„(3) Teabevärav täidab ühtse kontaktpunkti ülesannet. Ühtse kontaktpunkti toimimise alused põhinevad majandustegevuse seadustiku üldosa seadusel.”;

2) paragrahvi 20 lõiked 1–4 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Füüsilisest isikust lõppkasutaja tuvastatakse digitaalset isiku tuvastamist võimaldava sertifikaadiga, mis on välja antud isikut tõendavate dokumentide seaduse või teise Euroopa Liidu liikmesriigi välja antud digitaalse isiku tuvastamise vahendi alusel, mille usaldusväärsuse ja turvalisuse eest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114) vastutab selle vahendi välja andnud liikmesriik.

(2) Juriidilisest isikust esindaja või volitatud lõppkasutaja tuvastatakse elektroonilise avalduse, äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri või teise riigi vastava andmekogu andmete ja digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadiga, mis on välja antud lõikes 1 nimetatud alusel.

(3) Riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse organi ja asutuse esindaja või volitatud lõppkasutaja tuvastatakse vastava andmekogu või elektroonilise avalduse ja digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadiga, mis on välja antud lõikes 1 nimetatud alusel.

(4) Haldaja võib sõlmida isiku tuvastamise teenusepakkujaga kokkuleppe või lepingu lõppkasutaja tuvastamiseks.”.