Siseministeerium, registrikood 70000562, aadressiga Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus” § 23 lõike 2 punkti 15 alusel siseminister Lauri Läänemets (edaspidi ministeerium),

ja

Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital, registrikood 90009654, aadressiga Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi, keda esindab Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital põhikirja alusel Tiina Oraste (edaspidi elluviija),

eraldi nimetatud ka pool ja koos pooled,

võttes aluseks Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus” § 23 lõike 2 punkti 15, välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4¹ ja Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2024. a määruse nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord” § 6 lõike 4 ning

olles kooskõlas halduskoostöö seaduse § 3 lõikega 1 ja §-ga 8, haldusmenetluse seaduse §-ga 96, ning § 101 lõikega 4,

sõlmivad järgmise halduslepingu (edaspidi leping).

1. ÜLDSÄTTED, LEPINGU EESMÄRK JA HALDUSÜLESANNE

1.1. Lepingu eesmärk on Šveitsi Arengu- ja Koostööagentuuri ning Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) vahel 31. mail 2024. a sõlmitud toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine” (edaspidi toetusmeede) lepingu programmikomponendi „Kodanikuühiskonna tugevdamine sotsiaalse innovatsiooni edendamise teel” (edaspidi programmikomponent) tegevuse „Kodanikuühiskonna pädevuse suurendamine, üldsuse teadlikkuse tõstmine ja teabe levitamine sotsiaalse innovatsiooni teemadel” elluviimine ja aruandlus (edaspidi tegevus või haldusülesanne).

1.2. Siseministeerium täidab programmikomponendi operaatori rolli, Kultuuriministeerium programmioperaatori rolli, RTK riikliku koordineerimisüksuse rolli.

1.3. Haldusülesande elluviija on Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

1.4. Programmikomponendi tegevuse periood on 1. juuni 2024 kuni 31. mai 2028.

1.5. Kulude abikõlblikkuse periood on 1. juuni 2024 kuni 31. juuli 2028.

1.6. Pooled kinnitavad, et seksuaalse ärakasutamise, kuritarvitamise ja ahistamisega ei lepita. Pooled kinnitavad, et rakendatakse kõik mõistlikud ja piisavad meetmed, et vältida koostööprogrammiga seotud isikute seksuaalset ärakasutamist, kuritarvitamist ja ahistamist koostööprogrammiga seotud asutuste töötajate poolt. RTK reageerib seksuaalse ärakasutamise, kuritarvitamise ja ahistamise teadete korral asjakohaselt, tagades puudutatud isiku(te) ohutuse ning rakendades ohutuse, konfidentsiaalsuse, austuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

1.7. Pooled kinnitavad, et juhinduvad tegevuste elluviimisel sotsiaalse kaasatuse põhimõttest ja püüdlevad keskkonnasäästlike lahenduste kasutamisele.

2. LEPINGU DOKUMENDID

2.1. Lepingu sõlmimise hetkel on lepingu lisad:
2.1.1. Lisa 1. Tegevuse kirjeldus
2.1.2. Lisa 2. Tegevuse tulemusraamistik ja näitajad
2.1.3. Lisa 3. Tegevuskava vorm
2.1.4. Lisa 4. Tegevuse eelarve vorm
2.1.5. Lisa 5. Tegevuse eelarve täitmise vorm
2.1.6. Lisa 6. Seirearuande vorm
2.1.7. Lisa 7. 2024. aasta tegevuskava
2.1.8. Lisa 8. 2024. aasta eelarve
2.1.9. Lisa 9. 2024. aasta eelarve seletuskiri
2.1.10. Lisa 10. Riigiabi analüüs

3. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Elluviija võtab endale lepinguga kohustuse täita haldusülesannet ja kohustub:
3.1.1. viima haldusülesannet ellu lähtuvalt lisas 1 sätestatud programmikomponendi tegevuse kirjeldusest ja lisas 2 sätestatud tulemusraamistiku näitajatest ning vastutama näitajate saavutamise ja selle tõendamiseks vajalike andmete kogumise ja töötlemise eest;
3.1.2. lähtuma elluviija ülesannete täitmisel järgnevast:
3.1.2.1. Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise regulatsioonist (edaspidi Šveitsi regulatsioon);
3.1.2.2. Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2024. a määrusest nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord” (edaspidi koostööprogrammi määrus);
3.1.2.3. Šveitsi Arengu- ja Koostööagentuuri ning RTK vahel 31. mail 2024. a sõlmitud toetusmeetme lepingust;
3.1.2.4. RTK ja Kultuuriministeeriumi vahel 19. novembril 2024. a sõlmitud toetusmeetme rakendamise lepingust nr 11.1-23/24/441;
3.1.2.5. Šveitsi koostatud teavitus- ja teabekäsiraamatust;
3.1.3. täitma koostööprogrammi määruse § 5 lõikes 3 sätestatud elluviija ülesandeid;
3.1.4. esitama ministeeriumile kinnitamiseks lepingu kehtivuse ajal käimasoleva aasta 20. novembriks järgneva kalendriaasta tegevuskava (lisa 3 vormil), eelarve (lisa 4 vormil) ja vabas vormis eelarve seletuskirja;
3.1.4.1. ministeerium annab punktis 3.1.4 nimetatud dokumentidele hinnangu 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates nende kättesaamisest;
3.1.4.2. kui ministeerium ei anna punktis 3.1.4 nimetatud dokumentidele puuduste tõttu heakskiitvat hinnangut, annab ministeerium elluviijale üldjuhul 5 (viie) tööpäevase täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ministeerium annab täiendatud või parandatud dokumentidele hinnangu üldjuhul 5 (viie) tööpäeva jooksul nende kättesaamisest;
3.1.4.3. kui punktis 3.1.4 nimetatud dokumentides ei esine puudusi või elluviija on puudused vastavalt lepingu punktile 3.1.4.2 kõrvaldanud, kinnitab ministeerium dokumendid;
3.1.5. esitama RTK-le 2025. aasta maksetaotluste prognoosi hiljemalt koos esimese maksetaotlusega ja iga järgneva aasta maksetaotluste prognoosi jooksva aasta 10. detsembriks. Maksete prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas;
3.1.6. esitama RTK-le maksetaotluste korrigeeritud prognoosi, kui makse erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra;
3.1.7. viima ellu lisas 1 nimetatud tegevust vastavalt punkti 3.1.4.3 alusel kinnitatud tegevuskavale ja eelarvele;
3.1.7.1. taotlema ministeeriumilt eelarve ning vajaduse korral ka tegevuskava muutmist, kui tegevuskava eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul üle 15% ulatuses tegevuskava eelarve mahust;
3.1.7.2. tegevuskava ja eelarve muutmist ei pea taotlema juhul, kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 15% ulatuses ja elluviija kooskõlastab eelarve muudatuse eelnevalt ministeeriumiga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
3.1.8. teavitama ministeeriumi viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:
3.1.8.1. asjaolust, et tegevusega samalaadsele projektile on taotletud toetust muudest välisabi vahenditest;
3.1.8.2. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;
3.1.8.3. lepingu muutmise vajalikkusest;
3.1.8.4. tegevuse elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuste saavutamist;
3.1.9. tagama tegevusega seotud raamatupidamise vastavuse raamatupidamise seadusele, sealhulgas säilitama tegevuse elluviimisega seonduvad raamatupidamise algdokumendid, kulu abikõlblikkust ja tasumist tõendavad dokumendid ning muud toetuse kasutamisega seotud tõendid ja dokumendid kümme aastat toetusmeetme lõppemisest arvates, mis on sätestatud toetusmeetme lepingus, kuid mitte kauem kui 2039. aasta 3. detsembrini. Toetusmeetme lõppemise kuupäev on määratud toetusmeetme lepingus;
3.1.10. järgima tegevuse elluviimisel riigihangete seadust, Šveitsi regulatsiooni 7. peatükki ja koostööprogrammi määruse §-s 9 sätestatut. Elluviija võib RTK-lt taotleda riigihangete eelnõustamist RTK riigihangete nõustamise protseduuri kohaselt;
3.1.11. riigihangete läbiviimisel esitama RTK-le Šveitsi toetuste büroo küsitud teavet ja dokumente kooskõlas Šveitsi regulatsiooni artikliga 7.2;
3.1.12. kasutama toetust sihtotstarbeliselt punktis 6.5 sätestatud abikõlblike kulude katteks;
3.1.13. võimaldama koostööprogrammi määruse §-des 2–4 ning § 13 lõikes 2 nimetatud osapooltele kontrolli teostamist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama ministeeriumile ligipääsu tegevuse elluviimisele ning audiitorile ja järelevalvet teostavale isikule ligipääsu tegevuse elluviimisega seotud dokumentidele ja andmetele;
3.1.14. tagastama koostööprogrammi määruse § 12 alusel tagasinõutava toetuse tähtaegselt vastavalt finantskorrektsiooni otsuses märgitud summale;
3.1.15. vastama koostööprogrammi määruse §-des 2–4 nimetatud osapoolte järelepäringutele;
3.1.16. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks ning tagama tegevuses osalejate korrektsete andmete olemasolu, sealhulgas vajadusel sündmuste infosüsteemis;
3.1.17. osalema programmioperaatori moodustatud töörühma koosolekutel;
3.1.18. tegema programmioperaatori juhtimisel koostööd toetusmeetme Šveitsi partneriga. Nimetatud koostöö toimub programmioperaatori ja Šveitsi partneri vahel sõlmitud partnerluslepingu alusel, mille programmioperaator teeb ministeeriumile ja elluviijale kättesaadavaks;
3.1.19. kavandama tegevusega seotud teavitustegevusi ja viima need ellu.

3.2. Elluviijal on õigus:
3.2.1. saada ministeeriumilt infot, mis on vajalik lepingu täitmiseks;
3.2.2. teha ettepanekuid lepingu muutmiseks.

3.3. Ministeerium kohustub:
3.3.1. andma elluviijale lepingu täitmiseks vajalikku teavet ja juhiseid;
3.3.2. teavitama elluviijat viivitamata kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada lepinguliste kohustuste täitmist;
3.3.3. teavitama elluviijat õigusaktide muudatustest, mis mõjutavad haldusülesande täitmist ning astuma elluviijaga läbirääkimistesse lepingu muutmiseks, kui õigusliku olukorra muutmise tõttu haldusülesanne muutub.

3.4. Ministeeriumil on õigus:
3.4.1. saada teavet lepingu esemeks oleva haldusülesande täitmise kohta;
3.4.2. teostada lepingu esemeks oleva haldusülesande täitmise üle järelevalvet.

3.5. Elluviija ei või lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele üle anda.

3.6. Elluviija kinnitab ja tagab, et ta on võimeline haldusülesannet täitma ja saab täielikult aru endale võetavatest kohustustest.

4. KONFIDENTSIAALSUS

4.1. Konfidentsiaalsed on lepingu täitmisel teatavaks saanud andmed ning muu teave ja asjaolud, mille avalikuks tulemine võiks kahjustada ministeeriumi või kolmandate isikute huve. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist käsitatakse lepingu olulise rikkumisena.

4.2. Konfidentsiaalne teave ei hõlma teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

4.3. Elluviija kinnitab, et on teadlik, et lepingu täitmine hõlmab tööd andmetega, mis on seotud riigi haldusülesande täitmisega. Elluviija tagab eespool nimetatud teabe töötlemise vastavuse kehtivatele õigusaktidele.

4.4. Elluviijal on keelatud teha ja säilitada haldusülesande täitmise käigus tekkinud ja saadud andmetest koopiaid, mille tegemine või säilitamine ei ole vajalik haldusülesande täitmiseks.

4.5. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu, kui seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti.

5. INTELLEKTUAALNE OMAND JA OMANDIÕIGUS

5.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigustega kaitstud teos (sh väljatöötatud materjalid), tagab elluviija, et tal on õiguslik alus teoste kasutamiseks.

5.2. Elluviija kannab kõik lepingu täitmiseks vajalikud autori- ja litsentsitasudega seonduvad kulutused.

6. LEPINGU TÄITMISE RAHASTAMISE ALUSED

6.1. Programmikomponendi tegevuse eelarve on 1 168 831,55 eurot (üks miljon sada kuuskümmend kaheksa tuhat kaheksasada kolmkümmend üks eurot ja viiskümmend viis senti; edaspidi toetus), millest Šveitsi toetus moodustab 85% (993 506,82 eurot) ning riigieelarveline kaasfinantseering 15% (175 324,73 eurot).

6.2. Toetuse maksmise, maksmise peatamise ja maksmisest keeldumise üldtingimused on sätestatud koostööprogrammi määruse §-s 10.

6.2.1. Tegevuse elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes.

6.2.2. Toetusest makse saamiseks vajalikud dokumendid ja tõendid esitatakse RTK-le perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu. Nimetatud dokumendid esitatakse vähemalt kord kvartalis, kuid mitte tihedamini kui kord kuus.

6.2.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RTK-le e-toetuse keskkonna kaudu:
6.2.3.1. väljavõtte raamatupidamise sise-eeskirjast või samaväärsest dokumendist, mille abil on võimalik veenduda, et otseseid kulusid eristatakse raamatupidamises muudest kuludest;
6.2.3.2. koopia hankekorrast või viite veebilehele, kus kord on avalikult kättesaadav;
6.2.3.3. allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituse koopia.

6.3. Toetuse maksmine otseste kulude eest toimub tegelike kulude alusel vastavalt koostööprogrammi määruse § 10 lõikes 2 sätestatule. Toetuse maksmine kaudsete kulude eest toimub kulude lihtsustatud hüvitamisviisi alusel vastavalt koostööprogrammi määruse § 8 lõikele 3 ja lähtudes toetusmeetme lepingust.

6.4. Toetuse kasutamisel tuleb eristada abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode, välja arvatud juhul, kui kulusid hüvitatakse kulude lihtsustatud hüvitamisviisi alusel.

6.5. Kulude abikõlblikkus

6.5.1. Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas koostööprogrammi määruse §-ga 8 ja riigisisese õigusega ning:
6.5.1.1. kui see tekib punktis 1.4 nimetatud perioodil, välja arvatud aruandlusega seotud kulu, mis võib tekkida punktis 1.5 nimetatud perioodil;
6.5.1.2. kui tegelik kulu tasutakse punktis 1.5 nimetatud perioodil.

6.5.2. Kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

6.5.2.1. Kaudsed kulud on punktis 3.1.2.3 nimetatud toetusmeetme lepingu lisas B nimetatud üldkulud ja administreerimisega seotud kulud.

6.5.2.1.1. Üldkuludeks loetakse halduskulud, muu hulgas:
6.5.2.1.1.1. kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud;
6.5.2.1.1.2. sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu;
6.5.2.1.1.3. infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud;
6.5.2.1.1.4. kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud;
6.5.2.1.1.5. ruumide rendikulud;
6.5.2.1.1.6. valveteenuse kulud;
6.5.2.1.1.7. maamaks;
6.5.2.1.1.8. pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu.

6.5.2.1.2. Administreerimiseks loetakse toetavaid abistavaid tegevusi, sealhulgas:
6.5.2.1.2.1. raamatupidamist;
6.5.2.1.2.2. sekretäri- ja personalitööd;
6.5.2.1.2.3. juriidilist nõustamist;
6.5.2.1.2.4. riigihanke korraldamist ja ostumenetluse läbiviimist;
6.5.2.1.2.5. vara haldamist;
6.5.2.1.2.6. infotehnoloogilist tugitegevust.

6.5.2.2. Kaudseid kulusid hüvitatakse lihtsustatud kuluna ühtse määra alusel, milleks on 7% toetatava tegevuse otsestest kuludest.

6.5.2.3. Otsesed kulud on:
6.5.2.3.1. otsesed personalikulud, milleks loetakse kulud, mis on otseselt seotud tegevuse elluviimisega ja mille seost tegevusega on võimalik tõendada:
6.5.2.3.1.1. palk proportsionaalselt tegevuse heaks töötatud ajaga;
6.5.2.3.1.2. puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule;
6.5.2.3.1.3. teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt punkti 1 kohase palgaga;
6.5.2.3.1.4. seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 6.5.2.3.1.1–6.5.2.3.1.3 nimetatud kuludelt;
6.5.2.3.1.5. seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu;
6.5.2.3.1.6. koolituskulu;
6.5.2.3.1.7. töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt tegevuse heaks töötatud ajaga.
6.5.2.3.2. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametniku ametisse nimetamise õigusakti alusel otseselt tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud. Võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel otseselt tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud loetakse otseseks personaliks, kui leping vastab punktis 6.5.2.3.2.1 sätestatule.
6.5.2.3.2.1. Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt tegevuse heaks kulunud ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, ning sellelt tasult makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud.
6.5.2.3.3. lähetus- ja transpordikulud;
6.5.2.3.3.1. Abikõlblikud on otsese personali ja tegevuse sihtrühma lähetus- ja transpordikulud ning kolmandate isikute majutus-, transpordi- ja reisikindlustuse kulud ning päevarahad, kui nad osalevad tegevuse elluviimises ja need kulud on tegevuse elluviimiseks vajalikud.
6.5.2.3.3.2. Lähetuskulud, sealhulgas päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud, ja transpordikulud on abikõlblikud Euroopa piires ning riigisisestes õigusaktides kehtestatud tingimustel maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses.
6.5.2.3.3.3. Välislähetused väljapoole Bulgaariat, Horvaatiat, Küprost, Tšehhit, Ungarit, Leedut, Lätit, Maltat, Poolat, Rumeeniat, Slovakkiat, Sloveeniat ning Šveitsi on abikõlblikud vaid eelneval kokkuleppel Šveitsi toetuste bürooga. Erandkorras võib taotleda sellise välislähetuse kooskõlastust ja kulude heakskiitmist pärast lähetuse toimumist. Kooskõlastamise korraldab programmikomponendi operaator programmioperaatori kaudu elluviija ingliskeelse sooviavalduse alusel.
6.5.2.3.4. nõustamiskulud;
6.5.2.3.5. uuringute, analüüside ja hindamiste kulud;
6.5.2.3.6. koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade, kohtumiste, konverentside ja õppereiside kulud, sealhulgas tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutud maksud tegevuse abikõlblike kulude puhul ning peamistele puudeliikidele (nägemis-, kuulmis-, intellekti- ja liikumispuue) ligipääsetavuse tagamine füüsilises ja virtuaalses keskkonnas;
6.5.2.3.7. teavitamiskulud, mis on kooskõlas Šveitsi regulatsiooni 13. peatükiga;
6.5.2.3.8. juhend-, õppe- ja teavitusmaterjalide ning käsiraamatute väljatöötamise, soetamise, kirjastamise ja levitamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasud;
6.5.2.3.9. telesaadete ja taskuhäälingute tootmise, eetrisse andmise ja levitamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasud;
6.5.2.3.10. veebilehtede ja -keskkondade loomise ja haldamise kulud;
6.5.2.3.11. tõlkekulud;
6.5.2.3.12. tegevuse töövahendite kulud.

6.5.2.4. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel.

6.5.3. Abikõlbmatud kulud on:
6.5.3.1. Šveitsi regulatsiooni artiklis 6.6 nimetatud kulud;
6.5.3.2. liiklusvahendite ostmise ja liisimise kulu;
6.5.3.3. kinnisasjade ostmise kulu;
6.5.3.4. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad riigisisestes õigusaktides sätestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära.

7. ARUANDLUS

7.1. Elluviija kajastab projektiga seotud tulud ja kulud oma majandusaasta aruandes.

7.2. Elluviija on kohustatud andma inglise keeles aru tegevuse täitmise ja näitajate saavutamise seisu kohta koostööprogrammi määruse § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud programmioperaatori antaval vormil järgmiselt:
7.2.1. ülevaade hüvitistaotluse jaoks jaanuari kuni juuni kohta tuleb esitada 15. juuliks ning juuli kuni detsembri kohta 15. jaanuariks. Need ülevaated peavad sisaldama teavet vaadeldaval perioodil tehtud tegevuste kohta, sealhulgas infot riigihangete kohta ja väljamaksete prognoosi;
7.2.2. iga-aastane ülevaade tuleb esitada 15. jaanuariks eelmise kalendriaasta kohta ja lõplik ülevaade 15. juuniks 2028;
7.2.2.1. ülevaade tuleb anda eelkõige tegevuse täitmise ja näitajate saavutamise seisust, teavitustegevustest, koostööst Šveitsi partneriga, riigihangetest, riskidest, hindamistest, tegevuse tulemuslikkusest ja eelarve täitmisest.

7.3. Ministeerium ja programmioperaator annavad esitatud ülevaadetele tagasiside või esitavad parandus- ja täiendusettepanekud ning elluviija on kohustatud täiendama või parandama ülevaateid etteantud tähtaja jooksul.

7.4. Elluviija on kohustatud esitama iga-aastaseid seirearuandeid ja lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) lepingu esemeks oleva haldusülesande täitmise kohta ministeeriumi antud vormil (lisad 5 ja 6) järgmiselt:
7.4.1. iga-aastane aruanne tuleb esitada 31. jaanuariks eelmise kalendriaasta tegevuskava kohta ja lõpparuanne 31. juuliks 2028;
7.4.2. seirearuandes antakse ülevaade eelkõige tegevuskava ja eelarve täitmise seisust.

7.5. Ministeerium annab seirearuandele hinnangu üldjuhul 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul, arvates seirearuande saamisest.

7.6. Kui ministeerium ei anna seirearuandele heakskiitvat hinnangut, annab ministeerium elluviijale üldjuhul kuni 5 (viie) tööpäevase täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab ministeerium aruande.

7.7. Elluviija esitatud ülevaadete ja aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust on igal ajal õigus kontrollida ministeeriumil, RTK-l, Rahandusministeeriumil, programmioperaatoril või muul ministeeriumi määratud asutusel.

8. LEPINGU TÄITMISE TAGAMINE NING JÄRELEVALVE

8.1. Pooled on kohustatud tegema lepingus nimetatud õiguste ja kohustuste täitmiseks koostööd.

8.2. Pooled kohustuvad tegema mõistlikkuse piires kõik võimaliku, et vähendada kahju, mis on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele.

8.3. Kui elluviija on lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud kahju ministeeriumile või kolmandatele isikutele, kohustub elluviija taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama ministeeriumile olukorra taastamiseks kantud kulud.

8.4. Elluviija tagab, et tema töötajad järgivad töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid.

8.5. Elluviija tagab, et tema töötajad järgivad õigusakte.

8.6. Kui elluviijal tekib vajadus kasutada haldusülesande täitmisel intellektuaalse omandiga kaitstud teost, ei vastuta ministeerium sellise teose kasutamisega kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest. Elluviija kohustub hüvitama ministeeriumile kõik sellise nõude esitamisega kaasnevad kahjud täies ulatuses viivitamata nõude saamisel.

8.7. Elluviija kulude abikõlblikkuse ning toetuse kasutamise üle järelevalvet teostavad asutused on nimetatud koostööprogrammi määruses.

8.8. Lähtuvalt koostööprogrammi määruse §-st 13 on elluviijal kohustus osutada kontrolli, järelevalve, auditi või tegevuse hindamise läbiviijale igakülgset abi ning tagada juurdepääs toetuse kasutamisega seotud teabele, dokumentidele, ruumidele, territooriumile ja seadmetele.

8.9. Pooled vastutavad lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest Eesti Vabariigi õigusaktides ning lepingus ettenähtud korras.

8.10. Lepingu rikkumine on vabandatav vääramatu jõu esinemisel. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal oleks saanud selle asjaoluga arvestada, suutnud seda asjaolu vältida või ületada või selle tagajärgi ära hoida. Vääramatu jõuna käsitatakse eelkõige loodusõnnetust, tulekahju, ülestõusu, streiki või sõda poolte asukoha piirkonnas või lepingu täitmise piirkonnas, kui nimetatud asjaolud muudavad lepingu täitmise võimatuks. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest teist poolt esimesel võimalusel teavitama.

8.11. Vääramatust jõust tuleneva lepingu täitmist takistava asjaolu äralangemisel on elluviija kohustatud esimesel võimalusel jätkama lepinguga võetud kohustuste täitmist, välja arvatud juhul, kui lepingu edasine täitmine on muutunud võimatuks.

8.12. Muudatusi seadustes ja teistes õigusaktides ei käsitata vääramatu jõuna.

9. LEPINGU MUUTMINE JA LÕPETAMINE

9.1. Lepingut võib muuta või lõpetada:
9.1.1. poolte kokkuleppel või koostööprogrammi määruse § 6 lõikes 7 sätestatud juhul programmioperaatori algatusel ning poolte kokkuleppel;
9.1.2. kui muutunud õigusliku või faktilise olukorra tõttu ei ole poolel objektiivselt võimalik lepinguga võetud kohustusi täita;
9.1.3. vääramatu jõu korral.

9.2. Pool, kes soovib lepingut muuta või selle lõpetada punktis 9.1 nimetatud alusel, esitab sellekohase ettepaneku teisele poolele kirjalikult. Teine pool on kohustatud ettepanekule kirjalikult vastama 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul. Ettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada.

9.3. Lepingu muutmise või lõpetamise eelnõu kooskõlastatakse koostööprogrammi määruse §-s 7 sätestatud korras.

9.4. Lepingu muutmise ja lõpetamise kokkulepe vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ning selle allkirjastavad mõlemad pooled. Lepingu lisad on lepingu lahutamatud osad.

9.5. Ministeerium võib lepingut muuta või selle ühepoolselt üles öelda üksnes lepingus kokkulepitud allpool nimetatud juhtudel. Ministeeriumil on õigus:
9.5.1. lepingut muuta või leping üles öelda, kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist;
9.5.2. leping üles öelda, kui elluviija on lepingut vähemalt ühe korra ühe aasta jooksul oluliselt rikkunud ja ei ole rikkumist mõistliku lisatähtaja jooksul kõrvaldanud. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse eelkõige lepingust tulenevate põhikohustuste täitmata jätmist;
9.5.3. leping üles öelda, kui elluviija on korduvalt jätnud täitmata järelevalvet teostava isiku ettekirjutuse ja ei ole rikkumist mõistliku lisatähtaja jooksul kõrvaldanud.

9.6. Ministeerium on kohustatud punktis 9.5 sätestatud alusel lepingu muutmist või lõpetamist põhjendama. Lepingu muutmisest või lõpetamisest peab elluviijat teavitama kirjalikult.

9.7. Kui leping lõpetatakse punkti 9.5.1 alusel, hüvitab ministeerium elluviijale lepingu lõpetamisega kaasneva otsese varalise kahju.

9.8. Leping lõppeb, kui selle sõlmimise aluseks olev õigusnorm tunnistatakse kehtetuks ning ministeeriumil ei ole õigust haldusülesannet elluviijale üle anda. Kui lepingu sõlmimise aluseks olevat õigusnormi muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks, kuid ministeeriumil säilib õigus anda haldusülesande täitmine edasi, jätkavad pooled haldusülesande täitmise järjepidevuse säilitamise eesmärgil lepingust tulenevate ülesannete täitmist ning viivad lepingu muutunud õigusega kooskõlla.

10. TEADETE EDASTAMINE

10.1. Ministeeriumi kontaktisik lepingu täitmisel on Minna Harjo, kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna nõunik, tel 612 5132, minna.harjo@siseministeerium.ee.

10.2. Elluviija kontaktisik lepingu täitmisel on Evelyn Valtin, projektijuht, evelyn.valtin@kysk.ee, tel 513 3656.

10.3. Pooled edastavad lepingu täitmist mõjutada võivad teated kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.

10.4. Pooled vahetavad kirjalikke teateid kokkulepitud kontaktandmetel. Kontaktisikute ja -andmete muutumisest teavitavad pooled teineteist viivitamata. Kontaktisiku ja -andmete muutumise korral ei vormista pooled lepingu muutmise kokkulepet.

10.5. Teated, mis on informatiivse sisuga ja millel ei ole õiguslikku tähendust, võib edastada punktis 10.3 märgitust erinevas vormis.

11. LEPINGUST TULENEVATE VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD JA LEPINGU VAIDLUSTAMINE

11.1. Lepingust tulenevad vaidlused lahendavad pooled läbirääkimiste teel, kaasates vajadusel programmioperaatori, RTK ja Šveitsi toetuste büroo. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlused asjast huvitatud poole algatusel Tallinna Halduskohtus Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide kohaselt.

12. LEPINGU JÕUSTUMINE NING TÄHTAEG

12.1. Leping kehtib kuni kõikide lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni.

12.2. Leping loetakse sõlmituks hetkest, kui pooled on selle allkirjastanud, ja see jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas.

12.3. Pooled on lepingu allkirjastanud digitaalselt.

13. Lepingupoolte rekvisiidid