1) määruse preambulist jäetakse välja tekstiosa „ja kooskõlas „Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooniga, 1978” ning „Rahvusvahelise konventsiooniga inimelude ohutusest merel” ja selle konventsiooni 1978. aasta protokolliga” (RT II 2001, 22, 117)”;

2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus reguleerib laevapere liikmete koolitusele ja kvalifikatsioonile esitatavaid nõudeid, sätestab nende diplomeerimise, sealhulgas meresõidudiplomi, kutsetunnistuse ja kinnituslehe väljastamise ning meresõidudiplomi, kutsetunnistuse ja teiste laevapere liikmetele väljastatavate tunnistuste tunnustamise korra ning kehtestab meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste vormid eesmärgiga tagada laevapere liikmete taseme-, kutse- ja täiendusõppe ning kvalifikatsiooni ja diplomeerimise vastavus „Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni, 1978” koos muudatustega (edaspidi STCW konventsioon) ning „Rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel” koos muudatustega (edaspidi SOLAS konventsioon) ja Eesti õigusaktide nõuetele ning seeläbi tagada meresõidu- ja keskkonnaohutus.”;

3) määrust täiendatakse §-ga 1¹ järgmises sõnastuses:

„§ 1¹. Mõisted

Määruses ja selle lisades kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) diplom ja tunnistus – käesoleva määruse ja STCW konventsiooni kohaselt väljaantud ja kinnitatud dokument, mis annab isikule, kellele see on väljastatud, õiguse töötada ametikohal ning täita ettenähtud vastutustasandiga seotud ülesandeid laeval, mille tüüp, kogumahutavus, peamasinate efektiivne koguvõimsus ja tüüp vastavad diplomil, tunnistusel ning kinnituslehel kindlaksmääratule;
2) juhtkonna liige – kapten ja laevaohvitserid;
3) kapten – laeva ainuisikuline üldjuht, kelle seaduslikud korraldused on kohustuslikud täitmiseks kõigile laeval viibivatele isikutele;
4) kemikaalitanker – laev, mis on ehitatud või kohandatud ja mida kasutatakse rahvusvahelise ohtlikku kemikaali mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeksi (koos muudatustega) 17. peatükis loetletud vedelate toodete veoks mahtlastina;
5) kolmas riik – riik, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriik või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriik;
6) kuu – kalendrikuu või 30 päeva, mis koosneb vähem kui ühe kalendrikuu pikkuste ajavahemike summast;
7) laevajuht – 2. peatüki 2. jaole vastava kvalifikatsiooniga laevaohvitser;
8) laevamehaanik – 2. peatüki 3. jaole vastava kvalifikatsiooniga laevaohvitser;
9) laevaohvitser – laevajuht, laevamehaanik, raadioelektroonik, laeva turvaülem ja teised reederi määratud spetsialistid;
10) laeva turvaülem – kapteni ees vastutav isik laeva pardal, kelle reeder on määranud vastutama laeva turvalisuse eest;
11) mereside teenistus – hõlmab vahiteenistust, tehnohooldust ja remonti vastavalt raadioeeskirjale, SOLAS konventsioonile ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) asjakohastele soovitustele koos muudatustega;
12) meresõidupraktika – diplomi, tunnistuse või kinnituslehe saamiseks vajalik teenistus laeva pardal;
13) naftatanker – laev, mis on ehitatud nafta ja naftasaaduste veoks mahtlastina;
14) peamasinate efektiivne koguvõimsus – laeva peamasinate nimiväljundvõimsus kilovattides, mis kantakse üle käiturile ja mis on kajastatud laeva registreerimistunnistusel või muus ametlikus dokumendis;
15) punkrilaev – naftatanker, mida kasutatakse laevade punkerdamiseks sadamas või reidil;
16) raadioeeskiri – eeskiri, koos muudatustega, mille on vastu võtnud ülemaailmne raadioside konverents liikuva mereside teenistuse kohta;
17) raadioside operaator – 2. peatüki 4. jaole vastava kvalifikatsiooniga isik;
18) reakoosseisu liige – laevapere liige, kes ei ole juhtkonna liige;
19) STCW koodeks – meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeks koos muudatustega, mis on vastu võetud STCW konventsiooni osalisriikide 1995. aasta konverentsi 2. resolutsiooniga;
20) teenistusülesanded – laeva käitamiseks, inimelude ohutuse tagamiseks merel ja merekeskkonna kaitseks vajalikud ülesanded, kohustused ja vastutus, mis on kindlaks määratud STCW koodeksis;
21) teine mehaanik – laevamehaanik, kellele läheb üle vastutus laeva mehaanika- ja elektriseadmete käitamise, toimimise ja hoolduse eest, kui vanemmehaanik on võimetu oma ülesandeid täitma;
22) vanemmehaanik – laevamehaanik, kes vastutab laeva mehaanika- ja elektriseadmete käitamise, toimimise ja hoolduse eest;
23) vanemtüürimees – laevaohvitser, kellele läheb üle laeva üldjuhtimine, kui kapten on võimetu oma ülesandeid täitma;
24) veeldatud gaasi tanker – laev, mis on ehitatud või kohandatud ja mida kasutatakse veeldatud gaase mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete rahvusvahelise koodeksi (koos muudatustega) 19. peatükis loetletud veeldatud gaaside või muude toodete veoks mahtlastina.”;

4) paragrahvi 2 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 2. Meresõidudiplom ja -kutsetunnistus ning täiendusõppe kursuste läbimist tõendav tunnistus ja nende vormid”;

5) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 10 ja 23–25 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt:

„11) väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistus (lisa 11);”;

7) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktidega 36–40 järgmises sõnastuses:

„36) laeva turvaülema tunnistus (lisa 43);
37) ohutusalane tunnistus (lisa 44);
38) kiirlaeva laevajuhi tunnistus (lisa 45);
39) tankeril töötamise tunnistus (lisa 46);
40) väiksema kui 50-se kogumahutavusega laeva rannasõidukipri tunnistus (lisa 48).”;

8) paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Laevapere liikmete konventsioonikohase õppe õppekavade STCW konventsiooniga reguleeritud õppeainete pedagoogid ja eksamineerijad peavad olema läbinud vastavalt eksamineerija või lektori koolituse.”;

10) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Laevapere liikmete konventsioonikohase õppe õppekava läbimise eksami vastuvõtmiseks moodustatud mereõppeasutuse eksamikomisjoni esimees ja liikmed ning kutse omistamiseks moodustatud mereõppeasutuse kutsekomisjoni esimees ja liikmed peavad olema läbinud eksamineerija koolituse.”;

11) määrust täiendatakse §-ga 5¹ järgmises sõnastuses:

„§ 5¹. Valmendite kasutamine

STCW konventsiooni reegli I/12 ja STCW koodeksi alajaotises A-I/12 sätestatud tehnilisi tingimusi ja teisi selle alajaotise sätteid ning STCW koodeksi A osaga diplomi või tunnistuse suhtes kehtestatud nõudeid järgitakse:
1) kõikide kohustuslike valmendil põhinevate koolituste puhul;
2) kõikide STCW koodeksi A osas nõutavate hindamiste puhul, mida tehakse valmendi abil;
3) kõikide STCW koodeksi A osas nõutavate pädevustaseme demonstreerimiste puhul, mida tehakse valmendi abil.”;

12) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Mereõppeasutus moodustab eksamikomisjoni „Meresõiduohutuse seaduse” § 20 lõike 5² kohaselt.”;

13) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Mereõppeasutus, kes korraldab laevapere liikmete kutse- ja täiendusõpet, sealhulgas laeva juhtkonna liikmete täiendusõpet, moodustab kutsekomisjoni laevapere liikmete eksamite vastuvõtmiseks ja kutse omistamiseks või kinnitamiseks pärast kursuse õppekava läbimist.”;

14) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Eksamiprotokolli üks originaaleksemplar edastatakse Veeteede Ametile kahe tööpäeva jooksul pärast eksami toimumist.”;

15) määruse 1. peatükki täiendatakse 4. ja 5. jaoga järgmises sõnastuses:

„4. jagu
Konventsioonikohane õpe

§ 7¹. Üldsätted

(1) Käesoleva jao nõuded põhinevad STCW konventsiooni juurde kuuluva STCW koodeksi A ja B osal.

(2) Käesoleva jao alusel ette nähtud koolitus peab tagama, et meremeestel oleks piisav inglise keele oskus, nagu on kindlaks määratud STCW koodeksi alajaotistes A-II/1, A-III/1, A-IV/2 ja A-II/4, ning et nad oleksid suutelised täitma oma konkreetseid kohustusi laeval.

(3) STCW koodeksi A osa sisaldab pädevusnõudeid, millele kandidaat peab vastama, et saada diplomit või tunnistust või pikendada kinnituslehte vastavalt STCW konventsioonile. Et selgitada seost alternatiivdiplomite või -tunnistuste väljaandmist käsitleva STCW konventsiooni VII peatüki ning diplomite ja tunnistuste väljaandmist käsitleva STCW konventsiooni II, III ja IV peatüki vahel, rühmitatakse pädevusnõuetes kindlaksmääratud oskused vastavalt järgmisele seitsmele teenistusülesandele:
1) navigatsioon;
2) lasti käitlemine ja paigutamine;
3) laeva ekspluateerimise kontrollimine ja pardal olevate inimeste eest hoolitsemine;
4) laevamehaanika;
5) elektritehnika, elektroonika ja automaatika;
6) hooldus ja remont;
7) raadioside.

(4) Lõikes 3 nimetatud pädevusnõuded on erinevad sõltuvalt järgmistest vastutustasanditest:
1) juhtimistasand;
2) operatiivtasand;
3) toetustasand.

(5) Teenistusülesanded ja vastutustasand on kindlaks määratud STCW koodeksi A osa II, III ja IV peatükis esitatud pädevusnõuete tabelites.

§ 7². Laevajuhtide koolitus

Laevajuhtide koolitus peab vastama sõltuvalt vastutustasandist ja võimalikust laeva kogumahutavusest STCW koodeksi alajaotiste A-II/1, A-II/2, A-II/3, A-IV/2, A-VI/1, A-VI/2, A-VI/3, A-VI/4, A-VI/4-1 ja A-VI/4-2 nõuetele, võttes arvesse alajaotiste B-II/1, B-IV/2, B-VI/1 ja B-VI/2 soovitusi, ning vastavale laevajuhi kutsestandardile.

§ 7³. Laevamehaanikute koolitus

Laevamehaanikute koolitus peab vastama sõltuvalt vastutustasandist ja võimalikust laeva peamasinate efektiivsest koguvõimsusest STCW koodeksi alajaotiste A-III/1, A-III/2, A-III/3, A-VI/1, A-VI/2, A-VI/3, A-VI/4 ja A-VI/4-1 nõuetele, võttes arvesse alajaotiste B-III/1, B-VI/1 ja B-VI/2 soovitusi, ning vastavale laevamehaaniku kutsestandardile.

§ 7⁴. Raadioelektrooniku koolitus

Raadioelektrooniku koolitus peab vastama STCW koodeksi A osa IV peatüki nõuetele ja B osa IV peatüki soovitustele.

§ 7⁵. Laeva turvaülema koolitus

Laeva turvaülema koolitus peab vastama STCW konventsiooni reegli VI/5 ja STCW koodeksi alajaotiste A-VI/1 ja A-VI/5 nõuetele ning alajaotise B-VI/5 soovitustele.

§ 7⁶. Madruse koolitus

Madruse koolitus peab vastama STCW koodeksi alajaotiste A-II/4 ja A-VI/1 nõuetele, võttes arvesse alajaotise B-II/4 soovitusi, ning madruse kutsestandardile.

§ 7⁷. Laevamotoristi koolitus

Laevamotoristi koolitus peab vastama STCW koodeksi alajaotiste A-III/4 ja A-VI/1 nõuetele, võttes arvesse alajaotise B-III/4 soovitusi, ning laevamotoristi kutsestandardile.

§ 7⁸. Erikoolitus erinevat tüüpi laevadel

(1) Tankeril töötamiseks peavad kapten, laevaohvitserid ning teki- ja masinameeskond läbima STCW konventsiooni reegli V/1 ja STCW koodeksi alajaotise A-V/1 nõuetele ja alajaotise B-V/1 soovitustele vastava täiendusõppe.

(2) Reisiparvlaeval töötamiseks peavad kapten, laevaohvitserid, teki- ja masinameeskond ning reisijaid reisijate ruumides teenindavad ja neid hädaolukorras juhtivad teised laevapere liikmed läbima STCW koodeksi alajaotise A-V/2 nõuetele vastava täiendusõppe.

(3) Sellisel reisilaeval töötamiseks, mis ei ole reisiparvlaev, peavad kapten, laevaohvitserid, teki- ja masinameeskond, reisijaid reisijate ruumides teenindavad ja neid hädaolukorras juhtivad teised laevapere liikmed läbima STCW koodeksi alajaotise A-V/3 nõuetele vastava täiendusõppe.

(4) Dünaamilise tõstejõuga laeva ja kiirlaeva kapteni ja vanemtüürimehe täiendusõpe peab vastama STCW koodeksi alajaotise B-V/a soovitustele ja rahvusvahelise kiirlaevade ohutuse koodeksi (HSC Code) 18. peatüki reegli 18.3.5 nõuetele.

(5) Ohtlikku lasti vedaval laeval töötamiseks peavad kapten ja laevapere liikmed, kes tegelevad ohtlike lastide käitlemisega, läbima sõltuvalt veetavast lastist STCW koodeksi alajaotise B-V/b või B-V/c soovitustele vastava täiendusõppe.

§ 7⁹. Päästevahendite ja valvepaadi, päästeparve ning kiirvalvepaadi vanema koolitus

(1) Päästevahendite, valvepaadi, päästeparve ning kiirvalvepaadi vanema täiendusõppe peavad läbima laevapere liikmed, kellele pannakse vastav päästevahendite, valvepaadi, päästeparve ning kiirvalvepaadi vanema kohustus. Täiendusõpe peab vastama STCW koodeksi alajaotiste A-VI/2, A-VI/2-1 ja A-VI/ 2-2 nõuetele, võttes arvesse alajaotiste B-VI/2 ja B-I/14 soovitusi.

(2) Päästevahendite vanema asendaja peab läbima päästevahendi vanema täiendusõppe, mis vastab STCW koodeksi alajaotise A-VI/2 nõuetele, võttes arvesse alajaotise B-VI/2 soovitusi.

(3) Kiirvalvepaadi meeskonna liikmed peavad läbima kiirvalvepaadi vanema täiendusõppe, mis vastab STCW koodeksi alajaotise A-VI/2 nõuetele, võttes arvesse alajaotise B-VI/2 soovitusi.

(4) Vabalang-päästepaadi meeskonna liikmed peavad läbima täiendusõppe, mis vastab STCW koodeksi alajaotise B-I/14 soovitustele.

§ 7¹⁰. Esmaabi- ja meditsiiniabikoolitus

Esmaabikoolituse peavad läbima kõik juhtkonna liikmed, meditsiiniabikoolituse peavad läbima kapten ja vanemtüürimees ning laevapere liikmed, kellele pannakse kohustus anda meditsiiniabi. Koolitus peab vastama STCW koodeksi alajaotiste A-VI/4, A-VI/4-1 ja A-VI/4-2 nõuetele.

§ 7¹¹. Ohutusalane koolitus

Ohutusalase koolituse peavad läbima kõik laevapere liikmed, kellele määratakse ohutus-või keskkonnakaitsealased kohustused. Koolitus peab vastama STCW koodeksi alajaotiste A-VI/1, A-VI/1-1, A-VI/1-2, A-VI/1-3 ja A-VI/1-4 nõuetele, võttes arvesse alajaotise B-VI/1 soovitusi.

§ 7¹². Ohutusalane tutvustamine laeval

Ohutusalase tutvustamise laeval peavad läbima kõik laevapere liikmed. Tutvustamine peab vastama STCW koodeksi alajaotise A-VI/1 nõuetele.

5. jagu
Mittekonventsioonikohane õpe

§ 7¹³. Laevajuhi koolitus

Väiksema kui 50-se kogumahutavusega laeva rannasõidukipri koolitus peab vastama vastavale laevajuhi kutsestandardile.

§ 7¹⁴. Laevamehaaniku koolitus

Väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva laevamehaaniku koolitus peab vastama vastavale laevamehaaniku kutsestandardile.

§ 7¹⁵. Laeva elektrimehaaniku koolitus

Laeva elektrimehaaniku koolitus peab vastama riiklikule õppekavale, selle puudumisel Veeteede Ameti poolt „Rakenduskõrgkooli seaduse” § 16¹ lõike 7 alusel kooskõlastatud või „Kutseõppeasutuse seaduse” § 8 lõike 5 või „Erakooliseaduse” § 8 lõike 1 alusel ekspertiisi läbinud õppekavale.

§ 7¹⁶. Laeva külmutusseadmete mehaaniku koolitus

Laeva külmutusseadmete mehaaniku koolitus peab vastama riiklikule õppekavale, selle puudumisel Veeteede Ameti poolt „Rakenduskõrgkooli seaduse” § 16¹ lõike 7 alusel kooskõlastatud õppekavale või „Kutseõppeasutuse seaduse” kohaselt koolitusluba omava kutseõppeasutuse koolitusloal märgitud merehariduse õppekavale või „Erakooliseaduse” § 5 lõike 5² alusel Veeteede Ameti poolt tunnustatud õppekavale.

§ 7¹⁷. Laeva külmutusseadmete masinisti koolitus

Laeva külmutusseadmete masinisti koolitus peab vastama riiklikule õppekavale, selle puudumisel Veeteede Ameti poolt „Rakenduskõrgkooli seaduse” § 16¹ lõike 7 alusel kooskõlastatud õppekavale või „Kutseõppeasutuse seaduse” kohaselt koolitusluba omava kutseõppeasutuse koolitusloal märgitud merehariduse õppekavale või „Erakooliseaduse” § 5 lõike 5² alusel Veeteede Ameti poolt tunnustatud õppekavale.

§ 7¹⁸. Laevaelektriku koolitus

Laevaelektriku koolitus peab vastama riiklikule õppekavale, selle puudumisel Veeteede Ameti poolt „Rakenduskõrgkooli seaduse” § 16¹ lõike 7 alusel kooskõlastatud õppekavale või „Kutseõppeasutuse seaduse” kohaselt koolitusluba omava kutseõppeasutuse koolitusloal märgitud merehariduse õppekavale või „Erakooliseaduse” § 5 lõike 5² alusel Veeteede Ameti poolt tunnustatud õppekavale.

§ 7¹⁹. Laevakoka koolitus

Laevakoka koolitus peab vastama Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1946. aasta laevakokkade diplomeerimise konventsioonile nr 69.”;

16) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Veeteede Amet väljastab diplomi või tunnistuse Eesti kodanikule või Eestis seaduslikul alusel viibivale välismaalasele või kodakondsuseta isikule, kellel on käesoleva määruse nõuete kohane meresõidupraktika ning kes on läbinud käesoleva määruse nõuetele vastava koolituse ja omandanud vastava kutse Eestis või välisriigis tegutsevas või tegutsenud mereõppeasutuses või on lõpetanud nimetatud mereõppeasutuse.”;

17) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kõrgema kutsekvalifikatsiooni diplom või tunnistus annab õiguse töötada oma eriala mis tahes madalamal ametikohal. Veeteede Amet võib väljastada laevapere liikme taotlusel tema kvalifikatsioonist madalama astme tunnistuse.”;

18) paragrahvi 9 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Diplomi või tunnistuse kehtivuse meresõiduks määrab kinnitusleht, välja arvatud §-s 37 ja 2. peatüki 6. jaos nimetatud tunnistuste korral. Kinnitusleht kuulub 2. peatüki 2. jao ja 3. jao §-de 30–36 ning sama peatüki 4. jao alusel väljastatud diplomi või tunnistuse juurde ning annab diplomi või tunnistuse omanikule õiguse töötada kinnituslehel märgitud tasemele vastaval ametikohal ja õiguse täita kinnituslehel märgitud teenistusülesandeid. Kinnituslehte ei nõuta kohalikus rannasõidus alla 200-se kogumahutavusega laeval, välja arvatud reisilaeval. STCW konventsiooni nõuetele vastava diplomi või tunnistuse juurde kuuluva kinnituslehe vorm on toodud lisas 36. Käesoleva määruse alusel väljastatud STCW konventsioonis sätestamata diplomi või tunnistuse juurde kuuluva kinnituslehe vorm on toodud lisas 37.

(2) STCW konventsiooni nõuetele vastava diplomi või tunnistuse juurde kuuluva kinnituslehe väljastamise aluseks on lisas 39 loetletud täiendusõppekursuste lõpetamise kehtivad tunnistused vastavalt teenistusülesannetele, tasemele ja ametikohale, kui taotleja ei ole saanud vastavat väljaõpet üldise koolituse käigus, ning kehtiv tervisetõend laevapere liikme terviseseisundi kohta. STCW konventsiooni nõuetele vastava diplomi või tunnistuse juurde kuuluva kinnituslehe saamiseks peavad kinnituslehe taotlejad laeva juhtkonna liikme diplomi või tunnistuse esmakordsel taotlemisel esitama tunnistuse merendusalase inglise keele eksami sooritamise kohta §-s 7 nimetatud komisjoni ees või tõendama inglise keele oskust §-s 11 nimetatud komisjoni ees.

(3) Veeteede Amet märgib kinnituslehele diplomi või tunnistuse kordumatu numbri ja kinnituslehe järjekorranumbri.

(4) Veeteede Amet väljastab registreeritud kinnituslehe kuni viieks aastaks. Kinnituslehe kehtivusaeg määratakse lähima täiendusõppe läbimist tõendava dokumendi kehtivusaja järgi.

(5) Laeva otstarbest tuleneva kohustusliku täiendusõppe mitteläbimise puhul märgitakse kinnituslehele lisa 39 punktidest 10, 11, 18 ja 19 tulenevad piirangud, mis ei luba töötada asjaomase otstarbega laeval.

(6) Veeteede Amet võib reederi taotlusel erakorralistel asjaoludel pikendada kinnituslehe kehtivust kuni kolmeks kuuks.

(7) Kinnitusleht kaotab kehtivuse, kui diplomi või tunnistuse tunnistab kehtetuks või tühistab selle väljaandnud Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriik või kolmas riik.

(8) Ametikoht, millel diplomi või tunnistuse omajal on õigus töötada, peab olema vähemalt samaväärne ohutu mehitatuse tunnistusel märgituga.”;

19) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Veeteede Amet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi poolt nõuetekohaselt väljastatud diplomeid ja tunnistusi, kui need on välja antud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 323, 03.12.2008, lk 33–61).”;

20) paragrahvi 10 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõna „funktsioonist” sõnaga „teenistusülesandest”;

21) paragrahvi 10 lõikes 4 asendatakse tekst „direktiivi 2001/25/EÜ” tekstiga „direktiivi 2008/106/EÜ”;

22) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Laeva juhtkonna liige võib töötada Eesti riigilippu kandval laeval kuni kolm kuud, kui tal on kolmandas riigis välja antud nõuetekohase kinnituslehega asjakohane kehtiv diplom või tunnistus, millele Veeteede Amet ei ole veel väljastanud kinnituslehte selle kohta, et juhtkonna liige on pädev töötama Eesti riigilippu kandval laeval, välja arvatud raadioelektroonik ja raadiooperaator, kelle suhtes kohaldatakse raadioeeskirju. Sel juhul peab olema laeval lisas 47 toodud vormi kohane Veeteede Ameti väljastatud tõend selle kohta, et Veeteede Ametile on esitatud taotlus kinnituslehe saamiseks.”;

23) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Veeteede Ametis moodustatakse alaliselt tegutsev komisjon laevapere liikmete teadmiste ja oskuste hindamiseks. Komisjon hindab laevapere liikmete teadmisi ja oskusi „Meresõiduohutuse seaduse” § 20 lõikes 5⁶ nimetatud juhtudel.”;

24) paragrahvi 11 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 13 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Mereväe õppeasutuse lõpetanule väljastatakse laevajuhtkonna liikme diplom või tunnistus §-s 11 nimetatud komisjoni otsuse alusel, kui taotleja esitatud õiendi alusel vastavad mereväe õppeasutuse õppekava sisu ja maht STCW konventsiooni nõuetele.”;

26) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „sellekohane eksam” sõnaga „mereõppeasutuses”;

27) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Veeteede Amet väljastab mereväe õppeasutuse lõpetanule 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplomi ja 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku diplomi järgmistel tingimustel:
1) diplomi taotlejal on meresõidupraktika vähemalt vahiohvitserina sõjalaeval vähemalt 33 kuud, mille kohta esitatakse mereväe õiend;
2) diplomi taotlejal on meresõidupraktika vähemalt kolm kuud kauba- või reisilaeval kogumahutavusega 500 või enam või peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW või enam vastavalt teki- või masinameeskonnas;
3) diplomi taotleja on sooritanud eksami §-s 11 nimetatud komisjoni ees.

(4) Lõikes 3 nimetatud diplomist kõrgema kutsekvalifikatsiooni diplomi saamiseks peab diplomi taotleja haridustase vastama „Meresõiduohutuse seaduse” § 20 lõike 5³ nõuetele.”;

28) paragrahvi 14 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„2. peatüki 2. jaos ning §-des 74 ja 74¹ nimetatud laevajuhi ning laevajuhi-mehaaniku diplomit või tunnistust omav isik võib juhtida laeva või väikelaeva vastavalt oma diplomile või tunnistusele ja sellele laevale või väikelaevale lubatud sõidupiirkonnas.”;

29) paragrahvi 15 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Veeteede Amet võib väljastada soodustusloa „Meresõiduohutuse seaduse” § 20 lõikes 5⁷ nimetatud juhul.”;

30) paragrahvi 15 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 16 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Diplomi või tunnistuse saamiseks või vahetamiseks või kinnituslehe saamiseks vajaliku meresõidupraktikana arvestatakse dokumentide esitamise päevale eelneva kümne aasta jooksul läbitud meresõidupraktikat. Sellest varasemat meresõidupraktikat arvestatakse juhul, kui seda on võimalik tõendada ja kontrollida Eesti Vabariigis asuvates arhiivides.

(2) Laeva pardal töötava laevapere liikme meresõidupraktika ajast arvatakse välja sadamas või remondis viibiva laeva seisuaja osa, mis ületab 30 päeva.

(3) 2. peatüki 3. jaos nimetatud laevamehaanikute ning §-s 74¹ nimetatud laevajuhtide-mehaanikute diplomite ja tunnistuste saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd teisaldataval ujuvvahendil.

(4) Meresõidupraktikat arvestatakse „Meresõiduohutuse seaduse” § 29 lõike 3 punktis 6 sätestatud munsterdamise andmete või meresõidupraktika tõendi alusel.

(5) Meresõidupraktika arvestamisel võib Veeteede Amet laevade kogumahutavuse ja peamasinate efektiivse koguvõimsuse suhtes rakendada mööndusi, kui meresõidupraktika pikkus eelnimetatud laevadel ületab nõutava meresõidupraktika.

(6) Meresõidupraktika arvestamisel, kui laeval kasutatakse käesolevas määruses sätestamata ametikohtade nimetusi, esitab reeder Veeteede Ameti nõudmisel nende ametikohtade ametijuhendid.

(7) Laevajuhi või laevamehaaniku diplomi saamiseks või vahetamiseks kõrgema vastu arvestatakse meresõidupraktikana kuni 50 protsendi ulatuses järgmist diplomijärgset tööd, kusjuures üks aasta tööd võrdsustatakse kuuekuulise meresõidupraktikaga:
1) järelevalveametnikuna meresõiduohutuse alal;
2) mereõppeasutuse eriala õppejõuna või meresõidupraktika juhendajana STCW konventsioonile vastaval koolitusel;
3) laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorina.

(8) Veeteede Amet keeldub meresõidupraktika arvestamisest järgmistel juhtudel:
1) esitatud meresõidupraktika andmed on ebaõiged või mitteloetavad;
2) isik ei täitnud laeval töötades ettenähtud teenistusülesandeid;
3) isikul ei olnud õigust täita temale antud teenistusülesandeid.”;

32) paragrahvi 17 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Meresõidupraktika tõendi väljastab laeva kapten või reeder või laeva mehitamisega tegelev tööturuteenuse osutajana majandustegevuse registris registreeritud ettevõtja, kinnitades selle allkirja ja pitseriga ning lisades allkirjastaja nime. Meresõidupraktika tõendi andmed peavad vastama meremehe teenistusraamatus või meresõidutunnistuses olevale sissekandele. Meresõidupraktika tõendi vorm on toodud lisas 42.

(2) Kui meresõidupraktika on õppekava osa, vormistatakse see praktikapäevikus. Praktikapäevikus nõuetekohaselt vormistatud meresõidupraktika kohta väljastab meresõidupraktika tõendi mereõppeasutus.”;

33) määrust täiendatakse §-dega 17¹ ja 17² järgmises sõnastuses:

„§ 17¹. Teadmiste ja oskuste tõendamine

(1) Laeva juhtkonna liikme pädevust tõendatakse §-s 9 nimetatud kinnituslehega, mille väljastamise aluseks on sõltuvalt teenistusülesandest, vastutustasandist, laevast ja meresõidupraktikast lisas 39 nimetatud täiendusõppe läbimine või teadmiste ja oskuste hindamine.

(2) Viie aasta jooksul pärast täiendusõppe läbimist või teadmiste ja oskuste perioodilist hindamist tõendatakse laeva juhtkonna liikmete pädevust STCW koodeksi alajaotise A-I/11 kohaselt.

(3) Laevapere liikmete pädevust STCW konventsiooni reeglite V ja VI ja STCW koodeksi alajaotiste B-V/b ja B-V/c suhtes hinnatakse lõigete 4–8 kohaselt.

(4) STCW konventsiooni reegli VI/3 suhtes hinnatakse pärast esmast teadmiste ja oskuste omandamist iga viie aasta jooksul mereõppeasutuses perioodiliselt laevapere liikme teadmisi ja oskusi või läbitakse vastav erialane täiendusõpe. Laevapere liikmete teadmisi ja oskusi hinnatakse perioodiliselt kooskõlas STCW koodeksi alajaotises A-VI/3 sätestatud tingimustega.

(5) STCW konventsiooni reegli VI/4 suhtes läbitakse pärast esmast teadmiste ja oskuste omandamist iga viie aasta jooksul vastav erialane täiendusõpe.

(6) STCW konventsiooni reeglite V/1, V/2, V/3, VI/1 ja VI/2 suhtes ja STCW koodeksi alajaotiste B-V/b ja B-V/c suhtes hinnatakse pärast esmast teadmiste ja oskuste omandamist iga viie aasta jooksul mereõppeasutuses või reederi poolt laevas, kui reeder on kajastanud sellise hindamise ISM koodeksile vastavas meresõiduohutuse korraldamise süsteemis, perioodiliselt laevapere liikme teadmisi ja oskusi, või läbitakse vastav täiendusõpe. Laevapere liikmete teadmisi ja oskusi hinnatakse perioodiliselt kooskõlas STCW koodeksi alajaotistes A-V/1, A-V/2, A-V/3, A-VI/1 (tabelid A-VI/1-1, A-VI/1-2, A-VI/1-3, A-VI/1-4), A-VI/2 (tabelid A-VI/2-1 ja A-VI/2-2) ning B-V/b ja B-V/c sätestatud tingimustega.

(7) Hinnata võivad STCW konventsiooni reeglite II/2 ja III/2 järgset diplomit omavad ja vähemalt ühe aasta pikkuse diplomijärgse töökogemusega isikud, kellel on STCW konventsiooni reegli I/6 ja käesoleva määruse § 5 lõike 2 kohane ettevalmistus.

(8) Pärast teadmiste ja oskuste hindamist mereõppeasutuses või reederi poolt laevas vormistatakse protokoll kahes eksemplaris ja väljastatakse tunnistus, mis kinnitab teadmiste ja oskuste vastavust nõuetele. Protokollile kantakse hindaja nimi, ametikoht, allkiri, mereõppeasutuse, laeva või reederi pitser ja kontaktandmed. Protokolli teine eksemplar edastatakse Veeteede Ametile kahe tööpäeva jooksul pärast hindamist.

(9) Kahe aasta jooksul pärast täiendusõppe läbimist või teadmiste ja oskuste perioodilist hindamist tõendatakse kiirlaeva kapteni ja vanemtüürimehe pädevust STCW koodeksi alajaotise B-V/a soovituste ja rahvusvahelise kiirlaevade ohutuse koodeksi (HSC Code) 18. peatüki suhtes järgmiselt:
1) vähemalt kuue kuu pikkuse meresõidupraktikaga, täites kiirlaeval diplomile vastavaid teenistusülesandeid või
2) teadmiste ja oskuste hindamisega mereõppeasutuses.

§ 17². Distsiplinaarmeetmed

Veeteede Amet rakendab meetmeid, kui selgub või kui talle teatatakse tema väljastatud diplomi või tunnistuse või kinnituslehe omaniku ebapädevusest, tegevusest või tegevusetusest, mis võib kujutada otsest ohtu inimelule, varale või merekeskkonnale, ning vajaduse korral määrab karistuse „Meresõiduohutuse seaduse” 16. peatüki kohaselt või peatab diplomi või tunnistuse kinnituslehe kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks kooskõlas „Meresõiduohutuse seaduse” § 21 lõike 10 alusel kehtestatud korraga.”;

34) paragrahvi 18 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) väiksema kui 50-se kogumahutavusega laeva rannasõidukipri tunnistus (lühendatult RSK-50), mille vorm on toodud lisas 48.”;

35) määrust täiendatakse §-ga 18¹ järgmises sõnastuses:

„§ 18¹. Väiksema kui 50-se kogumahutavusega laeva rannasõidukipri tunnistus

(1) Väiksema kui 50-se kogumahutavusega laeva rannasõidukipri tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) rannasõidukipri ja piiranguga raadioside operaatori õppekursuse lõpetamine;
2) lisas 39 nimetatud ohutusalase põhikoolituse lõpetamine;
3) vähemalt kuus kuud meresõidupraktikat praktikant-madrusena või madrusena laeval kogupikkusega 12 meetrit või enam või väikelaevajuhina laeval kogupikkusega alla 12 meetri.

(2) Väiksema kui 50-se kogumahutavusega laeva rannasõidukipri tunnistuse omanik võib töötada kiprina kohalikus rannasõidus väiksema kui 50-se kogumahutavusega laeval, välja arvatud reisilaeval.

(3) Väiksema kui 50-se kogumahutavusega laeva rannasõidukipri tunnistuse omanik võib töötada ilma vanemmehaanikuta laeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on alla 200 kW ja peamasinaid käitatakse navigatsioonisillalt või kohalt, kust laeva roolitakse.”;

36) paragrahvide 19–22, 30, 39, 40, 48–52 pealkirjades asendatakse sõnad „tunnistuse saamine” sõnaga „tunnistus”;

37) paragrahvi 22 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „vähemalt 24 kuud” sõnadega „vähemalt 12 kuud”;

38) paragrahvi 22 lõikes 3 asendatakse sõnad „lõpetanud täiendõppekursuse” sõnadega „läbinud täiendusõppe”;

39) paragrahvi 22 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistuse omanik võib töötada kaptenina lähisõidus väiksema kui 500-se kogumahutavusega reisilaeval, kui tal on vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat kaptenina või kiprina laeval kogumahutavusega 100 või enam ja kaptenina lähisõidus väiksema kui 500-se kogumahutavusega muul laeval.”;

40) paragrahvide 23–27, 31–37, 41 ja 42 pealkirjades asendatakse sõnad „diplomi saamine” sõnaga „diplom”;

41) paragrahvi 23 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõnu „vähemalt 12 kuud” sõnadega „praktikapäevikus vormistatud”;

42) paragrahvi 23 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) päästevahendite ja valvepaadi vanema täiendusõppe läbimine.”;

43) paragrahvi 23 lõikes 2 ja § 31 lõikes 2 asendatakse sõna „mereväe-” sõnaga „sõja-” ning § 23 lõikes 2, § 24 lõikes 2, § 25 lõikes 2, § 26 lõikes 2, § 27 lõikes 2, § 31 lõikes 2, § 32 lõikes 2, § 33 lõikes 2, § 34 lõikes 2 ja § 35 lõikes 2 asendatakse sõna „mereväelaev” sõnaga „sõjalaev” vastavas käändes;

44) paragrahvi 23 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui puudub mereõppeasutuse nõuetekohaselt vormistatud meresõidupraktika tõend, tuleb diplomi saamiseks esitada tõend 36 kuu meresõidupraktika kohta praktikant-madrusena või madrusena laeval kogumahutavusega 500 või enam. Kui praktikapäevikus vormistatud meresõidupraktika pikkus on väiksem kui 12 kuud, tuleb diplomi saamiseks esitada meresõidupraktika tõend puuduva osa kohta kolmekordses mahus.”;

45) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Lõike 1 punktis 3 ja lõikes 3 nimetatud meresõidupraktika asemel võib arvestada laevajuhil, kel on §-s 21 või 22 või § 74¹ lõike 1 punktis 4 või 5 nimetatud laevajuhi tunnistus, 36 kuud meresõidupraktikat laevajuhina laeval kogumahutavusega 75 või enam.”;

46) paragrahvi 23 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplomi omanik võib töötada:
1) vahitüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest;
2) kaptenina kohalikus rannasõidus väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeval, kui tal on vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega 100 või enam.”;

47) paragrahvi 24 lõike 1 punktis 1, § 25 lõike 1 punktis 1, § 26 lõike 1 punktis 1 ja § 27 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „vanemtüürimehe ja kapteni koolitus” sõnadega „kapteni koolitus”;

48) paragrahvi 24 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) kaptenina kohalikus rannasõidus väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeval.”;

49) paragrahvi 25 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vanemtüürimehena laeval kogumahutavusega 500 või enam;”;

50) paragrahvi 25 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) täiendusõppe läbimine mitte varem kui üks aasta enne kapteni diplomi taotlemist;”;

51) paragrahvi 26 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi omanik võib töötada:
1) vahi- või vanemtüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest;
2) kaptenina kohalikus rannasõidus väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeval.”;

52) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) täiendusõppe läbimine mitte varem kui üks aasta enne kapteni diplomi taotlemist;”;

53) paragrahvi 28 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

54) paragrahvi 28 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistus (lühendatult MMK), mille vorm on toodud lisas 11;”;

55) paragrahv 29 tunnistatakse kehtetuks;

56) paragrahv 30 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 30. Väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistus

(1) Väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) mootorlaeva mehaaniku õppekursuse lõpetamine;
2) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat praktikant-motoristina või motoristina laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 150 kW või enam.

(2) Tunnistust ei vahetata kõrgema kutsekvalifikatsiooni vastu.

(3) Väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistuse omanik võib töötada:
1) vahimehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 750 kW;
2) vanemmehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 750 kW.”;

57) paragrahvi 31 lõike 1 punktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

„3) vähemalt kuus kuud praktikapäevikus vormistatud meresõidupraktikat praktikant-motoristina või motoristina laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW või enam;
4) päästevahendite ja valvepaadi vanema täiendusõppe läbimine.”;

58) paragrahvi 31 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui puudub mereõppeasutuse nõuetekohaselt vormistatud meresõidupraktika tõend, tuleb diplomi saamiseks esitada tõend 18 kuu meresõidupraktika kohta praktikant-motoristina või motoristina laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW või enam ja täidetud peab olema lõike 1 punkti 2 nõue. Kui praktikapäevikus vormistatud meresõidupraktika pikkus on väiksem kui kuus kuud, tuleb diplomi saamiseks esitada meresõidupraktika tõend puuduva osa kohta kolmekordses mahus.”;

59) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Lõike 1 punktis 3 ja lõikes 3 nimetatud meresõidupraktika asemel võib arvestada laevamehaanikul, kel on §-s 30 ja § 74¹ lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tunnistus, 36 kuud meresõidupraktikat laevamehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 200 kW või enam.”;

60) paragrahvi 31 lõike 5 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) vanemmehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 750 kW.”;

61) paragrahvi 31 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

62) paragrahvi 32 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku koolitus;”;

63) paragrahvi 32 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vahimehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW või enam;”;

64) paragrahvi 32 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) vanemmehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 750 kW.”;

65) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku koolitus;”;

66) paragrahvi 33 lõike 1 punktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

„3) vähemalt 24 kuud meresõidupraktikat mehaanikuna, mille hulka arvatakse teise mehaaniku diplomi taotlemisel esitatud meresõidupraktika ning millest vähemalt 12 kuud on meresõidupraktikat teise mehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW või enam;
4) mehaanikute täiendusõppe läbimine mitte varem kui üks aasta enne vanemmehaaniku diplomi taotlemist;”;

67) paragrahvi 34 lõike 1 punktis 1 ja § 35 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „teise mehaaniku ja vanemmehaaniku koolitus” sõnadega „vanemmehaaniku koolitus”;

68) paragrahvi 34 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „vähemalt 18 kuud” sõnadega „vähemalt 12 kuud”;

69) paragrahvi 34 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) vanemmehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on väiksem kui 750 kW.”;

70) paragrahvi 35 lõike 1 punktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

„3) vähemalt 36 kuud meresõidupraktikat mehaanikuna, mille hulka arvatakse teise mehaaniku diplomi taotlemisel esitatud meresõidupraktika ning millest vähemalt 12 kuud on meresõidupraktikat teise mehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 3000 kW või enam;
4) mehaanikute täiendusõppe läbimine mitte varem kui üks aasta enne vanemmehaaniku diplomi taotlemist;”;

71) paragrahvi 41 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) vähemalt kolm kuud praktikat raadioseadmete hooldusel või kontrollil.”;

72) määruse 2. peatüki 5. jagu tunnistatakse kehtetuks;

73) paragrahvi 47 punktid 8–10 tunnistatakse kehtetuks;

74) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) päästevahendite ja valvepaadi vanema õppekursuse lõpetamine mereõppeasutuses.”;

75) paragrahvi 51 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Laevakoka tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) koka õppekursuse lõpetamine;
2) vähemalt kolm kuud erialast tööstaaži;
3) vähemalt kaks kuud meresõidupraktikat.”;

76) paragrahvi 52 täiendatakse lõigetega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses:

„(2¹) Laeva külmutusseadmete masinisti tunnistuse taotlejal peab olema vähemalt kaks kuud meresõidupraktikat praktikant-külmutusseadmete masinistina või kaks kuud praktikat külmutusseadmete teenindamisel.

(2²) Laevaelektriku tunnistuse taotlejal peab olema vähemalt kaks kuud meresõidupraktikat praktikant-laevaelektrikuna või kaks kuud praktikat remondis oleval laeval.”;

77) paragrahvid 53–55 tunnistatakse kehtetuks;

78) määruse 2. peatükki täiendatakse 7. ja 8. jaoga järgmises sõnastuses:

„7. jagu
Laeva turvaülema tunnistus

§ 55¹. Laeva turvaülema tunnistus

(1) Veeteede Amet väljastab laeva turvaülema kvalifikatsiooni omandanud laevapere liikmele laeva turvaülema tunnistuse (lühendatult LTÜ), mille vorm on toodud lisas 43.

(2) Laeva turvaülema tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) laeva turvaülema õppekursuse lõpetamine;
2) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat juhtkonna liikmena või teki- või masinameeskonna liikmena laeval kogumahutavusega 500 või enam.

8. jagu
Laevapere liikme täiendusõppe läbimist tõendavad tunnistused

§ 55². Laevapere liikme täiendusõppe läbimist tõendavad tunnistused

Veeteede Amet väljastab vastava kvalifikatsiooni omandanud laevapere liikmele järgmised täiendusõppe läbimist tõendavad tunnistused:
1) ohutusalane tunnistus, mille vorm on toodud lisas 44;
2) kiirlaeva laevajuhi tunnistus, mille vorm on toodud lisas 45;
3) tankeritel töötamise tunnistus, mille vorm on toodud lisas 46;
4) päästevahendite ja valvepaadi vanema tunnistus (lühendatult PVV), mille vorm on toodud lisas 33;
5) päästeparve vanema tunnistus (lühendatult PPV), mille vorm on toodud lisas 34;
6) kiirvalvepaadi vanema tunnistus (lühendatult KVP), mille vorm on toodud lisas 35.

§ 55³. Ohutusalane tunnistus

Ohutusalase tunnistuse saamiseks on vajalik vastava täiendusõppe läbimine mereõppeasutuses.

§ 55⁴. Kiirlaeva laevajuhi tunnistus

Kiirlaeva laevajuhi tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) laeva kapteni või vanemtüürimehe diplom või tunnistus;
2) kiirlaeva laevajuhtide täiendusõppe või teadmiste ja oskuste hindamise läbimine mereõppeasutuses.

§ 55⁵. Tankeritel töötamise tunnistused

(1) Tankeritel töötamist tutvustava väljaõppe tunnistuse saamiseks on vajalik vastava täiendusõppe läbimine mereõppeasutuses.

(2) Tankeritel töötamise laiendatud väljaõppe tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) tankeril töötamist tutvustava väljaõppe läbimise tunnistus;
2) vähemalt kolm kuud meresõidupraktikat vastavat tüüpi tankeril enne punktis 3 nimetatud täiendusõppe läbimist;
3) vastava täiendusõppe läbimine mereõppeasutuses.

§ 55⁶. Päästevahendite ja valvepaadi vanema tunnistus

(1) Päästevahendite ja valvepaadi vanema tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) päästevahendite ja valvepaadi vanema õppekursuse lõpetamine mereõppeasutuses;
2) vähemalt kuus kuud meresõidupraktikat laeval.

(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.

§ 55⁷. Päästeparve vanema tunnistus

(1) Päästeparve vanema tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) päästeparve vanema õppekursuse lõpetamine mereõppeasutuses;
2) vähemalt kuus kuud meresõidupraktikat laeval.

(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.

§ 55⁸. Kiirvalvepaadi vanema tunnistus

(1) Kiirvalvepaadi vanema tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) päästevahendite ja valvepaadi vanema tunnistus;
2) kiirvalvepaadi õppekursuse lõpetamine mereõppeasutuses.

(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.”;

79) paragrahvi 56 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Veeteede Amet vahetab § 8 lõikes 1 nimetatud isikute kehtivuse kaotanud Eesti Vabariigi diplomi või tunnistuse või endise NSV Liidu diplomi või tunnistuse, mis on välja antud enne STCW konventsiooni 1995. aasta muudatuste jõustumist, käesoleva määruse nõuetele vastava diplomi või tunnistuse vastu kooskõlas §-dega 57–73 ning arvestades kehtivuse kaotanud või endise NSV Liidu diplomi või tunnistuse omaniku õigusi selle väljastamise ajal.

(2) Laevajuhid ja laevamehaanikud peavad esitama tunnistuse päästevahendite ja valvepaadi vanema täiendusõppe läbimise kohta mereõppeasutuses.”;

80) paragrahvi 57 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Laevamehaanikud peavad esitama tunnistuse päästevahendite ja valvepaadi vanema täiendusõppe läbimise kohta mereõppeasutuses.”;

81) paragrahvi 68 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja vähem kui 300-se kogumahutavusega mootorlaeva mehaaniku tunnistuse asemel väljastatakse §-s 30 nimetatud väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistus.”;

82) paragrahvis 69 asendatakse tekst „§-des 29–35” tekstiga „§-des 30–35”;

83) paragrahv 72 tunnistatakse kehtetuks;

84) paragrahv 73 tunnistatakse kehtetuks;

85) paragrahvi 74 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohalikus rannasõidus sõitvatel laevadel ja kohalikus rannasõidus või lähisõidus sõitvatel kalalaevadel jäävad ilma kinnitusleheta kehtima Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 1993. a määrusega nr 389 „Meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste kohta” kinnitatud „Meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste määrustiku” alusel väljastatud järgmised tunnistused:”;

86) paragrahvi 74 lõike 2 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

87) paragrahvi 74 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) rannasõiduvahitüürimehe-mehaaniku (merelaeva kogumahutavus kuni 50, peamasinate efektiivne koguvõimsus kuni 750 kW) tunnistus (lühendatult RST-50).”;

88) määrust täiendatakse §-dega 74¹–74³ järgmises sõnastuses:

„§ 74¹. Enne 1. septembrit 2011. a väljastatud tunnistuste kehtivus ja vahetamine

(1) Kohalikus rannasõidus sõitvatel laevadel ja kohalikus rannasõidus või lähisõidus sõitvatel kalalaevadel jäävad kehtima enne 1. septembrit 2011. a väljastatud järgmised tunnistused:
1) väiksema kui 200 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku tunnistus (lühendatult PMK);
2) väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui 500-se kogumahutavusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistus (lühendatult UMK);
3) väiksema kui 50-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistus (lühendatult RSK-50);
4) väiksema kui 200-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistus (lühendatult RKM-200);
5) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega ja väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukapteni-mehaaniku tunnistus (lühendatult RKM-3000).

(2) Kui lõike 1 punktides 1 ja 3–5 nimetatud tunnistuse saamiseks on väljaõpe või nõutav meresõidupraktika 1. septembri 2011. a seisuga lõpetamata või isik ei ole enne 1. septembrit 2011. a läbitud väljaõppe või meresõidupraktika järel tunnistust taotlenud, väljastatakse väljaõppe ja meresõidupraktika läbimisel lõikes 1 nimetatud tunnistus.

(3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud tunnistus vahetatakse omaniku soovil §-s 74² nimetatud tunnistuse vastu.

§ 74². Väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui 500-se kogumahutavusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistuse vahetamine

Väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui 500-se kogumahutavusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistuse asemel väljastatakse §-s 30 nimetatud väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistus.

§ 74³. Teavitamine ja dokumentide kehtivuse tõendamine

(1) Veeteede Amet teavitab Euroopa Komisjoni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/106/EÜ kohaselt:
1) lähisõidu määratlust ja väljaõppetingimusi käsitlevatest nõuetest;
2) kolmanda riigi laevapere liikmete väljaõppe ja diplomeerimise tunnustamise taotlemisest.

(2) Veeteede Amet edastab Euroopa Komisjonile kvaliteedisüsteemi sõltumatu hindamise aruande kuue kuu jooksul alates hindamise kuupäevast.

(3) Veeteede Amet teatab Euroopa Komisjonile, teistele liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele, kellega on sõlmitud kokkulepe vastavalt STCW konventsiooni reegli I/10 punktile 1.2, meremeeste diplomeerimise alaste pettuste avastamise ja teabevahetusega tegeleva pädeva asutuse andmed.

(4) Veeteede Amet tõendab teise liikmesriigi taotlusel meremeeste diplomite ja tunnistuste ning kinnituslehtede või muude Eestis väljastatud väljaõpet tõendavate dokumentide kehtivust.

(5) Veeteede Amet teeb vastava taotluse korral kättesaadavaks andmed meremeeste diplomite ja tunnistuste, kinnituslehtede ja soodustuslubade ehtsuse ja kehtivuse kohta.

(6) Veeteede Amet teatab viivitamata koos põhjendustega Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele kavatsusest tunnistada kehtetuks kõigi kolmanda riigi välja antud diplomite ja tunnistuste kinnituslehed.”;

89) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:

„¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 323, 03.12.2008, lk 33–61) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/45/EÜ, mis käsitleb liikmesriikide poolt välja antud meremeeste tunnistuste vastastikust tunnustamist ja millega muudetakse direktiivi 2001/25/EÜ (ELT L 255, 30.09.2005, lk 160–163).”;

90) lisad 10 ja 23–25 tunnistatakse kehtetuks;

91) lisad 3–9, 11–22, 26–42 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

92) määrust täiendatakse lisadega 43–48 (lisatud).

§ 2. Määrus jõustub 1. septembril 2011. a.