Vabariigi Valitsus määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2022-10-07 97 RT I2022-10-11202211111020220012022-10-21+03:00 1 2022-10-07 maarus_1_10.02.2010.xsd 111102022001 5 2022-10-10 Maret Mauer 1054904Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Lihula looduskaitseala kaitse-eeskiri 1 Määrus kehtestatakse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel. 1 Üldsätted 1 Lihula looduskaitseala kaitse-eesmärk 1 Lihula looduskaitseala² (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta: 1 looduslikke soo- ja metsakooslusi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, laane-, salu- ja soovikumetsi ning neile iseloomuliku elustiku mitmekesisust; 2 elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)³, puisniidud (6530*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); 3 kaitsealuseid linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja I lisas nimetamata rändlinnuliike ning nende elupaiku: need liigid on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), väikepistrik (Falco columbarius), tutkas (Philomachus pugnax), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudatilder (Tringa glareola), soo-loorkull (Circus pygargus), sookurg (Grus grus), hallõgija (Lanius excubitor), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus); 4 kaitsealuseid taimeliike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku: need liigid on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica); 5 kaitsealuseid liike ja nende elupaiku: need liigid on väike-kirjurähn (Dryobates minor) ja kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum). 2 Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks. 3 Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. 2 Kaitseala asukoht 1 Kaitseala asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Hälvati, Karinõmme, Oidrema, Parivere, Rootsi, Sookatse, Tarva ja Tõitse külas. 2 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴. 3 Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. 4 Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas⁵ on esitatud põhjendused: 1 kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2 loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3 kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4 kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5 kaitsekorra kohta. 2 Kaitseala kaitsekord 5 Sihtkaitsevööndi määratlus 1 Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. 2 Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit: 1 Kulli sihtkaitsevöönd; 2 Lihula sihtkaitsevöönd. 6 Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk 1 Kulli sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaljukotka pesitsusala ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse ning metsa- ja sookoosluste soodsa seisundi säilitamine. 2 Lihula sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsealuste liikide elupaikade kaitse ning metsa- ja sookoosluste soodsa seisundi säilitamine ning rändlindude peatuspaikade kaitse. 7 Lubatud tegevus 1 Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 8 lõike 1 punktis 3 sätestatud ajal sihtkaitsevööndis. 2 Lõike 1 tähenduses loetakse kaitsealal viibimiseks ka kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusi sihtkaitsevööndis. Viibimise ajalisi piiranguid ei kohaldata järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. 3 Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. 4 Kaitsealal on lubatud: 1 sõidukiga sõitmine teedel; 2 jalgrattaga sõitmine radadel; 3 punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusel. 5 Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas. 6 Kaitsealal on lubatud jahipidamine. Linnujaht on keelatud kogu kaitsealal aasta ringi. 7 Kaitsealal on lubatud maaparandussüsteemi eesvoolult voolutakistuste eemaldamine. 8 Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: 1 rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas ja rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas; 2 poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 3 koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 4 rajatise püstitamine kaitseala tarbeks, kusjuures kaitseala tarbeks rajatise püstitamisel kalda ehituskeeluvööndisse ei laiene rajatisele kalda ehituskeeluvööndi ehituskeeld; 5 tee ja tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks; 6 olemasolevate rajatiste hooldustööd; 7 olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd, arvestades lõikes 6 sätestatut, ja loodusliku veerežiimi taastamine. 8 Keelatud tegevus 1 Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi: 1 majandustegevus; 2 loodusvarade kasutamine; 3 inimeste viibimine Kulli sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini. 2 Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1 muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2 koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3 kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4 lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5 anda projekteerimistingimusi; 6 anda ehitusluba; 7 rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8 jahiulukeid lisasööta. 9 Tegevuse kooskõlastamine 1 Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. 2 Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3 Lõppsätted 10 Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 11 Kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 2005. a määrus nr 72 „Lihula maastikukaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks. 12 Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 6. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/901 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. 13 Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25). 2 Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 25. septembri 1998. a määrusega nr 215 „Silma looduskaitseala ning Lihula ja Tilga maastikukaitsealade kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine”. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 60 hõlmab kaitseala Tuhu-Kesu linnuala ja lisa 1 punkti 2 alapunktist 189 Lihula loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt on kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala). 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Välisminister peaministri ülesannetes Urmas Reinsalu Keskkonnaminister Madis Kallas Riigisekretär Taimar Peterkop Lisa Lihula looduskaitseala