Riigikogu
seadus
terviktekst
EhSavaldamine
avaldatud
2015-02-11
RT I
2015-03-05
1
105032015001
2015-07-01
RT I
2026-07-11+03:00
2026
33
111072026033
2026-10-01
1
2015-02-27
tyviseadus_1_10.02.2010.xsd
111072026033
180
2026-07-21
Ene Kasesalu
1028504
Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks
Ehitusseadustik
1
2015-12-09
RT I
2015-12-30
1
130122015001
2016-01-18
2016-06-16
RT I
2016-07-05
3
105072016003
2016-07-15
2016-12-07
RT I
2016-12-15
1
115122016001
2017-01-01
2017-01-18
RT I
2017-01-25
1
125012017001
2017-03-01
2017-02-08
RT I
2017-03-03
1
103032017001
2017-07-01
2018-05-16
RT I
2018-05-31
3
131052018003
2019-01-01
2018-06-06
RT I
2018-06-29
1
129062018001
2018-07-01
2018-11-21
RT I
2018-12-12
3
112122018003
2019-01-01
, seadustikus asendatatud läbivalt sõnad „Tehnilise Järelevalve Amet” sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet” vastavas käändes.
2019-01-23
RT I
2019-02-01
3
101022019003
2019-03-01
, osaliselt 11.02.2019
2019-01-30
RT I
2019-02-22
1
122022019001
2019-10-01
2019-02-20
RT I
2019-03-19
13
119032019013
2019-05-01
2019-12-04
RT I
2019-12-21
1
121122019001
2020-01-01
2020-06-17
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
2020-06-10
RT I
2020-07-01
1
101072020001
2021-01-01
2020-06-17
RT I
2020-07-10
2
110072020002
2021-01-01
2020-06-17
RT I
2020-07-10
3
110072020003
2020-07-15
2020-10-15
RT I
2020-10-30
1
130102020001
2020-10-31
2020-11-25
RT I
2020-12-10
1
110122020001
2021-01-01
; seadustikus asendatud läbivalt sõna „Maanteeamet” sõnaga „Transpordiamet” vastavas käändes.
2020-12-15
RT I
2020-12-30
2
130122020002
2021-03-01
2021-05-17
RT I
2021-05-18
3
118052021003
2021-05-17
- Riigikohtu üldkogu otsus tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ehitusseadustiku § 24 lõikes 4 nimetatud kvalifikatsiooninõuete ministri määrusega kehtestamata jätmise.
2021-11-17
RT I
2021-11-30
2
130112021002
2021-12-17
, osaliselt 01.04.2022
2021-11-24
RT I
2021-12-15
1
115122021001
2022-04-01
2021-12-15
RT I
2022-01-03
1
103012022001
2022-01-13
2022-04-13
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
, osaliselt 01.01.2024
2022-05-11
RT I
2022-05-27
1
127052022001
2022-06-06
2022-06-08
RT I
2022-06-29
1
129062022001
2022-07-09
2022-07-19
RT I
2022-08-09
2
109082022002
2022-09-01
2023-02-15
RT I
2023-03-07
3
107032023003
2023-07-01
2023-02-15
RT I
2023-03-07
21
107032023021
2023-03-17
2023-06-20
RT I
2023-06-30
1
130062023001
2023-07-01
2024-05-28
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
, osaliselt 12.06.2024 ja 01.08.2024
2024-09-25
RT I
2024-10-08
1
108102024001
2024-10-18
2024-11-19
RT I
2024-12-04
1
104122024001
2025-01-01
2024-12-11
RT I
2025-01-02
3
102012025003
2025-09-01
2025-03-26
RT I
2025-04-15
1
115042025001
2025-04-25
, osaliselt 01.01.2026
2025-06-18
RT I
2025-07-08
6
108072025006
2025-07-18
2025-09-24
RT I
2025-10-02
2
102102025002
2026-07-01
2025-11-05
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-01-01
, osaliselt 12.02.2026 ja 12.05.2026
2026-02-25
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
2026-04-21
RT I
2026-05-12
1
112052026001
2026-05-15
2026-06-02
RT I
2026-06-30
1
130062026001
2026-10-01
2026-06-17
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
1
ÜLDOSA
1
Üldsätted
1
Seadustiku eesmärk
Käesoleva seadustiku eesmärk on soodustada kestliku ja kvaliteetse ehitatud keskkonna arengut ning tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
Seadustiku kohaldamisala
1
Käesolevat seadustikku kohaldatakse ehitisele, selle kavandamisele ning ehitamisele, kasutamisele ja korrashoiule niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud muu seadusega, ratifitseeritud rahvusvahelise lepinguga või Euroopa Liidu õigusaktiga. Käesoleva seadustiku nõuded tegevusele avalikus veekogus kohalduvad samaväärselt ka tegevusele mereala majandusvööndis.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
Käesolevat seadustikku ei kohaldata päästesündmuse toimumisel, ohu tõrjumisel ja kõrvaldamisel ning päästesündmuse tagajärgede leevendamisel viivitamata tehtavale, vältimatu ja edasilükkamatu vajaduse tõttu ehitamisele.
3
Käesolevat seadustikku ei kohaldata maavara kaevandamisele, kui kaevandamist reguleeriv seadus ei sätesta teisiti.
3
1)]]>
Käesolevat seadustikku ei kohaldata maaparandussüsteemide ehitamisele, kui maaparandusseadus ei sätesta teisiti.
RT I
2018-05-31
3
131052018003
2019-01-01
4
Käesolevas seadustikus ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seadustiku erisusi.
5
Käesolevat seadustikku kohaldatakse riigikaitselisele ja julgeolekuasutuse ehitisele ning riigipiiri taristule, selle kavandamisele ning ehitamisele, kasutamisele ja korrashoiule niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega. Käesolevat seadustikku ei kohaldata Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppe käigus ajutise ehitise ehitamisele.
RT I
2019-02-01
3
101022019003
2019-02-11
6
Ehitamisega kaasneva keskkonnamõju hindamisele kohaldatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse sätteid. Võimaluse korral ühitatakse keskkonnamõju hindamise menetlus käesolevas seadustikus sätestatud menetlusega. Sellisel juhul peavad olema täidetud mõlemale menetlusele kehtestatud nõuded.
3
Ehitis
1
Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest.
2
Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.
3
Kehtetu -
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
4
Ajutine ehitis on lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel.
5
Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused, sealhulgas ehitisealuse pinna, ehitise kõrguse ja sügavuse, kehtestab
määrusega.
4
Ehitamine
1
Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega.
2
Ehitise laiendamine on ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega.
3
Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksiku osa vahetamist samaväärse vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
1
muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;
2
muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;
3
paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise välisilmet või muid omadusi;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
4
muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;
5
viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;
6
taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis olemuslikult sarnasena.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
4
Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle maht ja kasutusotstarve ei muutu ning arhitektuurilised lahendused ei muutu või muutuvad väga vähesel määral ajakohaste ehitusmaterjalide või tehnosüsteemide kasutuselevõtu või eluruumile esitatavate nõuete täitmise tõttu.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
4
1)]]>
Tehnovõrgu või -rajatise ümberehitamiseks loetakse muu hulgas olukorda, kus tehnovõrk või -rajatis lammutatakse ja selle asemele ehitatakse olemuslikult sarnane tehnovõrk või -rajatis. Tehnovõrku või -rajatist loetakse olemuslikult sarnaseks, kui selle asukoht ei muutu ja kaitsevöönd ei laiene, kõrgus või maht muutub kuni 33 protsenti ning selle kasutusotstarve ja mõju jäävad varasemaga sarnaseks.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
5
Tehnosüsteem on ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike konstruktsioonielementidega.
5
Ehitusprojekt
Ehitusprojekt on projekteerimise käigus koostatud teabekogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet. Asjakohasel juhul kajastab ehitusprojekt ka ehitise kasutamiseks ja korrashoiuks vajalikku teavet.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
6
Ehitise korrashoid
Ehitise korrashoid hõlmab toiminguid, mille eesmärk on säilitada või taastada seisund, mille korral ehitis säilitab oma toimivuse ja kasutatavuse ning vastab ehitise kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele.
6
1.]]>
Huvipiirkond
Kehtetu -
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-05-12
2
Põhimõtted ja põhinõuded
1
Põhimõtted
7
Hea tava
Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Head tava tuleb järgida ka muus käesoleva seadustikuga reguleeritud tegevuses.
8
Ohutuse põhimõte
Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega objektile. Ehitise ja ehitamise ohutus hõlmab loodus- ja kultuuriväärtuse kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist.
RT I
2026-06-30
1
130062026001
2026-10-01
9
Keskkonnasäästlikkuse põhimõte
1
Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peavad olema võimalikult keskkonnasäästlikud, seejuures tuleb uue ehitise ehitamisele eelistada ehitise ajakohastamist ning ehitamisel kasutada loodusvarasid säästlikult. Projekteerimisel tuleb arvestada teadaolevate kliimamuutuste mõjuga.
2
Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peavad soodustama vastutustundlikku maakasutust, säästvaid liikumisviise ning ehitatud keskkonna mitmekesisust, kohandatavust ja taaskasutust.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
10
Asjatundlikkuse põhimõte
1
Asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab isik täitma hoolsuskohustust, et tagada oma tegevuses ohutus, nõuete arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Asjatundlikkuse eelduseks on tegevuse eripärale vastavad teadmised ja oskused.
2
Asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab majandus- ja kutsetegevuse raames tegutsev isik täitma selgitamiskohustust. Selgitamiskohustus hõlmab nii info andmist oma tegevusega seonduvates küsimustes kui ka asjassepuutuvate isikute teavitamist asjaoludest, mis mõjutavad ehitise ohutust, selle vastavust nõuetele ja kasutamise otstarbele.
3
Asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab majandus- ja kutsetegevuse raames tegutsev isik tegema koostööd teiste ehitusprojekti koostamisel ja ehitamisel osalevate isikutega, et tagada ehitamise ratsionaalsus ning ehitusprojekti osade kokkusobivus ja ehitise osade koostoimimine.
2
Ehitisele ja ehitamisele esitatavad põhinõuded
11
Ehitisele esitatavad nõuded
1
Ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu.
2
Ehitisele esitatavad nõuded hõlmavad asjakohasel juhul:
1
struktuuri terviklikkust, sealhulgas vastupidavust, konstruktsioonilist tugevust, kasutatavust ja stabiilsust;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
tuleohutust, sealhulgas evakuatsiooni- ja päästevajadusi;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
1)]]>
varjendi rajamist;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
3
hügieenitingimusi ja kaitset tervist kahjustava mõju eest;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
4
kasutamise ohutust ja ligipääsetavust;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
5
mürakaitset ja akustilisi omadusi;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
6
energiasäästlikkust ja -tõhusust;
7
loodusvarade säästvat kasutamist;
8
kehtetu -
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
8
1)]]>
heitmete sattumist ehitisest väliskeskkonda seda kahjustamata;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
9
ehitise toimivust ja koostoimimisvõimet ning ühilduvust;
10
kasutusotstarbest ja kasutamisest tulenevaid nõudeid ehk seisundinõudeid, sealhulgas korrashoiunõudeid;
11
ehitise ja selle asukoha märgistamist.
3
Ehitisele esitatavate nõuete puhul järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/3110, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustusreeglid ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 305/2011 (ELT L, 2024/3110, 18.12.2024), I lisas sätestatud olulisi nõudeid.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
4
võib määrusega täpsustada ehitisele esitatavaid nõudeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 21 sätestatud nõuete osas.
RT I
2025-10-02
2
102102025002
2026-07-01
5
võib määrusega täpsustada ehitisele esitatavaid nõudeid käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 21 sätestatud nõuete osas.
RT I
2025-10-02
2
102102025002
2026-07-01
12
Ehitamisele esitatavad nõuded
1
Ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid.
2
Ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Detailplaneeringu puudumisel peab ehitatav ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga ja projekteerimistingimuste olemasolu kohustuse korral ka projekteerimistingimustega. Planeerimisseaduses sätestatud juhul peab ehitatav ehitis olema kooskõlas riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga.
2
1)]]>
Pädev asutus võib põhjendatud juhul lubada ajutise ehitise ehitamist kinnisasjale, mille üldplaneeringujärgne juhtotstarve, detailplaneeringujärgne krundi kasutamise sihtotstarve või katastriüksuse sihtotstarve ei vasta ajutise ehitise kasutusotstarbele, tingimusel, et üldplaneeringust tulenev maa-ala juhtotstarve jääb valdavaks ning detailplaneeringu olemasolu korral on tagatud detailplaneeringu terviklahenduse elluviidavus.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
3
Ehitamisel tuleb arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu.
4
Ehitamisel tuleb kasutada selliseid tooteid, mille omadused võimaldavad ehitisel mõistliku aja vältel vastata nõuetele, sealhulgas peab ehitise nõuetele vastavus olema tagatud ehitisse tööstuslikult töötlemata loodusliku ehitusmaterjali, traditsioonilisel teel valmistatud rahvusliku ehitustoote või taaskasutatud ehitustoote püsival paigaldamisel. Ehitustoodetele esitatavad nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 305/2011 ja toote nõuetele vastavuse seadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktist.
5
võib määrusega kehtestada ehitamisele esitatavad nõuded.
13
Ehitusprojektile esitatavad nõuded
1
Ehitusprojekt peab olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sealhulgas arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust.
1
1)]]>
Lähtudes ehitise olemusest, tuleb ehitise sobivuse hindamisel muu hulgas arvestada asukoha eripära ja konteksti ning funktsionaalset ja esteetilist sobivust ümbritsevasse ruumi.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
Ehitusprojekti kohaselt peab olema võimalik ehitada, ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust kontrollida ning asjakohasel juhul ka ehitist kasutada ja korras hoida.
3
Ehitusprojekti esitamise, selle sisu ja vormi ning koostamise nõuded kehtestab
määrusega.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
14
Ehitusprojekti koostamine ja projekti kontrollimine
1
Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta:
1
ehitisele esitatavaid nõudeid, sealhulgas kasutusotstarbest tulenevaid erinõudeid;
2
asjakohaseid ehitusuuringuid ning riskianalüüse ja muid ehitise asukohaga seonduvaid asjaolusid;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
3
planeeringut või projekteerimistingimusi nende olemasolu või olemasolu kohustuse korral;
4
ehitise asukohaga seonduvaid avalik-õiguslikke kitsendusi;
5
ehitamisprotsessist lähtuvaid vajadusi.
2
Vajaduse korral tuleb ehitusprojekti koostamiseks oluliste ehitustehniliste andmete väljaselgitamiseks teha ehitusuuring. Ehitusuuring võib hõlmata ka teistele ehitistele kaasneva mõju väljaselgitamist. Ehitusuuringu tulemused tuleb esitada ehitisregistrile ning õigusaktis sätestatud juhul ka muule andmekogule või haldusorganile. Eelistada tuleb ehitusuuringu tulemuste elektroonilist üleandmist.
3
Enne ehitamise alustamist peab ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti nõuetele vastavust kontrollima ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik, kes teeb ekspertiisi, kui:
1
kavandatav ehitis on ehitustehniliselt keerukas või muul põhjusel suurema ohupotentsiaaliga või
2
ehitusjärelevalvet tegeval asutusel on põhjendatud kahtlus ehitusprojekti nõuetele vastavuses, näiteks kui ehitusprojekti ei ole koostanud kvalifikatsiooninõuetele vastav isik.
4
Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1
, sealhulgas täpsemad kriteeriumid nende ehitiste määratlemiseks, mille ehitusprojektile tuleb teha ekspertiis;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
, sealhulgas nõuded uuringu andmekoosseisule ning tulemuste vormistamisele.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
15
Ehitamise dokumenteerimine
1
Õigusaktis sätestatud juhul tuleb ehitamine dokumenteerida. Ehitamine tuleb alati dokumenteerida, kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba. Ehitamise dokumenteerib ehitav isik.
2
Ehitamist kajastavad dokumendid (edaspidi ehitusdokumendid) peavad võimaldama saada ehitise kasutamiseks ning selle kontrollimiseks asjakohast teavet ehitisest ja ehitamisest, sealhulgas ehitamisel kasutatud ehitustoodetest ja -materjalidest. Ehitusdokumentidest peab olema võimalik tuvastada ehitamise eest vastutanud isik.
3
Ehitusdokumendid on eelkõige:
1
teostusjoonised või teostusmudel;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
ehituspäevik;
3
kaetud tööde akt;
4
töökoosolekute protokollid;
5
muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, sealhulgas seadmete ja tehnosüsteemi seadistus- ja katseprotokollid ning paigaldusjuhendid.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
4
Ehitusdokumendid tuleb üle anda ehitisregistrile, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule õigusaktiga määratud pädevale asutusele. Eelistada tuleb dokumentide elektroonilist üleandmist.
5
Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1
;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
, seejuures täpsustades, millised dokumendid tuleb üle anda.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
16
Ehitise kasutamisele ja korrashoiule esitatavad nõuded
1
Ehitise olemasolu vältel tuleb tagada selle ohutu seisund ja kui asjakohane, siis ka visuaalne korrasolek.
2
Ehitist tuleb kasutada heaperemehelikult ja kasutusotstarbe kohaselt. Ehitise kasutusea ajal tuleb tagada ehitise püsivuseks ja ohutuks kasutamiseks vajalik asjatundlik korrashoid.
3
Ehitise kasutamise ja korrashoiu nõuded tulenevad heast tavast, õigusaktist või ehitise kohta koostatud hooldusjuhendist (edaspidi hooldusjuhend).
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
4
võib määrusega kehtestada nõuded ehitise korrashoiule.
17
Hooldusjuhend
1
Hooldusjuhend sisaldab ehitisse paigutatud tehnosüsteemi, seadme, toote või erihooldust vajava konstruktsiooni või materjali tootja määratud korrashoiunõudeid, arvestades ehitise kasutamise eripära. Hooldusjuhend võib sisaldada ka teavet ehitise kasutamise kohta, ehitise auditi kohustuslikkuse kohta ja ehitise korrashoiuks vajalikku muud teavet.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
Hooldusjuhendi koostab ehitise projekteerinud, ehitanud või muu selleks pädev isik. Kui ehitises tehakse muudatusi, tuleb vajaduse korral hooldusjuhendit muuta.
3
Kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, ei ole hooldusjuhendi olemasolu kohustuslik. Hooldusjuhendi olemasolu või hooldusjuhendis sätestatud toimingute ja nõuete järgimine ei välista omaniku vastutust ehitisest tulenevate ohtude korral.
4
Hooldusjuhend tuleb esitada elektrooniliselt ehitisregistrile ning õigusaktis sätestatud juhul ka muule registrile või pädevale asutusele.
5
võib kehtestada määrusega hooldusjuhendile, selle esitamisele ja säilitamisele esitatavad nõuded, sealhulgas nõuded hooldusjuhendi ajakohastamiseks, ning määrata juhud, millal nõutakse hooldusjuhendit.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
18
Ehitise audit
1
Ehitise auditi eesmärk on tõendada ehitise nõuetele vastavust ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutust või anda ehitise kohta muu hinnang. Eristatakse kasutuseelset, korralist ja erakorralist ehitise auditit.
2
Kasutuseelne audit tuleb teha õigusaktis sätestatud juhul enne ehitise kasutusele võtmist ja korraline või erakorraline audit ettenähtud juhul ehitise kasutamisel.
3
Ehitise auditit tegev isik peab olema pädev ja sõltumatu ning tagama auditeerimise ühetaolisuse ja usaldusväärsuse.
4
Ehitise auditit tegev isik ei või olla auditeeritava ehitise omanikuga, kasutajaga, projekteerijaga, ehitajaga, ehitises kasutatava ehitustoote tootjaga, vastava toote importija või levitajaga ja paigaldajaga seotud määral, mis tekitaks kahtlusi auditi tegija sõltumatuses ja erapooletuses.
5
kehtestab määrusega ehitise auditile, selle meetoditele, auditi esitamisele ja säilitamisele esitatavad nõuded, samuti korralise ning erakorralise auditi juhud ja sageduse.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
3
Isikute kohustused ehitusalal tegutsemisel
19
Omaniku kohustused
1
Omanik peab tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama:
1
ehitise vastavuse planeeringule või projekteerimistingimustele;
2
ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamise;
3
et vahetult tema korraldusel tehtavat ja käesoleva seadustikuga reguleeritud tööd teeb töö eripärale vastavate ning piisavate teadmiste ja oskustega (edaspidi kvalifikatsioon) isik;
4
ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse;
5
seaduses sätestatud juhul omanikujärelevalve.
2
Kui omanik koostab ehitusprojekti, ehitab või teeb omanikujärelevalvet või muid käesoleva seadustikuga reguleeritud töid ise, peab ta järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama töö nõuetele vastavuse, sealhulgas asjakohasel juhul ehitamist dokumenteerima.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
3
Kui juriidilisest isikust omanik ehitab ehitusloakohustuslikku ehitist või koostab ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti ise, siis kohalduvad talle samad nõuded nagu majandustegevuse korras tegutsevale isikule, sealhulgas peab tema kvalifikatsiooni tõendama haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
20
Ehitise omanikujärelevalve
1
Omanikul on kohustus tagada ehitise ehitamise üle asjatundlik järelevalve (edaspidi omanikujärelevalve).
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
Omanikujärelevalve tegija ei või olla majandustegevuse raames seotud sama ehitisega seonduva muu tegevusega ega olla seotud isikutega, kelle tegevuse üle ta järelevalvet teeb.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
3
Selliste toimingute üle järelevalve tegemiseks, milleks omanikujärelevalve tegijal puuduvad oskused või teadmised, kaasatakse pädev isik. Kaasatud isiku tegevuse eest vastutab teda kaasanud isik.
4
Omanikujärelevalve tegemine ei välista ega piira töövõtja vastutust töövõtulepingu alusel.
5
Omanikujärelevalve tegemise korra kehtestab
määrusega.
21
Ettevõtja kohustused
1
Isik, kes tegutseb ehitusalal majandustegevuse raames (edaspidi ettevõtja), peab oma tegevuses järgima seadustest tulenevaid põhimõtteid ja nõudeid, sealhulgas peab ettevõtja:
1
järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama, et tema vastutusel tegutseb piisava kvalifikatsiooniga isik ning et oleks määratud ka konkreetse projekti või objekti eest vastutav pädev isik;
2
tagama, et tema vastutusel toimuv ja käesoleva seadustikuga reguleeritud tegevus saaks nõuetekohaselt dokumenteeritud ning andma dokumendid ettenähtud korras üle pädevale asutusele;
3
täitma majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud nõudeid, sealhulgas teenuse osutajale esitatud nõudeid.
2
Ettevõtja vastutab tema heaks tegutsevate isikute tegevuse eest, kui ta kasutab neid oma kohustuste täitmisel ja tema heaks tegutsevate isikute tegevus seondub selle kohustuse täitmisega.
3
Käesolevas seadustikus sätestatud ettevõtja kohustused ei mõjuta ettevõtja lepingulisi või muid võlaõiguslikke kohustusi. Lepingulise kohustuse ja käesolevast seadustikust tuleneva kohustuse vastuolu korral kehtib käesolevast seadustikust tulenev kohustus.
22
Ettevõtja pädevus
1
Ettevõtja peab olema pädev tehtavate tööde asjatundlikuks tegemiseks. Ettevõtja ei või anda eksitavat teavet oma pädevuse kohta ega tohi teha töid, milleks tal puudub pädevus.
2
Ettevõtja pädevus vastab tema vastutusel ja tema heaks tegutsevate isikute kvalifikatsioonile.
3
Ettevõtja tagab, et pädeval isikul on võimalik oma tööd teha töö eripärale vastava nõuetekohase hoolsusega.
4
Ehitusluba andev pädev asutus või ehitusjärelevalvet tegev asutus võib keelata või peatada ehitamise või mitte anda ehitusluba enne, kui ehitamist juhendab või ehitusprojekti kontrollib piisava kvalifikatsiooniga isik, kui pädevuse puudumisel ei oleks tööd tehtud asjatundlikult ning selle tagajärjeks oleks ohu tekkimine.
23
Pädev isik
1
Pädev isik teeb, kontrollib või juhib iseseisvalt oma pädevusega seonduval tegevusalal tööd ja vastutab selle eest, esitab enda nimel, ettevõtja heaks tegutsedes ka ettevõtja nimel, tehnilisi seisukohti ning vajaduse korral korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd.
2
Isik on pädev, kui tal on töö eripärale vastav kvalifikatsioon. Isik ei või anda eksitavat teavet oma kvalifikatsiooni kohta ega tohi teha töid, milleks tal puudub kvalifikatsioon.
3
Pädev isik täidab oma ülesandeid asjatundlikult ja töö eripärale vastava nõutava hoolsusega, sealhulgas ei või pädev isik samal ajal tegutseda mitme ettevõtja pädeva isikuna või olla vastutav mitme objekti eest, kui sellega seonduv töökoormus ei võimaldaks tal oma ülesandeid nõuetekohaselt täita.
4
Kutse- või pädevustunnistuse olemasolu korral eeldatakse isiku vastavust kutse- või pädevustunnistusega hõlmatud tööde tegemiseks.
5
Käesolevas seadustikus sätestatud juhul ja tegevusalal tegutsemisel peab pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud.
6
Kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid, sealhulgas täpsustatud selle tõendamise viisi, hindab isiku kvalifikatsiooni sobivust eelkõige omanik või tellija ettevõtja puhul ja ettevõtja oma töötaja või töövõtja puhul.
7
võib määrusega kehtestada ehitusala tegevusaladele vastavad soovituslikud kvalifikatsiooninõuded.
24
Teatud tegevusala kvalifikatsiooninõuded
1
Käesolevas paragrahvis nimetatud juhul võib ettevõtja ja pädev isik ehitusalal majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus.
2
Pädeva isiku kvalifikatsioon peab olema tõendatud järgmistel tegevusaladel:
1
ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine;
2
ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamine;
3
omanikujärelevalve tegemine;
4
energiamärgise andmine;
5
energiaauditi tegemine;
6
ehitusuuringud;
7
ehitusprojekti ekspertiis;
8
ehitise audit;
9
tahkekütusel töötava kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri ehitamine ja paigaldamine;
10
korstnapühkimine;
11
liiklusohutuse audit;
12
avalikult kasutatavate teede korrashoid;
13
liikluskorralduse projektide tegemine.
2
1)]]>
Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 11 nimetatud liiklusohutuse auditi tegevusalal tegutsedes on pädeva isiku tõendatud kvalifikatsiooni eeldus käesoleva seadustiku § 102 lõike 2 punktis 5 nimetatud õppekava läbimine ning õppekava korduv läbimine iga seitsme aasta tagant.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
3
Kui isik on omandanud töö eripärale vastava kvalifikatsiooni välisriigis, ei pea ta oma kvalifikatsiooni tõendama kutseseaduse kohase kutsega või muu õigusakti kohase pädevustunnistusega. Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni vastavust käesolevast seadustikust tulenevatele nõuetele hindab ja tõendab välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt:
1
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;
2
Transpordiamet teede ehituse valdkonnas ja liiklusohutuse auditi tegevusalal;
3
Päästeamet käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 9 ja 10 nimetatud tegevusaladel.
3
1)]]>
Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusalal on pädevaks isikuks ka arhitekt, kes on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis omandanud arhitekti kutsekvalifikatsiooni, mida tõendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) artikli 23 lõigetes 3‒5, artiklis 49 ning V ja VI lisas nimetatud kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument.
RT I
2020-07-10
3
110072020003
2020-07-15
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tegevusalade täpsema jagunemise kehtestab
määrusega.
RT I
2021-11-30
2
130112021002
2022-04-01
5
Kehtetu -
RT I
2021-11-30
2
130112021002
2022-04-01
25
Teatamiskohustus
1
Majandustegevuse registrisse esitab majandustegevuse teate ettevõtja, kes tegutseb järgmistel tegevusaladel:
1
ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine, välja arvatud kui ettevõtja pädeva isiku töö ei hõlma teiste töö juhtimist ja korraldamist;
2
ehitusloakohustusliku ehitise projekteerimine;
3
omanikujärelevalve tegemine;
4
ehitusuuringu tegemine;
5
ehitusprojekti ekspertiisi tegemine;
6
ehitise auditi tegemine, välja arvatud kui ettevõtja on ehitise auditi toiminguteks akrediteerinud akrediteerimisasutus, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47);
7
avalikult kasutatavate teede korrashoid;
8
liikluskorralduse projektide tegemine.
2
Majandustegevusteates märgitakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele käesoleva seadustiku § 24 lõike 4 alusel kehtestatud õigusakti kohane tegevusala alaliik ning ettevõtja pädeva isiku kohta majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud andmed.
3
Majandustegevusteade on esitatud, kui majandustegevuse registris on olemas pädeva isiku kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga. Pädev isik ei või samal ajal tegutseda rohkem kui kolme ettevõtja pädeva isikuna.
4
Kui majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 58 lõikes 1 nimetatud teadet ei esitata Eesti teabevärava kaudu, siis esitatakse see koos pädeva isiku kinnitusega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes kannab teates ja pädeva isiku kinnituses sisalduvad andmed majandustegevuse registrisse.
5
Kui pädev isik ei esita kinnitust või kinnitusest loobumist Eesti teabevärava kaudu, siis esitab ta selle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes kannab kinnituse või sellest loobumise majandustegevuse registrisse.
6
Pädeva isiku ja ettevõtja vahelise õigussuhte katkemisel on pädeval isikul õigus kinnitusest loobuda. Kui pädev isik on kinnitusest loobunud, tuleb ettevõtjal esitada registripidajale majandustegevuse üldandmete muutumise teade majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 30 lõike 5 kohaselt. Kui kinnitusest loobunud pädev isik on asjaomasel tegevusala alaliigil ettevõtja ainus pädev isik, loetakse, et ettevõtjal ei ole sellel tegevusala alaliigil teatamiskohustus täidetud.
3
Projekteerimistingimused
26
Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel
1
Projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga rajatise (edaspidi käesolevas peatükis oluline rajatis) ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus, või muudel seaduses sätestatud juhtudel.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
Pädev asutus annab projekteerimistingimused hoone või olulise rajatise:
1
püstitamiseks või rajamiseks;
2
laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust.
2
1)]]>
Pädev asutus võib isiku taotluse alusel anda projekteerimistingimused ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata juhul.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
3
Projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse:
1
hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi;
2
et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga;
3
planeeringus määratud tingimusi;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
4
muinsuskaitse eritingimusi, kui need on nõutavad muinsuskaitseseaduse kohaselt;
RT I
2019-03-19
13
119032019013
2019-05-01
5
planeerimisseaduse §-s 8 sätestatud põhimõtet.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
4
Projekteerimistingimustega määratakse asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise:
1
kasutamise otstarve;
2
suurim lubatud arv maa-alal;
3
asukoht;
4
lubatud suurim ehitisealune pind;
5
kõrgus ja vajaduse korral sügavus;
6
arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused;
7
teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
8
ehitusuuringu tegemise vajadus;
9
haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted;
10
lammutamise tähtaeg.
RT I
2023-03-07
21
107032023021
2023-03-17
5
Kui projekteerimistingimuste andmise käigus selgub, et nende kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teavitab pädev asutus kinnisasja omanikku seitsme päeva jooksul avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates.
RT I
2018-06-29
1
129062018001
2018-07-01
26
1.]]>
Projekteerimistingimused riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu olemasolul
1
Projekteerimistingimused on vajalikud asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks.
RT I
2025-07-08
6
108072025006
2025-07-18
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud projekteerimistingimuste andmisel lähtutakse käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktidest 2 ja 4 ning määratakse lõikes 4 nimetatud tingimused.
RT I
2023-03-07
21
107032023021
2023-03-17
27
Projekteerimistingimuste andmine detailplaneeringu olemasolul
1
Detailplaneeringu olemasolu korral võib pädev asutus põhjendatud juhul anda detailplaneeringus käsitletud ehitise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi, kui:
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
1
detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta;
2
detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on toimunud oluline muudatus planeeringualal või selle mõjualal, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia, või
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
3
detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist.
2
Projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse:
1
hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi;
2
et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga;
3
planeeringus määratud tingimusi;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
4
detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi, kui need on nõutavad muinsuskaitseseaduse kohaselt.
RT I
2019-03-19
13
119032019013
2019-05-01
3
Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ei anta projekteerimistingimusi detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks, üldplaneeringut muutva detailplaneeringu täpsustamiseks üldplaneeringut muutvas osas, avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitistele ega riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu täiendamiseks.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
4
Projekteerimistingimustega täpsustatakse asjakohasel juhul detailplaneeringus käsitletud:
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
1
krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu, kui need sihtotstarbed on sellele krundile detailplaneeringus kindlaks määratud;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
hoonestusala ja ehitisealust pinda, kuid mitte rohkem kui 15 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
3
kõrguse ja vajaduse korral sügavuse muutmist alla 20 meetri kõrgustel ehitistel kuni kolm meetrit esialgsest lahendusest või üle 20 meetri kõrgustel ehitistel 15 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
3
1)]]>
ehitise korruste arvu;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
4
arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke tingimusi;
5
maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukohta ja rajatise liiki;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
5
1)]]>
maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajalike hoonete arvu;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
6
ehitusuuringu tegemise vajadust;
7
haljastuse, heakorra või liikluskorralduse põhimõtteid;
8
planeeringuala krundijaotust tingimusel, et selle tulemusena ei muutu planeeringualale esialgu antud ehitusõigus.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
5
Kui projekteerimistingimuste andmise käigus selgub, et nende kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teavitab pädev asutus kinnisasja omanikku seitsme päeva jooksul avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates.
RT I
2018-06-29
1
129062018001
2018-07-01
28
Projekteerimistingimuste andmiseks pädev asutus
1
Projekteerimistingimused annab kohaliku omavalitsuse üksus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
2
Kui projekteerimistingimuste andmise aluseks on asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneering, siis annab projekteerimistingimused Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
RT I
2025-07-08
6
108072025006
2025-07-18
29
Projekteerimistingimuste taotlus
1
Projekteerimistingimuste taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse pädevale asutusele elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Kui projekteerimistingimuste taotlust ja sellega seonduvaid dokumente ei ole võimalik esitada ehitisregistri kaudu, esitatakse need pädevale asutusele ning pädev asutus kannab andmed ehitisregistrisse.
2
Projekteerimistingimuste taotluses märgitakse eelkõige:
1
taotleja nimi, kontaktandmed, esitamise kuupäev ja allkiri;
2
projekteerimistingimuste kättetoimetamise viis;
3
ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus;
4
projekteerimistingimuste taotlemise eesmärk, sealhulgas kavandatava ehitise kirjeldus või sellega seotud ehitamise liik ja võimalik asukoht kinnisasjal;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
5
andmed riigilõivu tasumise kohta;
6
muud vajalikud andmed.
3
Projekteerimistingimuste taotluse ja projekteerimistingimuste vorminõuded ning nende andmise korra kehtestab
määrusega.
30
Projekteerimistingimuste taotluse kontroll ja taotluse läbi vaatamata jätmine
Pädev asutus kontrollib projekteerimistingimuste taotluse saamisel selle nõuetele vastavust. Kui projekteerimistingimuste andmine on ilmselgelt võimatu, jätab pädev asutus taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega. Eelkõige tagastatakse taotlus läbi vaatamata, kui ei esine käesoleva seadustiku § 26 lõikes 1 või § 27 lõikes 1 sätestatud alust.
31
Projekteerimistingimuste menetlus
1
Pädev asutus võib otsustada projekteerimistingimuste andmise menetluse korraldamise avatud menetlusena. Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena tuleb korraldada planeerimisseaduse § 125 lõikes 5 nimetatud juhul.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
Pädev asutus koostab projekteerimistingimuste eelnõu, korraldab selle kohta eelkõige elektroonilise arvamuste kogumise ja eelnõu kooskõlastamise ning annab projekteerimistingimused 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Kui pädev asutus otsustab menetluse korraldada avatud menetlusena, antakse projekteerimistingimused 60 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Pädev asutus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva.
3
Pädev asutus kaasab menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku.
4
Pädev asutus esitab projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse korral:
1
kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega;
2
arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.
5
Kui projekteerimistingimuste eelnõu kohta esitatakse kooskõlastamise või arvamuste avaldamise käigus märkusi, võtab pädev asutus neid asjakohaselt arvesse või põhjendab arvestamata jätmist.
6
Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
32
Projekteerimistingimuste andmisest keeldumine
Pädev asutus keeldub projekteerimistingimuste andmisest, kui:
1
on algatatud planeering ja sellega seoses on kehtestatud ajutine ehituskeeld;
2
projekteerimistingimuste taotlus ei vasta planeeringule;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
3
projekteerimistingimuste taotlus ei vasta käesoleva seadustiku §-s 27 esitatud tingimustele;
4
projekteerimistingimuste taotlus ei vasta õigusaktist või ehitise asukohast tulenevatele avalik-õiguslikele kitsendustele;
5
projekteerimistingimuste alusel kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi;
6
käesoleva seadustiku § 31 lõike 4 punktis 1 nimetatud asutus on jätnud projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamata ja eelnõu muutmine ei ole võimalik;
7
projekteerimistingimuste alusel kavandatava ehitisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada;
8
projekteerimistingimuste taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad projekteerimistingimuste andmise otsustamist, või
9
projekteerimistingimustega soovitakse täpsustada riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut.
RT I
2023-03-07
21
107032023021
2023-03-17
33
Projekteerimistingimuste kehtivus
1
Projekteerimistingimused kehtivad viis aastat. Põhjendatud juhul võib pädev asutus projekteerimistingimuste kehtivuseks sätestada teistsuguse tähtaja või muuta projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega.
2
Kui sama taotluse esemega on antud uued projekteerimistingimused, muutuvad varem antud projekteerimistingimused kehtetuks.
34
Projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamine
Pädev asutus võib tunnistada projekteerimistingimused kehtetuks, kui:
1
kehtetuks tunnistamiseks on projekteerimistingimustes ette nähtud võimalus;
2
projekteerimistingimuste andmise aluseks olnud andmed, planeering või muud ehitisele ja ehitamisele esitatavad nõuded on muutunud;
3
sama kinnisasja kohta on hiljem kehtestatud detailplaneering;
4
projekteerimistingimuste taotluse esemega hõlmatud kinnisasjale on kehtestatud ehituskeeld või
5
projekteerimistingimuste taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid projekteerimistingimuste andmise otsustamist.
4
Ehitusteatis ja ehitusluba
1
Ehitusteatis
35
Ehitusteatis
1
Käesolevas paragrahvis sätestatud juhul tuleb pädevat asutust ehitamisest eelnevalt teavitada.
2
Ehitusteatis esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
2
1)]]>
Ehitusteatis esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kui ehitise ehitamise aluseks on riigi eriplaneering või ehitise ehitamine on seotud riigi eriplaneeringu kohase ehitise ehitamisega.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
3
Ehitusteatise esitamine on nõutav käesoleva seadustiku lisas 1 nimetatud ehitiste puhul.
4
Pädeval asutusel on põhjendatud juhul õigus nõuda ehitusteatise esitamist ehitise kohta, mis ei sisaldu käesoleva seadustiku lisas 1. Ehitusteatise esitamist võib nõuda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda käesoleva seadustiku lisas 1 sisalduvate sarnaste näitajatega.
5
Kui ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille ehitamisest peab teavitama, asendab ehitusloa taotluse esitamine ehitusteatise esitamist.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
6
Ehitusteatise vorminõuded ja selle esitamise korra kehtestab
määrusega.
36
Ehitusteatise esitamine
1
Ehitise ehitamisest teavitatakse pädevat asutust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Kui teavitamine ehitisregistri kaudu ei ole võimalik, esitatakse ehitusteatis pädevale asutusele ning pädev asutus kannab andmed ehitisregistrisse.
2
Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist.
3
Ehitusteatises märgitakse:
1
esitaja nimi, kontaktandmed, dokumendi soovitav kättetoimetamise viis, esitamise kuupäev ja allkiri;
2
ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus;
3
ehitusteatise esitamise eesmärk, sealhulgas kavandatava ehitise kirjeldus ja ehitamise liik, selle ehitise asukoht kinnisasjal ja kasutamise otstarve;
4
ajutise ehitise korral ehitise kasutamiseks kavandatav aeg;
5
energiamärgis, kui see on nõutav.
4
Käesoleva seadustiku lisas 1 nimetatud juhul tuleb koos ehitusteatisega esitada ehitusprojekt.
5
Vajaduse korral kontrollib pädev asutus, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb:
1
viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse;
2
kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega;
3
esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid;
4
kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik.
6
Kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest. Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina.
37
Ehitusteatise alusel ehitamise alustamine
Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada nelja aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või kontrolli tulemusel esitatud nõuete haldusaktina andmisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
Ehitusluba
38
Ehitusluba
1
Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile.
2
Ehitusluba on nõutav käesoleva seadustiku lisas 1 nimetatud juhul.
3
Pädeval asutusel on põhjendatud juhul õigus anda ehitusluba või nõuda selle andmist ehitise kohta, mis ei sisaldu käesoleva seadustiku lisas 1. Ehitusloa võib anda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda käesoleva seadustiku lisas 1 sisalduvate sarnaste näitajatega.
39
Ehitusloa andmiseks pädev asutus
1
Ehitusloa annab kohaliku omavalitsuse üksus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
2
Kui ehitusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille ehitamise aluseks on riigi eriplaneering või ehitise ehitamine on seotud riigi eriplaneeringu kohase ehitise ehitamisega, siis annab ehitusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
3
Kui ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille kohta on ehitusloa andmine riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses, siis annab ehitusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
4
Kui ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille kohta on ehitusloa andmine mitme riigiasutuse pädevuses, siis annab ehitusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
40
Ehitusloa taotlus
1
Ehitusloa taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse pädevale asutusele elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Kui ehitusloa taotlust ja sellega seonduvaid dokumente ei ole võimalik esitada ehitisregistri kaudu, esitatakse need pädevale asutusele ning pädev asutus kannab andmed ehitisregistrisse.
2
Ehitusloa taotluses märgitakse:
1
taotleja nimi, kontaktandmed, esitamise kuupäev ja allkiri;
2
ehitusloa kättetoimetamise viis;
3
ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus;
4
ehitusloa taotlemise eesmärk, sealhulgas kavandatava ehitise kirjeldus ja selle kasutamise otstarve;
5
ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamiseks taotletav aeg;
6
ehitusprojekti koostanud isiku andmed, kui ehitusprojekti nõuetele vastavust on kontrollinud ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik, siis ka tema andmed;
7
energiamärgis, kui see on nõutav;
8
andmed riigilõivu tasumise kohta.
3
Koos ehitusloa taotlusega esitatakse nõuetele vastav ehitusprojekt. Kui ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks on tehtud ekspertiis, esitatakse ka ekspertiisiakt.
4
Ehitusloa taotluse ja ehitusloa vorminõuded ning taotluse esitamise korra kehtestab
määrusega.
41
Ehitusloa taotluse kontroll ja taotluse läbi vaatamata jätmine
Pädev asutus kontrollib ehitusloa taotluse saamisel selle nõuetele vastavust. Kui ehitusloa andmine on ilmselgelt võimatu, jätab pädev asutus taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega.
42
Ehitusloa menetlus
1
Ehitusluba antakse, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Seaduses sätestatud juhul peab ehitis vastama riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule.
2
Pädev asutus otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse.
3
Ehitusloa kõrvaltingimusena võib eelkõige sätestada:
1
ehitusloa kehtivusaja piiramise ajutise ehitise lammutamise tähtajaga;
1
1)]]>
ehitise lammutamise tähtaja ja vajaduse korral koos nõudega lammutusjärgse olukorra kohta, kui tähtaja määramise alus tuleneb õigusaktist või planeeringust;
RT I
2023-03-07
21
107032023021
2023-03-17
2
ehitusloa muutmise võimaluse seoses samale kinnisasjale antud mitme ehitusloa kehtivusega;
3
ehitusloa tähtaja muutmise võimaluse;
4
võimaluse sama ehitist korduvalt paigaldada samasse asukohta või ehitusloas piiritletud alale ilma ehitusteatist või -luba esitamata;
5
ehitise või ehitamise keerukusest tulenevad lisatingimused ehitamiseks või
6
ehitusprojekti ekspertiisi tegemise.
4
Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus nõuda ehitusuuringute tegemist või olemasolevate uuringute täpsustamist. Uuringute tulemusi tuleb arvestada ehitusprojekti koostamisel.
5
Pädev asutus annab ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Pädev asutus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva.
6
Pädev asutus kaasab menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku.
7
Pädev asutus esitab ehitusloa taotluse vajaduse korral:
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
1
kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega;
2
arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada.
8
Kui ehitusloa taotluse kohta on kooskõlastamise või arvamuste avaldamise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse või põhjendab nende arvestamata jätmist. Ehitusluba antakse elektrooniliselt ehitisregistrisse.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
9
Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa taotluse saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa taotlus kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa taotluse kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
43
Ehitamise alustamise ja ehitise täieliku lammutamise teatis
1
Vähemalt kolm päeva enne ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise alustamist esitatakse pädevale asutusele ehitamise alustamise teatis.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
2
Ehitamise alustamise teatises esitatakse andmed ehitise, ehitamise alustamise aja, omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku nime, isiku- või äriregistri või muu registri koodi või isikukoodi puudumise korral sünniaja ning omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku kontaktandmete kohta.
3
Ehitusloakohustusliku või ehitusteatisekohustusliku ehitise täieliku lammutamise teatis esitatakse pädevale asutusele vähemalt kolm päeva pärast ehitise lammutamist.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
4
Ehitise lammutamise teatises esitatakse maaüksuse katastritunnus, aadress ja ehitisregistri kood ning teave, et ehitis on täielikult lammutatud.
5
Ehitamise alustamise ja ehitise lammutamise teatise vorminõuded ning teatise esitamise korra kehtestab
määrusega.
44
Ehitusloa andmisest keeldumine
Pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui:
1
kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele;
2
ehitusprojekti ei ole koostanud pädev isik või pädev isik ei ole teinud ehitusprojekti ekspertiisi;
3
ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringu tulemustele või on nõutav uuring tegemata;
4
ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada;
5
ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele;
6
käesoleva seadustiku § 42 lõike 7 punktis 1 nimetatud asutus on jätnud ehitusloa taotluse põhjendatud juhul kooskõlastamata;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
7
pädev asutus on algatanud ehitusprojekti aluseks olnud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse;
8
pädev asutus on algatanud ehitusprojekti aluseks olnud projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamise menetluse;
9
kinnisasjale, millele taotletakse ehitusluba, on kehtestatud ajutine ehituskeeld;
10
ehitise või ehitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada;
10
1)]]>
ehitise või ehitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega objektile ja seda ei ole võimalik vältida ega välistada;
RT I
2026-06-30
1
130062026001
2026-10-01
10
2)]]>
samale asukohale on antud või menetletakse ehitusluba ja nende lubade koos realiseerimine ei ole võimalik;
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
11
ehitise lammutamine ei vasta olulistele avalikele huvidele või
12
ehitusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad ehitusloa andmise otsustamist.
45
Ehitusloa kehtivus
1
Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, kehtib ehitusluba seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust õigusaktides sätestatud korras.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev.
46
Ehitusloa kehtetuks tunnistamine
1
Pädev asutus tunnistab ehitusloa kehtetuks, kui:
1
ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et ehitise olulised tingimused muutuvad oluliselt, näiteks ehitise tuleohutus, energiatõhusus, kasutamise otstarve, mõjuvad koormused või ehitusloas märgitud muud olulised tehnilised näitajad;
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
2
ehitusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid oluliselt ehitusloa andmise otsustamist.
2
Pädev asutus võib ehitusloa kehtetuks tunnistada, kui:
1
ehitusloa omaja või kinnisasja omanik seda taotleb, välja arvatud kui teistel isikutel on ehitusloa kehtivuse vastu õigustatud huvi;
2
ehitis või ehitamine ei vasta ehitusprojektile, detailplaneeringutele, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele;
3
ehitusloa andmisel ei ole järgitud õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja ehitis kujutab ohtu riigi julgeolekule või alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega objektile ning seda ei ole võimalik vältida ega välistada, kusjuures mõlemad tingimused peavad esinema korraga.
RT I
2026-06-30
1
130062026001
2026-10-01
5
Kasutusteatis ja kasutusluba
1
Kasutusteatis
47
Kasutusteatis
1
Käesolevas paragrahvis sätestatud juhul tuleb ehitise kasutamisest või selle kasutusotstarbe muutmisest pädevat asutust eelnevalt teavitada.
2
Kasutusteatis tuleb esitada, kui ehitis on valmis ja soovitakse asuda kasutama ehitist või selle osa ning sellega seonduvalt on täidetud ehitise kasutamisele esitatavad nõuded.
3
Kasutusteatis esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
3
1)]]>
Kasutusteatis esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kui ehitamise aluseks on riigi eriplaneering või ehitise ehitamine on seotud riigi eriplaneeringu kohase ehitise ehitamisega.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
4
Kasutusteatise esitamine on nõutav käesoleva seadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste puhul.
5
Pädeval asutusel on põhjendatud juhul õigus nõuda kasutusteatise esitamist ehitise kohta, mis ei sisaldu käesoleva seadustiku lisas 2. Kasutusteatise esitamist võib nõuda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda käesoleva seadustiku lisas 2 sisalduvate sarnaste näitajatega.
6
Kui kasutusloakohustusliku ehitise ehitusprojekt sisaldab ehitist, mille kasutamisest peab teavitama, siis asendab kasutusloa taotluse esitamine kasutusteatise esitamist.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
7
Kasutusteatise vorminõuded ja selle esitamise korra kehtestab
määrusega.
48
Kasutusteatise esitamine
1
Ehitise kasutamisest teavitatakse pädevat asutust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Kui teavitamine ehitisregistri kaudu ei ole võimalik, esitatakse dokumendid pädevale asutusele, kes kannab andmed ehitisregistrisse.
2
Kasutusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise kasutamise alustamist või selle kasutusotstarbe muutmist. Kui pädev asutus ei teavita kasutusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast kasutusteatise esitamist vajadusest kasutusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib asuda ehitist kasutama või muuta selle kasutusotstarvet.
3
Kasutusteatises märgitakse:
1
esitaja nimi, kontaktandmed, esitamise kuupäev ja allkiri;
2
ehitise asukohta puudutava kinnisasja andmed ja katastritunnus;
3
kasutusteatise esitamise eesmärk, sealhulgas ehitise kirjeldus ja selle kasutamise otstarve ning ehitamise liik;
4
ajutise ehitise kasutamise korral selle kasutamiseks kavandatav aeg;
5
energiamärgis, kui see on nõutav;
6
ehitanud isiku andmed.
4
Käesoleva seadustiku lisas 2 nimetatud juhul tuleb koos kasutusteatisega esitada ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati.
5
Vajaduse korral kontrollib pädev asutus, kas seoses kasutusteatises märgitud ehitise kasutamise või selle kasutusotstarbe muutmisega tuleb:
1
viia ehitis nõuetega vastavusse;
2
kooskõlastada ehitise kasutamine või kasutusotstarbe muutmine pädeva asutusega;
3
kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik.
6
Kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alused, siis lähtutakse kasutusloa menetluse, sealhulgas kasutusloa andmise menetluse tähtajast, ja kasutusloa andmisest keeldumise alustest. Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina.
49
Kasutusteatise alusel ehitise kasutamine
Kasutusteatise alusel võib ehitist kasutada tähtajatult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
2
Kasutusluba
50
Kasutusluba
1
Kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusluba on nõutav käesoleva seadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste ja nende kasutamise otstarbe muutmise korral.
2
Pädeval asutusel on põhjendatud juhul õigus anda kasutusluba või nõuda selle andmist ehitise kohta, mis ei sisaldu käesoleva seadustiku lisas 2. Kasutusloa võib anda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda käesoleva seadustiku lisas 2 sisalduvate sarnaste näitajatega.
3
Kasutusloaga määratakse ehitise kasutamise otstarve või muudetakse seda.
4
Kui ehitise kasutamise otstarbe muutmisega ei kaasne käesoleva seadustiku lisas 1 loetletud teavitamis- või loakohustuslikke tegevusi, siis lähtutakse kasutusotstarbe muutmisel käesoleva seadustiku lisas 2 kasutusotstarbe muutmise kohta kehtestatud veerust.
5
Ehitise osale võib anda osakasutusloa, kui ehitise osa on valmis ning täidetud on õigusaktides esitatud nõuded, eelkõige nõue, et ehitist on võimalik ohutult kasutada.
6
Kehtetu -
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
7
Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1
;
2
.
51
Kasutusloa andmiseks pädev asutus
1
Kasutusloa annab kohaliku omavalitsuse üksus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
2
Kui kasutusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille ehitamise aluseks on riigi eriplaneering või mille ehitamine on seotud riigi eriplaneeringu kohase ehitise ehitamisega, siis annab kasutusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
3
Kui koos kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille kohta on kasutusloa andmine riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses, siis annab kasutusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
4
Kui koos kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitist, mille kohta on kasutusloa andmine mitme riigiasutuse pädevuses, siis annab kasutusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
52
Kasutusloa taotlus
1
Kasutusloa taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse pädevale asutusele elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Kui kasutusloa taotlust ja sellega seonduvaid dokumente ei ole võimalik esitada ehitisregistri kaudu, esitatakse need pädevale asutusele, kes kannab andmed ehitisregistrisse.
2
Kasutusloa taotluses märgitakse:
1
taotleja nimi, kontaktandmed, esitamise kuupäev ja allkiri;
2
kasutusloa kättetoimetamise viis;
3
ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus;
4
kasutusloa taotlemise eesmärk, sealhulgas ehitatud ehitise kirjeldus ja selle kasutamise otstarve ning ehitamise liik;
5
ajutise ehitise kasutamise korral selle kasutamiseks taotletav aeg;
6
õigusaktis sätestatud juhul ehitise hooldusjuhend;
7
ehitist ehitanud isiku andmed, asjakohasel juhul ka ehitusprojekti koostanud isiku andmed, ja kui ehitusprojekti nõuetele vastavust on kontrollinud projekti koostajast sõltumatu pädev isik, siis ka tema andmed;
8
energiamärgis, kui see on nõutav;
9
õigusaktis sätestatud juhul tõendid ehitise auditi kohta;
10
ehitusdokumendid, välja arvatud juhul, kui kasutusloa taotlus esitati ainult ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks;
11
andmed riigilõivu tasumise kohta.
3
Koos kasutusloa taotlusega esitatakse ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati. Ehitusprojekti ei pea esitama, kui kasutusloa taotlus esitatakse ainult ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks.
3
1)]]>
Kui pärast ehitusloa andmist on ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks tehtud ekspertiis, esitatakse koos kasutusloa taotlusega ekspertiisiakt.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
4
Kasutusloa taotluse, selle esitamise korra ja kasutusloa vorminõuded kehtestab
määrusega.
53
Kasutusloa taotluse kontroll ja taotluse läbi vaatamata jätmine
Pädev asutus kontrollib kasutusloa taotluse saamisel selle nõuetele vastavust. Kui kasutusloa andmine on ilmselgelt võimatu, jätab pädev asutus taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega. Kasutusloa andmine on ilmselgelt võimatu eelkõige juhul, kui ehitise ehitamiseks oli nõutav ehitusteatise või ehitusloa olemasolu ja see puudub.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
54
Kasutusloa menetlus
1
Kasutusluba antakse, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale.
2
Pädev asutus otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse eelkõige juhul, kui ehitise kasutamise otstarbe muutmisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju ja seda ei ole varem hinnatud.
3
Kasutusloa kõrvaltingimusena võib eelkõige sätestada:
1
põhjendatud juhul kasutusloa kehtivuse tähtaja;
1
1)]]>
kasutusloa kehtivuse tähtaja seoses ehitise lammutamise tähtajaga ja vajaduse korral koos nõudega lammutusjärgse olukorra kohta, kui lammutamise tähtaja määramise alus tuleneb õigusaktist või planeeringust või tähtaeg tuleneb ehitusloa kõrvaltingimustest;
RT I
2023-03-07
21
107032023021
2023-03-17
2
kasutusloa kehtivuse tähtaja seoses ajutise ehitise lammutamise tähtajaga, mis ei või olla pikem kui viis aastat kasutusloa andmisest;
3
lisakohustuse taotleda ehitise osakasutusloa andmise korral teatud tähtaja jooksul kasutusluba;
4
ehitusprojekti ekspertiisi tegemise koos selle tegemise tähtajaga;
5
pädeva isiku arvamuse tellimise vajaduse ehitise nõuetele vastavuse tuvastamiseks;
6
auditi tegemise nõude.
4
Pädev asutus annab kasutusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Pädev asutus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva.
5
Pädev asutus kaasab menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku.
6
Pädev asutus esitab kasutusloa taotluse vajaduse korral:
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
1
kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud kasutusloa taotluse esemega;
2
arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis puudutada.
7
Kui kasutusloa taotluse kohta on kooskõlastamise või arvamuste andmise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse või põhjendab arvestamata jätmist. Kasutusluba antakse elektrooniliselt ehitisregistrisse.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
8
Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul kasutusloa taotluse saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse kasutusloa taotlus kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi kasutusloa taotluse kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
55
Kasutusloa andmisest keeldumine
Pädev asutus keeldub kasutusloa andmisest, kui:
1
ehitis ei vasta nõuetele;
2
ehitis on kasutusotstarbe muutmise tõttu ohtlik;
3
ehitis ei vasta ehitusloale, riigi või kohaliku omavalitsuse kehtivale eri- või detailplaneeringule, sealhulgas detailplaneeringu elluviimise tegevuskavale, või projekteerimistingimustele;
4
pädev asutus on algatanud ehitise ehitamise aluseks olnud ehitusloa kehtetuks tunnistamise menetluse;
5
kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist;
6
ehitusprojekt ei vasta ehitamise aluseks olnud ehitusprojektile esitatud nõuetele ning selle tõttu on valminud ehitis ohtlik;
7
audit on tegemata;
8
käesoleva seadustiku § 54 lõike 6 punktis 1 nimetatud asutus on jätnud kasutusloa taotluse põhjendatud juhul kooskõlastamata;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
9
ehitise kasutamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada;
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
9
1)]]>
ehitis ei vasta käesoleva seadustiku § 120 lõike 3 alusel antud kooskõlastusele ja ehitise kasutamisega kaasneb oht riigi julgeolekule ning seda ei ole võimalik vältida ega välistada, kusjuures mõlemad tingimused peavad esinema korraga või
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
10
kasutusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad oluliselt kasutusloa andmise otsustamist.
56
Kasutusloa kehtivus
Kasutusluba on tähtajatu, kui kasutusloas ei sätestata teisiti.
57
Kasutusloa kehtetuks tunnistamine
1
Pädev asutus tunnistab kasutusloa kehtetuks, kui kasutusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid oluliselt kasutusloa andmise otsustamist.
2
Pädev asutus võib kasutusloa kehtetuks tunnistada, kui:
1
kasutusloa omaja või kinnisasja omanik seda taotleb, välja arvatud kui teistel isikutel on kasutusloa kehtivuse vastu õigustatud huvi;
2
audit on tegemata või
3
ehitis või ehitise kasutamine ei vasta kasutusloale või ehitisele esitatavatele nõuetele.
6
Ehitisregister
58
Ehitisregister
1
Ehitisregistri pidamise eesmärk on tagada ehitiste kohta asjakohane andmestik ehitistega seotud menetluste läbiviimiseks, sealhulgas riikliku järelevalve teostamiseks, ning ehitistega seotud prioriteetide seadmiseks ja nende elluviimiseks.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
1
1)]]>
Ehitisregister on ühtne teabepunkt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309, mis käsitleb meetmeid, millega vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL (gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309, 08.05.2024), artikli 6 lõike 1 tähenduses.
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-05-12
2
Ehitisregistri põhimääruse kehtestab
määrusega, milles sätestatakse:
1
andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
2
täpsem andmekoosseis;
3
vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;
4
andmetele juurdepääsu kord;
5
andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
6
muud korralduslikud küsimused.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
59
Ehitisregistri vastutav ja volitatud töötleja
1
Ehitisregistri vastutav töötleja on Kliimaministeerium.
RT I
2023-06-30
1
130062023001
2023-07-01
2
Ehitisregistri volitatud töötlejad määratakse ehitisregistri põhimääruses.
60
Ehitisregistri andmed
1
Ehitisregistri üldandmed on:
1
ehitise andmed;
2
ehitise asukoha andmed;
3
ehitusdokumendid;
4
ehitamise andmed;
5
vallasasjast ehitise omaniku üldandmed;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
6
ehitustehniliste uuringute andmed;
7
ehitise auditi andmed;
8
ehitise hooldusjuhend;
9
ehitise või ehitamisega seotud isikute üldandmed;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
10
andmed ehitise või ehitamisega seonduvate taotluste ning projekteerimistingimuste, teatiste, lubade ja ettekirjutuste kohta;
11
riikliku järelevalve andmed;
12
energiamärgise andmed;
13
võrguoperaatori või -omaniku füüsilise taristu andmed vastavalt määruse (EL) 2024/1309 artikli 6 lõikele 1;
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-05-12
14
vajaduse korral muud ehitise või ehitamisega seonduvad andmed.
1
1)]]>
Funktsionaalselt koos toimivaid ehitisi võib käsitleda käesolevas seadustikus sätestatud teatise- ja loamenetluses koos, kuid ehitisregistrisse kantakse iga ehitis eraldi.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
Ehitisregistri põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete koosseisu ning registrisse kandmise erisusi tulenevalt ehitise kasutamise otstarbest.
3
Ehitisregistri andmed avaldatakse ehitisregistri veebilehel. Ehitisregistri andmed tehakse kättesaadavaks X-tee kaudu.
3
1)]]>
Ehitise või ehitamisega seotud füüsilise isiku nimi, isikukood, sünniaeg ja kontaktandmed avalikustatakse ehitisregistris, sealhulgas ehitisregistrisse kantud dokumendis, mis tõendab ehitise, ehitamise või ehitise kasutamise nõuetele vastavust, üksnes juhul, kui need andmed on vajalikud ehitise või ehitamisega seotud nõuete täitmise tagamiseks ja kontrollimiseks ning sellega seotud menetluste läbiviimiseks.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
4
Ehitisregistri veebilehe ja X-tee kaudu on juurdepääs kõikidele ehitisregistri andmetele, välja arvatud hooneregistri arhiivi andmed, täidetud ettekirjutusega seotud andmed ja registrist kustutatud ehitise andmed.
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-05-12
5
Ehitisregistrile andmete esitamise teatise vorminõuded ja esitamise korra kehtestab
määrusega.
6
Ehitisregistri andmeid säilitatakse tähtajatult. Ehitisregistri põhimääruses võib sätestada lühemad säilitamise tähtajad.
RT I
2024-12-04
1
104122024001
2025-01-01
61
Ehitisregistri andmete tähendus
1
Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.
2
Taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, hoonestus-, ehitus- ja kasutusloal, ettekirjutustel ning käesoleva seadustiku § 822 lõigetes 4 ja 5 nimetatud otsustel on õiguslik tähendus.
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-05-12
6
1. peatükk]]>
Kiire elektroonilise side võrgu kasutuselevõtu soodustamine
Kehtetu -
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-05-12
61
1.]]>
Kohaldamisala
Kehtetu -
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-05-12
61
2.]]>
Terminid
Kehtetu -
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-05-12
61
3.]]>
Teabe vahetamine ja huvipiirkonna määramine
Kehtetu -
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-05-12
61
4.]]>
Juurdepääs füüsilise taristu andmetele
Kehtetu -
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-05-12
61
5.]]>
Juurdepääs füüsilisele taristule
Kehtetu -
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-05-12
61
6.]]>
Juurdepääs ehitamise kavandamise andmetele
Kehtetu -
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-05-12
61
7.]]>
Ehitamise ühine teostamine
Kehtetu -
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-05-12
61
8.]]>
Hoonesisene füüsiline taristu
Kehtetu -
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-02-12
61
9.]]>
Juurdepääs hoonesisesele füüsilisele taristule
Kehtetu -
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-01-01
61
10.]]>
Vaidluse lahendamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis
Kehtetu -
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-01-01
61
11.]]>
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile teabe andmise kohustus
Kehtetu -
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-01-01
61
12.]]>
Õigus juurde pääseda riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele
Kehtetu -
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-05-12
2
ERIEHITISED JA ERINÕUDED
7
Hoone energiatõhusus
62
Kohaldamisala
1
Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse hoonele, mille sisekliima ja ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat.
2
Käesoleva peatüki nõudeid ei kohaldata järgmistele hoonetele:
1
üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule alale jäävad või väärtusliku üksikobjektina määratletud hooned või hooned, mis on tunnistatud mälestisteks, asuvad muinsuskaitsealal või kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimekirja muinsuskaitseseaduse alusel ning mille olemust või välisilmet muudaks energiatõhususe miinimumnõuete täitmine oluliselt;
2
peamiselt kultusekohtadena või religioosseteks tegevusteks kasutatavad hooned;
3
ajutised hooned, mille kasutusiga on kuni kaks aastat, tööstusalad, töökojad ja väikese energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned;
4
elamud, mis on mõeldud kasutamiseks kas vähem kui nelja kuu jooksul aastas või alternatiivselt piiratud kasutusajaga aastas ja mille eeldatav energiatarbimine on vähem kui 25 protsenti aastaringse kasutamise energiatarbimisest;
5
hooned, mille suletud netopind on kuni viiskümmend ruutmeetrit.
63
Terminid
1
Hoone energiatõhusus on hoone tüüpilise kasutusega seotud energianõudluse rahuldamiseks vajalik arvutuslik või mõõdetud energia hulk, mis hõlmab muu hulgas kütmiseks, jahutuseks, ventilatsiooniks, vee soojendamiseks ja valgustuseks tarbitavat energiat.
2
Energiatõhususe miinimumnõuded on olemasolevate või ehitatavate hoonete summaarse energiatarbimise piirmäärad, mis lähtuvad hoone kasutamise otstarbest ja arvestavad tehnilisi näitajaid, hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavatele tehnosüsteemidele esitatavaid nõudeid või tingimusi taastuvenergia kasutuselevõtuks. Energiatõhususe miinimumnõuded võivad hõlmata ka nõudeid hoone teistele tehnosüsteemidele, kui süsteemide talitluse tõttu suureneb hoone energiavajadus olulisel määral.
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
3
Kehtetu -
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
4
Oluline rekonstrueerimine on ehitamine, mille puhul on hoone piirdekonstruktsioonide muutmisega ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamisega või välispiirete ja tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi tervikliku asendamisega seotud kulud suuremad kui üks neljandik rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest.
5
võib määrusega kehtestada keskmise ehitusmaksumuse hindamise korra.
64
Hoone energiatõhususele esitatavad nõuded
1
Hoone välispiirded ja hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavad tehnosüsteemid peavad tagama tarbitava energiahulga vastavuse asukoha klimaatilistele tingimustele ning hoone kasutamise otstarbele.
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
2
Hoone energiatõhususe suurendamiseks tuleb rakendada meetmeid, arvestades järgmisi tingimusi:
1
energiatõhusust ei tohi saavutada viisil, mis halvendaks hoone sisekliimat ja kasutustingimusi;
2
tuleb kaaluda erinevaid võimalusi ja eelistada kuluefektiivseid lahendusi;
3
hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi rekonstrueerimisel tuleb tagada selle töö optimaalsus.
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
3
Tehnosüsteemi töö optimaalsus eeldab süsteemi ja seadmete õiget valikut, paigaldamist, seadistamist ja kontrollimist ning vajaduse korral ka aruka mõõtesüsteemi kasutusele võtmist.
4
Energiaaudit tehakse asjakohaste teadmiste saamiseks hoone või hoonete rühma, tööstusliku või kaubandusliku protsessi või käitise või teenuste energiatarbimise profiili kohta. Energiaauditiga määratakse kulutõhusa energiasäästu võimalused ja säästu suurus ning selle tulemuste põhjal koostatakse aruanne.
5
Hoone energiaauditile ja energiatõhususe arvutamise metoodikale esitatavad nõuded kehtestab
määrusega.
65
Energiatõhususe miinimumnõuded
1
Ehitatav uus või oluliselt rekonstrueeritav olemasolev hoone peab ehitamise või rekonstrueerimise järel vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Kui ehitamine toimus ehitusloa alusel, peab ehitis vastama loa andmise ajal kehtinud energiatõhususe miinimumnõuetele.
2
Hoone välispiirded ning hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavad tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et nende terviklikul käsitlemisel oleks võimalik tagada energiatõhususe miinimumnõuete täitmine.
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
3
Energiatõhususe miinimumnõuded, sealhulgas energiatõhususe nõuded hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavatele tehnosüsteemidele, ja tingimused taastuvenergia kasutuselevõtuks hoones kehtestab
määrusega. Energiatõhususe miinimumnõudeid uuendatakse vähemalt üks kord iga viie aasta järel. Energiatõhususe miinimumnõuete uuendamisel arvestatakse tehnilist arengut.
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
65
1.]]>
Elektriauto laadimistaristu
1
Elektriauto laadimistaristu on juhtmetaristu või laadimispunkt või kombinatsioon juhtmetaristust ja laadimispunktist.
2
Elektriauto juhtmetaristu on kaablikaitsetoru, millesse on võimalik panna elektrikaabel laadimispunkti paigaldamiseks.
3
Elektriauto laadimispunkt on laadimistaristu liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit või vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku.
4
Sellise hoone püstitamisel, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme parkimiskohta, paigaldatakse:
1
juhtmetaristu igale parkimiskohale, kui tegemist on elamuga;
2
juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt vähemalt ühele parkimiskohale, kui tegemist on mitteelamuga.
5
Kui mitme kasutusotstarbega hoonel on vähemalt üks elamu või vähemalt üks mitteelamu kasutusotstarve, rakendatakse elektriauto laadimistaristu paigaldamisel kas elamule või mitteelamule kohalduvaid nõudeid vastavalt sellele, milline on hoone ehitisregistrisse kantud peamine kasutusotstarve.
6
Sellise hoone olulisel rekonstrueerimisel, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme parkimiskohta, täidetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõudeid, kui olulise rekonstrueerimise käigus tehtavad tööd hõlmavad ka:
1
parklat või
2
hoone või parkla elektrisüsteemi.
7
Kui mitteelamu teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 20 parkimiskohta, tuleb vähemalt ühele parkimiskohale paigaldada laadimispunkt.
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
65
2.]]>
Rekonstrueerimise toetusmeede
1
Hoonete energiatõhususe suurendamiseks ettenähtud rekonstrueerimise toetusmeetmed seotakse kavandatud või saavutatud energiasäästuga.
2
Energiasäästu määramiseks võrreldakse rekonstrueerimise eelset olukorda kavandatud või teostatud lahendusega, kasutades vähemalt ühte järgmistest näitajatest:
1
tüüpilise kasutuse andmete alusel määratud energiatõhususarv;
2
tegelike tarbimisandmete alusel määratud kaalutud energiaerikasutuse väärtus;
3
energiaauditis esitatud prognoositav energiatarbe muutus.
3
Kui rekonstrueerimise toetusmeetmes kasutatakse energiasäästu määramiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust erinevat näitajat, peab rekonstrueerimise toetusmeede sisaldama kavandatava näitaja kirjeldust ning selle näitajaga määratud energiasääst peab olema võrreldav ja kontrollitav.
4
Kui seadme või materjali paigaldab kvalifikatsiooninõuetele vastav isik, võib energiasäästu määramiseks võrrelda olemasoleva seadme või materjali energiatõhususe näitajat paigaldatava seadme või materjali energiatõhususe näitajaga.
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
66
Energiamärgis
1
Vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele tõendatakse energiamärgisega. Energiamärgis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta.
2
Energiamärgisele lisatakse soovitused hoone energiatõhususe parandamiseks, välja arvatud kui selliseks parandamiseks puudub mõistlik võimalus.
3
Projekteeritud energiavajaduse kohta antud energiamärgis kehtib kaks aastat hoone valmimisest arvates. Tegeliku energiatarbimise kohta antud energiamärgis kehtib kümme aastat. Hiljem antud energiamärgis tunnistab varem samale hoonele või hoone osale antud energiamärgise kehtetuks.
4
Kui hoones puudub ühine küttesüsteem, võib selle hoone eraldi kasutatava osa kohta anda eraldi energiamärgise.
5
Energiamärgise annab selleks vastavat kutset omav pädev isik. Energiamärgise andja kannab energiamärgise andmed elektrooniliselt ehitisregistrisse. Projekteeritava ehitise kohta antud energiamärgise andmed kantakse ehitisregistrisse hiljemalt ehitise kasutamise teatise või kasutusloa taotluse esitamisel.
6
Energiamärgisele ja selle andmisele esitatavad nõuded kehtestab
määrusega.
67
Energiamärgis hoone tasu eest võõrandamisel või kasutusse andmisel
1
Selleks et võimaldada hoone ostmisest või kasutusse võtmisest huvitatud isikul teha teadlik valik, peab hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamise või kasutusse andmise kuulutus sisaldama energiamärgise andmeid, sealhulgas energiatõhususarvu või kaalutud energia erikasutust ja sellele vastavat klassi.
2
Hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamisest või kasutusse võtmisest huvitatud isikule peab võimaldama energiamärgisega tutvuda. Energiamärgis või selle koopia antakse lepingu sõlmimisel üle hoone või selle eraldi kasutatava osa omandajale või kasutusse võtjale. See nõue on täidetud, kui energiamärgisega on võimalik tutvuda ehitisregistris.
68
Energiamärgise esitlemine
1
Energiamärgis peab olema paigaldatud külastajate jaoks kergesti märgatavale ja nähtavale kohale hoones, milles:
1
on suletud netopind rohkem kui 500 ruutmeetrit ja mida külastavad rahvahulgad;
2
riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või muu avalik-õigusliku asutuse valduses on rohkem kui 250 ruutmeetrit suletud netopinda ja mida isikud sageli külastavad.
2
võib kehtestada määrusega loetelu rahvahulkade kogunemisega seotud hooneliikidest, mille puhul on nõutav energiamärgise olemasolu.
3
Energiamärgis tuleb käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud loetelus olevate hooneliikidega hõlmatud hoonetes paigaldada külastajate jaoks kergesti märgatavale ja nähtavale kohale.
69
Kütte- ja jahutussüsteemi energiatõhusus
Kehtetu -
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
69
1.]]>
Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem
1
Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem on:
1
küttesüsteem või tarbevee soojendamise süsteem koos soojusallikaga;
2
jahutussüsteem;
3
automatiseerimis- ja juhtimissüsteem (edaspidi automaatikasüsteem);
4
ventilatsioonisüsteem;
5
valgustussüsteem;
6
lokaalselt soojusenergiat või elektrit tootev süsteem.
2
Automaatikasüsteem on süsteem, mis hõlmab kõiki tooteid, tarkvara ja teenuseid, mis toetavad hoone tehnosüsteemide energiatõhusat, säästlikku ja ohutut toimimist. Automaatikasüsteem peab lihtsustama hoone tehnosüsteemide automaatset juhtimist, võimaldades ka nende juhtimist käsitsi.
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
69
2.]]>
Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi paigaldamine
1
Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem, sealhulgas käsitsi ehitatud tahkeküttel töötav tehnosüsteem, tuleb paigaldada või ehitada nõuetekohaselt. Nõuetekohaseks peetakse paigaldust või ehitamist, milles on lähtutud valdkonna heast tavast, asjakohasest standardist või paigaldusjuhendist.
2
Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem tuleb seadistada teenindatava hoone või ruumi tüüpilist kasutust arvestades optimaalsele tasemele.
3
Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava automaatselt reguleeritava tehnosüsteemiga koos tuleb paigaldada tehnosüsteemide pidevat kontrolli ja monitooringut võimaldav keskne automaatikasüsteem.
4
Kui soojusallika paigaldamisel asendatakse küttesüsteem ja tarbevee soojendamise süsteem või olemasolev soojusallikas, peab paigaldatava soojusallika sesoonne primaarenergiale taandatud kasutegur, mis on määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10‒35), nõuetele vastavalt, olema vähemalt 80 protsenti.
5
Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud sesoonse primaarenergiale taandatud kasuteguri piirväärtus ei kohaldu, kui paigaldatava soojusallika lihttasuvusaeg on pikem kui 20 aastat. Lihttasuvusaja määramisel võetakse arvesse paigaldatava või asendava seadme ning sellega seotud tehnosüsteemi paigalduskulud ning summaarsed energia-, hooldus- ja käituskulud 20 aasta pikkuse perioodi jooksul.
6
Küttesüsteemi soojusallika asendamisel varustatakse küttesüsteem isereguleeriva seadmega, kui see on tehniliselt teostatav.
7
Püstitatava hoone küttesüsteem varustatakse isereguleerivate seadmetega, mis juhivad temperatuuri igas köetavas ruumis või hoone iga osa köetaval alal, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud.
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
69
3.]]>
Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi energiatõhususe hindamine
1
Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi paigaldamisel, asendamisel või ümberehitamisel hinnatakse paigaldatud, asendava või ümberehitatud tehnosüsteemi energiatõhusust. Tehnosüsteemi energiatõhususe hindaja kannab hinnangu andmed elektrooniliselt ehitisregistrisse.
2
Olemasoleva hoone suurema kui 70-kilovatise nimivõimsusega kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe hindamiseks, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, tehakse hoone tehnosüsteemi ülevaatus. Tehnosüsteemi ülevaatuse käigus hinnatakse kütteallika või jahutusseadme või kombineeritud süsteemi korral ka ventilatsiooniseadme tõhusust ja võimsust, lähtudes hoone kütte- või jahutusvajadusest. Tehnosüsteemi energiatõhususe hindaja kannab hinnangu andmed elektrooniliselt ehitisregistrisse.
3
Kasutusloa taotluse või kasutusteatise esitamisel lisatakse suurema kui 70-kilovatise nimivõimsusega kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe hinnang kasutusloa taotlusele või kasutusteatisele.
4
Kui kütte- või jahutussüsteemi, kombineerituna ventilatsioonisüsteemiga või ilma selleta, ei ole muudetud või hoone kütte- või jahutusvajadus ei ole pärast käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 kohast energiatõhususe hindamist muutunud, hindamist ei korrata.
5
Kütte- või jahutussüsteemi energiatõhusust ei hinnata käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 kohaselt, kui:
1
kütte- või jahutussüsteemi, kombineerituna ventilatsioonisüsteemiga või ilma selleta, energiatõhususe parandamiseks on sõlmitud energiatõhususe leping energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses;
2
hoonesse on paigaldatud käesoleva seaduse § 694 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastav automaatikasüsteem.
6
Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi energiatõhususe hindamise ja hinnangu kohta ehitisregistrisse kantavate andmete loetelu ja esitamise korra kehtestab
määrusega.
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
69
4.]]>
Mitteelamu kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamine
1
Mitteelamu suurema kui 290-kilovatise tegeliku või projekteeritud nimivõimsusega kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamiseks, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, paigaldab hoone omanik sellele automaatikasüsteemi, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Andmed olemasoleva mitteelamu automaatikasüsteemi paigaldamise tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse kohta esitatakse elektrooniliselt ehitisregistrisse ning andmed projekteeritud mitteelamu kohta lisatakse kasutusloa taotlusele või kasutusteatisele.
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude täitmiseks paigaldatud automaatikasüsteem peab võimaldama:
1
hoone energiatarbimist pidevalt juhtida ja jälgida ning hoone energiatõhususe tarbimisandmeid koguda ja analüüsida;
2
hoone energiatõhusust võrdlevalt analüüsida, tuvastamaks hoone tehnosüsteemide energiatõhususe vähenemist, et teavitada hoone omanikku või hoone tehnosüsteemide haldajat energiatõhususe parandamise võimalustest;
3
andmevahetust automaatikasüsteemiga ühendatud hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi ja muu hoones asuva seadme vahel;
4
koostalitlust eri tootjatele kuuluvate tehniliste lahenduste, seadmete ja hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavate tehnosüsteemide vahel.
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
8
Ehitise kaitsevöönd
70
Ehitise kaitsevöönd
1
Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks.
2
Kaitsevööndis on keelatud:
1
ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist;
2
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast;
3
takistada ehitisele juurdepääsu;
4
takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast ohust teavitavate tähiste paigaldamist;
5
takistada kaitsevööndiga ehitisele taimestiku või pinnase tõttu tekkinud ohu likvideerimist;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
6
muud seaduses sätestatud tegevused.
3
Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või kaitsevööndiga ehitise omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist, mis ei seondu ohutusega. Ehitise omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all.
4
Kaitsevööndiga ehitise omanik annab tasuta andmeid ehitise asukoha kohta kinnisasja omanikule ja selle õiguspärasele kasutajale.
5
Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus:
1
tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel;
2
arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas teavitada maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde alustamist;
3
tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega.
6
Kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise.
7
Andmed kaitsevööndi olemasolu, selle sisu ja ruumilise ulatuse kohta kantakse maakatastrisse. Andmed maakatastrisse kandmiseks esitab kaitsevööndiga ehitise omanik. Kui uue ehitise ehitamisel või juba olemasoleva ehitise asukoha muutmisel ei ole kaitsevööndit puudutavate andmete kandmiseks maakatastrisse esitatud avaldust 30 päeva jooksul pärast ehitise valmimist või selle ümberpaigutamist, ei teki ehitise talumiskohustust ning kinnisasja omanikul on õigus nõuda selle eemaldamist oma kinnisasjalt.
8
Kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndi kaitsmise, tähistamise ja soovitused kaitsevööndis tegutsemise kohta kehtestab
määrusega.
71
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd
1
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teealune ja teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
Käesoleva seadustiku § 92 lõikes 9 nimetatud üleeuroopalisse teedevõrku kuuluva maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool teed on äärmise sõiduraja välimisest servast 50 meetrit. Muu maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool teed on äärmise sõiduraja välimisest servast 30 meetrit.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
3
Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
4
Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud kaitsevööndi laiust võib tee omanik põhjendatud juhul vähendada.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
72
Tegevus tee kaitsevööndis
1
Tee kaitsevööndis on keelatud:
1
paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;
2
korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust;
3
kaevandada maavara ja maa-ainest;
4
ladustada metsamaterjale ja töödelda puitu;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
5
teha veerežiimi muutust põhjustavat tööd;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
6
püstitada müügipunkti või muud teeninduskohta, kui tegemist on käesoleva seadustiku § 92 lõikes 9 nimetatud üleeuroopalisse teedevõrku kuuluva maanteega.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava ja liiklusele ohtliku taimestiku, objekti või ehitise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
3
Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju.
4
Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus.
73
Raudtee kaitsevöönd
1
Raudtee kaitsevöönd hõlmab raudteealuse maa ning ulatub rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest 30 meetri kaugusele.
2
Raudtee kaitsevööndis on keelatud:
1
ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel;
2
rajada maaparandussüsteeme, kaevandada maavara ja teha kaevetöid;
3
teha uuendusraiet ja muud looduskeskkonda muutvat tööd;
4
toota ning ladustada kergestisüttivaid aineid ja lõhkematerjali;
5
ladustada ning paigaldada seadmeid ja materjale, kui see seab ohtu nähtavuse kaitsevööndis;
6
ehitada ehitisi.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
3
Kehtetu -
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
4
Enne käesoleva seadustiku § 70 lõikes 3 nimetatud nõusoleku andmist on raudtee omanikul õigus põhjendatud juhul nõuda nõusoleku taotlejalt riskianalüüsi või muu asjakohase analüüsi koostamist, et hinnata kavandatud tegevuse mõju raudtee seisukorrale ja raudteeliiklusele.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
5
Kui kaitsevööndis kasvav mets takistab raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust või rööpme teljestikust 10 meetri ulatuses kasvav mets on võimaliku tuleohu allikas ja kinnisasja omanik ei esita metsa raiumiseks metsateatist ega raiu metsa, või juhul, kui raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust takistab või on võimaliku tuleohu allikaks muu taimestik, mis ei vasta metsamaa tunnustele, ja kinnisasja omanik ei raiu või ei niida seda taimestikku, siis on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muul omanikul või valdajal õigus korraldada raudteekaitsevööndis raudteeliikluse ohutuse tagamiseks metsa või muu taimestiku raiumine või niitmine. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja teavitab kinnisasja omanikku eelnevalt tööde tegemisest ning tööde tegemisel kasutatavatest meetmetest.
74
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd
1
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
2
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis on keelatud:
1
ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid;
2
veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke;
3
istutada puid.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
75
Surveseadme kaitsevöönd
1
Surveseadme kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat surveseadet ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud surveseadme ohutuse ja kaitse tagamiseks.
2
Surveseadme kaitsevööndis on keelatud:
1
ladustada jäätmeid, kemikaale või väetisi;
2
teha lõhkamis-, puurimis- ja kaevetöid, samuti üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, ladustada ja teisaldada raskusi ning korraldada ülesõite või teha muid surveseadme ohutust mõjutada võivaid töid.
76
Gaasipaigaldise kaitsevöönd
1
Gaasipaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat gaasipaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud gaasipaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
2
Gaasipaigaldise kaitsevööndis on keelatud teha tuld ja kasvatada puid. Veekogus asuva gaasipaigaldise kaitsevööndis on keelatud teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega.
77
Elektripaigaldise kaitsevöönd
1
Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
2
Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud:
1
ladustada jäätmeid, materjale, aineid ja esemeid, mis ohustavad elektripaigaldist või takistavad ligipääsu elektripaigaldisele, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis;
3
sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis;
4
ehitada traattarasid ja metallaedu, rajada loomade joogikohti ning korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
5
töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.
78
Sideehitise kaitsevöönd
1
Sideehitise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse käesoleva seadustiku 9. peatükis käsitletud sideehitist.
2
Sideehitise kaitsevööndis on keelatud:
1
teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni;
2
ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju;
3
teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis;
4
sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis;
5
töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis.
9
Paigaldis ja sideehitis
79
Kohaldamisala ja ühtne riiklik digitaalne kontaktpunkt
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-01-01
1
Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse paigaldisele ja sideehitisele, sealhulgas väga suure läbilaskevõimega sidevõrgule.
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309 artikli 12 lõikes 3 nimetatud ühtseks riiklikuks digitaalseks kontaktpunktiks on Justiits- ja Digiministeerium.
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-01-01
80
Paigaldis ja sideehitis
1
Paigaldis käesoleva seaduse tähenduses on seade seadme ohutuse seaduse tähenduses, mis on statsionaarselt paigaldatud ehitisse või on iseseisev ehitis. Paigaldis on eelkõige:
1
elektripaigaldis;
2
mahuti ja torustik, sealhulgas gaasipaigaldis;
3
lift;
4
köistee.
2
Sideehitis on liin ja liinirajatis, sealhulgas väga suure läbilaskevõimega sidevõrk elektroonilise side seaduse tähenduses.
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-01-01
3
Lift on:
1
ehitisse püsivalt paigaldatud, eri tasapindade vahel liikuv tõsteseade, mille tõstekõrgus on üle 2,5 meetri ning mis on ette nähtud kas ainult inimese veoks, inimese ja asja veoks või ainult asja veoks, kui inimene pääseb kandurile takistuseta ning juhtimisseadmed on kanduris või kanduril oleva inimese käeulatuses;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
käesoleva lõike punktis 1 sätestatud fikseeritud suunal liikuv tõsteseade ka siis, kui see ei liigu mööda jäiku juhikuid, näiteks käärlift.
4
Kandur on lifti osa, mille abil sellel asuvaid inimesi või asju tõstetakse või langetatakse.
5
Lifti paigaldaja on isik, kes vastutab lifti projekteerimise, tootmise, paigaldamise ja turule laskmise eest. Lifti paigaldaja on toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses tootja.
6
Päikeseenergiaseadmeid, soojuspumpasid ja energiasalvesteid, sealhulgas elektri- ja soojusenergiasalvesteid, samuti vahendeid, mis on vajalikud selliste seadmete, pumpade ja salvestite võrguga ühendamiseks ning taastuvenergia integreerimiseks kütte- ja jahutusvõrkudesse, käsitatakse hoone tehnosüsteemina, kui need on hoone toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalikud.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
81
Liftile ja selle ehitamisele esitatavad nõuded
1
Lift ja selle ohutusseadised peavad vastama toote nõuetele vastavuse seadusest tulenevatele nõuetele ning nende nõuetele vastavus peab enne nende turule laskmist ja kasutusele võtmist olema ettenähtud korras tõendatud.
2
Juurdepääs lifti ja köistee ajamile ning sellega seotud seadmetele peab olema takistatud. Juurdepääs lifti ja köistee ajamile ning sellega seotud seadmetele peab olema võimalik vaid hooldus- ja remonditöödeks või ohuolukorras.
3
Lifti šahtis ei tohi olla kaableid, torusid ja muid seadmeid, mis ei ole vajalikud lifti toimimiseks. Ruumi, kus asuvad lifti ajam ja sellega seotud seadmed, ei tohi olla paigaldatud lifti ekspluateerimiseks mittevajalikke seadmeid, kui need takistavad lifti hooldus- ja remonditöid.
4
Lifti paigaldaja ja ehitises ehitustööde eest vastutav isik peavad teavitama teineteist lifti paigaldamisega seotud küsimustes ja rakendama vajalikke abinõusid, et tagada lifti nõuetele vastav paigaldamine ja lifti kasutamise ohutus.
82
Sideehitise märgistamisele esitatavad nõuded
1
Projekteeritava ja ehitatava sideehitise asukoha märgistamine lahendatakse sideehitise ehitusprojektis ning selle kohta küsitakse kinnisasja omaniku arvamust.
2
Kasutuses oleva sideehitise asukoht märgistatakse maapealsete märketulpadega või hoiatavate märkidega, kui kinnisasja omanik seda soovib või sideehitise omanik peab seda vajalikuks.
3
Sideehitise märgistust on keelatud omavoliliselt eemaldada, ümber paigutada, kahjustada või muul viisil märgistuse nähtavust halvendada.
82
1.]]>
Väga suure läbilaskevõimega sidevõrgule esitatavad nõuded
1
Nõuded sidevõrkude projekteerimisele ja ehitamisele kehtestab
määrusega.
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-01-01
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309 artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata järgmistele hoonetele:
1
käesoleva seadustiku § 62 lõike 2 punktis 1 nimetatud hoone, mille olemust või välisilmet muudaks väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude või nende elementide paigaldamine;
2
käesoleva seadustiku § 62 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud hoone;
3
hoone ehitisaluse pinnaga kuni 60 ruutmeetrit;
4
ühe korteriga elamu;
5
riigikaitseline ja julgeolekuasutuse ehitis ning riigipiiri taristu.
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-02-12
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309 artikli 3 lõikeid 1, 4 ja 5 ning artikli 4 lõikeid 1, 3 ja 5 ei kohaldata avaliku sektori asutuse järgmist liiki füüsilisele taristule ja selle andmetele:
1
käesoleva seadustiku § 62 lõike 2 punktis 1 nimetatud hoone, mille olemust või välisilmet muudaks väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude või nende elementide paigaldamine;
2
käesoleva seadustiku § 62 lõike 2 punktis 2 nimetatud hoone;
3
riigikaitseline ja julgeolekuasutuse ehitis ning riigipiiri taristu.
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-05-12
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309 artikli 5 lõikeid 2 ja 4 ning artikli 6 lõiget 1 ei kohaldata juurdepääsu andmisel ehitamise kavandamise andmetele ja ehitisele, mille ehitamiseks ei ole vaja esitada ehitusteatist ega saada ehitusluba, ning riigikaitselisele ja julgeolekuasutuse ehitisele ja riigipiiri taristule.
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-05-12
82
2.]]>
Õigus juurde pääseda riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele
1
Sideettevõtjal on õigus esitada elektrooniliselt ehitisregistri kaudu taotlus riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele, et saada õigus juurde pääseda riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele mobiiltelefonivõrgu aktiivseadme, sealhulgas tugijaama ning sellega ühendatud antennide ja väikese levialaga traadita juurdepääsupunkti paigaldamiseks.
2
Riigil või kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus mobiiltelefonivõrgu aktiivseadme omanikult nõuda üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mobiiltelefonivõrgu aktiivseadme paigaldamise, edasise kasutamise ja eemaldamisega kaasnevate kulude hüvitamist.
3
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama järgmist:
1
sideettevõtja kontaktandmed;
2
mobiiltelefonivõrgu aktiivseadme paigaldamise asukoht, sealhulgas koordinaadid;
3
mobiiltelefonivõrgu aktiivseadme paigaldamise tehniline joonis.
4
Riik või kohaliku omavalitsuse üksus otsustab mobiiltelefonivõrgu aktiivseadme paigaldamise õiguse andmise kahe kuu jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates. Otsused tehakse taotluste esitamise järjekorras.
5
Riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib keelduda mobiiltelefonivõrgu aktiivseadme paigaldamise õiguse andmisest, kui:
1
ehitis ei sobi tehniliselt või arhitektuurilt mobiiltelefonivõrgu aktiivseadme paigaldamiseks;
2
see ohustab inimese elu või tervist;
3
tegemist on käesoleva seadustiku § 62 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hoonega;
4
see ohustab riigi julgeolekut;
5
ehitisel puudub piisav ruum mobiiltelefonivõrgu aktiivseadme paigaldamiseks;
6
ehitis on seotud elutähtsa teenuse osutamiseks vajaliku taristu terviklikkuse ja turvalisusega.
6
Käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 alusel tehtud otsus esitatakse elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 alusel tehtud otsus, välja arvatud lõike 5 punktis 4 nimetatud alusel tehtud otsus, avalikustatakse ehitisregistris.
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-05-12
83
Projekteerimistingimused
1
Projekteerimistingimused on nõutavad:
1
sideehitise puhul, välja arvatud liin, uue liinirajatise ehitusprojekti koostamiseks;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
kahte või enamat kinnisasja läbiva uue ehitusloakohustusliku elektripaigaldise rajamiseks või
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
3
olemasoleva elektripaigaldise nimipinge suurendamiseks 110 kilovoldini ja üle selle.
2
Projekteerimistingimusi ei anta, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitise ehitamise näeb ette detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
84
Sideehitisega seotud vaidluste lahendamine
1
Sideehitisega seotud vaidluste lahendamisel juhindub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet elektroonilise side seaduse §-s 149 sätestatust.
2
Sideehitisega seotud vaidlused tuleb lahendada kuue kuu jooksul.
3
Väga suure läbilaskevõimega sidevõrguga seotud vaidluste puhul on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet riiklik vaidluste lahendamise asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309 artikli 14 tähenduses.
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-01-01
84
1.]]>
Soojuselektrijaama ehitusluba
1
Kui rajatakse või ehitatakse ümber soojuselektrijaam, esitatakse koos ehitusloa taotlusega energiamajanduse korralduse seaduse § 10 nõuetele vastav soojuselektrijaama tõhusaks koostootmisjaamaks muutmise kulude ja tulude analüüs, kui see on energiamajanduse korralduse seaduse § 10 kohaselt nõutav.
2
Soojuselektrijaama rajamiseks või ümberehitamiseks taotletud ehitusluba ei anta, kui rajatava või ümberehitatava soojuselektrijaama elektripaigaldise ehitusprojekt ei ole kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude ja tulude analüüsi positiivse tulemusega.
RT I
2016-07-05
3
105072016003
2016-07-15
84
2.]]>
Alla 100-kilovatise päikeseenergiaseadme ehitusteatis
Kui alla 100-kilovatise nimivõimsusega päikeseenergiaseadme ehitamisel rajatisena või hoone tehnosüsteemi osana ei ole pädev asutus andnud ehitusteatise menetluses käesoleva seadustiku § 36 lõike 5 alusel alustatud kontrolli tulemusel haldusakti § 36 lõikes 6 viidatud tähtaja jooksul, võib alustada ehitamist.
RT I
2026-03-18
1
118032026001
2026-03-28
85
Kasutusteatis ja kasutusluba
1
Kui ehitise kasutusele võtmiseks tuleb esitada kasutusteatis või on nõutav kasutusluba ning kui ehitise või ehitises oleva paigaldise suhtes kehtib auditi või kontrolli tegemise kohustus, tuleb koos kasutusteatise või kasutusloa taotlusega esitada ka kasutuseelse auditi või kontrolli järeldusotsus, millest nähtub vastavus nõuetele.
RT I
2020-12-30
2
130122020002
2021-03-01
2
Kehtetu -
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
10
Raudteerajatis
86
Kohaldamisala
Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse raudteerajatisele.
87
Kasutamisele ja korrashoiule esitatavad nõuded
Raudteerajatise kasutamisele ja korrashoiule kohaldatakse lisaks käesoleva seadustiku nõuetele ka raudteeseadusest tulenevaid nõudeid.
RT I
2020-10-30
1
130102020001
2020-10-31
88
Projekteerimistingimused
1
Raudteerajatise projekteerimistingimused on nõutavad käesoleva seadustiku lisas 1 nimetatud ehitusloakohustusliku raudteerajatise ehitusprojekti koostamiseks, välja arvatud raudteerajatise lammutamiseks.
2
Raudteerajatise projekteerimistingimused annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
RT I
2020-10-30
1
130102020001
2020-10-31
3
Raudteerajatise projekteerimistingimused tuleb kooskõlastada puudutatud kohaliku omavalitsuse üksusega.
RT I
2020-10-30
1
130102020001
2020-10-31
89
Ehitusteatis ja ehitusluba
Raudteerajatise ehitamiseks esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ehitusteatis või annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ehitusloa.
RT I
2020-10-30
1
130102020001
2020-10-31
90
Kasutusteatis ja kasutusluba
Raudteerajatise kasutamiseks esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kasutusteatis või annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kasutusloa.
RT I
2020-10-30
1
130102020001
2020-10-31
11
Tee
91
Kohaldamisala
1
Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele. Käesolevas peatükis sätestatud nõuetest kohalduvad metsateele vaid §-s 93 sätestatud nõuded.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
Tee ehitamisele, projekteerimisele, korrashoiule ja nendega seotud tegevustele võib kohaldada ehitisregistri kohta sätestatut.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
92
Terminid
1
Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised.
2
Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks.
3
Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee.
4
Tee võib koosneda mitmest tee liigist.
5
Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides.
6
Kehtetu -
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
7
Kehtetu -
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
8
Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee.
9
Üleeuroopalise teedevõrgu teed on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1679, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1153 ja (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013 (ELT L, 2024/1679, 28.06.2024), märgitud teed.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
10
Tee ehitamise ja korrashoiu terminid ning üleeuroopalise teedevõrgu teede asukohad Eesti territooriumil kehtestab
määrusega.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
92
1.]]>
Riigitee
1
Riigitee on riigiteeks määratud riigile kuuluv tee või riigi poolt avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Riigiteel täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet.
2
Tee määratakse riigiteeks, kui tee vastab riigitee põhitunnustele, mis on eelkõige rahvusvahelise liikluse teenindamine ning riigi eri piirkondade ja laiema avaliku huvi või majandusmõjuga sihtpunktide vahelise ühenduse tagamine, arvestades tee ehitustehnilist lahendust, teenindatava liikluse iseloomu ning riigiteede ühtse liikluse ja teehoiukorralduse tagamise üldpõhimõtet.
3
Tee määrab riigiteeks Transpordiamet haldusaktiga.
4
Riigitee liigid kehtestab
määrusega.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
92
2.]]>
Riigitee koosseisus elektroonilise side taristu rajamise võimaldamine
Liiklusseaduse § 11 lõikes 1 nimetatud teehoiukavas nähakse ette kulutused tee toimimiseks ebavajalike elektroonilise side võrgu passiivsete elementide rajamiseks, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik teeohutusnõuetest tulenevalt ning tingimusel, et nende opereerimise ja haldamise korraldamiseks on sõlmitud elektroonilise side võrku haldava sihtasutuse või elektroonilise side ettevõtjaga sellekohane leping.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
92
3.]]>
Kohalik tee
Kohalik tee on kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv ja kohaliku liikluse korraldamiseks või muuks kohaliku omavalitsuse üksuse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1–21 sätestatud ülesande täitmiseks vajalik tee või tema poolt avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalik tee määratakse kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktiga. Kohalikul teel täidab omaniku ülesandeid kohaliku omavalitsuse üksus.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
93
Metsatee
1
Metsatee on riigi omandisse jäetud maal paiknev valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee. Metsateed võib kasutada igaüks, kui riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud või metsateel liiklust piiranud.
2
Riigimetsa majandamist korraldaval isikul või riigiasutusel on õigus vajaduse korral sõlmida kokkuleppeid metsatee kasutamiseks ja korrashoiu korraldamiseks.
3
Metsatee seisundinõuded kehtestab vastava
määrusega.
4
Metsatee peab olema tähistatud nime või tähisega.
5
Riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus korraldab metsateede ehitamist ja korrashoidu.
6
Riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus võib metsatee või selle osa sulgeda või teel liiklust piirata:
1
kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik;
2
tuleohutuse tagamiseks;
3
metsa ökosüsteemide kaitseks;
4
õigusrikkumise takistamiseks;
5
metsamajandamistöödel ohutuse tagamiseks või
6
kui teed ei vajata riigimetsa majandamiseks ja kohalikuks liiklemiseks.
7
Metsatee sulgemiseks või liikluse piiramiseks peab riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus paigaldama nõutavad liikluskorraldusvahendid.
8
Metsatee tähistamise nõuded ja teetähistussüsteemi korra võib vastava
kehtestada määrusega.
94
Eratee avalikes huvides omandamine ja avalikuks kasutamiseks määramine
RT I
2018-06-29
1
129062018001
2018-07-01
1
Eratee määrab avalikuks kasutamiseks riik või eratee asukoha kohalik omavalitsus.
2
Eratee avalikes huvides omandamise või erateele sundvalduse seadmise otsustab riik või eratee asukoha kohaliku omavalitsuse üksus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras.
RT I
2018-06-29
1
129062018001
2018-07-01
3
Eratee avalikuks kasutamiseks määramisega lähevad riigile või kohalikule omavalitsusele üle kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus. Halduslepingus võib tee omanikuga kokku leppida, et teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus jäävad eratee omanikule.
RT I
2018-06-29
1
129062018001
2018-07-01
4
Riik või kohaliku omavalitsuse üksus esitab seitsme päeva jooksul eratee avalikuks kasutamiseks määramise otsuse jõustumisest arvates nimetatud otsuse ja masinloetaval kujul tee ruumilise ulatuse andmed maakatastri pidajale.
RT I
2018-06-29
1
129062018001
2018-07-01
95
Ostueesõigus
1
Kui müüakse kinnisasi, mida läbib detailplaneeringu kohaselt avalikuks kasutamiseks määratav olemasolev või kavandatav tee, on selle asukoha järgsel kohalikul omavalitsusel ostueesõigus.
2
Kohalikul omavalitsusel ei ole ostueesõigust, kui asi müüakse abikaasale, alanejale sugulasele või vanemale, samuti vennale, õele ja nende alanejatele sugulastele või Eesti Vabariigile, samuti juhul, kui müüakse korteriomand, hoonestusõigus või korterihoonestusõigus.
3
Detailplaneeringu, millega nähakse ette olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramine, kehtestanud kohaliku omavalitsuse avalduse alusel kantakse kinnistusraamatu kinnistusregistriosa kolmandasse jakku märkus selle kohta, et kinnisasi on koormatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ostueesõigusega. Märkuse kinnistusraamatusse kandmisel ei ole vaja kinnisasja omaniku nõusolekut. Avalduses ja märkuse kandes tuleb viidata käesolevale seadusele ja paragrahvile ning detailplaneeringule, millega nähakse ette olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramine.
4
Kui kinnistusraamatu kandest nähtub, et kinnisasi on koormatud ostueesõigusega käesoleva paragrahvi tähenduses, saadab notar viie tööpäeva jooksul pärast müügilepingu või muu lepingu tõestamist, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, lepingu notariaalselt kinnitatud ärakirja elektrooniliselt müüdava kinnisasja või ehitise asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ostueesõiguse teostamise otsustamiseks.
5
Käesolevas paragrahvis nimetatud ostueesõigust ei saa teostada, kui asi müüakse sundtäitmisel või pankrotimenetluses, samuti kui kinnisasi omandatakse avalikes huvides, sealhulgas sundvõõrandatakse. Kui enampakkumisel on kinnisasi, mille kohta kinnistusraamatu kandest nähtub, et kinnisasi on koormatud ostueesõigusega käesoleva paragrahvi tähenduses, saadab kohtutäitur või pankrotihaldur vähemalt kümme päeva enne enampakkumist teate kohalikule omavalitsusele, kelle territooriumil kinnisasi asub.
RT I
2018-06-29
1
129062018001
2018-07-01
96
Tee ehitamisele esitatavad nõuded
1
Üle 500 meetri pikkuste tunnelite ehitamisel ja projekteerimisel lähtutakse nõuetest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus (ELT L 167, 30.04.2004, lk 39–91).
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
Üle 500 meetri pikkuste tunnelite ehitamisel ja projekteerimisel esitatavad nõuded ning tunneli ohutuse eest vastutava asutuse määramise võib
kehtestada määrusega.
3
Tee ehitamise kvaliteedi nõuded kehtestab
määrusega.
97
Tee korrashoid
1
Teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks.
2
Tee seisundinõuded kehtestab
määrusega.
3
Raudteeületuskohal teeb lõikumiskoha ehitamist, korrashoiutöid ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tee omanik ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee omanik või valdaja nende valduses oleva kinnisasja ulatuses, välja arvatud talihooldustöödel, mida on raudteeülesõidukoha terves ulatuses kohustatud tegema tee omanik. Tee omanik ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja sõlmivad lepingu, milles on sätestatud talihooldustööde tehnilised üksikasjad.
3
1)]]>
Kui riigitee põhitunnustele mittevastava tee osaks olev sild või viadukt on rajatud 1435-millimeetrise rööpmelaiusega avaliku raudtee ületamiseks, täidab silla või viadukti omaniku ülesandeid Transpordiamet. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud teeosal tagab tee seisundinõuetele vastavuse kohaliku omavalitsuse üksus, kui Transpordiameti ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahel sõlmitava kokkuleppe alusel ei ole teeosa seisundinõuetele vastavuse tagamise kohustused poolte vahel jaotatud.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
4
Eri omanikele kuuluvate teede ristumiskohal vastutab iga omanik ohutuks liiklemiseks vajaliku tee seisundinõuete eest talle kuuluva kinnisasja ulatuses.
5
Teel paikneva teise isiku omandis oleva teevälise rajatise, sealhulgas melioratsiooni- ja hüdrotehnilise rajatise, korrashoiu tagab teevälise rajatise omanik, mis ei välista tee omaniku vastutust isiku ees, kellel tekkis kahju tee seisundinõuetele mittevastavuse tõttu. Teevälise rajatise omanik vastutab tee omaniku ees võlaõigusseaduses sätestatud korras.
6
Linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda.
7
Riigiteid korrashoidev ettevõtja on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 15 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
RT I
2026-06-30
1
130062026001
2026-10-01
8
Kohalikke teid korrashoidev ettevõtja on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 9 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui kohaliku omavalitsuse üksus on ta haldusaktiga elutähtsa teenuse osutajaks määranud.
RT I
2026-06-30
1
130062026001
2026-10-01
8
1)]]>
Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud elutähtsa teenuse osutajate püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.
RT I
2026-06-30
1
130062026001
2026-10-01
9
Kohalikke teid korrashoidev ettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.
RT I
2017-03-03
1
103032017001
2017-07-01
98
Omanikujärelevalve
Ehitusloakohustusliku tee ehitamisel tuleb teha omanikujärelevalvet.
99
Ehitusprojekt ja projekteerimistingimused
1
Projekteerimistingimused on nõutavad käesoleva seadustiku lisas 1 nimetatud ehitusloakohustusliku tee rajamise ja laiendamise ehitusprojekti koostamiseks, kui planeeringuga ei ole tee asukoht kinnistu täpsusega määratud.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
Tee, välja arvatud riigitee projekteerimistingimused koos liikluskorralduse nõuetega annab kohaliku omavalitsuse üksus. Riigitee projekteerimistingimused annab Transpordiamet.
2
1)]]>
Kui projekteerimistingimused antakse ehitisele, millele projekteerimistingimuste andmine on nii kohaliku omavalitsuse üksuse kui ka Transpordiameti pädevuses, siis annab projekteerimistingimused asutus, kelle pädevuses oleva ehitise osa moodustab kavandatavast lahendusest enamuse.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
3
Olemasoleva teega ühendamisel või tehnovõrkude rajamisel tee piirides tuleb ehitusprojekt kooskõlastada tee omanikuga, kes võib määrata eelkõige nõuded:
1
materjalidele;
2
mõõtudele;
3
konstruktsioonile;
4
tehnoloogiale;
5
asukohale, kui see ei ole määratud planeeringu või projekteerimistingimustega.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
4
Tee projekteerimise normid kehtestab
määrusega.
100
Tee ehitamise dokumenteerimine
Riigitee ehitamise dokumendid tuleb üle anda Transpordiametile ja kohaliku tee ehitamise dokumendid tuleb üle anda kohalikule omavalitsusele.
101
Ehitusteatis ja ehitusluba
1
Tee ehitamiseks esitatakse ehitusteatis kohaliku omavalitsuse üksusele või annab kohaliku omavalitsuse üksus ehitusloa.
2
Riigitee või planeeringutes kavandatud riigitee ehitamiseks esitatakse ehitusteatis Transpordiametile või annab Transpordiamet ehitusloa.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
1)]]>
Kui riigi eriplaneering on koostatud riigitee ehitamiseks, annab riigitee või selle tee ehitamisega seotud ehitiste ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet või tuleb esitada ehitusteatis Transpordiametile.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
2)]]>
Kui tee ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille ehitusloa andmine on nii kohaliku omavalitsuse üksuse kui ka Transpordiameti pädevuses, annab ehitusloa asutus, kelle pädevuses oleva ehitise osa moodustab kavandatavast lahendusest enamuse.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
3
Kui tee ehitatakse koos teiste teega funktsionaalselt koos toimivate ehitistega, siis võib tee ehitusloa andja ühitada antavate ehituslubade menetlused.
101
1.]]>
Kasutusteatis ja kasutusluba
1
Kui riigi eriplaneering on koostatud peamiselt riigitee ehitamiseks, annab riigitee ehitamisega seotud ehitiste kasutamiseks kasutusloa Transpordiamet või tuleb esitada kasutusteatis Transpordiametile.
2
Kui kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille kasutusloa andmine on nii kohaliku omavalitsuse üksuse kui ka Transpordiameti pädevuses, annab kasutusloa asutus, kelle pädevuses oleva ehitise osa moodustab ehitusprojektis enamuse.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
102
Audit
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/96/EÜ teetaristu ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67) sätestatud pädeva asutuse ülesandeid täidab riigiteel Transpordiamet ja kohalikul teel kohaliku omavalitsuse üksus.
RT I
2021-11-30
2
130112021002
2021-12-17
1
1)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete raames korraldab pädev asutus liiklusohutusele avalduva mõju hindamist, liiklusohutuse auditeerimist, teedevõrgu liiklusohutuse hindamist ja tee korrapärase liiklusohutuse kontrollimist:
1
üleeuroopalise teedevõrgu teel;
2
kiirteel ja põhimaanteel;
3
Euroopa Liidu vahendite abil ehitatud avalikult kasutataval maanteel, välja arvatud kinnistu juurdepääsuteel, kõnniteel, jalgteel, jalgrattateel ning jalgratta- ja jalgteel.
RT I
2021-11-30
2
130112021002
2021-12-17
2
Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1
;
2
;
3
;
4
;
5
.
RT I
2021-11-30
2
130112021002
2021-12-17
103
Teeregister
1
Teeregistri eesmärk on tagada avalikult kasutatavate teede terviklik ja ajakohane andmestik teehoiu korraldamiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
Teeregistri põhimääruse kehtestab
määrusega, millega sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas:
1
andmekogu ülesehitus;
2
andmete täpsem koosseis;
3
andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
4
andmete esitamise kord;
5
andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
6
andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
7
vastutava töötleja ülesanded;
8
muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
3
Teeregistri vastutav töötleja on Transpordiamet.
4
Teeregistri andmed on:
1
tee tehnilised andmed;
2
tee toimimiseks vajalike rajatiste andmed;
3
tee ruumiandmed;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
4
tee omaniku soovil tee korrashoidu teostava ettevõtja andmed.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
5
Teeregister koosneb:
1
riigiteede andmetest;
2
kohalike teede andmetest;
3
tee omaniku soovil muude teede andmetest.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
6
Kehtetu -
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
7
Tee omanik on kohustatud esitama andmed tee kohta 30 päeva jooksul tee vastuvõtmisest või kasutusloa andmisest arvates.
8
Põhimäärusega võib sätestada, et teeregistrisse võib kanda ka need teed, mida ei ole reguleeritud käesolevas eriosas või käesolevas seadustikus.
9
Teeregistri andmed avalikustatakse teeregistri veebilehel.
10
Teeregistri andmeid säilitatakse tähtajatult. Teeregistri põhimääruses võib sätestada lühemad säilitamise tähtajad.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
12
Ehitis avalikus veekogus
1
Kohaldamisala
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
104
Kohaldamisala
1
Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse avalikus veekogus ehitise ehitamisele ja avaliku veekogu koormamisele kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
2
Kaldaga püsivalt ühendatud ehitiseks ei loeta kaldaga ühendatud veekaabelliine, torujuhtmeid ega muid kaldaga ühendatud tehnovõrke ja -rajatisi, samuti ehitisi, mis on kaldaga ühendatud veekaabelliinide, torujuhtmete või muude tehnovõrkude või -rajatiste kaudu.
3
Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata veekogu süvendamisele, navigatsioonimärgile ja tee koosseisus oleva silla ehitamisele.
4
Mälestisele avalikus veekogus kohaldatakse muinsuskaitseseadusest tulenevaid erisusi.
5
Kui ehitise ehitamiseks on antud käesoleva seadustiku § 1131 lõikes 12 sätestatud meretuulepargi hoonestusluba, siis ei ole ehitamiseks ehitusluba nõutav.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
6
Käesoleva seadustiku § 1131 lõikes 12 sätestatud meretuulepargi hoonestusloa alusel ehitatud ehitisele antakse kasutusluba, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja samas lõikes sätestatud meretuulepargi hoonestusloale.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
7
Käesolevas peatükis ettenähtud meretuulepargi hoonestusloale kohaldatakse hoonestusloa menetluse sätteid, arvestades käesolevas seadustikus sätestatud erisusi.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
2
Avalikus veekogus ehitise ehitamine
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
105
Projekteerimistingimused
1
Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud ehitise projekteerimistingimused annab kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil asub ehitise ehitamise aluseks olev kaldakinnisasi.
2
Kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitusprojekti koostamiseks ei ole projekteerimistingimused nõutavad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
3
Kohalik omavalitsus annab vajaduse korral projekteerimistingimused järgmistele kaldaga püsivalt ühendamata ehitistele (edaspidi kaldaga funktsionaalselt seotud ehitis):
1
veesõidukite teenindamiseks vajalikule sadamarajatisele, sealhulgas kaile, kaitsemuulile ja lainemurdjale;
2
sadamaga funktsionaalselt seotud veeliiklusrajatisele;
3
käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud ehitise teenindamiseks vajalikule tehnovõrgule ja -rajatisele;
4
kaldal asuva ehitise teenindamiseks vajalikule avalikus veekogus asuvale rajatisele, välja arvatud riigipiiri ületavale või maakondadevahelisele tehnovõrgule või -rajatisele;
5
supelranda teenindavale kaldaga püsivalt ühendamata spordi- või puhkerajatisele;
6
ehitisele, nagu ujuvhotell, -saun, -restoran ja muu kaldalt tulijaid teenindav ehitis.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
106
Ehitusteatis
1
Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise ehitamiseks esitatakse ehitusteatis kohaliku omavalitsuse üksusele.
2
Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks esitatakse ehitusteatis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
3
Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks esitatakse koos ehitusteatisega hoonestusluba.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
107
Ehitusloa andmiseks pädev asutus
1
Pädev asutus avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise ehitusloa andmiseks on kohaliku omavalitsuse üksus.
2
Pädev asutus avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitusloa andmiseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
108
Ehitusloa taotlus
1
Kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehitise ehitusloa taotluses märgitakse lisaks käesoleva seadustiku üldosas sätestatule ehitise või ehitamisega hõlmatava ala koordinaadid ja suurus.
2
Kaldaga püsivalt ühendamata ja käesoleva seadustiku § 105 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud ehitise puhul tuleb enne ehitusloa taotluse esitamist taotleda hoonestusluba käesoleva seadustiku § 1133 alusel.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
3
Kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitusloa taotluse esitamisel lähtutakse käesoleva seadustiku üldosas ja § 1133 lõikes 2 hoonestusloa taotlusele esitatavatest nõuetest.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
4
Pädev asutus võib ehitusloa taotluse tagastada läbi vaatamata, kui taotletaval alal on algatatud teine ehitus- või hoonestusloa menetlus, mille alusel ehitatava ehitise olemusest tulenevalt ei ole vastavale alale võimalik anda teist hoonestusluba.
109
Ehitusloa menetlus
1
Pädev asutus võib avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehitise ehitusloa kõrvaltingimusena lisaks käesoleva seadustiku üldosas sisalduvatele tingimustele sätestada:
1
ehitise avalikust veekogust lammutamise tähtaja ning sellega seonduvad tingimused või
2
ehitise kasutamise ja töörežiimiga seonduvad tingimused.
2
Pädev asutus keeldub avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehitisele ehitusloa andmisest lisaks käesoleva seadustiku üldosas sisalduvatele tingimustele §-s 11313 sätestatud tingimustel.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
3
Kehtetu -
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
110
Kasutusteatis
1
Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise kasutamiseks esitatakse kasutusteatis kohaliku omavalitsuse üksusele.
2
Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise kasutamiseks esitatakse kasutusteatis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
3
Kui avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamisel muutus kaldajoon ja suurenes kaldakinnisasja pindala, võib kasutusteatise esitada üksnes pärast seda, kui kaldajoone muutumine ja kaldakinnisasja pindala suurenemine on kantud maakatastrisse ja kinnistusraamatusse.
111
Kasutusloa andmiseks pädev asutus
1
Pädev asutus avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise kasutusloa andmiseks on kohaliku omavalitsuse üksus.
2
Pädev asutus avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise kasutusloa andmiseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
112
Kasutusloa taotlus
Kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehituse kasutusloa taotluses märgitakse ehitise või ehitamisega hõlmatud ala koordinaadid ja suurus.
113
Kasutusloa menetlus
1
Pädev asutus võib avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehitise kasutusloa kõrvaltingimusena lisaks käesoleva seadustiku üldosas sisalduvatele tingimustele sätestada:
1
ehitise avalikust veekogust lammutamise tähtaja ning sellega seonduvad tingimused või
2
ehitise kasutamise ja töörežiimiga seonduvad tingimused.
2
Pädev asutus keeldub avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehitisele kasutusloa andmisest lisaks käesoleva seadustiku üldosas sisalduvatele tingimustele, kui ehitis:
1
on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega;
2
võib häirida lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist;
3
on vastuolus hoonestusloas sätestatud tingimustega või
4
on vastuolus muu avaliku huviga.
3
Kui avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamisel muutus kaldajoon ja suurenes kaldakinnisasja pindala, antakse kasutusluba üksnes pärast seda, kui kaldajoone muutumine ja kaldakinnisasja pindala suurenemine on kantud maakatastrisse ja kinnistusraamatusse ning vastavalt veeseadusele on tasutud avaliku veekogu ehitisega koormamise tasu.
4
Pädev asutus võib avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitisele kasutusloa andmisest keelduda, kui taotleja ei ole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi isik.
5
Kasutusluba avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise kasutamiseks kehtib selle ehitamise aluseks oleva hoonestusloa kehtivuse lõpuni, kui kasutusloas ei ole ette nähtud teisiti.
3
Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
113
1.]]>
Hoonestusluba
1
Hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu ja majandusvööndi piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Riik ei pea avaliku veekogu ja majandusvööndi ehitisega koormamiseks taotlema hoonestusluba.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
1
1)]]>
Hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga võib esitada minimaalselt 75 ruutkilomeetri suurusele alale.
RT I
2023-03-07
21
107032023021
2023-03-17
1
2)]]>
Meretuulepargi hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata sisemere, territoriaalmere või majandusvööndi piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud, ent kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega ja see annab õiguse ehitada meretuuleparki, mis vastab hoonestusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile, ning annab õiguse vee erikasutuseks meretuulepargi ehitamisel.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
1
3)]]>
Meretuulepargi hoonestusloa andmisel ei anta ehitusluba ega vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba) meretuulepargi ehitamiseks.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
2
Ehitis, mis on ehitatud hoonestusloa alusel ja millele hoonestusluba laieneb, on hoonestusloa oluline osa ning kuulub omandiõiguse alusel hoonestusloa omajale. Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitised, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga ning millel puudub hoonestusluba või hoonestusloa kehtivus on lõppenud või hoonestusluba on kehtetuks tunnistatud, on avaliku veekogu olulised osad ja kuuluvad omandiõiguse alusel riigile.
3
Hoonestusluba ei asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis on vajalikud hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks, kui seaduses ei sätestata teisiti.
4
Avaliku veekogu koormatava ala moodustab ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste alune pind. Ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse koormatavaks alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine vahemaa, mida arvestatakse ehitiste laiusgabariidist lähtuvalt. Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised kuni 1000-meetrised vahemaad, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste ehitise alune pind.
5
Käesolevat jagu ei kohaldata avaliku veekogu süvendamisele ja avalikku veekogusse paigaldatavale navigatsioonimärgile.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
113
2.]]>
Riigi alustatud hoonestusloa menetlus
1
Riik võib taotleda hoonestusluba eesmärgiga koormata avalikku veekogu:
1
meretuulepargiga;
2
vesiviljelusega seotud ettevõtluseks ettenähtud ehitisega ja selle teenindamiseks vajalike rajatistega.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
2
Riik korraldab hoonestusloa võõrandamiseks enampakkumise või valikpakkumise 18 kuu jooksul hoonestusloa andmisest arvates.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
3
Hoonestusloa enampakkumise või valikpakkumise läbiviimisel juhindub riigivara valitseja või tema volitatud isik riigivaraseadusest, arvestades käesoleva seadustikuga kehtestatud erisusi.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
4
Pärast riigi esitatud hoonestusloa taotlust samale veekogu alale esitatud hoonestusloa taotlused tagastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (käesolevas jaos edaspidi pädev asutus) läbi vaatamata.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
5
Riigi esitatud hoonestusloa taotluse menetlemisele ei kohaldata käesoleva seadustiku § 1136.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
6
Avaliku veekogu hoonestusloa enampakkumise või valikpakkumise korra kehtestab
määrusega.
RT I
2023-03-07
21
107032023021
2023-03-17
113
3.]]>
Hoonestusloa taotlemine
1
Hoonestusloa taotlus esitatakse pädevale asutusele.
2
Hoonestusloa taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1
ehitise kasutamise otstarve;
2
ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed;
3
ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala;
4
avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites;
5
avaliku veekogu elektrijaamaga koormamise puhul elektrijaama potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused põhivõrguga liitumise kohta, välja arvatud juhul, kui hoonestusloa taotlejaks on põhivõrguettevõtja;
6
esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha;
7
hoonestusloa taotletav kestus;
8
äri- ja mittetulundusühingu puhul kinnitus, et äriregistrile või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitatud andmed äriühingu osanike või aktsionäride, mittetulundusühingu liikmete ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed;
9
teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist;
10
pädeva asutuse nõudmisel muud asjakohased hoonestusloa taotlemisega seonduvad andmed ja dokumendid;
11
teave innovatsioonialadele kavandatava tehnoloogia uudsuse kohta.
RT I
2023-03-07
21
107032023021
2023-03-17
3
Hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast hoonestusloa menetluse algatamisel pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded. Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud.
3
1)]]>
Meretuulepargi hoonestusloa taotleja esitab pädevale asutusele 180 päeva jooksul pärast keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsust:
1
nõuetele vastava ehitusprojekti ja ehitise tehnilised andmed ehitusõiguse andmiseks vajalikus mahus ning ehitusprojekti ekspertiisi olemasolu korral ka ekspertiisiakti;
2
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõike 1 punktides 5–8 ja 10–12 sätestatud andmed, kui neid andmeid ei ole keskkonnamõju hindamise aruandes piisavalt käsitletud;
3
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõike 7 alusel kehtestatud määruses veekogu süvendamise või veekogusse tahkete ainete paigutamise, sealhulgas kaadamise kohta sätestatud andmed.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
4
võib määrusega kehtestada hoonestusloa taotluse andmekoosseisu ning täpsustavad nõuded taotlusele ja selle lisadele.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
113
4.]]>
Hoonestusloa menetluse algatamine
1
Hoonestusloa menetluse algatamise või sellest keeldumise otsustab pädev asutus.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
2
Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamise või sellest keeldumise otsuse käesoleva seadustiku § 1137 lõikes 3, § 1139 lõikes 3 või § 11311 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
2
1)]]>
Hoonestusloa menetlus algatatakse ehitisregistris. Esitatud taotluse andmed ja dokumendid kannab ehitisregistrisse pädev asutus.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-08-01
3
Hoonestusloa menetluse algatamisel määrab pädev asutus:
1
isiku, kelle taotlust hakatakse menetlema;
2
keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise;
3
vajaduse korral uuringud, mida hoonestusloa taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks tegema, ja nende tegemise tähtaja;
4
vajaduse korral tingimused, mida peab arvestama, kui taotlusaluse ala kohta on algatatud rohkem kui üks hoonestusloa menetlus või taotlusaluse veekogu piiritletud ala koormamiseks kehtib teine hoonestusluba;
5
muud vajalikud tingimused.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
3
1)]]>
Kui hoonestusloa menetlusega seoses tehakse veeseaduse § 236 lõikes 2 nimetatud veeuuring, järgitakse selle tegemisel veeseaduse §-des 236, 237 ja 243 sätestatud nõudeid. Kui kasutatakse olemasolevaid seire- või uuringuandmeid, peavad need vastama veeseaduse § 53 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
4
Pädev asutus võib hoonestusloa taotleja põhjendatud taotlusel pikendada hoonestusloa algatamisel määratud uuringute tegemise ja muude tingimuste täitmise tähtaegu.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
5
Hoonestusloa riigilõiv tasutakse 30 päeva jooksul pärast hoonestusloa menetluse algatamise otsust.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
113
5.]]>
Asjaomase asutuse arvamus
1
Pädev asutus esitab hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. Tähtaeg arvamuse andmiseks on 30 päeva. Kui asjaomane asutus ei ole arvamust määratud tähtaja jooksul andnud ega tähtaega pikendanud, võib taotluse lahendada asjaomase asutuse arvamuseta.
2
Asjaomane asutus annab arvamuse hoonestusloa taotlejaga ja kavandatava ehitisega seotud võimalike ohtude kohta inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega objektile või majandusele.
RT I
2026-06-30
1
130062026001
2026-10-01
3
Asjaomane asutus võib küsida muudelt isikutelt ja hoonestusloa taotlejalt arvamuse kujundamiseks vajalikke dokumente ja lisateavet.
4
Asjaomasel asutusel on õigus teha ettepanek keelduda hoonestusloa menetluse algatamisest, kui:
1
asjaomase asutuse hinnangul esineb inimese elule, tervisele, keskkonnale või varale oluline negatiivne mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada;
2
asjaomase asutuse ohuhinnangul tekib hoonestusloa taotleja või temaga seotud isiku või kavandatava ehitise puhul oht riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega objektile või majandusele ning seda ei ole võimalik kõrvaldada;
RT I
2026-06-30
1
130062026001
2026-10-01
3
hoonestusloa taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumente ja lisateavet ega taotlenud nende esitamise tähtaja pikendamist;
4
hoonestusloa taotleja poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel esitatud dokumendid või lisateave on ebaõiged ja hoonestusloa taotleja ei ole 30 päeva jooksul asjaomase asutuse esitatud puuduste kõrvaldamise nõudest arvates puudusi kõrvaldanud.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
113
6.]]>
Hoonestusloa taotluse teade
1
Kui asjaomane asutus ei tee käesoleva seadustiku § 1135 lõike 4 alusel ettepanekut keelduda hoonestusloa algatamisest ega esine § 11311 lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolusid, avaldab pädev asutus enne hoonestusloa menetluse algatamist teate Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
2
Teates avaldatakse hoonestusloa taotleja ja taotluse andmed ning käesoleva seadustiku §-s 1137 sätestatud täiendavate hoonestusloa taotluste esitamise kord ja tähtaeg.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
3
Hoonestusloa taotlusele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut juhul, kui:
1
hoonestusloa taotluse on esitanud taotleja, kes on võitnud planeerimisseaduse §-s 281 nimetatud konkursi või kandnud sama ala riigi eriplaneeringu koostamise kulud;
2
taotluses toodud veekogu piiritletud ala on kooskõlas kehtestatud riigi eriplaneeringus määratud tuuleelektrijaama rajamiseks sobivaima asukohaga ja
3
taotluse aluseks oleva riigi eriplaneeringu kehtestamisest ei ole möödas üle viie aasta.
RT I
2023-03-07
21
107032023021
2023-03-17
4
Hoonestusloa taotlusele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut, kui taotlus on esitatud avaliku veekogu koormamiseks veekaabelliini, torujuhtme või muu samaväärse kaldaga ühendatud tehnovõrgu või -rajatisega.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
113
7.]]>
Täiendav hoonestusloa taotlus
1
Käesoleva seadustiku § 1136 lõikes 1 sätestatud teate avaldamisest arvates 60 päeva jooksul on huvitatud isikul õigus esitada veekogu sama piiritletud ala ehitisega koormamiseks omapoolne käesoleva seadustiku §-s 1133 sätestatud nõuetele vastav hoonestusloa taotlus.
2
Pädeval asutusel on õigus lühendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega täiendava hoonestusloa taotluse esitamiseks, kuid mitte alla 30 päeva, kui taotletud hoonestusloa läbivaatamisel on ettenähtav, et puudub teiste isikute huvi omapoolsete hoonestusloa taotluste esitamiseks.
3
Kui käesoleva seadustiku § 1136 lõikes 1 sätestatud teates märgitud tähtaja jooksul ei esitata täiendavat hoonestusloa taotlust, teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise otsuse 90 päeva jooksul nimetatud tähtaja lõppemisest arvates. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.
4
Kui käesoleva seadustiku § 1136 lõike 2 kohaselt avaldatud teates märgitud tähtaja jooksul esitatakse täiendav hoonestusloa taotlus ja ehitis, millega avaliku veekogu piiritletud ala soovitakse koormata, erineb oluliselt esimeses hoonestusloa taotluses kirjeldatud ehitisest, esitab pädev asutus täiendava hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele käesoleva seadustiku §-s 1135 sätestatud korras.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
113
8.]]>
Hoonestusloa taotluse muutmine
1
Kui hoonestusloa taotluses esitatud avaliku veekogu koormatavat ala muudetakse enne hoonestusloa menetluse algatamise otsuse tegemist, küsib pädev asutus asjaomastelt asutustelt arvamust käesoleva seadustiku §-s 1135 sätestatud korras. Avaliku veekogu koormatava ala vähendamise korral võib pädev asutus jätta asjaomastelt asutustelt arvamuse küsimata.
2
Hoonestusloa taotluses esitatud avaliku veekogu koormatavat ala võib põhjendatud juhul muuta pärast käesoleva seadustiku § 1136 kohaselt teate avaldamist ja § 1139 kohast menetlust. Kui ala nihutatakse või suurendatakse pärast nimetatud teate avaldamist või menetlust üle 33 protsendi, avaldab pädev asutus käesoleva seadustiku § 1136 kohaselt uue teate ning täiendavate taotluste esitamise korral menetleb taotlusi § 1137 lõike 4 ja § 1139 kohaselt.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
113
9.]]>
Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine
1
Kui pädevale asutusele on ühe avaliku veekogu piiritletud ala kohta esitatud rohkem kui üks hoonestusloa taotlus (edaspidi konkureeriv taotlus), mille puhul puuduvad käesoleva seadustiku §-s 11311 sätestatud hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise alused, algatatakse hoonestusloa menetlus selle taotluse alusel, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aspektidele. Kui nendele aspektidele vastab mitu konkureerivat taotlust, viiakse läbi käesoleva seadustiku § 11310 lõikes 1 sätestatud konkurss. Teiste taotluste kohta teeb pädev asutus keelduva otsuse.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
2
Pädev asutus hindab konkureerivaid taotlusi, lähtudes:
1
asjaomase asutuse arvamusest;
2
planeeringutes toodud suunistest ja tingimustest;
RT I
2023-03-07
21
107032023021
2023-03-17
3
keskkonnakaalutlustest;
4
hoonestusloa taotleja majandustegevuse sisust;
5
hoonestusloa taotleja majandusvõimekusest;
6
riigi majanduslikust kasust;
7
avaliku veekogu alale ehitise püstitamise ja ehitise kasutamise tähtajast;
8
projekti sotsiaalsest kasust;
9
avaliku veekogu ala kasutamise otstarbest;
10
vastavusest riigi arengudokumentidest lähtuvatele eesmärkidele;
11
riigi eelistusest avaliku veekogu ala kasutamisel;
12
planeeringus määratletud innovatsioonialale kavandatava tehnoloogia uudsusest.
RT I
2023-03-07
21
107032023021
2023-03-17
3
Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamise või sellest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul hoonestusloa taotluste hindamise tulemuste kinnitamisest arvates. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
4
Kehtetu -
RT I
2023-03-07
21
107032023021
2023-03-17
113
10.]]>
Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamine
1
Kui taotluse kohta ei ole käesoleva seadustiku § 1139 lõike 1 alusel tehtud keelduvat otsust, korraldab pädev asutus 60 päeva jooksul taotluste hindamise tulemuste kinnitamisest arvates konkureerivate taotluste esitajate vahel konkursi enampakkumise alusel (edaspidi konkurss).
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
2
Konkursi väljakuulutamisel määrab pädev asutus:
1
enampakkumise alghinnaks avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega, mis ei ole meretuulepark – 12 500 eurot ruutkilomeetri kohta ja avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga – 15 000 eurot ruutkilomeetri kohta;
RT I
2023-03-07
21
107032023021
2023-03-17
2
tagatisraha suuruse, mis on meretuuleparkide puhul kaks protsenti ja muude ehitiste puhul kümme protsenti enampakkumise alghinnast;
3
konkursi korraldamise suulise, kirjaliku või elektroonilise enampakkumise teel;
RT I
2023-03-07
21
107032023021
2023-03-17
4
pakkumisele esitatavad nõuded.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
3
Pärast konkursi võitja selgumist või konkursi nurjumise korral tagatisraha tagastatakse. Konkursi võitja makstud tagatisraha arvatakse maha enampakkumisel pakutud summast.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
4
Käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 2 või 3 alusel konkursi nurjunuks tunnistamist põhjustanud isikule tagatisraha ei tagastata.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
5
Pädev asutus ei kvalifitseeri konkureeriva taotluse esitajat konkursil osalejaks, kui ta ei ole tähtaja jooksul tasunud tagatisraha.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
6
Pädev asutus lükkab konkursil osaleja pakkumise tagasi, kui pakkumine ei vasta nõuetele.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
7
Pädev asutus tunnistab konkursi nurjunuks, kui:
1
on rikutud konkursi läbiviimise korda;
2
pärast konkursi läbiviimist selgub, et konkursil võitnud osaleja on esitanud valeandmeid;
3
jääb ainult üks nõuetele vastav pakkumine pärast seda, kui konkursi võitja ei tasu pakutud summat tähtaja jooksul või võtab hoonestusloa taotluse tagasi;
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
4
enampakkumisel osalejana ei registreeritud ühtegi isikut;
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
5
ei esitatud ühtegi pakkumist või nõuetele vastavat pakkumist;
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
6
enampakkumisel ilmnes osalejate kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mis mõjutas või võis oluliselt mõjutada enampakkumise tulemust;
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
7
ilmnevad muud korraldaja poolt enampakkumise tingimustes või teates nimetatud asjaolud.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
8
Konkursi nurjunuks tunnistamise korral võib pädev asutus korraldada 30 päeva jooksul pakkumiste avamise päevast arvates uue konkursi. Uue konkursi nurjumise korral lõpeb konkurss tulemuseta.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
9
Konkureeriva taotluse esitajal, kelle tegevus või tegevusetus põhjustas konkursi nurjunuks tunnistamise, ei ole lubatud osaleda käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel korraldataval uuel konkursil ja pädev asutus teeb tema taotluse puhul hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
10
Hoonestusloa menetlus algatatakse konkursil osaleja suhtes, kes pakub konkursil kõrgeimat hinda ja tasub pakutud summa konkursi teates määratud tähtaja jooksul.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
11
Kehtetu -
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
12
Pädev asutus selgitab käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel välja taotleja, kelle suhtes algatatakse hoonestusloa menetlus, ja teeb hoonestusloa menetluse algatamise otsuse 90 päeva jooksul nimetatud taotleja väljaselgitamisest arvates. Teiste konkureerivate taotluste kohta teeb pädev asutus sama tähtaja jooksul hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
13
Konkursi korras algatatud hoonestusloa menetlus võib lõppeda hoonestusloa andmisest keeldumisega, kui hoonestusloa menetluse käigus ilmnevad käesoleva seadustiku §-s 11311 sätestatud asjaolud.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
14
Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise korra kehtestab
määrusega.
RT I
2023-03-07
21
107032023021
2023-03-17
113
11.]]>
Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine
1
Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu.
2
Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest ka juhul, kui:
1
taotlusalusel veekogu piiritletud alal on juba algatatud menetlus mõne teise hoonestusloa andmiseks, mille alusel ehitatava ehitise olemust arvestades ei ole alale võimalik anda teist hoonestusluba;
2
taotlus on vastuolus taotlusalusel veekogu piiritletud alal kehtiva planeeringuga;
3
taotlusalusel veekogu piiritletud alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud;
4
kavandatava ehitise ehitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneering;
5
esineb inimese elule, tervisele, keskkonnale või varale oluline negatiivne mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada;
6
hoonestusloa taotleja või temaga seotud isiku või kavandatava ehitisega kaasneb oht riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitse objektile või majandusele ning seda ei ole võimalik kõrvaldada;
7
hoonestusloa taotleja suhtes esinevad käesoleva seadustiku § 1135 lõike 4 punktides 3 ja 4 või § 1139 lõike 1 kolmandas lauses või § 11310 lõikes 9 ja lõike 12 teises lauses või § 11313 lõike 1 punktis 2, 4 ja 6 või lõikes 3 sätestatud asjaolu;
8
käesoleva seadustiku § 11310 alusel korraldatud konkurss on lõppenud tulemuseta.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
3
Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatut ei kohaldata käesoleva seadustiku § 104 lõikes 2 sätestatud ehitisele ja ajutisele ehitisele, kui hoonestusloa taotleja on nõus, et hoonestusluba antakse § 11314 lõikes 4 sätestatud kehtivusajaga.
4
Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolu teatavaks saamisest arvates, kui käesolevas seadustikus pole sätestatud teisiti. Põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus tähtaega pikendada.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
113
12.]]>
Hoonestusloa andmine
1
Hoonestusloa annab pädev asutus ehitisregistris elektrooniliselt.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-08-01
2
Hoonestusloa andmisel määratakse järgmised hoonestusloa tingimused:
1
hoonestusloa omaja;
2
avaliku veekogu koormatava ala, sealhulgas ehitisega hõlmatava ala koordinaadid ja suurus ruutmeetrites;
3
ehitise asukoht koormataval alal;
4
ehitise kasutamise otstarve;
5
ehitise lubatud maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud ehitise olulised tehnilised andmed;
6
ehitiste suurim lubatud arv ja suurim lubatud ehitisealune pindala;
7
hoonestusloa kehtivusaeg;
8
hoonestusloa kasutamise piirangud;
9
muud vajalikud tingimused.
2
1)]]>
Meretuulepargi hoonestusloale võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele määrata käesoleva seadustiku § 42 lõike 3 punktides 5 ja 6, § 109 lõike 1 punktis 2 ning veeseaduse § 193 lõike 1 punktides 5–10, 12 ja 15 sätestatud tingimusi.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
2
2)]]>
Pädev asutus esitab käesoleva seadustiku § 1133 lõikes 31 sätestatud andmed ja dokumendid Keskkonnaametile vee erikasutuse tingimuste seadmiseks. Keskkonnaamet esitab kirjalikult tingimused vee erikasutuseks 30 päeva jooksul andmete ja dokumentide saamisest arvates.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
2
3)]]>
Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 22 sätestatud tingimuste saamist esitab pädev asutus meretuulepargi hoonestusloa eelnõu:
1
kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitus- või veeloa esemega;
2
vajaduse korral arvamuse avaldamiseks isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
2
4)]]>
Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul meretuulepargi hoonestusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse hoonestusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi hoonestusloa eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
2
5)]]>
Meretuulepargi hoonestusluba antakse 90 päeva jooksul käesoleva seadustiku § 1133 lõikes 31 nimetatud andmete ja dokumentide esitamise päevast arvates.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
3
Keskkonnamõju hindamise ja uuringute tulemusele tuginedes võib hoonestusloa menetlemisel avaliku veekogu koormatavat ala antud koordinaatide suhtes võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud koormatava alaga kuni 33 protsenti nihutada või suurendada, vähendada võib suuremas ulatuses. Avaliku veekogu koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada nii, et see hõlmaks sama asukoha, kuhu on antud hoonestusluba või kus on algatatud teise hoonestusloa menetlus, ja nende lubade koos realiseerimine ei ole võimalik.
3
1)]]>
Hoonestusloa menetluses, kus keskkonnamõju ei hinnata ega tehta uuringuid, on käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud muudatuste tegemine lubatud muul põhjendatud juhul.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
4
Avaliku veekogu koormatava ala suurendamise või nihutamise kohta üle 33 protsendi küsib pädev asutus asjaomaselt asutuselt arvamust käesoleva seadustiku §-s 1135 sätestatud korras.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
113
13.]]>
Hoonestusloa andmisest keeldumine
1
Pädev asutus keeldub hoonestusloa andmisest, kui:
1
hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud tingimusi ega taotlenud uut tähtaega nende täitmiseks;
2
taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva hoonestusloaga;
3
taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga;
4
taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega;
5
inimese elule, tervisele, keskkonnale või varale esineb oluline negatiivne mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada;
6
hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist;
7
taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on hoonestusloa menetluse tulemuste alusel vaja muuta ja hoonestusloa taotleja ei ole nõus koormatava ala muutmisega.
1
1)]]>
Meretuulepargi hoonestusloa andmisel kohaldatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud alustele käesoleva seadustiku § 44 punktides 1–3 ja 5 sätestatud keeldumise aluseid.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
1
2)]]>
Meretuulepargi hoonestusloa andmisel võib kohaldada veeseaduse § 192 lõike 3 punktides 8–10 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
2
Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest ka juhul, kui hoonestusloa taotleja, temaga seotud isiku või kavandatava ehitise kohta esineb põhjendatud kahtlus, et see võib ohustada riigi julgeolekut, elutähtsa teenuse toimepidevust, riigiside toimimist, alaliselt või ajutiselt kaitstavat olulise tähtsusega objekti või majandust või kui meretuulepargi hoonestusloa taotleja ei ole täitnud käesoleva seadustiku § 1133 lõikest 31 tulenevat kohustust ega ole tähtaja pikendamiseks esitanud mõjuvat põhjendust.
RT I
2026-06-30
1
130062026001
2026-10-01
3
Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest isikule, kes ei ole Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik või juriidiline isik ja kelle taotletav hoonestusluba ei lähtu riigi olulistest huvidest.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
113
14.]]>
Hoonestusloa kehtivus
1
Hoonestusluba kehtib kuni 50 aastat. Pädev asutus arvestab hoonestusloa kehtivusaja määramisel ehitise liiki ja otstarvet.
2
Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel pikendada hoonestusloa kehtivusaega kuni 50 aasta võrra. Hoonestusloa pikendamise taotlus esitatakse vähemalt kolm kuud enne hoonestusloa kehtivusaja lõppu.
3
Hoonestusloa kehtivusaja pikendamisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 11315 sätteid.
4
Kui hoonestusloa taotlus esitatakse ala kohta, kus on algatatud planeering ning planeerimismenetlus ei ole lõppenud, võib pädev asutus anda ajutise hoonestusloa. Ajutine hoonestusluba vaadatakse üle ühe aasta jooksul planeeringu kehtestamisest arvates. Kui ajutise hoonestusloa ja kehtestatud planeeringu vahel vastuolu ei esine, annab pädev asutus ajutise hoonestusloaga samadel tingimustel käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt määratud tähtajaga hoonestusloa. Planeeringuga vastuolu korral hoonestusluba ei anta ja ajutine hoonestusluba kaotab kehtivuse.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
113
15.]]>
Hoonestusloa tingimuste muutmine ja vee erikasutusega seotud tegevuste peatamine
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
1
Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel või omal algatusel muuta hoonestusloa tingimusi.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
2
Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel anda hoonestusloa üle teisele isikule.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
3
Pädev asutus keeldub hoonestusloa tingimuste või andmete muutmisest, kui esinevad hoonestusloa andmisest keeldumise alused.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
4
Pädev asutus võib meretuulepargi hoonestusloa vee erikasutusega seotud tingimusi muuta lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatule ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõike 1 punkti 2 alusel.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
5
Keskkonnaamet võib vee erikasutusega seotud tegevused peatada täielikult või osaliselt kuni kolmeks kuuks, kui esinevad järgmised tingimused:
1
meretuulepargi rajamisel kaasneb vee erikasutusõiguse kasutamisega oluline keskkonnahäiring, mida ei olnud võimalik loa andmisel ette näha, või kui loaga ette nähtud leevendusmeetmed ei ole olnud piisavad;
2
põhjuslik seos vee erikasutuse ja olulise keskkonnahäiringu vahel on tõendatud ning
3
huvi vee erikasutusega seotud tegevuste peatamata jätmiseks ei ole ülekaalukas.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
113
16.]]>
Hoonestusloa üleminek üldõigusjärglasele
1
Kui hoonestusluba on läinud teisele isikule üle üldõigusjärgluse korras, muudab pädev asutus hoonestusloa omaja andmeid üldõigusjärglase taotluse alusel või omal algatusel.
2
Hoonestusloa üleminekul üldõigusjärglasele jäävad hoonestusloa muud tingimused samaks.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
113
17.]]>
Eelkontroll hoonestusloa üleminekul või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse võõrandamisel
1
Hoonestusluba või hoonestusluba omavas äriühingus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses olulist osalust omandada sooviv isik (edaspidi käesolevas paragrahvis omandaja) esitab enne hoonestusloa või äriühingu olulise osa omandamist pädevale asutusele taotluse, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
1
omandaja nimi, asukoht, registrikood või isikukood või viimase puudumise korral sünniaeg, andmed osaluse kohta teises juriidilises isikus või varakogumis ning andmed nende isikute kohta, kelle üle omandajal on kontroll;
2
juriidilisest isikust omandaja osanike või aktsionäride nimekiri, andmed igale osanikule või aktsionärile juriidilises isikus või varakogumis kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta ning andmed nende isikute kohta, kellel on kontroll juriidilisest isikust omandaja osanike või aktsionäride üle;
3
juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu iga liikme ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
4
konsolideerimisgruppi kuuluva juriidilisest isikust omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate ettevõtjate osaluse suuruse kohta.
2
Juriidilisest isikust omandaja, kes on asutatud ja kelle tegevus toimub peamiselt väljaspool Eestit, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed koos viimase majandusaasta aruandega tõlgituna eesti või inglise keelde ja kinnitatuna avaliku dokumendi tunnistusega (apostilliga).
3
Pädev asutus võib nõuda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid.
4
Pädev asutus küsib asjaomastelt asutustelt arvamust hoonestusloa või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse teisele isikule võõrandamise kohta.
5
Pädev asutus teeb hoonestusloa ülemineku või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse omandamise lubamise või sellest keeldumise otsuse, võttes omandaja puhul arvesse käesoleva seadustiku §-s 11313 sätestatut. Kui pädev asutus teeb hoonestusloa üleminekust või hoonestusluba omavas äriühingus olulise osaluse omandamisest keeldumise otsuse, siis on hoonestusloa võõrandamine ja omandamine keelatud ja keeldu rikkudes tehtud tehing on tühine.
6
Pärast hoonestusloa üleminekut teisele isikule muudab pädev asutus hoonestusloal omaja andmed. Muud hoonestusloa tingimused jäävad üleminekul samaks.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
7
Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatut kohaldatakse ka hoonestusloa menetluses menetlusosalisena osalevas äriühingus olulise osaluse võõrandamisel või talle kuuluva ettevõtte olulise osa üleminekul.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
113
18.]]>
Hoonestusloa kehtetuks tunnistamine
1
Pädev asutus võib hoonestusloa kehtetuks tunnistada omal algatusel või hoonestusloa omaja taotluse alusel.
2
Pädev asutus tunnistab hoonestusloa kehtetuks, kui:
1
hoonestusloa omaja seda taotleb;
2
hoonestusloa omaja on oluliselt rikkunud hoonestusloa tingimusi;
3
hoonestusloa, välja arvatud meretuulepargi hoonestusloa omajale ei ole viie aasta jooksul pärast hoonestusloa saamist antud hoonestusloaga koormatud alale ehitusluba ja ta ei ole taotlenud tähtaja pikendamist;
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
4
hoonestusloa omaja ei ole kahe aasta jooksul hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise hävimisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest arvates esitanud ehitusloa taotlust ega taotlenud uut tähtaega ehitusloa taotlemiseks;
5
hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega objektile või majandusele;
RT I
2026-06-30
1
130062026001
2026-10-01
6
hoonestusloa omaja on olnud kolmel järjestikusel maksetähtpäeval viivituses hoonestustasu maksmisega;
7
hoonestusloa omaja on esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid hoonestusloa andmise otsustamist.
2
1)]]>
Pädev asutus võib lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule tunnistada meretuulepargi hoonestusloa kehtetuks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõike 2 punkti 1 või veeseaduse § 194 lõike 2 punkti 4 alusel.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
3
Pädev asutus võib tunnistada hoonestusloa kehtetuks juhul, kui pärast selle andmist ilmneb käesoleva seadustiku § 11313 lõikes 2 sätestatud alus.
3
1)]]>
Pädev asutus võib tunnistada hoonestusloa kehtetuks juhul, kui meretuulepargi hoonestusloa omaja ei ole seitsme aasta jooksul pärast hoonestusloa saamist saanud kasutusluba meretuulepargile, mille rajamiseks hoonestusluba taotleti, ega ole esitanud põhjendatud taotlust tähtaja pikendamiseks.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
4
Pädev asutus otsustab hoonestusloa kehtetuks tunnistamise pärast seda, kui ta on teinud hoonestusloa omajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, kuid hoonestusloa omaja ei ole seda täitnud.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
113
19.]]>
Hoonestusloa asendamine hoonestusõigusega
1
Kui hoonestusloa kehtivuse ajal muutub hoonestusloaga koormatud avaliku veekogu osa püsivalt maismaaks, kaotab hoonestusluba kehtivuse alates katastriüksuse moodustamisest.
2
Hoonestusloa omajal on õigus nõuda tekkinud kinnisasjale hoonestusõiguse seadmist hoonestusloaga samadel tingimustel. Hoonestusõiguse seadmise taotlust menetleb pädev asutus.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
113
20.]]>
Ehitise veekogust eemaldamine hoonestusloa kehtivuse lõppemisel
Hoonestusloa omaja on kohustatud hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise avalikust veekogust eemaldama, kui hoonestusloa tingimustes ei ole määratud teisiti.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
4
Hoonestustasu ja aruandlus
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
113
21.]]>
Hoonestustasu
1
Avaliku veekogu koormamise korral kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega peab ehitise omanik igal aastal maksma hoonestustasu.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
2
Hoonestustasu suurus on kolm protsenti ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast ja see arvutatakse avaliku veekogu koormatava ala pindalast lähtudes.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2024-01-01
3
Kehtetu -
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2024-01-01
3
1)]]>
Hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga on 1,5 protsenti järgmise kahe näitaja korrutisest:
1
tuuleelektrijaama toodetud, nii võrku antud kui ka võrguga ühendamata, elektrienergia kogus, aga mitte vähem kui 70 protsenti tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 4000-ga;
2
vastava aasta Nord Pooli keskmine Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva elektrienergia börsihind.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2024-01-01
4
Hoonestustasu määramiseks arvutab Maa- ja Ruumiamet maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel maa sihtotstarvete kaupa kogu Eesti ulatuses maa keskmise väärtuse.
RT I
2024-12-04
1
104122024001
2025-01-01
113
22.]]>
Hoonestustasu maksmise kord
1
Hoonestustasu arvestatakse alates hoonestusloa alusel ehitusloa või käesoleva seadustiku § 1131 lõike 12 alusel antud meretuulepargi hoonestusloa andmise päevale järgnevast päevast. Hoonestustasu tuleb maksta kuni hoonestusloa kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks tunnistamiseni. Kui ehitis eemaldatakse avalikust veekogust pärast hoonestusloa kehtivuse lõppemist või kehtetuks tunnistamist, tuleb hoonestustasu maksta kuni ehitise avalikust veekogust eemaldamiseni.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
1
1)]]>
Juhul kui ehitise ehitamiseks ei ole lisaks hoonestusloale vaja taotleda ehitusluba, algab hoonestustasu arvestamine ehitusteatise esitamisele, keskkonnaloa andmisele või veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimisele järgnevast päevast olenevalt sellest, milline neist on varasem, ja hoonestustasu tuleb maksta käesoleva seadustiku § 11321 lõike 2 kohaselt.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
Hoonestusloa omaja maksab hoonestustasu riigile üks kord aastas eelmise kalendriaasta eest veeseaduse § 216 lõikes 2 sätestatud kuupäevaks.
2
1)]]>
Meretuulepargi hoonestusloa omaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi pädev asutus) käesoleva seadustiku § 11321 lõikes 31 nimetatud andmed kalendriaasta kohta järgneva aasta 31. jaanuariks. Pädev asutus võrdleb esitatud andmeid põhivõrguettevõtja andmetega.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2024-01-01
3
Pärast ehitusloa andmist kuni ehitise kavandatud otstarbel kasutamise alguseni tuleb hoonestustasu maksta kümme protsenti käesoleva seadustiku § 11321 lõikes 2 või 3 sätestatud tasumäärast. Hoonestustasu tuleb maksta täismääras alates ehitise kavandatud otstarbel kasutamise algusest.
3
1)]]>
Meretuulepargi puhul tuleb ehitusloa või käesoleva seadustiku § 1131 lõikes 12 sätestatud hoonestusloa andmisest kuni ehitise kavandatud otstarbel kasutamise alguseni hoonestustasu maksta 0,15 protsenti käesoleva seadustiku § 11321 lõikes 31 sätestatud minimaalsest hoonestustasust. Hoonestustasu tuleb maksta käesoleva seadustiku § 11321 lõikes 31 sätestatud määras alates tuuleelektrijaama kavandatud otstarbel kasutamise algusest. Kavandatud otstarbel kasutamise alguseks loetakse meretuulepargi puhul hetke, kui meretuulepark alustab elektrienergia tootmist.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
4
Hoonestustasu makstakse veeseaduse § 216 lõigetes 2 ja 4–6 sätestatud korra kohaselt.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
113
23.]]>
Meretuulepargi hoonestusloa vee erikasutuse aruande esitamine
1
Meretuulepargi hoonestusloa omaja on kohustatud esitama kord aastas veeseaduse § 195 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud asutusele keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu veekasutuse aruande järgmiste tegevuste kohta:
1
veekogu süvendamine või veekogu põhja süvenduspinnase paigutamine mahuga alates 100 kuupmeetrist;
2
veekogusse tahkete ainete paigutamine mahuga alates 100 kuupmeetrist;
3
kaadamine mahuga alates 100 kuupmeetrist.
2
Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud aruande esitamisele kohaldatakse sõltuvalt lubatud tegevusest veeseaduse § 195 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid.
3
Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud aruandluskohustus lõppeb, kui on lõppenud vee erikasutusega seonduvad tegevused ja nende kohta on esitatud veekasutuse aruanne.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
13
Riigikaitseline ja julgeolekuasutuse ehitis ning riigipiiri taristu
RT I
2019-02-01
3
101022019003
2019-02-11
114
Kohaldamisala
Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse riigikaitselisele ja julgeolekuasutuse ehitisele ning riigipiiri taristule. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse riigikaitselisele teele.
RT I
2019-02-01
3
101022019003
2019-02-11
115
Terminid
1
Riigikaitseline ehitis käesoleva seadustiku tähenduses on Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses olev ehitis, sealhulgas riigikaitseline tee.
1
1)]]>
Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Vabariigi Valitsus määrata valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel riigikaitseliseks ehitiseks ehitise, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine või kriisiolukorra lahendamine.
RT I
2026-06-30
1
130062026001
2026-10-01
2
Julgeolekuasutuse ehitis käesoleva seadustiku tähenduses on julgeolekuasutuse valduses olev ehitis.
3
Riigipiiri taristu käesoleva seadustiku tähenduses on riigipiiri valvamiseks vajalik ehitis.
RT I
2019-02-01
3
101022019003
2019-02-11
116
Ehitamise dokumenteerimine
Nõuded riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu dokumenteerimisele kehtestab
määrusega.
RT I
2019-02-01
3
101022019003
2019-02-11
117
Projekteerimistingimused
Riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu ehitusprojekti koostamiseks ei ole projekteerimistingimused nõutavad, välja arvatud juhul, kui viidatud ehitisi soovitakse ehitada alale, millel kehtiv riigi eriplaneering on kehtestatud asukoha eelvaliku alusel.
RT I
2025-07-08
6
108072025006
2025-07-18
118
Ehitusteatis ja ehitusluba
1
Riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu ehitamiseks esitatakse ehitusteatis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Riigikaitselise tee ehitamiseks ei ole ehitusteatis nõutav.
RT I
2019-02-01
3
101022019003
2019-02-11
2
Riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu ehitusloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Riigikaitselise tee ehitamiseks ei ole ehitusluba nõutav.
RT I
2019-02-01
3
101022019003
2019-02-11
3
Seaduses sätestatud juhul peab riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise ehitusluba vastama riigi eriplaneeringule.
4
Ajutise riigikaitselise ehitise lammutamiseks ei pea taotlema ehitusluba. Ajutine riigikaitseline ehitis lammutatakse ühe aasta jooksul pärast selle kasutamise lõpetamist.
119
Kasutusteatis ja kasutusluba
1
Riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu kasutamiseks ei pea esitama kasutusteatist ega taotlema kasutusluba.
RT I
2019-02-01
3
101022019003
2019-02-11
2
Omanik teavitab ehitise kasutusele võtmisest kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, kes kannab muudatuse ehitisregistrisse.
120
Piirangud seoses riigikaitselise ehitise ümbruses või seda mõjutada võivate ehitiste ehitamisel
1
Käesolevas paragrahvis nimetatud juhul on ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma Kaitseministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud valitsusasutuse antud kooskõlastuseta keelatud. Ehitise püstitamiseks või laiendamiseks või käesoleva lõike punktis 11 ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul ehitise ümberehitamiseks antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumise korral hoonestusloa eelnõu, ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri volitatud valitsusasutusele, kui:
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
1
kavandatakse üle 28 meetri kõrgusi ehitisi;
1
1)]]>
kavandatakse tuulegeneraatorit või tuuleparki;
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
2
kavandatav ehitis asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis;
3
kavandatav ehitis võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise.
2
Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd on riigikaitselise hoone välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest:
1
kuni 25 meetrit ehitise osas, mille kasutamise otstarbest võib tuleneda oht riigikaitselisele ehitisele või riigikaitselise ehitise ülesannete täitmisele;
2
kuni 300 meetrit linnades, alevikes ja alevites ehitise osas, mis võib mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet;
3
kuni 2000 meetrit külades ehitise osas, mis võib mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet.
3
Kaitseministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud valitsusasutus võib projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus esitada kõrvaltingimusena nõude projekteerimistingimuste alusel antava ehitusloa ja kasutusloa taotluse täiendavaks kooskõlastamiseks.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
4
Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumilise ulatuse ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta kehtestab
või tema volitusel
määrusega.
5
Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata riigipiiri taristule.
RT I
2019-02-01
3
101022019003
2019-02-11
121
Piirangud ehitamisele julgeolekuasutuse ehitise ümbruses
Julgeolekuasutuse ehitise piirdeaiast, selle puudumisel hoone välisseinast või rajatise välispiirjoonest 50 meetri ulatuses ehitamine tuleb kooskõlastada julgeolekuasutusega. Julgeolekuasutus võib keelata hoone või rajatise ehitamise, kui hoone või rajatise ehitamine võib takistada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist või avaldada mõju julgeolekuasutuse ehitise turvakeskkonnale.
14
Puurkaev ja puurauk ning salvkaev
122
Kohaldamisala
1
Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse puurkaevu ja -augu ning salvkaevu projekteerimisele, rajamisele, kasutusele võtmisele, konserveerimisele ja lammutamisele.
2
Puurkaevu ja -augu ümberehitamisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-e 123, 125 ja 126.
RT I
2025-04-15
1
115042025001
2025-04-25
123
Mõisted
1
Puurkaev on veehaarde, põhjaveeseire ja soojussüsteemi puurkaev.
2
Puurauk on põhjaveeseire ja soojussüsteemi puurauk.
3
Puurkaevu või -augu ümberehitamine on puurkaevule või -augule osade lisamine või asendamine puurkaevu või -augu seisukorra parandamiseks, rikke kõrvaldamiseks või kasutusaja pikendamiseks.
RT I
2025-04-15
1
115042025001
2025-04-25
124
Puurkaevu ja -augu asukoha kooskõlastamine
Kehtetu -
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
125
Puurkaevu ja -augu ehitamise dokumenteerimine
1
Puurkaevu või -augu puurimistöid teostav isik (edaspidi puurija) peab puurimistööde ajal pidama puurimispäevikut, kuhu kantakse:
1
puurkaevu või -augu asukoht;
2
töö tegemise aeg;
3
tehtud tööde kirjeldus, sealhulgas puurimismeetodi ja isolatsiooni tegemise kirjeldus;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
4
vastavalt puurimissügavusele puuri ja manteltoru läbimõõt ning geoloogilise läbilõike kirjeldus;
5
kasutatud setete eemaldamise meetod;
6
puurkaevu või -augu hüdrogeoloogilised andmed.
2
Puurija on kohustatud pärast puurimistööde lõpetamist esitama puurimispäeviku andmed käesoleva seadustiku § 126 lõike 6 alusel kehtestatud korras Eesti looduse infosüsteemi.
RT I
2022-05-27
1
127052022001
2022-06-06
126
Puurkaevu ja -augu ehitusloa menetlus
1
Pädev asutus kooskõlastab puurkaevu või -augu ehitusloa taotluse või ehitusteatise Keskkonnaametiga, kui:
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
1
rajatakse või ehitatakse ümber puurkaev, millest kavatsetakse võtta põhjavett rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas või rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 50 inimese jaoks;
2
rajatakse või ehitatakse ümber avatud maasoojussüsteemi puurkaev;
3
rajatakse maasoojussüsteemi puurkaev või -auk, mis on sügavam kui 100 meetrit, või maasoojussüsteem, mille projektvõimsus on alates 25 kilovatist;
4
rajatakse puurkaev kambriumi-vendi või ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksi või kehtestatud põhjaveevaruga alale või põhjaveemaardlasse või ehitatakse ümber puurkaev, mis asub nimetatud aladel;
5
rajatakse puurkaev looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud loodusobjektile või ehitatakse ümber puurkaev, mis asub nimetatud objektil.
RT I
2025-04-15
1
115042025001
2026-01-01
1
1)]]>
Keskkonnaamet kooskõlastab puurkaevu või -augu ehitusloa taotluse või ehitusteatise või keeldub taotluse või teatise kooskõlastamisest kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
Kooskõlastamisel lisatakse ehitusloa eelnõule lisaks käesoleva seadustiku üldosas sätestatule:
1
kehtetu -
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
2
veehaarde sanitaarkaitseala projekt, kui selle koostamine on õigusaktide kohaselt nõutav;
RT I
2025-04-15
1
115042025001
2025-04-25
3
puurkaevu või -augu ehitusprojekt.
3
Keskkonnaametil on õigus keelduda puurkaevu või -augu ehitusloa taotluse või ehitusteatise käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasest kooskõlastamisest, kui:
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
1
ehitusprojekti on koostanud isik, kellel ei ole puurkaevude ja -aukude projekteerimiseks hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba;
2
puurkaevu või -augu asukoha valikul ei ole arvestatud piirkonna geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega, nõuetekohase sanitaarkaitseala, hooldusala või veehaarde toiteala moodustamise võimalikkusega või piirkonnas olemasolevate puurkaevude ja -aukude mõjuraadiustega;
3
puurkaevu ehitusprojektikohane sügavus ja konstruktsioon ei taga ehitusprojektikohast vee tootlikkust või vee kvaliteeti;
4
puurkaevu või -augu ehitusprojektikohane sügavus, konstruktsioon või puurimismeetod ei taga põhjavee kaitse nõuete täitmist;
5
puurkaevuga või -auguga ehitusprojektikohaselt avatava põhjaveekihi valik ei ole lähtuvalt vee kasutamise otstarbest põhjendatud;
6
puurkaevu ehitusprojektikohane tootlikkus ületab piirkonnas kinnitatud vaba põhjaveevaru koguse;
7
kehtetu -
RT I
2025-04-15
1
115042025001
2025-04-25
8
taotleja ei ole esitanud kõiki nõuetekohaseid dokumente või on teadvalt esitanud valeandmeid.
4
Puurkaevu või -augu ehitusloa taotluse või ehitusteatise kooskõlastamiseks on Keskkonnaametil õigus nõuda taotlejalt veeuuringute või hüdrogeoloogiliste uuringute tegemist.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
4
1)]]>
Lisaks käesoleva seadustiku §-s 44 sätestatud alustele keeldub pädev asutus puurkaevu või -augu ehitusloa andmisest, kui:
1
puurkaevu ehitusprojektikohase lahenduse järgi ületatakse piirkonnas vaba põhjaveevaru kogust;
2
puurkaevu ehitusprojektikohase lahenduse järgi ei ole põhjaveekihi valik lähtuvalt vee kasutamise otstarbest põhjendatud;
3
puurkaevu või -augu ehitusprojektikohane sügavus, konstruktsioon või puurimismeetod ei taga põhjavee kaitse nõuete täitmist.
RT I
2025-04-15
1
115042025001
2026-01-01
5
Kui ühisveevärgi puurkaevu või puurkaevude ehitusprojektikohane tootlikkus kokku on üle 500 kuupmeetri ööpäevas, on ehitusloa taotluse kooskõlastamisel Keskkonnaametil õigus nõuda taotlejalt põhjaveeseire puuraukude rajamist ühisveevärgi puurkaevuga või puurkaevudega avatava põhjaveekihi vee seisundi jälgimiseks põhjaveehaarde mõjupiirkonnas.
6
kehtestab määrusega:
1
salvkaevu konstruktsiooni, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise ja lammutamise nõuded;
RT I
2019-02-22
1
122022019001
2019-10-01
2
puurkaevu ja -augu rajamise, ümberehitamise ja lammutamise nõuded ning nõuded ehitusprojektile, konstruktsioonile ja puurimismeetodile;
RT I
2025-04-15
1
115042025001
2026-01-01
3
puurkaevu ja -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra;
4
puurkaevu või -augu ehitus- ja kasutusloa taotluste ning ehitus- ja kasutusteatise täpsustatud andmekoosseisud ja puurimispäeviku vormi;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
5
puurkaevu või -augu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ja esitatavate andmete koosseisu.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
127
Puurkaevu ja -augu kasutusele võtmine
1
Kui puurkaevu ehitusprojektikohane tootlikkus on üle 10 kuupmeetri ööpäevas või seda kasutab rohkem kui 50 inimest, esitatakse selle kasutusloa taotluses lisaks käesoleva seadustiku üldosas sätestatule:
1
Eesti looduse infosüsteemi väljavõte või viide Eesti looduse infosüsteemis olevatele puurkaevu andmetele, millele kasutusluba taotletakse;
RT I
2022-05-27
1
127052022001
2022-06-06
2
omanikujärelevalve tegija nimi, registri- või isikukood ja kontaktandmed;
3
puurkaevu hooldusjuhend.
2
Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa taotlus kooskõlastatakse Terviseametiga. Terviseamet ei kooskõlasta ühisveevärgi puurkaevu või puurkaevude kasutusloa taotlust juhul, kui puurkaevust võetav vesi avaldab pärast nõuetekohast töötlemist inimese tervisele otseselt või kaudselt negatiivset mõju.
3
Kui puurkaevu ehitusprojektikohane tootlikkus on alla 10 kuupmeetri ööpäevas või seda kasutab vähem kui 50 inimest, esitatakse selle puurkaevu ja puuraugu kasutusteatises lisaks käesoleva seadustiku üldosas sätestatule:
1
Eesti looduse infosüsteemi väljavõte või viide Eesti looduse infosüsteemis olevatele puurkaevu või -augu andmetele;
RT I
2022-05-27
1
127052022001
2022-06-06
2
omanikujärelevalve tegija nimi, registri- või isikukood ja kontaktandmed;
3
puurkaevu või -augu hooldusjuhend.
128
Puurkaevu ja -augu lammutamine
1
Puurkaevu või -augu omanik või maaomanik on kohustatud lammutama kasutamiskõlbmatu, põhjavee seisundile ohtliku või kasutusotstarbe kaotanud puurkaevu või -augu.
2
Pädev asutus kooskõlastab puurkaevu või -augu lammutamise ehitusprojekti Keskkonnaametiga.
3
Keskkonnaametil on õigus keelduda puurkaevu või -augu lammutamise ehitusprojekti kooskõlastamisest, kui:
1
puurkaev või -auk on riikliku keskkonnaseire jaam;
2
kohaliku omavalitsuse üksus on põhjendanud puurkaevu vajalikkust joogivee reservpuurkaevuna;
3
ehitusprojekt ei taga põhjavee kaitse nõuete täitmist.
4
Kehtetu -
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
129
Puurkaevu ja -augu konserveerimine
Puurkaevu või -augu omanik või maaomanik on kohustatud konserveerima üle ühe aasta kasutusest väljas olnud puurkaevu või -augu, teavitades sellest Keskkonnaagentuuri.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
3
RIIKLIK JÄRELEVALVE JA VASTUTUS
15
Riiklik järelevalve
130
Riikliku järelevalve teostaja
1
Ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle teostavad riiklikku järelevalvet käesolevas paragrahvis nimetatud asutused.
2
Kohaliku omavalitsuse üksus teostab riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid:
1
ehitise, sealhulgas kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise ehitamise või ehitusprojekti detailplaneeringule, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimine;
2
ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine;
3
ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine;
4
ehitise kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine;
5
ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavuse kontrollimine;
6
kohaliku tee kasutamise ja kaitsmise ning kohaliku tee kaitsevööndi nõuete järgimise kontrollimine.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
3
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid:
1
käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 sätestatud ülesanded raudteerajatise, survetorustiku ja -anuma, elektripaigaldise, sideehitise, lifti, köistee või muu tõsteseadme, avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise, riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu nõuetele vastavuse kontrollimiseks;
RT I
2019-02-01
3
101022019003
2019-02-11
2
käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 sätestatud ülesanded eelkõige ehitise kasutusele võtmise järgse ohutuse kontrollimiseks;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
3
riigi eriplaneeringu alusel ehitatud ehitise riigi eriplaneeringule ja muudele nõuetele vastavuse kontrollimine;
4
ehitise kaitsevööndi ja seal tegutsemise nõuete täitmise kontrollimine;
5
hoone energiatõhususe, energiamärgiste, energiaauditi ja olemasolevate mitteelamute laadimistaristu ning käesoleva seadustiku § 694 lõikes 1 sätestatud mitteelamu kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamiseks automaatikasüsteemi paigaldamise nõuete täitmise kontrollimine;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
5
1)]]>
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1309 sätestatud nõuete täitmise kontrollimine;
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-01-01
5
2)]]>
mobiiltelefonivõrgu aktiivseadmele juurdepääsu õiguse andmise nõuete kontrollimine;
RT I
2025-11-21
1
121112025001
2026-01-01
6
ettevõtjale ja pädevale isikule esitatud nõuete täitmise kontrollimine;
7
kasutuses oleva ehitise või selle osa ligipääsetavuse nõuetele vastavuse kontrollimine;
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
8
tuulegeneraatorite ja tuuleparkide ohutuse kontrollimine.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
4
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib juhuvaliku alusel aasta jooksul antud energiamärgiste nõuetele vastavust. Kontrollitud energiamärgiste hulk peab olema piisavalt suur, et aasta jooksul antud energiamärgiste nõuetele vastavuse hinnang põhineks esinduslikul valimil.
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
4
1)]]>
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti läbi viidav energiamärgiste kontroll hõlmab:
1
hoone energiamärgise andmise aluseks olnud sisendandmete ja märgisele kantud tulemuste kehtivuse kontrolli;
2
sisendandmete ja energiamärgisele kantud tulemuste ja soovituste asjakohasuse kontrolli;
3
hoone energiamärgise andmise aluseks olnud sisendandmete täielikku kontrolli ja märgisele kantud tulemuste ja soovituste asjakohasuse täielikku kontrolli ning võimaluse korral hoone külastust, et kontrollida märgisele kantud andmete ja asjaomase hoone vastavust.
RT I
2020-06-30
9
130062020009
2020-07-01
5
Keskkonnaamet teeb riiklikku järelevalvet ehitiste keskkonna- ja looduskaitse nõuete kohase kasutamise, kiirgusohutuse, puurkaevude või -aukude ja salvkaevude sanitaarkaitsealade ja hooldusalade, ehitisele seatud keskkonnakaitse- ja loodusressursside kasutamisega seotud nõuete üle kaitsealal, hoiualal, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ja püsielupaigas ning ranna või kalda ehituskeeluvööndis meretuulepargi hoonestusloa alusel ehitatava meretuulepargi vee erikasutuse nõuete täitmise ning maardlal asuva taastuvenergia ehitise maapõueseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud loast või lõikes 7 nimetatud kooskõlastusest tulenevast lammutamise tähtajast kinnipidamise üle.
RT I
2024-06-11
1
111062024001
2024-06-21
6
Transpordiamet teostab riiklikku järelevalvet:
1
avalikult kasutatava tee ehitamise, kohaliku omavalitsuse tee seisundinõuete täitmise, riigitee kaitsevööndi nõuete, kasutamisnõuete ja kaitsenõuete täitmise ning tee-ehitamisega seotud ettevõtjale ja pädevale isikule esitatud nõuete täitmise üle;
2
lennundusseaduses sätestatud ulatuses lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruses oleva või muul juhul lennuohutusega seonduva ehitise üle;
3
meresõiduohutuse ja sisevetel sõidu ohutusega seonduvate nõuete täitmise üle.
RT I
2020-12-10
1
110122020001
2021-01-01
7
Kehtetu -
RT I
2020-12-10
1
110122020001
2021-01-01
8
Politseiametnik teostab riiklikku järelevalvet riigitee ja kohalik tee kasutamise ja kaitsmise ning seisundinõuete üle, kui nõuete rikkumine on tuvastatud politseilise tegevuse käigus.
9
Muinsuskaitseamet teostab järelevalvet muinsuskaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.
10
Päästeamet teostab riiklikku järelevalvet ehitise tuleohutusnõuete ja varjendile esitatavate nõuete täitmise üle.
RT I
2025-10-02
2
102102025002
2026-07-01
11
Terviseamet teostab riiklikku järelevalvet ehitise terviseohutust puudutavate nõuete täitmise üle, kui nimetatud nõuete üle järelevalve teostamise pädevus on seaduse või selle alusel antud õigusaktide kohaselt Terviseametil.
RT I
2025-01-02
3
102012025003
2025-09-01
12
Kehtetu -
RT I
2020-12-10
1
110122020001
2021-01-01
13
Põllumajandus- ja Toiduamet teostab riiklikku järelevalvet loomade pidamiseks kasutatavate ehitiste üle.
RT I
2020-07-01
1
101072020001
2021-01-01
14
Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 97 lõikes 81 sätestatud elutähtsa teenuse osutamise nõuete täitmise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.
RT I
2026-06-30
1
130062026001
2026-10-01
131
Riikliku järelevalve teostamiseks lubatud erimeetmed
Korrakaitseorgan võib käesolevas seadustikus sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
132
Riikliku järelevalve erisused
1
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kohustada omanikku teavitama avalikkust ehitisega seotud ohtudest või omaniku kulul teavitama ise avalikkust ehitisega seotud ohtudest.
2
Korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud meedet võib kohaldada üksnes sisenemisel ehitisse või selle osasse, pärast ehitustoote turule laskmist sisenemisel selle ladustamis-, paigaldus- või müügikohta või ehitustoote kasutuskohta.
3
Korrakaitseorgan otsustab ehitise lammutamise eelkõige, kui:
1
ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht;
2
ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada;
3
ehitise lammutamiseks kehtestatud tähtaeg on saabunud ning uut tähtaega ei ole võimalik määrata.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
4
Korrakaitseorganil on õigus korrarikkumise väljaselgitamiseks peatada ehitise ehitamine või selle kasutamine ka ohukahtluse korral.
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
133
Sunniraha määr
Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib korrakaitseorgan rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 ja juriidilisele isikule 450 000 eurot.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
16
Vastutus
134
Ehitisele esitatavate nõuete rikkumine
1
Ehitisele esitatavate nõuete rikkumise eest, kui see toob kaasa ehitatud või ehitamisel olevast ehitisest lähtuva ohu varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega objektile, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
RT I
2026-06-30
1
130062026001
2026-10-01
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
135
Ehitamisele esitatavate nõuete rikkumine
1
Ehitamisele esitatavate nõuete rikkumise eest, kui see toob kaasa ehitise ohtlikkuse varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega objektile, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
RT I
2026-06-30
1
130062026001
2026-10-01
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
136
Nõuetele mittevastava ehitise projekteerimine
1
Ehitusprojekti koostamise eest, kui selle järgi ehitatud või ehitamisel olev ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega objektile, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
RT I
2026-06-30
1
130062026001
2026-10-01
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
137
Andmete säilitamise kohustuse rikkumine
1
Ehitusdokumentide või tehtud ehitusuuringute andmete, ehitusprojekti kontrollimise andmete, auditi dokumentatsiooni, hoonete energiamärgiste andmisega seonduvate andmete või nende koopiate täies mahus vähemalt seitsmeks aastaks säilitamata jätmise eest, kui see takistab olulisel määral ehitise ohutuse hindamist, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
138
Ehitusloata ehitamine
1
Ehitusloata ehitamise eest, kui ehitusluba oli nõutav, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
139
Kasutusloata kasutamine
1
Kasutusloata kasutamise eest, kui ehitusluba oli nõutav, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
140
Ebaseaduslik tegevus ehitise kaitsevööndis
1
Nõuetele mittevastava tegevuse korral ehitise kaitsevööndis, kui sellega kaasneb oht inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
RT I
2022-04-27
1
127042022001
2022-05-07
141
Menetlus
Käesoleva seadustiku §-des 134–140 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on vastavalt oma pädevusele:
1
linna- või vallavalitsus;
2
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;
3
Keskkonnaamet;
RT I
2020-07-10
2
110072020002
2021-01-01
4
Transpordiamet;
RT I
2020-12-10
1
110122020001
2021-01-01
5
Muinsuskaitseamet;
6
Päästeamet;
7
kehtetu -
RT I
2020-12-10
1
110122020001
2021-01-01
8
Terviseamet;
9
Põllumajandus- ja Toiduamet.
RT I
2020-07-01
1
101072020001
2021-01-01
10
kehtetu -
RT I
2020-12-10
1
110122020001
2021-01-01
142
Seadustiku jõustumine
Käesolev seadustik jõustub ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses sätestatud ajal.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13–35), muudetud direktiiviga (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91) ja määrusega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), muudetud direktiividega 2013/12/EL (ELT L 141, 28.05.2013, lk 28–29), (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91), (EL) 2018/2002 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230) ja (EL) 2019/944 (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199) ning määrustega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77) ja (EL) 2019/826 (ELT L 137, 23.05.2019, lk 3–9);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus (ELT L 167, 30.04.2004, lk 39–91), muudetud määrusega (EÜ) nr 596/2009 (ELT L 188, 18.07.2009, lk 14–92);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ teetaristu ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67), muudetud direktiiviga (EL) 2019/1936 (ELT L 305, 26.11.2019, lk 1–16);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142), muudetud direktiividega 2006/100/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141–237), 2013/25/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 368–375) ja 2013/55/EL (ELT L 354, 28.12.2013, lk 132–170);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/1187, millega tõhustatakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaarendamise edendamiseks võetavaid meetmeid (ELT L 258, 20.07.2021, lk 1–13);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 (ELT L, 2023/2413, 31.10.2023).
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
Lisa 1
Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01
Lisa 2
Tabel kasutusteatise, ehitusprojekti ja kasutusloa kohustuslikkuse kohta
RT I
2026-07-11
3
111072026003
2026-08-01