusteenistuse direktor kohtute nõukogu ja kohtute esimeeste sisendi alusel. Justiits- ja Digiministeerium esitab eelarveprojekti sisendina ülevaate õigusloome muudatuste ning infosüsteemide ja digiarenduste mõjust kohtute töökorraldusele ja eelarvevajadusele. Kohtute nõukogu kinnitab kohtute grupi eelarve projekti.

(4) Kohtute grupi eelarve projektile lisatakse konkreetse eelarveaasta planeeritavad tegevused, lähtudes kohtute arengukavast.

(5) Riigikogus osaleb kohtute grupi eelarveläbirääkimistel ning esindab esimese ja teise astme kohtuid ning Kohtuhaldusteenistust kohtute nõukogu nimetatud esindaja.

(6) Kohtute eelarved ja nende muudatused avaldatakse kohtute veebilehel.

(7) Kohtute nõukogu kinnitab ja muudab kohtute eelarveid ning kontrollib nende täitmist kooskõlas riigieelarve seadusega.”;

85) paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtunike koolituse eest vastutab koolitusnõukogu. Koolitusnõukogu liikme volituste pikkus on kolm aastat. Koolitusnõukokku kuuluvad kolm esimese astme, kolm teise astme ja kolm Riigikohtu kohtunikku ning prokuratuuri, Eesti Advokatuuri ja Tartu Ülikooli esindaja. Koolitusnõukogu kinnitab oma kodukorra ja valib esimehe. Koolitusnõukogu teenindab Riigikohus.”;

86) paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses:

„(1¹) Nõukogu kohtunikest liikmed valib kohtunike täiskogu. Koolitusnõukogu liikmeks valitakse igast kohtuastmest üks tsiviilvaldkonna kohtunik, üks süüteovaldkonna kohtunik ja üks halduskohtu kohtunik.

(1²) Nõukogu töös võib sõnaõigusega osaleda valdkonna eest vastutava ministri esindaja.”;

87) paragrahvi 45 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet kohtute nõukogu. Kohtute nõukogu võib nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise, kohtu eelarve ja planeeritud tegevuste ning arengueesmärkide täitmise kohta kohtus.”;

88) paragrahvi 45 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

89) paragrahvi 45¹ lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtute nõukogu kehtestab kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise täpsemad põhimõtted.”;

90) paragrahvi 45² lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras võivad ringkonnakohtute esimehed ühise otsusega saata maakohtu või ringkonnakohtu kohtuniku tema nõusolekuta välismaalase kinnipidamise loa taotlusi ajutiselt läbi vaatama halduskohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks. Halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik võib menetleda kõiki massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra algusest alates Eestisse saabunud välismaalaste, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejad, kinnipidamise loa või selle pikendamise taotlusi.”;

91) paragrahvi 45² lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtute nõukogu kehtestab maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise täpsemad põhimõtted.”;

92) paragrahvi 46 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Esimese ja teise astme kohtud esitavad kohtute nõukogule aruande õigusemõistmise korrakohasest toimimisest kohtus.”;

93) paragrahvi 46 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises sõnastuses:

„(2) Kohtuhaldusteenistus esitab kohtute nõukogule kohtute grupi tegevusaruande, eelarve ja planeeritud tegevuste täitmise aruande.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete vormid ning esitamise tähtajad kinnitab kohtute nõukogu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtute ja lõikes 2 nimetatud kohtute grupi aruanded avaldatakse kohtute veebilehel.”;

94) paragrahvi 48 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 71 aastat.”;

95) paragrahvi 49 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „sätestatud ülesandeid” tekstiosaga „, samuti osaleda rahvusvaheliste organisatsioonide töös ning tegeleda õigusloome ja loomingulise tegevusega”;

96) paragrahvi 49 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) äriühingu juhatuse või nõukogu liige, välja arvatud juhul, kui tegu on tema enda või ühisvarasse kuuluva ainuosaluse või enamusosalusega äriühinguga ja see tegevus ei kahjusta õigusemõistmist, ega välismaa äriühingu filiaali juhataja;”;

97) paragrahvi 53 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Avaliku konkursi halduskohtu, maakohtu tsiviil- või süüteovaldkonna ning ringkonnakohtu haldus-, kriminaal- või tsiviilkolleegiumi kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja kohtute nõukogu. Konkursi Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja Riigikohtu esimees.”;

98) paragrahvi 53 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „või 58”;

99) paragrahvi 55 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Riigikohtu kohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimees kuulab enne ära Riigikohtu üldkogu ja kohtute nõukogu arvamuse kandideerija kohta.”;

100) paragrahvi 57 lõiked 1 ja 1¹ muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigikohtu üldkogu võib kohtuniku tema nõusolekul ja kohtute nõukogu ettepanekul määrata kohtunikuametisse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Esimese astme kohtuniku võib kohtu esimees määrata tema nõusolekul alaliselt teenistusse teise kohtumajja, kuulanud ära kohtu eestseisuse arvamuse.

(1¹) Kui kohtu esimehe vaba ametikoht täidetakse käesoleva seaduse §-des 12, 20 ja 24 sätestatud korras, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 1. Kohtuniku üleviimise vormistab kohtute nõukogu otsusega.”;

101) paragrahvi 58⁴ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohtunik võib kohtu esimehe nõusolekul töötada tähtajaliselt juriidilisel tööl rahvusvahelises organisatsioonis või Euroopa Liidu liikmesriigi avalik-õigusliku ülikooli õigusteaduse õppejõuna. Kohtunik võib olla valitud või nimetatud ametikohale rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis või Euroopa Prokuratuuri peaprokuröri, Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröri ametikohale.”;

102) paragrahvi 58⁴ lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kohtunik võib väljaspool kohut töötamise tähtaja jooksul või selle lõppedes pöörduda tagasi maakohtu tsiviil- või süüteovaldkonda, halduskohtusse või ringkonnakohtu või Riigikohtu kolleegiumi, teatades sellest vastava kohtu esimehele vähemalt kaks kuud ette.”;

103) paragrahvi 58⁴ lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kohtuniku tagasipöördumise järel võib kohtunike arv olla ajutiselt, kuni halduskohtus või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud valdkonnas või kolleegiumis kohtunikukoha vabanemiseni, suurem käesoleva seaduse § 11 lõikes 1, § 19 lõikes 1, § 23 lõikes 1 ja § 25 lõikes 3 nimetatud kohtunike arvust.”;

104) paragrahvi 60 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4¹ järgmises sõnastuses:

„4¹) tagasisidevestluse kokkuvõte koos kohtuniku arvamusega tagasiside kohta;”;

105) paragrahvi 60 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtuniku isikutoimiku pidamist korraldab Riigikohus.”;

106) paragrahvi 73 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „ja kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaid”;

107) seaduse 9. peatükki täiendatakse §-ga 74¹ järgmises sõnastuses:

„§ 74¹. Kohtuniku tagasisidevestlus

(1) Kohtunikule annab tagasisidet temaga vestlusel kõrgema astme kohtu kohtunik, et toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel.

(2) Ettepaneku tagasisidevestluse pidamiseks kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele võib esitada:
1) Riigikohtu esimees esimese ja teise astme kohtu kohtuniku suhtes;
2) ringkonnakohtu esimees oma tööpiirkonna esimese astme kohtuniku suhtes;
3) esimese või teise astme kohtu esimees sama kohtu kohtuniku suhtes.

(3) Kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimees võib kutsuda kohtuniku tagasisidevestlusele ka omal algatusel.

(4) Tagasisidevestlusele kutsumise aluseks on vajadus toetada kohtunikku tema erialateadmiste omandamisel ning menetluspraktika ja töökorralduse arendamisel.

(5) Tagasisidevestlusele kutsutud kohtuniku osalemine vestlusel on kohustuslik.

(6) Tagasisidevestlusest koostatakse kokkuvõte, mille kohta võib kohtunik, kellele tagasiside anti, esitada arvamuse.

(7) Kohtute nõukogu kehtestab kohtunikule tagasiside andmise täpsemad põhimõtted.”;

108) paragrahvi 75 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtuniku, kolleegiumi esimehe, halduskohtu aseesimehe ja osakonnajuhataja ametipalk ning lisatasu makstakse välja kohtu esimehe käskkirja alusel. Kohtu esimehe ametipalk ja lisatasu makstakse välja Kohtuhaldusteenistuse direktori käskkirja alusel.”;

109) paragrahvi 76 lõige 3² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3²) Kohtu esimees määrab maakohtu tsiviilvaldkonna osakonna, süüteovaldkonna osakonna ja eestkoste järelevalve osakonna juhatajale ning halduskohtu aseesimehele lisatasu 15% tema ametipalgast.”;

110) paragrahvi 76 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveks ettenähtud kohtunike arvu kehtestab kohtute nõukogu.”;

111) paragrahvi 84 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kuni üheaastast erakorralist tasuta puhkust võib kohtunikule anda Riigikohtu esimees selle kohtu eestseisuse nõusolekul, kus kohtunik töötab.”;

112) paragrahvi 85 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Talaari kirjelduse kinnitab kohtute nõukogu.”;

113) paragrahvi 86 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „või kohtunike arvu vähendamise”;

114) paragrahvi 99 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kui kohtunik on saanud 72-aastaseks;”;

115) paragrahvi 99 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise korral, kui kohtunik ei ole nõus jätkama teenistust sama astme ja valdkonna kohtunikuna teises talle pakutavas alalises teenistuskohas;”;

116) paragrahv 99¹ tunnistatakse kehtetuks;

117) seaduse 13. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

118) paragrahvi 114¹ tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtunikuabide koguarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kohtute nõukogu ettepanekul.”;

119) paragrahvi 114¹ tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Kohtunikuabide jagunemise kohtute vahel otsustab kohtute nõukogu, kuulanud ära maakohtute esimeeste arvamuse.”;

120) paragrahvi 119 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

121) paragrahvi 121 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtunikuabi annab ametisse astudes maakohtu esimehe ees järgmise vande: „Tõotan olla ustav Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan täita oma ametiülesandeid südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.””;

122) paragrahvi 122¹ lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

123) seadust täiendatakse §-ga 122² järgmises sõnastuses:

„§ 122². Kohtunikuabi tagasisidevestlus

(1) Kohtunikuabiga peetava tagasisidevestluse eesmärk on toetada teda erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel.

(2) Kohtunikuabile annab tagasisidet temaga vestlusel sama kohtu kohtunik, kes on selle kohtunikuabi suhtes pädev lahendama tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 663 lõikes 6 nimetatud määruskaebusi.

(3) Tagasisidevestluse pidamise otsustab selle käesoleva seaduse §-s 9¹ nimetatud osakonna juhataja, kelle osakonda kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohtunikud. Ta otsustab selle kas omal algatusel või sama või kõrgema kohtu esimehe või kolleegiumi esimehe ettepanekul või selle osakonna juhataja ettepanekul, kelle osakonna koosseisu kohtunikuabi kuulub.

(4) Tagasisidevestlusele kutsutud kohtunikuabi osalemine vestlusel on kohustuslik.

(5) Tagasisidevestlusest koostatakse kokkuvõte, mille kohta võib kohtunikuabi esitada arvamuse.

(6) Käesoleva seaduse § 74¹ lõikes 7 nimetatud põhimõtteid kohaldatakse ka kohtunikuabi tagasisidevestlusele.”;

124) paragrahvi 124 teises lauses asendatakse tekstiosa „§-s 58” tekstiosaga „§-s 58⁴”;

125) paragrahv 125 tunnistatakse kehtetuks;

126) paragrahvi 126 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

127) paragrahvi 127 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevas peatükis nimetamata kohtuametnike ja kohtu töötajate teenistuskohustused määratakse kohtu kodukorras.”;

128) paragrahvi 127¹ tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtute nõukogu võib kehtestada kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra. Ametiriietuse kandmise kohustuse korral antakse ametiriietus kohtuteenistujale tasuta.”;

129) seadust täiendatakse §-ga 130³ järgmises sõnastuses:

„§ 130³. Kohtute nõukogu moodustamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 40¹ sätestatud kohtute nõukogu alustab tööd 2026. aasta 1. oktoobril.

(2) Enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtestab käesoleva seaduse § 40¹ lõikes 4 sätestatud kohtute nõukogu kohtunikest liikmete valimise korra kohtute haldamise nõukoda.”;

130) seadust täiendatakse §-dega 130⁴–130⁹ järgmises sõnastuses:

„§ 130⁴. Kohtuhaldusteenistuse moodustamine

Käesoleva seaduse §-s 41² sätestatud Kohtuhaldusteenistus alustab tööd 2027. aasta 1. jaanuaril.

§ 130⁵. Kohtudirektori volituste lõppemine

Kohtudirektori volitused kehtivad kuni 2026. aasta 31. detsembrini.

§ 130⁶. Kohtute haldamise nõukoja volituste lõppemine

(1) Enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud kohtute haldamise nõukoja volitused kehtivad kuni 2026. aasta 30. septembrini.

(2) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud kohtute seaduse §-s 41 sätestatud kohtute haldamise nõukoja ülesandeid täidab kuni 2026. aasta 31. detsembrini kohtute nõukogu.

§ 130⁷. Kohtumajade asukohad ja jagunemine kohtumajade vahel

Kuni 2026. aasta 31. detsembrini määratud kohtumajade täpsed asukohad ning kohtunike ja kohtunikuabide jagunemine kohtumajade vahel kehtivad, kuni kohtute nõukogu on käesoleva seaduse alusel otsustanud uued asukohad ja jagunemise.

§ 130⁸. Kohtuniku ametiriietus

Kuni 2026. aasta 31. detsembrini kinnitatud kohtuniku ametiriietus kehtib, kuni kohtute nõukogu on käesoleva seaduse alusel kehtestanud uue ametiriietuse.

§ 130⁹. Valveaja eest makstava lisatasu arvestamise kord

Kuni 2026. aasta 31. detsembrini kehtestatud valveaja eest makstava lisatasu arvestamise kord ja valveaja eest lisatasu maksmiseks ettenähtud kohtunike arv kehtib, kuni kohtute nõukogu on käesoleva seaduse alusel kehtestanud uue korra.”;

131) seadust täiendatakse §-dega 130¹⁰–130¹³ järgmises sõnastuses:

„§ 130¹⁰. Ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe volitused

Enne 2027. aasta 1. jaanuari ringkonnakohtu kolleegiumi esimeheks nimetatud kohtuniku volitused kehtivad nende lõppemiseni.

§ 130¹¹. Halduskohtu aseesimehe määramine

Halduskohtu esimees määrab aseesimehe ametisse hiljemalt 2027. aasta 1. veebruaril.

§ 130¹². Kohtu eestseisuse moodustamine

Käesoleva seaduse §-s 36¹ sätestatud kohtu eestseisus alustab tööd hiljemalt 2027. aasta 1. veebruaril.

§ 130¹³. Rahvakohtunike volituste lõppemine ja rahvakohtuniku institutsiooni kaotamine

(1) Käesoleva paragrahvi jõustumise ajal maakohtu menetluses olevas kriminaalasjas kohtukoosseisu kuuluvate rahvakohtunike ja varurahvakohtunike volitused kehtivad kuni selles kriminaalasjas maakohtu otsuse tegemiseni. Rahvakohtunikul on kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused.

(2) Rahvakohtunikele makstakse tasu ja arvestatakse pensioni nende kohtulikul arutamisel kohtukoosseisus osalemise või varurahvakohtunikuna kohtus viibitud aja eest vastavalt tingimustele ja korrale, mida oleks rakendatud, kui rahvakohtuniku institutsiooni ei oleks kaotatud.

(3) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud kohtute seaduse § 112 lõike 1 alusel antud määrus kehtib pärast käesoleva seaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus käesoleva seadusega, kuni selle kehtetuks tunnistamiseni rahvakohtunike volituste lõppemisel.”;

132) seadust täiendatakse §-ga 130¹⁴ järgmises sõnastuses:

„§ 130¹⁴. Kohtuhalduse kohtusüsteemile üle andmise mõjude järelhindamine

Justiits- ja Digiministeerium analüüsib 2030. aasta 1. jaanuariks esimese ja teise astme kohtute haldamisega seotud ülesannete ministeeriumilt kohtusüsteemile üle andmise eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõjusid ning esitab vajaduse korral ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.”.

1) paragrahvi 4 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Huvitatud isik võib advokatuuri organi õigusakti või toimingu peale esitada kaebuse halduskohtule, kui õigusakt või toiming rikub huvitatud isiku õigusi, arvestades käesoleva seadusega sätestatud erisusi.”;

2) paragrahvi 17 lõike 4 kolmas ja neljas lause tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Advokaat, kelle suhtes on tehtud aukohtu otsus, võib selle peale esitada kaebuse halduskohtule.”.

1) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 6 ning § 10 lõike 4 esimeses ja teises lauses asendatakse sõna „kohus” sõnaga „kohtuasutus” vastavas käändes;

2) paragrahvi 11 lõike 6 kolmandas lauses, § 14 lõike 3 teises lauses, § 18 lõike 7 teises lauses, § 31 lõike 7 teises lauses ja § 63 lõike 2 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa „valdkonna eest vastutav minister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse” tekstiosaga „kohtute nõukogu”.

1) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) teha kindlaks haldusakti tühisus, haldusakti või toimingu õigusvastasus või õigussuhte olemasolu või selles tähtsust omav asjaolu.”;

2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Keskkonnaõiguse asjas esitatakse kaebus kaebaja elu- või asukoha järgi.”;

3) seadustikku täiendatakse §-ga 8¹ järgmises sõnastuses:

„§ 8¹. Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asjade lahendamine

(1) Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asi on haldusasi, kus lahendatakse vangistusseaduse § 2 tähenduses kinnipeetava, vangistusseaduse § 3 lõike 1 tähenduses arestialuse või vangistusseaduse § 4 lõike 1 tähenduses vahistatu kaebust vangla haldusakti või toimingu peale või vangla tekitatud kahju hüvitamiseks.

(2) Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asi jaotatakse selle halduskohtu kohtunike vahel, mille töökoormus on kohtute infosüsteemi andmete järgi teistest väiksem.

(3) Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja kohtualluvus ei muutu. Kohtunik menetleb vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja alluvusjärgse halduskohtu kohtunikuna.

(4) Kui kohtunik arutab vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise asja halduskohtus, mille tööpiirkonnas ei asu tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.”;

4) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrus kuulub viivitamata täitmisele. Üleandev kohus võib enne üleandmise määruse tegemist või sellega koos teha edasilükkamatuid menetlustoiminguid, eelkõige esialgse õiguskaitse määruse.”;

5) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna halduskohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja.”;

6) paragrahvi 17 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Justiits- ja Digiministeerium” tekstiosaga „kohtute nõukogu”;

7) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või õigussuhte olemasolu või selles tähtsust omava asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus).”;

8) paragrahvi 100 lõiget 1 täiendatakse enne sõna „kohtu” sõnaga „sama”;

9) paragrahvi 100 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kohus jätab tähelepanuta menetluse kiirendamise taotluse, mis on esitatud enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 6 sätestatud tähtaja möödumist.”;

10) paragrahvi 104 lõiget 5 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) kui pooled sõlmivad kompromissi.”;

11) paragrahvi 104 lõike 6 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 109 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Menetluskulude väljamõistmiseks esitab menetlusosaline kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid kolme tööpäeva jooksul arvates kohtuistungist, kus lõpetati asja arutamine, või haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamise korral kohtu määratud tähtpäevaks. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamata jätmise korral menetluskulu välja ei mõisteta. Teistel menetlusosalistel on võimalik kolme tööpäeva jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide neile kättetoimetamisest arvates esitada nende kohta oma seisukoht, kui kohus ei määra teistsugust tähtaega.”;

13) paragrahvi 109 täiendatakse lõikega 1² järgmises sõnastuses:

„(1²) Kui kohus tegi otsuse käesoleva seadustiku § 122 lõike 5 alusel, andmata menetlusosalistele võimalust menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitada, on menetlusosalistel õigus esitada menetluskulude kohta täiendava otsuse tegemise taotlus § 170 lõike 5 kohaselt. Taotlusele tuleb lisada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.”;

14) paragrahvi 122 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Kohtuasjas, mis puudutab tootmist taastuvatest energiaallikatest elektrituruseaduse § 57 tähenduses, korraldab kohus eelistungi või teeb menetlusosalistele teatavaks asja kohtus läbivaatamise aja ja koha või asja kirjalikus menetluses läbivaatamise üksikasjad kolme kuu jooksul puudusteta kaebuse esitamisest arvates. Kohus võib nimetatud tähtaega pikendada kuni kolme kuu võrra, kui eelmenetluse käigus selgub, et kaebust on vaja põhjalikumalt uurida.

(5) Kui kohus jõuab eelmenetluse käigus järeldusele, et kaebus tuleb rahuldada vaidlustatud haldusakti või toimingu ilmselge õigusvastasuse tõttu, võib ta teha otsuse kaebuse ja vastuste põhjal, korraldamata kohtuistungit ja määramata tähtaega täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks.”;

15) paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse või nende otsuste vaideotsuse peale esitatud kaebuse võib kohus läbi vaadata lihtmenetluses, arvestamata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi.”;

16) paragrahvi 169 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „§ 133 lõigetes 1 ja 2” tekstiosaga „§ 133 lõigetes 1, 2 ja 2¹”;

17) paragrahvi 169 täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses:

„(1¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib kohus käesoleva seadustiku § 133 lõikes 2¹ nimetatud juhul asja läbivaatamisel lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kohtule on esitatud erakordselt suur hulk kaebusi viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse või nende otsuste vaideotsuse peale. Kohus ei pea seejuures arvestama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustega.

(1²) Erakordselt suur hulk kaebusi käesoleva paragrahvi tähenduses on olukord, kus kohus ei saa objektiivse takistuse tõttu kirjeldava ja põhjendava osaga otsust teha või selle tegemine oleks oluliselt raskendatud.”;

18) paragrahvi 175 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sõltumata jõustumisest võib kohus avaldada kohtuotsuse või selle sisu käesoleva seadustiku §-s 89 sätestatud tingimustel. Menetlusosaliste seisukohta küsitakse selleks juhul, kui see on kohtu hinnangul vajalik ja võimalik avaldamise eesmärki arvestades.”;

19) paragrahvi 175 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kohtuotsuse või selle sisu avaldamise peale esitatud vastuväite lahendab kohus määrusega, mille peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.”;

20) paragrahvi 175 lõikes 4 asendatakse sõna „delikaatseid” sõnaga „eriliiki”;

21) paragrahvi 187 lõige 3¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3¹) Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse kokkuvõtlikult põhjendatud määrusega tagastada, kui asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline või kui selle menetlemisega ei ole võimalik saavutada apellatsioonkaebuse eesmärki. Ringkonnakohus ei pea määrust põhjendama lihtmenetluses, kui ringkonnakohus järgib halduskohtu otsuse põhjendusi, need põhjendused on ammendavad ja ringkonnakohus märgib oma määruses, et ta nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.”;

22) paragrahvi 201 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

„(4¹) Ringkonnakohus võib otsuse teha ilma kirjeldava osata.”;

23) paragrahvi 201 lõike 5 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „kirjeldava ja”;

24) paragrahvi 204 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kompromissi kinnitamise määruse suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lõiget 4.”;

25) paragrahvi 210 lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ning nõustub halduskohtu põhjendustega, võib määruse teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Sellisel juhul märgib ringkonnakohus oma määruses, et ta nõustub halduskohtu põhjendustega.”;

26) paragrahvi 218 lõike 1 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 218 täiendatakse lõigetega 1¹–1³ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Riigikohus võib enne kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamist või pärast kassatsioonkaebuse menetlusse võtmist kohustada menetlusosalist kassatsioonkaebusele vastama ja anda selleks tähtaja.

(1²) Kui menetlusosaline, keda ei ole kohustatud kassatsioonkaebusele vastama, on omal soovil kassatsioonkaebusele vastanud, ei loeta kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral tema vastamisega seotud menetluskulusid üldjuhul vajalikuks ega põhjendatuks käesoleva seadustiku § 109 lõike 6 tähenduses.

(1³) Pärast kassatsioonkaebuse menetlusse võtmist määrab Riigikohus tähtaja, mille jooksul menetlusosalised, keda ei kohustatud kassatsioonkaebusele vastama, võivad kassatsioonkaebusele vastata.”;

28) paragrahvi 219 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigikohus otsustab kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise kolmeliikmelises koosseisus ja menetlusosalisi välja kutsumata.”;

29) paragrahvi 224 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahv 236¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 236¹. Määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamine

(1) Riigikohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 219 sätestatut järgides. Riigikohus võtab määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse või määruskaebuse, mille seadus võimaldab läbi vaadata lihtmenetluses, menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. Eelmises lauses sätestatut ei kohaldata haldustoiminguks loa andmise või sellest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse korral.

(2) Käesoleva seadustiku § 187 lõike 3¹ alusel tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse lahendab Riigikohus viivitamata. Määruskaebuse võib lahendada seda menetlusse võtmata ning sellisel juhul ei kohaldata käesoleva seadustiku § 238 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.”;

31) seadustiku 27. peatükki täiendatakse §-ga 265¹ järgmises sõnastuses:

„§ 265¹. Kirjeldava ja põhjendava osata määrus

(1) Kohus võib taotluse kiiremaks lahendamiseks teha käesoleva seadustiku § 265 lõigetes 1 ja 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kui selle osa koostamise tõttu tekkiv viivitus võiks taotluse eesmärgi saavutamist oluliselt raskendada või teha selle võimatuks.

(2) Kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata tehtud määrust puuduva osaga, kui menetlusosaline või muu isik, kellel on õigus esitada määruse peale määruskaebus, teatab seitsme päeva jooksul määruse resolutsiooni kättetoimetamisest või kohtuistungil teatavakstegemisest arvates kohtule soovist esitada määruse peale määruskaebus. Kohus täiendab määrust kirjeldava ja põhjendava osaga esimesel võimalusel, kuid hiljemalt seitsmendal päeval pärast määruskaebuse esitamise soovist teadasaamist.

(3) Määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud määruse kättetoimetamisest arvates või pärast käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses nimetatud tähtaja möödumist, kui kohus ei ole määrust täiendanud. Kui menetlusosaline või muu isik ei teata käesoleva paragrahvi lõike 2 esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul kohtule määruskaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on määruskaebuse esitamise õigusest loobunud.”;

32) paragrahvi 279 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ringkonnakohtule apellatsioon- või määruskaebuse esitaja vastaspool on kohustatud esitama kümne päeva jooksul edasikaebuse saamisest arvates kaebusele kirjaliku vastuse. Sama tähtaja jooksul on vastuse esitamise õigus ülejäänud menetlusosalistel.”;

33) paragrahvi 279 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Riigikohtule esitatud kassatsioon- või määruskaebusele on menetlusosalistel õigus vastata edasikaebuse saamisest arvates kümne päeva jooksul.”.

1) paragrahvi 36 lõige 5² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5²) Jahitunnistust ei anta isikule, kelle suhtes on Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teinud kaitseväeteenistuse seaduse § 33¹ lõike 5 või § 71¹ lõike 5 alusel otsuse keelduda jahitunnistuse andmisest. Keskkonnaamet või käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik lõpetab käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud keelu, kui isikule jahitunnistuse andmisest keeldumise asjaolud on ära langenud ja Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest Keskkonnaametit või Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isikut teavitanud.”;

2) paragrahvi 37 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Jahitunnistuse kehtivus peatatakse isikul, kelle suhtes on Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teinud kaitseväeteenistuse seaduse § 33¹ lõike 5 või § 71¹ lõike 5 alusel otsuse jahitunnistuse peatamise kohta.”;

3) paragrahvi 38 lõikest 2² jäetakse välja tekstiosa „ning halduskohtu määrusest ei tulene teisiti”.

1) paragrahvi 33¹ lõiked 2–4, 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 33¹ lõike 5 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui kutsealune jätab hoiatuses märgitud kohustuse täitmata, võib Kaitseressursside Amet otsustada kutsealuse järgmiste õiguste ja lubade peatamise või nende andmisest keeldumise:”;

3) paragrahvi 33¹ täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

„(5¹) Kaitseressursside Amet teeb kutsealusele käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuse teatavaks käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud korras ning edastab luba või õigust andvale haldusorganile täitmiseks pärast otsuse kutsealusele kättetoimetatuks lugemist.”;

4) paragrahvi 33¹ lõike 6 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kaitseressursside Ameti tehtud otsuses märgitakse:”;

5) paragrahvi 33¹ lõiget 6 ja § 71¹ lõiget 6 täiendatakse punktiga 3¹ järgmises sõnastuses:

„3¹) tingimused otsuses märgitud õiguste piiramise lõpetamise kohta;”;

6) paragrahvi 33¹ ja § 71¹ täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses:

„(6¹) Relvaloa või relvasoetamisloa kehtivuse peatamise otsuses märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule relvaseaduse § 44 lõikes 1 sätestatud loa omaja kohustus anda relv ja laskemoon loa kehtivuse peatamise otsusest teatamisele järgneval tööpäeval üle Politsei- ja Piirivalveametile.”;

7) paragrahvi 33¹ lõike 9 esimesest lausest ja § 71¹ lõike 9 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, kui halduskohtu määrusest ei tulene teisiti”;

8) paragrahvi 39 lõike 1 punktis 7 asendatakse tekstiosa „kohtute haldamise nõukoda” tekstiosaga „kohtute nõukogu”;

9) paragrahvi 71¹ lõiked 2–4, 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 71¹ lõike 5 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui reservis olev isik jätab hoiatuses märgitud kohustuse täitmata, võib Kaitsevägi teha otsuse tema järgmiste õiguste ja lubade peatamiseks ning nende andmisest keeldumiseks:”;

11) paragrahvi 71¹ täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

„(5¹) Kaitsevägi teeb reservis olevale isikule käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuse teatavaks käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud korras ning edastab luba või õigust andvale haldusorganile täitmiseks pärast otsuse reservis olevale isikule kättetoimetatuks lugemist.”;

12) paragrahvi 71¹ lõike 6 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kaitseväe tehtud otsuses märgitakse:”.

1) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 3¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3¹) Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on teinud kaitseväeteenistuse seaduse § 33¹ lõike 5 või § 71¹ lõike 5 alusel otsuse keelduda isikule kalastuskaardi andmisest;”;

2) paragrahvi 27 lõige 2¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2¹) Isiku kalastuskaardi kehtivus peatatakse Kaitseressursside Ameti või Kaitseväe kaitseväeteenistuse seaduse § 33¹ lõikes 5 või § 71¹ lõikes 5 sätestatud otsuse alusel.”;

3) paragrahvi 27 lõikest 3¹ jäetakse välja tekstiosa „ning halduskohtu määrusest ei tulene teisiti”.

1) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakohtus mõistab kriminaalasjas õigust maakohtunik ainuisikuliselt.”;

2) paragrahvi 18 lõiked 1¹ ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 18 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui kriminaalasja kohtulik arutamine on aeganõudev, võib kohtumäärusega kaasata kohtuistungile varukohtuniku, kes viibib kohtuliku arutamise ajal istungisaalis. Kohtukoosseisust kohtuniku väljalangemise korral asendatakse ta varukohtunikuga.”;

4) paragrahvi 18 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 23 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 155 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Protokollile kirjutavad alla ning selle kuupäevastavad kohtunik või eesistuja ja kohtuistungi sekretär.”;

7) paragrahvi 266 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, käesoleva seadustiku § 18 lõikes 1 nimetatud kriminaalasjades eesistuja”;

8) paragrahvi 315 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „või käesoleva seadustiku § 18 lõigetes 1 ja 3 nimetatud juhul eesistuja”;

9) paragrahvi 315 lõike 5 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „või eesistuja”.

„§ 25¹⁰. Maakohtu koosseis rahvakohtuniku institutsiooni kaotamisel

(1) Maakohus arutab tema menetluses olevat kriminaalasja sellises koosseisus, mille nägi ette kohtu alla andmise ajal kehtinud seadus.

(2) Maakohtule uueks arutamiseks, sealhulgas kohtuotsuse tegemiseks, saadetud kriminaalasja arutab maakohtus kohtunik ainuisikuliselt.”.

1) paragrahvi 106 lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1¹) Mootorsõiduki juhtimise õigust ei anta ning esmast juhiluba ei väljastata isikule, kelle suhtes on Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teinud kaitseväeteenistuse seaduse § 33¹ lõike 5 või § 71¹ lõike 5 alusel otsuse keelduda nimetatud õiguse või loa andmisest. Transpordiamet lõpetab nimetatud keelu kohaldamise, kui Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on Transpordiametit keeldumise asjaolude äralangemisest teavitanud.”;

2) paragrahvi 124 lõige 4² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4²) Mootorsõiduki juhtimise õigus peatatakse isikul, kelle suhtes on Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teinud kaitseväeteenistuse seaduse § 33¹ lõike 5 või § 71¹ lõike 5 alusel otsuse juhtimisõiguse peatamise kohta.”;

3) paragrahvi 124 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 129 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui mootorsõiduki juhtimise õigus on peatatud käesoleva seaduse § 124 lõike 4² alusel, taastab Transpordiamet juhtimisõiguse viivitamata, kui Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on teavitanud Transpordiametit peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemisest.”.

1) paragrahvi 39³ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Väikelaeva ja jeti juhtimise õigus peatatakse ning nende õiguste andmisest ja väikelaevajuhi või jetijuhi tunnistuse väljastamisest keeldutakse isikule, kelle suhtes on Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teinud kaitseväeteenistuse seaduse § 33¹ lõike 5 või § 71¹ lõike 5 alusel otsuse nimetatud õiguse peatamise või selle andmisest keeldumise kohta.”;

2) paragrahvi 39³ lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 39³ lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Transpordiamet taastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse ning lõpetab nende õiguste andmisest ning väikelaevajuhi ja jetijuhi tunnistuse väljastamisest keeldumise viivitamata, kui Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on teavitanud Transpordiametit õiguse peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemisest.”.

1) paragrahvi 10 lõike 7 esimeses lauses asendatakse sõna „märkima” sõnaga „taotlema”;

2) paragrahvi 13 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõna „märkima” sõnaga „taotlema”;

3) paragrahvi 17 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „või võlgnik, võlausaldaja või ajutine haldur seda taotleb”;

4) paragrahvi 32 lõikest 2 jäetakse välja teine lause.

„(4) Riigiraamatupidamiskohustuslaseks on iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning põhiseaduslikud institutsioonid: Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus ning esimese ja teise astme kohtute ning Kohtuhaldusteenistuse esindajana Kohtuhaldusteenistus kohtute grupi ulatuses.”.

1) paragrahvi 36 lõige 1³ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1³) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 14¹ kohaldatakse, kui Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on kaitseväeteenistuse seaduse § 33¹ lõike 5 või § 71¹ lõike 5 alusel otsustanud keelduda isikule soetamisloa ja relvaloa andmisest.”;

2) paragrahvi 36 lõikest 2² jäetakse välja tekstiosa „ning halduskohtu määrusest ei tulene teisiti”;

3) paragrahvi 43 lõike 1 punkt 8 ning lõiked 1⁶ ja 2² tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 7¹–7³ järgmises sõnastuses:

„(7¹) Juhul kui soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatab Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi kaitseväeteenistuse seaduse § 33¹ lõike 5 või § 71¹ lõike 5 alusel ja Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest Politsei- ja Piirivalveametit teavitanud, on Politsei- ja Piirivalveamet kohustatud tegema sellekohase kande teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.

(7²) Juhul kui Kaitseressursside Ameti või Kaitseväe kaitseväeteenistuse seaduse § 33¹ lõike 5 või § 71¹ lõike 5 alusel soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamise alus on ära langenud ja Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest Politsei- ja Piirivalveametit teavitanud, on Politsei- ja Piirivalveamet kohustatud taastama soetamisloa või relvaloa kehtivuse ning tegema sellekohase kande teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.

(7³) Juhul kui Kaitseressursside Ameti või Kaitseväe kaitseväeteenistuse seaduse § 33¹ lõike 5 või § 71¹ lõike 5 alusel soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamise otsuse peale esitati kaebus kohtule või vaie Kaitseressursside Ametile või Kaitseväele ning kohus on loa kehtivuse peatamise otsuse tühistanud või Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on loa kehtivuse peatamise otsuse kehtetuks tunnistanud või peatamise alus on ära langenud ning Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest Politsei- ja Piirivalveametit teavitanud, on Politsei- ja Piirivalveamet kohustatud taastama soetamisloa või relvaloa kehtivuse ning tegema sellekohase kande teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.”.

1) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) valitsusasutus ja valitsusasutuse hallatav riigiasutus (edaspidi riigiasutused);
2) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohus ning ühe institutsioonina käesoleva seaduse tähenduses Harju Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus, Tallinna Halduskohus, Tartu Halduskohus, Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus ja Kohtuhaldusteenistus (edaspidi kohtute grupp) (käesolevas punktis nimetatud üksused edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid) ja nende haldusala asutused;”;

2) paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riigieelarves liigendatakse vahendid eelarveklassifikaatori alusel administratiivselt Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu, kohtute grupi ning ministeeriumide valitsemisalade vahel.”;

3) paragrahvi 26 lõiget 5¹ täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kohtute grupi kulud liigendatakse täiendavalt riigieelarves administratiivselt asutuste kaupa.”;

4) paragrahvi 31 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kohtute grupp ja nende haldusala asutused liigendavad riigieelarves märgitud vahendid administratiivselt ja majandusliku sisu järgi kooskõlas eelarveklassifikaatoriga.”;

5) paragrahvi 35 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 37 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 56 lõige 2³ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2³) Põhiseaduslikul institutsioonil on õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga vahendite käesoleva seaduse § 26 lõike 5¹ kohaselt esitatud administratiivset ja majandusliku sisu liigendust selle kogumahtu muutmata.”.

1) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) sotsiaalkaitsehüvitise taotleja hüvitissumma ebaõige maksmise või maksmata jätmise asjas või mitterahalise hüvitise andmise või andmata jätmise asjas;”;

2) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 5¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5¹) pankrotihaldur tagasivõitmise hagi ja sellega seotud hagi tagamise avalduse esitamisel ning pankrotihaldur pankrotivõlgniku eest ja nimel hagi ja sellega seotud hagi tagamise avalduse esitamisel pankrotimenetluses, mida viiakse läbi pankrotiseaduse § 192¹² alusel;”;

3) paragrahvi 22 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) rahvusvahelise kaitse taotleja rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud otsuse peale kaebuse esitamisel.”;

4) paragrahvi 25 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „kohta” sõnadega „, samuti sundvõõrandamise käigus kinnistu jagamise kohta”;

5) paragrahvi 25 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõna „pankrotiotsuse” sõnaga „pankrotimääruse”;

6) paragrahvi 59 lõikes 2 asendatakse arv „100” arvuga „310”;

7) paragrahvi 59 lõikes 4 asendatakse arv „420” arvuga „630”;

8) paragrahvi 59 lõige 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(17) Hagi tagamise avalduse või eeltõendamismenetluse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 150 eurot. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot.”;

9) paragrahvi 60 lõikes 1 asendatakse arv „20” arvuga „75”;

10) paragrahvi 60 lõikes 2 asendatakse arv „20” arvuga „75” ja arv „1050” arvuga „2500”;

11) paragrahvi 60 lõikes 3 asendatakse arv „350” arvuga „830”;

12) paragrahvi 60 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu haldusorgani tegevuse peale seoses rahalise nõude, sunnivahendi või sanktsiooni määramise, sissenõudmise või rakendamisega, samuti rahalise toetuse andmisega, tasutakse riigilõivu kolm protsenti vaidlustatavast summast, kuid mitte alla 75 euro ja mitte üle 2500 euro.”;

13) paragrahvi 60 lõikes 6 asendatakse arv „20” arvuga „75”;

14) paragrahvi 60 lõikes 8 asendatakse arv „50” arvuga „100”;

15) seaduse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

1) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) põhiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler, Riigikohus ning esimese ja teise astme kohtute ning Kohtuhaldusteenistuse esindajana Kohtuhaldusteenistus;”;

2) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) Kohtuhaldusteenistus.”.

1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõna „kahekordset” sõnaga „kolmekordset”;

2) paragrahvi 15 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Riigi õigusabi andmise määruses määratakse kindlaks käesoleva seaduse § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja §-s 16 sätestatud riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus. Määrus saadetakse Eesti Advokatuurile (edaspidi advokatuur) riigi õigusabi infosüsteemi e-toimiku menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-toimiku süsteem) kaudu. Määrus loetakse kättetoimetatuks, kui advokatuur kinnitab riigi õigusabi infosüsteemis selle vastuvõtmist. Määruse võib advokatuurile muul viisil saata üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvad põhjused on sätestatud käesoleva paragrahvi lõike 5¹ alusel kehtestatud määruses.”;

3) paragrahvi 15 lõikes 5¹ asendatakse tekstiosa „e-toimiku menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-toimiku süsteem)” tekstiosaga „e-toimiku süsteemi”;

4) paragrahvi 23 lõikest 1¹ jäetakse välja tekstiosa „, kes ei ole rahvakohtunik,”;

5) paragrahvi 32 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

1) paragrahvi 28¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pensioniõiguslikku staaži tõendatakse rahvastikuregistri andmete ja pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide alusel.”;

2) paragrahvi 28¹ lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „andmeid” sõnadega „ei ole”.

1) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva seadustiku §-s 405 nimetatud asja võib lahendada ringkonnakohtunik ainuisikuliselt.”;

2) paragrahvi 53 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui menetlusosaline esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli sisulise parandamise taotluse, küsib kohus parandamise taotluse kohta teiste menetlusosaliste seisukoha üksnes juhul, kui protokollitud istungit või menetlustoimingut ei ole salvestatud.”;

3) paragrahvi 53 lõike 4 viimane lause tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 59 lõige 5² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5²) Riigisaladust ja salastatud välisteavet töödeldakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Menetlusosalise või tema esindaja taotlusel esitatakse talle riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra kohaselt tutvumiseks asjas tõendina kasutatav riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldav teabekandja. Sellise teabekandja tutvustamise kohta tehakse märge kohtuasja andmete juurde kohtute infosüsteemi. Riigisaladust ja salastatud välisteavet hoitakse asja menetlevas kohtus, kui kohus ei määra teisiti.”;

5) paragrahvi 150 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus, mille esemeks on tarbijakrediidilepingust tulenev nõue, jäetakse rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul või kui muu maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud juhul;”;

6) paragrahvi 150 lõige 3² tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 150 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja sõna „üksnes”;

8) paragrahvi 150 lõiget 4 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kohus võib riigilõivu tagastada riigilõivu tasunud menetlusosalisele ka omal algatusel.”;

9) paragrahvi 175 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 176 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitab menetlusosaline kolme tööpäeva jooksul arvates kohtuistungist, kus lõpetati asja arutamine, menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks menetluskulude nimekirja, milles on näidatud kulude täpne koosseis.”;

11) paragrahvi 176 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kohus võib jätta menetluskulude nimekirjad kogumata, kui see on kohtu hinnangul mõistlik asja kiirema lahendamise huvides.”;

12) paragrahvi 176 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Menetlusosalised esitavad seisukoha vastaspoole menetluskulude kohta kolme tööpäeva jooksul arvates menetluskulude nimekirja ja kohtu nõudel esitatud täpsustuste või menetluskulusid tõendavate dokumentide kättetoimetamisest arvates, kui kohus ei ole määranud teistsugust tähtaega.”;

13) paragrahvi 177 lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Eeltoodu kehtib ka juhul, kui kohus on teinud asjas lõpplahendi, andmata menetlusosalistele võimalust menetluskulude nimekirja esitada. Sellisel juhul määrab kohus menetlusosalistele menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja pärast lõpplahendi jõustumist.”;

14) paragrahvi 177 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.”;

15) paragrahvi 178 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaline, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 500 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui vaidlustatavate menetluskulude summa ei ületa käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 sätestatud põhinõude summat.”;

16) paragrahvi 178 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piirmäärasid ei kohaldata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisele juhul, kui kulude kindlaksmääramist vaidlustab käesoleva seadustiku 43¹. peatüki alusel tuvastatud kuritarvitusliku kohtumenetluse kostja.”;

17) paragrahvi 179 lõike 3 esimeses lauses asendatakse arv „100” arvuga „300”;

18) paragrahvi 182 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „kahekordset” sõnaga „kolmekordset”;

19) paragrahvi 186 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kohus kontrollib menetlusabi taotleja majanduslikku seisundit esmajoones taotluse alusel. Kui kohtul on kahtlusi esitatud andmete õigsuses või täielikkuses, võib ta nõuda esitatud andmete põhistamist või täiendavate dokumentide ja andmete esitamist või nõuda teistelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Järelepärimisele tuleb vastata kohtu määratud tähtaja jooksul.”;

20) paragrahvi 187 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 191 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja esitada määruskaebuse.”;

22) paragrahvi 231 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda faktilist asjaolu, mille suhtes pole mõistlikul inimesel kahtlusi ja mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest avalikult kättesaadavatest allikatest.”;

23) paragrahvi 237 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „eelmenetluses” sõnadega „pärast asja lahendamiseks oluliste vaidlusaluste asjaolude väljaselgitamist”;

24) paragrahvi 244 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Eeltõendamismenetluse võib algatada ka kostja isiku või andmete kindlakstegemiseks, kui hagejal puudub selleks muu mõistlik võimalus.”;

25) paragrahvi 311¹ lõike 5¹ esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui äriühingule ei ole võimalik menetlusdokumente kätte toimetada infosüsteemis, muu hulgas juhul, kui seda ei õnnestu infosüsteemi kaudu kätte toimetada, või muul viisil elektrooniliselt juhatuse liikmetele või äriühingu muudele esindajatele, saadab kohus menetlusdokumendid äriregistrisse kantud elektronpostiaadressil.”;

26) paragrahvi 317 lõike 1¹ esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „elektrooniline kättetoimetamine” sõnadega „, muu hulgas esindajatele kättetoimetamine,”;

27) paragrahvi 333¹ lõiget 1 täiendatakse enne sõna „kohtu” sõnaga „sama”;

28) paragrahvi 333¹ täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kohus jätab tähelepanuta menetluse kiirendamise taotluse, mis on esitatud enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 6 sätestatud tähtaja möödumist.”;

29) paragrahvi 340¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele, on sisult ebaselge või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas juhul, kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.”;

30) paragrahvi 363 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

„(5¹) Tõendeid tuleb hagiavaldusele lisada üksnes niivõrd, kuivõrd need on vajalikud hagiavalduse mõistmiseks, või üksnes juhul, kui võib eeldada mingi olulise asjaolu kostjapoolset vaidlustamist. Muus osas tuleb hagis nimetada tõendid, mida hageja oma väidete kinnitamiseks saab esitada, kui kostja neile väidetele vastu vaidleb.”;

31) paragrahvi 383 lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1¹) Kohus tagab rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 500 euro ja mitte rohkem kui 100 000 euro ulatuses. Kui hagi tagamise korras taotletakse kostja aresti või elukohast lahkumise keelamist, antakse tagatis mitte vähem kui 5000 euro ja mitte rohkem kui 100 000 euro ulatuses.”;

32) paragrahvi 384 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohus lahendab hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt kolmandal tööpäeval avalduse esitamise päevast arvates.”;

33) paragrahvi 392 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Eelmenetluses selgitab kohus asja lahendamisel kohalduvaid õigusnorme ja poolte tõendamiskoormist, selgitab välja asjas tähendust omavad vaidlusalused asjaolud ning annab pooltele tähtaja nende kohta tõendite esitamiseks. Kohus selgitab pooltele üheselt arusaadavalt, millal eelmenetlus lõpeb ja uusi väiteid ega tõendeid enam esitada ei saa.”;

34) paragrahvi 394 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Tõendeid tuleb vastusele lisada üksnes niivõrd, kuivõrd need on vajalikud vastuse mõistmiseks või hageja väidete ümberlükkamiseks. Muus osas tuleb vastuses nimetada tõendid, mida kostja oma väidete kinnitamiseks võib esitada, kui hageja neile väidetele vastu vaidleb.”;

35) paragrahvi 403 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui pool ei ole kohtule teatanud, kas ta on nõus kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus ka kirjaliku menetlusega.”;

36) paragrahv 404 tunnistatakse kehtetuks;

37) seadustikku täiendatakse §-ga 404¹ järgmises sõnastuses:

„§ 404¹. Tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete elektrooniline menetlus

(1) Tarbijakrediidilepingust tulenev võlausaldaja nõue esitatakse kohtule elektrooniliselt selliselt, et kohtul oleks seda võimalik töödelda, ja varustatuna avaldaja digitaalallkirjaga või muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada avalduse saatja ja saatmise aja.

(2) Avaldusele lisatakse tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada avaldusele ja selle esitamisele täiendavaid tehnilisi nõudeid.”;

38) paragrahvi 405 lõike 1 esimeses lauses asendatakse arv „3500” arvuga „5000” ja arv „7000” arvuga „10 000”;

39) paragrahvi 405 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse või asendada protokoll toimikule lisatava heli- või videosalvestisega koos automaatselt genereeritud sisukokkuvõttega või ilma selleta;”;

40) paragrahvi 405 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Menetlusosalise põhiõigused ja -vabadused on üldjuhul järgitud, kui kostjale on hagiavaldus kätte toimetatud, menetlusosaline on saanud tutvuda vastaspoole esitatuga, neile on võimaldatud istungil osalemist või kirjalikku või suulist ärakuulamist ja nad on saanud esitada tõendeid.”;

41) paragrahvi 415 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.”;

42) paragrahvi 423 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„13) asi ei allu kohtule või kohus ei ole muul põhjusel pädev asja lahendama.”;

43) paragrahvi 437 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses:

„2¹) ilmneb asjaolu, mille arvestamata jätmisel otsuse tegemisel tehtaks apellatsioonimenetluses tõenäoliselt teistsugune otsus;”;

44) paragrahvi 481 lõiget 1¹ täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) korteriomandi või kaasomandi valitsemisest tulenevad rahalised nõuded.”;

45) paragrahvi 481 täiendatakse lõigetega 2⁴ ja 2⁵ järgmises sõnastuses:

„(2⁴) Tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude menetlemisel maksekäsu kiirmenetluses võib võlausaldaja nõuda üksnes tarbijale antud krediidi põhisumma tagastamist koos intressiga võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses või viivisega sama seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses, kui need ei ole suuremad varem kokkulepitud intressi- või viivisemäärast.

(2⁵) Tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude menetlemisel maksekäsu kiirmenetluses arvestatakse kõik selles võlasuhtes tarbija tehtud maksed esimeses järjekorras põhivõla, teises järjekorras intressi ja kolmandas järjekorras viivise katteks käesoleva paragrahvi lõikes 2⁴ sätestatud ulatuses.”;

46) paragrahvi 482 täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud tarbijakrediidilepingust tulenevas nõudes, märgitakse see avalduses. Tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude puhul esitatakse üksikasjalik ülevaade krediidi kasutusse võtmisest ja lepingujärgsetest maksetest ning võrdlev arvutus kõigi tarbija maksete kohta põhivõla, intressi ja viivise katteks. Avaldusele lisatakse nõude aluseks olev leping, sealhulgas maksegraafik. Avalduses märgitakse krediidi kulukuse määr.

(1²) Kohus võib teha avaldajale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.”;

47) paragrahvi 483 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui avalduses nõutakse tarbijakrediidilepingust tulenevat nõuet, lahendab kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse selle saamisest alates kahekümne tööpäeva jooksul.”;

48) paragrahvi 484 lõike 2 punktis 3 ja § 485 lõikes 1 asendatakse sõnad „15 päeva jooksul, makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul” sõnadega „30 päeva jooksul”;

49) paragrahvi 484¹ täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut ei kohaldata tarbijakrediidilepingust tulenevatele nõuetele. Kui sellise nõude puhul on maksekäsu tegemise eeldused täidetud vaid osa nõuete või nõude osa suhtes, jätab kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse tervikuna rahuldamata.”;

50) paragrahvi 484² esimeses lauses asendatakse arv „20” arvuga „50”;

51) paragrahvi 486 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

52) paragrahvi 489 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Maksekäsus tuleb võlgnikule selgitada, et ta võib kuni 30 päeva jooksul alates päevast, kui ta sai maksekäsu täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada, esitada maksekäsule vastuväite.”;

53) paragrahv 489¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 489¹. Maksekäsule vastuväite esitamine

(1) Maksekäsule või selle osale võib võlgnik esitada 30 päeva jooksul alates maksekäsu alusel täitemenetluse algatamisest teadasaamisest vastuväite maksekäsu teinud kohtule. Vastuväiteks maksekäsule loetakse ka hilinemisega esitatud vastuväide makseettepanekule, kui vastuväide esitatakse enne maksekäsule vastuväite esitamise tähtaja möödumist.

(2) Vastuväite võib esitada maksekäsule lisatud blanketil või muus vormis. Vastuväite põhjendamine ei ole vajalik.

(3) Kohus teatab avaldajale vastuväitest ja selle esitamise ajast.

(4) Vastuväite esitamisel kaotab maksekäsk kehtivuse ja asi antakse menetlemiseks hagimenetluses käesoleva seadustiku §-des 486 ja 487 sätestatud korras. Maksekäsu alusel algatatud täitemenetlus lõpetatakse.”;

54) paragrahvi 489¹ lõiked 2¹ ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

55) paragrahvi 496 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Elatisnõudega maksekäsu peale võib võlgnik esitada 30 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest vastuväite samadel põhjustel kui vastuväite esitamisel makseettepanekule. Vastuväite esitamisele ja selle lahendamisele kohaldatakse maksekäsu kohta üldiselt sätestatut.”;

56) paragrahvi 497² lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „juriidilisest isikust pädeva üksuse” tekstiosaga „või käesoleva seadustiku § 497⁴ lõike 2 alusel menetlusse lubatud juriidilisest isikust pädeva üksuse”;

57) paragrahvi 510 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui menetlust ei algatatud valdkonna eest vastutava ministri volitatud Siseministeeriumi valitsemisala asutuse avalduse alusel, teatab kohus valdkonna eest vastutava ministri volitatud Siseministeeriumi valitsemisala asutusele menetluse algatamisest ning küsib riigile teadaolevaid andmeid teadmata kadunud isiku kohta ja seisukohta isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta. Kohus võib koguda teadmata kadunud isiku kohta andmeid ka omal algatusel, sõltumata sellest, kes esitas surnuks tunnistamise avalduse.”;

58) paragrahvi 511 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohus toimetab avalduse rahuldamata jätmise määruse avaldajale kätte. Kohus saadab isiku surnuks tunnistamise määruse avaldajale ning selle jõustumisest alates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Kohus saadab avalduse rahuldamata jätmise määruse ja isiku surnuks tunnistamise määruse valdkonna eest vastutava ministri volitatud Siseministeeriumi valitsemisala asutusele.”;

59) paragrahvi 534 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõna „neli” sõnaga „kümme”;

60) paragrahvi 540 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna „kohustusi” sõnadega „, muu hulgas panna isikule ambulatoorse ravi kohustuse”;

61) paragrahvi 540 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kohus võib kinnisesse asutusse paigutamise peatada nii paigutamise otsustamisel kui ka hiljem.”;

62) paragrahvi 562¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab täitemenetluse seadustiku § 179¹ lõigetes 1 ja 3 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda.”;

63) paragrahvi 613 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud rahalised nõuded korteriomanike või korteriühistu vastu ja nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks;”;

64) paragrahvi 637 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) apellatsioonkaebus on esitatud väidete alusel ilmselgelt edulootuseta.”;

65) paragrahvi 645 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kompromissi võib kinnitada üks ringkonnakohtunik.”;

66) paragrahvi 666 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesoleva seadustiku § 475 lõike 1 punktides 2–4 , 9, 10¹, 11, 12¹, 15², 15³ ja 16 nimetatud hagita menetluses tehtud menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab ringkonnakohtus läbi ja lahendab üks ringkonnakohtu kohtunik.”;

67) paragrahvi 666 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Maksejõuetusmenetluses tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab läbi ja lahendab kolmeliikmeline kohtukoosseis juhul, kui ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse.”.

„§ 9³. Kohtukoosseisu nõuete muutumine

Kui nõuded kohtukoosseisule muutuvad avalduse või kaebuse läbivaatamise ajal, kohaldatakse avalduse või kaebuse esitamise ajal kehtinud nõudeid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 9⁴. Kaja esitamine tagaseljaotsuse peale

Enne 2027. aasta 1. jaanuari tehtud tagaseljaotsuse peale, mis toimetati kätte avalikult, võib esitada kaja 2026. aasta 31. detsembrini kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 415 lõike 2 teises lauses sätestatu kohaselt.”.

1) paragrahvi 24 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6¹ järgmises sõnastuses:

„6¹) viide võlgniku õigusele esitada põhjendamist mittevajav vastuväide maksekäsule 30 päeva jooksul alates maksekäsu täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 489¹ lõikele 1;”;

2) paragrahvi 74 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Hinna vaidlustamise korral määrab kohtutäitur uueks hindamiseks eksperdi.”;

3) paragrahvi 74 lõike 9 esimeses ja kolmandas lauses asendatakse sõna „kohtu” sõnaga „kohtutäituri”.

1) seadust täiendatakse §‑ga 53¹ järgmises sõnastuses:

„§ 53¹. Tervishoiuteenusega seotud vaidluste lahendamine

Kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisel eraõiguslikus suhtes tekkinud vaidlus lahendatakse maakohtus.”;

2) paragrahvi 86 lõiget 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Arestialusele tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidluse lahendamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-st 53¹.”;

3) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Vahistatule tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidluse lahendamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-st 53¹.”;

4) seadust täiendatakse §-ga 172¹⁰ järgmises sõnastuses:

„§ 172¹⁰. Käesoleva seaduse § 53¹ rakendamine

Enne 2027. aasta 1. jaanuari halduskohtule esitatud kaebused, mis on seotud kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule tervishoiuteenuse osutamisega, menetletakse lõpuni halduskohtus.”.

„(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud korda ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 481 lõikes 2⁵ sätestatud juhul.”.

1) paragrahvi 72 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 73 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras alustatud kohtumenetluse võib kohus pärast hädaolukorra lõppemist lõpule viia halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatükis sätestatud korras.”.

1) paragrahvi 23² lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 26⁹ täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Väljasaadetavale tervishoiuteenuse osutamisel eraõiguslikus suhtes tekkinud vaidlus lahendatakse maakohtus.”.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 64, 73, 101 ja 129 jõustuvad 2026. aasta 1. augustil.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 66, 72, 75 ja 130, § 3 punkt 2 ning § 25 punktid 2 ja 3 jõustuvad 2026. aasta 1. oktoobril.

(4) Käesoleva seaduse § 4 punkt 3, § 23 punktid 48 ja 52–55 ning § 25 punkt 1 jõustuvad 2027. aasta 1. juulil.