Riigikogu seadus terviktekst RPKSavaldamine avaldatud 2001-12-05 RT I 2001 100 648 27442 2002-01-01 RT I2026-07-11202661111072026061 2026-10-01 2026-12-31 2012-03-23 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 111072026061 166 2026-07-10 Maret Mauer 153716 Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Riikliku pensionikindlustuse seadus 1 2002-06-05 RT I 2002 53 336 174795 2002-07-01 2002-06-09 RT I 2002 53 338 174829 2002-07-01 2002-06-19 RT I 2002 61 375 184811 2002-08-01 2003-01-29 RT I 2003 20 116 260772 2003-03-10 2003-06-12 RT I 2003 48 343 602401 2003-07-01 2003-12-10 RT I 2003 82 549 688483 2004-01-01 2003-12-17 RT I 2003 88 589 690831 2004-01-01 2004-03-18 RT I 2004 16 120 724892 2004-04-01 2004-12-08 RT I 2004 89 604 831323 2005-04-01 2004-12-15 RT I 2004 89 608 831570 2005-01-07 2005-06-15 RT I 2005 37 283 914839 2005-07-01 2005-06-15 RT I 2005 39 308 919178 2006-01-01 2006-05-17 RT I 2006 26 191 1034665 2006-08-01 2006-05-10 RT I 2006 26 193 12854467 2007-01-01 2006-10-18 RT I 2006 49 370 12748574 2006-11-20 , osaliselt 01.01.2007 2007-02-15 RT I 2007 24 127 12802623 2008-01-01 2007-05-30 RT I 2007 40 286 12838720 2007-06-23 2007-10-24 RT I 2007 59 381 12881991 2007-11-26 2007-11-14 RT I 2007 62 395 12888450 2008-01-01 2007-12-19 RT I 2007 71 437 12902050 2008-10-01 2008-09-30 RT III 2008 38 251 13046206 2008-09-30 2008-10-22 RT I 2008 48 264 13062998 2008-11-23 2008-10-22 RT I 2008 48 264 13062998 2009-01-01 2009-02-20 RT I 2009 15 93 13152060 2009-03-01 2009-02-18 RT I 2009 15 94 13153376 2009-03-10 , kohaldatakse isikule, kelle suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus pärast seaduse jõustumist. 2009-10-29 RT I 2009 53 360 13231864 2010-01-01 , osaliselt 21.11.2009 2010-04-07 RT I 2010 18 97 13307470 2010-05-16 , osaliselt 01.01.2017 2010-04-22 RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 2010-06-17 RT I 2010 38 231 13332386 2010-07-01 2010-06-09 RT I 2010 41 240 13332410 2010-09-01 2011-01-27 RT I 2011-02-23 3 123022011003 2012-01-01 2011-02-16 RT I 2011-03-14 1 114032011001 2012-01-01 2012-03-08 RT I 2012-03-27 6 127032012006 2012-06-01 2012-06-06 RT I 2012-07-02 2 102072012002 2013-01-01 , osaliselt 01.01.2015; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.01.2018 [RT I, 11.07.2014, 2] 2012-06-14 RT I 2012-07-02 8 102072012008 2012-08-01 2012-11-14 RT I 2012-12-06 1 106122012001 2013-01-01 , osaliselt 01.05.2013; tekstis asendatud sõnad „pensioniamet” ja „elukohajärgne pensioniamet” sõnaga „Sotsiaalkindlustusamet” 2013-06-12 RT I 2013-07-02 1 102072013001 2013-09-01 , osaliselt 01.01.2014 2013-12-18 RT I 2014-01-10 2 110012014002 2014-01-20 , osaliselt 01.01.2015 2014-03-26 RT I 2014-04-16 3 116042014003 2014-07-01 2014-06-19 RT I 2014-06-29 109 129062014109 2014-07-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused. 2014-06-30 RT I 2014-07-11 2 111072014002 2014-07-21 2014-11-19 RT I 2014-12-13 1 113122014001 2016-01-01 , osaliselt 01.07.2016 ja 01.01.2017; jõustumisaeg osaliselt muudetud [RT I, 17.12.2015, 1] 2015-02-18 RT I 2015-03-10 5 110032015005 2015-04-01 , osaliselt 01.07.2016 2015-11-25 RT I 2015-12-17 1 117122015001 2015-12-20 , osaliselt 01.01.2016 ja 01.07.2016 2015-12-09 RT I 2015-12-30 5 130122015005 2016-01-01 2016-06-01 RT I 2016-06-22 1 122062016001 2018-01-01 , osaliselt 02.07.2016 2016-06-15 RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 , osaliselt 01.07.2017 2016-11-23 RT I 2016-12-06 1 106122016001 2017-01-01 2017-11-08 RT I 2017-11-10 14 110112017014 2017-11-08 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lg-d 7 ja 8 ning § 28 lg 2 p 12 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles need ei võimalda täiendavat pensioniõiguslikku staaži jagada § 28 lg 2 p-s 12 nimetatud isikute vahel olukorras, kus mõlemad isikud vastavad sättes esitatud täiendava pensioniõigusliku staaži saamise eeldustele, kuid nad ei jõua selle omavahelises jagamises kokkuleppele. 2017-11-15 RT I 2017-11-28 2 128112017002 2018-01-01 2018-12-12 RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 , osaliselt 13.01.2019, 01.01.2024 ja 01.01.2027; osaliselt muudetud [RT I, 19.12.2020, 1 ja RT I, 08.04.2025, 1] 2019-11-20 RT I 2019-11-28 1 128112019001 2020-01-01 2020-04-15 RT I 2020-04-21 1 121042020001 2020-04-22 , osaliselt 01.07.2020; § 60¹ rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 12. märtsist 2020-03-11 RT I 2020-10-27 1 127102020001 2020-11-06 , osaliselt 01.01.2021 2020-12-08 RT I 2020-12-19 1 119122020001 2020-12-29 , osaliselt 01.01.2021, 01.04.2021, 01.01.2024 ja 01.01.2027 2020-12-15 RT I 2020-12-28 1 128122020001 2021-04-01 2022-01-26 RT I 2022-02-02 1 102022022001 2023-01-01 2022-02-09 RT I 2022-02-18 1 118022022001 2022-06-01 , osaliselt 28.02.2022 2023-02-08 RT I 2023-02-22 1 122022023001 2023-03-04 , osalisel 01.01.2031 ja 01.01.2037 2023-06-20 RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 2023-11-22 RT I 2023-12-14 1 114122023001 2024-01-01 2024-11-20 RT I 2024-12-12 2 112122024002 2024-12-22 , osaliselt 01.01.2025 2025-03-19 RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 , osaliselt 18.04.2025 ja 01.11.2025 2025-05-21 RT I 2025-06-12 1 112062025001 2025-06-22 , osaliselt 01.11.2025 ja 01.01.2027 2026-05-04 RT I 2026-05-21 2 121052026002 2026-05-22 2026-06-02 RT I 2026-06-30 1 130062026001 2026-10-01 1 ÜLDSÄTTED 1 Seaduse reguleerimisala 1 Käesolev seadus sätestab riikliku pensioni mõiste, liigid, ulatuse, saamise tingimused ja korra, riikliku pensionikindlustuse korralduse ning vahendite arvestamise alused. RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 2 Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 2 Riikliku pensioni mõiste Käesoleva seaduse alusel makstav riiklik pension on solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest. RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 3 Pensionikindlustatu Pensionikindlustatu on isik: 1 kes vastavalt sotsiaalmaksuseadusele on maksnud või kelle eest on kohustus maksta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa; 2 kellel vastavalt käesolevale seadusele tekib muudel alustel õigus riiklikule pensionile. 4 Õigus saada riiklikku pensioni 1 Käesolevas seaduses sätestatud tingimustel määratakse riiklik pension ja seda makstakse: 1 Eesti alalisele elanikule; 2 tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele; 2 1) ]]> lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivale ja töötavale välismaalasele; RT I 2026-05-21 2 121052026002 2026-05-22 3 käesolevas seaduses sätestatud erisusi arvestades isikule, kes elab välisriigis, millega Eestil puudub välisleping. RT I 2016-06-22 1 122062016001 2018-01-01 1 1)]]> Isikul, kelle elukoht on lisaks Eestile välisriigis, on õigus riiklikule pensionile käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikutega võrdsetel tingimustel, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses. RT I 2019-01-03 1 103012019001 2019-01-13 2 Käesoleva seaduse alusel määratakse riiklik pension juhul, kui isik ei saa riiklikku pensioni Eesti teiste seaduste alusel. 3 Kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus, kohaldatakse välislepingut. 4 Kui isik elab välisriigis, millega Eesti on sõlminud välislepingu, määratakse ja makstakse välislepingu kohaldamisalas olevaid pensione välislepingu alusel. RT I 2019-01-03 1 103012019001 2019-01-13 5 Isikule, kellele on määratud pension välislepingu alusel, ei määrata lepingu kohaldamisalas olevat pensioni enam käesoleva seaduse alusel. RT I 2019-01-03 1 103012019001 2019-01-13 5 Riikliku pensioni liigid Käesolev seadus sätestab järgmised riikliku pensioni liigid: 1 vanaduspension; 2 kehtetu - RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 3 kehtetu - RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 4 rahvapension. 6 Õigus valida pensioniliik Isikule, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse üks riiklik pension tema valikul. RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 2 VANADUSPENSION 7 Õigus vanaduspensionile 1 Õigus vanaduspensionile on isikul, kes on saanud 65-aastaseks ja kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatud pensionistaaž. RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 1 1)]]> Vanaduspensioniea järkjärguliseks tõstmiseks tekib õigus vanaduspensionile enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ea saabumist 1953.–1960. aastal sündinud isikutel alljärgnevalt sätestatud vanuses: RT I 2022-02-18 1 118022022001 2022-06-01
Sünniaasta
 
Vanus

1953

 

63 a

1954

 

63 a 3 kuud

1955

 

63 a 6 kuud

1956

 

63 a 9 kuud

1957

 

64 a

1958

 

64 a 3 kuud

1959

 

64 a 6 kuud

1960

 

64 a 9 kuud

[RT I 2010, 18, 97 - jõust. 01.01.2017]

]]> 2 Meeste ja naiste vanaduspensioniea järk-järguliseks võrdsustamiseks tekib õigus vanaduspensionile enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud ea saabumist 1944.–1952. aastal sündinud naistel alljärgnevalt sätestatud vanuses:
Sünniaasta
 
Vanus

1944

 

58 a 6 kuud

1945

 

59 a

1946

 

59 a 6 kuud

1947

 

60 a

1948

 

60 a 6 kuud

1949

 

61 a

1950

 

61 a 6 kuud

1951

 

62 a

1952

 

62 a 6 kuud

]]> 2 1)]]> Vanaduspensionieana mõistetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ning lõigetes 11 ja 2 sätestatud vanust, kui muus seaduses ei ole sätestatud teisiti. RT I 2010 18 97 13307470 2017-01-01 2 2)]]> Isikul, kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime, vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud pensionistaaži nõuet ühe aasta võrra iga kolme täisaasta kohta, mil tal oli tuvastatud osaline või puuduv töövõime. RT I 2022-02-18 1 118022022001 2022-06-01 3 Vanaduspension määratakse eluajaks. 7 1. ]]> Vanaduspensioniiga aastatel 2027–2029 1 Alates 2027. aastast on vanaduspensioniiga 65 aastat, millele on lisatud 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus. 2 Vanaduspensioniea arvutamise aluseks on Statistikaameti igal aastal avaldatav 65 aasta vanuste meeste ja naiste keskmine elada jäänud aastate arv. 3 Vanaduspensioniea arvutamise baasperioodiks on aastad 2018–2022 ja lähteperioodiks ajavahemik neli kuni kaheksa aastat enne aastat, mille kohta vanaduspensioniiga arvutatakse. 4 Aastaks t vanaduspensioniea arvutamisel liidetakse 65-le aastale lähteperioodi aritmeetiline keskmine 65-aastaste isikute eeldatav eluiga ning lahutatakse baasperioodi aritmeetiline keskmine 65-aastaste isikute eeldatav eluiga järgmise valemi järgi: 5 Vanaduspensioniiga leitakse ühe kuu täpsusega. Eeldatava eluea muutuses olevad komakohad teisendatakse kuudeks. 6 kehtestab määrusega iga aasta 1. jaanuariks vanaduspensioniea, mis hakkab kehtima kahe aasta pärast. RT I 2025-04-08 1 108042025001 2025-11-01 6 1)]]> kehtestab määrusega vanaduspensioniea 2027. aastaks, arvestades käesoleva seaduse enne 2025. aasta 1. novembrit kehtinud redaktsiooni alusel kehtestatud vanaduspensioniiga 2027. aastaks. RT I 2025-06-12 1 112062025001 2025-11-01 7 Vanaduspensioniiga võib tõusta kõige rohkem kolm kuud aastas. Kui arvutuste järgi tõuseb vanaduspensioniiga rohkem kui kolm kuud aastas, siis korrigeeritakse vanaduspensioniea tõusul arvestamata jäänud kuude võrra järgmiste aastate vanaduspensioniiga. 8 Isikule vanaduspensioni määramisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud vanaduspensionieast, mis kehtis sellel aastal, kui isikul tekkis esimest korda õigus vanaduspensionile. 9 Isikule käesoleva seaduse § 91 alusel vanaduspensioni määramisel enne vanaduspensioniikka jõudmist lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud vanaduspensionieast, mis kehtib sellel aastal, kui isik pensioniavalduse esitab. RT I 2019-01-03 1 103012019001 2024-01-01 , § 7¹ kehtib kuni 2029. aasta 31. detsembrini. 8 Edasilükatud vanaduspension Kehtetu - RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 9 Ennetähtaegne vanaduspension Kehtetu - RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 9 1. ]]> Paindlik vanaduspension 1 Isikul on õigus vanaduspensionile kuni viis aastat enne ja mistahes ajal pärast käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud või § 71 lõike 6 alusel kehtestatud vanaduspensioniikka jõudmist (edaspidi paindlik vanaduspension). RT I 2020-12-19 1 119122020001 2024-01-01 2 Isikul on õigus paindlikule vanaduspensionile enne käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud või § 71 lõike 6 alusel kehtestatud vanaduspensioniikka jõudmist järgmiselt: RT I 2020-12-19 1 119122020001 2024-01-01 1 vähemalt 20-aastase pensionistaaži korral kuni üks aasta; 2 vähemalt 25-aastase pensionistaaži korral kuni kaks aastat; 3 vähemalt 30-aastase pensionistaaži korral kuni kolm aastat; 4 vähemalt 35-aastase pensionistaaži korral kuni neli aastat; 5 vähemalt 40-aastase pensionistaaži korral kuni viis aastat. RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 3 Isikul on õigus paindlikule vanaduspensionile pärast käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud või § 71 lõike 6 alusel kehtestatud vanaduspensioniikka jõudmist, kui tal on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatud pensionistaaž. RT I 2020-12-19 1 119122020001 2024-01-01 4 Paindlikku vanaduspensioni ei arvutata ümber soodustingimustel vanaduspensioniks ega eriseaduse alusel määratud pensioniks. RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 4 1)]]> Paindlikku vanaduspensioni ei suurendata pärast käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmist §-s 111 sätestatud korras selle aja eest, kui isik sai riiklikku pensioni või mõne teise riigi pensioni. RT I 2022-02-18 1 118022022001 2022-06-01 5 Isikule, kellele on määratud pension eriseaduse alusel või soodustingimustel vanaduspension, ei määrata paindlikku vanaduspensioni. RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 10 Soodustingimustel vanaduspension 1 Õigus soodustingimustel vanaduspensionile on järgmistel isikutel, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž: 1 vanemal, vanema abikaasal, vanema registreeritud elukaaslasel, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last või viit või enamat last, – viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist; RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 2 vanemal, vanema abikaasal, vanema registreeritud elukaaslasel, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last, – kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist; RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 3 vanemal, vanema abikaasal, vanema registreeritud elukaaslasel, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme last, – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist; RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 4 kehtetu - RT I 2003 88 589 690831 2004-01-01 5 kehtetu - RT I 2003 88 589 690831 2004-01-01 6 hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul – 45-aastaselt. 2 Kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni mitmel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikul, lepivad need isikud kokku selles, kes õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta. Ühe või mitme isiku loobumise korral jaotatakse need aastad, mille võrra on õigus soodustingimustel vanaduspensionile enne vanaduspensioniikka jõudmist, ülejäänud õigustatud isikute vahel võrdselt. RT I 2022-02-18 1 118022022001 2022-06-01 3 Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikud soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse kasutamises kokku ei lepi ja mitmel nendest isikutest on õigus soodustingimustel vanaduspensionile samade laste eest, jaotatakse need aastad, mille võrra on õigus soodustingimustel vanaduspensionile enne vanaduspensioniikka jõudmist, õigustatud isikute vahel võrdselt. RT I 2022-02-18 1 118022022001 2022-06-01 4 Soodustingimustel vanaduspension määratakse eluajaks. 11 Vanaduspensioni suurus 1 Vanaduspension koosneb: 1 baasosast; 2 staažiosast, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate ja aastahinde korrutisega; 3 kindlustusosast, mille suurus võrdub pensionikindlustatu kindlustusosakute summa ja aastahinde korrutisega; 4 ühendosast, mille suurus võrdub poole kindlustusosakute ja poole solidaarosakute summa ning aastahinde korrutisega. RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 1 1)]]> Kindlustusosa suuruse arvutamisel lähtutakse kindlustusosakute summast, mis on arvestatud ajavahemiku eest 1999. aasta 1. jaanuarist kuni 2020. aasta 31. detsembrini. RT I 2020-12-19 1 119122020001 2021-01-01 1 2)]]> Ühendosa suuruse arvutamisel lähtutakse poolest kindlustusosakute summast, mis on arvestatud alates 2021. aasta 1. jaanuarist. RT I 2020-12-19 1 119122020001 2021-01-01 2 Pensioni aastahinne on ühe pensioniõigusliku staaži aasta, kindlustusosaku ja solidaarosaku 1,000 rahaline väärtus. RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 3 Kui pensioni taotlejal puudub mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud pensioniosa, määratakse pension olemasolevate pensioniosade alusel. RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 4 Kehtetu - RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 5 Kindlustusosaku, kindlustusosa ja ühendosa arvutamise juhendi kehtestab määrusega. RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 5 1)]]> Isikul, kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud puuduv töövõime, on vanaduspension suurem järgmistest vanaduspensionidest: 1 käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud vanaduspension; 2 vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral. RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 5 2)]]> Isikul, kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline töövõime, on vanaduspension suurem järgmistest vanaduspensionidest: 1 käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud vanaduspension; 2 60 protsenti vanaduspensionist 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral. RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 6 Isikule, kelle vanaduspensioni suurus osutub väiksemaks rahvapensioni määrast, makstakse vanaduspensioni rahvapensioni määras. 11 1. ]]> Vanaduspensioni suuruse arvutamisel suurendava ja vähendava kordaja rakendamine 1 Vanaduspensioni, millele on juurde arvutatud käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud pensionilisad, suurendatakse või vähendatakse sõltuvalt vanaduspensionile minemise ajast, Statistikaameti elutabelist ja intressimäärast. Intressimäär on Euroopa Keskpanga avaldatud europiirkonna riikide keskvalitsuste võlaväärtpaberite hetkeväärtuste tulukõveral esitatud intressimäär. RT I 2022-02-18 1 118022022001 2022-06-01 2 Vanaduspensioni suurendava ja vähendava kordaja arvutamisel kasutatavate elutabeli ja intressimäärade andmeid uuendatakse kord aastas 1. jaanuaril. 3 Vanaduspensioni suurust suurendava ja vähendava kordaja arvutamise tingimused ja korra kehtestab määrusega. 4 Isikule paindliku vanaduspensioni määramisel, vanaduspensioni ümberarvutamisel või maksmise peatamisel arvutab Sotsiaalkindlustusamet vanaduspensioni käesoleva seaduse §-des 11 ja 24 sätestatud korras ning arvutamisel rakendatakse vanaduspensioni suurust suurendavat või vähendavat kordajat. RT I 2022-02-18 1 118022022001 2022-06-01 5 Vanaduspensioni suurust suurendavat kordajat rakendatakse, kui vanaduspension määratakse pärast käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud või § 71 lõike 6 alusel kehtestatud pensioniikka jõudmist. RT I 2020-12-19 1 119122020001 2024-01-01 6 Vanaduspensioni suurust vähendavat kordajat rakendatakse, kui vanaduspension määratakse käesoleva seaduse § 91 lõikes 2 sätestatud pensionieas. 7 Vanaduspensioni suurust suurendavat kordajat rakendatakse, kui isik on pensioni maksmise peatanud või pensioni suurust vähendanud käesoleva seaduse § 251 alusel ja hiljem selle maksmist jätkatakse või pensioni suurust suurendatakse. RT I 2020-12-19 1 119122020001 2021-01-01 8 Vanaduspensioni suurust suurendavat kordajat ei rakendata, kui pensioni maksmise peatamine tuleneb seadusest. 9 Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata eriseaduse alusel määratud pensioni arvutamisel. RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 12 Pensionikindlustatu kindlustusosak RT I 2015-03-10 5 110032015005 2015-04-01 1 Pensionikindlustatu kindlustusosaku arvutamiseks liidetakse pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa summad ning jagatakse isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega antud kalendriaastal. RT I 2015-03-10 5 110032015005 2015-04-01 2 Isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osana võetakse arvesse summad, mis pensionikindlustatu kohta vastavalt sotsiaalmaksuseaduse §-le 10 kantakse riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ja mille kohta peetakse arvestust sotsiaalkaitse infosüsteemis. Seejuures võetakse aluseks: RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 1 sotsiaalmaksu maksja poolt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1–4, 6 ja 9 ning § 6 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhtudel – arvestatud sotsiaalmaks. Sama seaduse § 2 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul – arvestatud sotsiaalmaks, välja arvatud sotsiaalmaks töötukindlustushüvitiselt; 2 riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel tunnustatud loomeliidu poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõigetes 1–12 sätestatud juhtudel – arvestatud sotsiaalmaks; RT I 2014-01-10 2 110012014002 2014-01-20 3 füüsilisest isikust ettevõtja poolt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 5 ja §-s 61 sätestatud juhtudel – makstud sotsiaalmaks. RT I 2012-07-02 8 102072012008 2012-08-01 2 1)]]> Pensionikindlustatu kindlustusosaku ja solidaarosaku arvutamisel võetakse arvesse summad, mis on laekunud pensionikindlustatu kohta riikliku pensionikindlustuse vahenditesse vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 04.03.1968, lk 1–7). Eelnimetatud summade laekumist ja nende üle arvestuse pidamist reguleeriva korra kehtestab määrusega. RT I 2025-04-08 1 108042025001 2025-11-01 3 Käesolevas seaduses käsitletav sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa määr on 20 protsenti. 4 Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa ja riikliku pensionikindlustuse osa summad ümardatakse sendi täpsusega. RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 13 Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus 1 Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse leidmisel võetakse aluseks sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmed isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kohta kalendriaastal. RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 2 Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse arvutamise korra kehtestab . RT I 2025-04-08 1 108042025001 2025-11-01 3 Eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse kinnitab hiljemalt jooksva aasta 20. märtsil ning seda rakendatakse pensioni määramisel ja ümberarvutamisel tähtajaga alates 1. aprillist. RT I 2025-04-08 1 108042025001 2025-11-01 4 Kui pension määratakse algtähtajaga enne 1. aprilli, võetakse pensioni arvutamisel aluseks valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud sotsiaalkaitse infosüsteemi kantava isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslik keskmine suurus. RT I 2025-04-08 1 108042025001 2025-11-01 5 kinnitab järgmise kalendriaasta sotsiaalkaitse infosüsteemi kantava isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse hiljemalt kümme kalendripäeva enne kalendriaasta algust. RT I 2025-04-08 1 108042025001 2025-11-01 13 1. ]]> Pensionikindlustatu solidaarosak 1 Pensionikindlustatu solidaarosaku suuruse leidmisel võetakse aluseks sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmed isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa kohta kalendriaastal. 2 Solidaarosaku suuruse arvutamiseks liidetakse pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa summad ja jagatakse need vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga. RT I 2020-12-19 1 119122020001 2021-01-01 3 Sotsiaalmaksuseaduse §-de 6 ja 61 alusel makstav sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa võetakse arvesse samaväärselt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa tasumisega töötasu alammääralt. 4 Välja jäetud - RT I 2020-12-19 1 119122020001 2021-01-01 5 Solidaarosaku väärtust arvestatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. 6 Solidaarosaku väärtus ühe kalendriaasta kohta on kuni 1,000. 7 Kohustusliku kogumispensioniga liitunutel on solidaarosaku väärtus ühe kalendriaasta kohta kuni 0,800. RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 3 TÖÖVÕIMETUSPENSION Kehtetu - RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 14 § 14. – 19 § 19. Kehtetud - RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 4 TOITJAKAOTUSPENSION Kehtetu - RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 20 Õigus toitjakaotuspensionile Kehtetu - RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 21 Toitjakaotuspensioni arvutamine Kehtetu - RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 5 RAHVAPENSION 22 Õigus rahvapensionile 1 Õigus rahvapensionile on: 1 vanaduspensioniealiseks saanud isikul, kellel ei ole õigust vanaduspensionile ja kes on elanud Eestis käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist; RT I 2016-06-22 1 122062016001 2018-01-01 2 kehtetu - RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 3 kehtetu - RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 4 vanaduspensioniikka jõudnud isikul, kellele maksti käesoleva seaduse § 60 lõike 1 alusel endises suuruses säilitatud pensioni kuni määratud tähtajani. RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 2 Rahvapension määratakse järgmiseks tähtajaks: 1 käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud isikutele eluajaks. 2 kehtetu - RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 3 kehtetu - RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 3 Rahvapensioni ei määrata ning määratud rahvapensioni maksmine lõpetatakse, kui isik saab mõne teise riigi pensioni. 23 Rahvapensioni suurus Rahvapension arvutatakse järgmistes määrades: 1 käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud isikutele 100 protsenti rahvapensioni määrast. 2 kehtetu - RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 3 kehtetu - RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 23 1. ]]> Üleminek rahvapensionilt töövõimetuspensionile Kehtetu - RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 6 PENSIONILISAD 24 Õigus pensionilisale 1 Käesoleva seaduse alusel määratud pensionile arvutatakse juurde järgmised pensionilisad: 1 Vabadussõjast osavõtnule ja tema lesele 100 protsenti rahvapensioni määrast; 2 kehtetu - RT I 2003 88 589 690831 2004-01-01 3 II maailmasõjast osavõtnule ja Omakaitse liikmele 10 protsenti rahvapensioni määrast. 1 1)]]> Käesoleva seaduse alusel määratud vanaduspensionile arvutatakse juurde järgmine pensionilisa: RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 1 vanemale, vanema abikaasale, vanema registreeritud elukaaslasele, eestkostjale või hoolduspere vanemale iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 1980. aasta 31. detsembrist kuni 2012. aasta 31. detsembrini ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kahe pensioni aastahinde suuruses; RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 1 1) ]]> vanemale, vanema abikaasale, vanema registreeritud elukaaslasele, eestkostjale või hoolduspere vanemale iga lapse kohta, kes on sündinud enne 2013. aasta 1. jaanuari ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, 1,5 pensioni aastahinde suuruses; RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 2 vanemale, vanema abikaasale, vanema registreeritud elukaaslasele, eestkostjale või hoolduspere vanemale, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari ja kes ei ole kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 2013. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta 31. augustini ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, 3,5 pensioni aastahinde suuruses; RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 3 vanemale, vanema abikaasale, vanema registreeritud elukaaslasele, eestkostjale või hoolduspere vanemale, kes ei ole lapse esimesel kolmel eluaastal kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, iga lapse kohta, kes on sündinud 2021. aasta 1. septembril või hiljem ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, 3,5 pensioni aastahinde suuruses. RT I 2023-07-06 6 106072023006 2024-01-01 2 Kehtetu - RT I 2003 88 589 690831 2004-01-01 3 Kui isikul on õigus mitmele käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud pensionilisale, määratakse talle üks pensionilisa tema valikul. RT I 2012-07-02 2 102072012002 2013-01-01 4 Kui isikul on õigus mitmele käesolevas paragrahvis loetletud pensionilisale, makstakse talle samal ajal kõiki pensionilisasid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul. RT I 2012-07-02 2 102072012002 2013-01-01 5 Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 nimetatud pensionilisa ei maksta, kui sama lapse kohta on arvestatud käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punkti 12 alusel pensioniõiguslikku staaži. RT I 2012-07-02 2 102072012002 2013-01-01 6 Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 2 ja 3 nimetatud pensionilisa ei maksta, kui sama lapse kohta on tehtud kogumispensionide seaduse §-s 10 sätestatud täiendavaid sissemakseid 36 kuu eest. Kui täiendavaid sissemakseid on tehtud vähem kui 36 kuu eest, makstakse käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 2 ja 3 nimetatud pensionilisa proportsionaalselt nende kuude arvu järgi, mille eest ei ole täiendavaid sissemakseid tehtud. RT I 2020-10-27 1 127102020001 2020-11-06 6 1)]]> Käesoleva paragrahvi lõike 6 teises lauses sätestatud pensionilisale on õigus isikul, kellel puudus lapse kolmeaastaseks saamiseni õigus kogumispensionide seaduse §-s 10 sätestatud täiendavatele sissemaksetele proportsionaalselt nende kuude arvu järgi, millal ta ei olnud kohustatud isik ja mille eest ei ole täiendavaid sissemakseid sama lapse kohta tehtud. RT I 2020-10-27 1 127102020001 2020-11-06 7 Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda pensionilisa mitmel käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud isikul, lepivad need isikud kokku selles, kes õigust pensionilisale kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek pensionilisa saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud isikud pensionilisa saamise õiguse kasutamises kokku ei lepi, jaotatakse pensionilisa õigustatud isikute vahel võrdselt. Ühe või mitme isiku loobumise korral jaotatakse pensionilisa ülejäänud õigustatud isikute vahel võrdselt. RT I 2022-02-18 1 118022022001 2022-06-01 8 Kehtetu - RT I 2022-02-18 1 118022022001 2022-06-01 9 Kehtetu - RT I 2022-02-18 1 118022022001 2022-06-01 10 Pensionilisa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu kehtestab määrusega. RT I 2012-07-02 2 102072012002 2013-01-01 7 RIIKLIKU PENSIONI ÜMBERARVUTAMINE, MAKSMISE PEATAMINE JA INDEKSEERIMINE RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 25 Riikliku pensioni ümberarvutamine 1 Riiklik pension arvutatakse ümber: RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 1 sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud eelmise aasta isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel – kord aastas alates 1. aprillist; RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 2 pensioni vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud juhul, – nende asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest päevast; 3 pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel – avalduse esitamise päevast, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud juhul. RT I 2022-02-18 1 118022022001 2022-06-01 2 Kehtetu - RT I 2016-06-22 1 122062016001 2018-01-01 25 1. ]]> Vanaduspensioni suuruse ümberarvutamine ja maksmise peatamine 1 Isikul on õigus valida, et talle makstakse vanaduspensioni, mille suurus erineb käesoleva seaduse § 11 alusel arvutatud vanaduspensionist, arvestades käesoleva seaduse §-s 111 sätestatud erisusi. RT I 2022-02-18 1 118022022001 2022-06-01 2 Vanaduspensioni suurus võib olla 50 või 100 protsenti isikule arvutatud vanaduspensionist. 3 Isik võib üks kord kalendrikuus esitada avalduse talle määratud ning käesoleva seaduse §-de 11 ja 111 alusel arvutatud vanaduspensioni suurendamiseks või vähendamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 ette nähtud suuruses, kui seadus ei sätesta teisiti. 4 Isik võib esitada avalduse vanaduspensioni maksmise peatamiseks üks kord kalendrikuus. 5 Kui vanaduspensioni maksmine on peatatud, jätkatakse selle maksmist isiku avalduse alusel. 6 Sotsiaalkindlustusamet teeb vanaduspensioni suurendamise või vähendamise, maksmise peatamise või jätkamise otsuse viie tööpäeva jooksul vastava avalduse esitamisest arvates. Vanaduspensioni maksmine peatatakse, maksmist jätkatakse või seda makstakse suurendatult või vähendatult järgmise kalendrikuu algusest. RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 26 Riikliku pensioni indekseerimine 1 Iga kalendriaasta 1. aprilliks indekseeritakse käesoleva seaduse alusel arvutatud riiklikke pensione indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indekseerimine toimub käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud korras. RT I 2007 62 395 12888450 2008-01-01 1 1)]]> Indeksi arvutamisel korrutatakse tarbijahinnaindeksi aastane kasv 0,2-ga ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv 0,8-ga ning saadud korrutised liidetakse. RT I 2007 62 395 12888450 2008-01-01 2 Tarbijahinnaindeksi aastane kasv leitakse eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi väärtuse jagamisel üle-eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi väärtusega, lähtudes Statistikaameti ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi väärtustest. 3 Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv leitakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kogusumma jagamisel üle-eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kogusummaga, lähtudes Rahandusministeeriumi andmetest sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kohta. 4 Tarbijahinnaindeksi ja sotsiaalmaksu laekumise aastast kasvu väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. 5 Riiklikku pensioni ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. RT I 2009 15 93 13152060 2009-03-01 5 1)]]> võib kinnitada indeksi väärtuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust madalamana, kui: 1 sama aasta eeldatav sisemajanduse koguprodukti reaalkasv on negatiivne või 2 käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 toodud riikliku pensionikindlustuse kulude ja sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava eeldatava laekumise vahe on suurem kui 1% sama aasta eeldatavast sisemajanduse koguproduktist. RT I 2009 15 93 13152060 2009-03-01 5 2)]]> lisab või tasaarvestab koos uue indeksi väärtuse kinnitamisega tõstmata või vähendamata jäänud indeksi osa viie aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõike 5 või 51 rakendamisest arvates. RT I 2009 15 93 13152060 2009-03-01 6 kinnitab indeksi väärtusega vähemalt 1,000 ja käesoleva paragrahvi lõike 52 alusel lisada või tasaarvestada jääva indeksi osa hiljemalt jooksva aasta 20. märtsiks. RT I 2009 15 93 13152060 2009-03-01 7 Kalendriaasta 1. aprilliks arvutab Sotsiaalkindlustusamet rahvapensioni määra, pensioni baasosa ja aastahinde uued väärtused järgmiselt: 1 rahvapensioni määr korrutatakse läbi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga; 2 pensioni baasosa korrutatakse läbi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga, mille kasvuosa on eelnevalt läbi korrutatud koefitsiendiga 1,1; 3 pensioni aastahinne korrutatakse läbi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga, mille kasvuosa on eelnevalt läbi korrutatud koefitsiendiga 0,9. RT I 2007 62 395 12888450 2008-01-01 8 Kehtetu - RT I 2020-10-27 1 127102020001 2020-11-06 8 PENSIONISTAAŽ 27 Pensionistaaž 1 Pensionistaaž on aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega. 2 Pensionistaaž jaguneb järgmiselt: 1 pensioniõiguslik staaž, mida arvestatakse kuni 1998. aasta 31. detsembrini; 2 pensionikindlustusstaaž, mida arvestatakse alates 1999. aasta 1. jaanuarist. 3 Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži perioodide arvestamise erisused kehtestab määrusega. RT I 2012-12-06 1 106122012001 2013-01-01 4 Pensionistaaži arvestamise korra kehtestab määrusega. RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 28 Pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aeg 1 Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. 2 Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse samuti: 1 loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevuse aeg alates loometegevuse algusest. 1991. aasta 1. jaanuarist arvatakse nimetatud isikute loometegevuse aeg staaži hulka juhul, kui maksti sotsiaalmaksu; 2 teenistusaeg Eesti kaitseväes ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega selle teenistusega võrdsustatud teenistusaeg, samuti teenistusaeg Siseministeeriumi süsteemis; 3 kehtetu - RT I 2008 48 264 13062998 2008-11-23 4 õpiaeg kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis või nendega võrdsustatud õppevormides; RT I 2010 41 240 13332410 2010-09-01 5 Eesti Vabariigi diplomaadi abikaasal välisesinduses oleku aeg; 6 Eesti Vabariigi presidendi mittetöötaval abikaasal presidendi ametivolituste aeg; 7 I grupi invaliidi, lapsinvaliidi, alla 18-aastase lapseeast invaliidi eest hoolitsemise aeg ning emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või lapse tegelikul hooldajal väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; RT I 2012-07-02 2 102072012002 2013-01-01 8 riigi tööhõivetalituses töötu abiraha saamise või tööhõivetalituse vahendusel tööturukoolituses osalemise aeg; 9 töötamise aeg kirikus (koguduses) või muus registreeritud usuorganisatsioonis. 1991. aasta 1. jaanuarist arvatakse nimetatud töötamise aeg staaži hulka juhul, kui maksti sotsiaalmaksu; 10 töötamise aeg talus enne talu likvideerimist, kolhoosi, sovhoosi või mujale tööle asumist, kui isik oli vähemalt 14 aastat vana; 11 töötamise aeg talus, kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu maksude maksmisest vabastatud; 12 vanemal või vanema abikaasal või eestkostjal või hoolduspere vanemal kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat; RT I 2019-01-03 1 103012019001 2019-01-13 13 kehtetu - RT I 2003 88 589 690831 2004-01-01 14 töötamise aeg füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu; 14 1) ]]> tegutsemise aeg juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena, kui maksti sotsiaalmaksu; RT I 2022-02-18 1 118022022001 2022-06-01 15 aeg, mil töötaja või käesoleva paragrahvi punktis 14 nimetatud füüsilisest isikust ettevõtja oli ajutiselt töövõimetu; 16 kohustuslikus korras tööle rakendatud tingimisi vabadusekaotusega karistatud isiku töötamise aeg, vabadusekaotuseta paranduslikel töödel töötatud aeg või ravi- ja tööprofülaktooriumis töötatud aeg. RT I 2012-12-06 1 106122012001 2013-01-01 2 1)]]> Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 12 nimetatud isikud lepivad kokku selles, kelle pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse kaks aastat iga lapse kohta, keda on kasvatatud vähemalt kaheksa aastat. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 12 nimetatud aja isiku pensioniõigusliku staaži hulka arvamisest loobumise kohta. Kui kokkulepet ei saavutata, jaotatakse see aeg õigustatud isikute vahel võrdselt. Ühe või mitme isiku loobumise korral jaotatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 12 nimetatud aeg ülejäänud õigustatud isikute vahel võrdselt. RT I 2022-02-18 1 118022022001 2022-06-01 3 Sooduskorras arvatakse Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka: 1 kehtetu - RT I 2003 88 589 690831 2004-01-01 2 kehtetu - RT I 2003 88 589 690831 2004-01-01 3 kehtetu - RT I 2003 88 589 690831 2004-01-01 4 pidalitõbilas või katkutõrjeasutuses töötamise aeg kahekordselt; 5 1944. aasta oktoobris või novembris Saaremaalt Sõrve poolsaarelt Saksamaale sunniviisiliselt ümberasustatud isiku puhul aeg alates ümberasustamisest kuni Eestisse elama asumiseni, kuid mitte kauem kui 1946. aasta 31. detsembrini, kolmekordselt. 4 Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aasta 1. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ja mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni. RT I 2008 48 264 13062998 2008-11-23 5 Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist või kui isik elas enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist Eestis ja tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ning mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni. RT I 2008 48 264 13062998 2008-11-23 28 1. ]]> Pensioniõigusliku staaži tõendamine 1 Pensioniõiguslikku staaži tõendatakse rahvastikuregistris sisalduvate õiguslikku tähendust omavate andmete või pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide alusel. Kui rahvastikuregistris on pensioniõiguslikku staaži tõendavad õiguslikku tähendust omavad andmed, lähtutakse registri andmetest. 2 Kui rahvastikuregistri andmeid või dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud, on pensionikindlustatul õigus pöörduda tunnistajate ütluste arvestamise taotlusega Sotsiaalkindlustusameti poole. RT I 2012-12-06 1 106122012001 2013-01-01 29 Pensioniõigusliku staaži arvestamine 1 Pensioniõigusliku staaži kohta peetakse arvestust päeva täpsusega. 2 Pensioni suuruse arvutamisel ümardatakse vähemalt kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staaž täisaastaks, alla kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staaž jäetakse arvestamata. 3 Vanadus- või toitjakaotuspensionile õigust andva pensionistaaži nõude täitmise kindlakstegemisel lähtutakse ümardamata pensioniõiguslikust staažist. RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 30 Pensionikindlustusstaaži arvestamine 1 Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestatakse pensionikindlustatule, kelle eest on vastavalt sotsiaalmaksuseadusele makstud või arvestatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vähemalt töötasu alammäära aastasummalt. RT I 2012-07-02 8 102072012008 2012-08-01 2 Pensionikindlustusstaaži arvutamisel võrreldakse pensionikindlustatu iga kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga. RT I 2012-07-02 8 102072012008 2012-08-01 3 Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 ja füüsilisest isikust ettevõtja poolt sotsiaalmaksuseaduse § 61 alusel makstav sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa võetakse pensionikindlustusstaaži arvestamisel arvesse samaväärselt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa tasumisega töötasu alammääralt. RT I 2012-07-02 8 102072012008 2012-08-01 4 Pensionikindlustusstaaži arvutamisel võetakse arvesse summad, mis on laekunud pensionikindlustatu kohta Euroopa ühenduste institutsioonide pensioniskeemist käesoleva seaduse § 12 lõikes 21 nimetatud nõukogu määruse alusel. RT I 2007 62 395 12888450 2008-01-01 9 RIIKLIKU PENSIONI TAOTLEMINE, MÄÄRAMINE JA MAKSMINE 30 1. ]]> Isiku teavitamine vanaduspensioni õigusest 1 Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel käesolevas seaduses sätestatud isiku vastavust vanaduspensioniõiguse tingimustele ja teavitab isikut käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud pensioniõiguse tekkimisest vähemalt kuus kuud enne selle õiguse tekkimist. Sotsiaalkindlustusamet edastab vanaduspensioniõiguse tekkimise kohta teate isiku e-posti aadressile või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud viisil. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste vastavust kontrollitakse järgmiste andmete alusel: 1 isiku üldandmed – isikukood, perekonna- ja eesnimi, elukoha ja kontaktandmed, andmed isiku surma, surnuks tunnistamise, teadmata kadumise või tagaotsimise või eestkoste seadmise kohta, andmed elamisloa või -õiguse kohta, andmed residentsuse kohta tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses; 2 isiku isikustatud sotsiaalmaksu andmed; 3 andmed isiku pensioniõigusliku staaži kohta; 4 andmed isikule pensioni määramise ja maksmise kohta. RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-07-01 31 Riikliku pensioni taotlemine 1 Riikliku pensioni taotleja esitab pensioniavalduse Sotsiaalkindlustusametile. 1 1)]]> Kehtetu - RT I 2016-06-22 1 122062016001 2018-01-01 1 2)]]> Välisriigis elav või välisriiki elama asuv isik, kes soovib varem määratud pensioni maksmist välisriiki, esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku avalduse. RT I 2016-06-22 1 122062016001 2018-01-01 2 Pensioniavaldusele kantakse avaldaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, elukoha ja kontaktandmed, andmed taotletava pensioni liigi kohta, andmed välisriigist pensioni saamise ja töötamise kohta, andmed lapse kasvatamise ja hooldamise kohta, märge otsuse teatavakstegemise ja pensioni väljamaksmise viisi kohta, andmed isiku pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide kohta, avalduse esitamise kuupäev ja kinnitus pensioniavalduse esitamise kohta. RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 3 Pensioni taotlemise päevaks loetakse päev, millal Sotsiaalkindlustusamet võtab vastu pensioniavalduse. RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 4 Kui pensioniavaldus on saadetud posti teel, loetakse riikliku pensioni taotlemise päevaks pensioniavalduse lähtekohas postitamise kuupäev. RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 5 Kehtetu - RT I 2002 61 375 184811 2002-08-01 6 Sotsiaalkindlustusamet osutab pensioni taotlejale vajaduse korral abi pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saamisel. 7 Sotsiaalkindlustusamet edastab teisele lepingupoolele Eesti Vabariigis elava isiku terviseandmed, kui isik taotleb püsiva töövõimetuse tuvastamist ja töövõimetuspensioni määramist teiselt lepingupoolelt kahepoolse välislepingu alusel. RT I 2015-12-17 1 117122015001 2016-07-01 8 Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud terviseandmete edastamiseks isiku nõusolekul on arstiõppe läbinud isikul juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele järgmistele andmetele: 1 andmed andmete esitaja kohta; 2 andmed ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimise kohta; 3 andmed ravimite kohta. RT I 2015-12-17 1 117122015001 2016-07-01 9 Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isiku tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid kehtestab määrusega. RT I 2015-12-17 1 117122015001 2016-07-01 32 Riikliku pensioni määramine 1 Sotsiaalkindlustusamet teeb riikliku pensioni määramise või sellest keeldumise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase pensioniavalduse esitamisest. RT I 2024-12-12 2 112122024002 2025-01-01 2 Riiklik pension määratakse pensioni taotlemise päevast. Varasemast tähtajast määratakse pension järgmistel juhtudel: 1 vanaduspension vanaduspensioniikka jõudmise päevast (§ 7 lõige 1 või 2), kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul vanaduspensioniikka jõudmise päevast arvates; RT I 2022-02-18 1 118022022001 2022-06-01 1 1) ]]> soodustingimustel vanaduspension soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast (§ 10 lõige 1), kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise päevast arvates. RT I 2022-02-18 1 118022022001 2022-06-01 2 kehtetu - RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 2 1)]]> Kui pensionitaotleja esitab pensioniavalduse ja pensioni määramise otsustamiseks nõutavad andmed enne vanaduspensioniikka jõudmise päeva, kuid mitte varem kui kuus kuud enne vanaduspensioniikka jõudmise päeva, tehakse pensioni määramise otsus hiljemalt vanaduspensioniikka jõudmise päeval ja pension määratakse pensioniõiguse tekkimise päevast. Pensioni määramisest keeldumise otsus tehakse esimesel võimalusel, kuid hiljemalt vanaduspensioniikka jõudmise päeval. RT I 2022-02-18 1 118022022001 2022-06-01 3 Kehtetu - RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 4 Kehtetu - RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 33 Pensionikomisjon Kehtetu - RT I 2012-12-06 1 106122012001 2013-01-01 34 Pensioni määramise otsus Kehtetu - RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 35 Pensionitunnistus Pensionärile antakse pensionitunnistus, mille andmete loetelu kehtestab määrusega. RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 36 Riikliku pensioni maksmine 1 Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras, välja arvatud posti teel kojukandega Eestis makstud riiklik pension, mille kulud kannab pensionär. RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 1 1)]]> Välisriigis elava isiku kirjaliku avalduse alusel võib pensioni maksta üks kord kvartalis või üks kord poolaastas tagantjärele. RT I 2016-06-22 1 122062016001 2018-01-01 2 Kehtetu - RT I 2008 48 264 13062998 2008-11-23 3 Kehtetu - RT I 2008 48 264 13062998 2008-11-23 4 Kehtetu - RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 5 Sotsiaalkindlustusametile esitatud põhjendatud taotluse alusel makstakse riiklikku pensioni maksja kulul posti teel kojukandega isikule, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav ning kes on: 1 kehtetu - RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 2 kehtetu - RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 3 vanaduspensioniealine isik. RT I 2008 48 264 13062998 2008-11-23 6 Sotsiaalkindlustusamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotluse alusel otsuse kuni üheaastase kehtivusajaga. Sotsiaalkindlustusamet võib lõikes 5 nimetatud taotluse alusel otsuse teha pikema kehtivusajaga, kui selleks tuleneb vajadus põhjuste iseloomust, millele tuginedes Sotsiaalkindlustusamet lõikes 5 nimetatud taotluse alusel otsuse teeb. Sotsiaalkindlustusamet teeb lõikes 5 nimetatud taotluse alusel otsuse 10 tööpäeva jooksul vastava taotluse esitamisest arvates. RT I 2008 48 264 13062998 2008-11-23 37 Riikliku pensioni üldsumma Riikliku pensioni maksmisel lähtutakse riikliku pensioni üldsummast, mille moodustab isikule määratud riiklik pension koos pensionilisa või suurendusega. RT I 2016-06-22 1 122062016001 2018-01-01 38 Pensionisummade ümardamine Riikliku pensioni maksmisel ja pensionist tasaarvestatava summa arvutamisel ümardatakse summa sendi täpsusega. RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 39 Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise, maksmise peatamise ja maksmise juhend RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise, maksmise peatamise ja maksmise juhendi kehtestab . RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 39 1. ]]> Pensioni maksmist mõjutavad asjaolud 1 Isik on kohustatud kümne päeva jooksul alates asjaolude tekkimisest teatama Sotsiaalkindlustusametile kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni maksmise peatamise või lõpetamise või pensioni suuruse muutumise. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludeks on: 1 tööle asumine kutsealal, ametikohal, tootmisalal või tööl, mis toob kaasa eriseaduse alusel makstava pensioni maksmise peatamise või lõpetamise; 2 välisriiki elama asumine; 3 välisriigis elava isiku elukoha andmete muutumine; 4 välisriigis tööle asumine, kui pensioni maksmise peatamine või lõpetamine sõltub töötamisest; 5 rahvapensioni korral välisriigi poolt vanadus-, töövõimetus-, toitjakaotus- või rahvapensioni määramine; RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 6 muu asjaolu. 3 Sotsiaalkindlustusametil on pensioni määramisel, ümberarvutamisel ja maksmisel lisaks rahvastikuregistri seaduses sätestatud andmetele õigus lähtuda ka muudest temale teadaolevatest andmetest, mis toovad kaasa pensioni maksmise peatamise või lõpetamise või pensioni suuruse muutumise. RT I 2016-06-22 1 122062016001 2018-01-01 40 Vaidluste lahendamine 1 Kui isik ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti haldusaktiga, on tal õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama, või vahetult pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Sotsiaalkindlustusamet võib vaiete lahendamiseks moodustada komisjone, kaasates vajadusel eksperte. Vaie lahendatakse 60 päeva jooksul, arvates vaide registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis. RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 2 Kehtetu - RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 3 Kehtetu - RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 10 RIIKLIKU PENSIONI ARVUTAMISE, MÄÄRAMISE JA MAKSMISE ERISUSED 41 Toitjakaotuspensioni määramine ja maksmine Kehtetu - RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 42 Riikliku pensioni arvutamise ja maksmise erisused pensioniõiguse tekkimisel vastavalt välislepingule 1 Isikule, kellel puudub riikliku pensioni määramiseks nõutav Eestis omandatud pensionistaaž, kuid kellel tekib õigus riiklikule pensionile välislepingu alusel, arvutatakse riiklik pension käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Käesolevat paragrahvi kohaldatakse isikule, kes elab lepinguriigi territooriumil. RT I 2016-06-22 1 122062016001 2018-01-01 2 Vanaduspensioni puhul arvutatakse esmalt vanaduspensioni teoreetiline suurus, mille puhul võetakse arvesse kõik Eestis ja lepinguosalises riigis omandatud pensionistaažid nii, nagu need oleksid täitunud Eestis. Vanaduspensioni tegeliku suuruse saamiseks korrutatakse vanaduspensioni teoreetiline suurus Eestis omandatud pensionistaaži aastate arvuga ja jagatakse kõikides lepinguosalistes riikides, kaasa arvatud Eestis, omandatud summaarse pensionistaaži aastate arvuga. RT I 2006 49 370 12748574 2006-11-20 2 1)]]> Kui vanaduspensionär, kellel puuduvad isikustatud sotsiaalmaksu andmed, asub Eestis tööle ning tema vanaduspensioni suurus vanaduspensioni ümberarvutamisel käesoleva paragrahvi lõike 2 ja käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punkti 1 alusel väheneb, jätkatakse vanaduspensioni maksmist endises suuruses. RT I 2020-12-19 1 119122020001 2020-12-29 3 Kehtetu - RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 4 Kehtetu - RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 5 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Eestis elavale isikule välislepingute alusel lepinguosaliste riikide poolt makstavate vanaduspensionide kogusumma koos Eesti poolt makstavate pensionidega osutub väiksemaks rahvapensioni määrast, makstakse isikule tema avalduse alusel rahvapensioni määra ja välislepingute alusel saadavate pensionide vahe. RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 5 1)]]> Kehtetu - RT I 2016-06-22 1 122062016001 2018-01-01 6 Kehtetu - RT I 2016-06-22 1 122062016001 2018-01-01 7 Kehtetu - RT I 2016-06-22 1 122062016001 2018-01-01 8 Kehtetu - RT I 2016-06-22 1 122062016001 2018-01-01 42 1. ]]> Vanaduspensioni arvutamine ja maksmine tööle asumisel Euroopa ühenduste institutsiooni 1 Euroopa ühenduste institutsiooni tööle asumisel korraldab Sotsiaalkindlustusamet pensionikindlustatule vanaduspensioni arvutamise, selle summeerimise ja kogusumma Euroopa ühenduste institutsiooni pensioniskeemi kandmise vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõike 21 alusel kehtestatud korrale. 2 Kulud, mis on seotud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud pensionisumma ülekandmisega, kaetakse riigieelarvest. RT I 2007 62 395 12888450 2008-01-01 42 2. ]]> Riikliku pensioni määramise ja maksmise erisused välisriigis elamise korral 1 Isikule, kellel tekib õigus pensionile käesoleva seaduse alusel, määratakse ja makstakse pension välisriiki, arvestades järgmisi erisusi: 1 paindlik vanaduspension ja soodustingimustel vanaduspension määratakse ja makstakse välisriiki isikule, kes on jõudnud vanaduspensioniikka; RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 2 välisriiki ei määrata ega maksta rahvapensioni ega töövõime vähenemisega seotud pensione; 3 riikliku pensioni määramisel ja maksmisel ei arvestata isiku pensioniõigusliku staaži hulka käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 nimetatud tegevuse aega endise NSV Liidu territooriumil; 4 pensionäri ülalpeetavatele käesoleva seaduse § 46 lõike 4 alusel pensioni ei määrata, kui pensionär viibib välisriigis käesoleva seaduse § 46 lõigetes 1–3 sätestatud põhjustel ja ta ei ole jõudnud vanaduspensioniikka. 2 Kui käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 nimetatud tegevuse aeg on välisriigis elava isiku pensioniõigusliku staaži hulka juba arvatud, arvutatakse tema pension ümber vastavalt käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktile 2. 3 Isikule, kellel tekib õigus pensionile eriseaduse alusel, määratakse ja makstakse pension välisriiki, arvestades käesolevas seaduses sätestatud tingimusi ja korda ning järgmisi erisusi: 1 eriseaduses sätestatud pensioni, välja arvatud toitjakaotuspensioni, makstakse isikule, kes on jõudnud vanaduspensioniikka; 2 välisriigis elavale isikule ei määrata ega maksta välisriiki töövõime vähenemisega seotud pensione, välja arvatud töövõime vähenemisega seotud pensione, mille maksmist jätkatakse vanaduspensionieas. 4 Isikule, kes elab välisriigis, millega Eesti on sõlminud välislepingu, ei kohaldata käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi välislepingu kohaldamisalas olevate pensionide määramisel ja maksmisel. RT I 2019-01-03 1 103012019001 2019-01-13 5 Kui välisriigis elavale isikule on riiklik pension määratud käesoleva paragrahvi alusel enne selle paragrahvi lõikes 4 nimetatud välislepingu jõustumist, kohaldatakse talle alates selle jõustumisest välislepingut. Määratud riiklik pension arvutatakse pensioni ümberarvutamist tingivate asjaolude tekkimisel ümber alates välislepingu jõustumise päevast. RT I 2016-06-22 1 122062016001 2018-01-01 42 3. ]]> Riikliku pensioni peatamine välisriiki elama asumise korral 1 Pensioni maksmine peatatakse, kui isik asub elama välisriiki. Isikule jätkatakse pensioni maksmist peatamise päevast arvates pärast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse esitamist. RT I 2022-02-18 1 118022022001 2022-02-28 2 Isikule, kellele on määratud pension enne vanaduspensioniikka jõudmist ja kes asub elama välisriiki, millega Eestil puudub välisleping, jätkatakse pensioni maksmist pärast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse esitamist ja andmete kontrollimist alates vanaduspensioniikka jõudmise päevast või päevast, millal isik vastab ühele käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimustest. RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 42 4. ]]> Välisriigis elava pensionäri kohustus esitada elusoleku tõend 1 Välisriigis elav pensionär esitab Sotsiaalkindlustusametile iga aasta 1. märtsiks elukohariigi ametiasutuse või Eesti Vabariigi välisesinduse kinnitatud kirjaliku tõendi oma elusoleku kohta. RT I 2016-06-22 1 122062016001 2018-01-01 2 Välisriigis elav pensionär ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tõendit esitama, kui: 1 ta esitab Sotsiaalkindlustusametile elukohariigi maksuhalduri või muu pädeva ametiisiku kinnitatud tulumaksuseaduses sätestatud residentsust tõendava dokumendi; 2 tema elukohariigi pädeva asutusega on sõlmitud leping pensionäride kohta käivate andmete vahetamiseks; RT I 2016-06-22 1 122062016001 2018-01-01 3 ta tõendab oma elusolekut Sotsiaalkindlustusameti poolt selleks loodud elektroonilise kanali kaudu või Sotsiaalkindlustusametisse kohapeale tulles. RT I 2022-02-18 1 118022022001 2022-02-28 3 Ettenähtud tähtpäevaks elusoleku tõendi esitamata jätmise korral peatatakse pensioni maksmine alates jooksva aasta 1. aprillist. Kui pensionär on varem esitanud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud dokumendi, peatatakse tema pension jooksvalt vastavalt tõendi kehtivusajale. Tõendi hilisema esitamise korral jätkatakse pensioni maksmist tagasiulatuvalt alates pensioni maksmise peatamisest. RT I 2016-06-22 1 122062016001 2018-01-01 4 Elusoleku tõendamise andmekoosseisu kehtestab määrusega. RT I 2022-02-18 1 118022022001 2022-02-28 43 Riikliku pensioni maksmine töötamise korral 1 Kehtetu - RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 1 1)]]> Ennetähtaegset vanaduspensioni käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniealiseks saamiseni töötamise korral ei maksta. 2 Käesolevas seaduses käsitatakse töötamisena sotsiaalmaksuga maksustatud tulu teenimist töölepingu, teenistuslepingu või võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses olemise eest, teenuse osutamist ja kauba müümist ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses ning tegutsemist ettevõtjana. RT I 2022-02-18 1 118022022001 2022-06-01 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud töötamist tõendatakse maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registri andmetega. RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 44 Riikliku pensioni maksmine volikirja alusel 1 Volikirja alusel makstakse riiklikku pensioni volikirja kehtivuse ajal. RT I 2008 48 264 13062998 2008-11-23 2 Volikiri peab olema tõestatud notariaalselt või statsionaarse raviasutuse juhi poolt, kus pensionär on ravil. 3 Kui volikirjas pole kehtivusaega märgitud, kehtib see ühe aasta jooksul tõestamise päevast arvates. 4 Kui volikirja tõestab statsionaarse raviasutuse juht, kehtib see ühekordsena kuni kuue kuu jooksul saamata jäänud pensioni väljavõtmiseks. RT I 2008 48 264 13062998 2008-11-23 45 Saamata jäänud pension 1 Kui posti teel makstav pension on välja võtmata vähemalt kaks kuud, peatatakse pensioni maksmine. Pärast vastava avalduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokumendi esitamist makstakse pension välja tagantjärele. RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 2 Kehtetu - RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 3 Kehtetu - RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 4 Kehtetu - RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 5 Kehtetu - RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 46 Riikliku pensioni maksmine pensionäri kohtuliku karistamise korral 1 Kui kohus mõistab pensionäri süüdi ja karistab teda vangistusega, peatatakse riikliku pensioni maksmine vangistuse kandmise ajaks. RT I 2016-06-22 1 122062016001 2018-01-01 2 Kui isiku suhtes on tõkendina kasutatud vahi alla võtmist, peatatakse vahi all oleku ajaks riikliku pensioni maksmine. Pension makstakse isikule tagantjärele välja pärast kohtuotsuse jõustumist juhul, kui isik mõisteti õigeks või teda ei karistatud vangistusega. RT I 2016-06-22 1 122062016001 2018-01-01 3 Kui kohus määrab pensionäri suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamise, makstakse nimetatud sundravi kohaldamise ajal pensioni pooles rahvapensioni määras, kuid mitte rohkem kui isikule määratud, ümberarvutatud ja indekseeritud pensioni suuruses. RT I 2016-06-22 1 122062016001 2018-01-01 4 Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud pensionäril on laps, kes on alla 18-aastane või alla 24-aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv õpilane või ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega õppiv üliõpilane või sellest east vanem osalise või puuduva töövõimega laps, kelle töövõimet hinnati enne 18-aastaseks saamist või statsionaarses õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või täiskoormusega õppimise korral enne 24-aastaseks saamist, või kui eelnimetatud pensionäril on eelkirjeldatud tingimustele vastav vend, õde või lapselaps, kellel ei ole töövõimelisi vanemaid, makstakse lapsele, vennale, õele või lapselapsele riiklikku pensioni järgmises suuruses: RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 1 ühe ülalpeetava puhul 25 protsenti pensionist; 2 kahe ülalpeetava puhul 50 protsenti pensionist; 3 kolme ja enama ülalpeetava puhul 75 protsenti pensionist. 5 Kui käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 alusel makstav pension ületab isikule määratud, ümberarvutatud ja indekseeritud pensioni suuruse, makstakse pensioni määratud, ümberarvutatud ja indekseeritud suuruses. RT I 2002 53 338 174829 2002-07-01 6 Kui isikule makstakse käesoleva seaduse § 251 alusel vanaduspensioni, mille suurus on 50 protsenti talle määratud vanaduspensionist, või kui pensioni maksmine on peatatud, määrab Sotsiaalkindlustusamet käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud pensionärile vanaduspensioni, mille suurus on 100 protsenti talle arvutatud vanaduspensionist. RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 46 1. ]]> Pensioni maksmise peatamine isiku kadumise korral 1 Kui pensionär on teadmata kadunud või ta on kuulutatud tagaotsitavaks põhjusel, et ta hoiab vangistuse kandmisest kõrvale, peatatakse pensioni maksmine ühe kuu möödudes alates politseilt vastava teabe saamisest. 2 Pensionäri asukoha tuvastamisel makstakse pension tagantjärele välja alates pensioni maksmise peatamisest. Pensioni ei maksta tagantjärele välja, kui isik on kuulutatud tagaotsitavaks põhjusel, et ta hoiab vangistuse kandmisest kõrvale. 3 Kehtetu - RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 47 Tasaarvestamine riiklikust pensionist RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 1 Sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras võib riiklikust pensionist teha tasaarvestamisi üksnes: 1 täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluva lahendi alusel; 2 Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel pensionärile enammakstud pensionisummade või üksi elava pensionäri toetuse sissenõudmiseks; RT I 2016-12-06 1 106122016001 2017-01-01 3 perehüvitiste seaduse § 14 lõikes 3 sätestatud juhul. 2 Riiklikust pensionist tasaarvestatav osa arvutatakse pensionärile maksmiseks ettenähtud pensionist, lähtudes riikliku pensioni üldsummast. 2 1)]]> Kui isikule makstakse käesoleva seaduse § 251 alusel vanaduspensioni, mille suurus on 50 protsenti talle määratud vanaduspensionist, või kui pensioni maksmine on peatatud, määrab Sotsiaalkindlustusamet isikule vanaduspensioni, mille suurus on 100 protsenti, ning tasaarvestatav osa arvutatakse vanaduspensionist, mille suurus on 100 protsenti talle arvutatud vanaduspensionist. RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 3 Täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel võib tasaarvestada kuni 50 protsenti riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast. 4 Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel võib riiklikust pensionist tasaarvestada kuni 20 protsenti lisaks tasaarvestamisele, mida tehakse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast. 5 Pensionäri kirjalikul nõusolekul võib Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel riiklikust pensionist tasaarvestada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud piirmääradest suurema summa. 6 Sotsiaalkindlustusamet kannab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tasaarvestatud summa kohtutäituri ametialasele arvelduskontole või maksuhalduri arvelduskontole. RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 48 Pensionisummade tagasinõudmine 1 Kui isikul ei ole õigust saada riiklikku pensioni või kui riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne, kui Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel tasaarvestatud summa on täielikult kustutatud, nõuab Sotsiaalkindlustusamet isikule alusetult makstud riikliku pensioni tagasi sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras. RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 1 1)]]> Kui Sotsiaalkindlustusamet teeb isikule ettekirjutuse sundtäitmise algatamise kohta tagasinõude täitmata jätmise kohustuse korral, ent puuduvad andmed isiku aadressi kohta, või kui isik ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning ettekirjutust ei ole võimalik sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud viisil teatavaks teha, avaldatakse ettekirjutuse resolutiivosa ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 2 Kehtetu - RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 3 Liiklusõnnetuse tõttu toitja kaotuse korral nõuab Sotsiaalkindlustusamet väljamakstud rahvapensioni summad sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui riiklikku pensioni saaval isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu. RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 48 1. ]]> Pensioni maksmise erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik käesoleva seaduse § 24 lõikes 7 ja § 28 lõikes 21 sätestatud kirjalikku nõusolekut esitada, tuleb see esitada kuue kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist. Sotsiaalkindlustusamet arvestab õigustatud isiku pensioni suuruse ümber ja maksab saamata jäänud pensionisumma välja tagasiulatuvalt õigustatud isiku pensionilisale või täiendavale pensioniõiguslikule staažile õiguse tekkimise ajast arvates. RT I 2026-06-30 1 130062026001 2026-10-01 11 RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE KORRALDAMINE RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 49 Riikliku pensionikindlustuse korraldamine Riiklikku pensionikindlustust korraldab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olev Sotsiaalkindlustusamet. 50 Riiklik pensionikindlustuse register Kehtetu - RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 51 Registri eesmärk ja vastutav töötleja Kehtetu - RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 52 Kannete tegemine registrisse ja andmete saamine registrist Kehtetu - RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 53 Andmete arvestus makstud või arvestatud sotsiaalmaksu, pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaaži ning pensionide määramise ja maksmise kohta RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 1 Kehtetu - RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 1 1)]]> Kehtetu - RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 2 Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmete alusel peetakse arvestust isiku kohta makstud või arvestatud sotsiaalmaksu, pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaaži ning pensionide määramise ja maksmise kohta. RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 2 1)]]> Lisaks lõikes 2 nimetatud andmetele peetakse sotsiaalkaitse infosüsteemi andmete alusel arvestust isiku kohta Euroopa ühenduste institutsiooni pensioniskeemist laekunud rahaliste vahendite ja nende alusel arvestatud pensionikindlustusstaaži kohta. RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 3 Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmete alusel arvutatakse iga pensionikindlustatu kohta üks kord aastas tema kindlustusosak ja kindlustusosakute summa käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud korras. RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 54 Pensionikindlustatu informeerimine Kehtetu - RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 12 RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE VAHENDID 55 Riikliku pensionikindlustuse vahendid Riikliku pensionikindlustuse finantseerimise vahendid nähakse ette igaaastases riigieelarves. 56 Riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikad 1 Riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikateks riigieelarves on: 1 sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vastavalt sotsiaalmaksuseadusele ja nimetatud vahendite eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud jääk; 2 rahatrahv vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seadusele ja nimetatud vahendite eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud jääk; 3 pensionisummade tagasinõudmisest riigieelarvesse laekuvad summad ja nimetatud vahendite eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud jääk; 4 riigieelarves ettenähtud sihtotstarbelised eraldised pensionikindlustuse reservi ja erakorralisse reservi ning nimetatud vahendite eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud jääk; 5 riigieelarves ettenähtud muud vahendid pensionide maksmiseks; 6 riigieelarves ettenähtud vahendid käesoleva seaduse § 57 lõikes 2 nimetatud kulude tegemiseks. RT I 2007 62 395 12888450 2008-01-01 1 1)]]> Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule on riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikaks riigieelarvesse laekunud summad vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõikes 21 nimetatud nõukogu määruse alusel sätestatud korrale. Kui pensionikindlustatu on kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, siis kantakse riikliku pensionikindlustuse vahenditesse 16/22 laekunud summast. RT I 2007 62 395 12888450 2008-01-01 2 Kehtetu - RT I 2007 62 395 12888450 2008-01-01 57 Riikliku pensionikindlustuse kulud 1 Käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 11 nimetatud riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikate arvel finantseeritakse üksnes järgmised kulud: 1 käesoleva seadusega sätestatud vanaduspensionid ja endises suuruses säilitatud pensionid, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud pensionilisad ja § 28 lõikes 3 sätestatud pensioniõigusliku staaži aastatele vastavad pensionide osad; RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 2 väljateenitud aastate pensionide seaduses ja soodustingimustel vanaduspensionide seaduses sätestatud pensionid; 3 käesoleva seaduse § 12 lõikes 21 nimetatud nõukogu määruse alusel ettenähtud väljamaksed. RT I 2007 62 395 12888450 2008-01-01 2 Kõik muud käesolevast seadusest tulenevad kulud finantseeritakse käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 6 nimetatud vahendite arvel. RT I 2007 62 395 12888450 2008-01-01 3 Eesti riigi poolt mõne muu seaduse alusel makstavaid pensione ja pensionilisasid finantseeritakse vastavates seadustes ettenähtud vahenditest. 4 Kui pärast riigieelarve vastuvõtmist kehtestatud seaduste alusel riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikad vähenevad või kulud suurenevad, sätestatakse seaduses kulude täiendavad katteallikad. 13 SEADUSE RAKENDAMINE 58 Varemmääratud invaliidsusgruppide käsitlemine 1 Isikul, kellele on riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp tähtajaliselt ja kes selleks tähtajaks ei ole jõudnud vanaduspensioniikka, loetakse invaliidsusgrupp vastavaks nimetatud tähtajani määratud püsivale töövõimetusele ja tema suhtes tehakse arstliku töövõimetuse ekspertiis määratud tähtajal. 2 Isikul, kellele on riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp tähtajaliselt ja kes hiljemalt 2003. aasta 31. märtsiks jõuab vanaduspensioniikka, invaliidsusgruppi läbi ei vaadata. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikul ja kuni vanaduspensioniealisel isikul, kellele on riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp tähtajatult, loetakse invaliidsusgrupp vastavaks vanaduspensionieani määratud püsivale töövõimetusele. 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud juhtudel loetakse invaliidsusgrupile vastavaks järgmised töövõime kaotuse protsendid: 1 I invaliidsusgrupile vastab töövõime kaotus 100 protsenti; 2 II invaliidsusgrupile vastab töövõime kaotus 80 protsenti; 3 III invaliidsusgrupile vastab töövõime kaotus 60 protsenti. 5 Isikul, kes on vanuses 16 aastat kuni vanaduspensioniiga ja kellele on riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp tähtajatult, on õigus taotleda töövõime hindamist töövõimetoetuse seaduses sätestatud korras. RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 5 1)]]> Kui isik kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud õigust, tunnistatakse otsus invaliidsusgrupi määramise kohta kehtetuks alates töövõimetoetuse seaduse alusel töövõime hindamise otsuse tegemise kalendrikuule järgnevast kuust. RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 6 Välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel, loetakse 2003. aasta 31. märtsini invaliidsusgrupid vastavaks püsiva töövõimetuse astmetele järgmiselt: 1 I invaliidsusgrupile vastab täielik töövõimetus töövõime kaotusega 100 protsenti; 2 II invaliidsusgrupile vastab osaline töövõimetus töövõime kaotusega 80 või 90 protsenti; 3 III invaliidsusgrupile vastab osaline töövõimetus töövõime kaotusega 40–70 protsenti. 7 Käesoleva seaduse § 10 lõike 1 tähenduses loetakse lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi kasvatamine samaväärseks alla 18-aastase puudega lapse kasvatamisega. 58 1. ]]> Edasilükatud vanaduspensioni suurendamise erisused Isikul, kes taotleb edasilükatud vanaduspensioni pärast 2021. aasta 1. jaanuari käesoleva seaduse § 6123 alusel, ei suurendata edasilükatud vanaduspensioni käesoleva seaduse kuni 2020. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni § 8 lõikes 3 sätestatud korras selle aja eest: 1 kui isikul ei olnud täidetud käesoleva seaduse § 4 lõigetes 1 ja 11 sätestatud riikliku pensioni saamise tingimused; 2 kui isik sai riiklikku pensioni või mõne teise riigi pensioni; 3 mis on möödunud isiku jõudmisest vanaduspensioniikka enne 2002. aasta 1. jaanuari. RT I 2022-02-18 1 118022022001 2022-06-01 58 2. ]]> Vanaduspensioni koefitsiendi ümberarvutamise erisus ja pensioniõiguste ülekandmise lubatavus 1 Isikul, kes vastab käesoleva seaduse § 12 lõikes 21 sätestatud tingimustele ja saab riikliku pensionikindlustuse alusel vanaduspensioni enne 2008. aasta 1. jaanuari, on õigus taotleda pensioni ja pensionikindlustatu kindlustusosaku ümberarvutamist vastavalt pensionikindlustuse vahenditesse Euroopa ühenduste institutsioonide pensioniskeemist laekunud summale. RT I 2015-03-10 5 110032015005 2015-04-01 2 Käesolevas seaduses sätestatud õigused laienevad kõigile pensioniõiguste ülekandmise taotlustele, mis on esitatud pärast 2004. aasta 1. maid. RT I 2007 62 395 12888450 2008-01-01 59 Pensionikindlustusstaaži ja riikliku pensioni kindlustusosa arvutamine aastate 1999, 2000 ja 2001 kohta RT I 2015-03-10 5 110032015005 2015-04-01 1 Kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul arvestatakse üks aasta pensionikindlustusstaaži pensionikindlustatule, kelle eest on vastavalt sotsiaalmaksuseadusele makstud või arvestatud isikustatud sotsiaalmaksu vähemalt kuupalga alammäära aastasummalt. 2 Kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul võrreldakse pensionikindlustusstaaži arvutamisel pensionikindlustatu kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt kuupalga alammääralt arvutatud sotsiaalmaksuga. 3 Kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul võetakse pensionikindlustusstaaži arvestamisel riigi poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel makstav sotsiaalmaks arvesse samaväärselt sotsiaalmaksu tasumisega kuupalga alammääralt. 4 Pensionikindlustatu kindlustusosaku arvutamiseks kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul liidetakse pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu summad ning jagatakse isikustatud sotsiaalmaksu keskmise suurusega sellel kalendriaastal. RT I 2015-03-10 5 110032015005 2015-04-01 5 2001. aasta isikustatud sotsiaalmaksu keskmise suuruse kinnitab Vabariigi Valitsus hiljemalt 2002. aasta 20. märtsil ning seda rakendatakse pensioni määramisel ja ümberarvutamisel tähtajaga alates 2002. aasta 1. aprillist. 6 Kui pension määratakse algtähtajaga enne 2002. aasta 1. aprilli, võetakse pensioni arvutamisel aluseks Vabariigi Valitsuse kinnitatud 2001. aasta isikustatud sotsiaalmaksu arvestuslik keskmine suurus. 59 1. ]]> Pensionikindlustatu kindlustusosaku ja solidaarosaku arvutamine 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini 1 Pensionikindlustatu kindlustusosaku arvutamisel sotsiaalmaksuseaduse § 13 lõigetes 21 ja 22 nimetatud isiku puhul on isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa määr 16 protsenti ja tema solidaarosak on 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 31. augustini kuni 0,800. 2 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on esitanud kogumispensionide seaduse § 673 lõikes 1 nimetatud avalduse maksete mittetegemiseks, on 2020. aasta 1. detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa määr 20 protsenti ja tema solidaarosak on 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 31. augustini kuni 1,000. 3 Füüsilisest isikust ettevõtja puhul arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud: 1 isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa määr 1/12-lt tema 2020. aastal ettevõtlusest saadud tulult tasutud ja 2/3-lt 2021. aastal saadud tulult tasutud sotsiaalmaksu alusel; 2 solidaarosak 2/3-lt tema 2021. aastal ettevõtlusest saadud tulult tasutud sotsiaalmaksu alusel. RT I 2020-04-21 1 121042020001 2020-07-01 60 Varemmääratud pensionide säilitamine 1 Enne käesoleva seaduse jõustumist määratud pensioni maksmist jätkatakse endises suuruses kuni määratud tähtajani järgmistel juhtudel: 1 pensionärile, kellel käesoleva seaduse alusel arvutatud pension osutub väiksemaks varem makstud pensionist; 2 pensionärile, kelle invaliidsusgruppi ei ole uuesti läbi vaadatud või kellele määratud töövõime kaotuse protsent on endisest protsendist suurem või sellega võrdne, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse alusel arvutatud pension on suurem varem makstud pensionist; 3 pensionärile, kellel ei teki õigust saada riiklikku pensioni käesoleva seaduse alusel, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul. 2 Vanaduspensionärile, kellele oli määratud riiklik pension enne käesoleva seaduse jõustumist ja kellel ei teki õigust saada vanaduspensioni käesoleva seaduse alusel, säilitatakse vanaduspensioni liik ja pension arvutatakse käesoleva seaduse § 11 sätete kohaselt. Kui arvutatud pension osutub väiksemaks varem makstud pensionist, jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses. 2 1)]]> Toitja 3- kuni 14-aastast last, venda, õde või lapselast oma perekonnas kasvataval ühel vanematest, lesel või eestkostjal, kellele oli perioodil 2000. aasta 1. aprillist kuni 2001. aasta 31. detsembrini makstud toitjakaotuspensioni, jätkatakse pensioni maksmist endises suuruses ja tingimustel kuni määratud tähtajani. RT I 2002 53 338 174829 2002-07-01 3 Kehtetu - RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 4 Kehtetu - RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 5 Kehtetu - RT I 2003 88 589 690831 2004-01-01 60 1. ]]> Püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuse lõpptähtaja pikendamine erakorralise olukorra ajal Kriisiolukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuse lõpptähtaega, kui uus hindamine on kriisiolukorra tõttu objektiivsetel põhjustel oluliselt takistatud ja pikendamine on vajalik püsivalt töövõimetule inimesele tema sotsiaalsete tagatiste säilimiseks, kuni kriisiolukorrast tingitud ümberkorralduse vajadus on ära langenud. RT I 2026-06-30 1 130062026001 2026-10-01 60 2. ]]> Käesoleva seaduse § 601 rakendamine Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet käesoleva seaduse §-s 601 sätestatud võimalust püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuse lõpptähtaja pikendamiseks rakendada tagasiulatuvalt 2020. aasta 12. märtsist. RT I 2020-04-21 1 121042020001 2020-04-22 61 Pensioni baasosa, aastahinde ja rahvapensioni määra väärtused 1 2002. aasta 1. jaanuarist 31. märtsini on pensioni baasosa 410 krooni, aastahinne 27 krooni 85 senti ja rahvapensioni määr 800 krooni. 1 1)]]> 2002. aasta 1. juulist 2003. aasta 31. märtsini on pensioni baasosa 444 krooni 44 senti, aastahinne 31 krooni 69 senti ja rahvapensioni määr 867 krooni 20 senti. 1 2)]]> 2003. aasta 1. juulist 2004. aasta 31. märtsini on pensioni baasosa 577 krooni 33 senti. 1 3)]]> 2004. aasta 1. aprillil tõstetakse pärast indekseerimist täiendavalt pensioni baasosa 50 krooni ja aastahinnet 1,13 krooni võrra. 1 4)]]> 2005. aasta 1. juulil tõstetakse pensioni baasosa 150 krooni, aastahinnet 3,02 krooni ja rahvapensioni määra 100 krooni võrra. 1 5)]]> 2006. aasta 1. aprillil tõstetakse pärast indekseerimist pensioni baasosa 60 krooni ja aastahinnet 1,53 krooni võrra. 1 6)]]> 2007. aasta 1. juulil tõstetakse pensioni baasosa 250 krooni ja rahvapensioni määra 150 krooni võrra. RT I 2007 40 286 12838720 2007-06-23 1 7)]]> 2020. aasta 1. aprillil tõstetakse pärast indekseerimist täiendavalt pensioni baasosa 7 euro võrra. RT I 2019-11-28 1 128112019001 2020-01-01 1 8)]]> 2021. aasta 1. aprillil tõstetakse pensioni baasosa 16 euro ja rahvapensioni määra 30 euro võrra. Pensioni baasosa ja rahvapensioni indekseerimisel käesoleva seaduse § 26 kohaselt tõstetakse pensioni baasosa ja rahvapensioni määra pärast indekseerimist. RT I 2020-12-19 1 119122020001 2021-04-01 1 9)]]> 2023. aasta 1. jaanuaril tõstetakse pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 20 euro võrra. RT I 2022-02-02 1 102022022001 2023-01-01 2 Pensioni baasosa, aastahinde ja rahvapensioni määra väärtused järgmistel perioodidel leitakse käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud korras. 61 1. ]]> Statsionaarses õppevormis õppimine 1 Käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 1, § 41 lõikes 4 ja § 43 lõikes 1 sätestatud täiskoormusega õppe nõude asemel nõutakse enne 2003/04. õppeaastat õppeasutusse vastuvõetud isikutelt statsionaarses õppevormis õppimist. RT I 2013-07-02 1 102072013001 2013-09-01 2 Käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 1 ja § 43 lõikes 1 sätestatud kutseõppeasutuses statsionaarses õppes õppimise nõude asemel nõutakse enne 2012/13. õppeaastat kutseõppesse vastuvõetud isikutelt täiskoormusega või meditsiinilisel näidustusel muus õppevormis õppimist. RT I 2013-07-02 1 102072013001 2013-09-01 61 2. ]]> Pensioni määramine ja ümberarvutamine tagasiulatuvalt 1 Pensionärile, kellel seaduse jõustumisel või muutmisel tekib õigus pensionile, pensionilisale või täiendavale pensionistaažile, määratakse pension või arvutatakse pension ümber seaduse jõustumise või vastava muudatuse jõustumise päevast arvates, kui avaldus ja pensioni määramiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul, arvates seaduse või vastava muudatuse jõustumisest. Avalduse hilisema esitamise korral määratakse pension kooskõlas käesoleva seaduse § 32 lõikega 2 või arvutatakse pension ümber kooskõlas käesoleva seaduse § 25 lõikega 1. RT I 2012-07-02 2 102072012002 2013-01-01 2 Sotsiaalkindlustusamet teavitab 2022. aasta 1. juunist arvates kuue kuu jooksul pensionäri, kellel tekib käesoleva seaduse § 20 lõike 41 alusel pensioniliigi muutmise õigus, ning määrab talle pensioni ja arvutab tema pensioni ümber 2022. aasta 1. juunist arvates. RT I 2022-02-18 1 118022022001 2022-06-01 61 3. ]]> Riigieelarves ettenähtud sihtotstarbelised eraldised pensionikindlustuse reservi ja erakorralisse reservi Käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 4 nimetatud sihtotstarbeliste eraldistena pensionikindlustuse reservi ja erakorralisse reservi käsitletakse ka enne 2008. aasta 1. jaanuari riigieelarvetega pensionikindlustuse reservi ja erakorralisse reservi eraldatud vahendeid. RT I 2007 62 395 12888450 2008-01-01 61 4. ]]> Pensioni väljamaksmine 1 Riikliku pensioni väljamaksmine käesoleva seaduse § 36 lõigetes 1 ja 5 sätestatud korras toimub alates 2009. aasta 1. veebruarist. RT I 2008 48 264 13062998 2008-11-23 2 Kuni 2009. aasta 1. veebruarini makstakse riiklikku pensioni Sotsiaalkindlustusameti kaudu igakuuliselt jooksva kuu eest vastavalt pensionäri soovile panka pensionäri arvele või posti teel maksja kulul. Riikliku pensioni kandmine välisriigis asuvasse panka pensionäri arvele toimub saaja kulul. RT I 2008 48 264 13062998 2008-11-23 3 Enne 2009. aasta 1. veebruari määratud riiklik pension makstakse alates 2009. aasta 1. veebruarist välja käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud korras. RT I 2008 48 264 13062998 2008-11-23 4 Kui pensionär ei ole Sotsiaalkindlustusametile teatanud oma arvelduskonto numbrit ega teinud või edastanud § 36 lõike 1 punkti 2 kohast avaldust ja seetõttu ei ole käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud korras võimalik pensioni maksta, peatatakse alates 2009. aasta 1. veebruarist pensioni maksmine. Pärast vastava avalduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi esitamist makstakse pension välja tagantjärele. RT I 2012-12-06 1 106122012001 2013-01-01 5 Käesoleva seaduse § 36 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel ja korras makstakse riiklik pension välja ka sügava puudega töövõimetuspensionärile ja sügava puudega püsivalt töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saavale isikule. RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 61 5. ]]> Analüüsikohustus 1 Vabariigi Valitsus koostab 2019. aastaks analüüsi käesolevas seaduses sätestatud vanaduspensioniea mõju kohta pensionikindlustussüsteemi finantsilisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele ning esitab Riigikogule vajaduse korral ettepaneku käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea muutmiseks või paindliku vanaduspensioniea kehtestamiseks. RT I 2010 18 97 13307470 2010-05-16 2 Vabariigi Valitsus koostab 2023. aastaks ja iga järgmise viie aasta järel analüüsi pensionisüsteemi finantsilisest ja sotsiaalsest jätkusuutlikkusest ning esitab Riigikogule vajaduse korral ettepaneku pensionisüsteemi muutmiseks. RT I 2020-10-27 1 127102020001 2020-11-06 61 6. ]]> Erisused eurole üleminekul Pensioni baasosa, aastahinne ja rahvapensioni määr arvestatakse eurodesse vastavalt Eesti krooni ja euro suhtele, mis määratakse kindlaks Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 61 7. ]]> Paragrahvi 16 lõigete 103 ja 104 rakendamine Kehtetu - RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 61 8. ]]> Erisused pensionilisa maksmisel 1 Käesoleva seaduse § 24 lõike 11 punktis 11 sätestatud pensionilisa makstakse ilma sama paragrahvi lõikes 7 nimetatud kokkuleppeta isikule, kes saab käesoleva paragrahvi jõustumisel pensioni ja kelle pensioniõigusliku staaži hulka on arvatud käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktis 12 sätestatud staaž. 2 Käesoleva seaduse § 24 lõike 11 punktis 11 nimetatud isik, kes ei ole nõus pensionilisa maksmisega isikule, kelle pensioniõigusliku staaži hulka on arvatud käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktis 12 sätestatud staaž, võib esitada Sotsiaalkindlustusametile avalduse, mille kohaselt lõpetatakse pensionilisa maksmine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule. Pensionilisa maksmist jätkatakse käesoleva seaduse § 24 lõikes 7 sätestatud kokkuleppe kohaselt ühele sama paragrahvi lõike 11 punktis 11 nimetatud isikule. RT I 2012-07-02 2 102072012002 2018-01-01 , jõustumine muudetud [RT I, 11.07.2014, 2] 3 Kui kohustatud isik ei ole kogumispensionide seaduse § 723 lõike 7 alusel valinud täiendava sissemakse tegemist, siis arvutatakse isikule pensionilisa käesoleva seaduse § 24 lõike 11 punkti 2 alusel, arvestades erisusena, et see kehtib iga 2020. aasta 1. juuli ja 31. detsembri vahel sündinud lapse kohta. RT I 2019-01-03 1 103012019001 2019-01-13 4 Kui kohustatud isik ei ole kogumispensionide seaduse § 725 lõike 6 alusel valinud täiendava sissemakse tegemist, siis arvutatakse isikule pensionilisa käesoleva seaduse § 24 lõike 11 punkti 2 alusel, arvestades erisusena, et see kehtib iga lapse kohta, kes on sündinud kuni kuus kuud enne kogumispensionide seaduse § 726 lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitamisega kaasneva makse tasumise kohustuse tekkimist isikul. RT I 2020-10-27 1 127102020001 2020-11-06 5 Käesoleva seaduse § 24 lõike 11 punktis 11 sätestatud pensionilisa ei arvutata juurde vanaduspensionile, mis arvutatakse § 11 lõike 51 punkti 2 ja lõike 52 punkti 2 ning § 6117 alusel või käesoleva seaduse kuni 2016. aasta 1. jaanuarini kehtinud redaktsiooni § 18 lõike 1 punkti 2 ja § 6117 alusel. RT I 2022-02-18 1 118022022001 2022-06-01 61 9. ]]> Käesoleva seaduse kohaldamine seoses töövõimetoetuse seaduse jõustumisega 1 Isikul, kes on pärast 2010. aasta 1. juulit tunnistatud püsivalt töövõimetuks, ja käesoleva seaduse § 58 lõikes 3 nimetatud isikul on õigus taotleda 2016. aasta 1. juulist kuni 2016. aasta 31. detsembrini käesoleva seadusega sätestatud püsiva töövõimetuse ekspertiisi või püsiva töövõimetuse kordusekspertiisi. 2 Isikul on õigus alates 2016. aasta 1. juulist käesoleva seadusega sätestatud töövõimetuspensionile või töövõimetuse alusel rahvapensionile, kui ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega 40–100 protsenti ja ta vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud töövõimetuspensioni või töövõimetuse alusel rahvapensioni saamise tingimustele. 3 Isikule, kellel on õigus töövõimetuspensionile Eesti Vabariigi poolt sõlmitud kahepoolse välislepingu alusel ja kes elab teise lepingupoole territooriumil, kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2016. aasta 1. juulit kehtinud redaktsiooni 3. ja 9. peatükki ning nende alusel antud rakendusakte kuni välislepingu muutmiseni. Teise lepingupoole territooriumilt Eesti Vabariiki elama asumisel jätkatakse isikule töövõimetuspensioni maksmist kuni püsiva töövõimetuse tähtaja lõpuni. 4 Isikule, kes taotleb püsiva töövõimetuse ekspertiisi koos puude raskusastme tuvastamisega kuni 2016. aasta 31. detsembrini, kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2016. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni § 16 lõiget 11. 5 Lapsinvaliidi või alla 18-aastase lapseeast invaliidi invaliidsuse tuvastamiseks tagasiulatuvalt kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2016. aasta 1. juulit kehtinud redaktsiooni. RT I 2015-12-17 1 117122015001 2016-07-01 61 10. ]]> Toitjakaotuspensioni määramine püsiva töövõimetusega isikule Kehtetu - RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 61 11. ]]> Püsivalt töövõimetuks tunnistatud isiku pensionistaaži nõue ja vanaduspensioni suurus 1 Isikul, kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega 40–100 protsenti, vähendatakse käesoleva seaduse § 7 lõikes 22 sätestatud pensionistaaži nõuet ühe aasta võrra iga kolme aasta kohta, millal tal oli tuvastatud püsiv töövõimetus. 2 Käesoleva seaduse § 11 lõikes 51 sätestatud puuduva töövõime tingimus on täidetud ka isikul, kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega 100 protsenti. 3 Käesoleva seaduse § 11 lõikes 52 sätestatud osalise töövõime tingimus on täidetud ka isikul, kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega 40–90 protsenti. RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 61 12. ]]> Püsiva töövõimetuse ekspertiisi taotluste ja töövõimetuspensioni avalduste menetlemine 1 Enne 2017. aasta 1. jaanuari esitatud püsiva töövõimetuse ekspertiisi taotlus vaadatakse läbi ja püsiv töövõimetus tuvastatakse, lähtudes seni kehtinud käesoleva seaduse redaktsioonist. RT I 2015-12-17 1 117122015001 2017-01-01 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud püsiva töövõimetuse ekspertiisi tulemusel püsivalt töövõimetuks tunnistatud isiku ja enne 2017. aasta 1. jaanuari esitatud töövõimetuspensioni saamise avaldus vaadatakse läbi ning töövõimetuspension määratakse seni kehtinud käesoleva seaduse redaktsiooni kohaselt. RT I 2015-12-17 1 117122015001 2017-01-01 3 Kui isik ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud Sotsiaalkindlustusameti püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsusega, peab ta esitama vaide Sotsiaalkindlustusametile käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud korras. Sotsiaalkindlustusamet korraldab vajaduse korral täiendava ekspertiisi. Vaie lahendatakse 60 päeva jooksul, arvates vaide registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis. Vaideotsusega mittenõustumise korral on isikul õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 61 13. ]]> Varem tuvastatud püsiva töövõimetuse otsuste käsitlemine 1 Püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi taotlemise tähtaja saabudes võib isik pöörduda Eesti Töötukassasse töövõime hindamiseks töövõimetoetuse seaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 2 Isikul on õigus pöörduda Eesti Töötukassasse töövõime hindamiseks töövõimetoetuse seaduses sätestatud korras enne püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi tähtaega. 3 Käesoleva seaduse alusel tehtud püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsus tunnistatakse kehtetuks alates töövõimetoetuse seaduse alusel töövõime hindamise otsuse tegemise kalendrikuule järgnevast kuust. RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 61 14. ]]> Varem määratud töövõimetus- ja rahvapensioni käsitlemine 1 Riiklikuks pensioniks käesoleva seaduse ja teiste seaduste tähenduses loetakse ka töövõimetuspensioni. 2 Käesoleva seaduse § 48 lõiget 3 kohaldatakse ka püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule väljamakstud töövõimetus- ja rahvapensioni summade sissenõudmisele. 3 Käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 11 nimetatud riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikate arvel finantseeritakse ka töövõimetuspensione. 4 Käesoleva seaduse § 58 lõikes 3 nimetatud isikule makstakse selle taotlemisel töövõimetuspensioni või töövõimetuse alusel rahvapensioni määratud suuruses kuni vanaduspensionieani. Määratud töövõimetuspensionile ja töövõimetuse alusel rahvapensionile kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 6.–13. peatükki, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 5 Enne 2017. aasta 1. jaanuari esitatud püsiva töövõimetuse ekspertiisi taotluse alusel püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule makstakse selle taotlemisel töövõimetuspensioni või töövõimetuse alusel rahvapensioni määratud suuruses kuni määratud tähtajani. Määratud töövõimetuspensionile ja töövõimetuse alusel rahvapensionile kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 6.–13. peatükki, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. RT I 2015-12-17 1 117122015001 2017-01-01 6 Käesoleva seaduse § 58 lõikes 51 ja §-s 6113 nimetatud invaliidsusgrupi määramise otsuse või püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuse alusel tehtud pensioni määramise otsus tunnistatakse kehtetuks ning pensioni maksmine lõpetatakse alates invaliidsusgrupi määramise otsuse või töövõime hindamise otsuse kehtetuks tunnistamisest. RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 61 15. ]]> Töövõimetuspensioni ja töövõimetuse alusel rahvapensioni maksmise jätkamine 1 Püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsust pikendatakse isikule ilma püsivat töövõimet tuvastamata ja talle jätkatakse määratud töövõimetuspensioni või töövõimetuse alusel rahvapensioni ja pensionilisade maksmist varem määratud suuruses, kui tema püsiva töövõimetuse kestus lõpeb kuni 180 päeva enne vanaduspensioniikka jõudmist. Isiku avalduse alusel ei pikendata talle tehtud püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsust. 2 Aastatel 1953–1960 sündinud isikule kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 1, kui tema püsiva töövõimetuse kestus lõpeb kuni 180 päeva enne sünniaastale vastavat järgmist vanust: Sünniaasta Vanus

1953

63 aastat

1954

63 aastat 3 kuud

1955

63 aastat 6 kuud

1956

63 aastat 9 kuud

1957

64 aastat

1958

64 aastat 3 kuud

1959

64 aastat 6 kuud

1960

64 aastat 9 kuud

]]> 3 Käesoleva paragrahvi alusel makstavale töövõimetuspensionile ja rahvapensionile kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 6.–13. peatükki, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 61 16. ]]> Üleminek rahvapensionilt töövõimetuspensionile ja varem määratud töövõimetuspensioni ümberarvutamine 1 Püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule, kellele on määratud rahvapension töövõimetuse alusel käesoleva seaduse seni kehtinud redaktsiooni § 22 lõike 1 punkti 2 alusel, määratakse avalduse alusel töövõimetuspension püsiva töövõimetuse ajaks 2017. aasta 1. jaanuarini kehtinud käesoleva seaduse redaktsiooni kohaselt, kui isikul täitub rahvapensionilt töövõimetuspensionile üleviimise ajaks vanusele vastav järgmine Eestis omandatud pensionistaaž: RT I 2015-12-17 1 117122015001 2017-01-01 Vanus aastates Nõutav pensionistaaž aastates

16–24

staažinõuet ei ole

25–26

  1

27–28

  2

29–30

  3

31–32

  4

33–35

  5

36–38

  6

39–41

  7

42–44

  8

45–47

  9

48–50

10

51–53

11

54–56

12

57–59

13

60–64

14

]]> 2 Isikul, kellele on määratud töövõimetuspension käesoleva seaduse kuni 2017. aasta 1. jaanuarini kehtinud redaktsiooni § 18 lõike 1 punkti 2 alusel või lõikes 3 sätestatud suuruses, on õigus taotleda töövõimetuspensioni ümberarvutamist käesoleva seaduse 2017. aasta 1. jaanuarini kehtinud redaktsiooni § 18 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui viimati nimetatud alusel arvutatud pension on suurem. RT I 2015-12-17 1 117122015001 2017-01-01 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul arvutatakse töövõimetuspensionile juurde ka käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud pensionilisa, võttes arvesse nimetatud paragrahvis sätestatut. 4 Töövõimetuspensionile õigust andva pensionistaaži nõude täitmise kindlakstegemisel lähtutakse ümardamata pensioniõiguslikust staažist, võttes arvesse käesolevas seaduses pensioniõigusliku staaži arvestamise kohta sätestatut. RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 61 17. ]]> Üleminek töövõimetuspensionilt vanaduspensionile ja ennetähtaegsele vanaduspensionile 1 Isikule, kellele makstakse varem määratud töövõimetuspensioni kuni vanaduspensionieani, määratakse vanaduspensioniikka jõudmisel vanaduspension ilma pensioniavaldust nõudmata. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvutatakse vanaduspension vastavalt käesoleva seaduse § 11 sätetele, lähtudes vanaduspensioni määramise ajaks olemasolevast pensionistaažist. 3 Isikule, kellele maksti enne töövõimetuspensioni määramist ennetähtaegset vanaduspensioni, jätkatakse vanaduspensioniikka jõudmisel ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist ilma pensioniavaldust nõudmata. Kui töövõimetuspensioni maksmine lõpeb enne, kui isik jõuab vanaduspensioniikka, jätkatakse talle ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist ilma pensioniavaldust nõudmata töövõimetuse lõppemise päevale järgnevast päevast. 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul rakendatakse ennetähtaegse pensioni arvutamisel sama vähendamisprotsenti, mis võeti aluseks esmakordsel ennetähtaegse vanaduspensioni arvutamisel. 5 Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutatud vanaduspension osutub väiksemaks varem makstud pensionist, makstakse vanaduspensioni varem makstud pensioni suuruses. 6 Isikul, kelle töövõimetuspensionile on juurde arvutatud käesoleva seaduse §-s 24 ning okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 14 lõigetes 1 ja 4 sätestatud pensionilisa, säilib tema üleviimisel vanaduspensionile või temale ennetähtaegse vanaduspensioni maksmise jätkamisel õigus saada varem makstud pensionilisa. RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 61 18. ]]> Erisused rahvapensioni määramisel ja maksmisel 1 Õigus rahvapensionile on ka vanaduspensioniikka jõudnud isikul, kellele maksti püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioni kuni vanaduspensionieani. 2 Rahvapension määratakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele eluajaks. 3 Rahvapensioni suurus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele on 100 protsenti rahvapensioni määrast. 4 Käesolevas paragrahvis sätestatud rahvapensionile kohaldatakse käesolevas seaduses rahvapensionile sätestatut. RT I 2014-12-13 1 113122014001 2017-01-01 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1) 61 19. ]]> Paragrahvi 13 lõigete 3 ja 5 rakendamine 1 Käesoleva seaduse § 13 lõigete 3 ja 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrused kehtivad alates 2017. aasta 1. jaanuarist niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega. 2 Enne 2017. aasta 1. jaanuari riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa tegelik keskmine suurus ja arvestuslik keskmine suurus kantakse üle sotsiaalkaitse infosüsteemi 2017. aasta 1. jaanuaril. RT I 2016-07-08 1 108072016001 2017-01-01 61 20. ]]> Lapse perekonnas hooldaja pensioniõigus Käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1–3, § 24 lõike 11 punktides 1–2 ja § 28 lõike 2 punktis 12 nimetatud hoolduspere vanemana käsitatakse ka enne 2018. aasta 1. jaanuari kehtinud käesoleva seaduse redaktsioonis nimetatud lapse hooldajat. RT I 2017-11-28 2 128112017002 2018-01-01 61 21. ]]> Ennetähtaegse vanaduspensioni määramine kuni 2025. aasta 31. detsembrini 1 Kui isik soovib, et talle määratakse ja makstakse ennetähtaegset vanaduspensioni, kohaldatakse vanaduspensioni määramisele ja maksmisele käesoleva seaduse enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. 2 2021. aastal on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile isikul, kellel on vähemalt 16-aastane Eestis omandatud käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatud pensionistaaž. 3 2022. aastal on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile isikul, kellel on vähemalt 17-aastane Eestis omandatud käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatud pensionistaaž. 4 2023. aastal on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile isikul, kellel on vähemalt 18-aastane Eestis omandatud käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatud pensionistaaž. 5 2024. aastal on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile isikul, kellel on vähemalt 19-aastane Eestis omandatud käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatud pensionistaaž. 6 2025. aastal on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile isikul, kellel on vähemalt 20-aastane Eestis omandatud käesoleva seaduse 8. peatükis sätestatud pensionistaaž. RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 61 22. ]]> Ennetähtaegse vanaduspensioni maksmise jätkamine Isikule, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension enne 2021. aasta 1. jaanuari, makstakse ennetähtaegset vanaduspensioni käesoleva seaduse enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel. RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 61 23. ]]> Edasilükatud vanaduspensioni suuruse arvutamine Kui isikul tekkis õigus vanaduspensionile enne käesoleva seaduse 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel ja tal on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž ning ta ei ole enne 2021. aasta 1. jaanuari taotlenud edasilükatud vanaduspensioni, on tal õigus üks kord valida, kas talle määratakse paindlik vanaduspension käesoleva seaduse 2021. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni alusel või edasilükatud vanaduspension enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel. RT I 2025-06-12 1 112062025001 2025-06-22 61 24. ]]> Varem määratud vanaduspensioni ümberarvutamine Enne 2021. aasta 1. jaanuari määratud vanaduspension arvutatakse isiku avalduse alusel ümber või selle maksmine peatatakse käesoleva seaduse §-s 251 sätestatud korras. RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 61 25. ]]> Üleminek töövõimetuspensionilt paindlikule vanaduspensionile Isikule, kellele makstakse töövõimetuspensioni ja kellele määratakse töövõimetuse kestuse ajal paindlik vanaduspension, hakatakse maksma paindlikku vanaduspensioni. Kui töövõimetuspension lõpeb enne, kui isik jõuab vanaduspensioniikka, jätkatakse paindliku vanaduspensioni maksmist ilma pensioniavaldust nõudmata töövõimetuse lõppemise päevale järgnevast päevast. RT I 2019-01-03 1 103012019001 2021-01-01 61 26. ]]> Pensionilisa arvestamine pensioni vähendamisel Kui isiku vanaduspensioni on käesoleva seaduse § 111 alusel vähendatud ja isiku vanaduspension väheneks pensionilisa pensioni vähendamise hulka arvamise tõttu alates 2022. aasta 1. juunist, jätkatakse isikule vanaduspensioni maksmist koos pensionilisaga endises suuruses seni, kuni isiku vanaduspensioni üldsumma ületab ümberarvutamisel senise vanaduspensioni suuruse. RT I 2022-02-18 1 118022022001 2022-06-01 61 27. ]]> Soodustingimustel vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni määramine ja maksmine 1 Isikule, kellele on määratud soodustingimustel vanaduspension ja kellele seda makstakse kuni 2030. aasta 31. detsembrini kehtiva soodustingimustel vanaduspensionide seaduse alusel, jätkatakse selle maksmist senistel tingimustel. 2 Isikule, kellele on määratud väljateenitud aastate pension ja kellele seda makstakse kuni 2036. aasta 31. detsembrini kehtinud väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel, jätkatakse selle maksmist senistel tingimustel. 3 Kui isikule ei ole soodustingimustel vanaduspensioni määratud, kuid tal on õigus seda saada, määratakse see soodustingimustel vanaduspensionide seaduse enne 2031. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel. 4 Kui isikule ei ole väljateenitud aastate pensioni määratud, kuid tal on õigus seda saada, määratakse see väljateenitud aastate pensionide seaduse enne 2037. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni alusel. RT I 2023-02-22 1 122022023001 2023-03-04 61 28. ]]> Sotsiaalhoolekande seaduse § 140 alusel määratud sotsiaaltoetust saavale isikule rahvapensioni määramine ja maksmine 1 Sotsiaalkindlustusamet määrab hiljemalt 2029. aasta 31. märtsil käesolevas seaduses sätestatud rahvapensioni sotsiaalhoolekande seaduse § 140 alusel määratud sotsiaaltoetust saavale isikule, kes vastab käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 sätestatud rahvapensioni saamise tingimustele. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes sai sotsiaalhoolekande seaduse § 140 alusel määratud sotsiaaltoetuse maksmise ajal ka muud sissetulekut, mille suurus oli alla rahvapensioni määra kalendrikuus, makstakse rahvapensioni ka juhul, kui isik saab mõne teise riigi pensioni, mille suurus on alla rahvapensioni määra kalendrikuus. RT I 2023-12-14 1 114122023001 2024-01-01 61 29. ]]> Käesoleva seaduse kohaldamine seoses perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisega 1 Lapsele, kellel tekkis käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni § 20 lõike 2 punkti 1 kohaselt õigus toitjakaotuspensionile või § 22 lõike 1 punkti 3 kohaselt rahvapensionile, kohaldatakse alates 2026. aasta 1. oktoobrist perehüvitiste seadust ning lõpetatakse temale käesoleva seaduse alusel toitjakaotuspensioni või rahvapensioni maksmine. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikule, kellel tekkis käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni § 20 alusel õigus toitjakaotuspensionile või § 22 lõike 1 punkti 3 alusel rahvapensionile, kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni. 3 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikule makstav toitjakaotuspension on arvutatud käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsiooni § 21 lõike 1 punkti 1 alusel, arvutatakse pensionile juurde § 24 lõike 11 alusel pensionilisa, kui selle saamise õigus on tekkinud pärast 2026. aasta 1. oktoobrit. 4 Kui perekonnaliikmele makstakse toitjakaotustoetust perehüvitiste seaduse alusel, tehakse toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral makstava rahvapensioni suuruse ümberarvutus, arvestades käesoleva seaduse alusel õigustatud perekonnaliikmete arvu. 5 Isikule, kellele on enne 2026. aasta 1. oktoobrit määratud toitjakaotuspension Eesti Vabariigi sõlmitud kahepoolse välislepingu alusel ja kes elab teise lepingupoole territooriumil, jätkatakse toitjakaotuspensioni maksmist vastavalt käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. oktoobrit kehtinud redaktsioonile ja selle alusel antud rakendusaktide tingimustele. Toitjakaotuspensioni suurus arvutatakse vajaduse korral ümber käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt. RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 61 30. ]]> Enne 2026. aasta 1. oktoobrit määratud toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni käsitlemine 1 Riiklikuks pensioniks käesoleva seaduse ja teiste seaduste tähenduses loetakse ka toitjakaotuspension ja toitja kaotuse korral rahvapension. 2 Liiklusõnnetuse tõttu toitja kaotuse korral nõuab Sotsiaalkindlustusamet väljamakstud toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni summa sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui riiklikku pensioni saaval isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu. 3 Käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 11 nimetatud riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikate arvelt finantseeritakse ka toitjakaotuspensioni ja toitja kaotuse korral rahvapensioni. RT I 2025-04-08 1 108042025001 2026-10-01 14 LÕPPSÄTTED 62 § 62. – 67 § 67. [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 68 Seaduse jõustumine 1 Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril. 1 1)]]> Käesoleva seaduse § 71 lõige 61 kehtib kuni 2026. aasta 31. detsembrini. RT I 2025-06-12 1 112062025001 2025-11-01 2 Käesoleva seaduse § 71 kehtib kuni 2029. aasta 31. detsembrini. RT I 2019-01-03 1 103012019001 2024-01-01 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (ELT L 180, 15.07.2010, lk 1–6). RT I 2012-07-02 8 102072012008 2012-08-01