1) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kohtumääruse peale, millega kohus jätab rahuldamata taotluse tõlgi kaasamiseks või dokumentide tõlkimiseks, võib tõlgi kaasamist või tõlget taotlenud isik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määrus määruskaebuse lahendamisel ei ole vaidlustatav.”;

2) paragrahvi 12 lõikest 2 jäetakse välja sõna „põhistatud” ning sama lõiget täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Määrus, millega kohus piirab kohtuistungi avalikkust, on vaidlustatav määruskaebuse korras. Ringkonnakohtu määrus määruskaebuse lahendamisel ei ole vaidlustatav.”;

3) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „jälgida uurimisasutuse” tekstiosaga „ja prokuratuuri”;

4) paragrahvi 12 lõikest 4¹ jäetakse välja sõna „põhistatud”;

5) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4³ järgmises sõnastuses:

„(4³) Kui kohus teeb määruse, millega isikut kohustatakse saladust hoidma, ilma kirjalike põhjendusteta, tuleb poole taotlusel kirjalike põhjendustega määrus koostada 48 tunni jooksul määruse tegemisest arvates.”;

6) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Isik, keda kohustatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4¹ saladust hoidma, võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse.”;

7) seadustikku täiendatakse §-ga 14¹ järgmises sõnastuses:

„§ 14¹. Kohtuistungi pidamine videosilla vahendusel

(1) Kohus võib kõikides kohtuastmetes kohtuistungeid pidada, sealhulgas kõikide eeluurimiskohtuniku ja täitmiskohtuniku pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks, videosilla vahendusel, kui see ei ole vastuolus avalike huvidega ning kahtlustatava ja süüdistatava kaitseõigus on tagatud.

(2) Kohtuistungi pidamine videosilla vahendusel käesoleva seadustiku tähenduses on olukord, kus kohtunik või kohtuistungil osaleja ei viibi füüsiliselt kohtusaalis, vaid suhtleb teiste istungil osalejatega mõlemas suunas reaalajas pilti ja heli edastava tehnilise lahenduse abil.

(3) Kohus võib menetlusosalist ja muud isikut kohustada kohtuistungil osalema videosilla vahendusel, kui see võimaldab vältida viivitust kohtumenetluses või see on vajalik rahva tervise või avaliku julgeoleku tagamiseks ning kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused.

(4) Üldmenetluses võib kohus süüdistatavat kohtuistungil videosilla vahendusel osalema kohustada üksnes juhul, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused, süüdistataval on olemas või talle tagatakse istungil osalemiseks vajaliku tehnilise lahenduse kasutamise võimalus ja kui see on vajalik rahva tervise või avaliku julgeoleku tagamiseks või selleta tekiks oht, et kriminaalasjas ei ole võimalik mõistliku aja jooksul lõpplahendit teha.

(5) Kui kohus peab kohtuistungi videosilla vahendusel, tuleb kohtumajas menetlusosalistele tagada võimalus kohtuistungil osalemiseks ja mõistlikule arvule pealtvaatajatele võimalus avaliku istungi jälgimiseks. Kinnipidamisasutuses viibivale menetlusosalisele võib istungil osalemiseks vajaliku tehnilise võimaluse luua kinnipidamisasutuses.

(6) Kohus võib kohtuistungil korra tagamiseks katkestada korrarikkuja seadmest heli või pildi edastamise või katkestada videoühenduse korrarikkujaga. Kui kohus korrarikkumise tõttu isikuga videoühenduse katkestab, loetakse korrarikkuja istungisaalist eemaldatuks käesoleva seadustiku § 267 lõike 1 punkti 1 tähenduses.”;

8) paragrahvi 15 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 15. Tõendite uurimise vahetus”;

9) paragrahvi 15¹ pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 15¹. Kohtuliku arutamise katkematus ja viivitamatus ning taotluste õigeaegsus”;

10) paragrahvi 15¹ tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises sõnastuses:

„(2) Kohtumenetluse pool esitab taotluse ja vastuväite seoses menetlusrikkumistega kohtule esimesel võimalusel. Kohus lahendab esitatud taotluse ja vastuväite määrusega.

(3) Kui kohtumenetluse pool ei esita vastuväidet, kuigi tal oli vastuväite esitamiseks võimalus ja ta teadis menetlusveast või pidi sellest teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada ega sellele tugineda kohtulahendi peale edasi kaevates.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu ei piira tuginemist käesoleva seadustiku § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele.”;

11) paragrahvi 19 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ringkonnakohtu koosseisu” tekstiosaga „ringkonnakohtu kollegiaalsesse koosseisu”;

12) paragrahvi 34 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2² järgmises sõnastuses:

„2²) teada, et kui ta hoiab kohtumenetlusest kõrvale või jätab mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata, võib kriminaalasja arutada ja kohtuotsuse teha tema osavõtuta;”;

13) paragrahvi 34¹ täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kahtlustataval on õigus tutvuda lõpetatud kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalidega pärast seda, kui kannatanu ei ole menetluse lõpetamist tähtajaks vaidlustanud, välja arvatud juhul, kui käesolevas seadustikus on kriminaaltoimiku materjalidega tutvumiseks sätestatud varasem aeg. Erandjuhul võib piirata tutvumist ulatuses, mis on vajalik ülekaaluka käesoleva seadustiku § 15² lõikes 4 nimetatud huvi kaitseks.”;

14) paragrahvi 38¹ lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „tekitamisest” tekstiosaga „, vägistamisest”;

15) paragrahvi 38¹ täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

„(5¹) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud riigilõivuvaba tsiviilhagi või lõikes 5 nimetatud avalik-õiguslik nõudeavaldus jäeti kriminaalmenetluses läbi vaatamata, võib kannatanu sama hagi või avalduse esitada riigilõivuvabalt tsiviil- või halduskohtumenetluses.”;

16) paragrahvi 41 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „võib kohus” tekstiosaga „prokuratuuri taotlusel või”;

17) paragrahvi 44¹ lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohtumenetluses võib kohus otsustada asenduskaitsja määramise, kui valitud või määratud kaitsja ei saa ilmuda kohtuistungile üldmenetluse asjas, milles ta on võtnud endale kaitsekohustuse, või ei saa ebamõistlikult pika aja jooksul oma kohustusi efektiivselt täita ja ta ei ole nimetanud endale asenduskaitsjat. Asenduskaitsja määramise peale võivad süüdistatav ja kaitsja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse lahendamisel tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole vaidlustatav.

(3) Kui kohus määrab kohtumenetluses asenduskaitsja, peab Eesti Advokatuur nimetama kaitsja ühe kuu jooksul arvates kohtumääruse tegemisest. Nimetatud asenduskaitsjal on kohustus osaleda kohtumenetluses hiljemalt kahe kuu möödumisel tema nimetamisest arvates. Kui kohtumääruse koostamisest arvates ühe kuu jooksul selgub, et valitud või määratud kaitsja saab ise asuda kaitsekohustust täitma, võib kohus asenduskaitsja määramise tühistada ja asenduskaitsja kaitsekohustusest vabastada, teatades sellest advokatuurile.

(4) Määratud asenduskaitsja osaleb kriminaalmenetluses seni, kuni kohus ta kaitsekohustusest vabastab.”;

18) paragrahvi 47 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest kaitseülesande täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente;”;

19) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Kaitsja võib esitada eeluurimiskohtunikule või kohtule taotluse teabevaldaja kohustamiseks väljastama andmeid ja dokumente, kui teabevaldaja alusetult keeldub neid kaitsjale kaitseülesande täitmiseks väljastamast. Kohus vaatab taotluse läbi 14 päeva jooksul taotluse saamisest arvates, kuulates vajaduse korral ära andmevaldaja, ja määrab taotluse rahuldamise korral tähtaja, mille jooksul tuleb taotletud andmed või dokumendid väljastada.

(5) Teabevaldajat, kes jätab temale käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel pandud kohustuse täitmata, võib eeluurimiskohtunik või kohus kaitsja taotlusel trahvida.”;

20) paragrahvi 48 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „loobumine” tekstiosaga „ja kaitsja vahetamine”;

21) paragrahvi 48 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Kui kaitsja ja kahtlustatava või süüdistatava vaheline kliendileping lõpeb, tuleb kaitsjal menetlejale sellest viivitamata teatada ning kahtlustataval või süüdistataval on kohustus menetleja antud tähtajaks menetlejale teatada, kes on uus kaitsja. Kui kaitsja vahetamine toob kaasa viivituse menetluses, võib menetleja määrata kaitsja riigi õigusabi korras, kes osaleb menetluses seni, kuni menetleja ta kaitsekohustusest vabastab.”;

22) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) on samas kriminaalasjas eeluurimiskohtunikuna teinud käesoleva seadustiku §-s 132, 134, 135 või 137 nimetatud kohtumääruse, välja arvatud kriminaalasja arutamisel kokkuleppe- ja käskmenetluses või tegutsemisel eeluurimiskohtunikuna;”;

23) paragrahvi 49 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses:

„2¹) peaks üldkorras arutama kriminaalasja, milles ta on tegutsenud eeluurimiskohtunikuna või teinud kohtulahendi lihtmenetluses;”;

24) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui kohus leiab, et kaitsja taandamise taotlus on ilmselgelt põhjendamatu, võib kohus kohtuistungit pidamata teha määruse, millega jätab taotluse rahuldamata.”;

25) paragrahvi 57 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Taandamismenetluse lahendab kohus määrusega.”;

26) paragrahvi 60 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 60. Tõendatus, üldtuntus ja omaksvõtt”;

27) paragrahvi 60 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks, üldtuntuks või omaks võetuks.”;

28) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Omaksvõtt on vastaspoole faktiväitega selgesõnaline ja tingimusteta nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või suuliselt kohtuistungil. Kohus võib tunnistada asjaolu omaks võetuks, kui vabatahtlikku nõustumist sellega on kinnitanud kõik kohtumenetluse pooled, kelle nõue või vastuväide asjaolust sõltub, ja kohtul ei ole põhjust kahelda omaks võetud asjaolu tõelevastavuses.”;

29) paragrahvi 69 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Menetleja võib vajaduse korral toimetada isiku kaugülekuulamise.”;

30) paragrahvi 69¹ lõike 2 teisest lausest jäetakse välja sõna „põhistatud” ja sama lõiget täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Kui kohus teeb määruse, millega jätab deponeerimise taotluse rahuldamata, ilma kirjalike põhjendusteta, tuleb poole taotlusel kirjalike põhjendustega määrus koostada 48 tunni jooksul määruse tegemisest arvates.”;

31) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Tervishoiutöötajal ei ole õigust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel keelduda ütluste andmisest selle isiku terviseseisundi kohta, kes väidab, et ei saa tervise tõttu kohtuistungil osaleda.”;

32) paragrahvi 74 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tunnistaja taotlusel ei märgita ülekuulamisprotokollis tema elu- ja töökohta, õppeasutuse nimetust ega sidevahendite andmeid.”;

33) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Menetleja võib korraldada äratundja osavõtu äratundmiseks esitamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.”;

34) paragrahvi 90¹ lõige 5 ja lõike 6 kolmas lause ning § 91 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

35) paragrahvi 91 lõike 6 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „, mis võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri määrusel”;

36) paragrahvi 91¹ tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Läbiotsimismäärus või -luba hõlmab õigust valdaja tahte vastaselt läbiotsitavasse kohta siseneda ning läbiotsitavas kohas panipaiku avada ja tõkkeid kõrvaldada.”;

37) paragrahvi 102 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Määrus, millega otsustatakse kahtlustatava või süüdistatava raviasutusse paigutamine, on vaidlustatav määruskaebuse korras.”;

38) paragrahvi 124 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui asitõendina kasutatavat objekti ei ole uurimistoimingu protokollis tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega kirjeldatud, võib teha asitõendi tunnuste talletamiseks või esiletoomiseks selle vaatluse.”;

39) paragrahvi 126 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Eeluurimiskohtuniku või kohtu määrus, millega otsustatakse asitõendi või muu kriminaalmenetluse käigus ära võetud vara suhtes võetavad meetmed, on vaidlustatav määruskaebuse korras.”;

40) paragrahvi 126¹ lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Jälitustoiminguid teevad vahetult käesoleva seadustiku § 126² lõikes 1 nimetatud asutused ja jälitustoimingute tegemiseks volitatud asutused või neid tehakse nende vahendusel, kaasates vajaduse korral teisi isikuid.”;

41) paragrahvi 126¹² lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „kriminaalasja lahendamiseks,” tekstiosaga „samuti nende saamiseks tehtud jälitustoimingute kohta antud prokuratuuri või kohtu lubasid ja nende aluseks olnud taotlusi”;

42) paragrahvi 126¹² lõike 3 punkti 6 täiendatakse enne tekstiosa „isiku tööle või” tekstiosaga „seaduses sätestatud juhul”;

43) paragrahvi 126¹⁴ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Isikul, keda on käesoleva seadustiku § 126¹³ kohaselt teavitatud, võimaldatakse soovi korral tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja jälitustoimingu käigus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusega. Kahtlustatava kohta jälitustoiminguga kogutud andmetega võimaldatakse kahtlustataval ja kaitsjal soovi korral tutvuda hiljemalt kriminaaltoimiku tutvumiseks esitamisel.”;

44) paragrahvi 126¹⁴ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Prokuratuuri loal võib kuni vastava aluse äralangemiseni jätta tutvustamata andmed:
1) mille tutvustamine võib ebaproportsionaalselt kahjustada teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi;
2) mis sisaldavad riigisaladust või salastatud välisteavet, eelkõige teavet jälitusasutuse meetodite, taktika ja vahendite kohta, või teise isiku seadusega kaitstud saladusi;
3) mille tutvustamine võib seada ohtu jälitusasutuse töötaja, politseiagendi, variisiku, salajasele koostööle kaasatud isiku või jälitustoimingus osalenud muu isiku või nende lähikondsete elu, tervise, au, hea nime või vara;
4) mille tutvustamine võib seada ohtu politseiagendi, variisiku ja salajasele koostööle kaasatud isiku õiguse hoida koostööd saladuses või
5) mida ei ole võimalik eraldada ja esitada selliselt, et neist ei ilmneks andmed, mis on loetletud käesoleva lõike punktides 1–4.”;

45) paragrahvi 128 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kohtumäärus elukohast lahkumise keelu kohaldamise kohta on vaidlustatav määruskaebuse korras.”;

46) paragrahvi 131 lõige 3¹ tunnistatakse kehtetuks;

47) paragrahvi 132 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) vahistatava isiku nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;”;

48) paragrahvi 132 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Vahistamise või vahistamisest keeldumise määrus on vaidlustatav määruskaebuse korras.”;

49) paragrahvi 134 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „määrusega” tekstiosaga „, mis on vaidlustatav määruskaebuse korras”;

50) paragrahvi 135 lõige 5² tunnistatakse kehtetuks;

51) paragrahvi 135 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Kohtumäärus, millega lahendatakse kautsjoni kohaldamise küsimus, on vaidlustatav määruskaebuse korras.”;

52) paragrahvi 137 lõige 2¹ ja § 137¹ lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

53) paragrahvi 137¹ täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Kohtumäärus, millega lahendatakse elektroonilise valve kohaldamise küsimus, on vaidlustatav määruskaebuse korras.”;

54) paragrahvi 138¹ lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „3200 eurot” tekstiosaga „6400 eurot”;

55) paragrahvi 138¹ täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Trahvimäärus on vaidlustatav määruskaebuse korras.”;

56) paragrahvi 140 lõige 3¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3¹) Kui tagaotsitava kohta on tehtud vahistamismäärus või temale mõistetud vangistus on täitmisele pööratud, edastatakse tagaotsitavaks kuulutamise korral jälitusasutusele koos tagaotsitavaks kuulutamise määrusega ka vahistamismäärus või täitmisele pööratud vangistuse aluseks olev jõustunud kohtulahend.”;

57) paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Määrus, millega otsustatakse kahtlustatava või süüdistatava ametist kõrvaldamise küsimus, on vaidlustatav määruskaebuse korras.”;

58) paragrahvi 141¹ lõiked 1³ ja 3¹ ning § 141² lõige 2¹ tunnistatakse kehtetuks;

59) paragrahvi 141³ täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Ajutise lähenemiskeelu tingimuste muutmise või tühistamise määrus on vaidlustatav määruskaebuse korras.”;

60) paragrahvi 141⁴ täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kohtumäärus, millega kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abinõu või keeldutakse selle kohaldamisest, on vaidlustatav määruskaebuse korras.”;

61) paragrahvi 143¹ täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kohtumääruse peale, millega kohaldatakse kahtlustatava või süüdistatava suhtes käesoleva paragrahvi kohaselt lisapiiranguid, võivad kahtlustatav, süüdistatav ja kaitsja esitada määruskaebuse.”;

62) paragrahvi 145 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määrus on menetleja otsustus, millega lahendatakse taotlus või korraldatakse menetluse edasist käiku. Seaduses sätestatud juhul võib menetleja kriminaalasja lahendada määrusega. Menetleja teeb määruse kirjalikult, kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti.

(2) Kohtuistungil võib kohus teha suulise määruse, mis protokollitakse.

(3) Määrusest peab nähtuma:
1) koostaja ametinimetus ja nimi;
2) määruse tegemise kuupäev;
3) millises kriminaalasjas on määrus tehtud;
4) millises küsimuses on määrus tehtud;
5) menetleja otsustuse sisu ja selle menetlusõiguslik alus;
6) määruse vaidlustamise kord, kui määrust saab kriminaalasja lõpplahendist eraldi vaidlustada;
7) määruse aluseks olevad asjaolud;
8) määruse õiguslikud põhjendused.

(4) Kui eeluurimiskohtunik või kohus lahendab määrusega taotlust menetlustoiminguks loa andmiseks, otsustab menetlustoimingu lubatavaks tunnistamist või lahendab kohtuliku eelmenetluse küsimusi, võib määruse teha pealdisena või viitega lahendatavale taotlusele, milles sisalduvad andmed ja põhjendused loetakse määruse osaks, kui määrusest ei tulene teisiti.

(5) Menetleja võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 7 ja 8 nimetatud andmed jätta oma määruses märkimata, välja arvatud määruses, mis tuleb käesoleva seadustiku kohaselt esitada kohtule menetlustoimingu lubatavaks tunnistamiseks või millega lahendatakse määruskaebust või käesoleva seadustiku § 208 alusel esitatud kaebust. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud määrus on koostatud lõike 3 punktides 7 ja 8 nimetatud andmeteta, tuleb määruses selgitada käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud menetlusosalise õigust nõuda nende andmetega määruse vormistamist.

(6) Kui määrusest ei nähtu käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 7 ja 8 nimetatud andmed, peab menetleja menetlusosalise ja kohus ka prokuratuuri sellekohase taotluse saamisest kümne päeva või käesolevas seadustikus ettenähtud muu tähtaja jooksul vormistama määruse koos nende andmetega, kui käesolev seadustik ei näe ette teisiti ja kõnealune määrus:
1) on kriminaalasja lõpplahendiks;
2) on vaidlustatav määruskaebuse korras;
3) on vaidlustatav käesoleva seadustiku § 228 kohaselt või
4) peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 7 ja 8 nimetatud andmeid selleks, et seda oleks võimalik täita.

(7) Määrusele, millega kohustatakse menetlusosalist tasuma Eesti Vabariigile rahasumma sellise nõude alusel, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena, võib eraldi dokumendis lisada nõude tasumiseks vajalikud andmed.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude täitmiseks vajalike andmete loetelu ja nende vormistamise tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(9) Isikule, kellel ei ole õigust määrust vaidlustada, võib määruse edastada dokumendina, millest nähtuvad üksnes käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–5 nimetatud andmed.

(10) Menetleja määrust tema menetluses olevas kriminaalasjas on kohustatud täitma kõik isikud.”;

63) paragrahvi 153 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „ja koht”;

64) paragrahvi 153 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kriminaalasja number;”;

65) paragrahvi 154 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „ja koht”;

66) paragrahvi 154 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kriminaalasja number;”;

67) paragrahvi 154 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Süüdistusakti põhiosas esitatakse:
1) süüdistuse sisu;
2) kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi;
3) konfiskeerimise taotlus ja asjaolud, millel see taotlus põhineb.”;

68) paragrahvi 154 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Süüdistusakti lõpposas märgitakse:
1) karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud;
2) andmed selle kohta, kas kannatanu on esitanud käesoleva seadustiku § 38 lõike 5 punktis 2 või 4 nimetatud taotluse või avaldanud punktis 5 nimetatud arvamuse;
3) tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;
4) andmed süüdistatavale tõkendite kohaldamise ja muutmise ning kehtiva tõkendi kohta;
5) välisriigi kodanikust süüdistatava korral andmed karistusseadustiku §-s 54 sätestatud lisakaristusena väljasaatmise kohaldamise võimalikkuse kohta;
6) andmed varalise karistuse arvutamise aluseks olevate asjaolude kohta;
7) andmed narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi kohaldamise eelduseks olevate asjaolude kohta;
8) andmed järelevalvet vajavate süüdistatava hoolduse või eestkoste all olevate inimeste ja järelevalvet vajava süüdistatava vara kohta;
9) andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta;
10) andmed kriminaalmenetluse kulude kohta;
11) andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud andmete loetelu;
12) andmed kriminaalhooldusametniku määramise kohta.”;

69) paragrahvi 160³ lõige 1¹ tunnistatakse kehtetuks;

70) paragrahvi 160⁴ lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „motiveeritud”;

71) seadustiku 5. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 160⁵ järgmises sõnastuses:

„§ 160⁵. Menetlusvälise isiku tutvumine kohtutoimikuga

(1) Menetlusväline isik, kellel on selleks õigustatud huvi, võib asja arutanud maakohtu loal pärast kohtumenetluse lõppemist tutvuda kohtutoimikuga. Kohus võib taotlejalt nõuda õigustatud huvi põhistamist.

(2) Kui kohtutoimikus olev menetlusdokument või muu teave sisaldab andmeid, mille kohta on seadusega ette nähtud juurdepääsupiirang, võimaldatakse menetlusvälisel isikul dokumendiga tutvuda osas, milles see ei sisalda piiratud juurdepääsuga teavet, või kujul, milles tal ei ole võimalik sellise teabega tutvuda.

(3) Kohtutoimikuga tutvumisest keeldumine otsustatakse määrusega. Toimikuga tutvumise taotluse esitanud isik võib taotluse rahuldamata jätmise peale esitada määruskaebuse.”;

72) paragrahvi 169¹ pealkirjas asendatakse sõna „avaldamine” sõnaga „avalikustamine” ning paragrahvi tekstis asendatakse sõna „avaldatakse” sõnaga „avalikustatakse”, sõnad „kohtu veebilehel” sõnadega „Riigi Teatajas” ja sõna „veebilehelt” sõnadega „Riigi Teatajast”;

73) paragrahvi 175 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Kui kohus on süüdistatavale määranud asenduskaitsja, kellel on kaitsekohustus samaaegselt valitud kaitsjaga, võib kohus määrata, et menetluskulu hulka arvatakse asenduskaitsja ja valitud kaitsja poolt täidetud kaitseülesannete kattuvas osas ainult määratud asenduskaitsja tasu ja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kui kohtu hinnangul tingis asenduskaitsja määramise valitud kaitsja või süüdistatava menetlust venitav tegevus.”;

74) paragrahvi 185 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui apellatsioon jääb osaliselt rahuldamata, võib kohus apellatsioonimenetluse kulud jätta osaliselt apellandi kanda.”;

75) paragrahvi 186 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui kassatsioon jääb osaliselt rahuldamata, võib kohus kassatsioonimenetluse kulud jätta osaliselt kassaatori kanda.”;

76) paragrahvi 195 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „mittealustamise teatises” tekstiosaga „alustamata jätmise teates”;

77) paragrahvi 202 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, milles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur, ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.”;

78) paragrahvi 202 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „tekitatud kahju” tekstiosaga „menetleja määratud ulatuses”;

79) paragrahvi 202 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „punktides 4–5” tekstiosaga „ja 7”;

80) paragrahvi 204 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) on põhjendatud alus arvata, et Eestis teise astme kuriteo oletatavasti toime pannud isik elab alaliselt välisriigis ja menetluse jätkamine on perspektiivitu või vähest avalikku menetlushuvi arvestades ebaproportsionaalselt ressursimahukas.”;

81) paragrahvi 206 lõige 1¹ tunnistatakse kehtetuks;

82) paragrahvi 207 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaebuse võib esitada kriminaalmenetluse alustamata jätmise põhjendustega teate, prokuratuuri koostatud kaebuse lahendamise määruse või põhjendustega kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest arvates kümne päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui üks kuu pärast nimetatud teate või määruse koopia saatmist kannatanu aadressile või elektronposti aadressile, mille kannatanu on menetlejale avaldanud.”;

83) paragrahvi 207 lõikest 5 jäetakse välja sõna „põhistatud”;

84) paragrahvi 208 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „kümne päeva jooksul” tekstiosaga „30 päeva jooksul”;

85) paragrahvi 213 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses:

„(6¹) Prokurör võib oma menetluses olevas kriminaalasjas määrusega tühistada oma varasema korralduse või nõude ja parandada vea varem tehtud määruses.”;

86) paragrahvi 214 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Kohtueelses menetluses menetluse tagamise meetmete kohaldamise küsimuses määruskaebemenetluses avalikku istungit pidamata tehtud ringkonnakohtu määrusest, millega ringkonnakohus kaebaja olukorda võrreldes maakohtu määrusega kergendas, avaldab prokuratuur käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele vastava kokkuvõtte, kui seda taotletakse ajakirjanduslikul eesmärgil.”;

87) paragrahvi 216 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kriminaalasjast võib eraldada kriminaalasja ühe või mitme kuriteo osas, samuti kriminaalasju ühendada, kui see võimaldab menetlust otstarbekamalt toimetada.”;

88) paragrahvi 223 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, esitab ta kriminaaltoimiku ja jälitustoimingutega kogutud andmed tutvumiseks käesoleva seadustiku § 224 järgi. Jälitustoimingutega kogutud andmete tutvustamisel juhindutakse käesoleva seadustiku §-s 126¹⁴ sätestatust.”;

89) paragrahvi 224 pealkirjas asendatakse tekstiosa „kannatanule ja tsiviilkostjale” tekstiosaga „kannatanule, tsiviilkostjale ja kolmandale isikule”;

90) paragrahvi 224 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Kannatanule või tsiviilkostjale” tekstiosaga „Kannatanule, tsiviilkostjale või kolmandale isikule”;

91) paragrahvi 224 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Prokuratuur võib jätta koopia andmata sellisest kriminaalasja juurde võetud materjalist, millest koopia tegemine ei ole võimalik või on tehnoloogiliselt ebaproportsionaalselt keerukas, ajamahukas või kulukas. Materjal, millest koopiat ei tehta, esitatakse kaitsja, kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud juhul kahtlustatava taotlusel talle tutvumiseks.”;

92) paragrahvi 224 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Kriminaalasja juurde võetud andmekandjal olevast teabest ei pea andma koopiat käesoleva seadustiku § 12 lõikes 1 nimetatud põhjustel ja juhul, kui koopia andmisega kaasneks oht teise isiku tervisele või varale. Kui andmekandjast ilma sellise teabeta koopia valmistamine on ebaproportsionaalselt kulukas või ajamahukas, võib andmekandjast koopia jätta andmata. Andmekandja, millest koopiat ei tehta, esitatakse kaitsja, kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud juhul kahtlustatava taotlusel talle tutvumiseks.”;

93) paragrahvi 224 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „Kannatanul ja tsiviilkostjal” tekstiosaga „Kannatanul, tsiviilkostjal ja kolmandal isikul”;

94) paragrahvi 224 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „kannatanule või tsiviilkostjale” tekstiosaga „kannatanule, tsiviilkostjale või kolmandale isikule”;

95) paragrahvi 226 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Soovides kohtusse ütlusi andma kutsuda isikut, keda ei ole kohtueelses menetluses üle kuulatud, esitab prokuratuur koos süüdistusaktiga teistele kohtumenetluse pooltele kirjaliku kokkuvõtte kohtusse kutsutava isiku ütluste eeldatavast sisust või selle võimatuse korral põhjenduse, miks ütluste eeldatav sisu ei ole teada.”;

96) paragrahvi 227 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast tekstiosa „muud taotlused” tekstiosaga „, sealhulgas taotlus tunnistada lubamatuks süüdistusaktis nimetatud tõend”;

97) paragrahvi 227 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui kaitsja soovib kohtus esitada tõendi, mis ei ole kriminaaltoimikus, tuleb kaitsjal samal ajal koos kaitseaktiga või selle võimatuse korral kohtu määratud tähtajaks esitada teistele kohtumenetluse pooltele tõendi koopia või võimaldada neil asitõendiga tutvuda.

(7) Kui kaitsja soovib kohtusse ütlusi andma kutsuda isiku, keda ei ole kohtueelses menetluses üle kuulatud, esitab kaitsja samal ajal koos kaitseaktiga teistele kohtumenetluse pooltele kirjaliku kokkuvõtte kohtusse kutsutava isiku ütluste eeldatavast sisust või põhjenduse, miks ütluste eeldatav sisu ei ole teada.”;

98) paragrahvi 228 pealkirjas asendatakse sõna „prokuratuuri” sõnaga „ringkonnaprokuratuuri”;

99) paragrahvi 228 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne seda, kui prokuratuur süüdistusakti kohtusse on saatnud, esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on õigus enne süüdistusakti kohtusse saatmist esitada Riigiprokuratuurile kaebus ringkonnaprokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaebus esitatakse kümne päeva jooksul alates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest, kaebuse lahendajale vahetult või isiku kaudu, kelle määrus või menetlustoiming vaidlustatakse.”;

100) paragrahvi 228 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaebuse lahendamise ajaks on prokuratuur süüdistusakti käesoleva seadustiku § 226 kohaselt kohtusse saatnud, edastatakse kaebus lahendamiseks kriminaalasja arutavale kohtule.”;

101) paragrahvi 229 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) jätta kaebuse rahuldamata või kui kaebuse esitajal puudus kaebeõigus või kaebuse saajal selle lahendamise pädevus, siis jätta kaebuse läbi vaatamata;”;

102) paragrahvi 230 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui menetlusosaline või menetlusväline isik soovib kaevata Riigiprokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale või kui ta ei nõustu Riigiprokuratuuri määrusega, millega lahendati tema kaebus ringkonnaprokuratuuri või uurimisasutuse tegevuse peale, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming tehti.”;

103) paragrahvi 230 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „vaidlustatavast määrusest” tekstiosaga „või menetlustoimingust”;

104) paragrahvi 231 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui kohus peab vajalikuks, võib ta kaebuse lahendamiseks pidada istungi, kuhu kutsutakse kaebuse esitaja ja prokurör.”;

105) paragrahvi 231 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) jätta kaebuse rahuldamata või läbi vaatamata;”;

106) paragrahvi 234 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Süüdistatav ja prokuratuur võivad lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobuda enne kohtuliku uurimise alustamist.”;

107) paragrahvi 235¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohtuliku eelmenetluse läbiviimisel juhindutakse käesoleva seadustiku §-dest 257²–262, arvestades lühimenetluse erisusi.”;

108) seadustikku täiendatakse §-ga 235² järgmises sõnastuses:

„§ 235². Tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmine lühimenetluses

(1) Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse võib kohus jätta lühimenetluses läbi vaatamata lisaks käesoleva seadustiku § 296² lõikes 1 nimetatud alustele ka põhjusel, et see oma mahukuse või keerukuse tõttu takistaks kriminaalasja kiiret lahendamist, kui kohtu hinnangul on kannatanu võimeline enda huve kaitsma muus menetluses.

(2) Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmine ei välista sama nõude esitamist tsiviil- või halduskohtumenetluse korras või avalik-õigusliku nõudeavalduse aluseks olnud kohustuse sissenõudmist haldusmenetluses.

(3) Kui pärast tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmist käesoleva paragrahvi alusel jätkub samas asjas menetlus muus menetlusliigis kui lühimenetluses, lisatakse tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus süüdistusaktile, kui sama nõuet ei ole esitatud juba tsiviil- või halduskohtumenetluse korras ja haldusorgan ei ole avalik-õiguslikus nõudeavalduses esitatud nõuet haldusaktiga lahendanud.”;

109) paragrahvi 236 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

110) paragrahvi 237 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

111) paragrahvi 238 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohus teeb nõupidamistoas ühe järgmistest lahenditest:
1) mõistab süüdistatava kohtuotsusega süüdi või õigeks;
2) lõpetab määrusega kriminaalmenetluse, kui ilmnevad käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–6 loetletud alused;
3) tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile ja suunab määrusega süüdistusakti üldmenetluses kohtu alla andmise otsustamiseks jagamisele, kui puuduvad lühimenetluse kohaldamise alused või kohus ei nõustu kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.”;

112) paragrahvi 238 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Suunates süüdistusakti üldmenetluses kohtu alla andmise otsustamiseks jagamisele, märgib kohus määruses, kas süüdistatavale kohaldatud tõkend jääb kuni kohtu alla andmise otsustamiseni kehtima või tühistatakse.

(4) Määrus, millega kohus lõpetab kriminaalmenetluse, on vaidlustatav määruskaebuse korras.”;

113) paragrahvi 239 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja tekstiosad „118,” ja „§ 200 lõike 2 punktis 5, § 214 lõike 2 punktis 3,”;

114) paragrahvi 244¹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kui tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus takistaks oluliselt kriminaalasja kiiret lahendamist ja prokuratuuri hinnangul on kannatanu võimeline oma huve kaitsma muus menetluses, võib prokuratuur tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse kannatanule tagastada. Käesoleva lõike alusel tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmise määrus ei ole vaidlustatav.”;

115) paragrahvi 244¹ lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „tsiviilkohtumenetluse”;

116) paragrahvi 245 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „ja koht”;

117) paragrahvi 245¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohtuliku eelmenetluse läbiviimisel juhindutakse käesoleva seadustiku §-dest 257²–262, arvestades kokkuleppemenetluse erisusi.”;

118) paragrahvi 246 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

119) paragrahvi 248 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) põhiosata kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.”;

120) paragrahvi 248 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Määrus, millega kohus lõpetab kriminaalmenetluse, on vaidlustatav määruskaebuse korras.”;

121) paragrahv 249 tunnistatakse kehtetuks;

122) paragrahvi 253 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Määrus, millega kohus lõpetab kriminaalmenetluse, on vaidlustatav määruskaebuse korras.”;

123) paragrahvi 254 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „ja koht”;

124) paragrahvi 256¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui isik on kahtlustatav teise astme kuriteos, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses. Taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kahtlustatavana ülekuulamisest või kahtlustatavana kinnipidamisest, olenemata kuriteo toimepanemise ajast.”;

125) paragrahvi 257 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kuni esimese kaitseakti kohtule esitamiseni või kohtu alla andmise määruse tegemiseni võib prokuratuur süüdistusaktis teha parandusi, saates kohtule, süüdistatavale ja kaitsjale parandatud süüdistusakti, või süüdistusakti tagasi võtta. Kui kohus on süüdistatava kohtu alla andnud, kohaldatakse süüdistusakti muutmisele käesoleva seadustiku §-s 268 sätestatut.”;

126) paragrahv 257¹ tunnistatakse kehtetuks;

127) seadustikku täiendatakse §-ga 257² järgmises sõnastuses:

„§ 257². Kohtuliku eelmenetluse läbiviimine

(1) Kohtulikus eelmenetluses otsustab kohus süüdistatava kohtu alla andmise, tõkendi või muude menetlust tagavate meetmete kohaldamise ja tsiviilhagi menetlusse võtmise, lahendab kohtuliku arutamise korralduslikud küsimused ja poolte taotlused ning planeerib kohtuliku arutamise.

(2) Eelmenetluses võib kohus:
1) nõuda pooltelt eelmenetluses lahendatava küsimuse kohta kirjalikke seisukohti, andes nende esitamiseks vajaduse korral tähtaja ja kehtestades vajaduse korral mahupiirangu;
2) määrata, mis ajaks ja mil viisil peab pool teistele kohtumenetluse pooltele tutvumiseks esitama tõendid, mida neile varem tutvustatud ei ole;
3) pidada eelistungeid, küsitleda kohtumenetluse pooli ja vastu võtta tõendeid, sealhulgas korraldada tunnistaja ristküsitlust, eelmenetluse küsimuse lahendamiseks.

(3) Kohus planeerib koostöös kohtumenetluse pooltega kohtuliku arutamise sellisel viisil, mis aitab vältida tarbetut ajakulu, isikute korduvat kohtusse kutsumist ja kohtuistungi edasilükkamist.

(4) Kui kohtule on esitatud taotlus tõend lubamatuks tunnistada või tunnistada asjaolu omaks võetuks, tuleb see taotlus lahendada eelmenetluses. Eelmenetluse küsimused tuleb lahendada selliselt, et kohtule ei saaks teatavaks sellise tõendi sisu, mille lubatavus on vaidlustatud, välja arvatud osas, milles tõendi lubatavuse küsimuse lahendamisel on tõendi sisuga tutvumine vältimatu.

(5) Kui kohus eelistungit ei pea, tuleb pooltele tagada muu võimalus eelmenetluses lahendatava küsimuse kohta seisukohta avaldada.”;

128) paragrahvi 258 lõike 1 punktid 2, 2¹ ja 4 ning lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

129) paragrahvi 259 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vajaduse korral võib eelistungile kutsuda teisi isikuid. Kui eelistung korraldatakse tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks või tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbivaatamise ettevalmistamiseks, kutsutakse eelistungile ka kannatanu ja tsiviilkostja või nende esindajad.

(4) Eelistung protokollitakse.”;

130) paragrahvi 259 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

131) paragrahvi 261 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Kui eelmenetluses lahendatava küsimuse lahendamiseks on vajalik tõendite esitamine ja uurimine, tehakse seda käesoleva seadustiku §-de 286–296² kohaselt.”;

132) paragrahvi 261 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

133) paragrahvi 262 pealkirjas asendatakse sõna „eelistungil” sõnaga „eelmenetluses”;

134) paragrahvi 262 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „Eelistungil” sõnaga „Eelmenetluses”;

135) paragrahvi 262 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kriminaalmenetluse osaliseks või täielikuks lõpetamiseks käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–6 ja §-des 201–203¹ loetletud juhtudel;”;

136) paragrahvi 262 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) asjaolu omaks võetuks tunnistamise kohta.”;

137) paragrahvi 262 täiendatakse lõigetega 3–6 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui kohus võtab omaksvõtu vastu, märgitakse määruses, milline asjaolu tunnistatakse omaks võetuks. Omaksvõtu vastuvõtmist ega tagasilükkamist ei pea põhjendama.

(4) Kui kohus tunnistab eelmenetluses tõendi lubamatuks, on tõendit esitada soovinud poolel õigus esitada sama asjaolu kohta muid tõendeid. Pool teeb tõendi teistele kohtumenetluse pooltele esimesel võimalusel kättesaadavaks.

(5) Kui kohus leiab eelmenetluses, et süüdistusaktis kirjeldatud tegu ei vasta ühelegi süüteokoosseisule, võib kohus eelmenetluses teha otsuse, millega mõistab süüdistatava selle teo toimepanemises õigeks.

(6) Kohtumäärus, millega kohus lahendab taotluse jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamiseks, on vaidlustatav määruskaebuse korras.”;

138) paragrahvi 263 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) süüdistatava nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;”;

139) paragrahvi 263 täiendatakse punktiga 7¹ järgmises sõnastuses:

„7¹) faktiline asjaolu, mille kohus on tunnistanud omaks võetuks;”;

140) paragrahvi 263¹ täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses:

„(1¹) Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse võib kohus jätta läbi vaatamata lisaks käesoleva seadustiku § 296² lõikes 1 nimetatud alustele ka põhjusel, et see oma mahukuse või keerukuse tõttu takistaks kriminaalasja kiiret lahendamist, kui kohtu hinnangul on kannatanu võimeline enda huve kaitsma muus menetluses.

(1²) Määruse peale, millega kohus jätab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata, võib kannatanu esitada määruskaebuse. Määruskaebuse lahendamisel tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole vaidlustatav.”;

141) paragrahvi 267 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Kohtumääruse, millega isikule kohaldatakse aresti või teda trahvitakse, võib isik vaidlustada määruskaebuse korras.”;

142) paragrahvi 268 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Kui kohus pärast kõikide prokuratuuri tõendite uurimist leiab, et ei ole tuvastatud kuriteosündmust ega kuritegu või ilmselgelt ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav, võib kohus pärast poolte seisukoha ärakuulamist selle kuriteo osas kohtulikku arutamist mitte jätkata ja süüdistatava otsusega õigeks mõista. Edasise arutamiseta õigeks mõistmise taotluse rahuldamata jätmist ei pea põhjendama.

(8) Prokuratuur võib igal ajal süüdistusest osaliselt või täielikult loobuda. Süüdistuses, millest prokuratuur loobub, kohtulikku arutamist ei jätkata ja kohus teeb otsuse, millega mõistab süüdistatava loobutud süüdistuses õigeks.”;

143) paragrahvi 269 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kriminaalasja võib erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui kohtuistungil on süüdistatava kaitsja ja kohus leiab, et asja arutamine süüdistatava kohalviibimiseta on võimalik ega ole vastuolus avalike huvidega ning:
1) süüdistatav on eemaldatud istungisaalist käesoleva seadustiku § 267 lõikes 1 sätestatud alusel ja korras;
2) on küllaldane alus arvata, et süüdistatav hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, ja tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi;
3) süüdistatav on end tahtlikult viinud seisundisse, mis välistab tema osavõtu kohtulikust arutamisest;
4) süüdistatav on esitanud kohtule põhjendatud taotluse arutada asja tema osavõtuta;
5) süüdistatav on juriidiline isik, kelle pädev organ ei ole kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmise eesmärgil juhatuse liiget või liikmeid valinud või kelle juhatuse liikme asukohta Eesti Vabariigis ei suudeta tuvastada, kui tema kohtusse kutsumiseks on tehtud mõistlikke pingutusi;
6) kohtuistungi ajast ja kohast teavitatud süüdistatav on vähemalt teist korda jätnud istungile ilmumata ega ole esitanud kohtule mõjuvat põhjust istungi edasilükkamiseks.”;

144) paragrahvi 269 lõike 2¹ esimeses lauses asendatakse tekstiosa „punktis 5” tekstiosaga „punktis 4”;

145) paragrahvi 269 täiendatakse lõikega 2² järgmises sõnastuses:

„(2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alustel võib kohus kriminaalasja arutada süüdistatava osavõtuta üksnes juhul, kui süüdistatavat on eelnevalt teavitatud võimalusest kriminaalasja arutada ja kohtuotsus teha tema osavõtuta.”;

146) paragrahvi 269 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui kohus arutas kriminaalasja süüdistatava osavõtuta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud alusel, peab kohus süüdistatavale tema taotlusel andma võimaluse tema osavõtuta tehtud toimingu täiendamiseks, kui süüdistatav tõendab, et tal oli kohtust puudumiseks ja puudumisest kohtule ette teatamata jätmiseks mõjuv põhjus, ning toimingu täiendamine on vajalik õiglase menetluse tagamiseks.”;

147) paragrahvi 274 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kohtumäärus, millega kriminaalmenetlus lõpetatakse, on vaidlustatav määruskaebuse korras.”;

148) paragrahvi 274¹ täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kohtumenetluse kiirendamise taotluse läbivaatamisel tehtud määrus on vaidlustatav määruskaebuse korras.”;

149) paragrahvi 274² täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Määrus, millega kriminaalmenetlus lõpetatakse menetluse mõistliku aja möödumise tõttu või keeldutakse sellel alusel menetluse lõpetamisest, on vaidlustatav määruskaebuse korras.”;

150) paragrahvi 275 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise peale võivad prokuratuur, süüdistatav ja kaitsja esitada määruskaebuse.”;

151) paragrahv 276 tunnistatakse kehtetuks;

152) paragrahvi 286¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab sellise tõendi kogumise, mis on lubatav ja millel on kriminaalasjas tähtsust.”;

153) paragrahvi 286¹ lõiget 2 täiendatakse punktiga 3¹ järgmises sõnastuses:

„3¹) kohus on tunnistanud asjaolu, mille tõendamiseks tõendit esitada soovitakse, omaks võetuks või üldtuntuks;”;

154) paragrahvi 286¹ täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Taotlus tõend lubamatuks tunnistada on lubatud esitada üksnes juhul, kui pool ei saanud taotlust mõjuval põhjusel varem esitada.”;

155) paragrahvi 286¹ täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kohus lahendab tõendi lubatavuse küsimuse võimalikult kohe pärast sellekohase vaidluse tekkimist selliselt, et vaidlustatud tõendi sisu ei saaks kohtule enne selle lubatavuse küsimuses seisukoha võtmist teatavaks suuremas osas kui see, mis on vältimatult vajalik tõendi lubatavuse otsustamiseks. Tõendit, mille kohus on lubamatuks tunnistanud, kohtuistungil ei uurita ja kohtutoimikusse ei võeta.”;

156) seadustikku täiendatakse §-ga 286³ järgmises sõnastuses:

„§ 286³. Omaks võetud asjaolu esitamine

(1) Kohtulikus eelmenetluses omaks võetuks tunnistatud asjaolu avaldab sellele asjaolule tuginev pool kohtuistungil asjakohases osas ja otstarbekal viisil kohtumäärusest, millega asjaolu omaks võetuks tunnistati. Kui kohus leiab, et see ei riku kohtuistungi avalikkuse põhimõtet, võib omaks võetud asjaolu jätta avaldamata.

(2) Kui pool taotleb asjaolu tuvastamist omaksvõtu alusel kohtuistungil, esitab ta kohtule käesoleva seadustiku § 60 lõikes 4 nimetatud kirjaliku avalduse, milles omaksvõtt sisaldub. Suuliselt kohtuistungil esitatud ja protokolli kantud omaksvõtu kohta ei ole eraldi avaldust vaja esitada.

(3) Kohus võib enne asjaolu omaks võetuks tunnistamise taotluse lahendamist küsitleda omaksvõtuga seotud kohtumenetluse pooli, et teha kindlaks, kas nad saavad aru omaksvõtu menetluslikust tähendusest ja kas omaksvõtt on vabatahtlik.

(4) Kui kohus kohtuliku uurimise käigus leiab, et asjaolu, mis oli varem tunnistatud omaks võetuks, ilmselgelt ei saa esineda, lükkab kohus omaksvõtu tagasi ja annab pooltele võimaluse selle asjaolu kohta tõendeid esitada.

(5) Omaksvõtust võib pool taganeda üksnes teiste kohtumenetluse poolte ja kohtu nõusolekul või juhul, kui taganev pool tõendab, et omaks võetud asjaolu ei esine ja pool ei saanud mõjuval põhjusel varem selle kohta tõendeid esitada.”;

157) paragrahvi 288 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

158) paragrahvi 288 täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kui lisaks prokuratuurile on sama tunnistaja kutsumist taotlenud ka teine kohtumenetluse pool, on tunnistaja esmasküsitlejaks teistsuguse kokkuleppe puudumise korral prokurör. Muul juhul, kui sama tunnistaja kutsumist on taotlenud mitu kohtumenetluse poolt ja pooled esmasküsitlemise õiguses kokkuleppele ei jõua, määrab esmasküsitleja kohus.

(1²) Kui kohtumenetluse poolel on kohtumenetluses kaitsja või esindaja, viib ristküsitluse läbi tema. Kannatanu, tsiviilkostja, kolmas isik ja süüdistatav võivad esitada tunnistajale küsimusi pärast oma kaitsjat või esindajat kohtu loal, kui taotluse rahuldamata jätmine kahjustaks oluliselt kohtumenetluse poole huve.”;

159) paragrahvi 288 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Esmasküsitlusel ei või kohtu loata esitada suunavaid küsimusi. Esmasküsitlusele järgneb teisesküsitlus ülejäänud kohtumenetluse pooltelt.”;

160) paragrahvi 288 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Poolte vahel teistsuguse kokkuleppe puudumise korral on teisesküsitlemise järjekord järgmine:
1) prokuratuuri tunnistajaid küsitleb esimesena kannatanu, seejärel kaitsja, tsiviilkostja ja kolmas isik;
2) kaitse tunnistajaid küsitlevad esimesena ülejäänud kaitsjad, seejärel prokurör, kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik;
3) kannatanu tunnistajaid küsitlevad esimesena ülejäänud kannatanud, seejärel prokurör, kaitsja, tsiviilkostja ja kolmas isik;
4) tsiviilkostja tunnistajaid küsitlevad esimesena ülejäänud tsiviilkostjad, seejärel kaitsja, kolmas isik, kannatanu ja prokurör;
5) kolmanda isiku tunnistajaid küsitlevad esimesena ülejäänud kolmandad isikud, seejärel tsiviilkostja, kaitsja, prokurör ja kannatanu.”;

161) paragrahvi 288 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

„(4¹) Kohus võib lubada ristküsitlust läbi viia mitmes osas, kui see on otstarbekas, ja anda kohtumenetluse poolele täiendava võimaluse tunnistajat ristküsitluse käigus küsitleda, kui selleta saaksid oluliselt kahjustada kohtumenetluse poole huvid.”;

162) paragrahvi 288 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kohtul on õigus kriminaalmenetluse asjaolude kohta küsitleda tunnistajat pärast seda, kui pooled on tunnistajat küsitlenud.”;

163) paragrahvi 288 lõike 9 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „ning küsitleda tunnistajat nende autentsuse, päritolu ja omavaheliste seoste kohta”;

164) paragrahvi 288 lõiget 9 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses:

„2¹) näidata kohtu poolt vastu võetud asitõendeid ja dokumente ning esitada tunnistajale nende kohta küsimusi;”;

165) paragrahvi 288 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks;

166) paragrahv 288² tunnistatakse kehtetuks;

167) paragrahvi 289 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks võib pool ristküsitluse käigus küsitleda tunnistajat tema varasemate samu asjaolusid puudutavate väidete kohta ning avaldada asjakohases ulatuses tunnistaja varasemaid väiteid sisaldavaid dokumente ja andmekandjaid.”;

168) paragrahvi 289 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

169) paragrahvi 289 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks võib üle kuulata isiku, kellele tunnistaja on varem esitanud väite, mis puudutab asjaolusid, mille kohta tunnistaja ristküsitlusel ütlusi andis.”;

170) paragrahvi 289 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kinnitamiseks võib tema varasemate väidete kohta tõendeid uurida juhul, kui vastaspool on ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadnud.”;

171) paragrahvi 289¹ täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui tunnistaja keeldub ristküsitluse käigus kohtumenetluse poole küsimusele vastamast, välja arvatud käesoleva seadustiku § 288 lõikes 5 ettenähtud juhul, võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel ristküsitluse käigus § 291 lõikes 3 sätestatud tingimusi silmas pidades tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks vastu võtta tunnistaja varasemad ütlused selle kohta, millele tunnistaja keeldus vastamast.”;

172) paragrahv 290¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 290¹. Alaealise, psüühikahäirega või puudega tunnistaja ütluste vastuvõtmise erisused

(1) Kohus võib kohtumenetluse poole taotlusel jätta tunnistaja kohtusse kutsumata ja lubada tõendina esitada tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi, kui need on videosalvestatud ning kaitsjal on olnud võimalus esitada tunnistajale kohtueelses menetluses küsimusi tõendamiseseme asjaolude kohta, kui:
1) tunnistaja on noorem kui kümneaastane ja korduv ülekuulamine võib mõjuda kahjulikult tema psüühikale;
2) tunnistaja on noorem kui neljateistaastane ja ülekuulamine on seotud perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega;
3) tunnistaja on kohtus ütluste andmist takistava kõne-, meele- või vaimupuudega või psüühikahäirega.

(2) Kui kohus leiab pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi uurimist, et tunnistajat on vaja täiendavate asjaolude kohta küsitleda, võib ta küsitleda tunnistajat omal algatusel või kohtumenetluse poolte koostatud kirjalike küsimuste alusel.”;

173) paragrahvi 293 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Süüdistatavat küsitleb esimesena kaitsja, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.”;

174) paragrahvi 293 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

175) paragrahvi 296 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui kohus võtab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi vastu, avaldab tõendi esitanud kohtumenetluse pool selle asjakohases ulatuses viisil, mis arvestab konkreetse tõendi olemust ja selle kasutamise eesmärki.”;

176) paragrahvi 296 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Kui pool avaldab tõendi viisil või mahus, mis on tõendi olemust ja selle avaldamise eesmärki arvestades selgelt ebaotstarbekas ja üleliia ajamahukas, võib kohus määrata, kuidas tõend avaldatakse.”;

177) paragrahvi 297 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohus võib kohtumenetluse poole taotlusel või pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist omal algatusel määrata täiendavate tõendite kogumise.”;

178) paragrahvi 297 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel dokumente, asitõendeid ja andmeid nõudes määrab kohus tõendi esitamise selliselt, et tõend laekuks otse selle kogumist taotlenud poole kätte. Kohtu algatusel kogutud tõendi teeb kohus viivitamata kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadavaks. Prokuratuuri taotlusel kogutud tõendi teeb prokuratuur viivitamata tutvumiseks kättesaadavaks teistele kohtumenetluse pooltele olenemata sellest, kas prokuratuur tõendit kohtule esitada kavatseb.”;

179) paragrahvi 298 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Kohtuvaidluse korraldamiseks võib kohus kohtuvaidluse eel tõstatada kohtuvaidluses käsitlemiseks küsimusi, määrata kohtukõnedele mõistliku ajapiirangu ning määrata, kas ja millises mahus võivad kohtumenetluse pooled esitada kirjalikke seisukohti.

(5) Kui kohus on otsustanud kohtuvaidluse eel lubada pooltel esitada kirjalikke seisukohti, määrab kohus seisukohtade esitamiseks mõistliku tähtaja, mis võimaldab vastaspoolel enne kohtuvaidlust seisukohtadega tutvuda.”;

180) paragrahvi 299 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „kannatanu, tsiviilkostja” tekstiosaga „, kolmas isik”;

181) paragrahvi 300 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohus võib kohtukõne katkestada, kui selles käsitletakse kriminaalasjaväliseid asjaolusid.”;

182) paragrahv 301 tunnistatakse kehtetuks;

183) paragrahvi 305 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtuotsuse tegemise ajal võivad nõupidamistoas viibida kriminaalasja arutanud kohtukoosseis, kohtuotsust vormistav kohtuametnik ja samas kohtus juriidilise hariduse omandamise või kohtuniku täiendõppe raames viibiv isik, kelle erapooletuses ei ole alust kahelda.”;

184) paragrahvi 305¹ lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohus võib vastu võetud süüstava tõendi kohtuotsuse tegemisel lubamatuks tunnistada, kui tõend on saadud süüdistatava põhiõiguste raske rikkumise tulemusel ja tõendi lubamatuse aluseks olev asjaolu ilmnes alles kohtuotsuse tegemisel. Kui kohus tunnistab juba vastu võetud tõendi kohtuotsuse tegemisel lubamatuks, uuendab kohus kohtuliku uurimise ja annab poolele võimaluse lubamatuks tunnistatud tõendi asemel esitada muid tõendeid.”;

185) paragrahvi 306 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „süüstatakse” sõnaga „süüdistatakse”;

186) paragrahvi 306 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kohtuotsuses vigade parandamise määrus on vaidlustatav määruskaebuse korras.”;

187) paragrahvi 311 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „ja koht”;

188) paragrahvi 311 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„3) otsuse teinud kohtu nimetus ja kohtukoosseis ning prokuröri ja kaitsja nimed;
4) süüdistatava nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;”;

189) paragrahvi 311 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) tegu, mille toimepanemises süüdistatuna oli süüdistatav kohtu all, ja süüdistuse karistusõiguslik kvalifikatsioon.”;

190) paragrahvi 312 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „on tunnistanud” tekstiosaga „omaks võetuks või”;

191) paragrahvi 312 punkti 6 täiendatakse pärast tekstiosa „süüdistuse” tekstiosaga „kvalifikatsiooni”;

192) paragrahvi 315¹ pealkirjas asendatakse sõna „avaldamine” sõnaga „avalikustamine”;

193) paragrahvi 315¹ tekstis asendatakse sõna „avaldatakse” sõnaga „avalikustatakse”;

194) paragrahvi 315¹ tekstis asendatakse sõnad „kohtu veebilehel” sõnadega „Riigi Teatajas” ja sõna „veebilehelt” sõnadega „Riigi Teatajast”;

195) paragrahvi 318 lõike 3 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „esitanud prokuratuur” tekstiosaga „, või juhul, kui maakohus on kuriteo kvalifitseerinud või teo eest karistuse mõistnud vastuolus seadusega”;

196) paragrahvi 319 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse peale võib apellatsiooni esitaja esitada määruskaebuse.”;

197) paragrahvi 321 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Apellant võib apellatsioonis tugineda maakohtus aset leidnud menetlusõiguse rikkumisele üksnes juhul, kui ta esitas maakohtule rikkumise kohta õigeaegselt vastuväite või kui ta ei saanud vastuväidet esitada temast mitteoleneval mõjuval põhjusel. Tuginemist käesoleva seadustiku § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulistele rikkumistele ei piirata.”;

198) paragrahvi 326 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Määruse peale, millega apellatsioon jäetakse läbi vaatamata, võib apellant esitada määruskaebuse.”;

199) paragrahvi 328 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud määrus on vaidlustatav määruskaebuse korras.”;

200) paragrahvi 331 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ringkonnakohus laiendab kriminaalasja arutamise piire kõigile süüdistatavatele, sõltumata nende kohta apellatsiooni esitamisest, kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud ja millele tuginemist ei piira käesoleva seadustiku § 15¹.”;

201) paragrahvi 334 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) on küllaldane alus arvata, et süüdistatav, kellele ei ole õnnestunud mõistlikest pingutustest hoolimata apellatsiooni või kohtukutset kätte anda, hoidub kohtumenetlusest kõrvale.”;

202) paragrahvi 334 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

203) paragrahvi 336 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohus võib kohtukõnedele määrata mõistliku ajapiirangu, sekkuda kõnesse ja küsida kõnelejalt küsimusi ning katkestada kohtukõne, kui väljutakse apellatsiooni piirest.”;

204) paragrahvi 337 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud määrused on vaidlustatavad määruskaebuse korras.”;

205) paragrahvi 338 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) viga tõendite hindamisel;”;

206) paragrahvi 338 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

207) paragrahvi 341 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „või 11”;

208) paragrahvi 346 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „nimetatud juhul” tekstiosaga „, arvestades §-s 15¹ sätestatut”;

209) paragrahvi 349 lõikes 5 asendatakse sõna „avaldama” sõnaga „avalikustama” vastavas vormis ja lõike viimane lause tunnistatakse kehtetuks;

210) paragrahvi 360 lõike 4 teises lauses asendatakse sõna „avaldatakse” sõnaga „avalikustatakse”;

211) paragrahvi 383 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määruskaebusega võib vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses tehtud kohtumääruse, kui selle määruse vaidlustamine määruskaebuse korras on käesolevas seadustikus ette nähtud.”;

212) paragrahvi 384 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti, on maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.”;

213) paragrahv 385 tunnistatakse kehtetuks;

214) paragrahvi 387 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1¹–2¹ ei ole sätestatud teisiti.”;

215) paragrahvi 387 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Määruse peale, millega kohus lõpetas kriminaalmenetluse, võib määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul.”;

216) paragrahvi 387 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „jälitustoiminguks loa andmise” tekstiosaga „kriminaalmenetluse lõpetamise” ja samast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „kümne päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama”;

217) paragrahvi 387 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Määruskaebuse esitamise tähtaega arvestatakse alates päevast, millal määruskaebuse esitajale oli kättesaadav käesoleva seadustiku § 145 lõike 3 punktides 1–8 nimetatud andmeid sisaldav kohtumäärus.”;

218) paragrahvi 387 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui määruskaebuse esitamise õigusest on enne määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist loobunud kõik määruskaebuse esitamise õigust omavad isikud, ei saa kohtumäärust enam määruskaebuse korras vaidlustada.”;

219) paragrahvi 390 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ringkonnakohus vaatab määruskaebuse läbi 30 päeva jooksul pärast kaebetähtaja möödumist.”;

220) paragrahvi 390 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Kui ringkonnakohus ei pea kohtuistungi korraldamist vajalikuks, vaadatakse määruskaebus läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalisel on õigus nõuda kohtuistungi pidamist vahistamise ja vahistamisest keeldumise, vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise ja ametist kõrvaldamise määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks.”;

221) paragrahvi 390 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui määruskaebust vaadatakse läbi kohtuistungil, kutsutakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitaja, tema kaitsja või esindaja ja prokurör. Nimetatud isikute ilmumata jäämine ei takista määruskaebuse läbivaatamist.”;

222) paragrahvi 390 lõike 5 teises lauses asendatakse tekstiosa „lõikes 4” tekstiosaga „lõikes 3”;

223) seadustikku täiendatakse §-ga 390¹ järgmises sõnastuses:

„§ 390¹. Eeluurimiskohtuniku määruse vaidlustamise erisused

(1) Kui kriminaalasjas on tehtud kohtu alla andmise määrus ja selles kriminaalasjas on käesoleva seadustiku § 126¹⁶ lõike 1 või § 231 lõike 5 alusel eeluurimiskohtuniku määruse peale määruskaebuse esitanud isik kohtumenetluse pooleks, jäetakse määruskaebus läbi vaatamata ning kaebus edastatakse lahendamiseks kohtule, kelle menetluses on kriminaalasi.

(2) Kui ringkonnakohus on käesoleva seadustiku § 126¹⁶ lõike 1 või § 231 lõike 5 alusel kohtumenetluse poole poolt eeluurimiskohtuniku määruse peale esitatud määruskaebuse kohta teinud lahendi, mis ei ole kohtu alla andmise määruse tegemise ajaks jõustunud, siis lahend ei jõustu ja kaebus edastatakse lahendamiseks kohtule, kelle menetluses on kriminaalasi.”;

224) paragrahvi 395¹ täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Määrus, millega lahendatakse taotlus psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isiku vahistamiseks, on vaidlustatav määruskaebuse korras.”;

225) paragrahvi 402 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Määrus, millega kohus lõpetab kriminaalmenetluse, on vaidlustatav määruskaebuse korras.”;

226) paragrahvi 402¹ täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise muutmise määrus on vaidlustatav määruskaebuse korras.”;

227) paragrahvi 403 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Määrus, millega otsustatakse psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamine, on vaidlustatav määruskaebuse korras.”;

228) paragrahvi 408¹ pealkirjast jäetakse välja sõna „Jõustunud”;

229) paragrahvi 408¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtuotsus ja -määrus, mis menetluse lõpetab, avalikustatakse Riigi Teatajas, välja arvatud juhul, kui kriminaalasjas, milles kohtumäärus tehti, jätkub kohtueelne menetlus. Jõustumata kohtulahend avalikustatakse koos märkega, et avalikustatud on jõustumise ootel kohtulahend.”;

230) paragrahvi 408¹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kriminaalasja läbivaatamisel Riigikohtus tehtud kohtuotsus ja -määrus, mis lõpetab kassatsiooni-, teistmis- või määruskaebemenetluse, avalikustatakse Riigi Teatajas kohtueelse menetluse jätkumisest olenemata, välja arvatud osas, milles see Riigikohtu hinnangul kahjustaks ülemäära kohtueelset menetlust.”;

231) paragrahvi 408¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohtulahendis avalikustatakse süüdistatava nimi, registrikood või isikukood, isikukoodi puudumise korral sünniaeg. Alaealise süüdistatava nimi ja isikukood või sünniaeg asendatakse tähemärkidega, välja arvatud juhul, kui avalikustatav kohtulahend on vähemalt kolmas, milles alaealine on kuriteos süüdi tunnistatud. Teiste isikute nimed ja muud isikuandmed asendab kohus tähemärkidega. Kohtulahendis ei avalikustata isiku elukohta. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja ja tema esindaja andmeid kohtulahendis ei varjata.”;

232) paragrahvi 408¹ täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Õigeksmõistetu taotlusel asendatakse avalikustatavas kohtuotsuses õigeksmõistetu nimi tähemärkidega ja ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad isiku otseselt või kaudselt tuvastada.”;

233) paragrahvi 408¹ lõikes 3 asendatakse sõnad „initsiaalide või tähemärgiga” sõnaga „tähemärkidega”;

234) paragrahvi 413 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrus on vaidlustatav määruskaebuse korras.”;

235) paragrahvi 416 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „või väljasaatmisest” tekstiosaga „või kui süüdimõistetut ei õnnestunud välja saata”;

236) paragrahvi 416 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud määrus avalikustatakse Riigi Teatajas käesoleva seadustiku §-s 408¹ sätestatud korras.”;

237) seadustiku 18. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 421² järgmises sõnastuses:

„§ 421². Määruskaebeõigus

Käesolevas jaos nimetatud täitmiskohtuniku määruse peale võivad prokuratuur, süüdimõistetu ja muu menetlusosaline, kelle õigusi määrus puudutab, esitada määruskaebuse. Määruskaebuse lahendamisel tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole vaidlustatav.”;

238) paragrahvi 424¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kriminaalasja lahendanud maakohtu täitmiskohtunik võib vangla taotlusel käesoleva seadustiku § 416 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud alustel ning § 416 lõikes 2 sätestatut ja karistuse eesmärke arvesse võttes oma määrusega vabastada süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest. Karistuse kandmisest vabastamise taotluse lahendamisel kuulab täitmiskohtunik ära prokuratuuri seisukoha.”;

239) paragrahvi 424¹ lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „või väljasaatmisest” tekstiosaga „või kui süüdimõistetut ei õnnestunud välja saata”;

240) paragrahvi 424¹ täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui täitmiskohtunik jätab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamata, võib uue taotluse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks käesoleva paragrahvi alusel esitada kõige varem üks aasta pärast eelmise taotluse rahuldamata jätmist.”;

241) paragrahvides 425–426¹ asendatakse läbivalt tekstiosa „karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik” tekstiosaga „kriminaalasja lahendanud maakohtu täitmiskohtunik”;

242) paragrahvi 432 lõige 3² tunnistatakse kehtetuks;

243) paragrahvi 432 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Määruse peale, millega täitmiskohtunik lahendab süüdimõistva otsuse täitmisel tekkinud küsimused, võivad prokuratuur ja muu menetlusosaline, keda määrus puudutab, esitada määruskaebuse.

(6) Määrus, millega täitmiskohtunik lahendab süüdimõistva otsuse täitmisel tekkinud küsimused, avalikustatakse käesoleva seadustiku §-s 408¹ sätestatud korras.”;

244) paragrahvi 470 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Vara väljaandmise määruse peale võib vara omanik või valdaja esitada määruskaebuse.”;

245) paragrahvi 489¹¹ täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Isik, kelle õigusi tunnustatav otsus puudutab, võib kohtumääruse peale, millega otsustati välisriigi kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmisele pööramine, esitada määruskaebuse.”;

246) paragrahvi 508³ täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kohtumääruse peale, millega otsustati Euroopa lähenemiskeelu kohaldamine, võivad määruskaebuse esitada isik, kelle suhtes lähenemiskeeldu kohaldati, ja prokuratuur.”.

„§ 2⁶. Kaebeõiguse sätete kohaldamine pärast 2026. aasta 1. novembrit

(1) Enne 2026. aasta 1. novembrit esitatud määruskaebuse lahendamisel lähtutakse määruskaebeõiguse tuvastamisel määruskaebuse esitamise ajal kehtinud kriminaalmenetluse seadustiku sõnastusest.

(2) Kriminaalmenetluse seadustiku § 15¹ lõige 3 ega § 321 lõige 7 ei piira enne 2026. aasta 1. novembrit kohtumenetluses aset leidnud menetlusrikkumistele tuginemist.

§ 2⁷. Kohtu koosseisu sätete kohaldamine pärast 2026. aasta 1. novembrit

(1) Kohtunik ei ole kohustatud kriminaalasja üldkorras arutamisest taanduma kriminaalmenetluse seadustiku § 49 lõike 1 punktis 2¹ nimetatud alusel, kui see kohtunik on kriminaalasjas eelistungi pidanud enne 2026. aasta 1. novembrit.

(2) Ringkonnakohtu koosseisule kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 19 sõnastust, mis kehtis määruskaebuse või apellatsiooni ringkonnakohtus arutamisele määramise ajal.

§ 2⁸. Käimasolev kohtulik arutamine üldmenetluses pärast 2026. aasta 1. novembrit

Kriminaalasjades, kus kohtulik arutamine üldmenetluses on alanud enne 2026. aasta 1. novembrit ja kohtulik uurimine ei ole veel lõpetatud, tuleb kohtul menetluse käigus esitatud, kuid veel sisuliselt lahendamata taotlused tõendite lubamatuks tunnistamise kohta lahendada hiljemalt esimesel kohtuistungil, mis asjas pärast nimetatud kuupäeva peetakse.”.

1) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 12 täiendatakse pärast sõna „tekitamisest” tekstiosaga „, vägistamisest”;

2) paragrahvi 22 lõike 1 punktis 15 asendatakse tekstiosa „§ 244¹” tekstiosaga „§ 235², 244¹ või 263¹”.

„§ 2¹. Kohtuteabe avalikustamine

Riigi Teatajas tehakse kättesaadavaks kohtute avalikustatud kohtuotsuste avalikult teatavaks tegemise ajad, kohtulahendid ja kohtuistungite toimumise andmed kohtumenetluse seadustikes sätestatud korras ning kohtulahendite kokkuvõtted.”.

1) paragrahvi 6 lõike 2² sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „piiratud teovõimega”;

2) paragrahvi 6 lõike 2² punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „eeldada, et” tekstiosaga „piiratud teovõimega”;

3) paragrahvi 6 lõiget 2² täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) kannatanu olulised huvid ja õigused võivad advokaadi abita jääda kaitseta.”;

4) paragrahvi 10 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kriminaalmenetluse seadustiku § 41 lõikes 3 sätestatud juhul võib taotluse riigi õigusabi määramiseks esitada prokuratuur.”.