Riigikogu
seadus
terviktekst
LSavaldamine
avaldatud
2010-06-17
RT I
2010
44
261
13335732
2011-07-01
RT I
2026-07-11+03:00
2026
45
111072026045
2026-10-01
2026-12-31
2021-05-25
tyviseadus_1_10.02.2010.xsd
111072026045
266
2026-08-21
Ene Kasesalu
344969
Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks
Liiklusseadus
1
2010-12-23
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
, osaliselt 01.01.2011 ja 19.01.2013
2011-02-22
RT I
2011-03-17
1
117032011001
2011-03-18
2011-02-23
RT I
2011-03-25
1
125032011001
2014-01-01
; jõustumisaeg muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
2011-12-08
RT I
2011-12-29
1
129122011001
2012-01-01
, osaliselt 01.01.2014 ja 01.11.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
2012-02-15
RT I
2012-03-02
5
102032012005
2012-03-12
, osaliselt 01.07.2012
2012-05-02
RT I
2012-05-25
7
125052012007
2012-06-04
2012-11-14
RT I
2012-12-05
1
105122012001
2013-01-19
2013-05-15
RT I
2013-06-01
1
101062013001
2013-07-01
2013-06-12
RT I
2013-07-02
1
102072013001
2013-09-01
, osaliselt 01.01.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
2013-12-05
RT I
2013-12-22
1
122122013001
2014-01-01
2013-12-05
RT I
2013-12-27
5
127122013005
2014-01-01
2014-01-29
RT I
2014-02-14
1
114022014001
2014-02-24
2014-01-29
RT I
2014-02-18
1
118022014001
2014-08-01
2014-02-19
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
2014-03-26
RT I
2014-04-11
1
111042014001
2014-10-01
2014-04-23
RT I
2014-05-10
1
110052014001
2014-05-20
2014-06-05
RT I
2014-06-29
1
129062014001
2014-07-01
2014-06-19
RT I
2014-07-12
1
112072014001
2015-01-01
2014-06-19
RT I
2014-06-29
109
129062014109
2014-07-01
, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
2014-09-17
RT I
2014-10-08
2
108102014002
2014-10-18
2015-02-11
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
, osaliselt 02.03.2015
2015-02-11
RT I
2015-03-12
1
112032015001
2016-01-01
2015-02-18
RT I
2015-03-12
4
112032015004
2016-03-01
2015-02-18
RT I
2015-03-12
6
112032015006
2015-03-22
2015-02-18
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
2015-02-18
RT I
2015-03-23
5
123032015005
2015-07-01
2015-12-09
RT I
2015-12-30
1
130122015001
2016-01-18
2016-12-14
RT I
2017-01-03
1
103012017001
2017-01-18
, osaliselt 01.02.2017
2017-03-15
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
2017-06-14
RT I
2017-07-04
7
104072017007
2017-07-14
2017-06-14
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
2017-06-14
RT I
2017-07-04
8
104072017008
2017-11-01
2017-06-14
RT I
2017-07-04
5
104072017005
2017-12-20
2017-06-14
RT I
2017-07-07
1
107072017001
2017-11-01
2017-06-19
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2017-08-01
, osaliselt 01.01.2018
2017-12-06
RT I
2017-12-20
1
120122017001
2017-12-30
2017-12-19
RT I
2018-01-11
1
111012018001
2018-06-01
2018-04-04
RT I
2018-04-24
1
124042018001
2018-07-01
2018-05-09
RT I
2018-05-25
1
125052018001
2019-01-01
, osaliselt 01.06.2018
2018-05-09
RT I
2018-05-31
1
131052018001
2019-01-01
2018-06-13
RT I
2018-06-22
5
122062018005
2018-07-02
2018-06-13
RT I
2018-07-06
1
106072018001
2019-01-01
2019-02-20
RT I
2019-03-13
2
113032019002
2019-03-15
2019-02-20
RT I
2019-03-15
1
115032019001
2019-03-25
2019-02-20
RT I
2019-03-19
1
119032019001
2021-01-01
2019-10-23
RT I
2019-10-30
1
130102019001
2020-02-01
- Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisel
2020-04-20
RT I
2020-05-06
1
106052020001
2020-05-07
2020-06-17
RT I
2020-06-30
8
130062020008
2020-07-01
, osaliselt 01.01.2022; osaliselt muudetud [RT I, 30.03.2021, 1]
2020-06-17
RT I
2020-07-10
2
110072020002
2021-01-01
2020-10-28
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
2020-11-25
RT I
2020-12-10
1
110122020001
2021-01-01
, seaduses asendatud läbivalt sõna „Maanteeamet” sõnaga „Transpordiamet” vastavas käändes.
2021-03-17
RT I
2021-03-30
1
130032021001
2021-03-31
, osaliselt 09.04.2021
2021-05-19
RT I
2021-05-28
11
128052021011
2021-06-07
2021-11-17
RT I
2021-11-30
4
130112021004
2021-12-01
2021-12-08
RT I
2021-12-22
1
122122021001
2022-03-01
2022-02-16
RT I
2022-03-10
1
110032022001
2022-03-21
2022-03-09
RT I
2022-03-22
2
122032022002
2022-04-01
2022-06-08
RT I
2022-06-20
63
120062022063
2022-06-27
2023-06-20
RT I
2023-06-30
1
130062023001
2023-07-01
2023-12-04
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
, osaliselt 01.01.2025 ja 01.01.2026
2024-06-12
RT I
2024-06-29
1
129062024001
2025-01-01
2024-06-12
RT I
2024-06-29
2
129062024002
2024-07-15
2024-06-12
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
, osaliselt 01.07.2024, 01.04.2025 ja 01.07.2025
2024-07-29
RT I
2024-08-17
1
117082024001
2025-01-01
, osaliselt 01.01.2028 ja 01.01.2031; osaliselt muudetud [RT I, 31.12.2024, 1]
2024-12-16
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2025-01-01
, osaliselt 01.10.2025, 01.01.2026 ja 01.01.2027
2024-12-11
RT I
2025-01-02
3
102012025003
2025-09-01
2024-12-11
RT I
2025-01-09
1
109012025001
2025-09-01
2025-11-12
RT I
2025-11-14
19
114112025019
2025-11-15
, osaliselt 01.01.2026
2026-03-18
RT I
2026-04-07
1
107042026001
2026-04-17
2026-04-15
RT I
2026-04-29
3
129042026003
2026-06-01
2026-05-18
RT I
2026-06-03
1
103062026001
2026-06-12
2026-06-02
RT I
2026-06-30
1
130062026001
2026-10-01
2026-06-17
RT I
2026-07-09
5
109072026005
2026-08-01
1
ÜLDSÄTTED
1
Üldsätted
1
Seaduse reguleerimisala
1
Käesolev seadus sätestab liikluskorralduse Eesti teedel, liiklusreeglid, liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded, tee omaniku kohustused ja teede rahastamise, teekasutustasu ning registreerimistasu tasumise tingimused ja määrad, mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite registreerimise ja neile esitatavad nõuded, juhtimisõiguse andmise, mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaja ning liiklusregistri korraldamise ja pidamise nõuded ning vastutuse liiklusreeglite rikkumise eest.
RT I
2024-08-17
1
117082024001
2025-01-01
2
Käesolev seadus reguleerib ka maastikusõidukite maastikul liiklemist.
2
1)]]>
Käesoleva seaduse §-s 69 sätestatut kohaldatakse mootorsõiduki juhile ka sõiduki juhtimisel väljaspool teed.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
3
Käesolev seadus laieneb Eesti territooriumil viibivale välismaalasest liiklejale ja välismaal registreeritud sõidukile, kui rahvusvaheliste lepingutega ei ole ette nähtud teisiti.
4
Käesolevas seaduses ei käsitleta liiklusena liikumist ja paiknemist teel, mis on suletud liikluseks võistluste ja massiürituste läbiviimiseks, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti korraldusel või teehoiu või muul sellisel eesmärgil.
RT I
2011-12-29
1
129122011001
2012-01-01
5
Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
1
1. ]]>
Teehoiu rahastamine ja teehoiukava
1
Riigiteedega seonduvat tegevust (edaspidi teehoid) rahastatakse teehoiukava alusel.
2
Riigiteede teehoiu rahastamise maht ning kohalike teede hoiu toetuste maht aastate kaupa nähakse ette riigi eelarvestrateegias.
3
Raha teehoiuks määratakse igaks eelarveaastaks riigieelarves.
4
Riigieelarves kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondis nähakse ette kohaliku omavalitsuse üksustele toetus kohalike teede hoiuks.
5
Kui riigieelarves on ette nähtud kohalike teede hoiuks juhtumipõhine toetus, jaotatakse toetus kooskõlas riigieelarve seadusega.
6
Riigiteede teehoiukava peab sisaldama vähemalt ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide nimekirja koos rahastamise mahu ja allikatega aastate kaupa. Teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames võib ehitada osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. Teehoiukava võib lisaks riigiteedele sisaldada ka kohalike teede liiklusohutust toetavaid tegevusi.
7
Riigiteede teehoiukava koostab Kliimaministeerium vähemalt neljaks aastaks ja seda muudetakse vajaduse korral igal aastal.
RT I
2023-06-30
1
130062023001
2023-07-01
8
Riigiteede teehoiukava kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
9
Vabariigi Valitsus võib teehoiukava kehtestamisel volitada valdkonna eest vastutavat ministrit teehoiukava muutmiseks Vabariigi Valitsuse määratud ulatuses, kui riigiteede teehoiuks kavandatud rahastamise maht teehoiukava kehtivuse ajal muutub.
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
2
Mõisted
Käesoleva seaduse tähenduses:
1
anda teed (mitte takistada) on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust;
2
asula on hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asula liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega;
3
auto on sõitjate või veose veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis. Autoks loetakse ka elektrikontaktliiniga ühendatud mitterööbassõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat;
3
1)]]>
automaatne liiklusjärelevalve süsteem on tehnoloogiliste seadmete kogum, mis koosneb järelevalvekaamerast, sõidukiiruse mõõtmisel kiirusmõõturist, dokumenteerimisseadmest ja muudest vajalikest lisaseadmetest, mis on ette nähtud liiklusalase õigusrikkumise fikseerimiseks ning mille salvestist on õigus kasutada mootorsõiduki ja selle juhi, omaniku või vastutava kasutaja tuvastamiseks;
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-01
4
autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend;
5
buss on sõitjate vedamiseks ettenähtud auto, milles on lisaks juhikohale rohkem kui kaheksa istekohta;
6
eesõigus on liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat;
7
eraldusriba on sõiduteid eraldav tõkke-, haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks;
8
foor on teedel kasutatav elektriline seade liikluse reguleerimiseks valgussignaalide abil;
9
haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk. Haagiseks ei loeta pukseeritavat seadet ega vahetatavat pukseeritavat seadeldist;
10
halb nähtavus on ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutine olukord, kui teel vaadeldavat objekti ei ole võimalik taustast eristada kaugemalt kui 300 meetrit;
11
helkur on vahend inimese või muu objekti märgatavuse suurendamiseks pimeda ajal sellelt vahendilt valgusallika poole tagasi peegelduva valguse abil, mis on nähtav lähitulede valgusvihus vähemalt 150 meetrit ja kaugtulede valgusvihus vähemalt 300 meetrit;
12
hädapeatamine on sõiduki seismajätmine või -jäämine, kui sõidu jätkamine on ohtlik või tehniliselt võimatu;
13
jalakäija on jalgsi, ratastoolis või muu sarnase üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud sõidukiga liikleja. Jalakäijaks loetakse ka inimese lihasjõul liikuvat rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muud sellesarnast vahendit kasutav liikleja ning jalgratast või mittetöötava mootoriga ühe- või kaherattalist sõidukit käekõrval lükkav liikleja;
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
14
jalgratas on vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese lihasjõul pedaalide või käsiväntade-hoobade abil, ja eelnimetatud tingimustele vastav sõiduk, mis on varustatud kuni 0,25-kilovatise püsi-nimivõimsusega elektrimootoriga, mille väljundvõimsus väheneb sõiduki kiiruse kasvades ning mille toide lakkab, kui sõitja lõpetab väntamise või enne, kui sõiduki kiirus saavutab 25 kilomeetrit tunnis. Jalgrattaks ei loeta ratastooli, mis on ette nähtud liikumiseks piiratud liikumisvõimega isikule;
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
15
jalgratta- ja jalgtee on jalgrattaga, kergliikuriga, pisimopeediga, robotliikuriga ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud tee või teeosa, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Sõiduteega teede ristmikul on jalgratta- ja jalgtee sõidutee osa;
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
16
jalgrattarada on jalgrattaga, kergliikuriga, pisimopeediga või kaherattalise mopeediga liiklemiseks ettenähtud ja teekattemärgisega tähistatud pikisuunaline sõiduteeosa;
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
17
jalgrattatee on jalgrattaga, kergliikuriga, pisimopeediga või kaherattalise mopeediga liiklemiseks ettenähtud sõiduteest ehituslikult eraldatud või eraldi asuv teeosa või omaette tee, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Sõiduteega teede ristmikul on jalgrattatee sõidutee osa;
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
18
jalgtee on jalakäija, robotliikuri ja kergliikuriga liiklemiseks ettenähtud omaette tee, mis võib olla tähistatud asjakohase liiklusmärgiga;
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
19
juht on isik, kes juhib sõidukit või maastikusõidukit, juhib või ajab teel loomi. Õppesõidu või sõidupraktika ajal loetakse juhiks ka mootorsõidukijuhi õpetajat või -juhendajat, eksamisõidul loetakse juhiks eksamineeritav;
20
jäätee on külmunud veekogule sõidukite ja jalakäijate liikluseks ajutiselt rajatud, asjakohaste liikluskorraldusvahenditega tähistatud tee;
21
kerghaagis on haagis, mille täismass ei ületa 750 kilogrammi;
21
1) ]]>
kergliikur on käesoleva seaduse § 87 lõike 12 nõuetele vastav ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, välja arvatud jalgratas. Kergliikuriks loetakse ka käesoleva paragrahvi punktis 80 nimetatud tasakaaluliikurit;
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
22
kiirtee on asjakohaste liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega tähistatud spetsiaalselt mootorsõidukite liikluse jaoks rajatud tee, mis ei teeninda teega külgnevaid kinnistuid, millel on kummagi sõidusuuna jaoks eraldatud sõiduteed ja kus ei ole ühel tasandil ristumisi tee, raudtee, trammitee, jalgratta- ja jalgtee, jalgrattatee, jalgtee ega kõnniteega;
23
kiiruspiirik on mootorsõiduki kiirust piirav seade;
24
kontrollija on seadusega antud pädevuse piires sõidukeid, liiklejaid ja sõitjaid kontrolliv isik, kellel on kaasas oma pädevust tõendav dokument;
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
25
kõnnitee on jalakäija, robotliikuri ja kergliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega;
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
26
kõrvalepööre on parem- või vasakpööre;
26
1) ]]>
lasterühm on lastehoiulaste, lasteaialaste ja põhikooli esimese kooliastme õpilaste rühm;
RT I
2025-01-09
1
109012025001
2025-09-01
27
liikleja on isik, kes osaleb liikluses jalakäija või juhina;
28
liiklus on jalakäija(te) või sõiduki(te) liikumine ja paiknemine teel. Liikluseks loetakse ka kariloomade ajamist ja ratsutamist;
28
1) ]]>
liiklusjärelevalve on riiklik järelevalve liikluse ja maastikusõidukite liikumise üle;
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
29
liikluskorraldusvahend on liiklust korraldav või suunav vahend (foor, liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost, tähiskoonus, tõkkepuu, ohutussaar või muu selline);
30
liiklusmärk on märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda;
31
liiklusoht on olukord, mis sunnib liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma;
31
1) ]]>
liiklusväline teabevahend on püsivalt maapinnaga ühendatud alusele või teisaldatavale kandekonstruktsioonile või muule teabevahendi kandjale paigaldatud kuulutus, teadaanne, reklaam või märgis, mis ei ole ette nähtud liikluse korraldamiseks või mis ei ole liikluskorraldusvahendi kohta kehtestatud nõuete kohane;
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
32
liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju;
33
liikumispuudega isik on keskmise, raske või sügava liikumispuudega isik;
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
34
liikurmasin on ratastel või roomikutel liikuv, teatud kindla töö tegemiseks ettenähtud mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on suurem kui 6, kuid väiksem kui 40 kilomeetrit tunnis. Liikurmasinaks ei loeta auto alusel valmistatud eritöömasinat;
35
maastik on maa-ala, mis ei ole tee ehitusseadustiku tähenduses ja mis ei ole ette nähtud mootorsõiduki, trammi ega raudteesõiduki liiklemiseks;
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
36
maastikusõiduk on mootori jõul maastikul liikumiseks ettenähtud liiklusvahend, mis ei ole käesoleva seaduse tähenduses mootorsõiduk;
37
manööver on igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus või ümberpõige;
38
masinrong on traktorist või liikurmasinast (veduk) ja haagisest või pukseeritavast seadmest või vahetatavast pukseeritavast seadeldisest koostatud sõidukite kombinatsioon;
39
mootorratas on külghaagisega või külghaagiseta kaherattaline mootorsõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 50 kuupsentimeetri või valmistajakiirus ületab 45 kilomeetrit tunnis. Mootorrattaks loetakse ka eelnimetatud tingimustele vastavat sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattalist mootorsõidukit;
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
40
mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, jalgratas, kergliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis;
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
41
mootorsõiduki juhtimine on isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust;
42
mopeed on kahe-, kolme- või neljarattaline mootorsõiduk, mille tühimass ei ületa 425 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ei ületa 45 kilomeetrit tunnis ning mille sisepõlemismootori kasulik võimsus või elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa kahe- ja kolmerattalisel mopeedil nelja kilovatti ning neljarattalisel mopeedil kuut kilovatti. Kaherattalise mopeedi sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit ning kolme- ja neljarattalise mopeedi sädesüütega sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit;
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
43
märguriietus on reguleerija märgatavuse suurendamiseks ettenähtud riietusese;
44
möödasõit on ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõites. Möödasõiduks ei loeta ümberpõiget ega möödumist;
45
möödumine on ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõitmata. Möödumiseks loetakse ka vastusõitvast sõidukist möödumist;
46
numbrituli on tuli, mis valgustab sõiduki tagumist registreerimismärki;
47
ohutussaar on jalakäijate ohutust sõidutee ületamisel suurendav teerajatis;
48
ohutusvest on liikleja märgatavuse suurendamiseks ettenähtud riietusese;
49
parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks;
50
parkla on sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad;
51
peatee on asjakohase liiklusmärgiga tähistatud tee kogu selle ulatuses. Ristmikul on peateeks asjakohase liiklusmärgiga tähistatud tee lõikuva tee suhtes, kattega tee kruusatee või pinnastee suhtes ja kruusatee pinnastee suhtes. Kruusa- või pinnastee kattega lõik enne lõikumist kattega teega ei muuda kruusa- või pinnasteed kattega teeks;
52
peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose peale- või mahalaadimise ajaks. Peatumiseks ei loeta sõiduki seismajäämist liiklusvoos või liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel;
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
53
piiratud nähtavus on olukord, kui tee kurvid, tõusuharjad, teeäärsed rajatised, haljastus või teel olevad takistused vähendavad nähtavust teel niivõrd, et sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega sõitmine võib muutuda ohtlikuks;
54
pimeda aeg on ajavahemik ehast koiduni, kui loodusliku valguse vähesuse tõttu on nähtavus alla 300 meetri;
55
pime isik on isik, kelle paremini nägeva silma nägemisteravus koos korrektsiooniga on alla 0,1 või kelle vaateväli on kitsam kui 20 kraadi;
56
pisimopeed on vähemalt kaherattaline istekohaga sõiduk, mille suurim kasulik võimsus sisepõlemismootori korral või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral ei ületa ühte kilovatti ja valmistajakiirus ei ületa 25 kilomeetrit tunnis;
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
57
pukseerimine on mootorsõidukiga teise mootorsõiduki, autorongi või masinrongi järelvedamine;
58
pukseeritav seade on mootorsõiduki haakes järelveetav või ees tõugatav mehhanism, konstruktsioon, ehitis või muu seadis, millel on vähemalt üks ratas, mis püsivalt maapinnale toetub;
59
pukseeritava seadme vedu on ka vahetatava pukseeritava seadeldise vedu;
60
pärisuunavöönd on sõidukite ühes suunas liiklemiseks ettenähtud sõidutee või selle osa. Kahesuunalise liiklusega sõidutee puhul loetakse pärisuunavööndiks sõidutee parempoolset osa, mida vasakult piirab liikluskorraldusvahend, selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon. Sõidutee keskel sõiduteega samal tasandil asuvate trammiteede korral on suunavööndite eralduspiiriks trammiteede mõtteline keskjoon. Pärisuunaline trammitee kuulub pärisuunavööndisse. Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistega tähistatud sõidurada, on pärisuunavööndiks ainult parempoolne sõidurada, kui liikluskorraldusvahend ei määra teisiti. Kui teel on eraldi rada ühissõidukile, aeglasele, raskele või muule sõidukile, mis ei ole raudteesõiduk ega rööbassõiduk, on selle eraldi raja sõiduteepoolne äär pärisuunavööndi ääreks muule mitterööbassõidukile;
61
pööre on kõrvale- või tagasipööre;
62
püsi-nimivõimsus on valmistaja poolt määratud nimivõimsus kestevkoormusel;
63
raskeveos on veosega või veoseta sõiduk, autorong või masinrong, mille tegelik mass või mis tahes telje koormus ületab käesoleva seaduse § 80 alusel kehtestatud nõudeid;
64
raudteesõiduk on raudteeveerem raudteeseaduse tähenduses;
65
raudteeülesõidukoht on tee ja raudtee samatasandiline lõikumiskoht. Tee ja raudteeülesõidukoha piiriks on tõkkepuu, selle puudumisel ühe- või mitmerööpmelist raudteed tähistavate liiklusmärkide asukoht;
66
registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei tohi ületada täismassi;
67
reguleerija on oma pädevuse piires liiklejaid suunav või peatav isik;
68
ristmik on samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Ristmik on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ristmik reguleerimata;
68
1) ]]>
robotliikur on ratastel või muul veermikul maapinnaga kontaktis liikuv osaliselt või täielikult automaatne või kaugjuhitav sõiduk, mis kasutab ümbritseva keskkonna kohta teabe saamiseks andureid, kaameraid või muid seadmeid ja mis on saadud teavet kasutades suuteline liikuma osaliselt või täielikult juhi kontrollita;
RT I
2017-07-04
7
104072017007
2017-07-14
68
2) ]]>
robotliikuri kasutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes on robotliikuri otsene valdaja ja kasutab robotliikurit liikluses. Robotliikuri kasutaja ei ole isik, kellele osutatakse robotliikuriga lepingu alusel või muul alusel teenust ja teenuse kasutaja ei oma sisulist kontrolli robotliikuri hooldamise, käitamise ega robotliikuri liiklusesse lubamise üle;
RT I
2017-07-04
7
104072017007
2017-07-14
68
3) ]]>
robotliikuri juhtimine on robotliikuri liikumiskiiruse või -suuna muutmine füüsilise isiku poolt vahetult või kaugjuhtimise teel elektrooniliste, manuaalsete või muude juhtimisseadmete abil. Robotliikuri juhtimiseks loetakse ka robotliikurile liikumisteekonna või sihtkoha määramist ja sellega seonduvate liikumis- ja peatumiskäskude andmist ajaks, millal robotliikur osaleb liikluses osaliselt või täielikult juhi kontrollita, kuid üksnes ulatuses, milles robotliikur tegutseb nende käskude kohaselt;
RT I
2017-07-04
7
104072017007
2017-07-14
69
rööbassõiduk on rööbastel liiklemiseks ettenähtud sõiduk. Rööbassõidukiks käesoleva seaduse mõistes ei loeta raudteesõidukit;
70
suurveos on veosega või veoseta sõiduk, autorong või masinrong, mille kas või üks mõõde ületab käesoleva seaduse § 80 alusel kehtestatud nõudeid;
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
71
sõiduauto on sõitjate vedamiseks ettenähtud auto, milles on lisaks juhikohale kuni kaheksa istekohta;
72
sõidueesõigusega tee on tee, kus juhil on sõidueesõigus lõikuval teel sõitva juhi suhtes;
73
sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul;
74
sõidukite kolonn on kaks või enam üksteise järel organiseeritult liikuvat sõidukit;
75
kehtetu -
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
76
sõidurada on sõidutee pikiriba, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. Kaherattaline mootorratas ja mopeed võivad sõidurajal liikuda kahes reas;
77
sõidurida on rida, mille moodustavad üksteise järel sõitvad sõidukid;
78
sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil lõikuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede lõikumisala. Sõiduteeäärt näitab asjakohane teemärgis või selle puudumisel teepeenra, eraldus-, haljas- või muu riba äär, rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas, on mitterööbassõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas;
79
sõitja on isik, kes kasutab liiklemiseks sõidukit, kuid ei juhi seda;
80
tasakaaluliikur on ühe inimese vedamiseks mõeldud elektri jõul liikuv isetasakaalustuv üheteljeline sõiduk;
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
81
tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed kattega teeks, kruusateeks ja pinnasteeks. Kattega tee on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist kattega (asfalt-, tsementbetoon- või muu selline kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee. Kruusatee on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee. Pinnastee on põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud;
82
teega külgnev ala on teeäärne piirkond, kus asuv rajatis on juhile teelt näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee;
83
teemärgis on teekattemärgis ja püstmärgis, millega kehtestatakse teatav liikluskord, aidatakse liikluses orienteeruda ja juhitakse tähelepanu erinevatele ohuallikatele. Teekattemärgis on teekattele kantud joon, nool, kirje või kujutis. Püstmärgis on teerajatise äärel vaheldumisi asetsevad valged ja mustad vöödid või valgele postile kantud helkur koos musta vöödiga või ilma selleta;
84
tegelik mass on sõiduki mass konkreetsel ajahetkel koos juhi, sõitjate ja veosega;
85
teljekoormus on osa sõiduki massist, mis telje kaudu koormab teed;
86
traktor on rataste või roomikutega põllu- või metsatööks ettenähtud mootorsõiduk, millel on vähemalt kaks telge ja mille valmistajakiirus on vähemalt kuus kilomeetrit tunnis. Traktoriks ei loeta auto alusel valmistatud eritöömasinat;
87
tramm on sõitjate vedamiseks ettenähtud elektrikontaktliiniga ühendatud rööbashaagisega või rööbashaagiseta rööbassõiduk;
88
troll on sõitjate vedamiseks ettenähtud elektrikontaktliiniga ühendatud auto, millel on lisaks juhikohale rohkem kui kaheksa istekohta;
88
1) ]]>
täiselektriline mootorsõiduk on mootorsõiduk, mille veomootoriks on elektrimootor ja millel puudub sisepõlemismootor;
RT I
2024-08-17
1
117082024001
2025-01-01
89
täismass on valmistaja määratud juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõiduki suurim mass;
90
tühimass on valmistaja määratud täisvarustuses sõiduki mass;
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
91
vahetatav pukseeritav seadeldis on põllu- või metsamajanduses kasutatav mehhanism, mille peamine otstarve on täiendada või muuta traktori funktsioone ja mis on konstrueeritud traktori haakes vedamiseks;
92
valmistajakiirus on sõidukile valmistaja määratud suurim kiirus;
93
vastutav kasutaja on Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud Eestis alalist elukohta omav füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka käesolevas punktis nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja;
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
94
veoauto on veose veoks, sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud auto;
RT I
2021-03-30
1
130032021001
2021-04-09
95
õppesõiduväljak on selleks kohandatud ja muuks liikluseks suletud kattega tee või maa-ala;
96
õueala on jalakäijate ja sõidukite samaaegselt liiklemiseks ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud sõidukite kiirust ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega;
97
ühissõiduk on ühistranspordiseaduse kohaselt ühistransporditeenust osutav buss, troll, tramm või sõitjaid vedav ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud sõiduauto;
98
ühissõidukirada on käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud sõidukile liiklemiseks ettenähtud sõiduteeosa, mis on tähistatud asjakohase liikluskorraldusvahendiga;
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
99
ülekäigukoht on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud ja asjakohaselt tähistatud teeosa, kus jalakäijal ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab;
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
100
ülekäigurada on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohase liikluskorraldusvahendiga tähistatud teeosa, kus juht on kohustatud jalakäijale teed andma. Ülekäigurada on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ülekäigurada reguleerimata;
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
101
ümberpõige on möödumine sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist või muust takistusest kasutatavalt sõidurajalt välja sõites.
2
Liiklusohutus
3
Liiklejate turvalisuse tagamine
1
Riikliku liiklusohutuspoliitika töötab välja Vabariigi Valitsus.
2
Liiklejate turvalisuse ja liiklusohutuse tagamist korraldab Kliimaministeerium.
RT I
2023-06-30
1
130062023001
2023-07-01
3
Liiklusjärelevalvet korraldab Siseministeerium.
4
Liiklushariduspoliitika elluviimist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium.
5
Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase selgitus- ja kasvatustöö läbiviimist elanikkonna seas, koolides ja lasteasutustes oma haldusterritooriumil.
6
Planeeringute koostamisel ja kehtestamisel peab kohalik omavalitsus tagama liiklusohutusnõuete järgimise.
4
Liikluskasvatus
1
Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on:
1
ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt;
2
teadmised ja oskused, mis toetavad nende endi ja teiste liiklejate toimetulekut ja ohutust mitmesugustes liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina;
3
tauniv hoiak lubatud alkoholi piirmäära ületanuna või joobeseisundis juhtimise, samuti sellises seisundis oleva mootorsõidukijuhi juhitavas sõidukis sõitmise suhtes.
RT I
2017-07-07
1
107072017001
2017-11-01
2
Laste liikluskasvatust viivad läbi ja neid valmistavad ohutuks liiklemiseks ette:
1
lapsevanem ja seaduslik esindaja;
2
lastehoiud, lasteaiad, põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused, huvikoolid või muud pädevad asutused.
RT I
2025-01-09
1
109012025001
2025-09-01
3
Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 loetletud asutuste poolt läbiviidava laste liikluskasvatuse korra kehtestab
määrusega.
4
Täiskasvanute liikluskasvatust viiakse läbi koolituste, massimeedia, liiklusohutuskampaaniate, infopäevade, sihtotstarbeliste teabematerjalide ja muu taolise vahendusel.
5
Rahvuslik liiklusohutusprogramm
1
Rahvusliku liiklusohutusprogrammi eesmärgiks on meetmete efektiivsem rakendamine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks ja liiklusõnnetuste läbi hukkuvate ning vigastada saavate inimeste arvu pidevaks vähendamiseks.
2
Rahvuslikku liiklusohutusprogrammi viivad ellu ministeeriumid ja ametkonnad, kelle pädevuses on liiklusohutusalaste meetmete väljatöötamine ja rakendamine, kohalikud omavalitsused, riiklikud ja mitteriiklikud institutsioonid, kelle pädevuses on liiklejate koolitamine ja nendes õigete hoiakute ning ohutute liiklusharjumuste kujundamine.
3
Kohaliku omavalitsuse tasandil korraldatakse rahvusliku liiklusohutuseprogrammi elluviimist regionaalsete ja kohalike liiklusohutusprogrammide ning tegevuskavade kaudu.
5
1. ]]>
Teave tee seisundi ja kasutuskorralduse kohta
1
Riigiteede seisundi, tee sulgemise ning tee kasutamise ja kaitse põhinõuete kohta annab teavet Transpordiamet. Operatiivinfot riigiteede liiklusolude kohta annab Transpordiamet üleriigilise levikuga raadio ning interneti kaudu.
2
Transpordiamet teavitab üleriigilise levikuga raadio kaudu riigitee liikluskorralduse olulisest muudatusest ja selle kehtimisajast vähemalt 24 tundi ette. Avalikult kasutatava tee omanik peab liikluskorraldusest ja liikluskorralduse muudatusest teatama viisil, mis võimaldab teavet saada sellel liiklejal, kes seda vajab.
3
Tugeva lumetuisu ja kiilasjää tekkimise korral ning muul liikluskorraldust või liiklusohutust oluliselt mõjutaval juhul annab Transpordiamet üleriigilise levikuga raadio kaudu viivitamata teada riigitee olukorrast, samuti operatiivinfot loodus- või liiklusõnnetusest põhjustatud liikluskorralduse muudatustest.
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
5
2. ]]>
Avalikult kasutatava tee omaniku õigused ja kohustused
1
Avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud:
1
kõrvaldama teelt liiklust ohustava või nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa, liiklusele ohtliku ehitise, prahi, hukkunud loomad ja linnud;
2
liiklusõnnetuse korral ja muus teisi liiklejaid ohustavas olukorras paigaldama tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad liikluskorraldusvahendid.
2
Kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib avalikult kasutatava tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata.
3
Sõitjate turvalisuse tagamiseks peab avalikult kasutatava tee omanik hoolitsema nii tee kui ka sõitjate peale- ja mahamineku kohtade ohutuse eest.
4
Reisijate ohutuse tagamiseks võib avalikult kasutatava tee omanik seada nii ajutisi kui ka alalisi piiranguid muude sõidukite liiklemiseks ühissõidukite marsruudil.
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
5
3. ]]>
Liiklusväline teabevahend
1
Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa tee kaitsevööndisse, välja arvatud hoonetele, annab tee omanik. Loa saamiseks tuleb taotlejal esitada teabevahendi joonis ja paigutuse skeem.
2
Tee kaitsevööndi alale võib paigaldada liiklusvälise teabevahendi, mis:
1
ei eksita liiklejat ega varja tema eest liikluskorraldusvahendit;
2
ei raskenda liikluskorraldusvahendi eristamist;
3
ei ohusta liiklust liikleja pimestamisega ega tähelepanu hajutamisega;
4
ei piira nähtavust ristmikul.
3
Teele ja tee kaitsevööndi alale ei või paigaldada liiklusvälist teabevahendit, mis oma kujult, värvilt või kujunduselt on selline, et seda võidakse pidada liikluskorraldusvahendiks.
4
Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise nõuete eiramisega tekitatud kahju peab liiklejale hüvitama teabevahendi omanik.
5
Euroopa teedevõrgu teele ja selle kaitsevööndi alale võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada ainult rööpselt tee teljega.
6
Maantee kaitsevööndi alale võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel, kui teabevahendi sõiduteepoolse serva kaugus sõidutee äärest on vähemalt 12 meetrit.
7
Liiklusvälise teabevahendi omanik kannab kõik kulutused seoses teabevahendi paigaldamise, hoiu ja kõrvaldamisega.
8
Teele või tee kaitsevööndisse tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi peab teabevahendi omanik tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omaniku nõudel viivitamata kõrvaldama. Nõude täitmata jätmise korral on tee omanikul või tee kaitsevööndi maa omanikul õigus teabevahend kõrvaldada. Teabevahendi kõrvaldamise kulud kannab teabevahendi omanik.
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
3
Liiklus
6
Liikluse korraldamine
1
Liikluse korraldamise eesmärk on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus.
2
Liiklust korraldatakse liikluskorraldusvahenditega.
3
Liikluse korraldamisel kasutatavad liikluskorraldusvahendid peavad vastama käesolevas seaduses ja ehitusseadustikus sätestatud nõuetele.
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
4
Liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik.
5
Liikluskorraldusvahendit ei tohi kahjustada ega liiklejate eest varjata. Ilma asjaomast õigust omamata ei tohi liikluskorraldusvahendit paigaldada, teisaldada või eemaldada.
6
Liiklusmärkide ja teemärgiste (teekatte- ja püstmärgised) tähendused kehtestab
määrusega.
6
1. ]]>
Intelligentne transpordisüsteem
1
Intelligentne transpordisüsteem on süsteem, milles rakendatakse info- ja sidetehnoloogiat teeliikluse valdkonnas, sealhulgas infrastruktuur, sõidukid ja kasutajad, liikluskorralduses ja liikuvuse juhtimises ning samuti liidesena teise transpordiliigiga.
RT I
2012-05-25
7
125052012007
2012-06-04
1
1)]]>
Koostoimeline intelligentne transpordisüsteem on intelligentne transpordisüsteem, mis võimaldab selle kasutajatel suhelda ja teha koostööd turvatud ja usaldusväärsete sõnumite teel, sealhulgas tundmatu kasutajaga, kedagi diskrimineerimata.
RT I
2026-04-07
1
107042026001
2026-04-17
2
Intelligentse transpordisüsteemi ja teenuse väljatöötamisel ning kasutuselevõtmisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega (ELT L 207, 06.08.2010, lk 1–13), selle kohta sätestatud põhimõtteid ning nimetatud direktiivi alusel Euroopa Komisjoni vastuvõetud spetsifikatsiooni.
RT I
2026-04-07
1
107042026001
2026-04-17
2
1)]]>
Intelligentse transpordisüsteemi teenus käesoleva seaduse tähenduses on intelligentse transpordisüsteemi rakenduse pakkumine kindlaks määratud organisatsioonilise ja toimimisraamistiku abil, et aidata kaasa kasutusohutusele, -tõhususele, -mugavusele ja kestlikele liikumisvõimalustele ning hõlbustada ja toetada transpordi- ja reisitoiminguid.
RT I
2026-04-07
1
107042026001
2026-04-17
2
2)]]>
Intelligentse transpordisüsteemi teenuse väljatöötamisel ja kasutuselevõtmisel on prioriteetseteks valdkondadeks intelligentse transpordisüsteemi teenused, mis on seotud:
1
teabe ja liikumisvõimalustega;
2
reisimise, transpordi ja liikluskorraldusega;
3
liiklusohutuse ja liiklejate turvalisusega;
4
koostoimeliste, ühendatud ja automatiseeritud liikumisvõimalustega.
RT I
2026-04-07
1
107042026001
2026-04-17
2
3)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 22 sätestatud prioriteetsed valdkonnad on täpsustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL I lisas.
RT I
2026-04-07
1
107042026001
2026-04-17
2
4)]]>
Intelligentse transpordisüsteemi rakenduse ja teenuse toimimiseks vajalikke isikuandmeid töödeldakse üksnes niivõrd, kuivõrd see on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL I lisas kindlaks määratud intelligentse transpordisüsteemi rakenduste, teenuste ja meetmete toimimiseks, et tagada liiklusohutus ja liiklejate turvalisus ning tõhusamalt hallata liiklust, liikumisvõimalusi ja intsidente.
RT I
2026-04-07
1
107042026001
2026-04-17
2
5)]]>
Intelligentse transpordisüsteemi rakenduse ja teenuse toimimiseks vajalike isikuandmete töötlemisel tuleb need anonüümida, kui see on tehniliselt teostatav ja andmete töötlemise eesmärki arvestades võimalik. Kui anonüümimine ei ole võimalik, kuid pseudonüümimine on tehniliselt teostatav ja andmetöötluse eesmärke on võimalik saavutada pseudonüümitud andmeid kasutades, tuleb isikuandmed pseudonüümida.
RT I
2026-04-07
1
107042026001
2026-04-17
3
Kui Euroopa Komisjon võtab vastu spetsifikatsiooni, võib
kehtestada määrusega täpsemad tingimused ja korra intelligentse transpordisüsteemi väljatöötamiseks ning kasutuselevõtuks.
RT I
2012-05-25
7
125052012007
2012-06-04
4
Eesti teabevärav on riiklik juurdepääsupunkt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL ning selle alusel Euroopa Komisjoni vastuvõetud spetsifikatsioonide tähenduses, mille kaudu teevad andmevaldajad staatilised ja dünaamilised andmed kättesaadavaks.
RT I
2026-04-07
1
107042026001
2026-04-17
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/40/EL ning selle alusel Euroopa Komisjoni vastuvõetud spetsifikatsioonides loetletud andmete valdajad tagavad staatiliste ja dünaamiliste andmete masinloetaval kujul kättesaadavuse kedagi diskrimineerimata riikliku juurdepääsupunkti kaudu nimetatud direktiivi III ja IV lisas sätestatud tähtaegadel ja ulatuses. Andmevaldaja vastutab andmete ajakohasuse ja õigsuse eest.
RT I
2026-04-07
1
107042026001
2026-04-17
6
Staatilised andmed käesoleva seaduse tähenduses on staatilised andmed komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/670, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL kogu ELis reaalajas saadava liiklusteabe teenuste osutamise osas (ELT L 122, 25.04.2022, lk 1–16), artikli 2 punkti 5 tähenduses.
RT I
2026-04-07
1
107042026001
2026-04-17
7
Dünaamilised andmed käesoleva seaduse tähenduses on dünaamilised andmed komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/670 artikli 2 punkti 6 tähenduses.
RT I
2026-04-07
1
107042026001
2026-04-17
8
Andmevaldaja käesoleva seaduse tähenduses on andmevaldaja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/670 artikli 2 punkti 14 tähenduses.
RT I
2026-04-07
1
107042026001
2026-04-17
9
Transpordiamet on pädev asutus, kellel on õigus teha vastavushindamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL ning selle alusel Euroopa Komisjoni vastuvõetud spetsifikatsioonide nõuete täitmise üle.
RT I
2026-04-07
1
107042026001
2026-04-17
10
Kliimaministeerium ja oma pädevuse piires Transpordiamet teevad prioriteetsetes valdkondades koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ning vajaduse korral ka asjaomaste sidusrühmadega. Koostööd tehakse asjakohasel juhul enne Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL alusel nendes valdkondades spetsifikatsioonide vastuvõtmist ning selle järel sama direktiivi artikli 5 lõikes 3 nimetatud viisil ja valdkondades.
RT I
2026-04-07
1
107042026001
2026-04-17
6
2. ]]>
Teemaksu elektrooniline kogumine
Kehtetu -
RT I
2021-11-30
4
130112021004
2021-12-01
6
3. ]]>
Euroopa elektroonilise teemaksu kogumise teenus
1
Euroopa elektroonilise teemaksu kogumise teenus (edaspidi ka elektroonilise teemaksu kogumise teenus ja teenus) on Euroopa Liidu liikmesriikides teemaksu kogumise hõlbustamiseks osutatav teenus, mida selle osutaja pakub elektroonilise teemaksu kogumise süsteemi ja sõiduki seadmestikku kasutades ühe või mitme elektroonilise teemaksu kogumise piirkonda käsitleva lepingu alusel teenuse kasutajale.
2
Elektroonilise teemaksu kogumise teenuse osutaja peab teenuse kasutajale kättesaadavaks tegema sõiduki seadmestiku, mis on koostalitlusvõimeline ja sobib kasutamiseks elektroonilistes teemaksu kogumise süsteemides, kus kasutatakse vähemalt ühte Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/520 liidu elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime ja teemaksude tasumata jätmist käsitleva piiriülese teabevahetuse hõlbustamise kohta (ELT L 91, 29.03.2019, lk 45–76) artikli 3 lõikes 1 nimetatud tehnoloogiat.
3
Elektrooniline teemaksu kogumise süsteem on süsteem, mille puhul tee kasutaja kohustus maksta teemaksu tekib ja on seotud üksnes sõiduki teemaksuga hõlmatud piirkonnas viibimise automaatse tuvastamisega sõiduki seadmestikuga toimuva kaugside või numbrimärgi automaatse tuvastamise kaudu.
4
Elektroonilise teemaksu kogumise piirkond on tee, teedevõrk, rajatis või praam, mille kasutamise eest kogutakse teemaksu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/520 tähenduses, kasutades elektroonilist teemaksu kogumise süsteemi.
5
Sõiduki seadmestik on elektroonilise teemaksu kogumise teenuse osana kasutatav sõidukisse integreeritud või sõidukis asuv seade andmete kogumise, salvestamise, töötlemise ning kaugvastuvõtmise ja -edastamise otstarbel, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/520 artiklis 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.05.2014, lk 62–106) ning 2014/30/EL elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 96, 29.03.2014, lk 79–106) sätestatud nõuetele.
6
Sõiduki seadmestiku ja koostalitlusvõime komponentide nõuetele vastavuse tõendamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/520 artiklit 15, komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2020/203, milles käsitletakse sõidukite klassifitseerimist, Euroopa elektroonilise maksukogumisteenuse kasutajate kohustusi, koostalitluse komponentide suhtes kohaldatavaid nõudeid ja teavitatud asutuste sobivuse miinimumkriteeriume (ELT L 43, 17.02.2020, lk 41–48), komisjoni rakendusmäärust (EL) 2020/204, milles käsitletakse Euroopa elektroonilise maksukogumisteenuse osutajate üksikasjalikke kohustusi, Euroopa elektroonilise teemaksu kogumise piirkondi käsitleva teatise miinimumsisu, elektrooniliste liideste ja koostalitluse komponentide suhtes kohaldatavaid nõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/750/EÜ (ELT L 43, 17.02.2020, lk 49–62), ning toote nõuetele vastavuse seaduse 3. peatükki.
7
Elektroonilise teemaksu kogumise süsteemi kasutusele võtmisel koostab Transpordiamet komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2020/204 vastava elektroonilise teemaksu kogumise piirkonda käsitleva teatise ning avaldab selle piisava ajavaruga, mis võimaldab huvitatud teenuse osutajatel läbida käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud koostalitlusvõime komponentide nõuetele vastavuse tõendamine ja teemaksu koguja kehtestatud akrediteerimismenetlus hiljemalt üks kuu enne elektroonilise teemaksu kogumise süsteemi käivitamist.
8
Elektroonilise teemaksu kogumise süsteemi tehnoloogiline lahendus peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/520, komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/203 ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/204 sätestatud nõuetele.
9
Elektroonilise teemaksu kogumise süsteemi andmekogu, mis sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/520 artikli 21 lõikes 1 nimetatud andmeid, asutab ja selle põhimääruse kehtestab
määrusega.
RT I
2021-11-30
4
130112021004
2021-12-01
6
4. ]]>
Elektroonilise teemaksu kogumise teenuse osutajana tegutsemine
1
Elektroonilise teemaksu kogumise teenuse osutajana registreerimiseks esitab isik Transpordiametile taotluse ning teabe, mis kinnitab tema vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/520 artiklis 4 sätestatud nõuetele. Nõuetele vastavuse korral rahuldab Transpordiamet taotluse ja registreerib elektroonilise teemaksu kogumise teenuse osutaja käesoleva seaduse § 63 lõikes 9 nimetatud andmekogus, avaldab teenuse osutaja nime ja kontaktandmed oma veebilehel ning ajakohastab neid andmeid vähemalt kord aastas, informeerides muutunud andmetest Euroopa Komisjoni.
2
Elektroonilise teemaksu kogumise teenuse osutaja on Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud juriidiline isik, kes annab teenuse kasutajale lepingu alusel juurdepääsu teenusele ja kannab teenuse kasutaja tasutud teemaksu üle teemaksu kogujale.
3
Teemaksu koguja on juriidiline isik, kes kogub sõidukite liiklemise eest elektroonilise teemaksu kogumise piirkonnas teemakse.
4
Elektroonilise teemaksu kogumise teenuse osutaja avaldab oma veebilehel teenuse kasutajaga lepingu sõlmimise põhimõtted.
5
Elektroonilise teemaksu kogumise teenuse osutaja:
1
avaldab ühe kuu jooksul käesoleva seaduse § 63 lõikes 9 nimetatud andmekogus registreerimisest arvates oma veebilehel teabe teemaksu kogumise piirkondade kohta, mille kohta tal on sõlmitud elektroonilise teemaksu kogumise teenuse osutamist käsitlev leping, mis muu hulgas näeb ette, et teemaksu kogumise teenuse osutaja esitab teemaksu arve otse teenuse kasutajale, ja üksikasjaliku kava laiendada oma teenuste osutamist teistesse teemaksu kogumise teenuse piirkondadesse, välja arvatud need piirkonnad, kus teemaksu kogujad ei järgi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/520 artikli 6 lõiget 3;
2
sõlmib 36 kuu jooksul käesoleva seaduse § 63 lõikes 9 nimetatud andmekogus registreerimisest arvates elektroonilise teemaksu kogumise teenuse osutamist käsitleva lepingu vähemalt nelja Euroopa Liidu liikmesriigi kõikide elektroonilise teemaksu kogumise piirkondade teemaksu kogujatega, avaldab oma veebilehel teabe lepinguga hõlmatud elektroonilise teemaksu kogumise piirkondade kohta ning ajakohastab seda teavet vähemalt kord aastas;
3
teeb teemaksu kogujale kohe kättesaadavaks andmed sõiduki ja selle omaniku või valdaja kohta, keda kahtlustatakse teemaksu tasumata jätmises.
RT I
2021-11-30
4
130112021004
2021-12-01
6
5. ]]>
Riiklik järelevalve elektroonilise teemaksu kogumise teenuse osutaja kohustuste täitmise üle
1
Järelevalve elektroonilise teemaksu kogumise teenuse osutaja kohustuste täitmise üle on tegevus, mille eesmärk on kontrollida käesoleva seaduse § 63 lõikes 2 või § 64 lõikes 4 või 5 sätestatud kohustuste täitmist elektroonilise teemaksu kogumise teenuse osutaja poolt.
2
Järelevalvet elektroonilise teemaksu kogumise teenuse osutaja üle teostab Transpordiamet.
3
Järelevalvet tegeval ametnikul on õigus nõuda teenuse osutajalt asjakohaste dokumentide, andmete, protokollide ja selgituste esitamist.
4
Kui elektroonilise teemaksu kogumise teenuse osutaja ei ole võimeline esitama kohustuste täitmist tõendavaid dokumente, on järelevalve teostajal õigus teha ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks.
5
Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 6400 eurot.
RT I
2021-11-30
4
130112021004
2021-12-01
6
6. ]]>
Elektroonilise teemaksu kogumise teenuse kasutaja
1
Elektroonilise teemaksu kogumise teenuse kasutaja on isik, kellel on teenuse kasutamiseks leping teenuse osutajaga.
2
Elektroonilise teemaksu kogumise teenuse kasutajal on õigus sõlmida leping ükskõik millise elektroonilise teemaksu kogumise teenuse osutajaga olenemata Euroopa Liidu liikmesriigist, kus sõiduk on registreeritud.
RT I
2021-11-30
4
130112021004
2021-12-01
6
7. ]]>
Elektroonilise teemaksu erisused
Riigiteel ei koguta elektroonilist teemaksu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/520 tähenduses.
RT I
2021-11-30
4
130112021004
2021-12-01
7
Fooritulede tähendus
1
Ümartuledega foor reguleerib sõidukite, jalakäijafoori puudumisel aga ka jalakäijate liiklust. Fooril on kolm ümmargust tuld: ülal punane, keskel kollane, all roheline. Erandina võidakse kasutada tulede rõhtasetusega foori, millel on vasakul punane, keskel kollane ja paremal roheline tuli.Tuled tähendavad järgmist:
1
roheline lubab liikuda;
2
roheline vilkuv lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest;
3
kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata;
4
punane keelab liikuda;
5
punane ja kollane korraga keelavad liikuda ja teatavad peatsest rohelise tule süttimisest.
2
Nooltuledega foor reguleerib sõidukite liiklust ristmikul. Foorituled on noolekujulised. Punane ja kollane tuli võivad olla ka ümmargused; sel juhul kantakse nendele noolte kontuurid. Tuled asuvad püstjalt. Tulede paigutus, põlemise järjekord ja tähendus on nii nagu ümartuledega fooril. Rohelise nooltule põledes tohib sõita noole suunas. Vasakule osutav roheline nooltuli lubab äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi.
3
Lisasektsioonidega foor reguleerib sõidukite liiklust ristmikul. Foori põhituled asuvad püstjalt nagu ümartuledega fooril. Rohelise tule kõrval on ühel või mõlemal pool lisasektsioon sõidusuunda näitava nooltulega, mis põleb roheliselt. Kui lisasektsioonis põleb roheline nooltuli, tohib sõita noole suunas mis tahes põhitule põledes. Vasakule osutav roheline nooltuli lubab äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi. Lisasektsiooni kustunud nooltule ajal ei tohi sõita noole suunas. Foori rohelisele põhitulele võib olla kantud noolkujutis, mis näitab lubatud sõidusuundi selle tule põledes.
4
Kollase vilkuva tulega foor osutab reguleerimata ristmikku, ülekäigurada või muud ohtlikku kohta.
5
Ühissõidukifoor reguleerib ühissõidukirajal sõitva sõiduki sõitu. Fooris on kolm püstjalt asetsevat valget tuld. Ülemine tuli kujutab S-tähte, keskmine rõht- ja alumine püstkriipsu. Viimase ülaots võib osutada pöörde suunda. Sisselülitatud tuled tähendavad järgmist: ülemine keelab sõita, keskmine keelab sõita ja teatab tulede vahetumisest, alumine lubab sõita.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
6
Suunamuutefoor reguleerib sõitu radadel, kus sõidusuund võib muutuda vastupidiseks. Kui foori vasakpoolses sektsioonis põleb kaldristikujuline punane tuli, siis on keelatud sõita rajal, mille kohal foor asub. Kui foori parempoolses sektsioonis põleb allasuunatud noole kujuline roheline tuli, siis on lubatud sõita rajal, mille kohal foor asub. Võidakse kasutada ka vahesektsiooni, milles võib koos rohelisega vilkuda või pidevalt põleda ülalt kaldu alla suunatud kollane nool. Vahesektsiooni noole põlemine näitab, et see sõidusuund suletakse peatselt ja sellelt rajalt tuleb ümber reastuda noolega osutatavas suunas. Kui suunamuutefoor ei tööta ja asub kahekordsete katkendjoontega tähistatud raja kohal, on sellele rajale sõitmine keelatud.
7
Ülesõidufoor reguleerib liiklust raudteeülesõidukoha, kai, eritalituse sõiduki väljasõidu koha ja lahtikäiva silla juures. Fooris on kaks vilkuvat punast tuld. Tulede vilkumine keelab edasi sõita. Raudteeülesõidukohal võidakse lisaks kahele punasele vilkuvale tulele kasutada aeglaselt vilkuvat valget tuld; valge tule vilkudes võib raudteed ületada, punaste tulede vilkudes aga mitte. Ülesõidufooris võidakse kasutada ka ainult punast ja rohelist tuld, mille tähendus on sama kui ümartuledega fooris.
8
Jalgrattafoor reguleerib jalgratta, kergliikuri, pisimopeedi ja kaherattalise mopeedi liiklust. Jalakäija ja jalgratta kujutisega foor reguleerib jalakäija, kergliikurijuhi, pisimopeedijuhi, robotliikuri ja jalgratturi liiklust. Foori kuju, tulede asetus ja tähendus on sama, mis ümartuledega fooril. Foori tuledel on jalgratta kujutis või jalakäija ja jalgratta kujutis või ümartuledega fooriga kohakuti on lisateatetahvel jalgratta kujutisega.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
9
Jalakäijafoor reguleerib jalakäija, kergliikurijuhi ja robotliikuri liiklust. Jalakäijafoor reguleerib ka jalgratturi ja pisimopeedijuhi liiklust, kui jalgratta- ja jalgteel ei ole kasutatud jalgrattafoori. Foori ülemises osas on punane jalakäija kujutis, mis keelab jalakäijal, kergliikurijuhil ja robotliikuriga ületada sõiduteed, ja all roheline jalakäija kujutis, mis lubab jalakäijal, kergliikurijuhil ja robotliikuriga ületada sõiduteed. Foori punane jalakäija kujutis keelab ja roheline lubab ületada sõiduteed ka jalgratturil ja pisimopeedijuhil, kui jalgratta- ja jalgteel ei ole kasutatud jalgrattafoori. Foor võidakse varustada helisignaaliga, mille katkendlik heli teatab, et põleb punane tuli, pidev heli aga, et põleb roheline tuli. Jalakäijafoori ülemist punast jalakäija kujutisega tuld võib vajaduse korral dubleerida.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
10
Foori juures võidakse kasutada sekundinäidikut, mis näitab, mitu sekundit jääb aega tule vahetumiseni.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
11
Nõuded fooridele kehtestab
määrusega.
7
1. ]]>
Tee tähistamine
1
Avalikult kasutatavale teele peab olema määratud kohanimeseaduse § 4 kohane kohanimi. Kohanime võib kohanimeseaduses sätestatud korras määrata ka muudele teedele.
2
Teede liigid, mis peavad olema tähistatud, ning juhatus- ja teeninduskohamärkide paigaldamise korra ja sihtpunktide viitamise süsteemi kehtestab vastava
määrusega.
3
Tee ehitamise ajal tagab liikluskorraldusvahendite nõuetekohase paigalduse ja liiklusohutuse ettevõtja ehitusseadustiku tähenduses.
4
Nõuded liikluskorraldusele kehtestab vastava
määrusega.
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
7
2. ]]>
Tee kasutamisele esitatavad nõuded
1
Keelatud on teed kahjustada ja risustada.
2
Tee kasutamisel peab veoste või sõitjate veoga tegelev isik andma tee omanikule tema nõudmisel andmeid teed kasutavate sõidukite, vedude mahu, teekonna ja sõidusageduse kohta.
3
Teed võib liiklusväliseks otstarbeks kasutada üksnes tee omaniku kirjalikul loal ja tema kehtestatud tingimustel.
4
Kui tee suletakse liiklusväliseks otstarbeks, peab asjaomase loa saanud isik hüvitama liikluse ümberkorraldamisega seotud kulud tee omanikule.
5
Eratee omanik peab lubama erateed kasutada alarmsõidukil, jälitussõidukil ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal Kaitseväe sõidukil. Muudel sõidukitel peab eratee omanik lubama erateed ajutiselt kasutada ainult juhul, kui samasse kohta mõistlikult juurdepääsu võimaldav avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud.
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
8
Liikluse reguleerimine
1
Reguleerija reguleerib liiklust juhul, kui seda on vaja teha liikluskorraldusvahendite märguannetest erineval viisil või kui olemasolevad liikluskorraldusvahendid ei taga teatud ajavahemikul liikluse normaalset kulgu, liiklustakistuste või -ummikute korral, samuti muudel juhtudel, kui liiklus on häiritud.
2
Reguleerija märguanne peab olema hästi nähtav ja üheselt mõistetav. Reguleerija peab märguande andma õigeaegselt, et juht ootamatu manöövri või kiiruse järsu muutmisega ei põhjustaks liiklusohtlikku olukorda ega segaks teiste liiklejate liiklemist. Täiendavalt võib reguleerija märguandmisel kasutada vilet, helisignaali või muud vahendit.
3
Liiklust reguleerib politseiametnik või abipolitseinik, kes on saanud sellekohase väljaõppe. Liiklust võib omandatud pädevuse piires reguleerida ka sellekohase väljaõppe saanud:
1
kaitseväe ja Kaitseliidu reguleerija kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite kolonni liikluses osalemise korral;
1
1) ]]>
kriisiolukorra ajal korrakaitseorgani poolt riiklikku järelevalvesse kaasatud reguleerija Kaitseväest või Kaitseliidust;
RT I
2026-06-30
1
130062026001
2026-10-01
2
päästeteenistuja ja vabatahtlik päästja;
RT I
2021-03-30
1
130032021001
2021-04-09
3
looduskaitsetöötaja kaitsealal looduskaitseseaduse tähenduses, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis ning selleni viivatel teedel;
4
riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutuse töötaja metsateedel;
5
raudteetöötaja raudteeülesõidukohal;
6
parvüleveo korraldaja sadamas;
7
parkimise korraldaja parklas;
8
teeomaniku või haldusorgani poolt ajutiselt liiklust reguleerima määratud isik seoses teetöödega ja ettenähtud korras kooskõlastatud ürituste ajal või muudel juhtudel, kui liiklus on häiritud või tee on ajutiselt üldiseks liikluseks suletud;
9
suurt või rasket veost saatev isik, kui liiklus on veose suuruse või raskuse tõttu häiritud või ohustatud;
10
lasterühma saatja laste ohutuse tagamisel;
11
kiirabibrigaadi liige sündmuskohal kannatanute ja kiirabibrigaadi ohutuse tagamisel;
12
reguleerija väljaõpet saav isik praktilise väljaõppe ajal.
9
Reguleerijale ja reguleerija koolitajale esitatavad nõuded
1
Reguleerijal peab olema käesoleva seaduse § 11 lõike 1 kohane märguriietus või vormiriietus.
2
Kiireloomulisel või lühiajalisel reguleerimisel võib erandina kanda käesoleva seaduse § 11 lõike 1 kohast ohutusvesti.
RT I
2014-05-10
1
110052014001
2014-05-20
3
Reguleerija peab olema vähemalt 18-aastane isik, kes on saanud koolituse vastavalt kehtestatud korrale. Parklas parkimist korraldav reguleerija võib erandina olla vähemalt 16-aastane isik. Erivedu saatev reguleerija peab lisaks omama vähemalt CE-kategooria autorongi juhtimisõigust. Käesoleva seaduse § 8 lõike 3 punktides 8 ja 9 nimetatud reguleerijal peab olema reguleerija tunnistus ning tema terviseseisund peab vastama vähemalt § 101 lõike 10 alusel B-kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud tervisenõuetele.
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuded ei laiene politseiametnikele, abipolitseinikele, kaitseväe ja Kaitseliidu reguleerijatele ning päästesündmuse vahendamisega seotud päästeteenistujatele ja vabatahtlikele päästjatele.
RT I
2021-03-30
1
130032021001
2021-04-09
5
Perioodiliselt mittekorduva, kuni kolm ööpäeva kestva reguleerimisvajadusega ürituse või tegevuse korral, välja arvatud eriveo saatmine, on reguleerija ettevalmistamise õigus ka isikul, kes on saanud käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud koolitajalt reguleerija ettevalmistuse. Tee omanik, kelle teele on liikluse reguleerimine kavandatud, võib nõuda lõikes 3 nimetatud reguleerija kasutamist.
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
6
Reguleerija ettevalmistus ja Transpordiameti tunnustatud koolitaja reguleerijakoolituse praktiline õpe teel peab toimuma vähemalt 24-aastase käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud reguleerija vahetu järelevalve all selle tee omanikult saadud nõusoleku ja tingimuste kohaselt.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2012-01-01
7
Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud reguleerija ei saavuta reguleerimise eesmärki või loob oma tegevusega liiklusohu, on politseiametnikul või teeomanikul õigus tema tegevus peatada. Politseiametnikul on õigus reguleerija tegevuse peatamise korral anda reguleerimiseks volitused andnud isikule korraldus tagada mõistliku aja jooksul reguleerija asendamine käesoleva seaduse nõuetele vastava reguleerijaga.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2012-01-01
8
Reguleerija koolitamise õigus on Transpordiameti poolt tunnustatud koolitajatel.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2012-01-01
9
Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tunnustamiseks tuleb Transpordiametile esitada järgmised dokumendid ja andmed:
1
taotlus;
2
käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud reguleerijakoolituse kursuse õppekavade nõuetele vastav õppekava;
3
andmed reguleerijakoolituse lektorite erialase kvalifikatsiooni kohta;
4
käesoleva lõike punktis 3 nimetatud lektorite kirjalik nõusolek asuda tööle.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2012-01-01
10
Transpordiamet keeldub koolitaja tunnustamisest, kui:
1
õppeasutuse esitatud õppekavad ei vasta kehtestatud nõuetele;
2
koolitajal puuduvad käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud nõuetele vastavad lektorid või
3
tunnustuse taotlemisel on esitatud valeandmeid.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2012-01-01
11
Transpordiametil on õigus tunnistada kehtetuks käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tunnustus korraldada reguleerijakoolitust juhul, kui:
1
tunnustuse taotlemisel on esitatud valeandmeid;
2
koolitus ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud nõuetele või
3
koolitaja on teinud otsuse reguleerijakoolituse lõpetamise kohta.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2012-01-01
12
Reguleerija koolitamise korra ja reguleerija tunnistuse vormi, väljaandmise ning kehtetuks tunnistamise korra, sealhulgas õppekavad ning nõuded lektorite kvalifikatsioonile kehtestab
määrusega.
13
Reguleerija võib olla ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Transpordiamet.
RT I
2015-12-30
1
130122015001
2016-01-18
10
Reguleerija märguanded
1
Reguleerija ülestõstetud käsi keelab liiklejal liikuda. Kui reguleerija on tõstnud käe üles ja osutab peatumiskohta, peab liikleja kohe peatuma. Kui märguanne antakse hetkel, millal juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata.
2
Reguleerija küljele rõhtsalt väljasirutatud käsi (käed) keelab liiklejal liikuda suunas, mis on risti reguleerija väljasirutatud käe (kätega); kui reguleerija on pärast seda käe (käed) langetanud, ei tohi liikuda juht ega jalakäija, kelle poole on reguleerija rind või selg.
3
Reguleerija küljelt tohib sõita paremale, otse, vasakule või tagasi. Reguleerija võib lisaks anda sõidusuunas viipe, mis lubab selles suunas liikuda.
4
Reguleerija võib anda ka muid liiklejale arusaadavaid märguandeid või suulisi korraldusi.
5
Liiklust keelav märguanne kehtib kuni lubava märguandeni.
6
Liikuda tohib suundades, milles see pole keelatud.
7
Ristmikul ja ristmikevahelisel teel antud märguannetel on üks ja sama tähendus.
8
Liikluse reguleerimise märguanded antakse:
1
musta-valgevöödilise sauaga;
2
punase helkurkettaga;
3
liiklusmärgi «Sõidu keeld» kujutisega kettaga;
4
käega.
9
Märgi «Sõidu keeld» kujutisega ketast võivad kasutada ka teised reguleerijad, kui sellel on kirje «Sõidu keeld» asendatud muu sõnaga, mis iseloomustab reguleerija ametit või organisatsiooni, näiteks «Päästeasutus», «Looduskaitse», «Teemeister», «Lapsed» või muu selline.
11
Märguriietusele, ohutusvestile, jalgratturikiivrile ning loomveoki, jalgratta, kergliikuri, robotliikuri, pisimopeedi ja jalakäija helkurile esitatavad nõuded
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
1
Liikluses kasutatav märguriietus, ohutusvest, jalgratturikiiver ning jalakäija helkur peavad vastama isikukaitsevahenditele esitatud nõuetele ning olema kasutusotstarbele sobivad.
RT I
2014-05-10
1
110052014001
2014-05-20
2
Loomveoki, jalgratta, kergliikuri, robotliikuri ja pisimopeedi helkur peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud või käesoleva seaduse § 73 lõike 11 alusel kehtestatud nõuetele.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
12
Liikluspiirangud
1
Avalikult kasutatava tee omanikul on õigus ajutiselt või alaliselt piirata sõidukite liiklemist lähtuvalt massist, teljekoormusest, mõõtmetest, kategooriast või jalakäijate liiklemist või keelata see liiklejate ohutuse tagamiseks, teehoiutööde tegemiseks, tee ja teerajatiste kahjustamise vältimiseks, looduskeskkonda kahjustava mõju vähendamiseks või rahvatervishoiu seaduse tähenduses elukeskkonna tagamiseks.
RT I
2025-01-02
3
102012025003
2025-09-01
2
Kui liikluse piiramine ei ole tingitud looduslikest mõjudest (pinnase sulamine, tormi-, vihmakahjustused või muu selline mõju) või teistest erakorralistest asjaoludest, peab teeomanik või piirangu kehtestaja tagama liiklejate juurdepääsu liikluspiirangualasse teiste teede kaudu, muu liikumisvõimalusega või teisel ajaperioodil.
2
1)]]>
Liiklejate ohutuse ja avaliku korra tagamiseks võib tee omanik kehtestada robotliikuriga liiklemisele ajutisi või alalisi piiranguid. Piirangud tuleb robotliikuri kasutajale kättesaadavaks teha masintöödeldavas elektroonilises üldkättesaadavas vormis.
RT I
2017-07-04
7
104072017007
2017-07-14
3
Kehtetu -
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
4
Kehtetu -
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
5
Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alase loa taotlemise ja väljastamise korra kehtestab
määrusega.
6
võib kehtestada määrusega täpsemad nõuded robotliikuriga liiklemise piirangute üldkättesaadavusele ja masintöödeldavale elektroonilisele vormile.
RT I
2017-07-04
7
104072017007
2017-07-14
13
Keskkonnakaitsenõuded
1
Juht ei tohi kahjustada keskkonda sõiduki mootori või teiste seadmete põhjustatud liigse müra, tolmu või heitgaasiga, mida oleks võimalik vältida.
2
Mootorsõidukit ei tohi pesta veekogus ega veekogu kaldal lähemal kui kümme meetrit veepiirist.
3
Liikleja ega sõitja ei tohi:
1
kahjustada, risustada või muul viisil saastata teed ega teega külgnevat ala;
2
saastata keskkonda kütuse või määrdeainetega ega vahetada mootorsõidukil õlisid kohas, mis ei ole selleks ette nähtud.
4
Juht ei tohi juhtida sõidukit, millel on keskkonda saastav leke.
5
Õuealal ja lähemal kui kümme meetrit elamust ei tohi peatatud või pargitud sõidukil mootor töötada kauem kui kaks minutit.
2
LIIKLUSREEGLID
1
Üldsätted
14
Liikluskord
1
Sõidukite liiklus on parempoolne.
2
Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.
3
Ajutise (teisaldatava alusega) ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest.
4
Ajutise (kollast värvi) ja alalise teekattemärgise nõuete vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise teekattemärgise nõudest.
5
Liiklusmärgi ja teemärgise nõuete vastuolu korral peab juhinduma liiklusmärgi nõudest.
6
Foori lubav tuli või reguleerija lubav märguanne ei peata liiklusmärgi, välja arvatud kõrvalteega lõikumise hoiatusmärk, samaliigiliste teede ristmiku hoiatusmärk ja eesõigusmärgid, ja teemärgisega ettenähtud korda.
7
Keegi ei tohi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Ohu tekitanud isik peab rakendama kõiki temale jõukohaseid meetmeid ohu kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks. Vajaduse korral tuleb tekitatud ohust teavitada politseid.
8
Teeomaniku loata ei tohi paigutada kõnniteele või teepeenrale seadmeid või materjale, mis ohustavad või takistavad jalakäija, eriti vanuri ja liikumispuudega isiku liikumist.
15
Sõidukiirus
1
Suurim lubatud sõidukiirus on:
1
asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis;
2
asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis;
3
jääteel 10–25 kilomeetrit tunnis või 40–70 kilomeetrit tunnis, kui jää paksus on kuni 50 sentimeetrit. Jää paksusel üle 50 sentimeetri on suurim lubatud sõidukiirus 70 kilomeetrit tunnis;
4
pukseerimisel 50 kilomeetrit tunnis;
5
pukseeritava seadme veol 25 kilomeetrit tunnis;
5
1) ]]>
eriveol 90 kilomeetrit tunnis, kui käesoleva seaduse § 341 lõikes 3 toodud eriloa väljastaja ei ole suurimat lubatud sõidukiirust vähendanud;
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
6
õuealal 20 kilomeetrit tunnis. Jalakäija või robotliikuri vahetus läheduses tohib sõiduk liikuda jalakäija või robotliikuri kiirusega;
RT I
2017-07-04
7
104072017007
2017-07-14
7
bussil 60 kilomeetrit tunnis, kui bussis on seisvad või küljega sõidusuunas asuvatel istmetel istuvad sõitjad;
8
veoautol 60 kilomeetrit tunnis, kui Kaitseväes ja Kaitseliidus veetakse sõitjaid veoauto veoseruumis või kastis, või 40 kilomeetrit tunnis, kui saarel, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel, veetakse sõitjaid veoauto veoseruumis või kastis käesoleva seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud juhul;
RT I
2017-12-20
1
120122017001
2017-12-30
9
mopeedil 45 kilomeetrit tunnis;
10
liikurmasinal 40 kilomeetrit tunnis;
11
kergliikuril ja pisimopeedil 25 kilomeetrit tunnis;
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
12
kehtetu -
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
12
1) ]]>
robotliikuril kuus kilomeetrit tunnis;
RT I
2017-07-04
7
104072017007
2017-07-14
13
maastikusõidukil 50 kilomeetrit tunnis, kui maastikusõidukit kasutatakse käesoleva seaduse § 154 lõikes 1 nimetatud juhul teel liikudes.
2
Olenevalt liiklus- ja teeoludest, ohutusest ja sõiduki kategooriast võib käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel:
1
Transpordiamet suurendada asulavälisel teel suurimat lubatud sõidukiirust 120 kilomeetrini tunnis;
2
kohalik omavalitsus suurendada asulasisesel teel suurimat lubatud sõidukiirust 90 kilomeetrini tunnis.
3
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 lubatud suurima sõidukiiruse nõue ei laiene käesoleva seaduse § 73 lõike 11 alusel kehtestatud eranditele.
4
Suurima lubatud sõidukiiruse suurendamise tingimused ja korra kehtestab
määrusega.
5
Olenevalt liiklus- ja teeoludest, ohutusest ja sõiduki kategooriast võib teeomanik vähendada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust.
16
Liikleja kohustused
1
Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
2
Liikleja peab juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
3
Liikleja peab täitma reguleerija korraldust isegi siis, kui see on vastuolus käesoleva seaduse või liikluskorraldusvahendi nõudega, välja arvatud juhul, kui see ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda.
4
Liikleja ei tohi takistada matuse- ega muud rongkäiku, täiskasvanute saatel liikuvat lasterühma ega reguleerija saadetavat sõidukite kolonni.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
17
Tee andmise üldised kohustused
1
Liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest.
2
Liikleja peab andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile, samuti teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile. Vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma jääma.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
3
Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.
4
Pinnasteelt kruusateele või kattega teele sõites ning kruusateelt kattega teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.
5
Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
1
sõiduteelt ära sõites jalakäijale, kergliikurijuhile, robotliikurile, jalgratturile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti;
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
2
jalakäijale, jalgratturile, kergliikurijuhile, robotliikurile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti;
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
2
1) ]]>
ülekäigurada ületavale jalakäijale;
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
3
vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti;
4
keset teed olevas peatuses seisvale pärisuunalisele ühissõidukile minevale või ühissõidukilt tulevale jalakäijale;
5
juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud;
6
tagurdades kõigile liiklejaile;
7
kiirendusrajalt teele sõites teistele teel liiklevatele juhtidele;
8
trammijuhile, kui mitterööbassõiduki ja trammi liikumisteed lõikuvad ja liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti.
18
Tee andmise kavatsusest märku andmine
1
Juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed, peab sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust.
2
Ristmikule lähenedes peab juht sõitma nii, et seismajäämisel ta ei häiriks ristmiku liiklust.
19
Liikleja kohustused raudtee ületamisel
1
Raudtee ületamisel peab liikleja olema eriti tähelepanelik. Nähes või kuuldes lähenevat raudteesõidukit, tuleb sellele teed anda. Liikleja peab arvestama liiklusmärke, heli- ja valgussignaale, tõkkepuu asendit ja reguleerija korraldusi.
2
Liikleja ei tohi raudteed ületada:
1
foori keelava tule korral, sõltumata tõkkepuu olemasolust või asendist;
2
sulguva, suletud või avaneva tõkkepuu korral, sõltumata foorituledest;
3
reguleerija keelava märguande korral;
4
viivitades.
20
Sõiduki peatamine ja parkimine
1
Juht ei tohi peatada ega parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale ega takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas.
2
Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,7 meetri laiune käiguriba. Samamoodi tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel sõidutee on alla üheksa meetri lai, arvestamata sõidutee laiendina ehitatud parklat.
3
Asula sõiduteel tohib sõidukit peatada või parkida ühes reas, sealjuures kaherattalist jalgratast, kaherattalist pisimopeedi, kaherattalist mopeedi ja kaherattalist külghaagiseta mootorratast ning ühe- või kaherattalist kergliikurit kõrvuti ka kahes reas, arvestades, et sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõidutee äärega ja takistuse puudumise korral ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 meetrit sõidutee äärest.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
4
Asulas tohib mopeedi ja mootorratast ning alla kuue meetri pikkust haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõidukit peatada või parkida ka:
1
sõiduteel selle ääre suhtes teatava nurga all kohas, kus seda lubab liikluskorraldusvahend või on olemas sõidutee laiend;
2
kõnnitee, jalgtee, jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee äärses parklas liikluskorraldusvahendiga määratud korra kohaselt;
3
osaliselt või täielikult kõnniteel ning jalgratta- ja jalgteel, kus seda lubab liikluskorraldusvahend, jättes liiklejale sõiduteest kaugemal teeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse teeosa;
4
ohutussaarel ja eraldusribal, kus seda lubab liikluskorraldusvahend.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
4
1)]]>
Kaherattalist mopeedi ja kaherattalist külghaagiseta mootorratast võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel peatada ja parkida liikluskorraldusvahendiga määratud korra kohaselt kõrvuti kahes reas.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
4
2)]]>
Asulas ja asulavälisel teel tohib jalgratast, kergliikurit ja pisimopeedi peatada või parkida ka:
1
käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud tingimustel, sealhulgas kaherattalist jalgratast ja pisimopeedi ning ühe- või kaherattalist kergliikurit liikluskorraldusvahendiga määratud korra kohaselt kõrvuti kahes reas;
2
kõnnitee, jalgtee ning jalgratta- ja jalgtee ääres, jättes jalakäijale, jalgrattaga, kergliikuriga, pisimopeediga ja robotliikuriga liiklemiseks asjaomasel teel vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse teeosa.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
4
3)]]>
Jalgratas, kergliikur ja pisimopeed pargitakse käesoleva paragrahvi lõike 42 punkti 2 kohaselt kõnnitee, jalgtee või jalgratta- ja jalgtee äärde nii, et see asub eemal sõidutee äärest ja sõiduki pikitelg on rööpne sõidutee äärest kaugemal asuva kõnnitee, jalgtee või jalgratta- ja jalgtee äärega. Takistuse puudumise korral ei tohi sõiduk olla sellest äärest kaugemal kui 0,2 meetrit. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui sõiduk pargitakse rattahoidikus või liikluskorraldusvahendiga määratud kohas või lukustatakse sõidutee pool asuva taristu külge.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
5
Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata mootorsõidukit ei tohi lõike 4 punktides 1–3 nimetatud kohtades parkida ühelgi viisil.
6
Kehtetu -
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2025-07-01
7
Asulavälisel teel väljaspool parklat või puhkekohta peatatakse või pargitakse sõiduk parempoolsel teepeenral või selle puudumise korral teel võimalikult paremal. Sõidukit tohib peatada ja parkida ainult ühes reas ja sõiduki pikitelg peab olema rööpne tee äärega. Käesolevat lõiget ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 42 sätestatud viisil peatumisele ja parkimisele.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
8
Pimeda ajal tohib väljaspool asulat sõidukit parkida ainult parklas või puhkekohas.
9
Enne sõiduki juurest lahkumist peab juht rakendama abinõusid, mis väldiksid sõiduki iseenesliku liikuma hakkamise ja tõkestaksid selle omavolilise kasutamise.
21
Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld
1
Sõidukit ei tohi peatada ega parkida eraldusribapoolsel sõiduteeäärel, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga näidatud kohas ja viisil.
2
Sõidukit ei tohi peatada:
1
kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba;
2
raudteeülesõidukohal;
3
trammiteel või sellele lähemal kui üks meeter;
4
silla, estakaadi või viadukti peal ja all, välja arvatud seal parkimiseks lubatud kohad;
5
kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid;
6
ülekäigurajal, jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee sõiduteega lõikumise kohal või lähemal kui viis meetrit enne neid kohti, kahesuunalise tee vasakul poolel peatudes aga lähemal kui viis meetrit pärast neid kohti ning jalgrattarajal;
7
kohas, kus suunavööndit või sõidurada tähistava pideva märgisjoone ja peatatud sõiduki vahe oleks alla kolme meetri;
8
D-kategooria ühissõiduki peatuskoha teelaiendil või ühissõidukipeatuse teekattemärgisel, nende puudumisel aga peatuse poolel lähemal kui 15 meetrit bussi- või trollipeatuse ja taksopeatuse liiklusmärgile, kui see takistab D-kategooria ühissõidukite või taksode liiklust;
9
lähemal kui 15 meetrit enne trammipeatuse liiklusmärki;
10
kohas, kus sõiduk varjaks fooritulesid või liiklusmärke teiste liiklejate eest;
11
sõiduteel piiratud nähtavusega kohas;
12
haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata;
13
eraldusribal ja selle katkestuskohas, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga lubatud juhtudel;
14
lõikuva sõidutee äärele lähemal kui viis meetrit, kuid mitte kohakuti lõikuva kõnniteega ning jalgratta- ja jalgteega;
15
ristmikul, välja arvatud seal parkimiseks lubatud kohal. Erandina tohib kolmeharulisel ristmikul sõidukit peatada ja parkida ristmikku otse läbival teel seal mittejätkuva tee vastasküljel, kui selle tee suunavööndeid keelab ületada liikluskorraldusvahend;
16
kauba laadimiseks aeglustus- ja kiirendusrajal ning kohas, kus ainult vasak- või tagasipööret võimaldava sõiduraja kõrval on üks sõidurada.
3
Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 8 nimetatud D-kategooria ühissõiduki peatuskohas võivad peatuda D-kategooria ühissõidukid ning taksopeatuses võivad peatuda ja parkida ühistranspordiseaduse § 64 lõigete 2 ja 3 nõuetele vastavad taksod.
RT I
2017-07-04
8
104072017008
2017-11-01
4
Parkida ei tohi:
1
kohas, kus ei tohi sõidukit peatada;
2
kohas, kus liikluskorraldusvahend seda keelab;
3
sõiduteel raudteeülesõidukohale lähemal kui 50 meetrit;
4
teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval;
5
väljaspool asulat peatee eesõigusmärgiga tähistatud tee sõiduteel;
6
aeglustus- ja kiirendusrajal;
7
kohas, kus ainult vasak- või tagasipööret võimaldava sõiduraja kõrval on üks sõidurada;
8
kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt.
2
Jalakäija liiklusreeglid
22
Jalakäija asukoht teel
1
Jalakäija peab liikuma temale ettenähtud teel või teeosal. Rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muud sellesarnast abivahendit kasutav jalakäija peab vahetus läheduses olevast abivahendit mittekasutavast jalakäijast möödumisel sõitma kiirusega, mis ei erine oluliselt abivahendit mittekasutava jalakäija kiirusest ja mis võimaldab temast ohutult mööduda. Jalakäija ei tohi põhjendamatult takistada teist jalakäijat ega ülekäigurajal, kõnniteel või jalgratta- ja jalgteel liikuvat jalgratturit, kergliikurijuhti või robotliikurit.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
2
Kui liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda ka jalgrattateel ning jalgratta- ja jalgtee jalgratturile ettenähtud osal, takistamata samal teel või teeosal liiklevat juhti.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
3
Teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus on suurem kui 20 kilomeetrit tunnis, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise või liikumiseks sobimatuse korral võib jalakäija liikuda sõiduteel ainult selle ääre lähedal.
4
Kahesuunalisel eraldusribata asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral, selle puudumise või liikumiseks sobimatuse korral aga sõiduteel selle vasaku ääre lähedal, sõidukeid takistamata. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel tohib sõiduteel mitmekesi liikuda ainult ühes reas üksteise järel.
5
Jalgratast või mittetöötava mootoriga ühe- või kaherattalist sõidukit käekõrval lükkav jalakäija peab liikuma sõidutee pärisuunalise ääre lähedal, võimaluse korral väljaspool sõiduteed.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
6
Organiseeritud inimrühm, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud lasterühm, võib liikuda ainult sõidutee parema ääre lähedal või jalakäijat või kergliikurijuhti takistamata jalgteel või kõnniteel, kõige rohkem neli inimest kõrvuti. Organiseeritud inimrühm võib liikuda ka jalgratta- ja jalgteel jalakäijat, jalgratturit, kergliikurijuhti või pisimopeedijuhti takistamata, kõige rohkem kaks inimest kõrvuti. Rühma juht peab tagama ohutuse asjakohaste vahenditega, näiteks märgulippude, pimeda ajal helkurite, laternate või muu sellisega.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
7
Lasterühm võib liikuda ainult täiskasvanute saatel jalgteel, kõnniteel või jalgratta- ja jalgteel, kõige rohkem kaks last kõrvuti. Kõnnitee, jalgtee või jalgratta- ja jalgtee puudumisel võib lasterühm liikuda väljaspool sõiduteed tee parema ääre lähedal, kõige rohkem kaks last kõrvuti, seejuures valgustamata asulateel ning asulavälisel teel ainult valge ajal ja kahesuunalise liikluse korral eraldusribata teel väljaspool sõiduteed tee vasakpoolse ääre lähedal. Lasterühma saatja peab tagama ohutuse ja tal peab olema seljas ohutusvest.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
8
Halva nähtavuse korral või pimeda ajal teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või valgusallikat.
9
Ratastooli kasutav puudega isik võib liikuda sõiduteel selle pärisuunalise ääre lähedal. Liikudes pimeda ajal või halva nähtavuse korral, peab ratastoolil olema vasakul küljel taga punane helkur või punane tuli.
23
Jalakäija kohustused lapse ohutuse tagamisel
Koolieelikut saatev täiskasvanu peab jälgima last ja vältima lapse ootamatut sattumist sõiduteele.
24
Sõidutee ületamise kohad
1
Jalakäija tohib ületada sõiduteed käigusilla või -tunneli, ülekäiguraja või ülekäigukoha kaudu (väljumata selle piirest) või ristmikul.
2
Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada, ülekäigukoht või ristmik ei ole kaugemal kui 100 meetrit, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 meetrit tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui sõidutee on mõlemas suunas hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekitata liiklusohtu.
25
Sõidutee ületamise nõuded
1
Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega seisma jääda. Rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid vahendeid kasutav jalakäija peab sõidutee ületama jalakäija tavakiirusega.
2
Jalakäija peab sõidutee ületama lühimat teed mööda, ohutussaare olemasolul selle kaudu.
3
Reguleeritaval ristmikul või ülekäigurajal peab jalakäija sõidutee ületamisel juhinduma foorituledest, reguleerija olemasolul aga tema märguannetest.
4
Reguleeritaval ristmikul, kus ülekäigurada ei ole teekattel tähistatud, peab jalakäija ületama sõidutee kõnniteede kulgemise suunas, ohutussaartel asuvate fooride korral aga nende ohutussaarte kaudu. Kui roheline tuli lubab jalakäijal ristmikku ületada kõikidel sinna suubuvatel teedel korraga, tohib ta üle ristmiku minna mis tahes suunas. Kui ristmikul jalakäijafoor puudub, peab jalakäija juhinduma sõidukifoori tuledest.
5
Kui jalakäija sõiduteel olles süttib jalakäijafoori punane tuli, selle foori puudumisel sõidukifoori kollane tuli või reguleerija annab üldise liikumist keelava märguande, peab jalakäija sõltuvalt oma asukohast sõiduteel jätkama liikumist ainult kuni lähima ohutussaareni, selle puudumisel viima lõpule sõidutee ületamise.
6
Reguleerimata ristmikul ei tohi jalakäija takistada ristmikule lähenevat sõidukit ja ristmikku otse ületavat sõidukit.
7
Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu.
8
Kui reguleerimata kohas sõiduteed ületav jalakäija on seisma jäänud sõidukile tee andmiseks, võib ta edasi minna alles siis, kui on veendunud ülemineku ohutuses.
26
Jalakäija liiklemise keeld
Jalakäija ei tohi:
1
ületada sõiduteed kohas, kuhu on jalakäijaliikluse tõkestamiseks paigaldatud piire, ja asulas eraldusribaga teel väljaspool käigusilda, -tunnelit, ülekäigurada või ülekäigukohta;
2
minna sõiduteele seisva sõiduki või muu takistuse varjust veendumata, et ei lähene sõidukit;
3
liikuda kiirteel;
4
liikuda eraldusribaga sõiduteel eraldusriba kõrval ega piki eraldusriba, kui sellel pole kõnniteed.
27
Nõuded käsikäruga jalakäijale
1
Suure eseme või käsikäruga jalakäija võib liikuda sõiduteel, kui ta kõnniteel või teepeenral liikudes takistaks teisi liiklejaid ja sõiduteel liikumine ei ole talle ja teistele liiklejatele ohtlik.
2
Pimeda ajal või halva nähtavuse korral, peab jalakäija kasutataval käsikärul, mis on üle ühe meetri lai, olema vasakul küljel ees valge ja taga punane tuli. Nimetatud tulede asemel võib käsikärul kasutada vasakul küljel ühte, eest valge ja tagant punase tulega laternat.
3
Sõitja liiklusreeglid
28
Sõitja kohustus juhi suhtes
Sõitja ei tohi sõidu ajal tõmmata juhi tähelepanu sõiduki juhtimiselt kõrvale.
29
Sõidukisse sisenemine ja sellest väljumine
1
Sõidukisse tohib siseneda ja sellest väljuda ainult siis, kui sõiduk seisab.
2
Sõiduki ust ei tohi avada enne sõiduki seismajäämist. Sõiduki ukse avamine ei tohi ohustada ega takistada teist liiklejat. Sõidutee- ja jalgrattarajapoolne uks ei tohi olla avatud kauem, kui see on vajalik sõitjate sisenemiseks või väljumiseks.
3
Sõiduteepoolselt küljelt või tagantpoolt tohib sõitja mitterööbassõidukisse siseneda ja sellest väljuda ainult siis, kui see on ohutu ega takista teist liiklejat.
4
Ühissõidukit tohib oodata ooteplatvormil, selle puudumisel ainult kõnniteel või teepeenral.
5
Ühissõidukipeatuses, kus puudub ooteplatvorm, tohib ühissõidukile minekuks sõiduteele astuda alles pärast ühissõiduki peatumist. Pärast ühissõidukist väljumist peab sõitja kohe sõiduteelt lahkuma.
30
Turvavahendite kasutamine
1
Sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.
2
Sõitjal ei pea turvavöö olema kinnitatud:
1
jääteel sõites;
2
kui tema tööülesande täitmine on seotud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit või
3
kui tal on kaasas käesoleva seaduse § 101 lõike 91 kohane arsti kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
3
Sõidukis, millel peavad olema peatoed, peab peatugi olema reguleeritud selliselt, et see toetaks sõitja pead kuklast.
4
Mootorrattaga ja mopeediga sõitmisel peab sõitja kandma kinnirihmatud motokiivrit.
5
Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõue ei kehti kinnise kerega kolme- ja neljarattalisele mootorrattale ja mopeedile, millele on valmistaja poolt paigaldatud turvavööd ja istmed.
6
Teel jalgrattaga ja pisimopeediga sõitmisel peab alla 16-aastane sõitja kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit.
4
Jalgratturi, kergliikurijuhi, pisimopeedijuhi ja mopeedijuhi liiklusreeglid
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
31
Jalgratturi, kergliikurijuhi, pisimopeedijuhi ja mopeedijuhi üldkohustused
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
1
Jalgrattur, kergliikurijuht, pisimopeedijuht ja mopeedijuht ei tohi:
1
lasta vedada enda juhitavat sõidukit, välja arvatud kolme- ja neljarattalist mopeedi, looma või teise sõidukiga;
2
vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele;
3
vedada järelhaagist, mis ei ole valmistatud vedamiseks jalgratta, kergliikuri või pisimopeediga;
4
sõidutada sõitjat, kes ei istu sõitjale ettenähtud istmel või ei kanna kinnirihmatud nõuetekohast kiivrit, või kui sõiduk ei ole sõitjate vedamiseks ette nähtud.
2
Jalgrattur, juhtrauaga kergliikuri juht ja pisimopeedijuht peavad sõites hoidma juhtrauast kinni vähemalt ühe käega. Mopeedijuht peab sõites juhtrauast kinni hoidma kahe käega, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal, kui juhtrauast võib kinni hoida ühe käega.
3
Teel jalgrattaga, kergliikuriga ja pisimopeediga sõites peab alla 16-aastane juht kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit.
4
Kui kergliikurile ei ole selle ehituslikke iseärasusi arvestades võimalik paigaldada käesoleva seaduse § 87 lõike 3 kohaselt nõutud tulesid, peab kergliikurijuht pimeda ajal või halva nähtavuse korral jalgteel, kõnniteel, jalgrattateel ning jalgratta- ja jalgteel liikudes kasutama valgusallikat. Sõiduteel liikumine on pimeda ajal või halva nähtavuse korral ilma käesoleva seaduse § 87 lõike 3 kohaste tuledeta keelatud.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
32
Jalgratta, kergliikuri, pisimopeedi ja mopeedi asukoht teel
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
1
Jalgratta ja pisimopeediga tohib sõita:
1
jalgrattarajal;
2
jalgrattateel;
3
jalgratta- ja jalgteel;
4
sõiduteel selle parema ääre lähedal, välja arvatud käesoleva seaduse § 48 lõike 1 kohase vasak- või tagasipöörde ajal;
5
teepeenral.
2
Kui jalgrattaga sõiduteel, teepeenral või jalgrattarajal sõitmine on selle seisukorra või liiklusolude tõttu oluliselt raskendatud ja puudub ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud tee, tohib jalgrattaga sõita jalgteel ja kõnniteel.
3
Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule tohib jalgteel ja kõnniteel sõita:
1
liikumispuudega jalgrattur;
2
pisimopeedi liikumispuudega juht;
3
alla 13-aastane jalgrattur üksi või koos kuni kahe jalgratturist saatjaga;
4
väikelast selleks ettenähtud istmel või järelhaagises sõidutav jalgrattur;
5
jalgratta või pisimopeediga tööülesandeid täitev politseiametnik, abipolitseinik ja kiirabitöötaja.
4
Kergliikuriga tohib sõita:
1
jalgrattarajal;
2
jalgrattateel;
3
jalgratta- ja jalgteel;
4
jalgteel;
5
kõnniteel.
5
Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tee või teeosa puudub või selle seisukorra või liiklusolude tõttu on seal sõitmine oluliselt raskendatud, tohib kergliikuriga sõita sõidutee parema ääre lähedal või teepeenral.
6
Kaherattalise mopeediga tohib sõita:
1
sõiduteel;
2
jalgrattarajal;
3
jalgrattateel.
7
Kolme- ja neljarattalise mopeediga tohib sõita sõiduteel.
8
Jalgrattur, kergliikurijuht ja pisimopeedijuht peavad vahetus läheduses olevast jalakäijast möödumisel sõitma kiirusega, mis ei erine oluliselt jalakäija kiirusest ja mis võimaldab jalakäijast ohutult mööduda. Tööülesandeid täitev politseiametnik, abipolitseinik ja kiirabitöötaja peavad jalakäijast mööduma ohutult.
9
Jalgrattur, kergliikurijuht, pisimopeedijuht ja mopeedijuht võivad mööduda seisvast või aeglaselt liikuvast sõidukist paremalt, kui selleks on piisavalt ruumi ja selle sõiduki juht ei ole andnud märku parempöördeks.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
32
1. ]]>
Tee ületamise nõuded
1
Sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgteed, kõnniteed, jalgratta- ja jalgteed või jalgrattateed lähenevad jalgrattur, kergliikurijuht, pisimopeedijuht ja mopeedijuht peavad vähendama kiirust ning ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega.
2
Jalgteel, kõnniteel, jalgratta- ja jalgteel ning jalgrattateel piiratud nähtavusega teede lõikumiskohale lähenedes ja seda ületades peavad jalgrattur, kergliikurijuht, pisimopeedijuht ja mopeedijuht vähendama kiirust, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva võimaliku takistuse ees.
3
Ülekäigurajal või ülekäigukohal võib sõidutee ületada ka jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõites, kuid jalgratturil, kergliikurijuhil ega pisimopeedijuhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, kergliikurijuht või pisimopeedijuht ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal või ülekäigukohal peab jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõitma jalakäija tavakiirusega.
4
Mopeedijuht ei tohi ülekäigurajal ega ülekäigukohal sõiduteed ületada sõites.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
32
2. ]]>
Tee andmise kohustus
1
Jalgrattatee ja sõidutee reguleerimata lõikumiskohas, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskohas, peavad jalgrattur, kergliikurijuht, pisimopeedijuht ja mopeedijuht andma teed teel liiklejale, kui tee andmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.
2
Jalgratta- ja jalgtee ning sõidutee reguleerimata lõikumiskohas, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskohas, peavad jalgrattur, kergliikurijuht ja pisimopeedijuht andma teed teel liiklejale, kui tee andmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.
3
Juht peab jalgratta- ja jalgteel ning jalgrattateel andma teed trammi- või bussipeatuses ühissõidukile minevale või sellelt tulevale jalakäijale.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
5
Juhi liiklusreeglid
33
Juhi üldkohustused
1
Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist.
2
Juht on kohustatud:
1
enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida;
2
enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles;
3
enne sõidu alustamist veenduma, et tuled ja registreerimismärgid ning juhi vaatevälja jäävad sõiduki aknad ja tahavaatepeeglid on puhtad;
4
enne sõidu alustamist veenduma, et tahavaatepeeglid ja iste on õigesse asendisse seatud;
5
enne sõidu alustamist veenduma, et tal on kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid;
6
enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud;
7
enne sõidu alustamist veenduma, et temal ja sõitjatel on peatoed reguleeritud selliselt, et need toetaks pead kuklast, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud, kui sõidukis peavad peatoed olema;
8
enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid;
8
1) ]]>
veenduma, et sõidukile paigaldatud lisaseadmed ei ohusta inimesi, ei riku keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust, ning võtma meetmeid lisaseadmetest lähtuva ohu kõrvaldamiseks;
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
9
kui sõiduki suhtes on kohustuslik sõlmida vastutuskindlustusleping, enne sõidu alustamist veenduma sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku vastutuskindlustuslepingu kehtivuses (edaspidi liikluskindlustuse leping) ja selle alusel väljastatud poliisi olemasolus või automaatse liikluskindlustuse kehtivuses;
RT I
2024-06-29
2
129062024002
2024-07-15
10
juhtrauaga mootorratta ja mopeedi juhtimisel hoidma juhtrauast kinni kahe käega, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal, kandma peas kinnirihmatud motokiivrit ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole viimast nõuet täitnud;
11
mootorratta, maastikusõiduki, traktori, mopeedi, pisimopeedi, kergliikuri või jalgrattaga teel sõitma nii, et kõik rattad toetuksid pidevalt teepinnale.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
3
Sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.
4
Mootorrattaga ja mopeediga sõitmisel peab juht kandma kinnirihmatud motokiivrit.
5
Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõue ei kehti kinnise kerega kolme- ja neljarattalisele mootorrattale ja mopeedile, millele on valmistaja paigaldanud turvavööd ja istmed.
6
Juhil ei pea turvavöö olema kinnitatud:
1
jääteel sõites;
2
kui tema tööülesande täitmine on seotud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit või
3
kui tal on kaasas käesoleva seaduse § 101 lõike 91 kohane arsti kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
7
B-, C-, D- ja T-kategooria mootorsõiduki juht peab halva nähtavuse korral ja pimeda ajal asulavälisel teel hädapeatamise korral autost või traktorist sõiduteele väljumisel ja sõiduteel viibimisel kandma ohutusvesti.
8
Mootorsõiduki- ja trammijuht peab tundma esmaabivõtteid.
9
Juht peab võimaldama politseiametnikul kasutada mootorsõidukit, välja arvatud eriotstarbelist mootorsõidukit, sõiduks sündmuskohale, loodusõnnetuse piirkonda või vältimatu arstiabi vajaja toimetamiseks raviasutusse.
10
Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatut ei kohaldata ametikohustusi täitva välisriigi diplomaatilise esindaja, konsulaarametniku, erimissiooni ja rahvusvahelise organisatsiooni esindaja ning välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse, erimissiooni ja rahvusvahelise organisatsiooni esinduse töötaja suhtes.
11
Juhil on keelatud:
1
tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes;
2
joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule;
3
anda mootorsõiduki ja trammi juhtimist üle isikule, kellel puudub selle sõiduki juhtimisõigust tõendav dokument;
4
sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga.
12
Ühissõidukijuht ei tohi sõiduki ust avada enne sõiduki seismajäämist ega alustada sõitu enne kõigi sõitjate sisenemist ning uste täielikku sulgumist.
34
Sõitjate- ja veosevedu
1
Sõitjaid ja veoseid tohib vedada ainult viisil, mis ei takista sõiduki juhtimist ega piira juhi vaatevälja, ei varja sõiduki tulesid, registreerimis- ja tunnusmärke ega juhi märguandeid.
2
Sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil. D1E-alamkategooria autorongi koosseisus olevat haagist ei tohi kasutada sõitjate veoks. Sõitjate veoks kohandatud veoauto veoseruumis või kastis tohib isik sõita vaid saarel, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel, kasutatavas veoautos tingimusel, et selle jaoks on veoseruumis või kastis allpool luukide ülemist serva istumiseks tagatud sobiv, ohutu ning kinnihoidmist võimaldav koht, kusjuures suurim lubatud sõidukiirus ei tohi ületada 40 kilomeetrit tunnis.
RT I
2017-12-20
1
120122017001
2017-12-30
3
Kaitseväes ja Kaitseliidus tohib sõitjaid vedada inimeste veoks kohandatud veoautodega, kusjuures suurim lubatud sõidukiirus ei tohi ületada 60 kilomeetrit tunnis.
4
Kaitseväes ja Kaitseliidus tohib üle 3500 kilogrammi täismassiga veoautoga sõitjaid vedada vähemalt 18-aastane C- ja C1-kategooria auto juhtimisõigusega juht, kes on saanud sõitjateveo alase koolituse ja kellel on vähemalt kuuekuuline auto juhtimise kogemus.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
5
Kaitseväe ja Kaitseliidu sõitjate ja veose veo korra kehtestab
määrusega.
6
Veos peab vastavalt oma eripärale ja pakendamisele olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust.
RT I
2018-01-11
1
111012018001
2018-06-01
7
Sõites estakaadi, viadukti, elektri- või sideliini või muu sellise alt läbi, peab juht alati veenduma, et see on ohutu.
8
Sõiduki, autorongi ja masinrongi üksainuski mõõde veosega või veoseta ei tohi ületada käesoleva seaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid.
9
Kui sõiduki, autorongi ja masinrongi mõõde veosega või veoseta ületab käesoleva seaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suuruse, võib sõidukit kasutada käesoleva seaduse §-s 341 sätestatud korras.
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
10
Suur- ja raskeveos peab olema tähistatud käesoleva seaduse § 73 lõike 11 kohaselt.
11
Autorongi või masinrongi koosseisus oleva haagise tegelik mass ei tohi ületada haagise suurimat massi, mis on veduki registreerimisel määratud.
12
Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust, kui selle kohta ei ole käesoleva seaduse § 341 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba.
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
13
Kui veosega või veoseta sõiduki, autorongi või masinrongi tegelik mass või teljekoormus ületab käesoleva seaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid, võib sõidukit, autorongi või masinrongi kasutada käesoleva seaduse §-s 341 sätestatud korras.
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
13
1)]]>
Veose paigutamisel arvestatakse, et selle mass on sõidukil jaotatud võimalikult ühtlaselt ja veos moodustab ühtse terviku, raskuskese on võimalikult madalal, välditud on nihkumine ning teravad otsad on suunatud tahapoole.
RT I
2018-01-11
1
111012018001
2018-06-01
13
2)]]>
Veose kinnitamiseks kasutatavad kinnitusvahendid peavad vastama kinnitusvahenditele esitatud nõuetele, olema kasutusotstarbele vastavad, terved, töökorras ning piisavalt tugevad, et hoida veost paigal ja koos.
RT I
2018-01-11
1
111012018001
2018-06-01
14
Ohtliku veose vedu toimub autoveoseaduse alusel kehtestatud korras.
RT I
2018-01-11
1
111012018001
2018-06-01
15
Pukseeritava seadme vedu toimub käesoleva seaduse § 63 alusel kehtestatud korras.
16
Veose paigutamise, kinnitamise ja katmise täpsemad tingimused ja korra ning liiklusjärelevalve teostaja poolt kasutatavad kontrollimise meetodid kehtestab
määrusega.
RT I
2018-01-11
1
111012018001
2018-06-01
34
1. ]]>
Erivedu
1
Erivedu on raske- või suurveose liiklemine teel.
1
1)]]>
Erivedu võib teostada, kui:
1
veoks kasutatava sõiduki, autorongi või masinrongi eripära tõttu puudub võimalus vältida selle käesoleva seaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud massi, teljekoormuse või mõõtmete ületamist või
2
tegemist on jagamatu veosega, mida selle mõõtmete või massi tõttu ei saa vedada käesoleva seaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastava sõiduki, autorongi või masinrongiga, ilma et veose jagamine tekitaks tarbetuid kulusid või selle kahjustamise ohtu.
RT I
2026-04-29
3
129042026003
2026-06-01
1
2)]]>
Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 11 võib eriveona vedada ka jagatavat veost käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud tingimustel ja sõltuvalt autorongi telgede arvust:
1
raskeveosena autorongi tegeliku massiga kuni 60 000 kilogrammi ja kogupikkusega kuni 20,75 meetrit;
2
kuni 25,25 meetri pikkuse ja kuni 60 000-kilogrammise tegeliku massiga Euroopa moodulikontseptsioonile vastava autorongiga.
RT I
2026-04-29
3
129042026003
2026-06-01
1
3)]]>
Euroopa moodulikontseptsioonile vastav autorong on autorong, milles vedukiga on ühendatud üks või mitu haagist ning mille pikkus ja mass ületavad käesoleva seaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimat lubatud pikkust ja massi, kuid veduk ja haagised ise vastavad § 80 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele.
RT I
2026-04-29
3
129042026003
2026-06-01
2
Avalikult kasutataval teel on erivedu lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes eriloal märgitud veoteel ja tingimustel, sõltumata sellest, millises riigis on sõiduk registreeritud. Erateel toimub erivedu tee omaniku nõusolekul ja tingimustel.
3
Eriloa annab tee omanik. Eriluba peab olema juhil kaasas või elektrooniliselt kättesaadav ja see tuleb esitada liiklusjärelevalve teostajale tema nõudmisel. Eriloa andja peab enne eriloa välja andmist veenduma, et käesoleva seaduse § 342 lõike 1 punktides 1–4 toodud nõuded on täidetud.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
4
Eriveo eest võetav eritasu määr on kuni 650 eurot ühe veo ja ühe tee omaniku kohta, olenevalt käesoleva seaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimate lubatud masside, teljekoormuste ja mõõtude ületamisest ning veokaugusest. Eriloa menetlustasu on kuni kümme eurot iga tee omaniku välja antud eriloa kohta.
4
1)]]>
Eriveo eest võetava eritasu määra võib diferentseerida autorongil kasutatavate lisaohutussüsteemide järgi.
RT I
2026-04-29
3
129042026003
2026-06-01
5
Eriloa andja võib nõuda tee või selle osa püsivuse kontrollarvutust ning ekspertiisi tehtud arvutusele. Raskeveose kontrollarvutuse tegijaks peab olema vastavat pädevust omav isik. Kontrollarvutuse ja ekspertiisi, eriveo võimaldamise ja liiklusohutuse tagamisega seotud täiendavad kulutused kannab eriloa taotleja.
6
Eriluba antakse välja kehtivusega kuni üks aasta.
7
Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise korra, samuti tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad kehtestab vastava
määrusega.
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
8
Kehtetu -
RT I
2026-04-29
3
129042026003
2026-06-01
34
2. ]]>
Eriveo ohutust tagavad lisanõuded
1
Eriveol peab:
1
võimalikult vähe takistama ja ohustama teisi liiklejaid;
2
võimaluse korral vältima vedu tipptundidel ja muul ajal, kui see on tee- ja ilmastikuolude ning liiklussageduse tõttu ohtlik või põhjustab teistele liiklejatele olulisi liiklustakistusi;
3
võimaluse korral vältima läbisõitu asulatest, samuti nende tiheda liiklusega tänavatest, liiklussõlmedest ja ristmikest;
4
arvestama tee ääres ja tee kohal olevaid rajatisi, liikluskorraldusvahendeid, elektri- ja sideliine, elektrisõidukite kontaktliine või muid sellesarnaseid objekte;
5
järgima määratud veoteed.
2
Juht on kohustatud:
1
enne sõidu alustamist veenduma raske- või suurveose nõuetekohases tähistamises ning teel olles jälgima veose ja sõiduki, autorongi või masinrongi korrasolekut;
2
teel liiklemisel hoiduma võimaluse korral võimalikult paremale ja vajaduse korral peatuma selleks sobivas kohas, et võimaldada enda taha kogunenud sõidukitel mööduda või anda teed vastassuunast tulevatele sõidukitele.
3
Vajaduse korral tuleb eriveo teostamisel kokku leppida tee ääres või tee kohal olevate rajatiste omanikega või valdajatega vedu takistavate rajatise osade ajutiseks tõstmiseks või eemaldamiseks.
4
Kui ilmnevad asjaolud, mis nõuavad veotee muutmist, peab eriloa omaja taotlema muudetud veotee puhuks uue käesoleva seaduse § 341 lõikes 2 nimetatud eriloa.
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
34
3. ]]>
Eriloa kehtetuks tunnistamine ja eriloa andmisest keeldumine
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
1
Eriloa andja keeldub eriloa andmisest, kui:
1
eriveo teostamisel ei ole võimalik tagada käesoleva seaduse § 342 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmist;
2
ei ole täidetud käesoleva seaduse § 341 lõike 7 alusel kehtestatud tingimused;
3
erivedu võib oluliselt kahjustada teed või ei ole võimalik täita tingimusi ohutuks liiklemiseks;
4
eriloa taotlemisel esitati valeandmeid või võltsiti dokumente, mis mõjutavad eriloa andmist;
5
taotletud eriloa eest ei ole ettenähtud korras tasutud.
1
1)]]>
Kui vedaja eriluba on käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtetuks tunnistatud, ei anta talle uut luba kuni ühe aasta jooksul pärast kehtetuks tunnistamise otsust.
RT I
2026-04-29
3
129042026003
2026-06-01
2
Eriluba tunnistatakse kehtetuks, kui:
1
ilmneb, et eriloa eest ei ole tasutud või eriloa taotlemisel esitati valeandmeid või võltsiti dokumente, mis mõjutasid eriloa andmist;
RT I
2026-04-29
3
129042026003
2026-06-01
2
eriloa omaja ei ole täitnud käesoleva seaduse § 341 lõike 7 alusel kehtestatud või tee omaniku määratud eriveo tingimusi.
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
35
Juhi kohustused jalakäija, jalgratturi, kergliikurijuhi, mopeedijuhi, pisimopeedijuhi ja robotliikuri ohutuse tagamisel
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
1
Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, kergliikurijuhti, robotliikurit ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
2
Lisaks käesoleva seaduse § 17 lõikes 5 sätestatule peab juht andma teed jalakäijale:
1
tagurdades;
2
kes lõpetab sõidutee ületamist, kuigi juhile on süttinud foori lubav tuli või reguleerija on andnud liikumist lubava märguande.
3
Juht peab igal pool andma teed valge kepiga või juhtkoeraga liikuvale pimedale jalakäijale.
4
Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.
5
Kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis kõrvalrajal seisma jäämas või jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, vaid peab ülekäiguraja ees seisma jääma. Ülekäigurajale tohib juht sõita pärast seda, kui ta on veendunud, et ta ei ohusta ülekäigurajale astunud või astuvat jalakäijat.
6
Kui reguleerimata ülekäiguraja ees seisma jäänud sõiduki ja ülekäigurajale läheneva sõiduki vahele jääb vaba sõidurada, ei pea juht ülekäiguraja ees seisma jääma, kuid peab arvestama käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut.
7
Kui vastassuunavööndi poolel on reguleerimata ülekäiguraja nähtavus piiratud seisva sõiduki või muu takistuse tõttu, peab juht sõidu jätkamisel olema eriti ettevaatlik, et mitte ohustada ülekäigurajal olevat jalakäijat.
8
Ülekäigurajale tohib sõita vaid siis, kui juht on kindel, et tal ei tule sellel seisma jääda.
9
Ülekäigurajal ei tohi juht tagasi pöörata.
10
Kui foorituli või reguleerija märguanne keelab juhil sõita reguleeritavale ülekäigurajale, peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, nende puudumisel ülekäiguraja ees.
11
Kui reguleeritav ülekäigurada tuleb ületada kõrvalepöörde lõpul, võib juht juhul, kui tema sõidusuunas pole stoppjoont või stoppjoonemärki, ülekäiguraja ületada, andes teed lubava fooritule ajal sõiduteed ületavale jalakäijale, jalgratturile, kergliikurijuhile, pisimopeedijuhile ja robotliikurile.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
12
Kui jalgtee, jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee reguleeritav lõikumiskoht tuleb ületada kõrvalepöörde lõpul, võib juht juhul, kui tema sõidusuunas pole stoppjoont või stoppjoonemärki, nimetatud lõikumiskoha ületada, andes teed lubava fooritule ajal sõiduteed ületavale jalakäijale, jalgratturile, kergliikurijuhile, pisimopeedijuhile, mopeedijuhile ja robotliikurile.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
36
Lapse ohutust tagavad lisanõuded
1
Juht peab arvestama, et lapse areng ei võimalda veel liiklusolusid terviklikult hinnata.
2
Nähes teel või tee ääres last või seisvat bussi, millel on lasterühma tunnusmärk ja põlevad ohutuled, peab juht olema eriti tähelepanelik ja sõitma kiirusega, mis võimaldab ohtu vältida.
3
Asulavälisel teel laste juhuveol kasutatavas bussis võib alla 18-aastaseid istuvaid lapsi vedada üksnes turvavööga varustatud istekohtadel ning seisvate laste vedu on keelatud.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
4
Sõitjateveol, mille eesmärgiks on laste vedu, kasutataval bussil peab esi- ja tagaosas olema lasterühma tunnusmärk ning peatuse ajal peavad põlema ohutuled. Bussijuht ja laste saatja peavad tagama laste bussi sisenemise ja bussist väljumise ning sõidutee ületamise ohutuse.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
5
Juht peab andma teed sõiduteed ületavatele lastele lasterühma saatja märguandel.
5
1)]]>
Sõiduautos ja veoautos ei tohi alla kolmeaastast last sõidutada istekohal, millel puudub turvavöö. Sõiduauto esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavöö või turvaseadme abil nõuetekohaselt kinnitatud. Veoauto esiistmel, millel puudub turvavöö, tohib sõidutada vähemalt kolmeaastast last pikkusega üle 150 sentimeetri.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
6
Kui lapse pikkus ei võimalda teda sõiduki või turvavöö tootja nõuete kohaselt kinnitada sõiduki turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel sõidukis, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvaseadme tootja nõuete kohaselt kinnitatud turvaseadet. Seljaga sõidusuunas paigaldatud turvaseadet ei tohi lapse sõidutamisel kasutada istekohal, mis on varustatud rakendusvalmis esiturvapadjaga.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
7
Autos, välja arvatud buss, ei tohi last süles hoides sõidutada. Bussis, välja arvatud selle esiistmel või esimesel istmereal, tohib täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla kolmeaastane laps tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga sõiduki või turvavöö tootja nõuete kohaselt kinnitatud. Erandina tohib bussis, välja arvatud esiistmel või esimesel istmereal, täiskasvanud sõitjal, kelle turvavöö ei ole kinnitatud, süles olla üks alla seitsmeaastane laps.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
8
Kui laste sõidutamisel sõiduauto tagaistmel kahe lapse turvaseadme tõttu keskmise turvaseadme paigaldamine ei ole võimalik, tuleb vähemalt kolmeaastase lapse kinnitamiseks keskmisel istekohal kasutada vähemalt täiskasvanu turvavöö vöörihma.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
9
Takso tagaistmel alla kolmeaastase lapse sõidutamisel ei ole lapse turvaseadme kasutamine kohustuslik. Alla kolmeaastast last tohib takso tagaistmel sõidutada täiskasvanud sõitja süles tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja tema süles on üks laps. Vanemate kui kolmeaastaste laste sõidutamisel takso tagaistmel tuleb vähemalt üks laps kinnitada turvavöö padja ja sõltuvalt lapse kasvust kas täiskasvanu turvavöö või ainult selle vöörihmaga või muu nõuetekohase turvaseadmega. Ülejäänud laste sõidutamisel takso tagaistmel tuleb kasutada vähemalt täiskasvanu turvavöö vöörihma.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
10
Alla 12-aastast last ei tohi sõidutada mopeedi ega mootorratta tagaistmel.
37
Juhi kohustused ühissõidukiraja kasutamisel ja ühissõidukile eesõiguse andmisel
1
Ühissõidukirajal võib sõita ühistranspordiseaduse kohast liinivedu teostava ühissõidukiga, sõitjat vedava ühistranspordiseaduse § 64 lõike 2 nõuetele vastava taksoga ja sõitjat vedava bussiga.
RT I
2017-07-04
8
104072017008
2017-11-01
2
Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib ühissõidukirajal sõita eritalituse sõidukiga, kui täidetakse tööülesandeid, täiselektrilise mootorsõidukiga ning muu sõidukiga, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend.
RT I
2024-08-17
1
117082024001
2025-01-01
3
Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata sõiduki juhile on keelatud ühissõidukiraja kasutamine, välja arvatud järgmistel juhtudel ja korras:
1
ühissõidukirajale, mis on pärisuunalise sõidutee pärisuunavööndi serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, võib reastuda vahetult enne pööret või seismajäämist sõitjate peale- või mahaminekuks tingimusel, et see ei sega liinivedu teostavat ühissõidukit. Sellisele ühissõidukirajale võib sõita pöörde lõpetamisel, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda;
2
ühissõidukirajaga teel olevast ühissõidukirajast tohib kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei keela, ainult risti üle sõita;
3
ümberpõikeks, kui see ei sega liinivedu teostavat ühissõidukit ning pärisuunavööndis puuduvad muud sõidurajad, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda.
4
Asulateel, kus suurim lubatud kiirus on kuni 50 kilomeetrit tunnis, peab juht andma teed tähistatud peatusest välja sõitvale D-kategooria ühissõidukile.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
38
Juhi ja sõitja kohustused sõiduki peatamisel liiklusjärelevalve teostaja poolt
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
1
Juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal.
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
2
Mootorsõiduki- ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel käesoleva seaduse §-s 88 ja § 145 lõikes 2 loetletud dokumendid.
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
3
Riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud dokumendid peab mootorsõidukijuht andma liiklusjärelevalve teostajale juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud küljeakna. Juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult liiklusjärelevalve teostaja loal või korraldusel.
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
4
Kui sõidukil on kohustuslik sõidumeerik ja kiiruspiirik, peab juht võimaldama teostada riiklikku järelevalvet nimetatud seadmete olemasolu, töökorras oleku, paigaldusplaatide, plommide ning sõidumeeriku salvestuslehtede või salvestusandmete alusel sõidu- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamise üle. Digitaalse sõidumeeriku korral peab juht võimaldama liiklusjärelevalve teostajal kasutada kontrollikaarti.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
5
Juht peab võimaldama kontrollida sõiduki vastavust tehnonõuetele ja varustusele.
6
Juhil on õigus nõuda liiklusjärelevalve teostajalt ametitunnistuse või muu tema pädevust tõendava dokumendi esitamist ja teha sellelt vajalikke märkmeid.
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
39
Juhi märguanded
1
Juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käega märguande andmise võib lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või sõiduki peatamist. Juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu.
2
Juht, kelle sõiduki ehituses pole suuna- või stopptulesid ette nähtud, kelle sõiduki suuna- või stopptuled on rikkis või sõitmisel töötavate ohutuledega, peab andma märku käega järgmiselt:
1
paremsuunamärguandeks tõstma õla kõrgusele kõrvale sirge parema käe või kõverdama õla kõrgusele tõstetud vasaku käe küünarnukist täisnurgi ülespoole;
2
vasaksuunamärguandeks tõstma õla kõrgusele kõrvale sirge vasaku käe või kõverdama õla kõrgusele tõstetud parema käe küünarnukist täisnurgi ülespoole;
3
pidurdamismärguandeks liigutama kõrvale tõstetud sirget kätt üles-alla.
3
Helisignaali võib juht anda vaid ohu tekkimisel ja väljaspool asulat ka liikleja tähelepanu äratamiseks.
4
Tulesid võib juht vilgutada ainult liikleja tähelepanu äratamiseks.
5
Hoiatusmärguande andmine ei anna juhile eesõigust.
6
Seisval sõidukil peavad põlema ohutuled:
1
asulavälisel sõiduteel või teepeenral pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui kas või üks ääretuli ei põle;
2
liiklusõnnetuse korral;
3
hädapeatamise korral.
7
Sõitval sõidukil peavad põlema ohutuled pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui üks lähituli või vähemalt üks tagumine ääretuli ei põle.
8
Ohukolmnurka peab mootorsõiduki, välja arvatud mopeedi ja kaherattalise külghaagiseta mootorratta juht kasutama:
1
ohutulede puudumisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhtudel;
2
ohutulede puudumisel või nende rikke korral käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul, kinnitatuna sõidukile tagantpoolt nähtavale kohale;
3
sõltumata ohutulede olemasolust, kui hädapeatatud või liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub sõiduteel halva või piiratud nähtavusega kohas või kui veos on niisuguses kohas sõiduteele kukkunud või sinna voolanud.
9
Ohukolmnurk tuleb teele panna sõidukile mitte lähemale kui 25 meetrit asulas ja 50 meetrit väljaspool asulat, aga sellisele kaugusele, et ohukolmnurk oleks hajutatud päevavalguse tingimustes nähtav asulas vähemalt 50 meetri kauguselt ja väljaspool asulat vähemalt 100 meetri kauguselt. Hädapeatamise või liiklusõnnetuse korral ristmikul võib ohukolmnurk olla nimetatud kaugustest lähemal, asudes suurema ohu suunas kaugusel, mis võimaldab teistel juhtidel ohtu õigel ajal märgata. Ohukolmnurgaga koos võib juht kasutada vilkuvat kollast tuld.
40
Tulede kasutamise üldnõuded
1
Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi- või kaugtuled ning ääre- ja numbrituled. Trammil peavad sõidu ajal põlema lähi- ja ääretuled. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled.
2
Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. Päevatuled võivad põleda ilma ääre- ja numbrituledeta.
3
Autorongil (välja arvatud autorong, mille veduk on B-kategooria auto) ja masinrongil, millel puuduvad ees ülemised ääretuled, peab veduki kabiini või kere esiosa kohal olema valgustatud autorongi tunnusmärk.
4
Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel peatatud või pargitud mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled. Asulavälisel teel tuleb lisaks kasutada ka ohutulesid.
5
Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata asulavälisel teel peatatud või pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled. Asulateel peatatud sõidukil ei tohi põleda kaug- ega udutuled, välja arvatud juhul, kui udutulesid kasutatakse lähitulede asemel. Asulateel pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled. Asulatee vasakul teepoolel peatatud sõidukil ei tohi põleda ka lähituled.
6
Asulas võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ääretulede asemel kasutada mõlema- või liiklusepoolseid seisutulesid juhul, kui:
1
mootorsõiduk ei ole üle kuue meetri pikk ega üle kahe meetri lai;
2
mootorsõiduk on ilma haagiseta.
7
Käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 6 nõuded ei laiene peatatud ja pargitud sõidukile, mis asub:
1
teel, mis on valgustatud nii, et sõiduk on piisavalt kaugele näha;
2
väljaspool sõiduteed ja kattega teepeenart;
3
asulas sõidutee ääres, kui on tegemist jalgratta, pisimopeedi, mopeedi või kaherattalise külghaagiseta mootorrattaga, millel puudub aku;
4
õuealal.
41
Kaugtulede kasutamine
1
Kaugtulesid võib kasutada sõidul pimeda ajal või halva nähtavuse korral.
2
Kui möödasõitu alustades ollakse piisavalt lähedal ees liikuvale sõidukile, võib möödasõidu kavatsusest anda märku kaugtulede lühiajalise vilgutamisega.
3
Kaugtulesid ei tohi kasutada, kui:
1
tee valgustus tagab nähtavuse vähemalt 300 meetri ulatuses;
2
vastutulevast sõidukist ollakse sellisel kaugusel, et võidakse selle juhti pimestada;
3
kaugtuled hakkavad valgustama ees sõitvat sõidukit;
4
kaugtuled võivad pimestada teist sõidukijuhti, kaasa arvatud tee läheduses liikuva vee- või raudteesõiduki juhti. Raudteesõiduki juhti ei tohi pimestada ka raudteeülesõidukoha ees raudtee ületamise võimalust oodates.
42
Udutulede kasutamine
1
Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral.
2
Eesmisi udutulesid võib kasutada ka käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud juhul lähitulede asemel.
3
Tagumisi udutulesid võib kasutada sõidu ajal ainult asulavälisel teel udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral või kui sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab oluliselt tulede nähtavust tahapoole.
43
Töötulede kasutamine
Sõidukile paigaldatud lisatuled, mis on ette nähtud töökoha valgustamiseks, võivad põleda ainult seoses tööülesande täitmisega. Need ei tohi pimestada teist juhti.
44
Kollane vilkur
1
Kollane vilkur peab olema paigaldatud ning olema sisse lülitatud:
1
teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid täitval sõidukil (edaspidi hooldussõiduk);
2
käesoleva seaduse § 341 lõike 7 alusel kehtestatud õigusakti kohaselt eriveol kasutataval sõidukil;
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
3
robotliikuril käesoleva seaduse § 1513 lõikes 6 sätestatud juhul.
RT I
2017-07-04
7
104072017007
2017-07-14
2
Kui on oht, et teised liiklejad sõidukit piisavalt aegsasti ei märka või kui sõiduk kujutab ohtu või takistab teisi liiklejaid, võib kollane vilkur olla paigaldatud ning sisse lülitatud teel liiklevale või teel töid teostavale sõidukile järgmiste toimingute ja olukordade puhul:
1
abi osutamise toimingud teel selleks ettenähtud mootorsõidukiga;
2
sõitmine põllumajandus- või metsatööstustraktoriga ja piiratud kiirusega sõidukitega või nende veetavate järelhaagistega, mis on koos koormaga laiemad kui 2,55 meetrit;
3
sõitmine mootorsõidukiga, mille valmistajakiirus ei ületa 40 kilomeetrit tunnis.
45
Sõiduki asukoht sõites
1
Teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides.
2
Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistega tähistatud sõidurada, ei tohi sõita äärmisele vasakpoolsele ehk vastassuunarajale. Keskmist rada võib kasutada ainult möödasõiduks või ümberpõikeks ning seda tuleb kasutada ümberreastumiseks enne vasak- või tagasipööret.
3
Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on neli või enam sõidurada, ei tohi sõita vastassuunavööndis.
4
Kahesuunalise tee sõidusuundi eraldavast ohutussaarest või muust sellisest rajatisest tuleb mööduda paremalt.
5
Sõidukiga, mille suurim kiirus ei tohi ületada 40 kilomeetrit tunnis või mis muul liiklusvoost sõltumatul põhjusel ei saa sõita nimetatud kiirusest kiiremini, tuleb sõita äärmisel parempoolsel rajal. Nimetatud nõue ei kehti järgmistel juhtudel:
1
kui sõidetakse mööda eesliikuvast sõidukist;
2
kui valmistutakse vasak- või tagasipöördeks;
3
hooldussõidukitele tööülesannete täitmisel.
6
Asula sõiduteel tohib sõita pärisuunavööndis mis tahes sõidurajal eeldusel, et täidetakse käesoleva seaduse § 37 nõudeid.
7
Asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui liikluskorraldusvahend ei näita teisiti.
8
Kui asulavälisel teel on pärisuunavööndis mitu tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud. Vastassuunavööndis sõitmine on sel juhul keelatud.
9
Trammiliiklust takistamata tohib mitterööbassõidukiga sõita või seisma jääda sõiduteega samal tasandil asuval pärisuunalisel trammiteel ainult siis, kui mitterööbassõidukite sõiduradade arv ei ole liiklusmärgiga määratud. Kui sõiduk takistab trammiliiklust, peab juht trammitee vabastama. Vastassuunast läheneva sõiduki juht peab vasakule pöörava sõiduki juhile andma võimaluse vabastada trammitee.
10
Mitterööbassõidukiga ei tohi sõita vastassuunalisel trammiteel.
11
Eritalituse sõidukiga tohib sõita kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal ning peatuda ja parkida kohtades, kus parkimine ja peatamine on keelatud, või kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal juhul, kui täidetakse tööülesandeid ja ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik. Eritalituse sõiduki juht peab sõitmisel ja sõiduki peatumisel või parkimisel tagama liikluse ohutuse ning peatatud või pargitud sõiduk ei tohi takistada teisi liiklejaid.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
12
Teepeenral tohib mootorsõidukiga sõita ainult käesoleva seaduse § 20 lõigetes 2 ja 7, § 48 lõikes 3, § 52 lõike 2 punktis 3, § 53 lõikes 4 ning § 54 lõikes 2 nimetatud juhtudel.
13
Sõidukiga ei tohi sõita haljasalale või sellel sõidukite liiklemise tagajärjel kujunenud pinnasteele või väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks ilma maaomaniku või -valdaja loata.
14
Kui pööratakse teele, mille ees on muutsuunaliiklusega teele sõitu tähistav liiklusmärk, tuleb sõita äärmisele parempoolsele rajale. Sealt võib suunduda vasakpoolsetele radadele vaid pärast seda, kui juht on kindel, et pärisuunas võib sõita ka teistel radadel.
46
Piki- ja külgvahe
1
Juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile.
2
Asulasisesel teel peab aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit ja asulavälisel teel vähemalt kolm sekundit. See nõue ei kehti, kui väljutakse möödasõiduks oma sõidurajalt ja sellest on suunatulega märku antud.
3
Sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet.
4
Asulavälisel teel, millel pärisuunas on üks sõidurada, peab juht, kes ei sõida sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega, hoidma niisugust pikivahet, et temast mööda sõitnud juht saaks tagasi reastuda. Nõue ei kehti, kui juht ise valmistub möödasõiduks, kui liiklus on tihe või kui sellel teelõigul ei tohi mööda sõita.
47
Sõiduraja ja -rea vahetamine
1
Kõrvuti sõitvate sõidukite juhtide vastastikusel sõiduraja ja -rea vahetamisel peab juht andma teed temast paremal oleva sõiduki juhile.
2
Teel, kus pärisuunas on kaks või enam teekattemärgistega tähistatud sõidurada, ei tohi juht tiheda liikluse korral, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud, ees sõitvatest sõidukitest mööda sõita.
48
Pöörded
1
Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
2
Pöördel peab juht ristmikul sõitma nii, et sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse.
3
Kui juht ei saa ristmikul või ristmikevahelisel teel sõiduki suure pöörderaadiuse või sõidutee seisundi tõttu pöörata käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 ning käesoleva seaduse § 45 lõike 3 nõuete kohaselt, võib nendest nõuetest kõrvale kalduda, sealhulgas sõita teepeenrale, tingimusel et ei ohustata ega takistata teist liiklejat ega rikuta tee muldkeha.
4
Kui teel on aeglustusrada, peab pöörata kavatsev juht aegsasti siirduma sellele rajale ja vähendama kiirust alles seal.
5
Kui teele sõitmiseks on kiirendusrada, peab juht sõitma sellel ja liiklusvooga ühinemisel andma teed teel sõitvale juhile.
6
Väljaspool asulat võib juht eraldusribaga teel vasakule või tagasi pöörata vaid kohas, kus on asjakohased liiklusmärgid.
49
Tagurdamine ja tagasipööre
1
Tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi.
2
Ühesuunalisel teel tohib juht vastassuunas tagurdada ainult manöövriks, kuid ei tohi tagurdada ristmikule.
3
Juht ei tohi tagasi pöörata:
1
ülekäigurajal;
2
raudteeülesõidukohal;
3
piiratud nähtavusega kohas.
50
Sõidukiiruse valimine
1
Juht peab järgima käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust.
2
Õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis.
3
Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab:
1
sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama;
2
vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb;
3
viima kaugtuledelt lähituledele üleminekul sõidukiiruse vastavusse uue nähtavusulatusega;
4
vähendama kiiruse selliseks, mis võimaldaks vältida teist liiklejat kahjustavat vee, pori, kruusa või muu sellise ülespaiskamist ning vältida või vähendada liikleja ja teega piirneva elamuala tolmutamist.
4
Juht peab sõitma piisavalt väikese kiirusega ja vajaduse korral seisma jääma, kui ta möödub:
1
teel või tee läheduses olevast lapsest;
2
teel olevast lastebussist, millel on sisselülitatud ohutuled;
3
valge kepiga või juhtkoeraga pimedast jalakäijast;
4
jalakäijast, kellest on näha, et puude või haiguse tõttu on tema liikumine takistatud või häiritud;
5
pärisuunalisest trammist, mis seisab või hakkab peatuma trammipeatuses;
6
sisselülitatud vilkuriga eritalituse sõidukist.
5
Juht ei tohi sõita kiiremini:
1
sõiduki valmistajakiirusest. Autorongi ja masinrongi kiirus ei tohi ületada ühegi tema koosseisus oleva sõiduki valmistajakiirust;
2
kiiruspiirangu tunnusmärgil olevast kiirusest;
3
liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.
6
Aeglase sõiduki tunnusmärk tuleb paigutada järgmiste sõidukite taha vasakule äärele või keskele:
1
auto, traktor, liikurmasin, autorong ja masinrong, mis ei saa või ei tohi sõita kiiremini kui 40 kilomeetrit tunnis;
2
neljarattaline mopeed.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
7
Juht ei tohi:
1
põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid;
2
järsult pidurdada, kui see pole vajalik ohutuse tagamiseks.
51
Möödasõit
1
Eesliikuvast sõidukist tohib juht mööda sõita vasakult. Kui eesliikuv sõiduk pöörab vasakule või tagasi ja see on selgelt arusaadav, tuleb sellest mööda sõita paremalt.
2
Trammist tohib juht mööda sõita paremalt. Kui trammitee asub pärisuunavööndi paremal äärel, tuleb trammist sõita mööda vasakult.
3
Enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et:
1
ükski tema järel sõitva sõiduki juht pole alustanud temast möödasõitu;
2
samal sõidurajal ees sõitva sõiduki juht pole andnud märku vasakpöördeks;
3
möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid;
4
sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba;
5
sõiduki, millest alustatakse möödasõitu, suhteline kiirus võimaldab sellest mööda sõita piisavalt lühikese ajaga;
6
tal on võimalik tagasi reastuda, ohustamata ja takistamata juhti, kelle sõidukist mööda sõidetakse.
4
Kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada.
52
Möödasõidukeeld
1
Vastassuunavööndi kaudu ei tohi juht mööda sõita:
1
kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 51 lõikes 3 nimetatud tingimused;
2
piiratud nähtavusega teelõigul;
3
ristmikul ja ristmiku vahetus läheduses sellele suubuval teel, välja arvatud selline ristmik, kus teistest suundadest lähenevatel juhtidel on tee andmise kohustus;
4
raudteeülesõidukohal ja selle vahetus läheduses enne raudteeülesõidukohta;
5
reguleerimata ülekäigurajal;
6
jalgratturist, pisimopeedijuhist või kergliikurijuhist, kui möödasõidul ei ole võimalik hoida vähemalt 1,5-meetrist külgvahet.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
2
Pärisuunavööndis ei tohi juht mööda sõita:
1
piiratud nähtavusega teelõigul, kui pärisuunavööndi sõidurajad pole tähistatud teekattemärgistega või teekattemärgised pole nähtavad;
2
reguleerimata ülekäigurajal;
3
aeglustus- või kiirendusraja, teepeenra või ühissõidukipeatuskoha teelaiendi kaudu, välja arvatud juhul, kui sõidetakse paremalt mööda sõidukist, mis on vasak- või tagasipöördel;
4
jalgratturist, pisimopeedijuhist või kergliikurijuhist, kui möödasõidul ei ole võimalik hoida vähemalt 1,5-meetrist külgvahet.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
53
Juhtide vastastikused kohustused möödasõidul
1
Möödasõidul oleva sõiduki juht peab hoidma möödasõidetava sõiduki suhtes ohutut piki- ja külgvahet.
2
Juht, kelle sõidukist sõidetakse mööda vasakult, peab liiklusolusid arvestades hoiduma võimalikult paremale ega tohi möödasõitu takistada sõidukiiruse suurendamisega ega muul viisil.
3
Kui möödasõidu katkestanud juht tahab naasta pärisuunavööndisse, peavad tema järel sõitvad juhid seda võimaldama.
4
Kui sõidutee laius, kulg või seisund koos tiheda vastassuunaliiklusega ei võimalda ohutult mööda sõita aeglasest, suurest või piiratud sõidukiirusega sõidukist, peab sellise sõiduki juht vähendama kiirust ning vajaduse korral hoidma esimesel võimalusel võimalikult tee äärde, et tema taha kogunenud sõidukid pääseksid ohutult mööda.
54
Möödumine
1
Vastusõitvast sõidukist tuleb mööduda paremalt. Ristmikul võivad vastastikku vasakule pööravad juhid mööduda üksteisest vasakult, olles eriti tähelepanelikud.
2
Vastusõitvast sõidukist möödumisel tuleb kitsal sõiduteel hoiduda võimalikult paremale, vajaduse korral võib sõita teepeenrale.
3
Kui möödumine on raskendatud takistuse tõttu, peab teed andma juht, kelle ees takistus on.
4
Liiklusmärgiga tähistatud langul peab takistuse juures teed andma laskuv juht.
5
Pärisuunavööndis ei tohi ees sõitvast sõidukist mööduda käesoleva seaduse § 52 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud juhtudel.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
55
Möödasõidu, möödumise ja ümberpõike erand
1
Aeglaselt liikuvast või seisvast sisselülitatud kollase vilkuriga teel töötavast hooldussõidukist või seisvast sisselülitatud sinise vilkuriga alarmsõidukist võib mööduda, mööda sõita või ümber põigata teisi liiklejaid või teel töötavaid inimesi ohustamata vastavalt olukorrale kas paremalt või vasakult, sealjuures on lubatud ületada möödasõitu keelavat teekattemärgist.
2
Arvestades käesoleva seaduse § 51 lõigetes 1, 3 ja 4 ning §-s 52 sätestatut, võib jalgratturist, pisimopeedijuhist või kergliikurijuhist neid ohustamata mööduda, mööda sõita või ümber põigata, ületades möödasõitu keelavat teekattemärgist.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
3
Arvestades käesoleva seaduse § 51 lõigetes 1, 3 ja 4 ning § 52 lõike 1 punktides 1–5 ja lõike 2 punktides 1–3 sätestatut, võib jalgratturist, pisimopeedijuhist või kergliikurijuhist neid ohustamata mööduda, mööda sõita või ümber põigata väiksema kui 1,5-meetrise külgvahega, kui sõidetakse alla 30 kilomeetri tunnis või kui jalgrattur, pisimopeedijuht või kergliikurijuht sõidab jalgrattarajal.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
56
Ristmiku ületamise üldnõuded
1
Ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale.
2
Sõiduteede lõikumisalale ei tohi juht sõita, kui liiklusolude tõttu võib ta olla sunnitud lõikumisalal seisma jääma ja teisi liiklejaid sellega takistama.
57
Sõitmine reguleerimata ristmikul
1
Kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast.
2
Kui peatee või sõidueesõigusega tee suund muutub, peab peateel või sõidueesõigusega teel sõitev juht andma teed samal teel paremalt lähenevale või seal asuvale sõidukijuhile. Samamoodi peavad omavahel toimima kõrvalteel sõitvad juhid.
3
Kui juht ei tea, kas ta sõidab pea-, sõidueesõigusega või kõrvalteel, peab ta tegutsema arvestusega, et asub kõrvalteel.
4
Üherajaliselt teelt mitmerajalisele teele sõitmisel peab juht andma teed mitmerajalisel teel sõitvale juhile.
58
Sõitmine reguleeritud ristmikul
1
Foori lubava tule ajal ristmikule sõitnud juht peab sealt kavatsetud suunas ära sõitma, sõltumata ristmikul olevate teiste fooride tuledest. Kui aga ristmikul oleva foori juures on stoppjoon või stoppjoonemärk, peab ta selle foori tuledest juhinduma.
2
Foori lubava tule süttimisel peab juht andma teed juhile, kes lõpetab ristmiku ületamist, ja veel sõiduteel olevale jalakäijale.
3
Foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni.
4
Kui juht sõidab lisasektsioonidega foori rohelise nooltule suunas ajal, mil põleb punane või kollane põhituli, peab ta andma teed mis tahes teisest suunast sõitvale juhile.
5
Kui ristmikul on parempöörderada muust sõiduteest eraldatud ohutussaarega ja enne ristmikku paremal pool foori ei ole, tuleb paremale pöörata, sõltumata ristmikul olevate fooride tuledest, andes teed mis tahes teisest suunast sõitvale juhile.
59
Raudtee ületamine
1
Raudteeülesõidukohale lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal oleks vajaduse korral võimalik sõiduk sujuvalt seisma jätta käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud kohas.
2
Lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks ning käesoleva seaduse §-s 60 loetletud juhtudel peab juht seisma jääma tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt viie meetri kaugusel esimesest rööpast, asjakohase liiklusmärgi olemasolul aga selle ees.
3
Tõkkepuuta ja foorita raudteeülesõidukohale tohib juht sõita alles siis, kui ta on veendunud, et ei lähene raudteesõidukit.
4
Üksnes raudteeomaniku või -valdaja loal tohivad raudteeülesõidukohta ületada järgmised sõidukid:
1
sõiduk, autorong või masinrong, mille laius veosega või veoseta on üle viie meetri, kõrgus üle 4,5 meetri või pikkus üle 24 meetri;
2
mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on alla kaheksa kilomeetri tunnis;
3
roomiksõiduk.
5
Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud raudteeomaniku või -valdaja väljastatav luba võib olla kirjalik või elektrooniline. Elektroonilise loa korral peab sõidukijuht esitama loa andmekandjal või muul viisil võimaldama riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul tutvuda elektroonilise loaga.
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
60
Raudtee ületamise piirangud
Juht ei tohi:
1
raudteed ületada, kui ta võib olla sunnitud raudtee ülesõidukohal seisma jääma;
2
raudteed ületada väljaspool ülesõidukohta;
3
vedada üle raudteeülesõidukoha veoasendisse seadmata põllumajandus-, tee-, ehitus- või muud sellist masinat või ülesõidukohta kahjustada võivat haakeriista.
6
Mootorsõidukijuhile esitatavad lisanõuded
61
Hädapeatamine
1
Hädapeatamise korral kohas, kus peatuda ega parkida ei tohi või kui hädapeatatud sõidukit, sellelt kukkunud või sellest välja voolanud või varisenud veost ei ole võimalik teelt omal jõul kõrvaldada, peab juht sõiduki tähistama ohutulede sisselülitamisega või ohukolmnurga teele asetamisega käesoleva seaduse § 39 lõike 9 kohaselt, teatama juhtumist viivitamata politseisse või teeomanikule või -valdajale ja võtma tarvitusele abinõud ohu kiireks kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks.
2
Hädapeatamise korral raudteeülesõidukohal peab juht hoolitsema selle eest, et inimesed lahkuksid sõidukist, ja tegema kõik temast sõltuva, et vabastada ülesõidukoht. Kui ülesõidukohta ei ole võimalik liiklustakistusest vabastada, peab juht jääma sõiduki juurde ja raudteesõiduki ilmumisel liikuma sellele kiiresti vastu, andes peatumismärguande käega ringikujulisi liigutusi tehes. Pimeda ajal tuleb käes hoida süüdatud valgusallikat, helkurit või selletaolist eset.
3
Kiirteel ja teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on üle 90 kilomeetri tunnis, tuleb hädapeatatud mootorsõidukil sisse lülitada ohutuled ja sõiduk eemaldada sõiduteelt. Kui sõidukit pole võimalik sõiduteelt eemaldada, tuleb sõidukist vähemalt 100 meetrit tahapoole panna teele ohukolmnurk.
62
Mootorsõiduki pukseerimine
1
Mootorsõidukit võib pukseerida haagiseta mootorsõidukiga. Pukseerida ei tohi kaherattalise sõidukiga ega kaherattalist sõidukit.
2
Pukseeritava sõiduki roolis tohib olla vaid selle kategooria sõiduki juhtimisõigusega juht.
3
Pukseerimisel ei tohi pukseeritavate sõidukite sõidukiirus ületada käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 4 lubatud sõidukiirust.
4
Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks viis kuni kaheksa meetrit ja selle keskosa peab olema selgesti nähtavalt tähistatud. Jäik ühenduslüli ei tohi olla pikem kui viis meetrit. Keti kasutamine pukseerimiseks on keelatud.
5
Tehniliselt mittekorras piduritega mootorsõidukit tohib pukseerida jäiga ühenduslüli abil või osaliselt toetatuna pukseerivale sõidukile.
6
Pukseeritaval mootorsõidukil, autorongil või masinrongil peavad igal ajal põlema ohutuled. Ohutulede puudumisel, või kui need ei tööta, peab pukseeritavale mootorsõidukile, autorongile või masinrongile olema nähtavale kohale paigaldatud ohukolmnurk.
7
Pukseeritavas mootorsõidukis, autorongis või masinrongis ei pea olema juhti ainult siis, kui pukseeritakse sellise jäiga ühenduslüliga, mis tagab pukseeritava mootorsõiduki, autorongi või masinrongi juhitavuse.
8
Sõitjaid tohib olla pukseeritava mootorsõiduki juhikabiinis ja pukseeritavas sõiduautos ainult juhul, kui pukseeritava sõiduki roolis on juht.
9
Ühtki inimest ei tohi olla pukseeriva mootorsõiduki veoplatvormil ega sellele osaliselt toetatud sõidukis.
10
Pukseerida ei tohi:
1
kiirteel. Kui pukseerimisvajadus tekib kiirteel, siis tohib erandina pukseerida lähima ärasõidukohani;
2
painduva ühenduslüliga – kiilasjääl, või niisugust mootorsõidukit, autorongi või masinrongi, millel ei tööta sõidupidur või rool;
3
vardakujulise jäiga ühenduslüliga – mootorsõidukit, autorongi või masinrongi, millel ei tööta rool;
4
mis tahes jäiga ühenduslüliga – mootorsõidukit, autorongi või masinrongi, mille tegelik mass on suurem pukseeriva sõiduki tegelikust massist, juhul kui pukseeritaval mootorsõidukil ei tööta sõidupidur;
5
enam kui ühte mootorsõidukit, autorongi või masinrongi;
6
autorongi või masinrongi, mille haakeseadis on rikkis.
63
Pukseeritava seadme vedu
1
Pukseeritava seadme veol ei tohi suurim sõidukiirus ületada käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 5 lubatud sõidukiirust.
2
Pukseeritava seadme veol peab pukseeritav seade või vahetatav pukseeritav seadeldis olema varustatud piduritulede, tagumiste suuna- ja ääretulede laternate, haagise tagumiste punaste võrdkülgsete kolmnurksete helkurite ning aeglase sõiduki ja kiiruspiirangu tunnusmärkidega.
3
Haakeseadis peab vastama käesoleva seaduse § 73 lõike 11 alusel
.
4
Pukseeritava seadme või vahetatava pukseeritava seadeldise koormaplatvormil või muul osal ei tohi olla ühtki inimest.
5
Korraga ei tohi vedada rohkem kui ühte pukseeritavat seadet või vahetatavat pukseeritavat seadeldist.
6
Pukseeritava seadme või vahetatava pukseeritava seadeldise mass ei tohi ületada käesoleva seaduse § 73 lõike 11 alusel
.
7
Pukseeritav seade või vahetatav pukseeritav seadeldis peab vastama valmistaja tehnonõuetele.
64
Liiklus õuealal
1
Jalakäija tohib liikuda ja laps mängida kogu õueala ulatuses, kuid ei tohi juhti põhjendamatult takistada.
2
Mootorsõiduki kiirus õuealal ei tohi ületada käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 6 lubatud sõidukiirust.
3
Juht ei tohi õuealal jalakäijat ohustada ega takistada, vajaduse korral tuleb sõiduk seisma jätta.
4
Mootorsõiduk võib õuealale sõita vaid peatumiseks või parkimiseks.
5
Õuealal tohib parkida ainult A- ja B-kategooria ning D1-alamkategooria mootorsõidukit. Seda tohib teha ainult tähistatud parklas, selle puudumisel aga teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.
65
Liiklus jääteel
1
Liiklemine jääteel toimub ainult valge ajal, kui nähtavus on vähemalt 300 meetrit.
2
Jääteel peab sõidukijuht täitma jäätee algusesse üles pandud jäätee kasutamise nõudeid ning valvetalituse töötaja korraldusi.
3
Jääteele võib sõita ainult tähistatud kohast.
4
Jääteel peavad sõiduki uksed olema kergesti avatavad.
5
Juht ja sõitja peavad olema turvavööga kinnitamata.
6
Sõidukite jääteele sõitmise ajavahe peab olema vähemalt kaks minutit.
7
Sõidukite pikivahe jääteel sõites peab olema vähemalt 250 meetrit. Eesliikuvast sõidukist möödumine, möödasõit ja kahesuunaline liiklus samal sõiduteel on keelatud.
8
Jääteel seisma jäämine on lubatud ainult hädaolukorras. Hädapeatatud sõiduk tuleb jäält võimalikult kiiresti eemaldada. Kui see osutub võimatuks, tuleb sellest teavitada jäätee valvetalitust.
9
Jääteele lubatava sõiduki suurima lubatud massi määrab valvetalituse töötaja olenevalt jää- ja ilmastikuoludest.
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
10
Suurima lubatud sõidukiiruse määrab valvetalituse töötaja olenevalt jää- ja ilmastikuoludest.
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
11
Jääteelt kõrvalesõitmine on keelatud.
12
Kui jääolud ei võimalda edasisõitmist, peab juht viivitamata tagasi pöörduma ja hoiatama teeoludest jääteel liiklejaid ning jäätee valvetalitust. Tagasisõiduks peab võimaluse korral kasutama tagasisõidusuunale rajatud sõidurada.
13
Jääkatte purunemisohu tekkimisel peab sõitja juhi nõudmisel sõidukist väljuma. Juht võib sõitu jätkata üksinda, sõiduki juhiuks peab olema avatud.
14
Kõigist jääteel esinevatest ohtlikest muutustest, märgistamata ohtudest või seisvatest sõidukitest tuleb esimesel võimalusel teavitada jäätee valvetalitust.
15
Veosedokumentidel peab olema märgitud jääteel veetava veose mass. Sõiduki tegelikku massi võib valvetalituse töötaja kontrollida ka kaalumisega.
15
1)]]>
Avalikult kasutatava jäätee rajamise ja korrashoiu kohta esitatavad nõuded kehtestab
määrusega.
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
15
2)]]>
Jäätee rajaja korraldab korrashoidu jääteel ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema rajatud jääteel.
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
66
Liiklus kiirteel
Kiirteel ei tohi:
1
liigelda jalakäija, loomaga, jalgrattaga, mopeediga või niisuguse sõidukiga, mille valmistajakiirus on alla 40 kilomeetri tunnis;
2
peatuda või parkida väljaspool selleks määratud ala;
3
sõita kaugemal teisest sõidurajast C-kategooria mootorsõidukiga ning üle seitsme meetri pikkuse autorongiga;
4
pöörata tagasi, sõita eraldusribale ja eraldusriba katkestuskohale;
5
tagurdada.
67
Sõit tunnelis
1
Sõidul tunnelis, sõltumata selle valgustusest, peavad mootorsõidukil põlema kaug- või lähituled ning ääre- ja numbrituled.
2
Sõiduautoga sõites peab pikivahe sõidukite vahel olema selline, et aeg, mis kulub sõidukitevahelise pikivahe läbimiseks, oleks normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit. C- ja CE-kategooria auto peab hoidma kaks korda suuremat pikivahet.
3
Kui liiklus tunnelis seiskub, peab seismajäämisel eesseisva sõidukini jääma vähemalt viis meetrit.
4
Juht tohib tunnelis sõiduki peatada või parkida ainult ohuolukorras või hädapeatamise korral. Sel juhul peab juht võimaluse korral selleks kasutama spetsiaalselt tähistatud kohta.
5
Tunnelis ei tohi:
1
tagurdada;
2
pöörata tagasi;
3
peatuda ega parkida väljaspool selleks määratud kohti;
4
lasta sõiduki mootoril töötada kestva sõidutakistuse ajal.
68
Liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi eriõigused
1
Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib panna oma sõiduki esi- või tagaklaasile liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi.
2
Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib tema kasutuses olevat sõidukit liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta.
3
Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart, tohib:
1
asulas peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Kirjeldatud luba ei kehti teelõigul, mis on tähistatud peatumise keelujoonega;
2
parkida parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õueala teel väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.
4
Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart, võib asulas peatuda peatumist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas liikumispuudega või pimeda inimese sõidukisse pealevõtmiseks või sõidukist väljalaskmiseks.
7
Sõiduki juhtimise keeld
69
Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund
1
Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
2
Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel:
1
juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem;
2
juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.
3
Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
3
1)]]>
Jalgratturi, kergliikurijuhi ja pisimopeedijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,50 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,25 milligrammi või rohkem.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
4
Liiklusõnnetuses osalenud isiku toimetamisel vältimatu arstiabi saamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde on tervishoiuteenuse osutaja, kellel on vereproovi võtmise õigus, kohustatud politsei nõudmisel isikult võtma joobeseisundi tuvastamise eesmärgil vereproovi.
5
Joobeseisundi tuvastamiseks vereproovi võtmine, säilitamine, uuringuks edastamine, uuringu tegemine ja nende toimingute tasustamine toimub korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
6
Vereproovi uuringu tulemus vormistatakse korrakaitseseaduse alusel kehtestatud korras.
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
70
Sõiduki juhtimist keelav terviseseisund
1
Juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist (edaspidi liiklusohtlik terviseseisund).
2
Haigusseisundid, mille esinemisel on mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine keelatud, on:
1
nägemisvõime vähenemine – korrektsiooniga nägemisteravus kahe silmaga koos on alla 0,5 või ainsa nägeva silmaga alla 0,6;
2
horisontaalne vaateväli on kitsam kui 120°;
3
tugevakujulised liikumispuuded (jäseme kaotus või moone, liigesejäikus või halvatus), välja arvatud käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud juhtudel;
4
raskekujuline psüühikahäire, raskekujuline isiksuse- või käitumishäire;
5
juhtimisvõimet alandava või halvava aine toime.
3
Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule on mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine keelatud käesoleva seaduse § 101 lõikes 7 sätestatud eritingimuse mittetäitmisel.
4
Liiklusohtliku terviseseisundi tuvastab arst.
5
Liiklusohtliku terviseseisundi kahtluse korral toimetab käesoleva seaduse § 193 lõikes 1 nimetatud liiklusjärelevalve teostaja isiku lähima statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja juurde.
6
Arstil on õigus valida iseseisvalt metoodika, mille alusel uurida liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde toimetatud isikut, ja otsustada, kes viibivad liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamise juures või samas ruumis.
7
Liiklusohtliku terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise kulud tasub käesoleva seaduse § 193 lõikes 1 nimetatud liiklusjärelevalve teostaja.
8
Kui isikul on tuvastatud liiklusohtlik terviseseisund, peab ta tuvastamiskulutused hüvitama.
9
Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud politsei nõudmisel teostama tervisekontrolli liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamiseks.
10
Liiklusohtliku terviseseisundi ekspertiisiakti vormi kehtestab
määrusega.
8
Loomveokiga ja loomadega liiklemisel esitatavad lisanõuded
71
Loomveokiga ja loomadega liiklemisel esitatavad lisanõuded
1
Kande-, veo- või ratsaloomadel ning kariloomal või loomakarjal peab olema juht, kes on võimeline loomi igal ajal juhtima, välja arvatud teele sissepääsu juures sellekohaselt märgistatud aladel või parklas, kui loom on kindlalt kinni köidetud.
2
Loomveokit, ratsa- või kariloomi tohib teel juhtida vähemalt 10-aastane isik. 10–14-aastane isik tohib loomveokit, ratsa- või kariloomi juhtida seadusliku esindaja või viimase nõusolekul muu täiskasvanud isiku järelevalve all.
3
Asulas tohib loomveokiga sõita sõidutee äärmisel parempoolsel rajal, asulavälisel teel – pärisuunalisel teepeenral, teepeenra puudumisel või liikumiseks sobimatuse korral aga sõidutee parempoolse ääre lähedal.
4
Sõiduteel halva nähtavuse korral või pimeda ajal ratsutades peab ratsanik kasutama vastassuunaliikluse pool ettepoole nähtavat valget või valikkollast tuld ja taga punast tuld või mõlemas suunas nähtavat merevaikkollast tuld. Need tuled võivad põleda ühes laternas. Asulateel tohib ratsutada võimalikult sõidutee või ühistranspordiraja parempoolse ääre lähedal. Asulavälisel teel tohib ratsutada pärisuunalisel teepeenral, teepeenra puudumisel või liikumiseks sobimatuse korral aga sõidutee parempoolse ääre lähedal.
5
Kariloomi tohib ajada ainult valge ajal ja võimalikult tee parempoolse ääre lähedal, välja arvatud järelevalve alt lahti pääsenud loomade ajamisel. Järelevalve alt lahti pääsenud loomade ajamisel halva nähtavuse korral või pimeda ajal peab ajaja kasutama vastassuunaliikluse pool ettepoole paistvat valget või valikkollast tuld ja taga punast tuld või mõlemas suunas paistvat merevaikkollast tuld. Need tuled võivad põleda ühes laternas. Ajajaid peab olema nii palju, et oleks tagatud liiklusohutus ja loomade kooshoidmine. Vajaduse korral tuleb loomad rühmitada.
6
Kariloomi ei tohi:
1
ajada kattega teel ilma teeomaniku või valdaja loata;
2
jätta teele järelevalveta;
3
ajada üle raudtee või sõidutee kohas, mis ei ole selleks ette nähtud, või teha seda pimeda ajal või halva nähtavuse korral.
3
SÕIDUK
72
Sõidukiomaniku ja vastutava kasutaja kohustus
1
Sõidukiomanik ja vastutav kasutaja peavad tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise.
2
Kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed:
1
mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi;
2
mootorsõidukit kasutanud isiku aadress;
3
mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood;
4
mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number.
3
Vastutavale kasutajale laienevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustused seoses tema kasutuses oleva mootorsõidukiga.
4
Mootorsõiduki omanik ja vastutav kasutaja peavad tagama, et läbisõidumõõdiku näitu ei muudeta eesmärgiga anda mootorsõiduki läbisõidust vale ettekujutus.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
5
Kui mootorsõiduk või selle haagis ei vasta tüübikinnituse nõuetele, selle tüübikinnitus on antud ebaõigete andmete alusel või sellel esineb projekteerimis- või tootmisviga, peab mootorsõiduki või selle haagise omanik või vastutav kasutaja võimaldama valmistajal rakendada parandusmeetmeid, et viia mootorsõiduk või selle haagis nõuetega vastavusse või tagada selle ohutus.
RT I
2020-06-30
8
130062020008
2022-01-01
73
Tehnonõuded mootorsõidukile ja selle haagisele, nõuded varustusele ning nende nõuetele vastavuse kontrollimine
1
Liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis ning nende varustus peavad vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. Mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema nõuetekohaselt varustatud.
2
Liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
3
Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli korraldab ning selle nõuetekohase läbiviimise ja kvaliteedi üle teostab haldusjärelevalvet Transpordiamet.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
4
Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse või mittevastavuse kohta teeb otsuse Transpordiamet või käesoleva seaduse § 191 lõikes 1 nimetatud äriühing, kellega Transpordiamet on sõlminud halduslepingu.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
4
1)]]>
Eestis kehtib liiklusregistris registreeritud mootorsõidukile ja selle haagisele teises Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemus, kui kontrolli on teinud käesoleva seaduse § 191 lõikes 11 nimetatud tehnonõuetele vastavust kontrolliv isik ja kui kontrolli tulemus on kantud liiklusregistrisse.
RT I
2019-03-15
1
115032019001
2019-03-25
5
Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli kulud hüvitab sõiduki omanik, valdaja või vastutav kasutaja käesoleva paragrahvi lõike 121 alusel kehtestatud piirmäärades. Käesoleva paragrahvi lõike 121 alusel piirmäärade kehtestamisel tuleb arvestada, et tehnonõuetele vastavuse kontrolliga tegelev äriühing suudaks katta osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu ja proportsionaalse osa üldkuludest ning teeniks mõistlikku ärikasumit.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
6
Tehnonõuetele vastavuse kontrollis tuvastatakse mootorsõiduki või selle haagise vastavus või mittevastavus kehtivatele tehnonõuetele ning vastavuse korral määratakse sõiduki järgmise kontrolli tähtaeg, mille möödumisel kaotab sõiduk kehtivatele tehnonõuetele vastavuse.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
7
Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule kaotab mootorsõiduk või selle haagis kehtivatele tehnonõuetele vastavuse, kui:
1
kindlustusandja loeb mootorsõiduki või selle haagise hävinuks;
2
liiklusjärelevalve teostaja rakendab käesoleva seaduse § 1962 lõike 1 punktis 9 sätestatud meedet või
3
Euroopa Liitu või Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva välisriigi või Šveitsi Konföderatsiooni asjaomase ametiasutuse ametliku informatsiooni kohaselt on mootorsõidukil või selle haagisel avastatud rike või puudus, mis eeldab sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli, välja arvatud juhul, kui sõidukil ei esine käesoleva seaduse tähenduses olulist või ohtlikku riket või puudust või kui on tõendatud, et rike või puudus on kõrvaldatud.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
7
1)]]>
Mootorsõiduk või selle haagis ei vasta kehtivatele tehnonõuetele, kui sellel esineb oluline või ohtlik rike või puudus. Oluline rike või puudus on rike või puudus, mille esinemine eeldab tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Ohtlik rike või puudus on rike või puudus, mis otseselt ja vahetult ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
7
2)]]>
Kui mootorsõiduki või selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollis tuvastatakse oluline rike või puudus, võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses kasutada käesoleva paragrahvi lõike 12 või käesoleva seaduse § 85 lõike 7 alusel kehtestatud määruses nimetatud tähtaja jooksul, mis sõltub sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitamise ajast, kuid ei ole lühem kui 30 päeva ega pikem kui 60 päeva, ning mille möödumisel tuleb mootorsõiduk või selle haagis esitada uuesti tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Liikluses osaledes peab juht sõitma ettevaatlikult, arvestades rikke või puuduse iseloomu.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
7
3)]]>
Kui mootorsõiduki või selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollis tuvastatakse ohtlik rike või puudus, on sõiduki liikluses kasutamine keelatud kuni rikke või puuduse kõrvaldamiseni. Pärast ohtliku rikke või puuduse kõrvaldamist tuleb mootorsõiduk või selle haagis esitada tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Sellist mootorsõidukit või selle haagist võib liikluses kasutada ainult käesoleva paragrahvi lõikes 74 sätestatud korras.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
7
4)]]>
Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 72 sätestatule võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, käesoleva seaduse §-s 741 nimetatud erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kohta, Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta.
RT I
2021-03-30
1
130032021001
2021-04-09
7
5)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 72 nimetatud perioodi jooksul ei ole mootorsõidukit ega selle haagist lubatud kasutada sõitjateveoks ühistranspordiseaduse tähenduses ega veoseveoks autoveoseaduse tähenduses.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
7
6)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 72 sätestatud võimalus ei kehti käesoleva seaduse § 1962 lõike 1 punkti 9 kohase erakorralise tehnonõuetele vastavuse kontrolli korral.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
7
7)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 72 nimetatud periood ei pikene, kui mootorsõiduk või selle haagis esitatakse uuesti tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja oluline rike või puudus ei ole kõrvaldatud või esineb muu oluline rike või puudus.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
8
Mootorsõidukis ja selle haagises ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd.
9
Mootorsõiduk, mida loetakse töötervishoiu- ja tööohutuseseaduse mõistes töökohaks, peab olema varustatud esmaabivahenditega.
10
Kattega teel tohib sõita ainult sellise mootorsõidukiga ja selle haagisega, mis toetuvad tee pinnale pneumaatiliste või elastsest materjalist rehvide või roomikutega või elastsete patjadega varustatud roomikutega.
11
Tehnonõuded mootorsõidukile ja selle haagisele ning nõuded nende varustusele kehtestab
määrusega.
12
Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli tingimused ja korra, sealhulgas varustuse kontrolli tingimused ja korra, tehnonõuetele vastavuse kontrolli liigid, rikete ja puuduste liigitamise tingimused ja korra, tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtajad, korduvasse tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitamise tähtaja, tehnonõuetele vastavuse kontrollist vabastatud sõidukite loetelu ning tehnonõuetele vastavuse kontrollis esitatavate dokumentide loetelu ja korra kehtestab
määrusega.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
12
1)]]>
Tehnonõuetele vastavuse kontrolli eest võetava tasu piirmäärad kehtestab
määrusega.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
13
Kehtetu -
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
73
1. ]]>
Mootorsõiduki ja selle haagise kasutamine pärast erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli suunamist
1
Mootorsõidukit või selle haagist, mis on olulise rikke või puuduse avastamise tõttu käesoleva seaduse § 1962 lõike 1 punkti 9 alusel suunatud erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli, võib liikluses kasutada kuni 30 päeva pärast olulise rikke või puuduse avastamist. Liikluses osaledes peab juht sõitma ettevaatlikult, arvestades rikke või puuduse iseloomu.
2
Mootorsõidukit või selle haagist, mille juhtimiselt on juht kõrvaldatud käesoleva seaduse § 91 lõike 2 punkti 5 alusel, võib liikluses kasutada üksnes pärast ohtliku rikke või puuduse kõrvaldamist. Pärast ohtliku rikke või puuduse kõrvaldamist tuleb mootorsõiduk või selle haagis esitada tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Mootorsõidukit või selle haagist võib liikluses kasutada ainult käesoleva seaduse § 73 lõikes 74 sätestatud korras.
3
Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perioodi võib mootorsõidukit või selle haagist liikluses kasutada käesoleva seaduse § 73 lõikes 74 sätestatud korras.
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perioodi jooksul ei ole mootorsõidukit ega selle haagist lubatud kasutada sõitjateveoks ühistranspordiseaduse tähenduses ega veoseveoks autoveoseaduse tähenduses.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
74
Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollijale esitatavad nõuded
1
Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija peab:
1
omama auto või traktori erialal kõrg-, keskeri- või kutsekeskharidust või sellele vastavat kvalifikatsiooni;
RT I
2013-07-02
1
102072013001
2013-09-01
2
omama asjakohaseid praktilisi teadmisi, väljaõpet ja kogemusi vähemalt kolm aastat;
3
omama asjaomase mootorsõiduki juhtimisõigust, mille suhtes ta kontrolli teostab.
1
1)]]>
Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija ei või olla isik, kellele on jõustunud kohtuotsusega määratud ärikeeld või kellelt on ära võetud tehnonõuetele vastavuse kontrollijana töötamise õigus. Samuti ei või kontrollija olla isik, kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud tehnonõuetele vastavuse kontrolli või sellega sarnasel tegevusalal tegutsemise õigus seoses kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega. Samuti ei tohi isik olla karistatud tahtlikult sooritatud kuriteo eest, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
2
Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab trolli tehnonõuetele vastavuse kontrollija omama nõuetekohast elektriohutusalast ettevalmistust.
3
Transpordiamet võib lubada C-kategooria mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollijal tegutseda ka D-kategooria mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollijana.
4
Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija peab olema läbinud Transpordiameti korraldatud väljaõppe ja praktika ning sooritanud sellekohase eksami.
5
Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija peab olema atesteeritud. Atesteerimist korraldab ja atesteerimistunnistuse väljastab Transpordiamet.
6
Atesteerimistunnistus kehtib kolm aastat.
7
Pärast atesteerimist peab mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija osalema Transpordiameti korraldataval erialasel täiendusväljaõppel.
8
Transpordiamet võib atesteerimistunnistuse kehtivuse peatada kuni selle kehtivuse lõpuni ning keelduda uue atesteerimistunnistuse väljastamisest kolme aasta jooksul alates atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamisest, kui tunnistuse omaja on rikkunud mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli reguleerivaid õigusakte.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
9
Kui Transpordiamet on rakendanud käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud meetmeid pikemaks perioodiks kui üks aasta, peab tunnistuse omaja tunnistuse kehtivuse taastamiseks läbima käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud väljaõppe ja praktika ning sooritama sellekohase eksami.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
9
1)]]>
Kui Transpordiamet on rakendanud käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud meetmeid lühemaks perioodiks kui üks aasta, võib Transpordiamet tunnistuse omajalt nõuda selle kehtivuse taastamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eksami sooritamist.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
9
2)]]>
Kui atesteerimistunnistuse kehtivuse lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat, peab mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija läbima käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud väljaõppe ja praktika ning sooritama sellekohase eksami.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
10
Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimise nõuded ja korra, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud õiguse andmise tingimused ja korra kehtestab
määrusega.
11
Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija eksamineerimise ja atesteerimise eest tuleb tasuda riigilõivu.
12
Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollijana ning trolli tehnonõuetele vastavuse kontrollijana võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Transpordiamet.
RT I
2015-12-30
1
130122015001
2016-01-18
74
1. ]]>
Mootorsõiduki ja selle haagise erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimine
1
Lisaks käesoleva seaduse §-s 73 sätestatud tehnonõuetele vastavuse kontrollile tuleb erisüsteemiga mootorsõiduk ja selle haagis esitada perioodiliselt erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Erisüsteem käesoleva seaduse tähenduses on mootorsõidukil või selle haagisel kasutatav süsteem, mis võib kujutada ohtu inimesele või keskkonnale ja mille nõuetele vastavust ei saa või ei ole otstarbekas kontrollida tehnonõuetele vastavuse kontrollis, sest see:
1
eeldab sõidukilt osade eemaldamist või
2
nõuab kontrollijalt teadmisi või oskusi, mida ei nõuta tehnonõuetele vastavuse kontrollijalt, või
3
eeldab ruume või inventari, mille olemasolu ei nõuta tehnonõuetele vastavuse kontrolliga tegelevalt äriühingult.
2
Erisüsteemi tehnonõuetele vastavust on kohustuslik perioodiliselt kontrollida sõltuvalt erisüsteemist, mootorsõiduki ja selle haagise kategooriast või mootorsõiduki või selle haagise kasutusotstarbest vähemalt korra kümneaastase perioodi jooksul, kuid mitte sagedamini kui korra kaheteistkümne kuu pikkuse perioodi jooksul.
3
Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollis tuvastab käesoleva seaduse §-s 742 nimetatud äriühing erisüsteemi või selle osa vastavuse mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele. Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega.
4
Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll kaotab kehtivuse, kui:
1
kindlustusandja loeb mootorsõiduki või selle haagise hävinuks;
2
erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollis avastatakse ohtlik rike või puudus, mis otseselt ja vahetult ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda.
5
Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemuse esitab selle vastavuse kontrollija liiklusregistrisse.
6
Kui kehtiva erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolliga mootorsõiduki või selle haagise erisüsteem võib ohustada inimese elu, tervist, vara või keskkonda või kui erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel kalduti kõrvale kehtestatud nõuetest, mille tõttu ei ole erisüsteemi tehnonõuetele vastavus tõendatud, tuleb mootorsõiduk või selle haagis esitada erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse erakorraliseks kontrolliks enne tähtaja saabumist. Erakorraliselt kontrollitakse mootorsõiduki ja selle haagise erisüsteemi või selle osa vastavust mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele ning määratakse uus erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtpäev.
7
kehtestab määrusega:
1
mootorsõiduki või selle haagise erisüsteemid;
2
erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtajad;
3
erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegemise täpsemad nõuded ja korra;
4
juhud, millal mootorsõiduk või selle haagis tuleb esitada erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse erakorraliseks kontrolliks;
5
erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemuste liiklusregistrisse esitamise korra.
8
Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit või selle haagist võib liikluses kasutada erandkorras juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis otseselt ja vahetult ohustaks inimese elu, tervist, vara või keskkonda. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, arvestades ohu iseloomu, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kohta, Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta.
RT I
2021-03-30
1
130032021001
2021-04-09
74
2. ]]>
Teatamiskohustus ja nõuded erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegevale äriühingule
1
Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks peab äriühing esitama majandustegevusteate majandustegevuse registrisse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.
2
Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegev äriühing peab olema usaldusväärne.
3
Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegeva äriühingu suhtes ei tohi olla pankrotti välja kuulutatud, likvideerimismenetlust algatatud ega esineda muid asjaolusid, mis võiksid põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tegevuse lõpetamise.
4
Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegeval äriühingul ei tohi olla riiklike ega kohalike maksude, lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete ajatamata võlgu.
5
Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegev äriühing ja tema personal peavad olema kompetentsed, vältima huvide konflikti ning tagama erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli ohutuse, kvaliteedi, ühetaolisuse ja usaldusväärsuse.
6
Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegeval äriühingul peavad olema ruumid ja inventar, mis võimaldavad erisüsteemi tehnonõuetele vastavust ohutult ja kvaliteetselt kontrollida.
7
Nõuded erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegeva äriühingu personalile, ruumidele, inventarile ja kontrolli kvaliteedi tagamisele kehtestab
määrusega.
8
Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli ruumis peavad olema tehnilised vahendid, millega on võimalik jälgida ja salvestada erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimist. Jälgida ja salvestisi kasutada on õigus riikliku järelevalve tarbeks ning vaiete ja kaebuste lahendamiseks. Salvestisi säilitatakse vähemalt kuus kuud, kuid mitte kauem kui üks aasta.
9
Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tehniliste vahendite paigaldamise, kasutamise ja andmete töötlemise korra ning nõuded tehnilistele vahenditele kehtestab
määrusega.
RT I
2021-03-30
1
130032021001
2021-04-09
75
Tehnonõuetele vastavuse kontrolli haldusjärelevalve
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
1
Tehnonõuetele vastavuse kontrolli haldusjärelevalve on tegevus, mille eesmärgiks on tuvastada tehnonõuetele vastavuse kontrollimise punkti ning mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimise ja selle kvaliteedi vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele ning kontrollida käesoleva seaduse § 191 lõikes 1 nimetatud halduslepingust tulenevate kohustuste täitmist.
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusjärelevalvet teostavad Transpordiameti volitatud ametiisikud.
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
3
Haldusjärelevalve teostaja peab oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi. Haldusjärelevalve teostaja peab tagama talle teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse, kui õigusaktides ei ole ette nähtud selle avaldamist.
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
4
Haldusjärelevalve teostajal on õigus:
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
1
takistamatult ja ette teatamata kontrollida mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimist ja selle kvaliteeti;
2
kontrolli läbiviimiseks siseneda tehnonõuetele vastavuse kontrollpunkti, nõuda tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimiseks õigust omavalt isikult ja käesoleva seaduse §-s 73 nimetatud isikult vajalike dokumentide, andmete ja muude materjalide ning selgituste esitamist;
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
3
kontrollida tehnonõuetele vastavuse kontrollimise punkti vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele;
4
viibida tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimise juures ja tutvuda selle korraldusega;
5
kontrollida mootorsõidukit ja selle haagist tehnonõuetele vastavuse kontrollile õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise osas.
6
kehtetu -
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
5
Kehtetu -
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
6
Kehtetu -
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
7
Kehtetu -
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
8
Kehtetu -
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
75
1. ]]>
Riiklik järelevalve erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise üle
1
Riiklikku järelevalvet erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli nõuete täitmise üle teostab Transpordiamet.
2
Transpordiametil on õigus teha ettekirjutus erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollile sätestatud nõude rikkumise vältimiseks, tegevuse erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollile kehtestatud nõudega kooskõlla viimiseks või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolliga seotud kohustuse täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamise takistamise lõpetamiseks, määrates ettekirjutuse täitmiseks mõistliku tähtaja.
3
Kui erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollija või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll ei vasta kehtestatud nõuetele, on Transpordiametil õigus mootorsõiduki või selle haagise omanikule või vastutavale kasutajale teha ettekirjutus erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse erakorralise kontrolli läbimiseks.
4
Transpordiamet võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
5
Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Transpordiamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 640 eurot ja juriidilisele isikule 6400 eurot.
RT I
2021-03-30
1
130032021001
2021-04-09
76
Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimine
1
Mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist.
2
Registreerimine on toiming, millega käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud asutus kannab Eestis kasutusele võetava ja nõuetele vastava mootorsõiduki või selle haagise ning sellega seotud isikute andmed liiklusregistrisse. Mootorsõiduki või selle haagise registreerimist tõendatakse registreerimistunnistuse või liiklusregistri andmete alusel.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
3
Registreerimisele kuulub Eestis alaliselt elava, Eestis elamisloa saanud füüsilise ja Eestis registreeritud juriidilise isiku Eestis kasutusele võetav mootorsõiduk või selle haagis. Samuti kuulub registreerimisele välisriigis alaliselt elava füüsilise isiku, välisriigis registreeritud juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja kasutusele võetud mootorsõiduk ja haagis, mis on Eestis pidevalt viibinud kauem kui üks aasta.
3
1)]]>
Registreerima ei pea Eesti Vabariigi territooriumil viibivat välisriigi relvajõudude mootorsõidukit, mis on välisriigis registreeritud ja millele on seal väljastatud registreerimismärk või -tunnus.
RT I
2015-03-12
1
112032015001
2016-01-01
4
Kui mootorsõiduki või selle haagise omanik on füüsiline isik, kes ei oma Eestis elamisluba, või juriidiline isik, kes ei ole seaduses ettenähtud korras Eestis registreeritud, kantakse liiklusregistrisse vastutava kasutajana mootorsõiduki või selle haagise omaniku poolt määratud Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud Eestis alalist elukohta omav füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
5
Kui mootorsõiduk või selle haagis kuulub ühistele omanikele, kantakse liiklusregistrisse kõik omanikud ning vastutava kasutajana mootorsõiduki või selle haagise omanike poolt määratud üks omanik.
6
Eestisse ajutiseks kasutamiseks toodud mootorsõiduk ja selle haagis registreeritakse tollideklaratsioonis märgitud tähtajani.
7
Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise toimingu või sellest keeldumise otsuse ning nendega seonduvad registritoimingud teeb Transpordiamet. Registreerimisel väljastatakse mootorsõidukile ja selle haagisele registreerimismärk ja -tunnistus.
8
Trollibussi ja selle haagise registreerib ja nende üle peab arvestust nende omanik.
9
Enne mootorsõiduki ja selle haagise registreerimist tuleb nendele teostada registreerimiseelne tehnonõuetele vastavuse kontroll, mille käigus tehakse otsus mootorsõiduki või selle haagise kehtivatele tehnonõuetele vastavuse kohta. Otsus vormistatakse kirjalikult üksnes juhul, kui mootorsõiduk või selle haagis tunnistatakse kehtivatele nõuetele mittevastavaks.
10
Kasutada ei tohi mootorsõidukit ega selle haagist, välja arvatud Eestis tähtajaliselt registreeritud välisriigi mootorsõiduk ja selle haagis, millel on nii Eesti riiklik registreerimismärk kui ka teise riigi tunnusmärk.
11
Riigist väljasõidul peab Eestis registreeritud mootorsõidukile või autorongile olema taha nähtavale kohale paigaldatud Eesti tunnusmärk, kui see puudub registreerimismärgil. Riiki sissesõidul peab välisriigis registreeritud mootorsõidukile või autorongile olema taha paigaldatud selle riigi tunnusmärk, kus mootorsõiduk on registreeritud, kui see puudub registreerimismärgil.
12
Rahvusvahelises liikluses osalevale mootorsõiduki haagisele, millele ei ole pädeva ametiasutuse poolt väljastatud registreerimistunnistust ega registreerimismärki, kuid millele on selle riigi pädeva asutuse poolt väljastatud tunnistus haagise lubatud masside kohta ja tõend haagise iga-aastase tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimise kohta, paigaldatakse registreerimismärgi kohale vedukauto registreerimismärk.
13
Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja korra, sealhulgas registreerimisel nõutavate andmete ja dokumentide loetelu, registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimise korra, registreerimistunnistuse vormi ning nõuded riiklike registreerimismärkide valmistamisele ja sõiduki tunnusmärkidele kehtestab
määrusega.
14
Registreerimismärgi väljastamise, Transpordiameti spetsialisti kohalekutsumise ning mootorsõiduki ja selle haagisega seotud registrikannete tegemise eest liiklusregistris tuleb tasuda riigilõivu.
77
Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimisest keeldumine, registriandmete muutmine ning registrist kustutamine
1
Transpordiamet teeb otsuse mootorsõiduki või selle haagise registreerimisest või muu registritoimingu tegemisest keeldumise kohta, kui:
1
esitatud ei ole registreerimiseks vajalikke dokumente või andmeid;
2
mootorsõiduk või selle haagis ei vasta kehtivatele nõuetele või
3
on koostatud varuosadest;
4
mootorsõiduk või selle haagis on hävimise tõttu või nõuetekohase lammutustõendi alusel registrist kustutatud.
1
1)]]>
Transpordiamet võib keelduda sellise mootorsõiduki või selle haagise registreerimisest, mis vastab kehtivatele nõuetele, kuid millega siiski kaasneb oluline oht inimese elule, tervisele, keskkonnale või varale ning mille suhtes on Euroopa Liidu liikmesriigi turujärelevalveasutus või tüübikinnitusasutus rakendanud turujärelevalve meetmeid või tüübikinnitusele vastavuse järelevalvemeetmeid.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
1
2)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud juhul võib auto ja selle haagise registreerimisest keelduda kuni kuueks kuuks ning mopeedi, mootorratta ning traktori ja selle haagise registreerimisest, kuni valmistaja on täitnud kõik asjakohased tingimused.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
2
Registriandmete muutmine on liiklusregistrisse kantud mootorsõiduki ja selle haagise ning nendega seotud isikute andmete muutmine, lisamine või ärajätmine.
3
Registriandmete muutmiseks peab mootorsõiduki ja selle haagise omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Transpordiametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.
4
Registriandmete muutmiseks tuleb mootorsõiduk või selle haagis esitada Transpordiametile läbivaatuseks, kui muutuvad mootorsõiduki või selle haagise andmed või sõidukil puudub nõuetekohane identifitseerimisnumber.
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
5
Registrist kustutamine on liiklusregistrisse kantud sõiduki kustutamiskande tegemine registris. Registrist kustutamiseks ei loeta käesoleva paragrahvi lõike 81 kohast sõiduki registrikande peatamist või lõike 7 kohast sõiduki ajutiselt registrist kustutamist.
RT I
2014-04-11
1
111042014001
2014-10-01
6
Mootorsõiduk või selle haagis kustutatakse registrist:
1
mootorsõiduki või selle haagise väljaviimisel Eestist seoses mootorsõiduki või selle haagise omaniku teise riiki elama asumisega või sõiduki võõrandamisel teise riiki;
2
nõuetekohase lammutustõendi alusel, kui tegemist on kolmerattalise mootorratta või kerge neliratta, sõiduauto või kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoautoga. Käesolevas punktis nimetatud mootorsõiduki, mis on lammutatud või hävinud enne 2004. aasta 1. maid, registrist kustutamiseks ei pea lammutustõendit esitama;
3
ajutiselt registreeritud mootorsõiduki või selle haagise registreerimistähtaja lõppemisel;
4
käesoleva lõike punktis 2 nimetamata sõiduki, vanasõiduki või varasemalt vanasõidukina tunnustatud sõiduki puhul omaniku või tema esindaja taotluse alusel;
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2025-01-01
5
Euroopa Liidu liikmesriigi vastava ametiasutuse ametliku informatsiooni alusel mootorsõiduki või selle haagise registreerimise kohta selles liikmesriigis;
6
Siseministeeriumi taotluse alusel käesoleva lõike punktis 2 nimetatud sõiduki üleandmisel muuseumile või sisejulgeoleku koolitusasutusele õppevahendiks;
7
Kaitseväe, Keskkonnaameti, Politsei- ja Piirivalveameti või Päästeameti tõendi alusel, kui käesoleva lõike punktis 2 nimetatud sõiduk on hävinud ning sõidukit ei saa nõuetekohaselt lammutada või
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2025-01-01
8
muul seaduses sätestatud juhul.
RT I
2014-04-11
1
111042014001
2014-10-01
6
1)]]>
Mootorsõiduk loetakse kadunud sõidukiks ja kustutatakse liiklusregistrist omaniku või tema pärija taotluse alusel, kui isik kinnitab, et käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud sõiduk:
1
on võõrandatud, ei ole tema valduses, võõrandamisleping ei ole säilinud ning omandaja ei ole ettenähtud aja jooksul esitanud taotlust registriandmete muutmiseks või
2
on hävinenud ja seda ei saa nõuetekohaselt lammutada.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2025-01-01
6
2)]]>
Mootorsõiduk loetakse kadunud sõidukiks ja Transpordiamet kustutab selle liiklusregistrist, kui:
1
registrisse omanikuna kantud füüsilisest isikust omaniku surmast on möödunud vähemalt seitse aastat või registrisse omanikuna kantud juriidiline isik on olnud äriregistrist kustutatud vähemalt üks aasta;
2
käesoleva paragrahvi lõike 8 punkti 2 alusel ajutiselt kustutatud sõiduki kohta edastatakse Transpordiametile teave, et tagaotsimine on lõpetatud ja sõidukit ei leitud.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2026-01-01
7
Mootorsõiduki või selle haagise võib omaniku või tema esindaja taotluse alusel ajutiselt registrist kustutada 1–24 kuuks, vanasõidukina tunnustamata ajaloolise väärtusega sõiduki 1‒60 kuuks ja vanasõiduki 1–144 kuuks, kuid mitte kauemaks kui vanasõidukina tunnustamise tähtaja lõpuni. Ajutiselt kustutatud mootorsõiduki või selle haagise ajutiselt kustutamise lõpetamisel või ajutiselt kustutamise tähtaja möödumisel loetakse sõiduk registris olevaks.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2026-01-01
7
1)]]>
Kui mootorsõiduki omanik soovib ajutiselt registrist kustutada sõidukit, millel puudub kehtiv tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemus ja millega ei ole viimase kahe aasta jooksul käidud käesoleva seaduse § 73 lõikes 6 nimetatud tehnonõuetele vastavuse kontrollis, tuleb tõendada sõiduki olemasolu Transpordiameti e-teenuste infosüsteemi kaudu või Transpordiameti büroos. Tõendamine on kehtiv 24 kuud, vanasõidukina tunnustamata ajaloolise väärtusega sõidukil 60 kuud ja vanasõidukil kuni tunnustamise tähtaja lõpuni.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2026-01-01
7
2)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 71 nimetatud tõendamisel peab sõiduk olema identifitseeritav sõidukina, millena see on registrisse kantud.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2026-01-01
8
Transpordiamet kustutab mootorsõiduki või selle haagise ajutiselt registrist, kui:
1
registrisse kantud omanik teatab mootorsõiduki või selle haagise võõrandamisest, kuid omandaja ei ole ettenähtud aja jooksul esitanud taotlust registriandmete muutmiseks;
2
mootorsõiduk või selle haagis on kuulutatud tagaotsitavaks;
3
selle füüsilisest isikust omaniku surmast on möödunud vähemalt üks aasta;
4
selle juriidilisest isikust omanik on olnud äriregistrist kustutatud vähemalt üks kuu.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2026-01-01
8
1)]]>
Mootorsõiduki või selle haagise registrikande peatamine on toiming, millega Transpordiamet kustutab sõiduki andmed liiklusregistrist kuni registrikande taastumiseni.
RT I
2014-04-11
1
111042014001
2014-10-01
8
2)]]>
Kehtetu -
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2025-01-01
8
3)]]>
Kehtetu -
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2025-01-01
8
4)]]>
Mootorsõiduk või selle haagis, mis on liiklusregistrist ajutiselt kustutatud, loetakse registreerimata sõidukiks ning selle kasutamine liikluses on keelatud.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2025-01-01
8
5)]]>
Kui mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja valduses on sõiduk, mille registrikanne on olnud peatatud kauem kui seitse aastat, peab ta:
1
sõiduki registrikande taastama käesoleva seaduse § 2644 lõike 2 kohaselt;
2
taotlema sõiduki ajutist registrist kustutamist käesoleva seaduse § 2644 lõike 3 kohaselt või
3
andma sõiduki üle jäätmeseaduse § 263 lõike 1 nõuetele vastavale jäätmekäitlejale.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2026-01-01
8
6)]]>
Käesoleva paragrahvi lõike 85 punktis 3 nimetatud toimingu tegemiseks peab sõiduki vastutav kasutaja saama sõiduki omaniku nõusoleku.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2026-01-01
9
Käsutuspiiranguga koormatud mootorsõiduki või selle haagise registriandmete muutmiseks mootorsõiduki ja haagise võõrandamisel, kasutaja vahetumisel või registrist kustutamiseks peab esitama piirangu kehtestaja kirjaliku nõusoleku.
10
Käsutuspiiranguga koormatud mootorsõiduki registrist kustutamisel käesoleva seaduse § 264 lõikes 162 nimetatud juhul ei pea küsima piirangu kehtestaja nõusolekut, kui sõiduki viimase kehtiva käsutuspiirangu seadmisest on möödunud rohkem kui kümme aastat.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2025-01-01
11
Kui tuvastatakse mootorsõiduk, mis on registrist kustutatud, võib sõiduki valdaja või selle kinnisasja omanik, millel sõiduk asub, anda sõiduki registrisse kantud omaniku nõusolekuta nõuetekohaseks lammutamiseks üle jäätmeseaduse § 263 lõike 1 nõuetele vastavale jäätmekäitlejale.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2025-01-01
12
Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud juhul ei nõua jäätmekäitleja mootorsõiduki registreerimisdokumente ega registrisse kantud omaniku nõusolekut ning edastab lammutustõendi Transpordiametile.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2025-01-01
13
Käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud kadunud mootorsõiduki registrist kustutamise ja lõikes 71 nimetatud sõiduki ajutiselt registrist kustutamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2026-01-01
78
Tüübikinnitus, üksiksõiduki kinnitus ja kinnituse kehtivus
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
1
Traktori, selle haagise ja vahetatava pukseeritava seadeldise tüübikinnitusele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 02.03.2013, lk 1–51) sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
1
1)]]>
Pisimopeedi, mopeedi ja mootorratta tüübikinnitusele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 02.03.2013, lk 52–128) sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
1
2)]]>
Sõidumeeriku, selle osa või sõidumeeriku kaardi tüübikinnitusele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.02.2014, lk 1–33), arvestades käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
1
3)]]>
Tüübikinnitus on menetlus, mille tulemusena pädev asutus tunnustab, et mootorsõiduki või selle haagise tüüp või nende osa, süsteemi, varustuse või eraldi seadmestiku (edaspidi koos toode) tüüp vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele; vahetatava pukseeritava seadeldise tüüp või selle osa, süsteemi, varustuse või eraldi seadmestiku tüüp vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013 nõuetele; pisimopeedi tüüp või selle osa, süsteemi, varustuse või eraldi seadmestiku tüüp vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 nõuetele; ja sõidumeerik, selle osa või sõidumeeriku kaart vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 nõuetele.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
1
4)]]>
Transpordiamet võib Euroopa Liidu õigusaktis ettenähtud juhul tüübikinnituse andmisel seada mootorsõiduki või selle haagise või toote valmistajale kõrvaltingimusena kohustuse perioodiliselt tõendada mootorsõiduki või selle haagise või toote vastavust tüübikinnitusele. Mootorsõiduki või selle haagise või toote tüübikinnitusele vastavuse perioodilise tõendamise täpsed tingimused määratakse tüübikinnituse andmise otsuses.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
2
Üksiksõiduki kinnitus on menetlus, mille tulemusena pädev asutus tunnustab, et konkreetne mootorsõiduk või selle haagis vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele.
3
Eestis on tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse ning nendega seonduvate toimingute tegemisel pädevaks asutuseks Transpordiamet.
4
Tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnitusega seonduvate toimingute tegemiseks vajalikuks tehniliseks ekspertiisiks ja katsetuseks võib Transpordiamet kasutada eksperti või määratud tehnilist teenistust. Tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnitusega seonduvad toimingud tehakse sõiduki või toote valmistaja, tema ametliku esindaja või sissetooja kulul.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
4
1)]]>
Mootorsõiduki või selle haagise või toote valmistaja peab tagama juurdepääsu käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohasele teabele lihtsal ja kiiresti ligipääsetaval viisil kedagi diskrimineerimata.
4
2)]]>
Mootorsõiduki või selle haagise või toote valmistaja peab võtma käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohased meetmed toodangu tüübikinnitusega kinnitatud andmetele vastavuse tagamiseks.
4
3)]]>
Vahetatava pukseeritava seadeldise valmistaja peab tagama juurdepääsu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013 XV peatükis nimetatud teabele ja pisimopeedi valmistaja peab tagama juurdepääsu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 XV peatükis nimetatud teabele lihtsal ja kiiresti ligipääsetaval viisil kedagi diskrimineerimata.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
4
4)]]>
Tüübikinnitus ja üksiksõiduki kinnitus antakse välja määramata ajaks, kui Euroopa Liidu liikmesriigi tüübikinnitusasutus ei ole tüübikinnitusele või üksiksõiduki kinnitusele määranud kehtivusaega.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
4
5)]]>
Mootorsõiduki või selle haagise tüübikinnituse kehtivus lõpeb, kui:
1
mootorsõiduki või selle haagise registreerimisel muutuvad kohustuslikuks tüübikinnituse saanud mootorsõiduki või selle haagise tüübi suhtes kohaldatavad uued nõuded ning tüübikinnitust ei ole võimalik vastavalt uutele nõuetele ajakohastada;
2
tüübikinnituse saanud mootorsõiduki või selle haagise tootmine lõpetatakse;
3
lõpeb tüübikinnitusele määratud kehtivusaeg;
4
tüübikinnitus kaotab kehtivuse eripiirangu tõttu.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
4
6)]]>
Kui kehtetuks muutub ainult mootorsõiduki või selle haagise ühe variandi või variandi ühe versiooni tüübikinnitus, kaotab kehtivuse vaid kõnealuse sõiduki selle konkreetse variandi või versiooni tüübikinnitus.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
5
Tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse nõuded seatakse kaupade vaba liikumise, energiatõhususe, liiklusohutuse, keskkonnakaitse, tervisekaitse, identifitseerimise, teehoiu ja omavolilise kasutamise takistamise eesmärgil. Tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse menetlemise tingimused ja korra, nõuded sõidukile ning selle osale, süsteemile, varustusele ja eraldi seadmestikule, sõiduki remondi-, hooldus- ja tehnilisele teabele juurdepääsu tagamisele, toodangu tüübikinnitusele vastavuse tagamise nõuded ja korra, tüübikinnituse järelevalve nõuded ning tehnilise teenistuse määramise korra kehtestab
määrusega.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
6
Tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse ning nendega seonduvate toimingute tegemise eest tuleb tasuda riigilõivu.
RT I
2014-02-14
1
114022014001
2014-02-24
78
1. ]]>
Tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse andmisest või nendega seonduvate toimingute tegemisest keeldumine
1
Transpordiamet võib tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse andmisest või nendega seonduvate toimingute tegemisest keelduda, kui:
1
ei ole esitatud tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse saamiseks vajalikke dokumente või andmeid;
2
mootorsõiduk või selle haagis või toode ei vasta käesoleva seaduse § 78 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele;
3
vahetatav pukseeritav seadeldis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 167/2013 nimetatud nõuetele;
4
pisimopeed ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 168/2013 nimetatud nõuetele;
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
5
tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse andmise käigus on esitatud valeandmeid või võltsitud katsetulemusi;
6
tüübikinnituse andmise käigus on kasutatud käesoleva seaduse § 78 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohast või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 kohast katkestusstrateegiat, katkestusseadet või heitetõrje nurjumise seadist;
7
mootorsõiduk või selle haagis või toote tüüp vastab käesoleva seaduse § 78 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele, kuid kujutab sellest hoolimata olulist ohtu inimese elule, tervisele, keskkonnale või varale.
2
Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Transpordiamet kuni käesoleva seaduse § 783 lõikes 5 sätestatud ettekirjutuse täitmiseni keelduda samaväärsesse tüüpi kuuluvale sõidukile või tootele tüübikinnituse andmisest või sellega seonduvate toimingute tegemisest.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
78
2. ]]>
Tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse kehtetuks tunnistamine
1
Transpordiamet võib tüübikinnituse kehtetuks tunnistada, kui valmistaja:
1
taotleb tüübikinnituse kehtetuks tunnistamist;
2
on tüübikinnituse andmise, valmistaja parandusmeetme või piirava meetme kohaldamisel või tüübikinnitusele vastavuse järelevalve või turujärelevalve käigus esitanud valeandmeid või võltsinud katsetulemusi;
RT I
2020-06-30
8
130062020008
2020-07-01
3
on käesoleva seaduse § 78 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohaselt või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 kohaselt kasutuses sõiduki või selle mootori tüübikinnitusele jätkuva vastavuse kontrollimisel võltsinud katsetulemusi;
4
on hoidunud selliste andmete või tehnilise kirjelduse esitamisest, mille tõttu oleks tüübikinnituse andmisest keeldutud või tüübikinnitus kehtetuks tunnistatud;
5
on käesoleva seaduse § 78 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohaselt mootorsõiduki lämmastikuühendite (NOx) heitmete kontrolli süsteemi lubamatult muutnud;
6
on mootorsõiduki tüübikinnituse andmise käigus kasutanud käesoleva seaduse § 78 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohast või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 nõuete kohast katkestusstrateegiat, katkestusseadet või heitetõrje nurjumise seadist;
7
ei ole käesoleva seaduse § 783 lõikes 5 sätestatud ettekirjutust tähtaegselt täitnud;
8
on täitmata jätnud käesoleva seaduse § 78 lõike 14 alusel kehtestatud kõrvaltingimuse.
2
Transpordiamet võib üksiksõiduki kinnituse kehtetuks tunnistada, kui üksiksõiduki kinnituse andmise käigus on esitatud valeandmeid või võltsitud katsetulemusi.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
78
3. ]]>
Riiklik järelevalve tüübikinnitusele vastavuse üle
1
Järelevalve tüübikinnitusele vastavuse üle on tegevus, mille eesmärk on kontrollida sõiduki või toote vastavust Transpordiameti poolt sõidukile või tootele antud tüübikinnitusega kinnitatud andmetele, samuti valmistaja võimet tagada sõiduki või toote vastavus tüübikinnitusega kinnitatud andmetele.
2
Järelevalvet tüübikinnitusele vastavuse üle teostab Transpordiamet.
3
Sõiduki või toote tüübikinnituse nõuetele vastavust tõendab valmistaja, tema ametlik esindaja või sissetooja.
4
Järelevalvet tegeval ametnikul on õigus nõuda valmistajalt asjakohaste dokumentide, andmete, katseprotokollide ja selgituste esitamist, tutvuda sõiduki või toote valmistamise korraldusega, viibida valmistamise juures ning suunata vabalt valitud tooteid täiendavasse kontrolli.
5
Kui sõiduk või toode ei vasta tüübikinnitusega kinnitatud andmetele või valmistaja ei suuda tagada sõiduki või toote vastavust tüübikinnitusega kinnitatud andmetele või valmistaja ei taga juurdepääsu asjakohasele teabele, on järelevalve teostajal õigus teha valmistajale ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks.
6
Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmisel on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 6400 eurot.
7
Transpordiamet võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
8
Tüübikinnitusele vastavuse riikliku järelevalve eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
78
4. ]]>
Tehniline teenistus, selle määramine ja pädevus ning määramise kehtetuks tunnistamine
1
Tehniline teenistus on Transpordiamet või juriidiline isik, kelle Transpordiamet on määranud tüübikinnitusega seonduvate toimingute tegemiseks vajaliku tehnilise ekspertiisi ja katsetuse korraldajaks (edaspidi määratud tehniline teenistus).
2
Määratud tehniline teenistus peab:
1
olema sõltumatu tema hinnatava sõiduki või toote projekteerimise, valmistamise, tarnimise ja hooldamise protsessist;
2
omama määratava tehnilise ekspertiisi või katsetuse korraldamiseks asjakohaste oskuste, tehniliste eriteadmiste ja ettevalmistusega töötajaid;
3
omama tehnilise ekspertiisi või katsetuse korraldamiseks vajalikke tehnilisi ja teabevahendeid;
4
tagama, et tema töötajad hoiavad oma tööga kogutud teabe salajasena.
3
Määratud tehnilisel teenistusel ei tohi olla riiklike ega kohalike maksude, lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete ajatamata võlgnevusi. Samuti ei tohi olla välja kuulutatud määratud tehnilise teenistuse pankrotti või tema suhtes algatatud likvideerimismenetlust või esineda muid asjaolusid, mis võiksid põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tegevuse lõpetamise.
4
Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatule peab traktori, selle haagise ja vahetatava pukseeritava seadeldise ning nende jaoks ettenähtud toodete tüübikinnitusega seonduvate toimingute tegemiseks vajaliku tehnilise ekspertiisi või katsetusega tegelev määratud tehniline teenistus vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013 XVI peatükis kehtestatud nõuetele.
5
Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatule peab pisimopeedi, mopeedi ja mootorratta ning nende jaoks ettenähtud toodete tüübikinnitusega seonduvate toimingute tegemiseks vajaliku tehnilise ekspertiisi või katsetusega tegelev määratud tehniline teenistus vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 XVI peatükis kehtestatud nõuetele.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
6
Tehnilise teenistuse tegevuskategooria määratakse lähtuvalt tehnilise teenistuse pädevusvaldkonnast vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (ELT L 263, 09.10.2007, lk 1–160), artikli 41 lõikele 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013 artikli 59 lõikele 1 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 artikli 63 lõikele 1.
7
Määratud tehniliseks teenistuseks saamisele eelneb vastavushindamine, mille käigus hinnatakse juriidilise isiku vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele ja mille tulemusena koostab Transpordiamet vastavushindamise aruande vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ artiklile 42, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013 artiklile 62 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 artiklile 66.
8
Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud vastavushindamist teeb Transpordiamet. Vastavushindamisel võib Transpordiamet arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47), nõuetele vastava akrediteerimisasutuse antud hinnangut juriidilise isiku nõuetele vastavuse kohta.
9
Määratud tehnilise teenistuse tehnilist ekspertiisi ja katsetust arvestatakse tüübikinnituse andmise protsessis, kui tehniline teenistus on nende korraldamiseks määratud.
10
Määratud tehnilise teenistuse määramine tunnistatakse kehtetuks tehnilise teenistuse omal soovil. Määratud tehnilise teenistuse määramise võib kehtetuks tunnistada ka juhul, kui määratud tehniline teenistus ei ole käesoleva seaduse § 785 lõikes 5 nimetatud ettekirjutust tähtaegselt täitnud.
11
Määratud tehniline teenistus teavitab Transpordiametit igast avastatud valmistajapoolsest sõiduki, selle osa, süsteemi, varustuse või eraldi seadmestiku tüübikinnituse nõuetest kõrvalekaldumisest, samuti igast nõuetele mittevastavusest, mis võib põhjustada tüübikinnituse andmisest keeldumise, selle piiramise, peatamise või kehtetuks tunnistamise, ning määratud tehnilise teenistuse määramise ulatust ja tingimusi mõjutavatest asjaoludest.
12
Tehnilise teenistuse määramise ja pädevuse ulatuse laiendamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
78
5. ]]>
Riiklik järelevalve määratud tehnilise teenistuse üle
1
Järelevalve määratud tehnilise teenistuse üle on tegevus, mille eesmärk on kontrollida määratud tehnilise teenistuse ning tüübikinnitusega seonduvate toimingute tegemiseks vajaliku tehnilise ekspertiisi ja katsetuse korraldamise vastavust kehtestatud nõuetele. Määratud tehnilise teenistuse järelevalve käigus vaadatakse üle ka määratud tehnilise teenistuse määramisele eelnenud vastavushindamise aruanne.
2
Järelevalvet määratud tehnilise teenistuse üle teostab Transpordiamet.
3
Transpordiamet vaatab vastavushindamise aruande üle vähemalt iga kolme aasta tagant.
4
Järelevalvet tegeval ametnikul on õigus nõuda määratud tehniliselt teenistuselt asjakohaste dokumentide, andmete, katseprotokollide ja selgituste esitamist, tutvuda tehnilise ekspertiisi ja katsetuse korraldamisega, viibida nende juures ning suunata vabalt valitud tooteid täiendavasse kontrolli.
5
Kui määratud tehniline teenistus või selle tehniline ekspertiis või katsetus ei vasta kehtestatud nõuetele, on järelevalve teostajal õigus teha määratud tehnilisele teenistusele ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks. Kuni ettekirjutuse täitmiseni ei arvesta Transpordiamet määratud tehnilise teenistuse tüübikinnitusega seonduvate toimingute tegemiseks vajaliku tehnilise ekspertiisi ja katsetuse tulemusi.
6
Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmisel on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 6400 eurot.
7
Transpordiamet võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
79
Registreeritud mootorsõiduki või selle haagise ümberehitamine
1
Registreeritud mootorsõiduki või selle haagise ümberehitamiseks annab loa Transpordiamet.
2
Ümberehitatud mootorsõiduk või selle haagis peab vastama kehtivatele tehnonõuetele.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
3
Pärast mootorsõiduki või selle haagise ümberehitust teeb Transpordiamet ümberehitatud sõidukile või selle haagisele tehnilise ekspertiisi. Ekspertiisi tegemisele võib Transpordiamet kaasata eksperte. Ekspertiis ja selle juurde kuuluvad toimingud teostatakse sõiduki või toote valmistaja, tema ametliku esindaja või sissetooja kulul.
4
Registreeritud mootorsõiduki või selle haagise ümberehitamise tingimused ning ümberehitamise loa andmise korra kehtestab
määrusega.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
80
Sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed, massid ja teljekoormused
1
Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust.
2
Kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada käesoleva seaduse §-s 341 kehtestatud korras.
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
3
Sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused kehtestab
määrusega.
81
Sõiduki kasutamisest tuleneva vastutuse kindlustamine
1
Sõiduki suhtes tuleb sõlmida liikluskindlustuse leping või sõiduki kasutamisel peab sõiduki suhtes kehtima automaatne liikluskindlustus liikluskindlustuse seaduses sätestatud tingimustel.
RT I
2024-06-29
2
129062024002
2024-07-15
2
Kehtetu -
RT I
2014-04-11
1
111042014001
2014-10-01
82
Võistlussõiduk
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
1
Võistlussõiduk on mootorsõiduk, mis on ette nähtud ainult auto- või motospordivõistlustel või -treeningutel osalemiseks ning mis vastab spordiseaduse § 4 punkti 3 mõistes rahvusvaheliselt või üle-eestiliselt auto- või motospordi ja autonduse edendamiseks ning koordineerimiseks loodud spordiühenduse kehtestatud nõuetele.
2
Võistlussõiduk võib osaleda liikluses ainult seoses spordiseaduse § 4 punkti 3 mõistes üle-eestiliselt auto- või motospordi ja autonduse edendamiseks ning koordineerimiseks loodud spordiühenduse poolt kehtestatud nõuetele registreeritud auto- või motospordivõistluste ja -treeningutega vastavalt võistluse või treeningu juhendile ja kooskõlastatult võistluse korraldajaga.
3
Võistlussõidukit võib juhtida liikluses ainult spordiseaduse § 4 punkti 3 mõistes üle-eestiliselt auto- või motospordi ja autonduse edendamiseks ning koordineerimiseks loodud spordiühenduse poolt registreeritud auto- või motospordivõistluste ja -treeningute juhendis nimetatud isik.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
83
Ajaloolise väärtusega sõiduk
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2025-01-01
1
Ajaloolise väärtusega sõiduk on teaduse või tehnika arengut kajastav, ajaloolis-kultuurilise väärtusega, kollektsionääridele või muuseumidele huvi pakkuv sõiduk, mille valmistamisest on möödunud vähemalt 30 aastat.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2025-01-01
2
Vanasõiduk on ajaloolise väärtusega sõiduk, mille valmistamisest on möödunud vähemalt 35 aastat ja mis on vanasõidukina tunnustatud. Vanasõidukina tunnustamine kehtib 12 aastat tunnustamise päevast arvates. Vanasõidukina tunnustamise tähtaja lõppemisel ei loeta sõidukit enam vanasõidukiks, sellele ei laiene vanasõidukile kehtiv regulatsioon ja sõidukile väljastatud registreerimismärgi vahetamine ei ole kohustuslik.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2025-01-01
3
Vanasõidukina tunnustamine on vanasõidukina registreeritava sõiduki tehnonõuetele ja originaalsusele kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimine.
4
Vanasõidukina tunnustamist teostavad vähemalt kümne vanasõidukiklubi määratud ja Transpordiameti tunnustatud kaks asjatundjat, kes väljastavad vanasõidukina tunnustamise akti. Vanasõidukina tunnustamine, tunnustamise akti väljastamine ning selle juurde kuuluvad toimingud teostatakse sõiduki omaniku või vanasõidukina tunnustamise taotleja kulul.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2025-01-01
4
1)]]>
Vanasõidukiklubi käesoleva paragrahvi lõike 4 tähenduses on vähemalt viis aastat tegutsenud juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on vanasõidukikultuuri edendamine ja ajaloopärandi säilitamine ning kellel on vähemalt kümme liiget.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2025-01-01
5
Vanasõiduki tunnustamise, registreerimise ja tehnonõuetele vastavuse kontrollimise korra ning tehnonõuded vanasõidukile ja nõuded selle varustusele kehtestab
määrusega.
84
Eritalituse sõiduk
1
Eritalituse sõiduk on:
1
sõiduk ja maastikusõiduk, millega täidetakse kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid või ülesannet, mille kestel on vaja hoiatada teisi liiklejaid sellise sõiduki kohalolust (edaspidi alarmsõiduk);
2
sõiduk, millega täidetakse teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid (edaspidi hooldussõiduk);
3
sõiduk ja maastikusõiduk, mida kasutab jälitusasutuse või tema halduses oleva asutuse jälitustegevusega tegelev ametnik jälitustoimingu teostamisel või julgeolekuasutuse teabe kogumisega tegelev ametnik julgeolekuasutuste seaduse alusel teabe varjatud kogumisel (edaspidi jälitussõiduk).
2
Alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, võib avaliku võimu ülesannete täitmisel kõrvale kalduda käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõuetest, välja arvatud §-des 69 ja 70 sätestatud nõuded.
RT I
2015-03-12
6
112032015006
2015-03-22
2
1)]]>
Alarmsõiduki sõitjast politseiametnik, abipolitseinik, päästeteenistuja, vabatahtlik päästja, Euroopa Liidu ameti operatiivtöötaja ja rahvusvahelise koostöö raames Eestis ametiülesandeid täitev teenistuja, kelle kasutataval sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, võivad avaliku võimu ülesannete täitmisel kõrvale kalduda sõitjatele käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõuetest.
RT I
2026-06-03
1
103062026001
2026-06-12
3
Jälitussõiduki juht võib ametiülesannete täitmisel erisignaale kasutamata kõrvale kalduda käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõuetest, välja arvatud §-des 69 ja 70 sätestatud nõuded.
4
Hooldussõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud kollane vilkur, võib tööülesannete täitmisel kõrvale kalduda käesoleva seaduse § 14 lõikes 1, §-s 20, §-s 45 ja § 48 lõikes 6 sätestatud nõuetest ning liiklusmärkide, välja arvatud eesõigusmärgid ja kiirust piiravad märgid, ja teemärgiste nõuetest.
5
Eritalituse sõiduki juht peab käesolevas paragrahvis nimetatud õigusi kasutades tagama liikluse ohutuse.
6
Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise korra kehtestab
määrusega.
84
1. ]]>
Alarmsõidukijuhile esitatavad nõuded
1
Alarmsõidukijuht peab läbima mootorsõiduki kategooriale vastava alarmsõidukijuhi koolituse.
2
Alarmsõidukijuhi koolitustunnistuse väljastab koolitaja. Alarmsõidukijuhi koolitustunnistus peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud nõuetele.
3
Alarmsõidukijuhi koolitaja peab alarmsõidukijuhi koolitustunnistuse andmed kandma liiklusregistrisse.
4
Alarmsõidukijuht, kes ei kasuta käesoleva seaduse § 84 lõikes 2 sätestatud õigust, ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitust läbima.
5
D-kategooria mootorsõiduki juht ei pea läbima alarmsõidukijuhi koolitust, kui ta on läbinud B- või C-kategooria mootorsõidukile vastava alarmsõiduki juhi koolituse.
6
Alarmsõidukijuhi koolitusele võetakse vastu isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba, kaasa arvatud esmane juhiluba, olnud vähemalt kaks aastat ja alarmsõidukijuhi tervisenõuetele vastav kehtiv tervisetõend.
6
1)]]>
C-kategooria mootorsõiduki alarmsõidukijuhi koolitusele võetakse vastu isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba ja alarmsõidukijuhi tervisenõuetele vastav kehtiv tervisetõend.
RT I
2021-03-30
1
130032021001
2021-04-09
7
Alarmsõidukijuht peab läbima alarmsõidukijuhi täienduskoolituse vähemalt iga viie aasta järel.
8
Alarmsõidukijuhi koolituse korra, pädevusnõuded, koolituse õppekava, koolitustunnistuse vormi ja liiklusregistrisse kantavad andmed kehtestab
määrusega.
RT I
2018-05-25
1
125052018001
2018-06-01
, lõikes 3 sätestatut rakendatakse alates 2020. aasta 1. märtsist
84
2. ]]>
Alarmsõidukijuhi koolitajale esitatavad nõuded
1
Alarmsõidukijuhi koolituse korraldamiseks peab koolitaja esitama majandustegevusteate majandustegevuse registrisse vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule.
2
Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 1 sätestatule esitatakse majandustegevusteates järgmised andmed ja dokumendid:
1
alarmsõidukijuhi koolituse õppekava;
2
andmed lektori erialase kvalifikatsiooni ja töökogemuse kohta;
3
käesoleva lõike punktis 2 nimetatud lektori allkirjastatud kirjalik nõusolek koolituse andmiseks.
3
Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid ei rakendata, kui alarmsõidukijuhi koolitajaks on Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Välisluureamet või Sisekaitseakadeemia.
4
Koolitajal peavad olema:
1
koolituse läbiviimiseks sobiv õpperuum ja sisustus või nende kasutamise võimalus;
2
õppesõiduväljak või selle kasutamise võimalus;
3
õppesõiduk või selle kasutamise võimalus;
4
käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele vastavad isikud.
5
Alarmsõidukijuhi koolituse õppeaine läbiviija peab:
1
valdama õpetatava õppeaine aluseid;
2
omama kõrg- või keskeriharidust;
3
omama õppeaine sisule vastavat töökogemust.
6
Alarmsõidukijuhi koolitamisse võib kaasata käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele mittevastava spetsialisti, lähtudes alarmsõidukijuhi koolituse õppekavas oleva õppeaine eesmärgist.
RT I
2018-01-11
1
111012018001
2018-06-01
84
3. ]]>
Riiklik järelevalve alarmsõidukijuhi koolituse korraldamise üle
1
Riiklikku järelevalvet teatamiskohustusega alarmsõidukijuhi koolituse korraldamise üle teostab Transpordiamet.
2
Riiklikku järelevalvet teostaval ametnikul on õigus nõuda koolitajalt ja koolitust vahetult läbiviivalt isikult asjakohaste dokumentide, andmete ja selgituste esitamist ning tutvuda koolituse korraldusega, samuti viibida koolituse läbiviimise juures.
3
Kui alarmsõidukijuhi koolituse korraldus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele, on riikliku järelevalve teostajal õigus teha koolitajale ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks. Kuni ettekirjutuse täitmiseni on riikliku järelevalve teostajal õigus peatada koolitaja õppetegevus ja keelata õppegruppide registreerimine.
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riikliku järelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 1300 eurot ja juriidilisele isikule 6400 eurot.
5
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikliku järelevalve teostaja võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
RT I
2018-01-11
1
111012018001
2018-06-01
85
Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukile esitatavad nõuded
1
Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukid, mis ei ole kantud liiklusregistrisse, peavad olema kehtestatud korras registreeritud Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris, läbinud käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuete kohaselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid.
2
Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõidukitele, nende tehnonõuetele, nõuetele vastavuse kontrollimisele, registreerimisele, ümberehitamisele ning omaniku ja vastutava kasutaja kohustustele kohaldatakse käesoleva peatüki §-des 72, 73, 76, 79 ning 84 sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
3
Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli korraldab ning selle nõuetekohase läbiviimise ja kvaliteedi üle teostab haldusjärelevalvet Kaitsevägi.
3
1)]]>
Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki tehnonõuetele vastavuse ja mittevastavuse kohta teeb otsuse Kaitsevägi.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
3
2)]]>
Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki tüübikinnitusele ei kohaldata §-des 78–785 sätestatut.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
4
Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki tüübikinnituse tunnistamisel ja järelevalve teostamisel ning ümberehituse hindamisel on pädevaks asutuseks Kaitsevägi.
5
Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki registreerimise toimingu või sellest keeldumise otsuse ning nendega seonduvad registritoimingud teeb Kaitsevägi.
6
Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris andmete muutmiseks peab sõiduki omanik, tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Kaitseväele nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutmisest arvates.
7
Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki registreerimise ja tehnonõuetele vastavuse kontrolli korra, tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtajad, korduvasse tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitamise tähtaja, rikete ja puuduste liigitamise tingimused ja korra ning tehnonõuded ja nõuded varustusele kehtestab
määrusega.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
8
Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki tüübikinnituse korra, tingimused ja nõuded kehtestab
määrusega.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
86
Loomveokile esitatavad nõuded
1
Loomveokil peab olema veeremistõkis või seisupidur.
2
Üle ühe meetri laiusel loomveokil peab taga olema nii aeglase sõiduki tunnusmärk kui ka kaks sõiduki külgede lähedale kinnitatud punast helkurit.
3
Liikudes pimeda ajal või halva nähtavuse korral, peab loomveokil, mis on üle ühe meetri lai, olema vasakul küljel ees valge ja taga punane tuli. Nimetatud tulede asemel võib kasutada vasakul küljel ühte laternat, millel on ees valge ja taga punane tuli.
4
Loomveokil, mis ei ole laiem, kui üks meeter, peab taga vasaku külje lähedal olema punane helkur, pimeda ajal sõiduteel liikudes aga peab olema samasugune tähistus nagu on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 3.
87
Jalgrattale, kergliikurile ja pisimopeedile esitatavad nõuded
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
1
Jalgrattal ja pisimopeedil peab olema:
1
töökorras pidur ja signaalkell;
2
ees valge ja taga punane ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur.
1
1)]]>
Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab pisimopeed vastama ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 168/2013 sätestatud nõuetele.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
1
2)]]>
Kergliikuri valmistajakiirus ei tohi olla suurem kui 25 kilomeetrit tunnis ja kergliikuri, välja arvatud tasakaaluliikuri mootori suurim võimsus ei tohi ületada ühte kilovatti.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
2
Kergliikuril peab olema:
1
töökorras pidur või pidurdamist võimaldav süsteem;
2
tasakaaluliikuril iseeneslikku liikumist takistav seade;
3
signaalkell, välja arvatud juhtrauata kergliikuril;
4
ees valge ja taga punane ning külgedel kollane, punane või valge helkur või tuli, välja arvatud juhtrauata kergliikuril.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
3
Jalgrattal, kergliikuril ja pisimopeedil peab põlema pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
4
Kaherattalise jalgratta ja kergliikuri suurim lubatud laius on 0,8 meetrit ning kolme ja enama rattaga jalgratta ja kergliikuri suurim lubatud laius on 1,25 meetrit. Jalgrattaga võib vedada üheteljelist kuni 50 kilogrammise täismassiga jalgrattahaagist.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
4
1)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele mittevastavaid sõidukeid võib liikluses kasutada tee omaniku nõusolekul ja tingimustel.
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
5
Pisimopeed ja kergliikur peavad vastama valmistaja tehnonõuetele.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
4
MOOTORSÕIDUKI JUHTIMINE
1
Mootorsõiduki juhtimisega seotud toimingud
88
Mootorsõidukijuhilt nõutavad dokumendid
1
Juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
2
Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik.
3
Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis.
3
1)]]>
Kui tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimine on kohustuslik, peab välisriigi mootorsõiduki või selle haagise juhil olema kaasas mootorsõiduki või selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimist tõendav dokument.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
3
2)]]>
Välisriigi bussi, üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto ja üle 3500-kilogrammise täismassiga haagise juhil peab kaasas olema viimati antud tehnonõuetele vastavuse kontrollkaart või selle koopia või elektroonilise kontrollkaardi korral selle kinnitatud väljatrükk ja liiklusjärelevalve käigus antud tehnonõuetele vastavuse kontrollkaart, kui nimetatud dokumendid on väljastatud.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
4
Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele peab juhil kaasas olema mootorsõiduki omaniku poolt väljaantud mootorsõiduki kasutamise kirjalik nõusolek, kui juht soovib Eestis registreeritud sõiduautoga või kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoautoga sõita Eestist välja mitte Euroopa Liidu liikmesriiki ja tema nimi ei ole kantud mootorsõiduki kasutajana sõiduki registreerimistunnistusele. Kirjalikku nõusolekut ei pea olema, kui omanik või registreerimistunnistusele kasutajana kantud isik on kaassõitja.
5
Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kirjalikku nõusolekut asendab mootorsõiduki kasutusleping, kui mootorsõiduki omanik ja kasutuseleandja on Eesti äriregistrisse kantud juriidiline isik, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on mootorsõidukite rentimine, liisimine või üürimine. Kasutusleping peab sisaldama käesoleva seaduse § 89 lõikes 1 nimetatud andmeid.
6
Kehtetu -
RT I
2022-03-22
2
122032022002
2022-04-01
6
1)]]>
Kui alarmsõidukijuhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole käesoleva seaduse §-s 841 nimetatud koolitustunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui koolitustunnistuse andmed on kantud liiklusregistrisse. Kui alarmsõidukijuhi koolitustunnistuse andmed ei ole kantud liiklusregistrisse, peab juhil olema vastav koolitustunnistus kaasas.
RT I
2018-01-11
1
111012018001
2018-06-01
7
Käesoleva seaduse § 95 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikul, kes on B-kategooria autos piiratud juhtimisõigusega juhi kõrval või on piiratud juhtimisõigusega juhi poolt juhitava T-kategooria mootorsõiduki vahetus läheduses, peab olema kaasas vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav juhiluba.
8
Isikul, kes juhib mootorsõidukit kooskõlas käesoleva seaduse § 109 lõigetega 1 ja 2, peab õppesõidu ajal olema kaasas koolituskursuse õpingukaart või tunnistus ja isikut tõendav dokument.
9
Kui käesoleva seaduse § 109 lõikes 1 nimetatud mootorsõidukijuhi õpetajal ja lõikes 2 nimetatud juhendajal puudub Eestis väljastatud juhiluba, siis peab eelnimetatud isikul kaasas olema § 99 lõike 1 kohane kehtiv välisriigi juhiluba. Õigust õpetada või juhendada mootorsõidukijuhti tõendatakse liiklusregistri andmete alusel.
10
Kohustusliku sõidumeerikuga mootorsõiduki juht peab liiklusjärelevalve teostajale esitama sõidumeeriku salvestuslehe või juhikaardi või muu dokumendi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklis 36 nimetatud ulatuses ja tingimustel.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
89
Kirjalik nõusolek mootorsõiduki ja selle haagise kasutamiseks
1
Mootorsõiduki ja selle haagise kasutamise kirjalikus nõusolekus peavad sisalduma järgmised andmed:
1
kirjaliku nõusoleku koostamise koht ja kuupäev;
2
mootorsõiduki või selle haagise omaniku nimi ja aadress;
3
mootorsõiduki või selle haagise mark ja mudel ning valmistajatehase tähis;
4
registreerimistunnistuse ja riikliku registreerimismärgi number;
5
sõiduki kasutaja ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, juhiloa number, sünniaeg või isikukood;
6
kirjaliku nõusoleku kehtivuse aeg.
2
Omaniku allkiri kirjalikul nõusolekul peab olema ametlikult või notariaalselt kinnitatud.
90
Mootorsõiduki juhtimise keeld
1
Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik:
1
kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust;
2
kes ei täida juhile ja mootorsõidukile kehtestatud ja juhiloale märgitud nõudeid või
3
kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91.
2
Mootorsõiduki omanik, valdaja või juht ei tohi lubada mootorsõidukit juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus või kes on joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis.
91
Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine
1
Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on liiklusjärelvalve teostaja või muu korrakaitseorgani otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni.
RT I
2017-07-04
5
104072017005
2017-12-20
2
Juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui:
1
on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid;
2
on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis;
3
tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus;
4
tal puudub vastava sõiduki kasutamise õigus;
5
sõiduki rikke, heitmete saasteainesisalduse, mürataseme või muu puuduse tõttu on sellega sõidu jätkamine keelatud;
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
6
tema juhtimisõigust tõendav dokument saadetakse ekspertiisi seoses võltsimise tunnuste ilmnemisega;
7
on alust arvata, et ta terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele;
8
sõidumeerikuga mootorsõiduki juht ei ole täitnud käesoleva seaduse §-s 130 sätestatud puhkeaja nõudeid;
9
mootorsõiduki, autorongi või masinrongi massi mõõtmisel tuvastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51–71), IV lisa punktis 7 nimetatud rikkumine.
RT I
2018-01-11
1
111012018001
2018-06-01
2
1)]]>
Juhi võib juhtimiselt kõrvaldada, kui veoauto või selle haagise eest ei ole teekasutustasu tasutud.
RT I
2017-07-04
5
104072017005
2017-12-20
3
Juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitakse:
1
otsuse tegemise aeg ja koht;
2
otsuse teinud ametiisiku asutuse nimetus ja aadress;
3
otsuse teinud ametiisiku ametikoht, ees- ja perekonnanimi;
4
sõidukijuhi ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg;
5
sõidukijuhi elukoht;
6
sõiduki tüüp, mark ja registreerimismärk;
7
käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtimiselt kõrvaldamise alus ning juhtimiselt kõrvaldamise alguse aeg ja lõppemise tingimus. Registreerimismärkide kinnipidamise korral tehakse sellekohane märge, näidates ära registreerimismärkide tagastamise koht;
8
otsuse koostaja allkiri.
4
Otsus jõustub selle tegemisest.
5
Juhtimiselt kõrvaldamise otsus vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse juhile. Otsuse teisel eksemplaril kinnitab juht otsuse kättesaamist allkirjaga ning märgib otsuse kättesaamise kuupäeva. Kui juht keeldub allkirja andmast või on sellises joobe- või haigusseisundis, milles ta ei ole võimeline allkirja andma, tehakse juhtimiselt kõrvaldamise otsusesse selle kohta kanne.
6
Juhtimiselt kõrvaldamise otsuse võib vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
92
Sõiduki kinnipidamine
1
Sõiduk, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, teisaldatakse valvega hoiukohta või politseiasutusse, kui kohapeal puudub võimalus sõiduki üleandmiseks omanikule või valdajale.
2
Sõiduki võib teisaldada valvega hoiukohta ka siis, kui sõiduk on pargitud:
1
nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust;
2
nii, et see kahjustab teed või haljasala;
3
selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid;
4
puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardita;
5
kõnniteel, ohutussaarel või eraldusribal, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga tähistatud parkimiskohtades;
6
õue ja teega külgneva ala sissesõidul, samuti garaaži kasutamist takistav sõiduk garaaži sissesõidul;
7
teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale õigusvastaselt;
8
ühissõidukirajale;
9
avalikult kasutataval teel ja sõidukil puudub registreerimismärk, sõiduk on registreerimata rohkem kui kolm kuud või sõiduk ei ole komplektne jäätmeseaduse § 263 lõike 5 tähenduses.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2025-01-01
2
1)]]>
Robotliikuri võib teisaldada valvega hoiukohta või politseiasutusse, kui:
1
robotliikur on pargitud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1, 2, 3, 6, 7 või 8 sätestatud viisil;
2
robotliikuril puudub identifitseerimisnumber, kasutaja telefoninumber ja nimi;
3
robotliikurile kantud telefoninumbril ei saa kasutajaga ühendust;
4
robotliikurile kantud kasutaja andmed ei vasta tegelikule kasutajale;
5
käesoleva seaduse § 1512 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav kasutaja või juht ei ole tuvastatav.
RT I
2017-07-04
7
104072017007
2017-07-14
3
Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatu ei kehti jalgratta, kergliikuri ega pisimopeedi suhtes.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valvega hoiukoha asukoha kehtestab kohalik omavalitsus.
5
Sõiduki teisaldamise õigus on:
1
käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 sätestatud juhtudel politseiasutusel;
2
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel kohaliku omavalitsuse üksusel ja riigiteel Transpordiametil.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2025-01-01
5
1)]]>
Eratee omanikul on õigus nõuda sõiduki teisaldamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel politseiasutuselt või kohalikult omavalitsuselt ning lõikes 21 sätestatud juhtudel politseiasutuselt.
RT I
2017-07-04
7
104072017007
2017-07-14
6
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõidukit võib teisaldada ainult siis, kui sõiduki juures ei ole juhti või sõiduki omanikku, valdajat või tema esindajat või sõidukis ei viibi sõitjat või kui asjaosalised ei ole võimelised või keelduvad valesti pargitud sõidukiga tekitatud takistuse või ohu kõrvaldamisest.
7
Sõiduki teisaldamise ja valvega hoiukohta paigutamise kohta koostatakse akt, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:
1
valvega hoiukohta paigutatava sõiduki tüüp, mark, riiklik registreerimismärk ja eritunnus, sõidukil esinevate nähtavate puuduste ja vigastuste loetelu;
2
teisaldamisotsuse teinud ja teisaldamist korraldanud ametiisiku ametikoht, ees- ja perekonnanimi ning allkiri;
3
sõiduki valvega hoiukohta paigutanud isiku nimi, aadress ja telefoninumber ning paigutamist teostanud isiku ees- ja perekonnanimi;
4
hoiukoha aadress, kuhu sõiduk paigutati;
5
akti koostamise kuupäev ja kellaaeg;
6
hoiukohas sõiduki vastuvõtnud isiku ametikoht, ees- ja perekonnanimi, sõidukil esinevate nähtavate puuduste ja vigastuste loetelu;
7
sõiduki hoiukohta vastuvõtnud isiku allkiri.
8
Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb sõiduki hoiukohta paigutamise otsuse teinud ametiisikule, teine sõiduki paigutamist korraldanud ettevõtjale ning kolmas sõiduki hoiukohta.
9
Sõiduk tagastatakse omanikule või tema esindajale viivitamata pärast puksiirauto kohaletuleku, sõiduki teisaldamise ja hoidmise kulude tasumist. Teisaldamiseks loetakse ka sõiduki paigaldamist puksiirautole.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
10
Sõiduki teisaldamisel või hoidmisel sõidukile tekitatud vigastuste eest vastutab sõiduki teisaldanud või seda hoidnud ettevõtja.
11
Käesoleva seaduse § 91 lõike 2 punktis 5 märgitud juhtudel võidakse sõiduki kasutamine keelustada selle registreerimismärkide kinnipidamisega.
12
Sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulud hüvitab selle juht, omanik või valdaja käesoleva paragrahvi lõike 14 alusel kehtestatud korras ja määrades. Käesoleva paragrahvi lõike 14 alusel määrade kehtestamisel tuleb arvestada, et teisaldaja või sõiduki valvega hoiukohas hoidmise ja valvamise korraldaja suudaks katta osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu ja proportsionaalse osa üldkuludest ning teeniks mõistlikku ärikasumit. Sõiduki hoiukohta või politseiasutusse toimetamisest teatatakse kohe politseile ja kirjalikult sõiduki omanikule, valdajale või nende esindajale.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
13
Sõiduki juht, omanik või valdaja vabastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud kulutuste hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis.
14
Sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude määrad ning kulude hüvitamise korra kehtestab
määrusega.
2
Mootorsõiduki juhtimisõigus
93
Mootorsõidukite kategooriad
1
Mootorsõidukid ja autorongid jagunevad vastavalt juhtimisõigusele põhikategooriatesse ja alamkategooriatesse.
2
Mootorsõidukite, autorongide ja masinrongide põhikategooriad on järgmised:
1
AM – mopeed;
2
A – mootorratas;
3
B – auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; sama auto koos kerghaagisega; sama auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kusjuures autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi; sama auto koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, kusjuures autorongi lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa 4250 kilogrammi, tingimusel et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist;
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
4
BE – autorong, mis koosneb B-kategooria autost ning haagisest või poolhaagisest, kui haagise või poolhaagise lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi;
5
C – auto, mis ei kuulu D-kategooriasse ega D1-alamkategooriasse ja mille täismass on üle 3500 kilogrammi ning mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; sama auto koos kerghaagisega või sama alarmsõiduk koos haagisega, mille täismass on kuni 3500 kilogrammi;
RT I
2021-03-30
1
130032021001
2021-04-09
6
CE – autorong, mis koosneb C-kategooria autost ja selle haagisest või poolhaagisest, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi;
7
D – auto, mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile rohkem kui kaheksat sõitjat; sama auto koos kerghaagisega;
8
DE – autorong, mis koosneb D-kategooria autost ja selle haagisest, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi;
9
T – traktor, liikurmasin ja masinrong.
3
Mootorsõidukite ja autorongide alamkategooriad on järgmised:
1
A1 – mootorratas, mille mootori töömaht ei ületa 125 kuupsentimeetrit ja võimsus ei ületa 11 kilovatti või mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,1 kilovatti kilogrammi kohta. A1-alamkategooria mootorsõiduk on ka sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattaline sõiduk, mille mootori võimsus ei ületa 15 kilovatti;
2
A2 – mootorratas, mille mootori võimsus ei ületa 35 kilovatti või mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,2 kilovatti kilogrammi kohta ning mis ei ole ümber ehitatud sõidukist, mille võimsus on vähemalt kaks korda nii suur;
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2013-01-19
3
B1 – neljarattaline sõiduk, mis ei ole mopeed ning mille tühimass ei ületa 400 kilogrammi või kaubaveoks mõeldud sõidukitel 550 kilogrammi ja mille mootori netovõimsus ei ületa 15 kilovatti. Elektrisõidukitel ei arvestata tühimassi hulka akude massi;
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
4
C1 – auto, mis ei kuulu D-kategooriasse ega D1-alamkategooriasse ja mille lubatud täismass on üle 3500 kilogrammi, kuid mitte üle 7500 kilogrammi ning mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; sama auto koos kerghaagisega;
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
5
C1E – autorong, mis koosneb C1-alamkategooria autost ning selle haagisest või poolhaagisest, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, tingimusel et veduki ja haagise või poolhaagise lubatud täismass kokku ei ületa 12 000 kilogrammi; autorong, mis koosneb B-kategooria autost ning selle haagisest või poolhaagisest, mille lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, tingimusel et veduki ja haagise või poolhaagise lubatud täismass kokku ei ületa 12 000 kilogrammi;
6
D1 – auto, mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni 16 sõitjat ning mille pikkus ei ületa kaheksat meetrit; sama auto koos kerghaagisega;
7
D1E – autorong, mis koosneb D1-alamkategooria autost ja selle haagisest, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi.
94
Juhtimisõigus
1
Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.
2
AM-kategooria mootorsõidukit võib juhtida ka isik, kellel on mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta isikult, kes on sündinud enne 1993. aasta 1. jaanuari. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ei nõuta isikutelt, kes olid käesoleva seaduse jõustumisel 16–17-aastased, kuni 2013. aasta 1. jaanuarini.
3
A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik võib juhtida nii A1- kui ka A2-alamkategooria mootorsõidukit.
4
B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik võib juhtida ka:
1
A1-alamkategooria mootorsõidukit;
2
B1-alamkategooria mootorsõidukit;
3
A-kategooria sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattalist mootorsõidukit.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2025-04-01
4
1)]]>
Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 sätestatud A1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimiseks peab isik olema omanud B-kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt kaks aastat ja olema läbinud käesoleva seaduse § 100 lõike 6 alusel kehtestatud korras ettevalmistuse ning andmed ettevalmistuse läbimise kohta peavad olema kantud liiklusregistrisse. Välisriigis A1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimiseks peab isik olema omandanud käesoleva seaduse § 100 lõikes 3 kehtestatud nõuete kohaselt mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2025-04-01
4
2)]]>
Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud A-kategooria sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattalise mootorsõiduki mootori võimsus ületab 15 kilovatti, peab B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik olema vähemalt 21-aastane.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2025-04-01
4
3)]]>
Käesoleva paragrahvi lõike 41 esimeses lauses nimetatud juhul ei arvestata B-kategooria mootorsõiduki juhiloa omamise aja hulka piiratud juhtimisõiguse ja esmase juhiloa omamise aega.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2025-04-01
5
C-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik võib juhtida ka C1-alamkategooria mootorsõidukit.
6
D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik võib juhtida ka D1-alamkategooria mootorsõidukit.
7
CE-, DE-kategooria, C1E- või D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigusega isik võib juhtida ka BE-kategooria autorongi. CE-kategooria autorongi juhtimisõigusega isik võib juhtida ka DE-kategooria autorongi, kui isikul on D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
8
C1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigusega isik võib juhtida ka D1E-alamkategooria autorongi, kui isikul on D1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
9
DE-kategooria autorongi juhtimisõigusega isik võib juhtida ka C1E-alamkategooria autorongi, kui isikul on C1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
10
T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi, mille täismass ei ületa 8000 kilogrammi, võib juhtida ka isik, kellel on B-, C- või D-kategooria mootorsõiduki või C1- või D1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
11
T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi, mille täismass ei ületa 18 000 kilogrammi, võib juhtida ka isik, kellel on BE-kategooria autorongi, C- või D-kategooria mootorsõiduki või C1- või D1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, või isik, kellele on antud B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus enne käesoleva seaduse jõustumist.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
12
T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi, võib juhtida ka isik, kellel on CE- või DE-kategooria autorongi või C1E- või D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigus.
95
Piiratud juhtimisõigus
1
Piiratud juhtimisõigus on noorema kui käesoleva seaduse § 103 lõikes 1 sätestatud isiku õigus juhtida mootorsõidukit käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel ja korras.
2
Piiratud juhtimisõiguse võib B-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks anda 16- ja 17-aastasele isikule. Piiratud juhtimisõigusega isik võib autot juhtida tingimusel, et tema kõrval on seaduslik esindaja või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isik, kellel peab olema B-kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba vähemalt kaks aastat ning kes ei tohi olla joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis.
3
Piiratud juhtimisõiguse võib T-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks anda 15-aastasele isikule, kui sõiduki täismass üksi või koos haagisega ei ületa 8000 kilogrammi. Piiratud juhtimisõigusega isik võib T-kategooria mootorsõidukit juhtida tingimusel, et ta ei vea veost teedel ja juhtimine toimub seadusliku esindaja või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isiku järelevalve all, kellel peab olema T-kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba vähemalt kaks aastat ning kes ei tohi olla joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis.
4
Autol, mida juhib piiratud juhtimisõigusega juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.
5
Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud seaduslikul esindajal või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isikul ei arvestata sellekohase juhiloa omamise aja hulka piiratud juhtimisõigusega juhiloa ja esmase juhiloa omamise aega.
96
Juhtimisõigust tõendav dokument
1
Mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on esmane juhiluba, juhiluba, käesoleva seaduse §-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
2
Juhtimisõigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. Kui liiklusregistri andmetel on mootorsõidukijuhi juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks ära võetud, juhindutakse liiklusregistri andmetest.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
3
Käies juhitava mootorsõiduki juhtimiseks ei ole juhiluba vaja. Käies juhtimiseks ei loeta sellise mootorsõiduki juhtimist, millel on juhi istekoht.
4
Mootorsõidukijuhi nõuetekohaselt täidetud koolituskursuse õpingukaart koos märkega teeliiklusesse lubamise kohta tõendab sõiduõppija õigust juhtida mootorsõidukit õppesõidul käesoleva seaduse § 109 lõikes 1 nimetatud tingimustel ning koolituskursuse õpingukaart või tunnistus tõendab sõiduõppija õigust juhtida mootorsõidukit sõidupraktikal lõikes 2 nimetatud tingimustel.
5
Eksamineeritava õigust juhtida mootorsõidukit eksamisõidul tõendatakse liiklusregistri andmete või sõidueksamikaardi alusel.
6
Kehtetu -
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
7
Esmase juhiloa ja juhiloa vormistamise ajal, kuid mitte kauem kui kümme tööpäeva alates sellekohase eksami sooritamisest või juhiloa vahetamise taotluse esitamisele järgnevast päevast arvates, võib isik kehtiva juhtimisõiguse olemasolul juhtida mootorsõidukit ilma juhtimisõigust tõendava dokumendita ainult Eestis. Õigust juhtida mootorsõidukit tõendatakse liiklusregistri andmete alusel.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
8
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhiloa, rahvusvahelise juhiloa, ajutise juhiloa, piiratud juhtimisõigusega juhiloa, esmase juhiloa, lõigetes 4–6 nimetatud juhtimisõigust tõendavate dokumentide vormid ja tehnilise kirjelduse ning nendele kantavate andmete loetelu kehtestab
määrusega.
9
Juhiloa väljastamise ja vahetamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
97
Juhiloa kehtivus
1
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
- kehtis kuni 18.01.2013
2
Esmane juhiluba antakse välja kehtivusega kuni kaks aastat.
3
Piiratud juhtimisõigusega juhiluba B-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks antakse välja kehtivusega kuni juhiloa omaja 18-aastaseks saamiseni.
4
Piiratud juhtimisõigusega juhiluba T-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks, mille täismass üksi või koos haagisega ei ületa 8000 kilogrammi, antakse välja kehtivusega kuni juhiloa omaja 16-aastaseks saamiseni.
5
Ajutine juhiluba antakse välja kehtivusega kuni kaks kuud.
6
Rahvusvaheline juhiluba antakse välja kehtivusega kuni kolm aastat.
7
AM-, A-, B-, T-kategooria ja A1-, A2-, B1-alamkategooria mootorsõiduki ja BE-kategooria autorongi juhiluba antakse välja kehtivusega kümme aastat.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2013-01-19
8
C-, D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria mootorsõiduki ning CE-, DE-kategooria ja C1E-, D1E-kategooria autorongi juhiluba antakse välja kehtivusega viis aastat.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2013-01-19
9
Kui isik omab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud mis tahes kategooriale C-, D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria mootorsõiduki või CE-, DE-kategooria ja C1E-, D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigust, on Transpordiametil õigus väljastada juhiluba kümneks aastaks tingimusel, et käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud kategooria ja alamkategooria märgitakse juhiloale kehtivusajaga viis aastat.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
98
Esmase juhiloa ja juhiloa väljaandmine, vahetamine ja kehtetuks tunnistamine
1
Esmase juhiloa ja juhiloa väljastab, vahetab ja tunnistab kehtetuks Transpordiamet.
1
1)]]>
Esmane juhiluba ja juhiluba väljastatakse isikule või vahetatakse isikul, kelle alaline elukoht on Eestis. Käesoleva seaduse § 99 lõikes 5 nimetatud juhiluba omavale isikule juhiloa väljastamisel ei rakendata Eesti alalise elukoha nõuet.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2025-01-01
2
Esmane juhiluba ja juhiluba antakse välja kümne tööpäeva jooksul sellekohase eksami sooritamisele või juhiloa vahetamise taotluse esitamisele järgnevast päevast arvates.
3
Esmast juhiluba ja juhiluba ei väljastata isikule, kellele ei ole antud juhtimisõigust või kelle juhtimisõigus on peatatud või käesoleva seaduse § 125 kohaselt ära võetud või kelle juhtimisõiguse on ära võtnud Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädev asutus ning selle kohta jõustunud otsus on edastatud Transpordiametile. Esmast juhiluba ei väljastata ka isikule, kellele ei anta juhtimisõigust käesoleva seaduse § 106 lõike 1 kohaselt.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
4
Kui esmase juhiloa taotleja ei ole 12 kuu jooksul arvates esmase juhiloa kehtivuse alguse kuupäevast esmast juhiluba välja võtnud, antakse uus esmane juhiluba välja vaid siis, kui isik sooritab edukalt nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami.
5
Kui esmase juhiloa omaja ei ole 12 kuu jooksul arvates esmase juhiloa kehtivuse möödumisest saanud vastava kategooria mootorsõiduki või autorongi juhiluba, peab ta uuesti taotlema esmast juhiluba ja sooritama edukalt esmase juhiloa saamiseks nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami.
6
Esmane juhiluba ja juhiluba tunnistatakse kehtetuks:
1
juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamisel;
2
juhiloa kaotuse, hävimise või varguse korral;
3
kui isik on esmase juhiloa või juhiloa taotlemisel esitanud valeandmeid või on saanud esmase juhiloa või juhiloa pettuse teel;
4
kui isikule on väljastatud uus juhiluba;
5
kui isikule on väljastatud hilisemalt välisriigi juhiluba;
6
kui isik ei ole loovutanud juhiluba ning käesoleva seaduse § 128 lõike 2 alusel on tekkinud alus tunnistada juhiluba kehtetuks või
7
kui isik ei ole seda välja võtnud 12 kuu jooksul, arvates päevast, mil tekkis esmase juhiloa või juhiloa väljastamise alus.
99
Väljaspool Eestit antud juhiluba
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
1
Eestis kehtivad Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni juhiload ning muu riigi ning käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud õigusaktis loetletud üksuste ja territoriaalvalitsuste käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastavad juhiload.
2
Eestis kehtib juhiluba, mille kanded on tehtud ladina trüki- või kirjutuskirjas või ladina kirja translitereeritud. Juhiloale peab olema kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on. Kirjeldus on piisav, kui see sisaldab sõiduki piktogrammi või maksimaalse massi või lubatud reisijate arvu andmeid.
3
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele mittevastav juhiluba kehtib ainult koos rahvusvahelise juhiloaga või ametlikult kinnitatud tõlkega, kui juhiloale on kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on. Kirjeldus on piisav, kui see sisaldab sõiduki piktogrammi või maksimaalse massi või lubatud reisijate arvu andmeid. Kui juhiloale ei ole kantud sõiduki piktogrammi või maksimaalse massi või lubatud reisijate arvu andmeid, siis kehtib juhiluba koos juhiloa väljastanud asutuse või asjaomase riigi välisesinduse antud tõendi ametlikult kinnitatud tõlkega, mis selgitab mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähist ja kirjeldust, mille juhtimisõigus isikul on.
4
Eestis kehtib traktori, liikurmasina ja masinrongi juhiluba, kui juhiloa andnud riigis on traktori, liikurmasina või masinrongi juhtimisõiguse andmisele kehtestatud vähemalt samaväärsed nõuded kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides.
5
Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud tingimustele vastavatele lubadele kehtivad Eestis järgmised juhiload järgmistel tingimustel:
1
kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse 16. peatüki alusel Eestis viibiva isiku juhiluba koos dokumendiga, mis tõendab Eesti Vabariigi territooriumil viibimise õigust rahvusvahelise sõjalise koostöö tõttu;
RT I
2026-06-30
1
130062026001
2026-10-01
2
Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilise esindaja, konsulaarametniku, erimissiooni või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja, diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse, erimissiooni või rahvusvahelise organisatsiooni esinduse haldustöötaja, abiteenistuja, koduteenija või tema perekonnaliikme, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanik ega Eestis elamisluba või elamisõigust omav isik, juhiluba koos Välisministeeriumi antud diplomaatilise isikutunnistusega.
6
Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud juhiluba kehtib tingimusel, et isiku juhtimisõigust ei ole juhiloa andja või muu pädev ametiasutus peatanud, ära võtnud või kehtetuks tunnistanud.
7
Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhiluba ei kehti, kui see on välja antud isikule, kes juhiloa esmakordse saamise või täiendava juhtimisõiguse kategooria saamise ajal elas alaliselt Eestis. Nimetatud juhiloa saab Eestisse alaliselt elama asunud isik vahetada Eesti juhiloa vastu pärast juhtimisõiguse saamiseks nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.
8
Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni juhiluba ei kehti, kui eelnimetatud riigi pädeva ametiasutuse poolt juhiloale kantud märgetest tulenevate andmete põhjal või selle ametiasutuse väljastatud muu vaieldamatu teabe põhjal on tõendatud, et juhiloa väljastamise ajal ei elanud isik alaliselt juhiloa väljastanud riigis. Nimetatud juhiloa saab Eestisse alaliselt elama asunud isik vahetada Eesti juhiloa vastu pärast juhtimisõiguse saamiseks nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.
9
Eestisse alaliselt elama asunud isiku Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni juhiluba kehtib sellele märgitud kehtivusajani. Kui juhiloa kehtivusperiood on pikem kui 15 aastat, tuleb see välja vahetada Eesti juhiloa vastu hiljemalt 2033. aasta 18. jaanuariks. Alates 2033. aasta 19. jaanuarist tuleb käesolevas lõikes nimetatud juhiluba, mille kehtivusperiood on pikem kui 15 aastat, välja vahetada Eesti juhiloa vastu 12 kuu jooksul pärast elamisõiguse saamist või Eestisse elama asumist. Käesolevas lõikes nimetatud juhiloa omaniku Eestisse alaliselt elama asumisel kohaldatakse tema suhtes juhtimisõiguse peatamist, äravõtmist või kehtetuks tunnistamist käsitlevaid käesoleva seaduse sätteid ja vajaduse korral võib Transpordiamet juhiloa välja vahetada Eesti juhiloa vastu. Vahetatav juhiluba loovutatakse Transpordiametile.
10
Eestisse alaliselt elama asunud isiku Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigi juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamiteta. Konventsiooni nõuetele mittevastav juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamist, välja arvatud juhul, kui lisaks juhiloale esitatakse konventsiooni nõuetele vastav rahvusvaheline juhiluba. Vahetatav juhiluba loovutatakse Transpordiametile. Transpordiamet võib loovutatud välisriigi juhiluba isiku palvel säilitada kuni juhiloa kehtivusaja lõpuni ning väljastada selle isikule Eesti juhiloa vastu.
11
Eestisse alaliselt elama asunud isiku Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigi juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. A- ja B-kategooria mootorsõiduki juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamiteta. Muu kategooria mootorsõiduki juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamist. Konventsiooni nõuetele mittevastav A- ja B-kategooria mootorsõiduki juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamist, välja arvatud juhul, kui lisaks juhiloale esitatakse konventsiooni nõuetele vastav rahvusvaheline juhiluba. Vahetatav juhiluba loovutatakse Transpordiametile. Transpordiamet võib loovutatud välisriigi juhiluba isiku palvel säilitada kuni juhiloa kehtivusaja lõpuni ning väljastada selle isikule Eesti juhiloa vastu.
12
Eestisse alaliselt elama asunud isiku käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 9–11 nimetamata juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamist. Vahetatav juhiluba loovutatakse Transpordiametile. Transpordiamet võib loovutatud juhiluba isiku palvel säilitada kuni juhiloa kehtivusaja lõpuni ning väljastada selle isikule Eesti juhiloa vastu.
13
Eestiga vastastikuse juhilubade tunnustamise välislepingu sõlminud välisriigi juhiloa vahetus toimub välislepingus nimetatud tingimustel.
14
Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud juhiluba vahetatakse vaid tingimusel, et isiku juhtimisõigust ei ole juhiloa andja või muu pädev ametiasutus peatanud, ära võtnud või kehtetuks tunnistanud. Kui juhiluba ei ole vahetatud viie aasta jooksul sellele märgitud kehtivusaja möödumisest arvates, vahetatakse juhiluba Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.
15
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üksuste ja territoriaalvalitsuste loetelu kehtestab
määrusega, kooskõlastades selle eelnevalt Välisministeeriumiga.
16
kehtestab määrusega nende riikide loetelu, mille traktori, liikurmasina ja masinrongi juhiloa andmise tingimused on piisavad, et juhiloa kehtivust tunnustada.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
3
Mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine
100
Mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise üldnõuded
1
Mootorsõiduki juhtimisõigus antakse isikule, kelle alaline elukoht on Eestis või kes suudab tõendada, et ta on Eestis õppinud vähemalt kuus kuud, kelle vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kes on omandanud mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni. Käesoleva seaduse § 99 lõikes 5 nimetatud isikutele juhtimisõiguse andmisel ei rakendata alalise elukoha nõuet.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2025-01-01
2
Alaline elukoht käesoleva seaduse tähenduses on koht, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga. Kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas eri kohas, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud koht, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed. Isik on kohustatud tõendama oma alalist elamist Eestis.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
3
Mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni omandamiseks peab juhtimisõiguse taotleja läbima käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud ettevalmistuse ning lõike 8 alusel kehtestatud nõuete kohase esmaabikoolituse ja sooritama edukalt lõike 7 alusel kehtestatud korras liiklusteooria- ja sõidueksami. Liiklusteooria eksamit ei ole vaja sooritada käesoleva seaduse § 107 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel, kus üleminekul madalama kategooria mootorratta juhtimiselt kõrgema kategooria mootorratta juhtimisele antakse juhtimisõigus pärast edukat sõidueksami sooritamist.
4
Liiklusteooria- ja sõidueksamite läbiviimist korraldab ja kinnitab eksamitulemused ning annab mootorsõiduki juhtimisõiguse Transpordiamet.
5
Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded kehtestab
määrusega.
6
Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja korra, sealhulgas õppekavad kehtestab
määrusega.
7
Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ning talle juhtimisõiguse andmise korra ja nõuded eksamisõidukitele kehtestab
määrusega.
8
Mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse ja teadmiste kontrolli ning esmaabikoolituse õppevahendite ja -kava nõuded kehtestab
määrusega.
9
Mootorsõidukijuhi eksamineerimise eest tuleb tasuda riigilõivu.
101
Mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisekontroll
1
Mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja terviseseisund peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele. Tervisenõuetele vastavust tõendab tervisekontrolli teostaja väljastatud tervisetõend.
2
Juhtimisõiguse taotleja läbib mitte varem kui kuus kuud enne mootorsõidukijuhi koolituse algust ja mootorsõidukijuht läbib perioodiliselt tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks tervisekontrolli läbija terviseseisund ja sobivus mootorsõidukit juhtida.
3
Mootorsõidukijuht läbib tervisekontrolli käesoleva seaduse § 97 lõikes 7 nimetatud juhiloa korral iga kümne aasta või käesoleva seaduse § 97 lõikes 8 nimetatud juhiloa korral iga viie aasta järel juhiloa vahetamisel või järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisel. Kui järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev saabub kuni kuus kuud enne juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva, siis tuleb tervisekontroll läbida hiljemalt juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva saabumisel.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
4
Tervisekontrolli läbivad iga viie aasta järel:
1
üle 65-aastane A-, B- ja BE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõiduki juht;
2
T-kategooria traktori ja liikurmasina juht, B-kategooria takso juht, A- ja B-kategooria alarmsõidukite juht ning mootorsõidukijuhtide õpetaja.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
5
Mootorsõidukijuhi terviseseisundist lähtuva tervisekontrolli tegija otsuse alusel läbib juht tervisekontrolli käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatust sagedamini.
6
Muul kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 sätestatud juhul läbib mootorsõidukijuht tervisekontrolli:
1
kui tal on käesoleva seaduse § 70 alusel tuvastatud liiklusohtlik terviseseisund ja ta on § 91 alusel sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud;
2
arsti korraldusel juhul, kui arstliku läbivaatuse käigus selgub, et juhi terviseseisund ei vasta kehtestatud tervisenõuetele.
7
Tervisekontrolli teostaja võib määrata vajaduse korral juhtimisõiguse eritingimuse, lähtudes mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja terviseseisundist. Juhtimisõiguse eritingimus on terviseseisundist lähtuv mootorsõiduki juhtimise lubamine määratud erinõude või piiranguga.
8
Mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisel peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus, kui talle ei ole tervise infosüsteemi vahendusel väljastatud või kui ta ise ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Transpordiametile uut kehtivat tervisetõendit.
RT I
2014-10-08
2
108102014002
2014-10-18
9
30 päeva enne järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumist saadab Transpordiamet mootorsõidukijuhi esitatud mobiiltelefoni numbril või e-posti aadressil teate selle kohta, et tema juhtimisõigus peatub järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeval, kui talle ei ole tervise infosüsteemi vahendusel väljastatud või kui ta ise ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Transpordiametile uut tervisetõendit vastavalt käesoleva seaduse § 102 lõikes 4 nimetatud korrale.
RT I
2014-10-08
2
108102014002
2014-10-18
9
1)]]>
Käesoleva seaduse § 30 lõike 2 punktis 3 ja § 33 lõike 6 punktis 3 nimetatud arsti otsuse vormi kehtestab
määrusega
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
10
Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja korra ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud, kehtestab
määrusega.
RT I
2014-10-08
2
108102014002
2014-10-18
11
Mootorsõidukijuht on kohustatud läbima täiendava tervisekontrolli, kui tal on kehtiva tervisetõendi kohaselt, mis on väljastatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõike 3 alusel sätestatud tingimustel ja korras, diagnoositud absoluutne meditsiiniline vastunäidustus, mille puhul mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud.
RT I
2019-03-13
2
113032019002
2019-03-15
102
Tervisesekontrolli teostamine
1
A-, B-, BE-, C-, CE-, D- ja DE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõiduki, T-kategooria traktori ja liikurmasina, B-kategooria takso ning A-, B- ja C-kategooria alarmsõiduki juhi ja juhtimisõiguse taotleja ning mootorsõidukijuhi õpetaja tervisekontrolli teeb perearst, töötervishoiuarst või tervishoiuteenuse osutaja juurde moodustatud liiklusmeditsiini komisjon (edaspidi liiklusmeditsiini komisjon). Kaitseväes võib tervisekontrolli teha eriarstiabi tegevusloa alusel tegutsev arst.
RT I
2018-06-22
5
122062018005
2018-07-02
2
Kehtetu -
RT I
2014-10-08
2
108102014002
2014-10-18
3
Liiklusmeditsiini komisjoni koosseisu kuulub vähemalt kolm arsti – silmaarst, neuroloog ja sisearst. Sisearsti võib komisjonis asendada perearst või töötervishoiuarst.
RT I
2014-10-08
2
108102014002
2014-10-18
4
Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja tervisetõendi andmed edastab tõendi väljastanud tervishoiuteenuse osutaja Transpordiametile elektrooniliselt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel sätestatud tingimustel ja korras või esitab tervisetõendi taotleja tervisetõendi Transpordiametile paberil.
RT I
2019-03-13
2
113032019002
2019-03-15
5
Käesoleva seaduse § 101 lõikes 2 nimetatud tervisekontrolli eest tasub juhtimisõiguse taotleja või mootorsõidukijuht. Tervisekontrolli eest võib tasuda tööandja.
6
Haldusjärelevalvet juhtimisõiguse taotleja ja mootorsõidukijuhi tervisekontrolli üle teostab Terviseamet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud korras.
RT I
2014-10-08
2
108102014002
2014-10-18
103
Juhi vanuse alammäär
1
Vastavalt isiku vanusele võib talle anda järgmise kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 95 sätestatud piiratud juhtimisõiguse juhtudel:
1
14-aastane – AM-kategooria mootorsõiduk;
2
16-aastane – A1- ja B1-alamkategooria mootorsõiduk ja T-kategooria mootorsõiduk, mille täismass üksi või koos haagisega ei ületa 18 000 kilogrammi;
3
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
- kehtis kuni 18.01.2013
4
20-aastane – A-kategooria mootorsõiduk, kui isikul on eelnevalt A2-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus vähemalt kaks aastat;
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2013-01-19
5
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
- kehtis kuni 18.01.2013
6
24-aastane – A-kategooria mootorsõiduk, välja arvatud punktis 4 nimetatud juhul, ja D-kategooria mootorsõiduk;
7
18-aastane – B-kategooria mootorsõiduk; A2- ja C1-alamkategooria mootorsõiduk ja T-kategooria mootorsõiduk, mille täismass üksi või koos haagisega ületab 18 000 kilogrammi;
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2013-01-19
8
21-aastane – A-kategooria sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattaline mootorsõiduk, mille mootori võimsus ületab 15 kW; C-kategooria ja D1-alamkategooria mootorsõiduk.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2013-01-19
2
Käesoleva seaduse § 109 lõigetega 1 ja 2 nimetatud õppesõit või sõidupraktika on lubatud alates järgmistest vanustest ja mootorsõiduki kategooriatest:
1
14,5-aastane – T-kategooria mootorsõidukiga, mille täismass üksi või koos haagisega ei ületa 18 000 kilogrammi;
2
15,5-aastane – B-kategooria ja A1- ja B1-alamkategooria mootorsõidukiga;
3
17-aastane – C1-alamkategooria mootorsõidukiga;
4
17,5-aastane – T-kategooria mootorsõidukiga, mille täismass üksi või koos haagisega ületab 18 000 kilogrammi.
3
Käesoleva seaduse § 104 lõikes 3 nimetatud juhul võib isik juhtimisõiguse saamisega seotud õppesõitu teha, kui ta on vähemalt 17 aastat ja kuus kuud vana.
RT I
2018-01-11
1
111012018001
2018-06-01
104
Erandkorras juhtimisõiguse andmine
1
Rahvusvahelises Autoliidus Eestit esindava ühingu juhatuse ettepanekul võib anda B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse 17-aastasele rahvusvahelist sõitjalitsentsi omavale autosportlasele, kelle osalemine rahvusvahelistel võistlustel eeldab juhiloa olemasolu ja kellel on B-kategooria mootorsõiduki piiratud juhtimisõigus.
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omav isik tohib kuni 18-aastaseks saamiseni juhtida autot käesoleva seaduse § 95 lõikes 2 sätestatud tingimustel.
3
Erandkorras võib anda vähemalt 18-aastasele isikule, kellel on vähemalt B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja kes on läbinud autoveoseadusega kehtestatud ametikoolituse 280-tunnise kursuse või kes juba omab autojuhi pädevust mõnes juhtimisõiguse kategoorias ja on täiendava kategooria pädevuse omandamisel läbinud ametikoolituse 70-tunnise kursuse:
1
C-kategooria mootorsõiduki ja CE-kategooria autorongi juhtimisõiguse;
2
D1-alamkategooria mootorsõiduki ja D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõiguse;
3
ühistranspordiseaduse tähenduses liinivedu teostava D-kategooria mootorsõiduki ja DE-kategooria autorongi juhtimisõiguse alla 50 kilomeetri pikkuste liinide teenindamiseks.
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
3
1)]]>
Erandkorras võib D-kategooria mootorsõiduki ja DE-kategooria autorongi juhtimisõiguse anda vähemalt 21-aastasele isikule, kes:
1
omab vähemalt B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja on läbinud autoveoseadusega kehtestatud ametikoolituse 280-tunnise kursuse või
2
omab autoveoseaduse kohast autojuhi pädevust mõnes juhtimisõiguse kategoorias ja on D-kategooria või DE-kategooria autojuhi pädevuse omandamisel läbinud ametikoolituse 70-tunnise kursuse.
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
3
2)]]>
Erandkorras võib D1-alamkategooria mootorsõiduki ja D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõiguse ning ühistranspordiseaduse tähenduses liinivedu teostava D-kategooria mootorsõiduki ja DE-kategooria autorongi juhtimisõiguse alla 50 kilomeetri pikkuste liinide teenindamiseks anda vähemalt 21-aastasele isikule, kes:
1
omab vähemalt B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja on läbinud autoveoseadusega kehtestatud ametikoolituse 140-tunnise kursuse või
2
omab autoveoseaduse kohast autojuhi pädevust mõnes juhtimisõiguse kategoorias ja on D-kategooria või DE-kategooria autojuhi pädevuse omandamisel läbinud ametikoolituse 35-tunnise kursuse.
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
3
3)]]>
Erandkorras võib D-kategooria mootorsõiduki ja DE-kategooria autorongi juhtimisõiguse anda vähemalt 23-aastasele isikule, kes:
1
omab vähemalt B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja on läbinud autoveoseadusega kehtestatud ametikoolituse 140-tunnise kursuse või
2
omab autoveoseaduse kohast autojuhi pädevust mõnes juhtimisõiguse kategoorias ja on D-kategooria või DE-kategooria autojuhi pädevuse omandamisel läbinud ametikoolituse 35-tunnise kursuse.
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
4
Üksnes ajateenistuse ülesannete täitmiseks võib anda C-kategooria mootorsõiduki ja CE-kategooria autorongi juhtimisõiguse vähemalt 18-aastasele ajateenijale, kellel on B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, ning D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse vähemalt 18-aastasele ajateenijale, kellel on C-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
105
Mopeedi juhtimisõiguse andmine
1
Kuni 15-aastasel mopeedi juhtimisõiguse taotlejal peab olema seadusliku esindaja kirjalik nõusolek juhtimisõiguse saamiseks.
2
Mopeedi juhtimisõigus antakse ning juhiluba väljastatakse isikule, kellel:
1
ei ole karistatust käesoleva seaduse §-s 201, 223, 224, 226, § 227 lõigetes 2–4, §-s 234, 236 või 237 sätestatud väärteo eest või
2
ei ole karistatust karistusseadustiku 23. peatükis sätestatud liiklussüüteo eest või
3
ei ole korduvalt karistatud käesoleva seaduse 15. peatükis sätestatud väärtegude eest, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud rikkumised.
3
Mopeedi juhtimisõiguse saamiseks peavad isikud, kes olid käesoleva seaduse jõustumisel 16–17-aastased, sooritama üksnes teooriaeksami.
106
Auto ja mootorratta juhtimisõiguse andmine
1
Auto ja mootorratta juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel:
1
varem ei ole olnud auto või mootorratta juhtimisõigust või
2
on mootorratta või traktori juhtimisõigus ja kes soovib omandada täiendavalt auto juhtimisõigust ning
3
ei ole karistatust käesoleva seaduse §-s 201, 223, 224, 226, § 227 lõigetes 2–4, §-s 234, 236 või 237 sätestatud väärteo eest või
4
ei ole karistatust karistusseadustiku 23. peatükis sätestatud liiklussüüteo eest või
5
ei ole korduvalt karistatud käesoleva seaduse 15. peatükis sätestatud väärtegude eest, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud rikkumised.
1
1)]]>
Auto ja mootorratta juhtimise õigust ei anta ning esmast juhiluba ei väljastata isikule, kellele nimetatud õiguse või loa andmisest keeldumist lubab halduskohus kaitseväeteenistuse seaduse § 331 lõikes 5 või § 711 lõikes 5 nimetatud taotluse alusel. Transpordiamet lõpetab nimetatud keelu, kui keeldumise asjaolud on ära langenud ja Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest Transpordiametit teavitanud ning halduskohtu määrusest ei tulene teisiti.
RT I
2018-07-06
1
106072018001
2019-01-01
2
Pärast eksamitulemuste vormistamist ja kuni esmase juhiloa saamiseni, kuid mitte kauem kui kümme tööpäeva pärast sellekohase eksami sooritamist, tõendatakse juhtimisõiguse saanud isiku õigust juhtida mootorsõidukit liiklusregistri andmete alusel.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
3
Autol, mida juhib esmase juhiloa omaja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.
4
Kui esmase juhiloa omaja on omandanud vajaliku vilumuse ja läbinud lõppastme koolituse ning teda ei ole viimase 12 kuu jooksul karistatud liiklusnõuete rikkumise eest, väljastatakse talle juhiluba ilma eksamite sooritamiseta.
5
Kui esmase juhiloa omajal on liiklusnõuete rikkumise eest kehtiv karistus, väljastatakse talle juhiluba pärast liiklusteooriaeksami edukat sooritamist.
6
Kui esmase juhiloa omajal on mootorsõiduki juhtimisõigus karistuseks ära võetud, tunnistatakse tema mootorsõiduki juhtimisõigus ja talle väljastatud esmane juhiluba kehtetuks. Kui isikule on antud mõne mootorsõiduki kategooria juhtimisõigus enne esmase juhiloa esmakordset väljastamist, siis nende mootorsõidukite kategooriate juhtimisõigust ei tunnistata kehtetuks. Mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba võib ta taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.
7
Isikule, kellel on B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja juhiluba ning kes soovib omandada täiendavalt mõne muu kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, antakse juhtimisõigus käesoleva seaduse §-s 107 sätestatud korras ja talle väljastatakse juhiluba.
8
Ametikoolituse käigus autojuhtide ettevalmistamine, eksamineerimine ja juhtimisõiguse andmine toimub ühes etapis ning eksamite eduka sooritamise järel antakse isikule käesoleva seaduse § 100 lõike 7 alusel kehtestatud korra järgi juhiluba.
107
A-kategooria, A1- ja A2-alamkategooria, B-kategooria ja B1-alamkategooria ning B-kategooria ja C1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse üheaegsel taotlemisel juhtimisõiguse andmine
1
A1- või A2-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse esmakordsel andmisel väljastatakse isikule esmane juhiluba ka juhul, kui talle on eelnevalt antud esmane juhiluba B-kategooria või B-kategooria koos C1-alamkategooria mootorsõidukite juhtimiseks. Esmane juhiluba väljastatakse sama kehtivusajani, mis oli märgitud eelmisel esmasel juhiloal.
2
A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus antakse isikule, kellel on juhiluba mis tahes kategooria auto juhtimiseks või kellel on olnud A2-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus vähemalt kaks aastat.
3
A2-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse võib anda ka isikule, kellel on esmane juhiluba või juhiluba mis tahes kategooria mootorsõiduki juhtimiseks või kellel on A1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
4
B-kategooria või B1-alamkategooria mootorsõiduki või üheaegselt B-kategooria ja C1-alamkategooria mootorsõiduki esmakordsel juhtimisõiguse andmisel väljastatakse isikule esmane juhiluba, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.
5
Kui B-kategooria või üheaegselt B-kategooria ja C1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlejale on eelnevalt väljastatud C- või D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, siis väljastatakse talle juhiluba.
108
C-, D- ja T-kategooria ning C1- ja D1-alamkategooria mootorsõiduki ning autorongi ja masinrongi juhtimisõiguse andmine
1
C-kategooria ja D1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse võib anda isikule, kellel on olnud B-kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt üks aasta.
2
D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse võib anda isikule, kellel on olnud B-kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt kaks aastat.
3
Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhiloa omamise aja hulka ei arvestata B-kategooria mootorsõiduki esmase juhiloa ja piiratud juhtimisõigusega juhiloa omamise aega.
4
C1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse võib anda isikule koos B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse andmisega või isikule, kellel on B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
5
BE-, CE- või DE-kategooria ja C1E- või D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõiguse võib anda isikule, kellel on vastava kategooria veduki juhtimisõigus.
6
C-, D-kategooria mootorsõiduki ja CE-kategooria autorongi juhtimisõiguse võib anda isikule koos B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse andmisega või isikule, kellel on B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kui juhtimisõigus on vajalik seoses autoveoseadusest tuleneva ametikoolituse kursuse läbimisega. Kui autoveoseadusest tulenevalt on vajalik ametikoolituse kursuse läbimine, võib isik selle koolituse lõpueksami sooritamise järel koos B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega või selle olemasolu korral kohe taotleda C- ja D-kategooria mootorsõiduki ning CE-kategooria autorongi juhtimisõigust.
7
Käesolevas paragrahvis loetletud mootorsõiduki ja autorongide kategooriate juhtimisõigust ei tohi anda isikule, kellel on B-kategooria mootorsõiduki esmane juhiluba.
8
T-kategooria mootorsõiduki ja masinrongi juhtimisõiguse saamiseks peab isik, kellel on C- või D-kategooria mootorsõiduki või C1- või D1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, sooritama üksnes sõidueksami.
109
Mootorsõiduki juhtimine õppesõidul ja sõidupraktikal
1
Isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud või taastab juhtimisõigust, võib juhtida mootorsõidukit õppesõidu ajal mootorsõidukijuhi õpetaja juuresolekul.
2
Isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, võib juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku (edaspidi juhendaja) juuresolekul järgmistel tingimustel:
1
juhendajal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis aastat. Juhiloa omamise aja hulka arvestatakse esmase juhiloa omamise aeg;
2
juhendajal ei ole kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest käesolev seadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu;
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
3
juhendaja on saanud Transpordiametilt õiguse juhendamiseks, vastab käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele ning juhendamise õigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel;
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
4
juhendaja võib juhendada sõidupraktikat üksnes isikul, kelle nimi on märgitud juhendaja tunnistusele või kantud liiklusregistrisse.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
2
1)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõidukijuhi õpetaja ja lõikes 2 nimetatud juhendaja ei tohi õppesõidu või sõidupraktika läbiviimise ajal olla joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Käesolevas lõikes nimetatud joobeseisund või käesoleva seaduse § 69 lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
3
Juhendajaks võib olla ka mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistust omav isik.
3
1)]]>
Juhendajal peab olema kehtiv juhendaja tunnistus. Juhendaja tunnistuse väljastab Transpordiamet kehtivusega 12 kuud.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
4
Juhendaja tunnistust ei anta esmase juhiloa omajale.
5
Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõiduõppija on noorem kui 18-aastane, võib juhendajaks olla üksnes tema seaduslik esindaja.
6
Õppesõiduautol, -veoautol, -bussil ja -autorongil ning mootorsõidukil, mida kasutatakse sõidupraktika saamise eesmärgil, peab olema eest ja tagant nähtav õppesõiduki tunnusmärk.
7
Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse väljaandmise korra ja tunnistuse vormi kehtestab
määrusega.
8
Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
110
Mootorsõiduki juhtimine eksamisõidul
1
Mootorsõiduki juhtimise aluseks eksamisõidul on Transpordiameti poolt eksamineeritava nimele vormistatud sõidueksami kaart.
2
Sõidueksami kaart vormistatakse pärast liiklusteooriaeksami sooritamist, kuid enne sõidueksamit. Sõidueksami kaart võib olla paberil või elektrooniline.
3
Esmase juhiloa taotleja ei tohi sooritada sõidueksamit varem kui kolm kuud enne käesoleva seaduse § 103 lõikes 1 nimetatud vanuse alammäära täitumist.
4
Mootorsõidukijuhi koolitus
111
Loakohustus
1
Mootorsõidukijuhi koolituseks peab olema tegevusluba.
2
Käesolevas seaduses ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses tegevusloa taotlemist, taotluse lahendamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, andmete muutmisest teatamist ning majandustegevusest loobumist reguleerivaid sätteid kohaldatakse ka mootorsõidukijuhi koolitust korraldavale isikule ja asutusele, kes ei ole ettevõtja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 lõike 1 tähenduses, niivõrd kui selle eripärast ei tulene teisiti.
RT I
2015-03-23
5
123032015005
2015-07-01
112
Tegevusloa kontrolliese
1
Tegevusluba antakse, kui taotlejal on:
1
õpperuumid (hooned, sisustus ja muu vara) või nende kasutamise võimalus;
2
õppesõiduväljak või selle kasutamise võimalus;
3
õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad õppesõidukid või õppesõidukite kasutamise võimalus;
4
käesoleva seaduse § 118 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavad mootorsõidukijuhi õpetajad ja §-s 119 sätestatud nõuetele vastavad mootorsõidukijuhi esmaabiõpetajad;
5
käesoleva seaduse § 100 lõigetes 6 ja 8 sätestatud nõuetele vastavad õpetatava kategooria õppekavad ja õppedokumentatsioon;
6
õppekavades ettenähtud metoodilised ja audiovisuaalsed õppevahendid ning tarvikud;
7
õppekavades ettenähtud esmaabikoolituse õppevahendid.
2
Nõuded mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele kehtestab
määrusega.
RT I
2011-03-25
1
125032011001
2014-07-01
(jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)
113
Tegevusloa taotlemine
1
Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium. Käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 nimetatud tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete täitmise tuvastab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–7 nimetatud dokumentide alusel Transpordiamet eelhaldusaktiga.
RT I
2014-06-29
1
129062014001
2014-07-01
1
1)]]>
Tegevusloa taotluse esitab taotleja Haridus- ja Teadusministeeriumile Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu.
RT I
2015-03-23
5
123032015005
2015-07-01
2
Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:
1
koolitusloa taotlus;
2
käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud õpperuumide, õppesõiduväljaku ja õppesõidukite olemasolu või kasutamisõigust tõendavad dokumendid;
3
käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktis 5 nimetatud õppekava ja õppedokumentatsioon;
4
käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktis 6 nimetatud audiovisuaalsete õppevahendite loetelu;
5
käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktis 7 nimetatud õppevahendite loetelu;
6
mootorsõidukijuhi õpetajate andmed nende vastavuse kohta käesoleva seaduse §-s 118 esitatud nõuetele ja kirjalikud nõusolekud tööle asumiseks;
7
mootorsõidukijuhi esmaabiõpetajate andmed nende vastavuse kohta käesoleva seaduse §-s 119 esitatud nõuetele ja kirjalikud nõusolekud tööle asumiseks.
RT I
2011-03-25
1
125032011001
2014-07-01
(jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)
2
1)]]>
Haridus- ja Teadusministeerium vaatab tegevusloa taotluse läbi kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide esitamisest arvates. Taotluse lahendamise tähtaeg hakkab kulgema arvates kõigi nõutavate andmete ja dokumentide esitamisest.
RT I
2015-03-23
5
123032015005
2015-07-01
2
2)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud tähtaja kulgemine peatub, kui Transpordiamet annab taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaegade kulgemine jätkub pärast puuduste kõrvaldamise tähtpäeva saabumist.
RT I
2015-03-23
5
123032015005
2015-07-01
3
Tegevusloa andmed kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi.
RT I
2014-06-29
1
129062014001
2014-07-01
114
Koolitusloa kehtetuks tunnistamine
Kehtetu -
RT I
2014-06-29
1
129062014001
2014-07-01
115
Mootorsõidukijuhi ettevalmistamine üksikkorras
Üksikkorras võib mootorsõidukijuhti ette valmistada käesoleva seaduse §-s 111 nimetatud tegevusluba omava mootorsõidukijuhi koolitaja juhendamisel § 100 lõike 6 alusel kehtestatud korra järgi.
RT I
2011-03-25
1
125032011001
2014-07-01
(jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)
116
Riiklik ja haldusjärelevalve mootorsõidukijuhi koolituse üle
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
1
Riiklikku ja haldusjärelevalvet mootorsõidukijuhi koolituse üle teostavad:
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
1
Haridus- ja Teadusministeerium;
2
Transpordiamet käesoleva seaduse § 100 lõigetes 6 ja 8 ning §-s 112 sätestatud nõuete täitmise üle, õigusega kaasata mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse üle riikliku ja haldusjärelevalve teostamisele vajaduse korral Terviseameti ametnikke.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
2
Riikliku ja haldusjärelevalve teostamisel on seda läbiviival ametnikul õigus nõuda koolituseks õigustatud isikult ja seda vahetult läbiviivalt isikult asjakohaste dokumentide, andmete ja selgituste esitamist, tutvuda koolituse korraldusega ning viibida koolituse läbiviimise juures.
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
3
Korrakaitseorgan võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
5
Mootorsõidukijuhi õpetaja
117
Mootorsõidukijuhi õpetaja koolitaja
Mootorsõidukijuhi õpetaja koolitust viib läbi rakenduskõrgkool või ülikool.
RT I
2015-03-23
5
123032015005
2015-07-01
118
Mootorsõidukijuhi õpetajale esitatavad nõuded
1
Mootorsõidukijuhi õpetaja peab vastama järgmistele nõuetele:
1
olema vähemalt 21-aastane;
2
vastama kvalifikatsiooniraamistiku 6. tasemele esitatud nõuetele kutseseaduse tähenduses;
3
omama kehtivat õpetatava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust vähemalt kolm aastat, välja arvatud AM-kategooria mootorsõiduki juhi õpetaja, kellel peab olema A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus;
4
vastama mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsiooninõuetele;
5
ei tohi olla kehtivaid karistusi mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest käesolev seadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu;
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
6
ei tohi olla karistatud tahtlikult sooritatud kuriteo eest, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
2
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhtimisõiguse omamise aja hulka arvestatakse esmase juhiloa omamise aeg. Mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistust ei anta esmase juhiloa omajale.
3
A-, C- ja D-kategooria mootorsõiduki juhi õpetamise õigust võib taotleda isik, kellel on B-kategooria mootorsõiduki juhi õpetamise õigus.
4
AM-kategooria mootorsõiduki juhti võib õpetada mootorsõidukijuhi õpetaja, kellel on A-kategooria mootorsõiduki juhi õpetamise õigus.
5
Mootorsõidukijuhi õpetaja, kelle terviseseisund ei võimalda enam juhtida õpetatava kategooria mootorsõidukit, kuid kellel on nimetatud mootorsõiduki juhtimisõigus ja kogemus olnud vähemalt kolm aastat, võib jätkata selle kategooria mootorsõiduki juhtide õpetamist liiklusteooria õpetajana.
6
Mootorsõidukijuhi õpetaja, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, mootorsõidukijuhi õpetamise õigus peatub kuni peatumise aluse äralangemiseni.
7
Mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsiooni nõuded, õpetaja ettevalmistamise ja õpetajakoolituse korralduse nõuded ning riikliku õppekava nõuded kehtestab
määrusega.
8
Mootorsõidukijuhi õpetajana võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Transpordiamet.
RT I
2015-12-30
1
130122015001
2016-01-18
119
Mootorsõidukijuhi esmaabiõpetajale esitatavad nõuded
Mootorsõidukijuhi esmaabiõpetaja peab olema registreeritud tervishoiutöötajana tervishoiukorralduse infosüsteemis.
RT I
2022-06-20
63
120062022063
2022-06-27
120
Mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendav tunnistus
1
Mootorsõidukijuhi õpetamise õiguse andmise kohta väljastab Transpordiamet tunnistuse viieks aastaks isikule, kes taotleb tunnistuse väljastamist ja vastab käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud nõuetele.
2
Mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendav tunnistus tunnistatakse kehtetuks, kui:
1
käesoleva seaduse § 126 alusel on juhtimisõigus tunnistatud kehtetuks;
2
tunnistus on saadud pettuse teel;
3
tunnistus on võltsitud;
4
mootorsõidukijuhi õpetajat on karistatud käesoleva seaduse § 118 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud rikkumiste eest;
5
tunnistuse taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
6
tunnistus on kadunud, hävinud või muutunud kasutuskõlbmatuks;
7
tunnistuse omanik on surnud või
8
väljastatakse uus tunnistus.
3
Kaotatud, hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendava tunnistuse asemele väljastatakse uus tunnistus, kui tunnistuse taotleja vastab käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud nõuetele.
4
Mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendava tunnistuse taotlemise, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab
määrusega.
5
Mootorsõidukijuhi õpetamise õigust tõendava dokumendi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
121
Riiklik ja haldusjärelevalve mootorsõidukijuhi õpetaja koolituse üle
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
1
Riiklikku ja haldusjärelevalvet mootorsõidukijuhi õpetaja koolituse üle teostavad:
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
1
Haridus- ja Teadusministeerium;
2
Transpordiamet käesoleva seaduse § 118 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmise üle.
2
Riikliku ja haldusjärelevalve teostamisel on ametnikul õigus nõuda koolituseks õigustatud isikult ja seda vahetult läbiviivalt isikult asjakohaste dokumentide, andmete ja selgituste esitamist, tutvuda koolituse korraldusega, aga samuti viibida koolituse läbiviimise juures.
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
3
Kui mootorsõidukijuhi õpetaja koolitus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikliku järelevalve teostajal õigus teha koolitajale ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks ning õppetegevuse parandamiseks. Kuni ettekirjutuse täitmiseni on riikliku järelevalve teostajal õigus peatada koolitaja õppetegevus ja keelata õppegruppide registreerimine.
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutuste täitmata jätmise korral võib riikliku järelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 1300 eurot ja juriidilisele isikule 6400 eurot.
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
5
Korrakaitseorgan võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
6
Mootorsõidukijuhi eksamineerija
122
Mootorsõidukijuhi eksamineerijale esitatavad nõuded ja mootorsõidukijuhi eksamineerija tunnistus
1
Mootorsõidukijuhi eksamineerija peab vastama järgmistele nõuetele:
1
olema vähemalt 25-aastane;
2
vastama kvalifikatsiooniraamistiku 5. tasemele esitatud nõuetele kutseseaduse tähenduses;
3
omama kehtivat eksamineeritava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust vähemalt viis aastat koos B-kategooria juhiloaga või omama eksamineeritava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja olema töötanud B-kategooria autojuhi eksamineerijana vähemalt kolm aastat;
4
ei tohi olla kehtivaid karistusi mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest käesolev seadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu;
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
5
ei tohi olla karistatud tahtlikult sooritatud kuriteo eest, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu;
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
6
olema läbinud Transpordiameti poolt korraldatava eksamineerijakoolituse;
7
omama Transpordiameti väljastatud kehtivat mootorsõidukijuhi eksamineerija tunnistust.
2
Juhiloa omamise aja hulka arvestatakse esmase juhiloa omamise aeg. Eksamineerija tunnistust ei anta esmase juhiloa omajale.
2
1)]]>
Mootorsõidukijuhi eksamineerija ei tohi mootorsõidukijuhi koolitaja juures viia läbi sõiduõpet.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
3
Mootorsõidukijuhi eksamineerija tunnistus tunnistatakse kehtetuks, kui:
1
tunnistus on saadud pettuse või muu sellise teel;
2
eksamineerijat on karistatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud rikkumiste eest, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu;
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
3
tunnistuse taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
4
tunnistus on kadunud, hävinud, varastatud või muutunud kasutuskõlbmatuks;
5
tunnistuse omanik on surnud või
6
väljastatakse uus tunnistus.
4
Eksamineerimise õigus peatub, kui eksamineerija ei vasta kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.
5
Mootorsõidukijuhi eksamineerija kvalifikatsiooni nõuded ning koolituse ja mootorsõidukijuhi eksamineerija tunnistuse väljastamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab
määrusega.
6
Mootorsõidukijuhi eksamineerijana võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Transpordiamet.
RT I
2015-12-30
1
130122015001
2016-01-18
123
Haldusjärelevalve eksamineerijakoolituse üle
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
1
Haldusjärelevalvet eksamineerijakoolituse üle teostab Transpordiamet.
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
2
Haldusjärelevalve teostamisel on ametnikul õigus nõuda koolituseks õigustatud isikult ja seda vahetult läbiviivalt isikult asjakohaste dokumentide, andmete ja selgituste esitamist, tutvuda koolituse korraldusega, aga samuti viibida koolituse läbiviimise juures.
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
7
Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine, äravõtmine, kehtetuks tunnistamine ja taastamine
124
Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine ja peatumine
1
Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine või peatumine on isikul mootorsõiduki juhtimise ajutine keelamine.
2
Kehtetu -
RT I
2015-03-12
4
112032015004
2016-03-01
3
Mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui:
1
juhiloa kehtivusaeg on lõppenud;
2
saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev.
3
1)]]>
Kui kümneaastase kehtivusajaga juhiloale on kantud C-, D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria mootorsõiduki või CE-, DE-kategooria ja C1E-, D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigus kehtivusajaga viis aastat, peatub C-, D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria mootorsõiduki või CE-, DE-kategooria ja C1E-, D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigus juhiloale märgitud kehtivusaja lõppedes.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
4
Transpordiamet peatab mootorsõiduki juhtimisõiguse, kui mootorsõidukijuhi terviseseisund ei vasta käesoleva seaduse § 101 lõike 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele.
RT I
2015-03-12
4
112032015004
2016-03-01
4
1)]]>
Kohus peatab mootorsõiduki juhtimisõiguse täitemenetluse seadustiku § 1772 lõike 1 punkti 2 alusel. Juhtimisõigus loetakse peatunuks kohtumääruse jõustumisest arvates.
RT I
2015-03-12
4
112032015004
2016-03-01
4
2)]]>
Transpordiamet peatab mootorsõiduki juhtimise õiguse, kui halduskohus on kaitseväeteenistuse seaduse § 331 lõikes 5 või § 711 lõikes 5 sätestatud taotluse alusel andnud loa mootorsõiduki juhtimise õigus peatada. Transpordiamet lähtub otsuse tegemisel Kaitseressursside Ameti, Kaitseväe või halduskohtu poolt isiku ärakuulamisel kogutud andmetest, kui lisaandmete saamine ei ole vajalik.
RT I
2018-07-06
1
106072018001
2019-01-01
5
Juhtimisõiguse peatamise otsuses märgitakse:
1
otsuse tegemise aeg ja koht;
2
otsuse teinud isiku ees- ja perekonnanimi, ametikoht, asutuse nimetus ja aadress;
3
mootorsõidukijuhi ees- ja perekonnanimi ning elukoht;
4
juhtimisõiguse peatamise alus ja tähtaeg;
5
otsuse koostaja allkiri.
6
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel peatub mootorsõiduki juhtimisõigus juhiloa või tervisetõendi kehtivuse lõpupäevale või järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäevale järgneval päeval.
7
Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul vormistab Transpordiamet juhtimisõiguse peatamise otsuse kahes eksemplaris, millest üks antakse kohe pärast otsuse allkirjastamist isikule kätte allkirja vastu otsuse teisel eksemplaril või saadetakse tähtkirjaga rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadressile või muule teada olevale elukoha aadressile. Mootorsõiduki juhtimisõigus peatub otsuse isikule kättetoimetamise hetkel.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
8
Käesoleva paragrahvi lõikes 42 nimetatud otsuse toimetab Transpordiamet kätte posti teel väljastusteatega tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil, muul Transpordiametile teadaoleval aadressil või isiku elektronposti aadressil või annab isikule kätte allkirja vastu teatisel. Transpordiamet võib otsuse avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui otsust ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks, kui on möödunud kümme päeva selle Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast või kui isik kinnitab Ametlike Teadaannete infosüsteemis teate kättesaamist.
RT I
2018-07-06
1
106072018001
2019-01-01
125
Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine
1
Juhtimisõiguse äravõtmine on käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit.
2
Juhtimisõiguse äravõtmiseks loetakse ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist.
126
Mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamine
1
Mootorsõiduki juhtimisõigus tunnistatakse kehtetuks, kui isik on juhtimisõiguse saanud pettuse teel või kui talle on juhiluba välja antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel. Juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Transpordiamet.
2
Juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamise otsuses märgitakse:
1
otsuse tegemise aeg ja koht;
2
otsuse teinud isiku ees- ja perekonnanimi, ametikoht, asutuse nimetus ja aadress;
3
mootorsõidukijuhi ees- ja perekonnanimi ning elukoht;
4
juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamise alus;
5
otsuse koostaja allkiri.
3
Mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamine jõustub pärast isikule otsuse teatavaks tegemist.
4
Transpordiamet vormistab juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamise otsuse kahes eksemplaris, millest üks antakse kohe pärast otsuse allkirjastamist isikule kätte allkirja vastu otsuse teisel eksemplaril või saadetakse tähtkirjaga rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadressile või muule teada olevale elukoha aadressile.
127
Juhiloa loovutamine
Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
RT I
2015-03-12
4
112032015004
2016-03-01
128
Juhiloa mitteesitamine või loovutamata jätmine
1
Kui isik ei ole käesoleva seaduse §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Transpordiamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva. Ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest.
2
Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Transpordiamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
3
Kui isiku juhtimisõigus on peatatud kuueks kuuks või kauemaks või temalt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud kauemaks kui kuueks kuuks ning isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutust tähtaegselt täitnud, on Transpordiametil õigus juhiluba kehtetuks tunnistada.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
129
Mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamine
1
Kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid juhtimisõigus taastub sellisel juhul pärast karistuse tähtaja möödumist.
2
Kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud 12 kuuks või kauemaks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid mitte varem kui 12 kuud enne karistuse tähtaja möödumist. Sõidueksamit ei saa isik sooritada enne karistuse tähtaja möödumist.
3
Kui isiku mootorsõiduki juhtimisõigus on terviseseisundi halvenemise tõttu tervishoiuteenuse osutaja otsuse alusel peatatud, muutub tema tervisetõend kehtetuks ning ta saab juhtimisõiguse taastada juhul, kui tõendi väljastaja otsuse aluseks olev asjaolu on ära langenud. Juhtimisõiguse taastamiseks tuleb isikul läbida käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud tervisekontroll, mille alusel talle väljastatakse uus tervisetõend.
RT I
2014-10-08
2
108102014002
2014-10-18
4
Kui isik ei ole vahetanud juhiluba viie aasta jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami.
5
Kui isikul on peatatud või ära võetud välisriigis antud juhtimisõigus, siis juhtimisõigus taastub pärast peatamise või äravõtmise tähtaja möödumist.
6
Kui isiku mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud täitemenetluse seadustiku § 1772 lõike 1 punkti 2 alusel tehtud kohtumäärusega, lõpeb isiku juhtimisõiguse peatatus, kui tema suhtes jõustub täitemenetluse seadustiku § 1775 lõike 1 alusel tehtud kohtumäärus.
RT I
2015-03-12
4
112032015004
2016-03-01
7
Kui mootorsõiduki juhtimise õigus on peatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 331 lõikes 5 või § 711 lõikes 5 sätestatud taotluse alusel antud halduskohtu loal, taastab Transpordiamet juhtimisõiguse viivitamata, kui Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab peatamise aluseks olnud asjaolu äralangemisest ja halduskohtu määrusest ei tulene teisiti.
RT I
2018-07-06
1
106072018001
2019-01-01
5
JUHI TÖÖ- JA PUHKEAEG NING TÖÖTASU
130
Nõuded mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeajale
1
Sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85.
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 10 lõikes 4 nimetatud isikud peavad järgima juhi töö- ja puhkeajale õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Nimetatud määruse nõuetest kõrvalekalduv võlaõigusliku lepingu tingimus on tühine.
3
Juhi tööaeg on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 kohaste vahe- või puhkeaegade ja muu tööõigust reguleeriva õigusakti kohaste vahe- või puhkeaegade vaheline aeg, millal juht on kohustatud autovedu sooritama, korraldama või ette valmistama.
4
Juhi tööaja hulka ei loeta liikuvas sõidukis juhi kõrval viibiva teise meeskonnaliikme valveaega, kui sellega ei kaasne tööalaseid tegevusi või kui kollektiivlepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
5
Juhi keskmine iganädalane tööaeg, sealhulgas ületunnitöö, ei tohi ületada 48 tundi.
6
Iganädalast tööaega võib pikendada 60 tunnini juhul, kui nelja järjestikuse kuu keskmine tööaeg ei ületa 48 tundi nädala kohta.
7
Iganädalase tööaja pikendamisel 60 tunnini võib käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud neljakuulise arvestusperioodi asemel arvestada ka kuuekuulise keskmise tööaja arvestusperioodiga, kui täidetud on järgmised tingimused:
1
selline kuuekuuline keskmise tööaja arvestusperiood on sätestatud kollektiivlepingus;
2
teostataval tööl on ettenähtavalt ajutine või perioodiline ja aastate lõikes korduv laad;
3
tööprotsessi tehnoloogilised ja korralduslikud iseärasused peavad olema osalejatele teada ja arusaadavad enne kuuekuulise keskmise tööaja arvestusperioodi algust.
8
Kui juht töötab kella 00.00 ja 06.00 vahelisel ajal, ei tohi igapäevane tööaeg ületada kümmet tundi iga 24-tunnise ajavahemiku kohta.
9
Kui reisi jooksul muutub käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud igapäevase tööaja nõude järgimine võimatuks põhjustel, mis ei allu juhi tahtele ega olnud teada enne reisi algust, siis sobiva peatuskoha leidmise eesmärgil või muu tööprotsessi lõpetamise vältimatu vajaduse korral võib juht tööaja piirangust kõrvale kalduda, tagades liiklus- ja tööohutusnõuete täitmise.
10
Tööaja jooksul ei tohi juht töötada ilma vaheajata kauem kui kuus järjestikust tundi. Kui tööaeg kokku on kuus kuni üheksa tundi, tuleb see katkestada vähemalt 30-minutiliseks katkematuks vaheajaks, ja kui tööaeg on kokku üle üheksa tunni, vähemalt 45-minutiliseks katkematuks vaheajaks. Käesolev lõige kohaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 alusel töötavale juhile määrusega reguleerimata ulatuses.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
11
Käesoleva paragrahvi nõudeid peavad täitma lisaks töölepingu alusel töötavatele juhtidele ka muude võlaõiguslike lepingute alusel töötavad juhid. Lõike 7 kohase nädalase tööaja arvestusperioodi kasutamine muude võlaõiguslike lepingute alusel töötavate juhtide korral on lubatud ainult juhul, kui teostataval tööl on täidetud lõike 7 punktides 2 ja 3 sätestatud tingimused.
12
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui:
1
sõidukit kasutavad põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtjad kaubaveoks oma äritegevuse raames kuni 50 kilomeetri raadiuses ettevõtte asukohast;
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
2
sõidukit kasutatakse inimtoiduks mittemõeldud loomsete jäätmete või korjuste veol;
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
3
sõidukit kasutatakse loomade veol põllumajandustootjalt samas maakonnas asuvale turule ja vastupidi või turult kuni 50 kilomeetri kaugusel asuvasse tapamajja;
4
kehtetu -
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-03-02
5
survegaasi, vedelgaasi või elektri jõul liikuvat sõidukit kasutatakse veoseveol ettevõtte asukohast kuni 50 kilomeetri raadiuses ning sõiduki lubatud suurim täismass koos haagise või poolhaagisega ei ületa 7500 kilogrammi;
6
sõidukit kasutatakse õppesõidul, sõidueksamil või ameti- või täienduskoolituse sõiduõppeks või ameti- või täienduskoolitusest tuleneva eksami sooritamiseks;
RT I
2020-06-30
8
130062020008
2020-07-01
7
sõidukiks on põllu- või metsamajanduslik traktor, mida kasutatakse põllu- ja metsamajandustöödeks ettevõtte asukohast kuni 100 kilomeetri raadiuses;
8
sõidukit kasutatakse seoses kanalisatsioonitöödega, üleujutuste vastu kindlustamise töödega, vee-, gaasi- ja elektrihooldusteenuse osutamisega, teehoolduse või -kontrolliga, olmejäätmete ukselt uksele kogumise ja kõrvaldamisega, telegraafi-, telefoni-, raadio- või televisiooniteenuse osutamisega ning raadio- või telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega;
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
9
erisõiduk veab tsirkuse või lõbustuspargi varustust;
10
sõidukit kasutatakse lautadest piima kogumiseks, lautadesse piimamahutite tagastamiseks või söödaks mõeldud piimatoodete kohaletoimetamiseks;
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
11
10 kuni 17 istekohaga bussi omanik või vastutav kasutaja on rahvastikuregistri andmetel nelja või enama lapse vanem, sellekohane märge on sõiduki registreerimistunnistusel ja bussi kasutatakse mitteäriliseks sõitjateveoks.
13
Sõitjate liiniveol, mille liini pikkus selle alg- ja lõpp-punkti vahel on kuni 50 kilomeetrit, ei tohi juhi ööpäevane sõiduaeg ületada üheksat tundi ja ööpäevane katkematu puhkeperiood olla lühem kui üheksa tundi.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
14
Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud juhtudel peab veoettevõtja juhti teavitama veo laadist, kusjuures ei tohi halveneda juhi töötingimused ega väheneda liiklusohutus.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
15
Käesoleva paragrahviga määratlemata juhtudel kohaldatakse juhi töö- ja puhkeajale töölepingu seaduse 3. peatüki 3. jaos sätestatut.
131
Sõidumeeriku kasutamine
1
Mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) korral mällu salvestatud andmete järgi.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
2
Sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik käesoleva seaduse § 130 lõikes 13 nimetatud sõitjateveol, kui kahe ööpäevase puhkeperioodi vahel teostab juht sellel perioodil ka sõitjatevedu, kus sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik.
2
1)]]>
Sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik sõidukitel, mis on esmaregistreeritud alates 2006. aasta 1. maist ning mida kasutatakse käesoleva seaduse § 130 lõikes 13 nimetatud sõitjateveol, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud juhul.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2020-01-01
3
Kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
4
Sõidumeerik ei ole kohustuslik sõidukil:
1
mis on valmistatud enne 1985. aasta 1. jaanuari, kui sõidukit ei kasutata veose- või sõitjateveo tasulise teenuse osutamisel;
2
mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja käesoleva seaduse § 130 lõike 12 alusel nõuete täitmisest vabastatud vedudel;
3
linnaliinidel ühistranspordiseaduse tähenduses.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
5
Kui mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestamisel ei ole võimalik kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõidumeeriku andmeid, võib juht kasutada ettevõtja poolt väljastatud, komisjoni otsuse 2009/959/EÜ, millega muudetakse otsust 2007/230/EL vormi kohta, mida kasutatakse autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide puhul (ELT L 330, 16.12.2009, lk 80–81), nõuetekohast dokumenti.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
131
1. ]]>
Sõidumeeriku paigaldamine, remont ja kontroll
1
Sõidumeerikuid võib paigaldada, remontida või kontrollida ainult äriregistrisse kantud ettevõtja, kes on mõõteseaduse alusel pädevaks mõõtjaks tunnistatud ja registreeritud Transpordiametis.
RT I
2018-05-25
1
125052018001
2019-01-01
2
Digitaalse sõidumeeriku paigaldamise, remontimise või kontrollimisega tegelevale ettevõtjale peab lisaks lõikes 1 nimetatule olema väljastatud töökojakaart.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
132
Sõidumeeriku kaardi taotlemine, valmistamine ja väljastamine
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
1
Digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juhil, digitaalse sõidumeerikuga mootorsõidukit kasutaval veoettevõtjal, riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul ja digitaalse sõidumeeriku paigaldamise, remontimise või kontrollimisega tegeleval ettevõtjal (edaspidi töökoda) peab olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 2 punkti f, i, j või k kohane juhikaart, ettevõttekaart, töökojakaart või kontrollikaart (edaspidi koos ka kaart), mis võimaldab sõltuvalt kaardi otstarbest selle kasutajat kindlaks teha ning andmeid salvestada ja säilitada.
2
Digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juhikaarti võib taotleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 26 lõike 2 kohaselt alalist elukohta omav isik, kui:
1
talle on väljastatud kehtiv juhiluba selle kategooria mootorsõiduki juhtimiseks, millel on sõidumeeriku kasutamine kohustuslik;
2
talle ei ole varem väljastatud kehtivat juhikaarti ega digitaalse sõidumeeriku paigaldajana tegutsemiseks vajalikku töökojakaarti.
3
Ettevõttekaarti võib oma nimele taotleda veoettevõtja, kes kasutab või kavatseb kasutama hakata mootorsõidukit, millel on digitaalne sõidumeerik.
4
Töökojakaarti võib taotleda ettevõtja, kes vastab käesoleva seaduse § 1311 lõikes 1 sätestatud nõuetele.
4
1)]]>
Töökojakaarti saab taotleda ettevõtjaga töölepingu alusel või muu võlaõigusliku lepingu alusel töösuhtes oleva füüsilise isiku nimele. Ettevõtja ei saa taotleda töökojakaarti isikule, kellel on kehtiv juhikaart.
5
Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku kontrollikaarti võib taotleda käesoleva seaduse §-des 139 ja 1391 nimetatud korrakaitseorgan. Kontrollikaart väljastatakse korrakaitseorgani nimele.
6
Kaardi valmistamist korraldab, kaardi taotleja nõuetele vastavust hindab ning kaardi väljastab ja tunnistab kehtetuks Transpordiamet.
7
Digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juhikaardi, ettevõttekaardi, töökojakaardi ja kontrollikaardi taotlemise ja väljastamise korra kehtestab
määrusega.
8
Kaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
133
Kaardi kehtivusaeg
1
Juhikaart, ettevõttekaart ja kontrollikaart antakse viieks aastaks ning töökojakaart üheks aastaks.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
2
Transpordiamet väljastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 26 lõikes 4 nimetatud juhul ka kuni 185 päeva kehtiva juhikaardi.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2018-01-01
134
Kaardi väljastamisest keeldumine
1
Kaardi väljastamisest keeldutakse, kui kaardi saamiseks ei ole esitatud vajalikke dokumente või andmeid või on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad kaardi väljastamise otsustamist.
2
Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule keeldutakse juhikaardi väljastamisest, kui taotleja:
1
ei vasta käesoleva seaduse § 132 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
2
eelmine juhikaart on tunnistatud vähem kui ühe kuu eest kehtetuks käesoleva seaduse § 135 lõikes 2 nimetatud juhul;
3
eelmine juhikaart on tunnistatud vähem kui kuue kuu eest kehtetuks käesoleva seaduse § 135 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud juhul.
3
Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule keeldutakse töökojakaardi väljastamisest, kui taotleja:
1
ei vasta käesoleva seaduse § 1311 lõikes 1 sätestatud nõuetele;
2
taotleb töökojakaarti isikule, kellel on kehtiv juhikaart;
3
on karistatud käesoleva seaduse § 216 alusel, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
135
Kaardi kehtetuks tunnistamine
1
Juhikaart, töökojakaart, ettevõttekaart ja kontrollikaart tunnistatakse kehtetuks, kui:
1
kaardi taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid kaardi väljaandmist;
2
kaart on võltsitud;
3
kaart on hävinud, kadunud, varastatud või defektne.
2
Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule tunnistatakse juhikaart kehtetuks, kui seda kasutab isik, kellele see ei kuulu.
3
Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule tunnistatakse töökojakaart kehtetuks, kui töökoda on jätnud sõidukist või sõidumeerikust kõrvaldamata selle tööd häirida võimaldava seadme või ettevõtja ei ole käesoleva seaduse § 1391 lõikes 3 nimetatud ettekirjutust tähtaegselt täitnud.
4
Isik on kohustatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud juhul kaardi Transpordiametile tagastama viie tööpäeva jooksul kaardi kehtetuks tunnistamise otsuse kättetoimetamise kuupäevast arvates.
5
Kui isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud aja jooksul tagastanud kehtetuks tunnistatud kaarti, teeb Transpordiamet isikule ettekirjutuse kaardi tagastamiseks, andes isikule kaardi tagastamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva.
6
Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Transpordiamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
136
Kaardi kasutamine
1
Vedude korraldamisel mootorsõidukiga, millel on digitaalne sõidumeerik, peab veoettevõtja:
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
1
andma tööülesandeid juhile, kellel on juhikaart;
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
2
regulaarselt kontrollima sõidumeeriku kasutamist juhi poolt ning sõidu- ja puhkeaja vastavust nõuetele.
2
Digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juht:
1
peab hoidma kaarti viisil, mis välistab kaardi sattumise teise isiku kätte;
2
ei tohi anda oma kaarti kasutamiseks teisele isikule ja peab tagama andmete tegelikkusele vastavuse;
3
peab täitma juhi töö-, sõidu- ja puhkeaja nõudeid;
4
peab võimaldama veoettevõtjale ja järelevalvega seotud toiminguteks käesoleva seaduse § 139 lõikes 1 nimetatud ametiisikutele juurdepääsu digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi andmetele;
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
5
kehtetu -
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
6
kehtetu -
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
3
Töökoda peab:
1
kasutama oma kaarti ja salvestatud andmeid sihipäraselt;
2
tagama digitaalse sõidumeeriku remondi korral andmete kopeerimise, kopeeritud andmete kinnitamise digitaalallkirjaga ja elektroonsel kujul säilitamise vähemalt 12 kuud pärast sõidumeeriku töökotta saabumist;
3
tagama korrakaitseorgani ametiisikutele nende andmete kättesaadavuse;
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
4
andma veoettevõtjale tõendi, kui digitaalse sõidumeeriku parandamiseks vastuvõtmisel ilmneb, et salvestatud andmed on hävinud;
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
5
kõrvaldama sõidukist või sõidumeerikust selle töö häirimiseks ettenähtud või tööd häirida võiva seadme ning selle hävitama.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
137
Andmete säilitamine
1
Veo korraldamisel mootorsõidukiga, millel on analoogsõidumeerik või digitaalne sõidumeerik, peab veoettevõtja:
1
säilitama vähemalt 12 kuud juhi sõidu- ja puhkeaja salvestatud andmeid muutmata kujul elektroonselt või salvestuslehtedel, juhi allkirjastatud väljatrükina või ajutiselt analoogsõidumeeriku kasutamise korral salvestuslehtedel;
2
täitma juhi tööaja arvestuse dokumentide alalhoidmisel raamatupidamise seaduse § 12 nõudeid;
3
tagama andmete regulaarse kopeerimise juhikaardilt vähemalt 28 päeva ja sõidukist vähemalt 90 päeva järel ning analoogsõidumeeriku kasutamise korral koguma 28 päeva järel salvestuslehed;
4
juhi töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu lõppemisel või sõiduki võõrandamisel või digitaalse sõidumeeriku saatmisel töökotta parandamiseks kopeerima ja koguma käesoleva lõike punktis 3 nimetatud andmed ja salvestuslehed kuni lepingu lõppemise, sõiduki võõrandamise või sõidumeeriku töökotta saatmise päevani;
5
tagama, et käesoleva lõike punktides 1, 3 ja 4 nimetatud andmeid ei kasutata muul eesmärgil kui mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja ning nende üle arvestuse pidamise nõuete täitmiseks;
6
võimaldama järelevalvega seotud toiminguteks käesoleva seaduse § 139 lõikes 1 nimetatud korrakaitseorganitele viivitamatut juurdepääsu veoettevõtja kogutud mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja andmetele.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
2
Veoettevõtja võib juhi sõidu- ja puhkeaega käsitlevate elektroonsel kujul salvestatud andmete arhiveerimisel kasutada teise ettevõtja või isiku teenust, kellel on selleks sobivad tehnilised võimalused. Veoettevõtja tagab andmete nõuetekohase säilitamise ja käesoleva seaduse § 139 lõikes 1 nimetatud korrakaitseorgani ametiisikutele andmete kättesaadavuse.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
137
1. ]]>
Andmete kasutamine
Sõidumeeriku paigaldamise, remontimise või kontrollimisega tegeleva ettevõtja töötajad ja riiklikku järelevalvet teostavad Transpordiameti, Tööinspektsiooni ning Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud tohivad mootorsõidukijuhi isikuandmeid töödelda üksnes seoses andmete säilitamisega või mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja ning selle üle arvestuse pidamise nõuete täitmise kontrollimisega.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
138
Maanteeveo mootorsõiduki juhi töötasu arvutamise ja maksmise eritingimused
Mootorsõidukijuhi töötasu arvestamisel ja maksmisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1–14), artikli 10 nõuetest.
139
Mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja ning sõidukijuhi tasustamise nõuete täitmise riiklik järelevalve
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
1
Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-des 130 ja 131, § 136 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 137 nimetatud mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete, sõidumeeriku ning kaardi kasutamise ja andmete säilitamise nõuete täitmise üle teostab ettevõtja juures Tööinspektsioon ning teel Politsei- ja Piirivalveamet.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
2
Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-des 130, 131 ja 137 nimetatud nõuete ning §-s 138 nimetatud juhi tasustamise kohta kehtestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
3
Teel tuvastatud mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete rikkumise järelkontrolli võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud teha mootorsõidukit kasutava ettevõtja juures.
3
1)]]>
Järelevalvet teostav ametiisik võib käesolevas paragrahvis sätestatud järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
4
Tööinspektsioonil on õigus mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja, sõidumeeriku kasutamise, andmete säilitamise ning juhi tasustamise nõuete rikkumise korral teha ettekirjutus veoettevõtjale või temaga seotud isikule. Ettekirjutus kantakse majandustegevuse registrisse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
5
Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ettekirjutus tehakse ning ettekirjutusele esitatud vaie lahendatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ettenähtud korras.
6
Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral võib tööinspektor rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
7
Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud sunniraha ülemmäär on füüsilisel isikul 640 eurot ja juriidilisel isikul 3200 eurot.
8
Mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja riikliku järelevalve korralduslikud nõuded kehtestab
määrusega.
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
139
1. ]]>
Riiklik järelevalve sõidumeeriku paigaldamise, remondi ja kontrolli üle
1
Riiklikku järelevalvet sõidumeeriku paigaldamise, remondi ja kontrolli nõuete täitmise üle teostab Transpordiamet.
2
Riikliku järelevalve teostamisel on seda läbiviival ametnikul õigus nõuda ettevõtja õigustatud isikult ja töid vahetult läbiviivalt isikult asjakohaste dokumentide, andmete ja selgituste esitamist ning viibida sõidumeeriku paigaldamise, remontimise ja kontrollimise juures.
3
Kui sõidumeeriku paigaldamine, remontimine või kontrollimine ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikliku järelevalve teostajal õigus teha ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks.
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutuste täitmata jätmise korral võib riikliku järelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 1300 eurot ja juriidilisele isikule 6400 eurot.
5
Korrakaitseorgan võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-03-02
6
TRAMM JA TRAMMI JUHTIMINE
140
Tehnonõuded trammile ja selle haagisele, nõuded nende varustusele ning nende nõuetele vastavuse kontrollimine
1
Tramm ja selle haagis ning nende varustus peavad vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. Tramm ja selle haagis peavad olema nõuetekohaselt varustatud.
2
Tramm ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli.
3
Tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel tuvastatakse trammi ja selle haagise vastavus või mittevastavus kehtivatele tehnonõuetele ja määratakse sõiduki järgmise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tähtaeg, mille möödumisel sõiduk kaotab kehtivatele tehnonõuetele vastavuse.
4
Trammi ja selle haagiste tehnonõuetele vastavuse kontrolli korraldab ja selle nõuetekohast läbiviimist ning kvaliteeti kontrollib Transpordiamet.
5
Tehnonõuded trammile ja selle haagisele ning nõuded nende varustusele kehtestab
määrusega.
6
Trammi ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja korra, sealhulgas varustuse kontrollimise tingimused ja korra, tehnonõuetele vastavuse kontrollimise liigid, tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tähtajad, tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel esitatavate dokumentide loetelu, nõuded tehnonõuetele vastavuse kontrolli kohale ja tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostajale kehtestab
määrusega.
141
Trammi ja selle haagise registreerimine
1
Tramme ja nende haagiseid registreerib ja nende üle peab arvestust nende omanik.
2
Enne registreerimist peab tramm ja selle haagis läbima tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimiseks vajaliku tehnilise ekspertiisi teeb Transpordiamet. Ekspertiisi tegemisele võib Transpordiamet kaasata eksperte. Ekspertiis ja selle juurde kuuluvad toimingud teostatakse sõiduki või toote valmistaja, tema ametliku esindaja või sissetooja kulul.
3
Trammi ja selle haagise registreerimise korra kehtestab
määrusega.
142
Nõuded trammijuhile
1
Trammi võib juhtida isik, kes on vähemalt 21-aastane ja kellel on B-kategooria mootorsõiduki ja trammi juhtimisõigus. Trammi juhtimist võib õppida isik, kes on vähemalt 20,5-aastane ja kellel on B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.
RT I
2015-12-30
1
130122015001
2016-01-18
2
Trammi võib juhtida ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Transpordiamet.
RT I
2015-12-30
1
130122015001
2016-01-18
143
Trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontroll
1
Trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja terviseseisund peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud tervisenõuetele.
2
Trammi juhtimisõiguse taotleja läbib mitte varem kui kuus kuud enne trammijuhi koolituse algust ja trammijuht läbib perioodiliselt tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus mootorsõiduki juhtimiseks.
3
Trammijuht läbib tervisekontrolli iga kümne aasta järel.
4
Üle 50-aastane trammijuht läbib tervisekontrolli iga viie aasta järel.
5
Trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrollile kohaldatakse käesoleva seaduse § 101 lõikeid 5–9 ja § 102 lõikeid 2–4.
6
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tervisekontrolli eest tasub trammijuht või trammi juhtimisõiguse taotleja. Tervisekontrolli eest võib tasuda tööandja.
7
Trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja korra, tervisetõendite vormid ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille puhul trammi juhtimine ei ole lubatud, kehtestab
määrusega.
8
Haldusjärelevalvet trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli üle teostab Terviseamet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud korras.
RT I
2014-10-08
2
108102014002
2014-10-18
144
Trammijuhi koolitajale esitatavad nõuded
Trammijuhte valmistavad ette käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 nimetatud tingimustele vastavad ja B-, C- või D-kategooria mootorsõiduki juhtide koolitamise õigusega koolitajad.
145
Nõuded trammi juhtimisele
1
Trammi juhtimisõiguse annab Transpordiamet.
2
Trammi juhtimisel peab trammijuhil kaasas olema juhiluba ja trammi registreerimistunnistus.
3
Trammi juhtimisõigus võetakse ära, tunnistatakse kehtetuks ja taastatakse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise, kehtetuks tunnistamise ja taastamise kohta sätestatu kohaselt.
4
Trammijuhi kvalifikatsiooninõuded, trammijuhi ettevalmistamise, eksamineerimise ja temale trammi juhtimisõiguse andmise korra kehtestab
määrusega.
146
Trammi juhtimise keeld
1
Trammi ei tohi juhtida isik:
1
kellel ei ole B-kategooria mootorsõiduki ja trammi juhtimisõigust;
2
kes ei täida trammijuhile ja trammile kehtestatud ja juhiloale märgitud nõudeid või
3
kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt käesoleva seaduse § 91 kohaselt.
2
Trammi omanik, valdaja või juht ei tohi lubada trammi juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub B-kategooria mootorsõiduki ja trammi juhtimisõigus, kes on joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis.
3
Trammijuht ei tohi olla joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega liiklusohtlikus terviseseisundis.
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud seisund tuvastatakse käesoleva seaduse §-des 69 ja 70 sätestatud korras.
5
Trammijuhi liiklusohtlike terviseseisundite tuvastamise ekspertiisiakti vormi kehtestab
määrusega.
147
Trammi juhtimiselt kõrvaldamine
1
Trammijuht kõrvaldatakse trammi juhtimiselt, kui:
1
on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
2
on alust arvata, et ta on joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis;
3
tal puudub trammi juhtimisõigus;
4
tal puudub trammi kasutamise õigus;
5
trammi rikke, heitmete saasteainesisalduse, mürataseme või muu puuduse tõttu on sellega sõidu jätkamine keelatud;
6
tema juhiluba saadetakse ekspertiisi seoses võltsimise tunnuste ilmnemisega või
7
on alust arvata, et ta terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele.
2
Juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitakse:
1
otsuse tegemise aeg ja koht;
2
otsuse teinud ametiisiku asutuse nimetus ja aadress;
3
otsuse teinud ametiisiku ametikoht, ees- ja perekonnanimi;
4
trammijuhi ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg;
5
trammijuhi elukoht;
6
trammi tüüp, mark ja registreerimismärk;
7
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–7 nimetatud juhtimiselt kõrvaldamise alus ning juhtimiselt kõrvaldamise alguse aeg ja lõppemise tingimus;
8
otsuse koostaja allkiri.
3
Juhtimiselt kõrvaldamise otsus jõustub selle tegemisest.
4
Juhtimiselt kõrvaldamise otsus vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse trammijuhile. Otsuse teisel eksemplaril kinnitab trammijuht otsuse kättesaamist allkirjaga ja märgib otsuse kättesaamise kuupäeva. Kui trammijuht keeldub allkirja andmast või on sellises joobe või haigusseisundis, milles ta ei ole võimeline allkirja andma, tehakse juhtimiselt kõrvaldamise otsusesse selle kohta kanne.
7
JALGRATTUR, KERGLIIKURIJUHT JA PISIMOPEEDIJUHT
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
148
Jalgratturile ja pisimopeedijuhile esitatavad nõuded
1
Jalgratast tohib iseseisvalt sõiduteel juhtida vähemalt kümneaastane isik, kes on omandanud jalgratturi kvalifikatsiooni. 10–15-aastasel isikul peab sõiduteel sõitmiseks olema jalgratta juhtimisõigus. Jalgratta juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks on jalgrattajuhiluba või tõendatakse jalgratta juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel. Seadusliku esindaja või viimase nõusolekul muu täiskasvanud isiku vahetu järelevalve all võib sõiduteel jalgratast juhtida vähemalt kaheksa-aastane isik. Käesoleva lõike nõuded ei laiene õuealal liiklevale jalgratturile.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
2
Pisimopeedi võib juhtida vähemalt 14-aastane isik. 14- ja 15-aastasel pisimopeedijuhil peab olema jalgratta juhtimisõigus.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
2
1)]]>
Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis väljastatud jalgrattajuhiloa kaasaskandmine kohustuslik, kui jalgratturi või pisimopeedijuhi andmed on kantud liiklusregistrisse. Kui jalgratturi või pisimopeedijuhi andmeid ei ole kantud liiklusregistrisse, peab tal olema kaasas jalgrattajuhiluba ning ta peab selle käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 nimetatud juhtimisõiguse tõendamiseks esitama politseiametniku või teise isiku nõudel, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
3
Pisimopeedijuhi kvalifikatsioon peab vastama jalgratturi kvalifikatsioonile.
4
Jalgratturi kvalifikatsiooni nõuded kehtestab
määrusega.
148
1. ]]>
Kergliikurijuhile esitatavad nõuded
Sõiduteel kergliikuriga sõitmisel kohaldatakse kergliikurijuhile käesoleva seaduse §-s 148 jalgratturi vanusele ja kvalifikatsioonile ning juhtimisõiguse tõendamisele sätestatud nõudeid.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
149
Jalgratturi ja pisimopeedijuhi koolitajale esitatavad nõuded
1
Jalgratturi ja pisimopeedijuhi koolitust viivad läbi ja neid valmistavad ohutuks liiklemiseks ette lasteaiad, põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused, huvikoolid, mootorsõidukijuhi koolitamise luba omavad koolitajad ning organisatsioonid, kelle põhikirjaliste tegevuste hulka kuulub jalgratturi koolitus.
RT I
2025-01-09
1
109012025001
2025-09-01
2
Üksikkorras võib jalgratturit ja pisimopeedijuhti koolitada lapsevanem.
3
Jalgratturi ja pisimopeedijuhi õpetaja peab olema vähemalt 21-aastane ja omama mis tahes mootorsõiduki juhiluba.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
150
Jalgratturi ja pisimopeedijuhi eksamineerimine
1
Jalgratturi ja pisimopeedijuhi eksamineerimise õigus on põhikoolil, gümnaasiumil, huvikoolil, Politsei- ja Piirivalveametil, mootorsõidukijuhi koolitamise luba omaval koolitajal ja Transpordiametil.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
2
Jalgratta juhtimisõiguse taotleja peab edukalt sooritama teooria- ja sõidueksami.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
3
Jalgratturi ja pisimopeedijuhi eksamineerimise korra kehtestab
määrusega.
151
Jalgratta ja pisimopeedi juhtimisõigus, juhtimisõiguse andmine ning juhiloa väljaandmise tingimused
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
1
Jalgratta juhtimisõiguse annavad ning juhilube väljastavad ja nende kohta peavad arvestust käesoleva seaduse § 150 lõikes 1 nimetatud asutused. Jalgratta juhtimisõigus annab 14- ja 15-aastasele isikule õiguse pisimopeedi juhtimiseks.
2
Transpordiamet korraldab jalgrattajuhilubade blankettide trükkimist ja väljastamist käesoleva seaduse § 150 lõikes 1 nimetatud asutustele.
3
Jalgratta juhtimisõigust võib taotleda isik, kes vastab käesoleva seaduse § 148 lõike 4 alusel kehtestatud jalgratturi kvalifikatsiooni nõuetele.
4
Kuni 15-aastasel juhtimisõiguse taotlejal peab olema seadusliku esindaja kirjalik nõusolek jalgratta juhtimisõiguse saamiseks.
5
Jalgratta juhtimisõiguse andmise ja jalgrattajuhiloa väljaandmise korra ning jalgrattajuhiloa vormi kehtestab
määrusega.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
7
1. peatükk]]>
NÕUDED ROBOTLIIKURILE JA ROBOTLIIKURI LIIKLUSREEGLID
RT I
2017-07-04
7
104072017007
2017-07-14
151
1. ]]>
Nõuded robotliikurile
1
Robotliikuri seadmed, varustus ja tehnoloogia peavad tagama robotliikuri ohutu juhtimise ja liiklemise selliselt, et see ei takistaks liiklust, ohustaks või kahjustaks inimesi, vara või keskkonda.
2
Teel liikuva robotliikuri mõõtmed veosega ja veoseta peavad olema sellised, et need ei ohustaks ega takistaks teist liiklejat.
3
Robotliikur peab olema varustatud helkurite ja tuledega, mis tagavad selle ohutu kasutamise ja nähtavuse teistele liiklejatele pimeda ajal või halva nähtavuse korral.
4
Robotliikur peab olema varustatud selgelt loetava identifitseerimisnumbri, kasutaja telefoninumbri ja kasutaja nimega.
5
Nõuded robotliikuri seadmetele, varustusele, tehnoloogiale, tehnilisele seisundile, valmistajakiirusele, robotliikuri helkurite ja tulede kasutamisele ning robotliikuri maksimaalsed mõõtmed kehtestab
määrusega.
RT I
2017-07-04
7
104072017007
2017-07-14
151
2. ]]>
Robotliikuri kasutaja ja juhi üldkohustused
1
Robotliikuri füüsilisest isikust kasutaja ja juht peab olema vähemalt 18-aastane. Robotliikuri kasutaja peab olema Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud Eestis alalist elukohta omav füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik.
2
Robotliikuriga on keelatud vedada inimest ja looma.
3
Robotliikuri kasutaja peab robotliikuri kasutamisel ja robotliikuri juht peab robotliikuri juhtimisel olema hoolikas, ettevaatlik ja tähelepanelik, vältima teiste liiklejate ohustamist ja kahju tekitamist, järgima robotliikurile ja selle liiklemisele kehtestatud nõudeid ning tundma robotliikuri kasutamisega seonduvaid õigusakte.
4
Robotliikuri kasutaja on kohustatud:
1
enne robotliikuri kasutamist tagama robotliikuri korrasoleku ja nõuetele vastavuse ning veenduma, et robotliikuri tehniline seisund võimaldab robotliikurit ohutult kasutada;
2
mitte lubama robotliikurit juhtima või mitte andma selle juhtimist üle joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis isikule, samuti isikule, kellel puuduvad vajalikud oskused ja teadmised robotliikuri ohutuks kasutamiseks, samuti isikule, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele;
3
pidama arvestust enda kasutuses olevate robotliikurite üle ja varustama robotliikurid identifitseerimisnumbritega, kasutaja nime ja telefoninumbriga;
4
veenduma robotliikuri valgustusseadmete ja helkurite korrasolekus ning identifitseerimistunnuste loetavuses;
5
tagama, et robotliikuri kasutamisel oleks välistatud robotliikuri juhtimise ülevõtmine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikute poolt;
6
enne robotliikuri kasutamist tagama, et veose vedamisel on see paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks keskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust;
7
olema robotliikuri kasutamise ajal käesoleva seaduse § 1511 lõike 6 kohasel telefoninumbril kättesaadav ning korrakaitseorgani nõudel ja määratud tähtajaks esitama käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmed.
5
Robotliikuri juht on kohustatud temale võimalikus ulatuses enne robotliikuri kasutamist ja kasutamise ajal veenduma:
1
robotliikuri korrasolekus ja selles, et robotliikuri tehniline seisund ning robotliikuri liikumiseks ja juhtimiseks kasutatavad seadmed lubavad robotliikurit ohutult kasutada;
2
robotliikuri valgustusseadmete ja helkurite korrasolekus ning identifitseerimistunnuste loetavuses.
6
Robotliikuri juhil on keelatud:
1
joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida robotliikurit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule;
2
anda robotliikuri juhtimist üle isikule, kellel puuduvad vajalikud oskused ja teadmised robotliikuri ohutuks kasutamiseks või kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele.
7
Robotliikuri kasutaja on kohustatud säilitama ja esitama kuue kuu jooksul arvates robotliikuri kasutamise päevast liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel ja määratud tähtajaks järgmised andmed:
1
robotliikuri liikumisteekonna andmed, sealhulgas kasutamise kuupäev, algus- ja lõppkellaaeg ühesekundilise täpsusega, asukoht ning sõidukiirus;
2
kronoloogiliselt jäädvustatud robotliikuri juhi juhtimiskäskluste ja juhi sekkumiseta liikumise andmestik ning juhi tuvastamiseks vajalikud andmed;
3
andmed robotliikuri andurite poolt tuvastatud häirete kohta, mis tingisid juhi sekkumise robotliikuri juhtimisse;
4
andmed robotliikuri omaniku ja kindlustuse kohta.
8
võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud andmete täpsema loetelu ja nõuded andmete säilitamise ning salvestamise vormile.
RT I
2017-07-04
7
104072017007
2017-07-14
151
3. ]]>
Robotliikuri asukoht teel
1
Robotliikuriga võib sõita kõnniteel, jalgteel ning jalgratta- ja jalgteel jalakäijale ettenähtud teeosal, mille laius on robotliikurile liikumiseks piisav, väljumata selle tee või tee osade piiridest.
2
Robotliikuriga ei tohi kõnniteel, jalgteel ning jalgratta- ja jalgteel sõites ning ülekäigurajal sõiduteed ületades jalakäijat ohustada ega tema liikumist takistada. Vajadusel peab robotliikuriga seisma jääma või vabastama tee või sõiduteed ületades liikuma lähimasse ohutusse kohta väljaspool sõiduteed.
3
Robotliikuriga võib asulas sõita kõnnitee, jalgtee ning jalgratta- ja jalgtee puudumisel parempoolsel teepeenral või selle puudumisel sõidutee parema ääre lähedal tingimusel, et sellega ei ohustata ega takistata teisi liiklejaid. Vasakpoolsel teepeenral või selle puudumisel sõidutee vasaku ääre lähedal võib robotliikuriga liikuda üksnes vahetult enne sihtkohta jõudmist, kui selline tee on lühem ja ohutum.
4
Õuealal võib robotliikuriga kõnnitee, jalgtee, jalgratta- ja jalgtee ning teepeenra puudumisel sõita sõiduteel liikudes sõidutee ääre lähedal. Õuealal liikudes ei tohi robotliikuriga ohustada ega takistada teisi teel liiklejaid.
5
Kui robotliikuriga liikumiseks ettenähtud teeosal on ajutine takistus, mis ei võimalda seal liikumist jätkata, siis võib robotliikuriga takistusest möödumiseks kasutada sõiduteed, kui see on ohutu ja ei takista teisi liiklejaid.
6
Liikudes või paiknedes robotliikuriga sõiduteel, peab kasutama käesoleva seaduse § 1511 lõikes 5 nimetatud valgustusseadmeid kollase valgusega vilkuvas režiimis.
RT I
2017-07-04
7
104072017007
2017-07-14
151
4. ]]>
Sõidutee ületamine
1
Robotliikuriga tohib sõiduteed ületada kohas, mis on lubatud sõidutee ületamiseks jalakäijale. Robotliikuriga sõiduteed ületades ei ole robotliikuril sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui robotliikur ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
2
Enne sõidutee ületamist peab robotliikur või selle juht analüüsima sõidutee ületamise ohutust ja tagama, et sõidutee ületamine on võimalik ohutult lõpetada, jäämata seisma sõiduteele.
3
Sõidutee ületamisel robotliikuriga ei tohi takistada ega ohustada sõiduteed ületavaid teisi liiklejaid.
RT I
2017-07-04
7
104072017007
2017-07-14
151
5. ]]>
Robotliikuriga tee andmise kohustus
Robotliikuriga peab andma teed teistele teel liiklejatele, välja arvatud käesoleva seaduse § 17 lõike 5 punktides 1 ja 2 ning § 35 lõikes 11 sätestatud juhtudel. Vajaduse korral peab robotliikuriga seisma jääma ja liikuma lähimasse ohutusse kohta väljaspool sõiduteed.
RT I
2017-07-04
7
104072017007
2017-07-14
8
MAASTIKUSÕIDUKITE LIIKLEMISE KORRALDUS JA MAASTIKUSÕIDUKI JUHTIMINE
152
Maastikusõidukite liiklemise korraldamise eesmärk
Maastikusõidukite liiklemise korraldamise eesmärgiks on maastikusõiduki kasutamisega keskkonnale ja maavaldajale kahju tekitamise vältimine ning liiklusohutuse tagamine.
153
Maastikusõidukiga liiklemine
1
Maastikul, välja arvatud ranna ja kalda piiranguvööndis, võib maastikusõidukiga sõita või seda parkida üksnes maaomaniku või -valdaja loal. Ranna ja kalda piiranguvööndis võib maastikusõidukiga sõita ning parkida looduskaitseseaduses sätestatud korras.
2
Kaitsealal ja püsielupaigas reguleerib maastikusõidukiga sõitmist kaitse-eeskiri.
3
Kohalikul omavalitsusel on õigus kehtestada kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil täiendavaid nõudeid maastikusõidukite liiklemisele.
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba ei nõuta:
1
politsei- ja tollitöötajatelt ametiülesannete täitmisel;
2
haige toimetamisel haiglasse;
3
päästetööde tegijatelt;
4
muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused).
154
Maastikusõidukiga liiklemise keeld
1
Maastikusõidukiga ei tohi sõita teel, välja arvatud jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend.
2
Maastikusõidukiga võib teed ületada tingimustel, et tee on mõlemale poole piisavalt nähtav, sellega ei tekitata ohtu teel liiklejatele ja sõidutee ületatakse kõige lühemat teed mööda. Teel sõites peab maastikusõidukijuht andma teed teistele liiklejatele.
3
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud liiklemise keeld ei kehti käesoleva seaduse § 153 lõikes 4 loetletud juhtudel.
155
Maastikusõidukite liikluskord ja teeandmise kohustus
1
Maastikusõidukite liiklus on parempoolne.
2
Kui maastikusõidukite liikumisteed lõikuvad, peab maastikusõidukijuht andma teed paremalt lähenevale või paremal asuvale maastikusõidukijuhile.
3
Maastikusõidukijuht ei tohi liikumise alustamisel ega mis tahes manöövri sooritamisel sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Maastikusõidukijuht, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuvalt seismajäämisega.
156
Keskkonnakaitsenõuded maastikusõidukiga liiklemisel
Maastikusõidukijuht ja sõitja peavad järgima käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud keskkonnakaitsenõudeid ega tohi kahjustada, risustada või muul viisil saastata liiklemiseks kasutatavat maa-ala.
157
Tehnonõuded maastikusõidukile ja nõuded selle varustusele ning nende nõuetele vastavuse kontrollimine
1
Maastikusõiduk ja selle varustus peavad vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. Maastikusõiduk peab olema nõuetekohaselt varustatud.
2
Maastikusõiduki registreerimise eelset tehnonõuetele vastavuse kontrolli korraldab ja selle nõuetekohast läbiviimist ning kvaliteeti kontrollib Transpordiamet.
3
Tehnonõuded maastikusõidukile ja nõuded selle varustusele kehtestab
määrusega.
4
Maastikusõiduki tehnonõuete vastavuse kontrollimise tingimused ja korra, sealhulgas varustuse kontrollimise tingimused ja korra, tehnonõuetele vastavuse kontrollimise liigid ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel esitatavate dokumentide loetelu kehtestab
määrusega.
158
Maastikusõiduki registreerimine
1
Maastikusõiduk peab olema kehtestatud korras registreeritud ning sellel peab olema riiklik registreerimismärk.
2
Maastikusõiduk tuleb Eestis registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist.
3
Kui maastikusõiduki omanik on füüsiline isik, kes ei ole Eesti kodanik ega seaduses ettenähtud korras Eestis registreeritud juriidiline isik, kantakse liiklusregistrisse vastutava kasutajana maastikusõiduki omaniku Eestis registreeritud juriidilisest isikust või Eestis alaliselt elavast Eesti kodakondsusega või elamisluba omavast füüsilisest isikust esindaja.
4
Enne maastikusõiduki registreerimist tuleb maastikusõidukile teostada registreerimiseelne tehnonõuetele vastavuse kontroll. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimiseks vajaliku tehnilise ekspertiisi teeb Transpordiamet. Ekspertiisi tegemisele võib Transpordiamet kaasata eksperte. Ekspertiis ja selle juurde kuuluvad toimingud teostatakse sõiduki või toote valmistaja, tema ametliku esindaja või sissetooja kulul.
5
Maastikusõidukeid registreerib ning nende registreerimismärke ja -tunnistusi väljastab Transpordiamet.
6
Registreerimisele kuuluvate maastikusõidukite loetelu kehtestab
määrusega.
7
Maastikusõiduki registreerimise tingimused ja korra, sealhulgas registreerimisel nõutavate andmete ja dokumentide loetelu ning nõuded riiklikele registreerimismärkidele ja sõiduki tunnusmärkidele kehtestab
määrusega.
8
Maastikusõiduki registreerimisega seonduvate registrikannete tegemise eest liiklusregistris tuleb tasuda riigilõivu.
159
Maastikusõiduki registreerimisest keeldumine, registriandmete muutmine ning registrist kustutamine
1
Maastikusõiduki registreerimisest või registritoimingu teostamisest keeldutakse, kui:
1
esitatud ei ole registreerimiseks vajalikke dokumente või andmeid;
2
maastikusõiduk ei vasta kehtivatele nõuetele või
3
maastikusõiduk on koostatud varuosadest.
2
Registriandmete muutmiseks peab maastikusõiduki omanik, tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Transpordiametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul arvates andmete muutumisest.
3
Kui muutuvad sõiduki andmed, peab registriandmete muutmiseks esitama maastikusõiduki kontrollimiseks Transpordiametile.
4
Maastikusõiduk kustutatakse registrist:
1
omaniku või tema esindaja taotluse alusel;
2
muudel seadusega sätestatud juhtudel.
5
Registrist ei kustutata maastikusõidukit, mis on arestitud, koormatud pandiga, võõrandamiskeelu all või mille politsei on tagaotsitavaks kuulutanud.
6
Käsutuspiiranguga koormatud maastikusõiduki registriandmete muutmiseks sõiduki võõrandamisel, kasutaja vahetumisel või registrist kustutamisel peab esitama piirangu kehtestaja kirjaliku nõusoleku.
160
Maastikusõiduki juhtimisõigus
1
Maastikusõidukit võib juhtida isik, kellel on mis tahes kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
2
Maastikusõiduki juhtimisel peab juhil olema kaasas juhiluba ja maastikusõiduki registreerimistunnistus.
161
Maastikusõidukijuhi üldkohustused
1
Maastikusõidukijuht on kohustatud:
1
enne sõidu alustamist veenduma maastikusõiduki korrasolekus ja jälgima seda sõidu ajal;
2
hoidma sõidu ajal juhtimisseadmest (juhtrauast, roolirattast või muust sellisest) kinni kahe käega, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal;
3
kandma peas kinnirihmatud motokiivrit ja mitte sõidutama sõitjat, kellel pole peas kinnirihmatud motokiivrit.
2
Maastikusõidukijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või teise isiku nõudel, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest:
1
juhtimisõigust tõendava dokumendi;
2
maastikusõiduki registreerimistunnistuse.
3
Maastikusõidukijuhil on õigus nõuda riiklikku järelevalvet teostavalt ametiisikult ametitunnistust või muud tema pädevust tõendavat dokumenti ja teha sellest märkmeid.
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
4
Maastikusõiduki omanik, valdaja või juht ei tohi lubada maastikusõidukit juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub maastikusõiduki juhtimisõigus või kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud nõuetele.
5
Maastikusõidukijuht ei tohi olla joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis.
6
Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud seisund või joobeseisund tuvastatakse käesoleva seaduse §-des 69 ja 70 sätestatud korras.
162
Maastikusõidukijuhi märguanded
1
Maastikusõidukijuht peab andma suunamärguannet käesoleva seaduse § 39 lõikes 2 sätestatu kohaselt.
2
Helisignaali võib anda vaid ohu tekkimisel liikleja tähelepanu äratamiseks.
3
Hoiatusmärguande andmine ei anna maastikusõidukijuhile eesõigust.
163
Maastikusõiduki tulede kasutamine
Sõidu ajal peavad maastikusõidukil põlema lähi- või kaugtuled ning tagatuli.
164
Maastikusõiduki sõidukiirus
1
Maastikusõidukijuht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, maastikku, maastikusõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi ja muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning etteaimatava mis tahes takistuse ees. Maastikusõidukijuht peab vähendama kiirust ja vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.
2
Maastikusõidukijuht ei tohi sõita kiiremini maastikusõiduki valmistaja määratud kiirusest.
3
Käesoleva seaduse § 154 lõikes 1 nimetatud juhul teel liikudes ei tohi maastikusõidukiga sõita kiiremini kui 50 kilomeetrit tunnis.
165
Maastikusõiduki liiklemine jääga kaetud veekogul
Maastikusõiduki liiklemist jääga kaetud veekogul reguleeritakse veeseaduses sätestatud korras.
9
LIIKUMISPUUDEGA JA PIMEDA INIMESE LIIKLEMISE TAGAMINE
166
Liikumispuudega ja pimeda inimese liiklemise ja neid teenindavate sõidukite parkimise korraldamine
Liikumispuudega ja pimeda inimese liiklemist ja neid teenindavate sõidukite parkimist ning liikumispuudega inimeste juhitavate sõidukite parkimist korraldab kohalik omavalitsus.
167
Liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart
1
Liikumispuudega või pimeda inimese liiklemise tagamiseks antakse talle käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud korras liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart.
2
Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardiks loetakse käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud parkimiskaart või 1968. aasta teeliikluse konventsiooni täiendava Euroopa kokkuleppega liitunud riigi pädeva asutuse poolt väljaantud liikumispuudega inimese või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart.
3
Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vormi ja väljaandmise tingimused kehtestab
määrusega.
4
Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi annab välja kohalik omavalitsus.
10
LIIKLUSÕNNETUS
168
Üldine abistamiskohustus
1
Iga liikleja või sõitja on kohustatud abistama sündmuskohal vastavalt oma oskustele liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis olevat inimest ja teavitama sellisest inimesest viivitamata häirekeskust.
2
Kui häirekeskuse teavitamine liiklusõnnetuses kannatada saanud inimesest ei ole sündmuskohalt võimalik ja kannatanu juurde ei ole võimalik jätta abistajat, aga ka siis, kui liiklusõnnetuses kannatada saanud inimese vigastused ei ole sellised, mis eeldaksid tema transportimist haiglasse kiirabiga, peab juht toimetama kannatanu võimalikult ohutul viisil lähimasse haiglasse.
3
Liikleja või sõitja peab viibima liiklusõnnetuses kannatada saanud inimese juures, kui see on ohutu, kuni kiirabi, politsei või päästeüksuse saabumiseni. Kui kannatanu toimetatakse haiglasse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras, peab liikleja või sõitja abistama juhi või kannatanu palvel juhti kannatanu haiglasse toimetamisel, sealhulgas olema saatjaks, kui see on ohutu.
169
Juhi tegutsemine liiklusõnnetuse korral
1
Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht:
1
võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 9;
2
tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu;
3
esitama liiklusõnnetuses osalenud teise juhi soovil isikut tõendava dokumendi.
2
Kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada või surma, peab juht:
1
kui liiklusõnnetuse kohal on sooritamata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud toimingud, tähistama selle koha ohukolmnurgaga vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 9 ja tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu;
2
teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt;
3
andma abivajajale esmaabi oma oskuste piires;
4
kirjutama üles liiklusõnnetuse pealtnägijate nõusolekul nende nimed ja aadressid.
3
Kui juht on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud nõuded, kuid häirekeskuse teavitamine sündmuskohalt ei ole võimalik ja tal ei õnnestu korraldada kannatanu toimetamist haiglasse kiirabiga, peab ta viima kannatanu haiglasse oma sõidukiga, tingimusel et transportimine pole kannatanule ohtlik. Kannatanut transportinud juht peab haiglas kannatanu vastuvõtnud isikule teatama kirjalikult oma nime, kontaktandmed ja sõiduki numbri ning naasma viivitamata liiklusõnnetuse kohale.
4
Liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1
inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli;
2
liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel;
3
hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed;
4
nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik;
5
liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.
5
Lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kui jahiseaduse mõistes suurulukile otsasõidu tõttu varalist kahju pole tekkinud, kuid suuruluk on saanud vigastada või hukkunud, tuleb teavitada häirekeskust ning tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt.
6
Sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.
7
Liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras.
8
Robotliikuriga toimunud liiklusõnnetuse korral peab robotliikuri juht või kasutaja võtma asjakohaseid meetmeid, et oleks tagatud robotliikuri seismajäämine ja et robotliikur ei kujutaks endast edasist ohtu. Kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada või surma ja robotliikuri juhil on võimalik sellest robotliikuri kaamera või muu taolise seadme kaudu vahetult aru saada, siis peab robotliikuri juht või kasutaja teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt.
RT I
2017-07-04
7
104072017007
2017-07-14
170
Päästetööd
1
Liiklusõnnetuse sündmuskohal teostab päästetöid Päästeamet päästeseaduse kohaselt.
RT I
2011-12-29
1
129122011001
2012-01-01
2
Liiklusõnnetuse sündmuskohal annab meditsiinilist abi kiirabi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt.
3
Liiklusõnnetuse kohal korraldab hukkunute äravedu politsei.
4
Kui sõidukijuht sai liiklusõnnetuses surma või selliselt vigastada, et ta toimetati haiglasse, korraldab tema sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äraviimise ja tagab selle säilimise politsei.
171
Liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamine ja arvestus
1
Liiklusõnnetusi registreerivad:
1
Politsei- ja Piirivalveamet;
RT I
2011-12-29
1
129122011001
2012-01-01
2
kohustusliku liikluskindlustusega tegelev kindlustusandja või liikluskindlustuse seaduse §-s 10 nimetatud liikluskindlustuse fond;
RT I
2014-04-11
1
111042014001
2014-10-01
3
tegevusloa alusel tegutsev tervishoiuteenuse osutaja;
4
nimistu alusel tegutsev perearst.
2
Liiklusõnnetusest teatamise ning liiklusõnnetuse registreerimise, vormistamise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse korra kehtestab
määrusega.
171
1. ]]>
Liiklusõnnetuste andmekogu
1
Liiklusõnnetuste andmekogu on valdkonna eest vastutava ministri asutatud andmekogu, mille pidamise eesmärk on tagada riikliku liiklusohutuspoliitika kujundamiseks, samuti liiklusohutusalasteks arendus- ja uurimistöödeks vajaliku andmestiku olemasolu ja kättesaadavus.
2
Liiklusõnnetuste andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.
3
Igal isikul on õigus tasuta juurde pääseda kõikidele temaga seotud andmetele.
4
Igal isikul on õigus juurde pääseda liiklusõnnetuste andmekogus sisalduvatele statistiliselt töödeldud isikustamata andmetele.
5
Liiklusõnnetuste andmekogu vastutav töötleja on Transpordiamet.
6
Liiklusõnnetuste andmekogusse esitavad andmed liiklusõnnetuste asjaolude, liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi ning sõiduki kohta Politsei- ja Piirivalveamet ja Liikluskindlustuse fond. Lisaks esitab Politsei- ja Piirivalveamet liiklusõnnetuste andmekogusse andmeid liiklusõnnetuses osalenud liiklejate ning hukkunu või vigastatu kohta.
7
Käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud esitatavate andmete täpsem koosseis määratakse käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud määrusega.
8
Liiklusõnnetuste andmekogus säilitatakse isikustatud andmed kuni isikustatud andmete töötlemise eesmärgi saavutamiseni, pärast mida isikustatud andmed kodeeritakse.
9
Liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab
määrusega.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
172
Ekspertkomisjon
1
Liiklusõnnetuse põhjuste väljaselgitamiseks, üldistamiseks ja liiklusohutuse tagamise ettepanekute väljatöötamiseks võib valdkonna eest vastutav minister moodustada ekspertkomisjone.
2
Ekspertkomisjonil on õigus tutvuda liiklusõnnetuse kohta koostatud materjalidega, selgitada välja liiklusõnnetuse asjaolusid, koostada üldistusi ja teha ettepanekuid liiklusohutuse parandamiseks, liiklusõnnetuste tekkepõhjuste kõrvaldamiseks ja liiklusõnnetuste tagajärgede leevendamiseks.
11
LIIKLUSREGISTER NING KAITSEVÄE JA KAITSELIIDU SÕIDUKITE REGISTER
173
Liiklusregister
1
Liiklusregister on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud andmekogu, mille eesmärk on pidada arvestust sõidukite, väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide, juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide, digitaalse sõidumeeriku kaartide, juhtide ametikoolituse, registerpantide ja mootorsõiduki registreerimistasu tasumise üle.
RT I
2024-08-17
1
117082024001
2025-01-01
2
Liiklusregistri pidamise põhimääruse kehtestab
määrusega.
3
Liiklusregistri vastutav töötleja on Transpordiamet (edaspidi registripidaja).
4
Liiklusregistri vastutaval töötlejal on õigus kasutada isikute kontaktandmeid Transpordiameti poolt osutatud avalike teenustega seotud küsitluste korraldamiseks ja isikutele Transpordiameti tegevustega seotud teavituste, näiteks juhiloa kehtivuse tähtaja lõppemine, sõiduki järgmise tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtaja saabumine ja muu selline, saatmiseks.
RT I
2019-03-13
2
113032019002
2019-03-15
174
Liiklusregistri andmebaasid
1
Liiklusregister koosneb:
1
sõidukite andmebaasist;
2
väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide andmebaasist;
3
juhilubade ning muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide andmebaasist;
4
väikelaevajuhi ja jetijuhi tunnistuste andmebaasist;
5
digitaalse sõidumeeriku kaartide andmebaasist;
6
juhtide ametikoolituse andmebaasist.
2
Sõidukite andmebaasis peetakse arvestust Eestis registreeritud mootorsõidukite, haagiste ja käesoleva seaduse §-s 158 nimetatud maastikusõidukite ning nende omanike ja vastutavate kasutajate, samuti sõidukite ja erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli andmete, valmistaja parandusmeetmete ja nende rakendamise ning sõidukite kasutamisele ja käsutamisele seatud piirangute, kohtutäiturile üleandmise märgete ning registerpantide üle.
RT I
2020-06-30
8
130062020008
2022-01-01
, muudetud [RT I, 30.03.2021, 1]
2
1)]]>
Sõidukite andmebaasis peetakse arvestust ka Eestis registreeritud mootorsõiduki ja selle haagise üle, mis on ajutiselt kustutatud või mille registrikanne on peatatud.
RT I
2014-04-11
1
111042014001
2014-10-01
2
2)]]>
Sõidukite andmebaasi tehakse tulumaksuseaduse § 48 lõikes 82 sätestatud teavituse alusel sõiduauto kandesse vastav märge sõiduauto üksnes töö-, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks kasutamise kohta.
RT I
2017-07-07
3
107072017003
2018-01-01
2
3)]]>
Sõidukite andmebaasis peetakse arvestust ka käesoleva seaduse 123. peatükis sätestatud registreerimistasu üle.
RT I
2024-08-17
1
117082024001
2025-01-01
3
Väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide andmebaasis peetakse arvestust meresõiduohutuse seaduse nõuetele vastavate Eestis registreeritud väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide, nende omanike ja vastutavate kasutajate ning kasutamisele ja käsutamisele seatud piirangute ning kohtutäiturile üleandmise märgete üle.
RT I
2019-03-19
1
119032019001
2021-01-01
4
Juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide andmebaasis peetakse arvestust juhtimisõiguse andmise, peatamise, äravõtmise, kehtetuks tunnistamise ja taastamise, samuti Eestis väljaantud juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide üle.
5
Väikelaevajuhi ja jetijuhi tunnistuste andmebaasis peetakse arvestust juhtimisõiguse andmise, peatamise, äravõtmise, kehtetuks tunnistamise ja taastamise, samuti Eestis väljaantud juhtimisõigust tõendavate dokumentide üle.
6
Digitaalse sõidumeeriku kaartide andmebaasis peetakse arvestust juhikaartide ja töökojakaartide andmise, peatamise, äravõtmise, kehtetuks tunnistamise ja taastamise, samuti kontrollikaartide ja ettevõttekaartide andmise ning kehtetuks tunnistamise üle.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
7
Juhtide ametikoolituse andmebaasis peetakse arvestust autoveoseaduse kohase juhtide ametikoolituse üle.
175
Liiklusregistrisse andmeandjad
1
Liiklusregistrisse esitavad andmeid:
1
sõiduki, väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti omanik või tema esindaja;
2
juhtimisõiguse või juhiloa taotleja;
3
ametiasutus või kohus juhtimisõiguse peatamisel või äravõtmisel ja kehtetuks tunnistamisel;
4
käsutamispiiranguid kohaldama õigustatud isik;
5
mootorsõidukijuhi koolitaja õpperühmade ja koolituse lõpetanute nimekirjade esitamisel;
6
mootorsõidukijuhi õpetaja koolitajad mootorsõidukijuhi õpetaja koolituse lõpetanute nimekirjade esitamisel;
7
väikelaevajuhi või jetijuhi koolitus- ja eksamineerimisasutus;
7
1) ]]>
jalgratturi ja pisimopeedijuhi eksamineerimise õigust omavad asutused;
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
8
sõiduki, väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti tehnonõuetele vastavuse kontrollija;
8
1) ]]>
asutused või ettevõtted sõiduki läbisõidunäitu käsitleva informatsiooni osas;
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
9
juhi terviseseisundi kontrollija;
10
digitaalse sõidumeeriku kaardi taotleja või tema esindaja;
11
ametikoolituse tunnistuse taotleja või tema esindaja;
12
väikelaevajuhi või jetijuhi tunnistuse taotleja;
13
Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi pädev asutus;
14
liikluskindlustuse registri volitatud töötleja liikluskindlustuse registrisse kantud liikluskindlustuse ja sõidukikindlustuse kindlustusjuhtumite tõttu hävinud mootorsõidukite ning haagiste andmete kohta;
RT I
2014-04-11
1
111042014001
2014-10-01
14
1) ]]>
mootorsõiduki või selle haagise valmistaja, tema ametlik esindaja või sissetooja valmistaja parandusmeetmete ja nende rakendamise kohta;
RT I
2020-06-30
8
130062020008
2022-01-01
15
muud asutused ja isikud seadusest tulenevatel alustel.
2
Käesolevas seaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks on registripidajal õigus esitada päringuid ja saada andmeid karistusregistrist, rahvastikuregistrist, isikut tõendavate dokumentide andmekogust ja teistest riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudest.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
3
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete esitajatel on kohustus esitada tõeseid andmeid õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Kui registripidajal tekib kahtlus lõikes 1 nimetatud andmete esitaja esitatud dokumentide õigsuses, on registripidajal õigus esitatud dokumendid ära võtta ning edastada need kontrollimiseks pädevale riigiasutusele.
4
Registripidajal on õigus juhtimisõigust tõendava dokumendi taotlemise ja väljastamisega seonduvate menetluste käigus võtta isikult biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda. Biomeetrilised andmed käesoleva seaduse tähenduses on näokujutis, sõrmejäljekujutised, allkiri või allkirjakujutis ja silmaiirisekujutised.
5
Ametiasutus, kohtuväline menetleja või kohus, kes on teinud otsuse isikult sõiduki või trammi juhtimisõiguse äravõtmise kohta, saadab otsuse ärakirja või edastab andmed elektrooniliselt registripidajale hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates.
6
Juhi terviseseisundi kontrollija saadab juhi tervisetõendi andmed registripidajale hiljemalt järgmise tööpäeva lõpuks.
176
Registerpandi kohta registrisse kantavad andmed
Registerpandi kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1
registerpandi pidaja nimi ja sünniaeg, juriidilise isiku registrikood. Registrikoodi ei pea näitama, kui isik ei kuulu avalikku registrisse kandmisele;
2
registerpandi rahaline suurus;
3
registerpandi järjekoht;
4
muud seaduses ettenähtud andmed.
177
Registerpandi kohta kande tegemine
1
Liiklusregistrisse tehakse kanne registerpandi kohta liiklusregistrisse sõiduki omanikuna kantud isiku kirjaliku avalduse alusel, millele on lisatud kirjalik kokkulepe registerpandi seadmise kohta.
2
Omanikuna liiklusregistrisse kantud isik võib avalduse kuni selle kohta kandemääruse tegemiseni tagasi võtta. Avalduse tagasivõtmiseks tuleb esitada registripidajale avaldusega samas vormis avaldus, milles näidatakse ära avalduse tagasivõtmise põhjus.
3
Registerpandi kohta kande tegemise, muutmise ja kustutamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
178
Registerpandi kohta kantud andmete õigsuse eeldamine
1
Liiklusregistrisse registerpandi kohta kantud andmete õigsust eeldatakse.
2
Kui liiklusregistrisse registerpandi kohta tehtud kanne kustutatakse, siis eeldatakse, et pandiõigus on lõppenud.
179
Registerpandi kandemäärus
1
Avaldus registerpandi kohta lahendatakse kandemäärusega ja selle alusel tehakse kanne.
2
Kui avalduses on kande tegemist takistav puudus või kui puudub vajalik dokument ja puudust on ilmselt võimalik kõrvaldada, määrab registripidaja tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui puudust tähtaja möödumise ajaks kõrvaldatud ei ole, jätab registripidaja avalduse kandemäärusega rahuldamata.
3
Kui kandeavaldus rahuldatakse täielikult, tehakse registrisse kanne kandemäärust eraldi vormistamata. Kandemääruseks loetakse sel juhul kande sisu.
4
Kui registripidaja rahuldab avalduse osaliselt, teeb ta rahuldatava osa kohta kande ning muu osa kohta rahuldamata jätmise kandemääruse.
180
Registerpandi kande tegemine
Kandemäärus täidetakse ja kanne tehakse viivitamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
181
Registerpandi kandemääruse peale määruskaebuse esitamine
1
Kandemäärus, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks pikemaks ajaks kui kuus kuud, saab puudutatud isik esitada määruskaebuse.
2
Määruskaebus esitatakse registripidajale kirjalikult 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel kandemääruse tegemisest.
182
Määruskaebuse menetlemine
1
Registripidaja otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Registripidaja kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades.
2
Määruskaebus peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud määruskaebuse ringkonnakohtusse esitamise nõuetele.
3
Registripidaja ei pea määruskaebuse menetlusse võtmist eraldi vormistama ega sellest eraldi teatama.
4
Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata.
5
Kui registripidaja leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kui registripidaja leiab, et määruskaebuse saab rahuldada üksnes osaliselt, ta seda ei rahulda.
6
Kui registripidaja ei rahulda määruskaebust viie päeva jooksul, esitab ta selle viivitamata koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega läbivaatamiseks ja lahendamiseks maakohtule, kelle tööpiirkonnas registripidaja asub. Määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta ei ole vaja teha eraldi määrust ega edastada seda menetlusosalistele.
7
Maakohus vaatab registripidaja edastatud määruskaebuse läbi, kohaldades tsiviilkohtumenetluse seadustikus kandemääruse kohta sätestatut.
183
Ebaõige registerpandi kande parandamine
1
Õiguslikku tähendust mitteomavate kirjavigade parandamise teeb registripidaja omal algatusel.
2
Registripidaja parandab kande, kui kande aluseks olev kandemäärus on tühistatud või muudetud.
184
Juurdepääs liiklusregistrisse kantud andmetele
1
Liiklusregistri andmetele juurdepääsu võimaldamise ulatus ja juurdepääsupiirangud sätestatakse seaduses.
2
Igal isikul on õigus tasuta juurde pääseda kõikidele temaga seotud registriandmetele.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
3
Liiklusregistrisse kantud andmed on avalikud, välja arvatud:
1
füüsiliste ja juriidiliste isikute andmed;
2
registreerimistunnistuse number;
3
registreerimismärk;
4
identifitseerimisnumber (VIN-, TIN-, HIN- ja CIN-kood);
5
tervisetõendi ja eksamitega seonduvad andmed.
4
Põhjendatud õigustatud huvi korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piiratud juurdepääsuga teavet väljastada kolmandatele isikutele. Põhjendatud õigustatud huvi olemasolu tuvastab ja andmete väljastamise otsustab Transpordiamet.
RT I
2019-03-13
2
113032019002
2019-03-15
5
Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel, notaril, kohtutäituril, abipolitseinikul ja samuti liikluskindlustuse seaduse §-s 10 nimetatud liikluskindlustuse fondil on õigus juurde pääseda seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele. Riigiga või kohaliku omavalitsusega sõlmitud halduslepingu alusel avalikku ülesannet täitval isikul on õigus juurde pääseda andmetele, mis on talle vajalikud avalike ülesannete täitmiseks.
RT I
2015-03-12
6
112032015006
2015-03-22
6
Liikluskindlustuse ja mootorsõidukite kindlustusega tegeleval kindlustusandjal on juurdepääs käesoleva seaduse § 174 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud liiklusregistri andmebaasides olevatele andmetele kindlustusteenuse osutamiseks. Kindlustusteenuse osutamiseks on kindlustusandjal õigus ilma andmesubjekti (kliendi) nõusolekuta töödelda tema isikuandmeid kindlustusriski hindamise, kindlustuslepingute sõlmimise ning kindlustuslepingu täitmise ja kindlustuslepingu täitmise tagamise eesmärgil.
6
1)]]>
Välisriigi riigiasutusel on sõiduki, maastikusõiduki või veesõiduki registreerimismenetluse, juhtimisõiguse andmise menetluse, ametialale juurdepääsuõiguse andmise menetluse ja isikutele antud õiguse kehtivuse kontrolli menetluse käigus tõendite kogumiseks õigus juurde pääseda liiklusregistrisse kantud andmetele, sealhulgas isikuandmetele. Andmete väljastamise otsustab Transpordiamet.
RT I
2019-03-13
2
113032019002
2019-03-15
6
2)]]>
Mootorsõiduki või selle haagise, maastikusõiduki ja veesõiduki tootjal on õigus juurde pääseda liiklusregistrisse kantud isikuandmetele oma seaduses või Euroopa Liidu õiguses sätestatud kohustuste täitmiseks, eelkõige parandusmeetmete rakendamiseks või sõidukite tagasinõudmiseks.
RT I
2019-03-13
2
113032019002
2019-03-15
7
Eestis registreeritud mootorsõidukitele, haagistele, maastikusõidukitele, väikelaevadele, alla 12-meetrise kogupikkusega laevadele ning jettidele seatud kasutamise ja käsutamise piirangute andmed on avalikud.
8
Mootorsõiduki kohta liiklusregistrisse kantud registerpandi andmed on avalikud. Registerpandi andmetega tutvumiseks piisab sõiduki registreerimisnumbri või liiklusregistrisse omanikuna sisse kantud isiku nime teadmisest. Keegi ei või end vabandada liiklusregistrisse registerpandi kohta kantud andmete mitteteadmisega.
9
Kehtetu -
RT I
2019-03-13
2
113032019002
2019-03-15
9
1)]]>
Sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetamiseks määratud Euroopa Liidu liikmesriigi pädeval asutusel on õigus juurde pääseda sõidukiga seotud andmetele ja sõiduki omaniku, vastutava kasutaja või kasutaja andmetele. Juurdepääsu võimaldamise eesmärgiks on käesoleva seaduse § 2003 lõikes 2 nimetatud rikkumiste menetlemise ja piiriülese teabevahetuse hõlbustamine.
RT I
2021-11-30
4
130112021004
2021-12-01
9
2)]]>
Igal isikul on õigus saada käesoleva seaduse § 2003 lõikes 3 nimetatud päringu korral teavet, millised tema isikuandmed edastati käesoleva paragrahvi lõike 91 alusel sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetamiseks määratud Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele. Teabe andmisel teatatakse isikule ka päringu kuupäev ja päringu esitaja andmed.
RT I
2014-02-14
1
114022014001
2014-02-24
10
Transpordiameti veebilehe kaudu saab esitada elektroonilise taotluse liiklusregistrisse kantud sõiduki, maastikusõiduki või veesõiduki elektroonsete andmete, tehnonõuetele vastavuse kontrolli kehtivuse ja piirangute ning juhiloa kehtivuse või juhtimisõiguse olemasolu elektroonselt väljastamiseks.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
11
Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud taotluse esitamise korral on avalikud ka käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–4 sätestatud liiklusregistri andmed.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
12
Liiklusregistri andmeid väljastatakse seaduses sätestatud ülesande täitmiseks või käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud taotluse, muu ühekordse taotluse või Transpordiameti ja asjaomase isiku vahel sõlmitud lepingu alusel. Liiklusregistrist dokumendi või muu ühekordse taotluse alusel andmete väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
RT I
2018-01-11
1
111012018001
2018-06-01
13
Liiklusregistri elektroonsetele andmetele juurdepääsu korra kehtestab
määrusega.
185
Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite register
1
Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutuses olevate mootorsõidukite ja nende haagiste, sealhulgas maastikusõidukite ja nende haagiste ning traktorite, liikurmasinate ja nende haagiste üle, mis ei ole kantud liiklusregistrisse, peetakse arvestust kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris.
2
Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite register on andmekogu, mille asutab ning mille pidamise põhimääruse kehtestab
.
3
Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium.
12
PARKIMISE KORRALDAMINE
186
Parkimise korraldamine
1
Parkimine peab olema korraldatud nii, et see ei häiri ega ohusta liiklust ega põhjusta elamupiirkonnas inimeste häirimist mootorsõidukite heitgaasi ja müraga.
2
Liiklust häirivalt või ohustavalt pargitud sõiduki võib parkimist korraldav teeomanik või teehoiu eest vastutav isik lasta ümber paigutada valvega hoiukohta käesoleva seaduse §-s 92 sätestatud tingimustel ja korras.
3
Parkimist korraldav teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kasutada sõiduki teisaldamist tähistavat liiklusmärki ala tähistamiseks turvalisuse kaalutlustel või üldisele huvile tekitatava ohu vältimiseks.
4
Parkimist korraldab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil.
5
Teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kehtestada tasulise parkimise. Tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse avalikul parkimisalal korraldatakse käesoleva seaduse §-des 187–190 sätestatu kohaselt.
187
Parkimistasu
1
Kohalik omavalitsus võib oma avalikul parkimisalal kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõidukijuht maksma parkimistasu mootorsõiduki ja selle haagise eest.
2
Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab määrusega:
1
tasulise parkimise ala;
2
parkimistasu määra või diferentseeritud määrad;
3
parkimistasu soodustused ja vabastused.
3
Kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal korraldab parkimist valla- või linnavalitsus. Parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning käesoleva seaduse §-s 188 sätestatud viivistasu määramise, viivistasu otsuse kolmanda eksemplari edastamise ja viivistasu otsuse sundtäitmiseks esitamise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eraõiguslik juriidiline isik osaleb menetluses oma töötaja kaudu, kellele laienevad käesolevas seaduses ametiisiku kohta käivad sätted.
4
Mootorsõiduki ja selle haagise juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega.
5
Parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Haagise parkimisel peab parkimise õigust tõendav dokument olema paigaldatud haagise tiislile, nii et oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi paigaldamine toimub vastavalt käesoleva seaduse § 68 lõikes 1 sätestatule.
6
Parkimistasu laekub selle kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse.
188
Viivistasu
1
Parkimisjärelevalvet teostav ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse (edaspidi viivistasu otsus), kui:
1
parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi;
2
tasutud parkimisaega on ületatud;
3
tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või
4
tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud käesoleva seaduse § 187 lõikes 5 sätestatu kohaselt.
2
Viivistasu maksja on mootorsõiduki või selle haagise omanik. Kui liiklusregistrisse on kantud mootorsõiduki või selle haagise vastutav kasutaja, on viivistasu maksja vastutav kasutaja.
3
Viivistasu otsus koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb parkimisjärelevalvet teostavale ametiisikule, teine antakse mootorsõiduki juhile või selle haagise kasutajale või kinnitatakse mootorsõiduki ja selle haagise külge nähtavale kohale ilmastikukindlas ümbrises ning kolmas toimetatakse viie päeva jooksul mootorsõiduki ja selle haagise omanikule või kasutajale elektronposti aadressile, mille on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik teatanud liiklusregistrile, liikluskindlustuse registrile või rahvastikuregistrile. Kui viivistasu adressaat ei kinnita elektrooniliselt edastatud viivistasu kättesaamist viie päeva jooksul saatmisest arvates või ei ole teada tema elektronposti aadress, kohaldatakse viivistasu otsuse kättetoimetamisele maksukorralduse seaduse 4. peatükis sätestatut pärast seda, kui viivistasu ei ole laekunud mootorsõiduki juhile või selle haagise kasutajale esitatud või mootorsõiduki või selle haagise külge kinnitatud viivistasu otsuses märgitud tähtajaks.
4
Viivistasu otsusesse märgitakse:
1
otsuse koostanud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
2
selle asutuse nimetus, kelle nimel otsus tehakse, ja kontaktandmed;
3
kui otsuse on teinud eraõigusliku juriidilise isiku töötaja, siis eraõigusliku juriidilise isiku nimi, registrikood ja kontaktandmed;
4
otsuse tegemise koht, kuupäev ning kellaaeg;
5
mootorsõiduki või selle haagise tüüp, mark ja registreerimismärk;
6
otsuse tegemise aluseks olevate asjaolude lühikirjeldus;
7
otsuse tegemise õiguslik alus;
8
määratud viivistasu;
9
viivistasu maksmise tähtaeg;
10
teade selle kohta, et otsus toimetatakse kätte mootorsõiduki omaniku või kasutaja aadressil;
11
sundtäitmise algatamise hoiatus otsuse täitmata jätmise korral;
12
otsuse vaidlustamise võimalus, tähtaeg ja kord.
5
Mootorsõiduki või selle haagise omanikule või kasutajale kättetoimetatavasse viivistasu otsusesse märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmetele lisaks mootorsõiduki või selle haagise omaniku või kasutaja nimi või nimetus, isiku- või registrikood ning elu- või asukoha aadress.
6
Viivistasu otsusele lisatakse viivistasu maksekorraldus koos pangakonto numbri, millele tuleb viivistasu tasuda, ning viitenumbriga.
7
Kui mootorsõidukit või selle haagist ei ole tasulise parkimise kohast eemaldatud, on parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus vähemalt 24 tunni möödudes teha uus viivistasu otsus.
8
Viivistasu määr ei tohi ületada 31 eurot ööpäevas. Viivistasu täpsustatud määra, sealhulgas vajaduse korral selle diferentseeritud määrad, kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Viivistasu määramise aegumisele kohaldatakse maksukorralduse seaduse § 98 lõikes 2 sätestatut.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
9
Viivistasu maksmise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 14 päeva mootorsõiduki või selle haagise omanikule või kasutajale viivistasu otsuse kättetoimetamisest arvates.
10
Viivistasu laekub selle kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse.
189
Viivistasu maksmine ja vaidlustamine
1
Viivistasu loetakse õigeaegselt makstuks, kui see on maksmise tähtpäevaks laekunud viivistasu otsuses märgitud pangakontole.
2
Kui käesoleva seaduse § 188 lõikes 2 nimetatud isik leiab, et viivistasu otsusega on rikutud tema õigusi, võib ta pöörduda vaidega valla- või linnavalitsusse või esitada kaebuse halduskohtule.
3
Viivistasu tähtpäevaks maksmata jätmise korral võib kohalik omavalitsus esitada viivistasu nõude koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.
4
Viivistasu sundtäitmise aegumisele kohaldatakse maksukorralduse seaduse §-s 132 muude maksuhalduri poolt sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumise kohta sätestatut. Täitmisele pööratud viivistasu sissenõue aegub, kui viivistasu ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul viivistasu otsuse tegemisest.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
190
Pargitud sõiduki ümberpaigutamine erandolukorras
1
Erandolukorras, mis on tingitud kiiresti muutuvatest ilmastikuoludest, vajadusest täita operatiivülesandeid või muust liikluskorra muutmise vajadusest, võidakse muuta parkimise korraldust.
2
Päästeametil on õigus paigutada ümber sõidukeid piirkonnast, kus on vajalik teostada pääste- või demineerimistöid.
RT I
2011-12-29
1
129122011001
2012-01-01
3
Erandolukorrast tingitud parkimiskorralduse muutmisel fikseerib parkimist korraldav ametnik seni õiguspäraselt pargitud sõidukid ning need paigutatakse ümber valvega hoiukohta käesoleva seaduse §-s 92 ettenähtud korras.
4
Parkimist või ümberpaigutamist korraldav asutus peab teavitama esimesel võimalusel ümberpaigutatud sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat või politseid.
5
Ümberpaigutamis- ja hoidmiskulud tasub parkimist või ümberpaigutamist korraldav asutus.
12
1. peatükk]]>
TEEKASUTUSTASU
RT I
2017-07-04
5
104072017005
2017-12-20
190
1. ]]>
Teekasutustasu
1
Teekasutustasu on rahaline kohustus, mille tasumine annab isikule õiguse kasutada käesoleva seaduse §-s 1902 nimetatud sõidukiga avalikult kasutatavat teed kindla ajavahemiku jooksul.
2
Teekasutustasu kohustusega veoauto ja selle haagisega avalikult kasutatava tee kasutamise õiguse periood algab teekasutustasu tasumisest, kui teekasutustasu tasuja ei ole tasumisel määranud hilisemat kehtima hakkamist.
RT I
2017-07-04
5
104072017005
2017-12-20
190
2. ]]>
Teekasutustasu objekt
Teekasutustasu tasutakse üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto ja selle haagise eest.
RT I
2017-07-04
5
104072017005
2017-12-20
190
3. ]]>
Teekasutustasu määr
1
Teekasutustasu määr sõltub veoauto ja selle haagise täismassidest, telgede arvust ning veoauto heitgaasiklassist.
1
1)]]>
Heitgaasiklassi EURO 0, EURO I, EURO II, EURO III, EURO IV, EURO V, EEV või EURO VI kuuluv veoauto on üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto, mille heitgaasiklass vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ sõidukite maksustamise kohta maanteetaristute kasutamise eest (EÜT L 187, 20.07.1999, lk 42–50) lisas 0 sätestatud heitgaasiklassile.
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
2
Teekasutustasu arvutamisel lähtutakse liiklusregistri andmetest. Kui liiklusregistris puuduvad andmed, siis lähtutakse teekasutustasu määra arvutamisel teekasutustasu tasuja esitatud andmetest. Liiklusregistris andmete puudumisel peab juht teel tõendama teekasutustasu määra aluseks olevaid andmeid registreerimistunnistusega või valmistaja, tema ametliku esindaja või sissetooja väljastatud andmetega. Kui veoauto heitgaasiklassi ei ole võimalik kindlaks teha, siis arvestatakse teekasutustasu vastavalt veoauto heitgaasiklassile EURO 0.
3
Kui üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto ja selle haagise täismasside summa ei ületa 12 000 kilogrammi, on teekasutustasu määrad iga heitgaasiklassi ja telgede arvu puhul järgmised:
1
24 tunni määr on 13 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
2
7 päeva määr on 34 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
3
30 päeva määr on 68 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
4
90 päeva määr on 170 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
5
365 päeva määr on 680 eurot.
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
3
1)]]>
Kui üle 3500-kilogrammise täismassiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L 198, 25.07.2019, lk 202–240), artikli 3 punktis 11 nimetatud heiteta raskeveoki (edaspidi heiteta veoauto) ja selle haagise täismasside summa ei ületa 12 000 kilogrammi, on teekasutustasu määrad olenemata telgede arvust järgmised:
1
24 tunni määr on 4 eurot;
2
7 päeva määr on 10 eurot;
3
30 päeva määr on 20 eurot;
4
90 päeva määr on 50 eurot;
5
365 päeva määr on 200 eurot.
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2026-01-01
4
Kui veoautol ja selle haagisel on kokku kuni kolm telge, veoauto ja selle haagise täismasside summa on üle 12 000 kilogrammi ning veoauto kuulub heitgaasiklassi EURO 0, EURO I või EURO II, on teekasutustasu määrad järgmised:
1
24 tunni määr on 24 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
2
7 päeva määr on 60 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
3
30 päeva määr on 120 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
4
90 päeva määr on 300 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
5
365 päeva määr on 1200 eurot.
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
5
Kui veoautol ja selle haagisel on kokku vähemalt neli telge, veoauto ja selle haagise täismasside summa on üle 12 000 kilogrammi ning veoauto kuulub heitgaasiklassi EURO 0, EURO I või EURO II, on teekasutustasu määrad järgmised:
1
24 tunni määr on 40 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
2
7 päeva määr on 100 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
3
30 päeva määr on 200 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
4
90 päeva määr on 500 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
5
365 päeva määr on 2000 eurot.
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
6
Kui veoautol ja selle haagisel on kokku kuni kolm telge, veoauto ja selle haagise täismasside summa on üle 12 000 kilogrammi ning veoauto kuulub heitgaasiklassi EURO III, on teekasutustasu määrad järgmised:
1
24 tunni määr on 18 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
2
7 päeva määr on 45 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
3
30 päeva määr on 90 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
4
90 päeva määr on 225 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
5
365 päeva määr on 900 eurot.
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
7
Kui veoautol ja selle haagisel on kokku vähemalt neli telge, veoauto ja selle haagise täismasside summa on üle 12 000 kilogrammi ning veoauto kuulub heitgaasiklassi EURO III, on teekasutustasu määrad järgmised:
1
24 tunni määr on 30 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
2
7 päeva määr on 75 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
3
30 päeva määr on 150 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
4
90 päeva määr on 375 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
5
365 päeva määr on 1500 eurot.
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
8
Kui veoautol ja selle haagisel on kokku kuni kolm telge, veoauto ja selle haagise täismasside summa on üle 12 000 kilogrammi ning veoauto kuulub heitgaasiklassi EURO IV, EURO V või EEV, on teekasutustasu määrad järgmised:
1
24 tunni määr on 16 eurot;
2
7 päeva määr on 40 eurot;
3
30 päeva määr on 80 eurot;
4
90 päeva määr on 200 eurot;
5
365 päeva määr on 800 eurot.
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
9
Kui veoautol ja selle haagisel on kokku vähemalt neli telge, veoauto ja selle haagise täismasside summa on üle 12 000 kilogrammi ning veoauto kuulub heitgaasiklassi EURO IV, EURO V või EEV, on teekasutustasu määrad järgmised:
1
24 tunni määr on 26 eurot;
2
7 päeva määr on 65 eurot;
3
30 päeva määr on 130 eurot;
4
90 päeva määr on 325 eurot;
5
365 päeva määr on 1300 eurot.
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
10
Kui veoautol ja selle haagisel on kokku kuni kolm telge, veoauto ja selle haagise täismasside summa on üle 12 000 kilogrammi ning veoauto kuulub heitgaasiklassi EURO VI või vähem saastavasse EURO-heitgaasiklassi, on teekasutustasu määrad järgmised:
1
24 tunni määr on 14 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
2
7 päeva määr on 35 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
3
30 päeva määr on 70 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
4
90 päeva määr on 175 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
5
365 päeva määr on 700 eurot.
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
11
Kui veoautol ja selle haagisel on kokku vähemalt neli telge, veoauto ja selle haagise täismasside summa on üle 12 000 kilogrammi ning veoauto kuulub heitgaasiklassi EURO VI või vähem saastavasse EURO-heitgaasiklassi, on teekasutustasu määrad järgmised:
1
24 tunni määr on 22 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
2
7 päeva määr on 55 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
3
30 päeva määr on 110 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
4
90 päeva määr on 275 eurot;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
5
365 päeva määr on 1100 eurot.
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
12
Kui heiteta veoautol ja selle haagisel on kokku vähemalt kolm telge ning heiteta veoauto ja selle haagise täismasside summa on üle 12 000 kilogrammi, on teekasutustasu määrad järgmised:
1
24 tunni määr on 6 eurot;
2
7 päeva määr on 15 eurot;
3
30 päeva määr on 30 eurot;
4
90 päeva määr on 75 eurot;
5
365 päeva määr on 300 eurot.
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2026-01-01
13
Kui heiteta veoautol ja selle haagisel on kokku vähemalt neli telge ning heiteta veoauto ja selle haagise täismasside summa on üle 12 000 kilogrammi, on teekasutustasu määrad järgmised:
1
24 tunni määr on 10 eurot;
2
7 päeva määr on 25 eurot;
3
30 päeva määr on 50 eurot;
4
90 päeva määr on 125 eurot;
5
365 päeva määr on 500 eurot.
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2026-01-01
190
4. ]]>
Teekasutustasu tasumine
1
Teekasutustasu tasumise kohustus on veoauto omanikul. Kui liiklusregistrisse on kantud veoauto vastutav kasutaja, on teekasutustasu tasumise kohustus vastutaval kasutajal.
2
Kui teekasutustasu on tasumata, on juhil sõidu alustamine keelatud.
3
Transpordiamet võimaldab teekasutustasu tasumise ööpäev läbi. Transpordiamet võib teekasutustasu tasumise korraldamise ülesande üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule Transpordiameti, Maksu- ja Tolliameti ning eraõigusliku juriidilise isiku vahel sõlmitud halduslepinguga.
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud haldusülesande täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Transpordiamet. Transpordiamet rakendab viivitamata meetmeid haldusülesande täitmise tagamiseks, kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitmise jätkamist.
5
Kui Transpordiamet on teekasutustasu tasumise võimaluste korraldamise ülesande üle andnud eraõiguslikule juriidilisele isikule, võib halduslepingus kokku leppida, et ülesande täitja lisab teekasutustasule ülesande täitmisega seotud põhjendatud kulud ja mõistliku ärikasumi (edaspidi teenustasu). Teenustasu suurus määratakse kindlaks halduslepingus.
6
Teekasutustasu tasuja maksab teekasutustasu Maksu- ja Tolliametile või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule, kes omakorda kannab kogutud teekasutustasu Maksu- ja Tolliametile.
7
Teekasutustasu tasumise päevaks loetakse tasutava summa selleks määratud kontole või maksuhalduri kassasse sularahana või makse autoriseerimise andmete maksuhaldurile laekumise päev või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eraõigusliku juriidilise isiku poolt teekasutustasu andmekogus teekasutustasuga seotud andmete kinnitamise päev.
8
Teenustasu laekub käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule.
9
Teekasutustasu ja teenustasu tasumise korra ning teekasutustasu tagastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teenustasu suurima lubatud määra võib kehtestada
määrusega.
RT I
2017-07-04
5
104072017005
2017-12-20
190
5. ]]>
Vabastus teekasutustasust
Teekasutustasust on vabastatud:
1
Kaitseväe, Kaitseliidu, välisriigi relvajõudude, Politsei- ja Piirivalveameti ning päästeasutuse veoauto ja selle haagis;
2
rahvusvahelise abi osutaja veoauto ja selle haagis;
3
kohaliku omavalitsuse üksuse, mittetulundusühingu, sihtasutuse või ettevõtja veoauto ja selle haagis, mida kasutatakse peamiselt päästetööl;
4
vanasõiduk käesoleva seaduse § 83 tähenduses.
RT I
2017-07-04
5
104072017005
2017-12-20
190
6. ]]>
Teekasutustasu tagastamine
1
Teekasutustasu tasuma kohustatud isikul on võimalik taotleda Transpordiametilt teekasutustasu tagastamist kasutamata perioodi või käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud eesmärgil sõiduki kasutamise perioodi eest 90 päeva määra või 365 päeva määra tasumise korral.
2
Teekasutustasu tagastamist on võimalik taotleda veoauto ja selle haagise eest järgmistel juhtudel:
1
veoauto on liiklusregistrist või teise riigi asjakohasest registrist kustutatud või ajutiselt kustutatud;
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
2
veoauto registrikanne on peatatud;
3
veoauto omaniku või vastutava kasutaja vahetumisel;
4
veoautoga on täidetud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses kriisiülesannet või kriisiülesande täitmiseks vajalikku kodanikukohustust.
RT I
2026-06-30
1
130062026001
2026-10-01
3
Teekasutustasu tagastamiseks võib esitada taotluse kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aluse tekkimisest arvates.
4
Tagastatava teekasutustasu summa arvutamiseks jagatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel tehtud registrikande järel kasutamata jäänud päevade arv tee kasutamise õiguse päevade arvuga ja korrutatakse tasutud teekasutustasu summaga.
RT I
2017-07-04
5
104072017005
2017-12-20
190
7. ]]>
Teekasutustasust laekuva raha kasutamine
Teekasutustasust riigieelarvesse laekunud raha kasutatakse transporditaristu hoiuks.
RT I
2017-07-04
5
104072017005
2017-12-20
190
8. ]]>
Teekasutustasu haldur
1
Maksu- ja Tolliamet täidab teekasutustasuga seoses kõiki maksukorralduse seadusest tulenevaid maksuhalduri ülesandeid, välja arvatud neid ülesandeid, mis käesoleva seadusega on antud Transpordiameti pädevusse.
2
Transpordiamet arvutab veoauto ja selle haagise eest tasumisele ning tagastamisele kuuluva teekasutustasu summa.
RT I
2017-07-04
5
104072017005
2017-12-20
190
9. ]]>
Teekasutustasu andmekogu
1
Teekasutustasu andmekogusse kogutakse teekasutustasuga seotud andmed, et pidada arvestust teekasutustasu tasumise üle ning lihtsustada teekasutustasu tasumist ja riiklikku järelevalvet selle üle.
2
Teekasutustasu andmekogu vastutav töötleja on Transpordiamet.
3
Teekasutustasu tasumise kohustuse täitmist tõendavatel andmetel on õiguslik tähendus.
4
Teekasutustasu andmekogu andmed ei ole avalikud, välja arvatud järgmised andmed:
1
veoauto registreerimisnumber;
2
veoauto ja selle haagise täismasside summa;
3
veoauto heitgaasiklass;
4
veoauto ja selle haagise telgede arv;
5
periood, mille eest on teekasutustasu tasutud;
6
teekasutustasu kehtima hakkamise aeg.
4
1)]]>
Andmekogu vastutav töötleja teeb oma veebilehel iga aasta 25. märtsiks kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ artikli 11 lõikes 2 nimetatud teabe teekasutustasu kohta.
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2025-01-01
5
Teekasutustasu andmekogu asutab ja selle pidamise põhimääruse kehtestab
määrusega.
RT I
2017-07-04
5
104072017005
2017-12-20
190
10. ]]>
Transpordiameti ning Maksu- ja Tolliameti andmevahetus
Transpordiamet edastab Maksu- ja Tolliametile andmed tasumisele kuuluva ja tagastatava teekasutustasu kohta, mis on Maksu- ja Tolliametile vajalikud maksukorralduse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Maksu- ja Tolliamet edastab Transpordiametile teabe teekasutustasu tasumise ja tagastamise toimingute kohta.
RT I
2017-07-04
5
104072017005
2017-12-20
190
11. ]]>
Teekasutustasu tasumise riiklik järelevalve
1
Käesolevas seaduses sätestatud teekasutustasu tasumise kohustuse täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet Transpordiamet, Maksu- ja Tolliamet ning Politsei- ja Piirivalveamet.
2
Korrakaitseorgan võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 45 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
RT I
2017-07-04
5
104072017005
2017-12-20
190
12. ]]>
Teekasutustasu tasumise riikliku järelevalve erisused
1
Korrakaitseorgan suunab lähimasse teekasutustasu müügipunkti üle välispiiri Eestisse sisenenud teekasutustasu kohustusega veoauto, kui selle eest ei ole teekasutustasu tasutud.
2
Kui avalikult kasutatavat teed kasutav teekasutustasu kohustusega veoauto ja selle haagise eest ei ole teekasutustasu tasutud, on korrakaitseorganil õigus juht juhtimiselt kõrvaldada käesoleva seaduse §-s 91 sätestatud alusel ja korras kuni teekasutustasu tasumiseni.
RT I
2017-07-04
5
104072017005
2017-12-20
12
2. peatükk]]>
MAJANDUSTEGEVUSE NÕUDED KERGLIIKURI, PISIMOPEEDI JA JALGRATTA RENDILE VÕI ÜÜRILE ANDMISELE
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
190
13. ]]>
Rendile või üürile antava kergliikuri, pisimopeedi ja jalgratta märgistamine
Kohaliku omavalitsuse üksus võib määrusega kehtestada nõude, et kergliikuri, pisimopeedi või jalgratta rendile või üürile andmisega tegelev ettevõtja on kohustatud renditava või üüritava sõiduki varustama selgelt loetava identifitseerimisnumbri ning rendile või üürile andva ettevõtja telefoninumbri ja ärinimega.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
190
14. ]]>
Nõuded kergliikuri, pisimopeedi ja jalgratta rendile või üürile andmisele
1
Kohaliku omavalitsuse üksus võib ettevõtja kergliikuri, pisimopeedi või jalgratta rendile või üürile andmise majandustegevusele määrusega kehtestada:
1
rendile või üürile antava sõiduki tehnilised nõuded, mille abil on võimalik seada sõiduki kasutamisele geograafilisi, ajalisi, sõidukiiruse ja parkimise piiranguid;
2
piirkonnad, kus ettevõtja peab sõiduki tehnilisi funktsioone kasutades piirama sõiduki parkimise võimalusi;
3
piirkonnad, kus, ning päevad ja kellaajad, mil ettevõtja peab sõiduki tehnilisi funktsioone kasutades piirama sõiduki kiirust;
4
nõuded parkimiskohtade kasutamisele.
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete kehtestamisel arvestab kohaliku omavalitsuse üksus piirkonna liikluskorraldust ja -olusid, et tagada inimeste, vara ja keskkonna ohutus. Nõuete täitmise kohustuse võib seada sõltuvusse sõiduki liigist, ettevõtja välja renditavate või üüritavate sõidukite arvust, üüri- või rendiperioodi pikkusest või muust üüri- või renditeenusele iseloomulikust asjaolust.
3
Ettevõtja peab teavitama kohaliku omavalitsuse üksust viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolude muutumisest, millest sõltub lõikes 1 nimetatud nõuete kohaldamine. Teada antavate asjaolude loetelu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus määrusega.
4
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul võib kohaliku omavalitsuse üksus sõidukiirust piirata kuni 10 kilomeetrini tunnis.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
190
15. ]]>
Riiklik järelevalve majandustegevuse nõuete täitmise üle
1
Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-de 19013 ja 19014 alusel kehtestatud majandustegevuse nõuete täitmise üle teostab kohaliku omavalitsuse üksus.
2
Kohaliku omavalitsuse üksus võib käesolevas peatükis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 49, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
12
3. peatükk]]>
REGISTREERIMISTASU
RT I
2024-08-17
1
117082024001
2025-01-01
190
16. ]]>
Registreerimistasu
Registreerimistasu tasutakse käesoleva seaduse § 19017 lõikes 1 nimetatud kategooriasse kuuluva mootorsõiduki Eesti liiklusregistris registreerimise või selle omanikuvahetuse eest.
RT I
2024-08-17
1
117082024001
2025-01-01
190
17. ]]>
Registreerimistasu objekt
1
Registreerimistasu objekt on järgmistesse kategooriatesse kuuluv mootorsõiduk:
1
sõiduauto (edaspidi M1-kategooria mootorsõiduk);
2
kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoauto (edaspidi N1-kategooria mootorsõiduk).
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõidukite kategooriatega hõlmatakse ka nende alamkategooriad.
RT I
2024-08-17
1
117082024001
2025-01-01
190
18. ]]>
Registreerimistasu tasumise kohustus
1
Registreerimistasu tasub isik, kelle huvides või kelle suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud registrikande toiming tehakse.
2
Registreerimistasu tasumise kohustus tekib:
1
sõiduki liiklusregistris registreerimisel või
2
sõiduki esmakordsel omanikuvahetusel, kui sõiduki eest ei ole tasutud registreerimistasu käesoleva lõike punkti 1 kohaselt.
3
Tasumisele kuuluva registreerimistasu summa määrab Transpordiamet pärast liiklusseaduse § 76 lõikes 9 sätestatud sõiduki registreerimiseelset tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamist ja enne sõiduki omanikuvahetuse registrikande toimingut.
4
Eestis registreeritud sõiduki omanikuvahetust ei loeta esmakordseks ja maksukohustust ei teki, kui:
1
sõiduki omanikuks saab liisingulepingu lõppemisel liisinguandja asemel isik, kes oli liisingulepingu kehtivuse ajal kantud vastutava kasutajana liiklusregistrisse, või
2
sõiduk on omandatud pärimise teel.
5
Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sõiduk võõrandatakse, siis loetakse see esmakordseks omanikuvahetuseks.
6
Tähtajalisel registreerimisel tasutakse registreerimistasu ainult tähtajalise registreerimisega määratud perioodi eest.
RT I
2024-08-17
1
117082024001
2025-01-01
190
19. ]]>
Registreerimistasu tasumise aeg
Registreerimistasu tasutakse enne sõiduki esmakordset Eesti liiklusregistris registreerimist või Eestis registreeritud sõiduki esmakordset omanikuvahetust, arvestades käesoleva seaduse § 19018 lõikes 4 sätestatut.
RT I
2024-08-17
1
117082024001
2025-01-01
190
20. ]]>
Registreerimistasu haldur
Registreerimistasu haldur on Transpordiamet.
RT I
2024-08-17
1
117082024001
2025-01-01
190
21. ]]>
Registreerimistasu laekumine
Registreerimistasu laekub riigieelarvesse.
RT I
2024-08-17
1
117082024001
2025-01-01
190
22. ]]>
M1-kategooria mootorsõidukite registreerimistasu määrad
1
M1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris olemas andmed ühtlustatud ülemaailmse kergsõidukite katsetamise meetodiga (edaspidi WLTP-meetod) arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse järgmise kolme komponendi summana:
1
baasosa 150 eurot mootorsõiduki kohta;
2
CO2 eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 1–117 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 5 euroga, vahemikus 118–150 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 10 euroga, vahemikus 151–200 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 30 euroga ning vahemikus 201 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 50 euroga;
3
massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2000-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 2 euroga kuni summani 2000 eurot ja välise laadimisvõimalusega mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV”, massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2200-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 2 euroga kuni summani 2000 eurot.
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta on liiklusregistris olemas andmed üksnes uue Euroopa sõidutsükli järgi (edaspidi NEDC-meetod) arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse järgmise kolme komponendi summana:
1
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa;
2
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud massiosa;
3
CO2 eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse CO2 eriheite näit koefitsiendiga 1,21 ja seejärel iga CO2 gramm vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatule.
3
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtus grammides kilomeetri kohta leitakse järgmise kolme komponendi summana, mis ümardatakse täisarvuni:
1
sisepõlemismootori võimsus kilovattides korrutatakse 0,29-ga;
2
mootorsõiduki tühimass kilogrammides korrutatakse 0,07-ga;
3
mootorsõiduki vanus aastates registreerimistasu määramise ajal alates esmase registreerimise kuupäevast korrutatakse 4,92-ga.
4
Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ettenähtud summade liitmisel saadud summast lahutatakse:
1
diiselmootoriga sõiduki puhul 35 CO2 grammi kilomeetri kohta;
2
välise laadimisvõimaluseta diiselmootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV”, 52 CO2 grammi kilomeetri kohta;
3
välise laadimisvõimaluseta bensiinimootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV”, 39 CO2 grammi kilomeetri kohta.
5
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud CO2 eriheite WLTP-meetodi suurim referentsväärtus on 350 CO2 grammi kilomeetri kohta.
6
Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud mootorsõiduki registreerimistasu määr leitakse järgmise kolme komponendi summana:
1
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa;
2
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud massiosa;
3
CO2 eriheite osa, mis leitakse WLTP-meetodi referentsväärtuse järgi.
7
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV”, registreerimistasu määr leitakse järgmise kolme komponendi summana:
1
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa;
2
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud massiosa;
3
CO2 eriheite osa, mis on 46 CO2 grammi kilomeetri kohta.
8
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline, registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana:
1
baasosa 150 eurot mootorsõiduki kohta;
2
massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2400-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 2 euroga kuni summani 2200 eurot.
9
M1-kategooria mootorsõiduki, mis on liiklusregistri andmetel kerenimetusega „elamu”, registreerimistasu arvutatakse N1-kategooria mootorsõiduki registreerimistasu määra alusel.
RT I
2024-08-17
1
117082024001
2025-01-01
10
M1-kategooria mootorsõiduki, millel on rohkem kui seitse istekohta, registreerimistasu arvutatakse N1-kategooria mootorsõiduki registreerimistasu määra alusel.
RT I
2025-11-14
19
114112025019
2026-01-01
190
23. ]]>
N1-kategooria mootorsõidukite registreerimistasu määrad
1
N1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana:
1
baasosa 300 eurot mootorsõiduki kohta;
2
CO2 eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 1–204 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 2 euroga, vahemikus 205–250 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 30 euroga, vahemikus 251–300 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 35 euroga ning vahemikus 301 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 40 euroga.
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta on liiklusregistris olemas andmed üksnes NEDC-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana:
1
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa;
2
CO2 eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse CO2 eriheite näit koefitsiendiga 1,3 ja seejärel iga CO2 gramm vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatule.
3
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtus grammides kilomeetri kohta leitakse järgmise kolme komponendi summana, mis ümardatakse täisarvuni:
1
sisepõlemismootori võimsus kilovattides korrutatakse 0,4-ga;
2
mootorsõiduki tühimass kilogrammides korrutatakse 0,07-ga;
3
mootorsõiduki vanus aastates registreerimistasu määramise ajal alates esmase registreerimise kuupäevast korrutatakse 5,16-ga.
4
Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ettenähtud summade liitmisel saadud summale liidetakse bensiinimootoriga sõiduki puhul 22 CO2 grammi kilomeetri kohta.
5
Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ettenähtud summade liitmisel saadud summast lahutatakse välise laadimisvõimaluseta diiselmootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV”, ja välise laadimisvõimaluseta bensiinimootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV”, 20 CO2 grammi kilomeetri kohta.
6
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud CO2 eriheite WLTP-meetodi suurim referentsväärtus on 350 CO2 grammi kilomeetri kohta.
7
Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud mootorsõiduki registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana:
1
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa;
2
CO2 eriheite osa, mis leitakse WLTP-meetodi referentsväärtuse järgi.
8
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV”, registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana:
1
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa;
2
CO2 eriheite osa, mis on 69 CO2 grammi kilomeetri kohta.
9
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline, registreerimistasu määr koosneb baasosast, mis on 200 eurot mootorsõiduki kohta.
RT I
2024-08-17
1
117082024001
2025-01-01
, muudetud [RT I, 31.12.2024, 1]
10
N1-kategooria mootorsõiduki, mille erivõimsus ületab liiklusregistri andmetel 0,20 kilovatti kandevõime ühe kilogrammi kohta, registreerimistasu tasutakse lähtuvalt M1-kategooria mootorsõiduki registreerimistasu määrast.
RT I
2024-08-17
1
117082024001
2025-01-01
190
24. ]]>
Mootorsõiduki vanusest sõltuv registreerimistasu kordaja
1
M1-kategooria ja N1-kategooria mootorsõiduki registreerimistasu korrutatakse mootorsõiduki vanusest sõltuva kordajaga, mis on:
1
0,87, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 1 aasta;
2
0,75, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 2 aastat;
3
0,65, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 3 aastat;
4
0,56, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 4 aastat;
5
0,48, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 5 aastat;
6
0,42, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 6 aastat;
7
0,36, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 7 aastat;
8
0,31, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 8 aastat;
9
0,26, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 9 aastat;
10
0,22, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 10 aastat;
11
0,19, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 11 aastat;
12
0,16, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 12 aastat;
13
0,14, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 13 aastat;
14
0,12, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 14 aastat;
15
0,10, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 15 aastat;
16
0,09, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 16 aastat;
17
0,08, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 17 aastat;
18
0,07, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 18 aastat;
19
0,06, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 19 aastat;
20
0,05, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 20 aastat.
2
Registreerimistasu kordajat rakendatakse registreerimistasu summale, millest on lahutatud baasosa.
3
Registreerimistasu kordaja rakendamisel saadav summa ümardatakse sendi täpsusega.
RT I
2024-08-17
1
117082024001
2025-01-01
190
25. ]]>
Registreerimistasuvabastus
Registreerimistasu ei tasuta:
1
liiklusregistris alarmsõidukiks registreeritava mootorsõiduki eest;
2
Välisministeeriumi taotluse alusel mootorsõidukite eest, mis kuuluvad välisriigi diplomaatilisele esindusele ja konsulaarasutusele, erimissioonile, Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindusele või peakorterile, Euroopa Liidu institutsioonile või Euroopa Liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilisele esindajale ja konsulaarametnikule, välja arvatud aukonsul, erimissiooni ja rahvusvahelise organisatsiooni esindajale, samuti diplomaatilise esinduse, konsulaarasutuse ja erimissiooni haldustöötajale;
3
Kaitseministeeriumi taotluse alusel mootorsõidukite eest, mis kuuluvad välislepingus sätestatud maksusoodustuse rakendamisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (edaspidi NATO) ja selle allorganitele, sõjalisele peakorterile ning ühises kaitsetegevuses osalevale NATO liikmesriigi või ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames Euroopa Liidu meetmete rakendamiseks ellu viidavas kaitsetegevuses osaleva Euroopa Liidu liikmesriigi relvajõududele ja nendega kaasas olevale tsiviilkoosseisule ning nende liikmetele, välisriigi relvajõudude ja tsiviilkoosseisu liikmetele ning nende ülalpeetavatele, välisriigi relvajõudude lepingupartneri töötajatele, rahvusvahelise sõjalise peakorteri liikmetele ja nende ülalpeetavatele ning peakorteri lepingupartneri töötajatele ja nende ülalpeetavatele ning välisriigi, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik ega NATO liikmesriik, relvajõududele ja tsiviilkoosseisule ning rahvusvahelisele sõjalisele õppeasutusele.
RT I
2024-08-17
1
117082024001
2025-01-01
190
26. ]]>
Teise liikmesriigi füüsilise isiku registreerimistasuvabastus
1
Registreerimistasu ei pea maksma sellise sõiduki registreerimisel, mida teises Euroopa Liidu liikmesriigis alalist elukohta omav õpilane kasutab Eesti territooriumil, kus õpilane elab ajutiselt üksnes seoses oma õpingutega.
2
Registreerimistasuvabastust kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kui:
1
isik omab alalist elukohta Euroopa Liidu liikmesriigis, mis ei ole Eesti;
2
isik ei kasuta sõidukit Eestis ärilisel eesmärgil;
3
seda mootorsõidukit Eestis ei võõrandata, rendita välja ega laenutata ja
4
isik taotleb sellise sõiduki registreerimist, mis on isiku alalises elukohariigis registreeritud ja tema omanduses.
3
Registreerimistasuvabastuse taotlemiseks esitab isik sõiduki registreerimisel Transpordiametile õppeasutuse tõendi õppimise kohta, käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 4 nimetatud asjaolusid kinnitavad legaliseeritud dokumendid ning kinnituse lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmise kohta.
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku sõiduki registreerimisel registreerimistasuvabastuse kasutamisel kannab Transpordiamet lõike 2 punktis 3 nimetatud nõude tagamiseks liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärke.
5
Kui registreerimistasuvabastuse saanud isik arvatakse õppeasutusest välja, peab ta sõiduki Eesti liiklusregistrist kustutama 30 päeva jooksul pärast õppeasutusest väljaarvamist.
6
Kui Transpordiamet tuvastab, et registreerimistasuvabastusega isik on õppeasutusest välja arvatud ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõue on täitmata, kustutab Transpordiamet sõiduki 30 päeva pärast olukorra tuvastamist ajutiselt registrist.
7
Kui sõiduk on käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alusel olnud ajutiselt kustutatud üks aasta, kustutab Transpordiamet sõiduki registrist.
RT I
2024-08-17
1
117082024001
2025-01-01
190
27. ]]>
Registreerimistasu tagastamine
1
Isik võib taotleda registreerimistasu tagastamist 60 päeva jooksul arvates temale kuulunud sõiduki liiklusregistrist kustutamisest, kui sõiduk kustutati eesmärgiga võtta see kasutusele väljaspool Eestit.
1
1)]]>
Kui isik on tasunud registreerimistasu ettenähtust rohkem, tagastatakse enam tasutud osa isiku taotluse alusel.
RT I
2025-11-14
19
114112025019
2025-11-15
2
Sõidukite puhul, mis kustutatakse liiklusregistrist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil enne ühe aasta möödumist sõiduki esmase registreerimise kuupäevast, ei tagastata sõiduki Eesti liiklusregistris registreerimise hetkel kehtinud registreerimistasu baasosa.
3
Registreerimistasu tagastatakse, kui sõiduki esmakordsest registreerimisest on möödas vähem kui kümme aastat. Tagastatava registreerimistasu summa on võrdne sõiduki liiklusregistrist kustutamise päeval arvestatud registreerimistasu suurusega nende registreerimistasu määrade järgi, mis kehtisid selle tasumise ajal.
4
Väiksemat kui 300-eurost registreerimistasu ei tagastata.
5
Registreerimistasu tagastamise taotluse esitamise ja registreerimistasu tagastamise korra sätestab
määrusega.
RT I
2024-08-17
1
117082024001
2025-01-01
13
RIIGIVÕIMU TEOSTAMINE SÕIDUKITE JA JUHILUBADEGA SEOTUD TOIMINGUTE PUHUL
191
Riigivõimu teostamine sõidukite ja juhilubadega seotud toimingute puhul
1
võib volitada Transpordiametit sõlmima äriühingutega halduslepinguid mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks. Lepingu kohustuslike tingimustena määratakse lepingus äriühingu kohustused ja vastutus tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamisel, tehnonõuetele vastavuse kontrolli eest võetav tasu, Transpordiametile tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise kohta esitatava aruandluse tingimused ja tähtajad ning lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused ja alused.
1
1)]]>
võib volitada Transpordiametit sõlmima Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutusega koostöölepingu liiklusregistris registreeritud mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli tunnustamiseks. Transpordiamet võib sõlmida koostöölepingu, kui asjaomases liikmesriigis on tehnonõuetele vastavust kontrollivale isikule ja tehnonõuetele vastavuse kontrollile sätestatud vähemalt samaväärsed nõuded kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides.
RT I
2019-03-15
1
115032019001
2019-03-25
2
Mootorsõidukite, nende haagiste ja maastikusõidukite registreerimismärke võib valmistada eri- või ainuõigust omav ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses. Valdkonna eest vastutav minister võib volitada Transpordiametit korraldama eri- või ainuõiguse andmiseks avalikku konkurssi ja andma eri- või ainuõigust.
3
Transpordiamet võib juhtimisõiguse saamiseks nõutavate liiklusteooria- ja sõidueksami soorituste reaalajas jälgimiseks ja salvestamiseks ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud äriühingu territooriumil ja tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise ruumis tehnonõuetele vastavuse kontrolli jälgimiseks ja salvestamiseks kasutada tehnilisi vahendeid. Salvestisi on õigus kasutada riikliku ja haldusjärelevalve teostamisel ning vaiete ja kaebuste lahendamisel. Salvestisi säilitatakse vähemalt üks kuu, kuid mitte kauem kui üks aasta.
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tehniliste vahendite paigaldamise ja kasutamise ning andmete töötlemise korra kehtestab
määrusega.
192
Sõiduki tehnonõuetele vastavust kontrollivale äriühingule esitatavad nõuded
1
Käesoleva seaduse § 191 lõikes 1 nimetatud äriühing peab vastama järgmistele nõuetele:
1
äriühing peab olema usaldusväärne;
2
äriühingu juhatuse või nõukogu liikmeid ei ole karistatud kuriteo eest, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu;
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
3
äriühing ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks sõlmitud halduslepinguid ja tema suhtes ei ole pankrotti välja kuulutatud ega ole algatatud likvideerimismenetlust ja puuduvad muud asjaolud, mis võiksid põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tegevuse lõpetamise;
RT I
2021-03-30
1
130032021001
2021-04-09
4
äriühingul ei ole ajatamata võlgnevusi riiklike ega kohalike maksude, lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete osas;
RT I
2021-03-30
1
130032021001
2021-04-09
5
äriühingul on käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele vastavad ruumid ja territoorium;
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
6
äriühingul on käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele vastav inventar;
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
7
äriühingul on käesoleva seaduse § 74 alusel kehtestatud nõuetele vastavad töötajad;
8
äriühingul on käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele vastavad tehnonõuetele vastavuse kontrolli kvaliteedi tagamise võimalused.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
9
kehtetu -
RT I
2018-05-25
1
125052018001
2018-06-01
1
1)]]>
Käesoleva seaduse § 191 lõikes 1 nimetatud äriühing peab tagama tehnonõuetele vastavuse kontrolli objektiivsuse, ohutuse, keskkonnasäästlikkuse ja kõrge kvaliteedi.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
2
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 5–9 nõudeid ei kohaldata registreerimiseelset tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostavale äriühingule.
3
Lepingut ei sõlmita või ei pikendata äriühinguga, kes ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 nimetatud nõudeid või kellega on lepingu sõlmimisele eelneva kahe aasta jooksul katkestatud käesoleva seaduse § 191 lõikes 1 nimetatud leping äriühingu toimepandud lepingurikkumise tõttu.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
4
Kvaliteetse, ohutu ja keskkonnasäästliku tehnonõuetele vastavuse kontrolli eesmärgil kehtestab nõuded käesoleva seaduse § 191 lõikes 1 nimetatud äriühingu ruumile, territooriumile, inventarile ja kvaliteedi tagamise võimalustele
määrusega.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
14
LIIKLUSJÄRELEVALVE
193
Liiklusjärelevalve teostaja
1
Liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud pädevuse piires ning valla- või linnavalitsus peatumise ja parkimise nõuete üle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil.
2
Kehtetu -
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
3
Kehtetu -
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
193
1. ]]>
Valla- või linnavalitsuse osalemine liiklusjärelevalve ülesande teostamisel
1
Valla- või linnavalitsus võib osaleda liiklusjärelevalve ülesande teostamisel, paigaldades oma haldusterritooriumile automaatse liiklusjärelevalve süsteemi eesmärgiga tuvastada käesoleva seaduse §-des 221 ja 227 sätestatud rikkumisi. Liiklusjärelevalve teostamisel osalemisel on valla- või linnavalitsuse ülesandeks automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamine, taatlemine ja hooldamine.
2
Valla- või linnavalitsuse osalemise otsustab ja automaatse liiklusjärelevalve süsteemi asukoha kinnitab Politsei- ja Piirivalveamet valla- või linnavalitsuse taotluse alusel. Politsei- ja Piirivalveamet kooskõlastab automaatse liiklusjärelevalve süsteemi asukoha Transpordiametiga.
3
Valla- või linnavalitsus võib automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigaldada kohta:
1
kus on tuvastatud liiklusoht, mille ennetamiseks ja vähendamiseks järelevalvesüsteemi rakendama hakatakse;
2
mida ei ole võimalik liikluskorralduslike, tee-ehituslike või mõne muu meetmega ohutumaks muuta, selliste meetmete rakendamine pole avaldanud soovitavat mõju või on meetmete või muude sobivate lahenduste kulud ebamõistlikult suured võrreldes järelevalvesüsteemi kasutuselevõtu ja käitamise kuludega.
4
Paigaldatav automaatne liiklusjärelevalve süsteem peab tehniliselt ühilduma politsei andmekoguga.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-01
5
Nõuded valla- või linnavalitsuse osalemisele ning nõuded valla- või linnavalitsuse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamisele ja käitamisele kehtestab
määrusega.
6
Valla- või linnavalitsuse paigaldatud automaatse liiklusjärelevalve süsteemi abil tuvastatud liiklusalase õigusrikkumise eest eraldatakse 50 protsenti riigieelarvesse laekunud hoiatustrahvist automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigaldanud kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse trahvi määramise kalendriaastale järgneva aasta 20. jaanuariks. Raha kasutusotstarbe otsustab kohaliku omavalitsuse üksus, kasutades eraldatud raha eelkõige liiklusohutuse edendamiseks.
7
Valla- või linnavalitsus võib loobuda liiklusjärelevalve ülesande teostamisel osalemisest, teatades sellest Politsei- ja Piirivalveametile vähemalt kaks kuud ette.
8
Politsei- ja Piirivalveamet võib keelduda valla- või linnavalitsuse osalemisest liiklusjärelevalve ülesande teostamisel, kui valla- või linnavalitsus ei ole täitnud käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõudeid automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamisele või kui Politsei- ja Piirivalveametil puudub võimekus viia läbi väärteomenetlusi täiendavalt paigaldatava automaatse liiklusjärelevalve süsteemi abil tuvastatud liiklusalaste õigusrikkumiste suhtes.
9
Kui valla- või linnavalitsus ei täida käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõudeid automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamisele ja käitamisele ning seetõttu ei vasta automaatne liiklusjärelevalve süsteem nõuetele või kui linna- või vallavalitsus ei esita süsteemi nõuetekohasust tõendavat dokumentatsiooni, peatatakse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi käitamine.
10
Kui automaatse liiklusjärelevalve süsteemi käitamine peatatakse käesoleva paragrahvi lõike 9 kohaselt, määrab Politsei- ja Piirivalveamet valla- või linnavalitsusele käitamise peatamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui puuduseid ettenähtud tähtaja jooksul ei kõrvaldata, lõpetab Politsei- ja Piirivalveamet valla- või linnavalituse osalemise liiklusjärelevalve ülesande teostamisel.
11
Haldusjärelevalvet käesolevas paragrahvis sätestatud ning käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamise ja käitamise nõuete täitmise üle teostab Politsei- ja Piirivalveamet.
RT I
2021-12-22
1
122122021001
2022-03-01
194
Liiklusjärelevalve teostajale esitatavad nõuded
1
Liiklusjärelevalve teostaja peab tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid ning liiklusjärelevalve korda, liiklusjärelevalve teostamise meetodeid ja vorme.
2
Liiklusjärelevalve teostaja peab tundma järelevalve teostamisel kasutatavate tehniliste vahendite kasutamise juhendeid ning ta peab olema läbinud väljaõppe nende vahendite kasutamiseks.
3
Liiklusjärelevalve teostajale ei laiene käesoleva seaduse §-s 74 kehtestatud nõuded.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
195
Liiklusjärelevalve teostaja kohustused
Liiklusjärelevalve teostaja on kohustatud:
1
tagama sujuva liikluse ja liiklejate turvalisuse;
2
kontrollima seadustes või seaduste alusel kehtestatud liiklusalastest nõuetest kinnipidamist, tõkestama liiklusalaste nõuete rikkumise ja selgitama välja õigusrikkujad;
3
võtma tarvitusele abinõud liiklustakistuse ja -ohu kõrvaldamiseks, liiklustakistuse kohese kõrvaldamise võimatuse korral rakendama meetmeid selle tähistamiseks või piirde paigaldamiseks ning informeerima liiklustakistusest teeomanikku või teehoiu korraldamise eest vastutavat isikut;
4
hoiatama liiklejaid võimalike takistuste ja ohtude eest teel;
5
vajaduse korral reguleerima liiklust;
6
kandma vormiriietust või eraldusmärki ning olema liiklejaile hästi nähtav, välja arvatud varjatud liiklusjärelevalve korral, ja tegutsema liiklejate jaoks arusaadavalt.
196
Liiklusjärelevalve teostaja õigused
Kehtetu -
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
196
1. ]]>
Liiklusjärelevalve erimeetmed
1
Politseiametnik või abipolitseinik võib liiklusjärelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 33, 34, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 44, 45 ja 49 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Politsei- ja Piirivalveamet võib kohaldada korrakaitseseaduse §-s 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet käesolevas seaduses ning korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
RT I
2015-03-12
6
112032015006
2015-03-22
2
Valla- või linnavalitsus võib liiklusjärelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 44 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Valla- või linnavalitsus võib kohaldada korrakaitseseaduse §-s 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet käesolevas seaduses ning korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
RT I
2015-03-12
6
112032015006
2015-03-22
196
2. ]]>
Liiklusjärelevalve erisused
1
Politseiametnikul või abipolitseinikul on õigus:
1
liiklusohtliku terviseseisundi kahtluse korral toimetada isik tervishoiuteenuse osutaja juurde käesoleva seaduse §-s 70 sätestatud alusel;
2
kõrvaldada isik sõiduki juhtimiselt käesoleva seaduse §-s 91 sätestatud alusel ja korras;
3
teisaldada sõiduk valvega hoiukohta või politseiasutusse käesoleva seaduse §-s 92 sätestatud alusel ja korras;
4
kontrollida mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeajanõuete täitmist;
4
1) ]]>
suunata mootorsõiduk, mille sõidumeeriku salvestatud andmete kontrollimise käigus on leitud piisavalt tõendeid sõidumeeriku tööd häirida võiva seadme olemasolu kohta, erikatsetuse korraldamiseks käesoleva seaduse § 1311 lõikes 1 nimetatud ettevõtja juurde;
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
4
2) ]]>
eemaldada mootorsõidukilt sõidumeeriku paigaldustahvel, kui paigaldustahvlil olevad andmed ei vasta tegelikkusele, sõidumeerik või selle osad ei vasta nõuetele või on ilmne sõidumeeriku andmete manipuleerimine või rikkumine;
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
5
vajaduse või ohu korral keelata liiklus või piirata seda;
6
kasutada mootorsõidukit jäädvustavat liiklusjärelevalveseadet, mille salvestist on võimalik vajaduse korral kasutada ka mootorsõidukijuhi tuvastamisel. Salvestisi säilitatakse vähemalt üks kuu, kuid mitte kauem kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui tegemist on tõendiga süüteomenetluses;
7
paigutada sõidukeid ümber käesoleva seaduse §-s 190 sätestatud alusel ja korras;
8
kontrollida sõidukite vastavust käesoleva seaduse §-des 86 ja 87 sätestatud nõuetele, mootorsõidukite ja nende haagiste ning maastikusõidukite tehnonõuetele vastavust;
9
suunata mootorsõiduk või selle haagis erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli, kui liiklusjärelevalve käigus tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse käesoleva seaduse § 73 lõikes 71 nimetatud oluline või ohtlik rike või puudus ja seda ei ole võimalik kohapeal kõrvaldada;
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
10
teostada mõõtmisi kooskõlas mõõteseadusega.
2
Valla- või linnavalitsusel on õigus:
1
teisaldada sõiduk valvega hoiukohta või politseiasutusse käesoleva seaduse §-s 92 sätestatud alusel ja korras;
2
vajaduse või ohu korral keelata liiklus või piirata seda.
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
3
Politsei- ja Piirivalveamet võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel ja valla- või linnavalitsus võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud alusel teisaldatud sõiduki müüa või hävitada korrakaitseseaduse §-s 53 sätestatud korras. Politsei- ja Piirivalveametil ning valla- või linnavalitsusel on õigus saada liiklusregistrist ja rahvastikuregistrist valvega hoiukohta või politseiasutusse paigutatud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja teavitamiseks isiku elu- või asukoha aadress, elektronposti aadress ja telefoninumber. Politsei- ja Piirivalveamet või valla- või linnavalitsus teavitab isikut korrakaitseseaduse §-s 53 ettenähtud juhtudel tähtkirjaga või teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.
RT I
2015-03-12
6
112032015006
2015-03-22
197
Liiklusjärelevalve teostaja vastutus
Kehtetu -
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
198
Liiklusjärelevalve teostamise viisid
Liiklusjärelevalvet teostatakse jalgsi või sõidukiga, liikuvas või paikses toimkonnas, teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga.
199
Liiklusjärelevalve teostamise meetodid
1
Liiklusjärelevalvet võib teostada:
1
avalikult, politseivärvides alarmsõidukiga;
2
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
- kehtis kuni 31.12.2011
3
politseiametnikud varjatult, eritunnusteta sõidukiga ja riietuses liiklus- ja muude õigusrikkumiste tõkestamiseks;
4
teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga;
5
kombineeritult, kasutades punktides 1–3 nimetatud meetodeid või
6
liiklusalase politseioperatsiooniga.
1
1)]]>
Liiklusjärelevalve teostamisel võidakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51–71), artikli 2 punktis 4 nimetatud ettevõtja kasutatav buss või üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto või haagis kontrolliks välja valida käesoleva seaduse § 2002 punktides 1–3 kogutud andmete alusel.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
1
2)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatu ei takista sõidukit kontrolliks välja valida ka juhuvaliku alusel või kui on põhjust arvata, et sõidukil võib esineda käesoleva seaduse § 73 lõikes 71 nimetatud oluline või ohtlik rike või puudus.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
1
3)]]>
Teisaldatava automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisel sõidukiiruse mõõtmiseks paigaldab liiklusjärelevalve teostaja enne sõidukiiruse mõõtmist kiirusmõõturi asukohta automaatkontrolli osutusmärgi:
1
väljaspool asulat 300 kuni 500 meetri kaugusele;
2
asulas 150 kuni 300 meetri kaugusele.
RT I
2026-07-09
5
109072026005
2026-08-01
1
4)]]>
Kui automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisel sõidukiiruse mõõtmiseks on rikutud käesoleva paragrahvi lõikes 13 sätestatud nõudeid, on sõidukiiruse mõõtmise tulemus kehtetu.
RT I
2026-07-09
5
109072026005
2026-08-01
1
5)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud osutusmärgi paigaldamise täpsemad nõuded kehtestab
määrusega.
RT I
2026-07-09
5
109072026005
2026-08-01
2
Automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga kogutud liiklusalaste õigusrikkumiste andmeid töödeldakse politsei andmekogus.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-01
3
Kehtetu -
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-01
4
Kehtetu -
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-01
5
Kehtetu -
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-01
6
Mõõtevahendi kasutamisel tuleb järgida mõõtemetoodikat ja tootja kasutusjuhendi nõudeid.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
7
Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab
määrusega.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
8
Nõuded sõiduki massi mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele
määrusega.
RT I
2018-01-11
1
111012018001
2018-06-01
9
Nõuded liiklusjärelevalve teostamisel lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele kehtestab
määrusega.
RT I
2018-05-25
1
125052018001
2019-01-01
200
Sõiduki peatamine ja tehnonõuetele vastavuse kontroll liiklusjärelevalve teostamisel
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
1
Peatamise märguande juhile annab liiklusjärelevalve teostaja:
1
käega (sauaga, helkurkettaga, punase märgutulega);
2
politseivärvides alarmsõidukist käesoleva lõike punktis 1 loetletud märguannetega või valjuhääldi kaudu;
3
ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga;
4
tsiviilvärvides alarmsõidukist sisselülitatud sinise ja punase vilkuriga või sisselülitatud sinise ja punase märgutulega, andes vajaduse korral lisaks valjuhääldi kaudu korralduse sõiduki peatamiseks.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
2
Kui liiklusjärelevalve teostaja on tõstnud käe üles ja osutab peatumiskohta, peab juht kohe peatuma osutatud kohal. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole kohta näidanud, tuleb peatuda parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal.
3
Kehtetu -
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
4
Kehtetu -
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
5
Sõiduk tuleb peatada selliselt, et juhil oleks võimalik seisma jääda parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal, nii et see ei ohustaks ega takistaks liiklust.
6
Sõiduki peatamine peab olema võimalikult lühiajaline.
7
Sõidukit ei tohi, välja arvatud erakorralistel asjaoludel, peatada:
1
piiratud nähtavusega teelõigul;
2
kurvis;
3
tee tõusu lõpul ja vahetult pärast tõusu;
4
ristmikul ja vahetult enne ristmikku;
5
jalakäijate ülekäigukohal ja vahetult enne seda;
6
raudteeülesõidukohal ja vahetult enne seda;
7
kohas, kus seisev sõiduk teeks võimatuks teiste sõidukite liikluse või takistaks jalakäijaid või
8
muus ohtlikus kohas.
8
Kindlal liinil sõitvat ühissõidukit ei peatata. Kindlal liinil olevat ühissõidukit tohib peatada kontrollimiseks kuni kolmeks minutiks. Rahvaürituste läbiviimise tagamiseks ja tähtsate riiklike külaliste saatmise ajal võib kindlal liinil sõitva ühissõiduki vajaduse korral peatada kauemaks kui kolmeks minutiks.
9
Sisselülitatud erisignaalseadmega alarmsõidukit võib peatada juhul, kui on alust arvata, et sõiduk on ärandatud, seda kasutatakse kuritegelikul eesmärgil, seda juhib joobeseisundis isik või kui sellega tekitati liiklusõnnetus.
10
Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatuse ja korra kehtestab
määrusega.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
200
1. ]]>
Liiklusjärelevalve infosüsteem
1
Liiklusjärelevalve infosüsteem on valdkonna eest vastutava ministri asutatud andmekogu, mille eesmärk on käesoleva seaduse §-s 2002 nimetatud andmete elektrooniline talletamine, süstematiseerimine, asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete alusel järelevalve teostamine ning aruannete ja analüüside koostamine.
2
Liiklusjärelevalve infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.
3
Liiklusjärelevalve infosüsteemi vastutav töötleja on Kliimaministeerium.
RT I
2023-06-30
1
130062023001
2023-07-01
4
Liiklusjärelevalve infosüsteemi põhimääruse kehtestab
määrusega.
RT I
2012-03-02
5
102032012005
2012-03-12
200
2. ]]>
Liiklusjärelevalve infosüsteemi kantavad andmed
Liiklusjärelevalve infosüsteemi kantakse:
1
teedel liiklusjärelevalve teostamisel kogutud andmed mootorsõidukite ja haagiste tehnoseisundi, veose paigutamise, kinnitamise ja katmise, massi, teljekoormuse ja mõõtmete, teekasutustasu tasumise, autojuhtide sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise, seaduse või välislepingu alusel veo teostamiseks nõutavate dokumentide ning ohtliku veose autoveo kontrollimise kohta, samuti kontrollimise käigus tuvastatud süüteo kvalifikatsioon ja karistuse liik, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raskete rikkumiste andmed;
RT I
2020-06-30
8
130062020008
2020-07-01
2
ettevõttes autojuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise kontrollimisel kogutud andmed;
RT I
2012-03-02
5
102032012005
2012-07-01
3
välislepingu alusel välisriigist Kliimaministeeriumile saadetud andmed Eesti vedaja kontrollimisel avastatud autoveo- või liiklusalase õigusrikkumise ja selle osas kohaldatud karistuste kohta, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raskete rikkumiste andmed;
RT I
2023-06-30
1
130062023001
2023-07-01
4
autoveoseaduse § 48 lõikes 2 nimetatud andmed hea maine nõudele mittevastavaks tunnistatud veokorraldusjuhi kohta.
RT I
2018-01-11
1
111012018001
2018-06-01
200
3. ]]>
Piiriülene andmevahetus liiklusnõuete rikkumise ja teemaksu tasumata jätmise korral
RT I
2021-11-30
4
130112021004
2021-12-01
1
Eestis on Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumisega ja teemaksu tasumata jätmisega seotud sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetuse pädevaks asutuseks Transpordiamet.
RT I
2021-11-30
4
130112021004
2021-12-01
2
Käesolevas paragrahvis sätestatud andmevahetust kohaldatakse teise Euroopa Liidu liikmesriigi sõidukiga toimepandud järgmiste rikkumiste korral vastavalt õigusrikkumise toimumise Euroopa Liidu liikmesriigi õigusaktides sätestatule:
RT I
2021-11-30
4
130112021004
2021-12-01
1
lubatud sõidukiiruse ületamine;
2
turvavöö kinnitamise või lapse turvasüsteemi kasutamise nõude rikkumine;
3
foori punase tule või muu peatumissignaali eiramine;
4
sõiduki juhtimine joobeseisundis või lubatud alkoholi piirmäära ületades;
5
sõiduki juhtimine narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine mõju all;
6
kiivri mittekasutamine;
7
keelatud sõiduraja kasutamine;
8
mobiiltelefoni või muu sidevahendi keelatud kasutamine juhtimise ajal;
9
teemaksu tasumata jätmine.
RT I
2021-11-30
4
130112021004
2021-12-01
3
Transpordiametil on õigus teise Euroopa Liidu liikmesriigi sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetamiseks määratud pädeva asutuse poolt esitatud päringu töötlemiseks edastada päringu esitanud pädevale asutusele üksnes käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud ulatuses ja korras sõiduki andmeid, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja või kasutaja rahvastikuregistrisse kantud andmeid või juriidilise isiku äriregistrisse kantud andmeid.
RT I
2014-02-14
1
114022014001
2014-02-24
4
Transpordiametil on õigus saada andmeid teises Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud sõiduki, selle omaniku või vastutava kasutaja või kasutaja kohta selle liikmesriigi sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetamiseks määratud pädevalt asutuselt.
RT I
2014-02-14
1
114022014001
2014-02-24
5
Transpordiameti või teise Euroopa Liidu liikmesriigi sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetamiseks määratud pädeva asutuse esitatud päringu vastust säilitatakse üks aasta päringu esitamise kuupäevast arvates, pärast mida päringu andmed kustutatakse.
RT I
2014-02-14
1
114022014001
2014-02-24
6
Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumistega ning teemaksu tasumata jätmisega seotud andmete vahetamise korra ja andmete vahetamiseks vajalike andmete loetelu ning aruandluse korra kehtestab
määrusega.
RT I
2021-11-30
4
130112021004
2021-12-01
15
VASTUTUS
201
Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt
1
Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
2
Sama teo eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
RT I
2014-07-12
1
112072014001
2015-01-01
202
Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku mootorsõidukit või trammi juhtima lubamine
1
Vastava kategooria mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku mootorsõidukit või trammi juhtima lubamise eest mootorsõiduki või trammi omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
2
Sama teo eest, kui mootorsõidukit, maastikusõidukit või trammi juhtima lubatud isikul on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
RT I
2014-07-12
1
112072014001
2015-01-01
3
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
RT I
2012-03-02
5
102032012005
2012-03-12
203
Registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimine
Kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
204
Registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõidukit või maastikusõidukit juhtima lubamine
1
Kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõidukit või maastikusõidukit juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
RT I
2012-03-02
5
102032012005
2012-03-12
205
Riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimine
Riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
206
Mitteloetava riikliku registreerimismärgiga mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimine
Nõutavalt kauguselt mitteloetava riikliku registreerimismärgiga mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest –karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.
207
Tehnonõuetele ja erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki, autorongi, masinrongi või trammi juhtimine
RT I
2021-03-30
1
130032021001
2021-04-09
1
Tehnonõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki, samuti autorongi või masinrongi, mille koosseisus on tehnonõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud haagis, või trammi juhtimise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
RT I
2021-03-30
1
130032021001
2021-04-09
2
Sama teo eest, kui see pandi toime bussiga, üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautoga või bussist või üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautost koosneva autorongiga, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
RT I
2018-01-11
1
111012018001
2018-06-01
208
Tehnonõuetele ja erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit, autorongi, masinrongi või trammi juhtima lubamine
RT I
2021-03-30
1
130032021001
2021-04-09
1
Tehnonõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit, samuti autorongi või masinrongi, mille koosseisus on tehnonõuetele või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud haagis, või trammi juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
RT I
2021-03-30
1
130032021001
2021-04-09
2
Sama teo eest, kui see pandi toime bussi, üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto või bussist või üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautost koosneva autorongi omaniku, valdaja, tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
3
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
RT I
2018-01-11
1
111012018001
2018-06-01
209
Tehnilise rikkega mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimine
Mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest, millel tehnilise rikke tõttu ei ole omal jõul lubatud sõita, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
210
Tehnilise rikkega mootorsõidukit või maastikusõidukit juhtima lubamine
1
Mootorsõidukit või maastikusõidukit, millel omal jõul ei ole lubatud sõita, juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
RT I
2012-03-02
5
102032012005
2012-03-12
210
1. ]]>
Üle 12 000 kilogrammi lubatud täismassiga sõiduki, autorongi ja masinrongiga maksimaalse lubatud täismassi ületamine
Üle 12 000 kilogrammi lubatud täismassiga sõiduki, autorongi või masinrongi, mille maksimaalset lubatud täismassi ületatakse 20 protsendi võrra või rohkem, juhtimise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
RT I
2018-01-11
1
111012018001
2018-06-01
210
2. ]]>
Üle 12 000 kilogrammi lubatud täismassiga sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille maksimaalset lubatud täismassi on ületatud, juhtima lubamine
1
Üle 12 000 kilogrammi lubatud täismassiga sõiduki, autorongi või masinrongi, mille maksimaalset lubatud täismassi ületatakse 20 protsendi võrra või rohkem, juhtima lubamise eest selle omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
RT I
2012-03-02
5
102032012005
2012-03-12
210
3. ]]>
Kuni 12 000 kilogrammi lubatud täismassiga sõiduki, autorongi ja masinrongiga maksimaalse lubatud täismassi ületamine
Kuni 12 000 kilogrammi lubatud täismassiga sõiduki, autorongi või masinrongi, mille maksimaalset lubatud täismassi ületatakse 25 protsendi võrra või rohkem, juhtimise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
RT I
2018-01-11
1
111012018001
2018-06-01
210
4. ]]>
Kuni 12 000 kilogrammi lubatud täismassiga sõiduki, autorongi ja masinrongi, mille maksimaalset lubatud täismassi on ületatud, juhtima lubamine
1
Kuni 12 000 kilogrammi lubatud täismassiga sõiduki, autorongi või masinrongi, mille maksimaalset lubatud täismassi ületatakse 25 protsendi võrra või rohkem, juhtima lubamise eest selle omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
RT I
2012-03-02
5
102032012005
2012-03-12
210
5. ]]>
Mootorsõiduki juhtimine kiiruspiiriku kasutamise nõudeid rikkudes
Mootorsõiduki juhtimise eest, millel puudub kohustuslik kiiruspiirik, mille kiiruspiirik ei ole töökorras või kiiruspiiriku tööd häirida võimaldava seadme kasutamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
RT I
2018-01-11
1
111012018001
2018-06-01
210
6. ]]>
Mootorsõiduki juhtima lubamine kiiruspiiriku kasutamise nõudeid rikkudes
1
Mootorsõidukit, millel puudub kohustuslik kiiruspiirik või mille kiiruspiirik ei ole töökorras, juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
RT I
2012-03-02
5
102032012005
2012-03-12
211
Mootorsõiduki juhtimine sõidumeeriku kasutamise nõudeid rikkudes
Mootorsõiduki juhtimise eest, millel puudub kohustuslik sõidumeerik või mille sõidumeerik ei ole töökorras või on nõuetekohaselt plommimata, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
212
Sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumine mootorsõidukijuhi poolt
Mootorsõidukijuhi poolt teiste tööde tööaja käsitsi salvestuslehtedele või väljatrükile kandmata või digitaalsesse sõidumeerikusse manuaalselt sisestamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
213
Mootorsõidukit juhtima lubamine sõidumeeriku kasutamise nõudeid rikkudes
1
Mootorsõidukit, millel puudub kohustuslik sõidumeerik, mille sõidumeerik ei ole töökorras või on nõuetekohaselt plommimata või mille sõidumeerikule on paigaldatud tööd häirida võimaldav seade, juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
RT I
2014-07-12
1
112072014001
2015-01-01
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
RT I
2012-03-02
5
102032012005
2012-03-12
214
Sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata jätmine või sõidumeeriku või selle plommi tahtlik rikkumine
Mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata jätmise või sõidumeeriku või selle plommi tahtliku rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
215
Sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadme kasutamine
Sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadmega varustatud mootorsõiduki juhtimise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
RT I
2018-01-11
1
111012018001
2018-06-01
216
Sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadme paigaldamine või eemaldamata jätmine
1
Sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadme paigaldamise või sõidumeeriku töökojas kontrollimisel käesoleva seaduse § 136 lõike 3 punktis 5 nimetatud seadme eemaldamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
RT I
2012-03-02
5
102032012005
2012-03-12
217
Analoog- või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamise nõuete rikkumine
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
1
Mootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
217
1. ]]>
Analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumine
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
1
Mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
RT I
2018-01-11
1
111012018001
2018-06-01
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
217
2. ]]>
Teise isiku juhikaardi kasutamine
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
Teise isiku juhikaardi kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
RT I
2018-01-11
1
111012018001
2018-06-01
218
Omavoliliselt ümberehitatud mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimine
Omavoliliselt ümberehitatud mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
219
Keskkonnaohtliku mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimine
Mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest, mille heitmete saasteainesisaldus või tekitatav müra ületab kehtestatud normatiivi, –karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
220
Keskkonnaohtlikku mootorsõidukit või maastikusõidukit juhtima lubamine
1
Mootorsõidukit või maastikusõidukit, mille heitmete saasteainesisaldus või tekitatav müra ületab kehtestatud normatiivi, juhtima lubamise eest selle omaniku või valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
RT I
2012-03-02
5
102032012005
2012-03-12
221
Juhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine foori keelava tule ajal
RT I
2014-07-12
1
112072014001
2015-01-01
1
Juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
RT I
2014-07-12
1
112072014001
2015-01-01
2
Sama teo eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
3
Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.
222
Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale tee mitteandmine
1
Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale tee mitteandmise eest, samuti reguleerimata ülekäiguraja ees naaberreal peatunud sõidukist möödumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
2
Sama teo eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
3
Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.
223
Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine
1
Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
2
Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.
224
Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades
1
Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
2
Sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
3
Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt:
1
kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud;
2
kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.
224
1. ]]>
Mootorsõidukijuhi õpetaja ja juhendaja poolt õppesõidu ja sõidupraktika läbiviimine joobeseisundis
1
Mootorsõidukijuhi õpetaja või juhendaja poolt õppesõidu või sõidupraktika läbiviimise eest joobeseisundis või käesoleva seaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
2
Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.
RT I
2014-07-12
1
112072014001
2015-01-01
224
2. ]]>
Jalgratta, kergliikuri või pisimopeedi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületanuna
Jalgratta, kergliikuri või pisimopeedi juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületanuna –karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
225
Joobes isiku mootorsõidukit, maastikusõidukit või trammi juhtima lubamine või talle juhtimise üleandmine
1
Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi omaniku, valdaja või juhi poolt teadvalt joobeseisundis või käesoleva seaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis isiku mootorsõidukit, maastikusõidukit või trammi juhtima lubamise või talle juhtimise üleandmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
RT I
2014-07-12
1
112072014001
2015-01-01
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
RT I
2012-03-02
5
102032012005
2012-03-12
226
Liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine
1
Alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni.
RT I
2017-07-07
1
107072017001
2017-11-01
2
Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.
227
Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine
1
Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis –karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.
2
Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
3
Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
4
Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.
5
Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist:
1
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni;
2
käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni;
3
käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.
228
Mootorsõiduki juhtimine, milles asub kiirusemõõteseadet avastav või selle tööd häiriv seade
Mootorsõiduki juhtimise eest, milles asub kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
229
Automaatse liiklusjärelevalve süsteemi tegevuse takistamine või häirimine
Automaatse liiklusjärelevalve süsteemi mõõtmistegevuse korrapärase toimimise takistamise või häirimise eest viisil, mis tegi võimatuks õigusrikkumise andmete nõuetekohase dokumenteerimise või salvestamise –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
230
Möödasõidunõuete rikkumine
1
Mootorsõidukijuhi poolt möödasõidunõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
2
Sama teo eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht, –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
3
Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni.
231
Sõitmine vastassuunavööndis
1
Mootorsõiduki juhi poolt vastassuunavööndis sõitmise eest, välja arvatud juhul, kui see on liiklusnõuetes lubatud, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
2
Sama teo eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht, –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
3
Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni.
RT I
2018-05-31
1
131052018001
2019-01-01
232
Raudteeülesõidukoha ületamise nõuete rikkumine
Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt raudteeülesõidukoha ületamise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
233
Sõidueesõiguse kasutamise takistamine
Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõidueesõiguse mitteandmise eest eritalituse sõidukile liiklusnõuetes ettenähtud juhul –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
234
Sõiduki peatamise märguande eiramine
1
Sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.
2
Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.
235
Maastikusõiduki peatamise märguande eiramine
Maastikusõidukijuhi poolt maastikusõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.
236
Liiklusõnnetusest mitteteatamine
1
Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
2
Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.
237
Liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmine
1
Liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.
2
Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.
238
Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumine
Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
239
Turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmine
RT I
2018-05-31
1
131052018001
2019-01-01
Turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi või sõitja poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
RT I
2018-05-31
1
131052018001
2019-01-01
239
1. ]]>
Motokiivri kasutamise nõuete rikkumine
Motokiivri kasutamise nõuete rikkumise eest sõidukijuhi või sõitja poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
RT I
2018-05-31
1
131052018001
2019-01-01
240
Lapse ohutuse nõuete rikkumine
1
Sõidukijuhi poolt turvavöö või muu turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata alla 16-aastase lapse sõidutamise eest, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui isikut on varem karistatud sama teo eest, –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
241
Peatumise või parkimise nõuete rikkumine
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
1
Sõiduki peatumise või parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud peatumis- või parkimiskorda või -viisi rikkudes –karistatakse rahatrahviga kuni 12 trahviühikut.
2
Sõiduki peatumise või parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud peatumis- või parkimiskorda või -viisi rikkudes nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, –karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
242
Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine
1
Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.
RT I
2014-07-12
1
112072014001
2015-01-01
2
Sama teo eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
3
Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.
243
Digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi andmete kopeerimise nõuete rikkumine
1
Digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi andmete õigeks ajaks kopeerimata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
243
1. ]]>
Digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi andmete tahtlik rikkumine
1
Digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi andmete tahtliku rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
RT I
2018-01-11
1
111012018001
2018-06-01
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
244
Mootorsõidukijuhi mõjutamine töö-, sõidu- ja puhkeaja nõudeid rikkuma
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
1
Mootorsõidukijuhile töökäsu andmise eest või töö korraldamise eest selliselt, et selle nõuetekohane täitmine eeldaks mootorsõidukijuhilt käesoleva seadusega kehtestatud töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete rikkumist, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 252 nimetatud juhud, –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
RT I
2012-03-02
5
102032012005
2012-03-12
245
Mootorsõidukijuhile kehtestatud nädala sõiduaja nõuete rikkumine
Kehtestatust pikema nädala sõiduaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
246
Mootorsõidukijuhile kehtestatud ööpäevase sõiduaja nõuete rikkumine
1
Kehtestatust kuni kaks tundi pikema ööpäevase sõiduaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
2
Kehtestatust üle kahe tunni pikema ööpäevase sõiduaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
RT I
2018-01-11
1
111012018001
2018-06-01
247
Mootorsõidukijuhile kehtestatud kahe järjestikuse nädala sõiduaja nõuete rikkumine
Kehtestatust pikema kahe järjestikuse nädala sõiduaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
248
Mootorsõidukijuhile kehtestatud vaheaja nõuete rikkumine
1
Kehtestatud vaheaja mittekasutamise eest pärast 4,5-tunnist sõiduaega mootorsõidukijuhi poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
2
Kehtestatust lühema vaheaja kasutamise eest pärast 4,5-tunnist sõiduaega mootorsõidukijuhi poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
249
Mootorsõidukijuhile kehtestatud ööpäevase puhkeaja nõuete rikkumine
1
Kehtestatust kuni kaks tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
2
Kehtestatust üle kahe tunni lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
RT I
2018-01-11
1
111012018001
2018-06-01
250
Mootorsõidukijuhile kehtestatud iganädalase puhkeaja nõuete rikkumine
Kehtestatust lühema iganädalase puhkeaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
251
Mootorsõidukijuhile kehtestatud töögraafikunõuete rikkumine
1
Regulaarsel sõitjateveol, kui liini pikkus on alla 50 kilomeetri, kehtestatud töögraafiku esitamata jätmise eest järelevalvet teostavale ametnikule mootorsõidukijuhi poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
2
Regulaarsel sõitjateveol, kui liini pikkus on alla 50 kilomeetri, kehtestatud töögraafiku järgimata jätmise eest mootorsõidukijuhi poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
252
Mootorsõidukijuhi töögraafiku koostamise nõuete rikkumine sõiduki valdaja poolt
1
Regulaarsel sõitjateveol, kui liini pikkus on alla 50 kilomeetri, nõuetekohase töögraafiku juhile andmata jätmise või töö- ja puhkeaja nõudeid eirava graafiku koostamise eest mootorsõiduki valdaja poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
RT I
2012-03-02
5
102032012005
2012-03-12
253
Mootorsõidukijuhile kehtestatud iganädalase tööaja nõuete rikkumine
Kehtestatust pikema iganädalase tööaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
254
Trammijuhile kehtestatud töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine
Trammijuhile kehtestatud töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise eest trammijuhi poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
255
Juhi mõjutamine töö- ja puhkeaja nõudeid rikkuma
Kehtetu -
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
256
Ohtlike ainete ja esemete autoveol kõrgendatud ohuga seotud nõuete rikkumine
Kehtetu -
RT I
2014-07-12
1
112072014001
2015-01-01
257
Ohtlike ainete ja esemete autoveol keskmise ohuga seotud nõuete rikkumine
Kehtetu -
RT I
2014-07-12
1
112072014001
2015-01-01
258
Ohtlike ainete ja esemete autoveol väikese ohuga seotud nõuete rikkumine
Kehtetu -
RT I
2014-07-12
1
112072014001
2015-01-01
259
Jalakäija, kergliikurijuhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumine
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
1
Jalakäija, kergliikurijuhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 2242, 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 15 trahviühikut.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
2
Sama teo eest:
1
kui see on toime pandud lubatud alkoholi piirmäära ületanuna või joobeseisundis;
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
2
kui sellega on tekitatud inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus või
3
kui sellega on tekitatud varaline kahju või liiklusoht, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
260
Maastikusõiduki liiklemise nõuete rikkumine
Maastikusõiduki liiklemise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
261
Mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja kohustuse rikkumine
1
Mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja poolt käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 või 4 sätestatud kohustuse mittetäitmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
261
1. ]]>
Tee püsivust ohustava sõiduki, autorongi ja masinrongiga liiklemine
Kehtetu -
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
261
2. ]]>
Tee püsivust ja liiklusohutust ohustava sõidukiga liiklemine
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
1
Sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
RT I
2018-01-11
1
111012018001
2018-06-01
2
Kehtetu -
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
261
3. ]]>
Tee püsivust ja liiklusohutust ohustava liikluse lubamine
1
Käesoleva seaduse §-s 2612 nimetatud sõiduki, autorongi või masinrongiga liigelda lubamise eest selle omaniku, valdaja või käitamise eest vastutava isiku poolt, samuti sõidukite liiklemise lubamise eest suletud teel või teeosal, mis ei ole liiklemiseks ette nähtud –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
261
4. ]]>
Liikluskorraldusvahendi nõuetevastane paigaldamine
1
Liikluskorraldusvahendi paigaldamata jätmise, nõuetevastase paigaldamise või ettenähtud ajaks kõrvaldamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
261
5. ]]>
Liiklusvälise teabevahendi omavoliline paigaldamine
1
Teele või tee kaitsevööndi alale liiklusvälise teabevahendi paigaldamise eest tee omaniku loata –karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
261
6. ]]>
Veoautot juhtima lubamine teekasutustasu tasumata
1
Teekasutustasu tasuma kohustatud isiku poolt veoautot avalikult kasutataval teel juhtima lubamise eest, kui teekasutustasu on tasumata, –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5000 eurot.
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
261
7. ]]>
Veoautot juhtima lubamine väiksemas määras tasutud teekasutustasuga
1
Teekasutustasu tasuma kohustatud isiku poolt veoautot avalikult kasutataval teel juhtima lubamise eest, kui teekasutustasu on tasutud väiksemas määras, –karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 2500 eurot.
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
261
8. ]]>
Veoauto juhtimine teekasutustasu tasumata
Veoauto juhtimise eest avalikult kasutataval teel, kui teekasutustasu on tasumata, –karistatakse rahatrahviga kuni 125 trahviühikut.
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
261
9. ]]>
Veoauto juhtimine väiksemas määras tasutud teekasutustasuga
Veoauto juhtimise eest avalikult kasutataval teel, kui teekasutustasu on tasutud väiksemas määras, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
RT I
2023-12-22
1
122122023001
2024-01-01
261
10. ]]>
Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli nõuete rikkumine
1
Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollile esitatud nõuete rikkumise eest, kui sellega põhjustati oluline oht või tekitati kahju inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
RT I
2021-03-30
1
130032021001
2021-04-09
261
11. ]]>
Toimingu tegemata jätmise tõttu sõiduki liiklusregistrist kustutamine
1
Käesoleva seaduse § 77 lõikes 85 ettenähtud toimingu tegemata jätmise eest, kui selle tulemusena sõiduk on alusetult liiklusregistrist kustutatud, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
2
Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2026-01-01
262
Kirjalikus hoiatamismenetluses kohaldatava hoiatustrahvi määrad
Kirjalikus hoiatamismenetluses kohaldatakse hoiatustrahvi järgmiselt:
1
suurima lubatud sõidukiiruse ületamise korral määratakse hoiatustrahv, mille suurus eurodes saadakse lubatud sõidukiirust ületanud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga 7;
RT I
2024-06-29
1
129062024001
2025-01-01
2
sõiduki peatumise või parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud peatumis- või parkimiskorda või -viisi rikkudes või ristmikul seismisega teiste liiklejate võimaliku takistamise või ühissõidukiraja lubamatu kasutamise eest määratakse hoiatustrahv suurusega 40 eurot;
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
3
käesoleva paragrahvi punktis 2 kirjeldatud teo eest viisil, mis on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, määratakse hoiatustrahv suurusega 80 eurot;
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
4
keelava fooritule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest määratakse hoiatustrahv suurusega 80 eurot;
RT I
2024-06-29
1
129062024001
2025-01-01
5
käesoleva paragrahvi punktis 4 kirjeldatud teo eest viisil, mis on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, määratakse hoiatustrahv suurusega 190 eurot;
6
tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise korral määratakse hoiatustrahv suurusega 160 eurot;
RT I
2024-06-29
1
129062024001
2025-01-01
7
liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustuskohustusega hõlmatud sellise sõiduki liikluses kasutamise korral, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust, määratakse hoiatustrahv suurusega 160 eurot.
RT I
2024-06-29
1
129062024001
2025-01-01
262
1. ]]>
Lühimenetluses menetletavad väärteod ja kohaldatava mõjutustrahvi määrad
1
Kohtuväline menetleja kohaldab väärteomenetluse alustamisel lühimenetlust käesoleva seaduse §-des 203 ja 206, § 207 lõikes 1, § 221 lõikes 1, § 222 lõikes 1, § 227 lõikes 1, § 230 lõikes 1, § 231 lõikes 1, §-des 232, 239, 2391 ja 241, § 242 lõikes 1, § 259 lõikes 1 ning §-des 2618 ja 2619 sätestatud väärteokoosseisude korral. Lühimenetlust ei kohaldata käesoleva seaduse § 259 lõikes 1 sätestatud väärteokoosseisu korral, kui on rikutud § 69 lõikes 1 sätestatud nõuet.
RT I
2018-05-31
1
131052018001
2019-01-01
2
Lühimenetluses kohaldatakse mõjutustrahvi järgmiselt:
1
käesoleva seaduse §-s 203, § 207 lõikes 1, § 230 lõikes 1, § 231 lõikes 1 ning §-des 232 ja 2618 sätestatud väärtegude korral määratakse mõjutustrahv suurusega 160 eurot;
RT I
2024-06-29
1
129062024001
2025-01-01
2
käesoleva seaduse § 221 lõikes 1, § 222 lõikes 1, §-des 239 ja 2391, § 241 lõikes 2 ja §-s 2619 sätestatud väärtegude korral määratakse mõjutustrahv suurusega 80 eurot;
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
3
käesoleva seaduse §-s 206, § 241 lõikes 1, § 242 lõikes 1 ja § 259 lõikes 1 sätestatud väärtegude korral määratakse mõjutustrahv suurusega 40 eurot;
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-09
4
käesoleva seaduse § 227 lõikes 1 sätestatud väärteo korral määratakse mõjutustrahv, mille suurus eurodes saadakse lubatud suurimat sõidukiirust ületatud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga 7.
RT I
2024-06-29
1
129062024001
2025-01-01
3
Kohtuväline menetleja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteokoosseisu korral kohaldada mõjutusmeedet.
RT I
2021-05-28
11
128052021011
2021-06-07
4
Käesoleva seaduse § 227 lõikes 1 sätestatud väärteo korral võib mõjutusmeetmena määrata 45-minutilise rahunemispeatuse, mille vältel on sõiduki juht koos sõidukiga kohustatud viibima kohtuvälise menetleja määratud asukohas.
RT I
2021-05-28
11
128052021011
2021-06-07
263
Menetlus
1
Käesoleva seaduse §-des 201–2619 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
RT I
2017-07-04
5
104072017005
2017-12-20
1
1)]]>
Käesoleva seaduse §-s 26110 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Transpordiamet.
RT I
2021-03-30
1
130032021001
2021-04-09
2
Käesoleva seaduse §-des 241 ja 261 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on ka valla- või linnavalitsus.
3
Käesoleva seaduse §-des 2612–2615 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
1
väärteo toimepanemise korral riigiteel ka Transpordiamet;
2
väärteo toimepanemise korral kohaliku omavalitsuse teel ka valla- või linnavalitsus.
4
Käesoleva seaduse §-des 213, 217–2172 ja 243–254 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on ka Tööinspektsioon.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
4
1)]]>
Käesoleva seaduse §-des 2616–2619 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet.
RT I
2017-07-04
5
104072017005
2017-12-20
4
2)]]>
Käesoleva seaduse §-s 26111 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on Keskkonnaamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning Transpordiamet.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2026-01-01
5
Kohtuväline menetleja või kohus konfiskeerib käesoleva seaduse §-des 215 ja 228 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme.
RT I
2015-03-23
3
123032015003
2015-07-01
16
RAKENDUSSÄTTED
264
Üleminekusätted
1
Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud juhiluba annab juhiloa omajale õiguse juhtida käesoleva seaduse §-s 93 sätestatud kategooria mootorsõidukeid alljärgnevalt kuni käesoleva seaduse jõustumisel kehtiva juhiloa kehtivusaja lõpuni või kuni juhiloa vahetamiseni:
1
mopeedi juhiluba annab õiguse juhtida AM-kategooria mootorsõidukit;
2
A1-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida A1-kategooria mootorsõidukit;
3
A-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida A-kategooria mootorsõidukit juhiloale kantud piirangute ulatuses;
4
B1-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida B1-kategooria mootorsõidukit;
5
B-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida B-kategooria mootorsõidukit;
6
BE-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida BE-kategooria autorongi;
7
C1-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida C1-kategooria mootorsõidukit;
8
C1E-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida C1E-kategooria autorongi;
9
C-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida C-kategooria mootorsõidukit;
10
CE-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida CE-kategooria autorongi;
11
D1-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida D1-kategooria mootorsõidukit;
12
D1E-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida D1E-kategooria autorongi;
13
D-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida D-kategooria mootorsõidukit;
14
DE-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida DE-kategooria autorongi;
15
T- või R-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida T-kategooria mootorsõidukit;
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
16
mis tahes mootorsõidukikategooria juhiluba annab õiguse juhtida mopeedi ja maastikusõidukit.
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhiloa vahetamisel märgitakse uuele juhiloale, millise kategooria mootorsõiduki või autorongi juhtimisõigus isikul on, lähtudes lõike 1 punktides 1–16 nimetatust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
3
B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik võib 2016. aasta 1. jaanuarini juhtida C-kategooria mootorsõidukit, mis on kantud enne käesoleva seaduse jõustumist liiklusregistrisse, tingimusel et mootorsõiduki registrimass ei ületa 3500 kg, või sama mootorsõidukit koos kerghaagisega.
4
Isiku puhul, kelle juhiloa kehtivuse tähtaeg on käesoleva seaduse jõustumise hetkel möödunud, kohaldatakse juhtimisõiguse taastamisele käesoleva seaduse § 129 lõiget 4.
5
Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tähtpäevani kasutusel olnud mopeedid, millel puuduvad sõiduki maaletoomise ja tollivormistuse lõpetamist tõendavad dokumendid ja/või sõiduki seaduslikku omandamist ja valdamist tõendav dokument, registreeritakse omaniku kirjaliku kinnituse alusel sõiduki seadusliku omandamise kohta, kui nimetatud dokumentide taastamine ei ole võimalik.
6
Enne käesoleva seaduse jõustumist kasutusel olnud mopeedid, välja arvatud pisimopeedid, peavad olema registreeritud ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.
7
Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud reguleerija kvalifikatsiooni tõendavad tunnistused kehtivad 2013. aasta 1. jaanuarini.
8
Enne käesoleva seaduse jõustumist liiklusregistrisse kantud registerpandid jäävad kehtima.
9
Enne käesoleva seaduse jõustumist tehnonõuetele vastavuse kontrollijana töötanud isikule ei rakendata käesoleva seaduse § 74 lõike 1 punktis 1 või 2 esitatud nõudeid.
10
Enne käesoleva seaduse jõustumist mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud isikule ei rakendata käesoleva seaduse § 118 lõike 1 punktis 2 nimetatud nõudeid.
11
Mopeedi ja mopeediga võrdsustatud sõiduki juhtimiseks ei nõuta juhiluba isikult, kelle alaline elukoht ei ole Eestis. Mopeed ja mopeediga võrdsustatud sõiduk ei pea olema registreeritud, kui mopeedijuhi alaline elukoht ei ole Eestis.
12
Kuni 2015. aasta 1. jaanuarini võib T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi juhtida ka isik, kellel on C- või D-kategooria mootorsõiduki või C1- või D1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
13
B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik võib 2016. aasta 1. jaanuarini juhtida B-kategooria mootorsõidukit koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, tingimusel et haagis on kantud enne käesoleva seaduse jõustumist liiklusregistrisse ning haagise registrimass ei ületa 750 kg.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
14
Käesoleva seaduse § 93 lõike 3 punkt 6 kehtib alates 2013. aasta 19. jaanuarist. Kuni 2013. aasta 19. jaanuarini loetakse D1-kategooria mootorsõidukiks autot, mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni 16 sõitjat, või sama auto koos kerghaagisega.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
15
Käesoleva seaduse § 61 kohaldatakse intelligentsele transpordisüsteemile, mis töötatakse välja pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL artikli 6 kohase spetsifikatsiooni vastuvõtmist.
RT I
2012-05-25
7
125052012007
2012-06-04
16
Mootorsõiduki või selle haagise registrikande peatamist kohaldatakse ka liiklusregistris registreeritud sõiduki suhtes, mille tehnonõuetele vastavuse kehtivusest on möödunud kaks aastat ja enne 2014. aasta 1. oktoobrit sõlmitud liikluskindlustuse lepingu järgi ei ole viimase kahe aasta jooksul poliisi väljastatud.
RT I
2014-04-11
1
111042014001
2014-10-01
16
1)]]>
Käesoleva seaduse § 77 lõikes 61 nimetatud alusel saab mootorsõiduki registrist kustutamist taotleda kuni 2026. aasta 31. detsembrini juhul, kui sõiduki registrikanne on peatatud või sõiduk on registrist ajutiselt kustutatud ja on möödunud vähemalt kaks aastat viimase § 73 lõikes 6 nimetatud tehnonõuetele vastavuse kontrolli kehtivusest.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2025-10-01
16
2)]]>
Kui mootorsõiduki registrikanne on 2026. aasta 1. juuli seisuga olnud peatatud kauem kui seitse aastat, loetakse sõiduk käesoleva seaduse § 77 lõike 61 tähenduses kadunud sõidukiks ja 2026. aasta 1. novembril kustutab Transpordiamet selle registrist.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2025-01-01
17
Alates 2015. aasta 1. aprillist võib mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja esitada Transpordiametile § 102 lõikes 4 nimetatud paberil tervisetõendi ainult juhul, kui objektiivsetel põhjustel ei olnud tervisetõendit võimalik koostada või väljastada elektrooniliselt tervise infosüsteemi vahendusel.
RT I
2014-10-08
2
108102014002
2014-10-18
18
A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik võib 2016. aasta 1. jaanuarini juhtida B1-kategooria autot.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
19
Käesoleva seaduse § 74 lõikes 11 esitatud nõudeid ei rakendata tehnonõuetele vastavuse kontrollijana töötanud isikule, kui süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud enne käesoleva seaduse jõustumist.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
20
Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta I lisa kohast mehaanilist sõidumeerikut või IB lisa kohast digitaalset sõidumeerikut võib autoveol kasutada, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 165/2014 ei tulene teisiti.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
21
Käesoleva seaduse tähenduses loetakse mopeediks ka selline kahe- või kolmerattaline mootorsõiduk, mis on valmistatud enne 2003. aasta 9. novembrit ja mille valmistajakiirus ei ületa 50 kilomeetrit tunnis ja mille sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit või mille elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa nelja kilovatti.
RT I
2017-07-04
6
104072017006
2017-09-01
21
1)]]>
Kergliikuriks loetakse ka enne 2021. aasta 1. jaanuari turul kättesaadavaks tehtud ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektri jõul liikuvat sõidukit, mille valmistajakiirus ei ole suurem kui 25 kilomeetrit tunnis või mis ainult mootori jõul ei saa liikuda kiiremini kui 25 kilomeetrit tunnis.
RT I
2020-11-13
1
113112020001
2021-01-01
22
Teekasutustasu tasumise kohustust kohaldatakse alates 2018. aasta 1. jaanuarist.
RT I
2017-07-04
5
104072017005
2017-12-20
23
Käesoleva seaduse § 841 lõikes 2 nimetatud alarmsõidukijuht, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud alarmsõidukijuhi tähtajatu koolitustunnistus, peab täienduskoolituse läbima enne 2026. aasta 1. jaanuari.
RT I
2018-05-25
1
125052018001
2018-06-01
24
Käesoleva seaduse § 841 lõikes 3 sätestatut rakendatakse alates 2020. aasta 1. märtsist.
RT I
2018-05-25
1
125052018001
2018-06-01
25
Kuni 2018. aasta 1. juunini kehtinud autoveoseaduse alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud alarmsõidukijuhi koolitaja teatamiskohustus loetakse käesoleva seaduse jõustumisel täidetuks.
RT I
2018-05-25
1
125052018001
2018-06-01
26
Enne 2024. aasta 1. juulit automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogusse kantud andmeid töödeldakse edasi politsei andmekogus.
RT I
2024-06-29
4
129062024004
2024-07-01
27
Kui ajavahemikul 2025. aasta 1. jaanuarist kuni 30. juunini tekib käesoleva seaduse § 19027 alusel õigus taotleda registreerimistasu tagastamist, saab taotlust esitada alates 2025. aasta 1. juulist.
RT I
2024-08-17
1
117082024001
2025-01-01
264
1. ]]>
Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega seotud üleminekusätted
1
Erandina käesoleva seaduse § 99 lõike 6 esimeses lauses sätestatud tähtajast kehtib Eestisse alaliselt elama asunud isiku Ühendkuningriigi juhiluba 12 kuud alates:
1
Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisest, kui isik asus Eestisse alaliselt elama enne Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ilma lepinguta väljaastumist, või
2
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu kohase üleminekuperioodi lõppemisest, kui isik asus Eestisse alaliselt elama enne üleminekuperioodi lõppemist.
2
Eestis kehtib liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardina ka Ühendkuningriigi pädeva asutuse antud liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart.
RT I
2019-10-30
1
130102019001
2020-02-01
- Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisel
264
2. ]]>
Erandid Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorras
1
Atesteerimistunnistus, mille kehtivuse lõpu kuupäev on Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra (edaspidi eriolukord) ajal või 30 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 90 päeva pärast eriolukorra lõppemist.
2
Esmane juhiluba, mille kehtivuse lõpu kuupäev on eriolukorra ajal või 30 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 90 päeva pärast eriolukorra lõppemist.
3
Käesoleva seaduse § 101 lõiget 8 ja § 124 lõike 3 punkti 2 ei kohaldata eriolukorra ajal ja 90 päeva pärast eriolukorra lõppemist.
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ajavahemikul ei pea juhiloa asendamiseks või vahetamiseks esitama kehtivat tervisetõendit, kuid juht peab füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline mootorsõidukit või trammi juhtima ning tal ei tohi olla haigusi või tervisehäireid, mis takistavad mootorsõiduki või trammi ohutut juhtimist.
5
Eriolukorra ajal avaliku teenuse osutamise võimatuse või jätkusuutliku osutamise raskuste korral võib
käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud 90-päevast tähtaega määrusega täiendavalt pikendada kuni 180 päevani.
RT I
2020-05-06
1
106052020001
2020-05-07
264
3. ]]>
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/267 tuleneva ja nakkushaiguse levikuga seonduva erandi kohaldamine
RT I
2021-03-30
1
130032021001
2021-03-31
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/267, milles sätestatakse COVID-19 kriisi jätkumisega seoses ajutised erimeetmed, mis käsitlevad teatavate tunnistuste, litsentside ja lubade uuendamist või pikendamist, korraliste kontrollide ja jätkuõppe edasilükkamist teatavates transpordialaste õigusaktide valdkondades ning määruses 2020/698 osutatud teatavate ajavahemike pikendamist (ELT L 60, 22.02.2021, lk 1–20), artikli 3 lõikes 5, artikli 4 lõikes 6 ja artikli 5 lõikes 5 sätestatud mittekohaldamise erandi kasutamise otsustab
määrusega.
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ministri määrust võib rakendada tagasiulatuvalt alates 2021. aasta 23. märtsist.
RT I
2021-03-30
1
130032021001
2021-03-31
264
4. ]]>
Peatatud registrikandega mootorsõiduk ja haagis
1
Mootorsõiduk või selle haagis, mille registrikanne on peatatud, loetakse registreerimata sõidukiks ning selle kasutamine liikluses on keelatud. Erandkorras võib sellist mootorsõidukit või selle haagist kasutada liikluses käesoleva seaduse § 73 lõikes 74 nimetatud juhtudel.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2025-01-01
2
Mootorsõiduki või selle haagise registrikanne taastub, kui sõiduk vastab kehtivatele tehnonõuetele ning läbib tehnonõuetele vastavuse kontrolli.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2025-01-01
3
Mootorsõiduki või selle haagise omanik või vastutav kasutaja võib taotleda sõiduki registrikande peatamise asendamist sõiduki ajutise registrist kustutamisega.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2026-01-01
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul tuleb tõendada mootorsõiduki või selle haagise olemasolu Transpordiameti e-teenuste infosüsteemi kaudu või Transpordiameti büroos.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2026-01-01
5
Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel mootorsõiduki või selle haagise registrikande peatamise asendamiseks sõiduki ajutise registrist kustutamisega esitatud taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2026-01-01
264
5. ]]>
Toimingud peatatud registrikandega sõidukiga
Käesoleva seaduse § 77 lõikes 85 sätestatud toiming tuleb teha sõidukiga, mille registrikanne on 2026. aasta 1. juuli seisuga olnud peatatud kauem kui seitse aastat. Toiming tuleb teha hiljemalt 2026. aasta 31. oktoobriks.
RT I
2024-12-31
1
131122024001
2025-01-01
264
6. ]]>
Heiteta veoautole ja selle haagisele teekasutustasu rakendamise erisus ja teekasutustasust vabastamine
1
Käesoleva seaduse § 1903 lõigetes 31, 12 ja 13 sätestatud heiteta veoauto ja selle haagise teekasutustasu määrasid rakendatakse alates 2031. aasta 1. juulist.
2
Heiteta veoauto ja selle haagis on kuni 2031. aasta 30. juunini teekasutustasust vabastatud.
3
Käesoleva paragrahvi lõiget 2 rakendatakse tagasiulatuvalt 2026. aasta 1. jaanuarist.
RT I
2026-04-07
1
107042026001
2026-04-17
265
§ 265.
–
279
§ 279.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
280
Liiklusseaduse kehtetuks tunnistamine
1
Liiklusseadus (RT I 2001, 3, 6; 2010, 24, 115) tunnistatakse kehtetuks.
2
Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud
kehtivad pärast käesoleva seaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd nad ei ole vastuolus käesoleva seadusega, kuni nende kehtetuks tunnistamiseni.
281
Seaduse jõustumine
1
Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. juulil.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-01-01
2
Käesoleva seaduse § 9 lõige 3 ja 5–11 jõustuvad 2012. aasta 1. jaanuaril.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
3
Käesoleva seaduse § 93 lõike 3 punkt 2 jõustub 2013. aasta 19. jaanuaril.
4
Käesoleva seaduse § 97 lõige 1 kehtib kuni 2013. aasta 18. jaanuarini.
5
Käesoleva seaduse § 97 lõiked 7 ja 8 jõustuvad 2013. aasta 19. jaanuaril.
6
Käesoleva seaduse § 102 lõige 4 jõustub 2014. aasta 19. jaanuaril.
RT I
2012-12-05
1
105122012001
2013-01-19
7
Käesoleva seaduse § 103 lõike 1 punktid 3 ja 5 kehtivad kuni 2013. aasta 18. jaanuarini.
8
Käesoleva seaduse § 103 lõike 1 punktid 4, 7 ja 8 jõustuvad 2013. aasta 19. jaanuaril.
9
Käesoleva seaduse § 199 lõike 1 punkt 2 kehtib kuni 2011. aasta 31. detsembrini.
10
Käesoleva seaduse § 272 jõustub 2010. aasta 1. augustil.
11
Käesoleva seaduse § 101 lõige 8 jõustub 2013. aasta 19. jaanuaril.
RT I
2010-12-31
3
131122010003
2011-07-01
12
Käesoleva seaduse § 131 lõikes 21 sätestatu jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril.
RT I
2015-02-28
1
128022015001
2015-05-01
13
Käesoleva seaduse § 133 lõige 2 jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril.
RT I
2017-03-28
1
128032017001
2017-04-07
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (EÜT L 80, 23.03.2002, lk 35–39);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus (ELT L 167, 30.04.2004, lk 39–91), muudetud määrusega (EÜ) nr 596/2009 (ELT L 188, 18.07.2009, lk 14–92);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 403, 30.12.2006, lk 18–60), muudetud direktiividega 2009/113/EÜ (ELT L 223, 26.08.2009, lk 31–35), 2011/94/EL (ELT L 314, 29.11.2011, lk 31–34), 2012/36/EL (ELT L 321, 20.11.2012, lk 54–58), 2013/47/EL (ELT L 261, 03.10.2013, lk 29–29), 2014/85/EL (ELT L 194, 02.07.2014, lk 10–13), (EL) 2015/653 (ELT L 107, 25.04.2015, lk 68–73), (EL) 2016/1106 (ELT L 183, 08.07.2016, lk 59–63), (EL) 2018/933 (ELT L 165, 02.07.2018, lk 35–36), 2013/22/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 356–361) ja (EL) 2018/645 (ELT L 112, 02.05.2018, lk 29–41);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 ning direktiivi 2002/15/EÜ rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.04.2006, lk 35–44), muudetud direktiividega 2009/4/EÜ (ELT L 21, 24.01.2009, lk 39–40), 2009/5/EÜ (ELT L 29, 31.01.2009, lk 45–50) ja (EL) 2020/1057 (ELT L 249, 31.07.2020, lk 49–65) ning määrusega (EL) nr 2016/403 (ELT L 74, 19.03.2016, lk 8–27);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (ELT L 263, 09.10.2007, lk 1–160), muudetud direktiividega 2010/19/EL (ELT L 72, 20.03.2010, lk 17–37) ja 2013/15/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 172–183) ning määrustega (EÜ) nr 1060/2008 (ELT L 292, 31.10.2008, lk 1–98), (EÜ) nr 78/2009 (ELT L 35, 04.02.2009, lk 1–31), (EÜ) nr 79/2009 (ELT L 35, 04.02.2009, lk 32–46), (EÜ) nr 385/2009 (ELT L 118, 13.05.2009, lk 13–65), (EÜ) nr 595/2009 (ELT L 188, 18.07.2009, lk 1–13), (EÜ) nr 661/2009 (ELT L 200, 31.07.2009, lk 1–24), (EL) nr 371/2010 (ELT L 110, 01.05.2010, lk 1–21), (EL) nr 183/2011 (ELT L 53, 26.02.2011, lk 4–32), (EL) nr 582/2011 (ELT L 167, 25.06.2011, lk 1–168), (EL) nr 678/2011 (ELT L 185, 15.07.2011, lk 30–56), (EL) nr 65/2012 (ELT L 28, 31.01.2012, lk 24–38), (EL) nr 1229/2012 (ELT L 353, 21.12.2012, lk 1–30), (EL) nr 1230/2012 (ELT L 353, 21.12.2012, lk 31–79), (EL) nr 143/2013 (ELT L 47, 20.02.2013, lk 51–55), (EL) nr 171/2013 (ELT L 55, 27.02.2013, lk 9–19), (EL) nr 195/2013 (ELT L 65, 08.03.2013, lk 1–12), (EL) nr 136/2014 (ELT L 43, 13.02.2014, lk 12–46), (EL) nr 133/2014 (ELT L 47, 18.02.2014, lk 1–57), (EL) nr 214/2014 (ELT L 69, 08.03.2014, lk 3–64), (EL) nr 540/2014 (ELT L 158, 27.05.2014, lk 131–195), (EL) nr 1171/2014 (ELT L 315, 01.11.2014, lk 3–12), (EL) 2015/45 (ELT L 9, 15.01.2015, lk 1–4) ja (EL) 2015/166 (ELT L 28, 04.02.2015, lk 3–39);
komisjoni direktiiv 2009/4/EÜ, mis käsitleb sõidumeerikute andmete võltsimise vältimiseks ja tuvastamiseks võetavaid vastumeetmeid ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 21, 24.01.2009, lk 39–40);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega (ELT L 207, 06.08.2010, lk 1–13), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2017/2380 (ELT L 340, 20.12.2017, lk 1–3) ja direktiiviga (EL) 2023/2661 (ELT L, 2023/2661, 30.11.2023);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/413, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta (ELT L 68, 13.03.2015, lk 9–25);
nõukogu direktiiv 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.09.1996, lk 59–75), muudetud direktiividega 2002/7/EÜ (EÜT L 67, 09.03.2002, lk 47–49) ja (EL) 2015/719 (ELT L 115, 06.05.2015, lk 1–10);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127, 29.04.2014, lk 51–128);
nõukogu direktiiv 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta, muudetud direktiividega 2003/127/EÜ (ELT L 10, 16.01.2004, lk 29–53), 2006/103/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 344–351), 2013/22/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 356–361) ja 2014/46/EL (ELT L 127, 29.04.2014, lk 129–133);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/30/EÜ (ELT L 127, 29.04.2014, lk 134–218);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (ELT L 187, 20.07.1999, lk 42–50), muudetud direktiividega 2006/38/EÜ (ELT L 157, 09.06.2006, lk 344–351), 2011/76/EL (ELT L 269, 14.10.2011, lk 1–16), 2013/22/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 356–361), (EL) 2022/362 (ELT L 69, 04.03.2022, lk 1–39) ja (EL) 2025/2459 (ELT L, 2025/2459, 04.12.2025);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 226, 10.09.2003, lk 4–17), muudetud direktiividega 2004/66/EÜ (ELT L 168, 01.05.2004, lk 35–67), 2006/103/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 344–351), 2013/22/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 356–361) ja (EL) 2018/645 (ELT L 112, 02.05.2018, lk 29–41) ning määrusega (EÜ) nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1–54);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/520 liidu elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime ja teemaksude tasumata jätmist käsitleva piiriülese teabevahetuse hõlbustamise kohta (ELT L 91, 29.03.2019, lk 45–76);
nõukogu direktiiv 83/182/EMÜ ühest liikmesriigist teise ajutiselt imporditud teatavate transpordivahendite maksuvabastuse kohta ühenduses (EÜT L 105, 23.04.1983, lk 59–63).
RT I
2026-04-07
1
107042026001
2026-04-17