Keskkonnaminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2019-12-11 67 RT I2019-12-122019211121220190212019-12-15+02:002020-06-30+03:00 1 2019-12-11 maarus_1_10.02.2010.xsd 112122019021 6 2020-06-18 Maret Mauer 1048333Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Veemajanduskava ja meetmeprogrammi sisu nõuded Määrus kehtestatakse § 43 lõike 4 ja § 46 lõike 4 alusel. 1 Veemajanduskava sisu 1 Veemajanduskava sisaldab: 1 veeseaduse §-s 44 nimetatud vesikonna tunnuste analüüsi ja veekasutuse majandusanalüüsi kokkuvõtteid ning ülevaadet märkimisväärsest heitest, mida inimtegevus avaldab pinna- ja põhjaveele asjaomases vesikonnas; 2 kaitset vajavate alade nimekirja, vesikonna kaardil esitatud teavet nende asukohast ning õigusaktide loetelu, mille alusel nendele aladele erilist kaitset kohaldatakse; 3 vesikonna seirevõrkude kaarte; 4 vesikonna kaardil esitatud teavet pinna- ja põhjavee ning erilist kaitset vajavate alade seisundi kohta ning seisundi hindamisel kasutatud andmete usaldusväärsuse ja täpsuse hinnangut; 5 ohustatud põhjaveekogumite ja halvas seisundis põhjaveekogumite täiendavat kirjeldust veeseaduse § 67 lõike 3 kohaselt; 6 ülevaadet ohtlike ainete esinemisest ja heidetest, nende ainete sisalduse muutustest vesikonnas ning andmeid nende ainete esinemise kohta märgituna vesikonna kaardile; 7 ülevaadet pinna- ja põhjaveekogumite ning kaitset vajavate alade veekaitse eesmärkidest, nende eesmärkide suhtes kohaldatud eranditest ning erandite kohaldamisega seotud teavet veeseaduse §-de 39–42 kohaselt; 8 pinnaveekogumite tehisveekogumiks või tugevasti muudetud veekogumiks määramise põhjendust; 9 veemajanduskava meetmeprogrammi kokkuvõtet ning veeseaduse 2. peatüki 2. jao 1. jaotises sätestatud veekaitse eesmärkide saavutamise viise; 10 vesikonnas rakendatavate veemajanduskava täiendavate kavade loetelu ning nende kavade kokkuvõtet; 11 vesikonna üleujutusohu esialgset hinnangut ning vesikonna üleujutuse ohu- ja riskipiirkondade kaarte; 12 vesikonna üleujutusega seotud riski vähendamise kava kokkuvõtet; 13 selliste maismaa- ja veealade loetelu, kus vee kasutamist tuleb vähendada või vee edasist kasutamist vältida; 14 ülevaadet üldsuse teavitamisest ja kaasamisest veemajanduskava eelnõu koostamisse ning avatud menetluse tulemuste kokkuvõtet, sealhulgas kokkuvõtet avatud menetluse tulemusena veemajanduskava eelnõus tehtud muudatustest; 15 vesikonnas vee kasutamist ja kaitset korraldavate pädevate asutuste loetelu ja teavet nende asutuste kohta, sealhulgas nende asutuste kontaktandmeid; 16 andmeid veeseaduse § 48 lõikes 5 nimetatud dokumentide ja nendega seotud teabe saamise kohta; 17 seiresageduse põhjendust, kui riiklikku keskkonnaseiret veekogumi seisundi hindamiseks tehakse pikemate ajavahemike järel, kui veeseaduse § 53 lõike 5 alusel kehtestatud määruses ette nähtud; 18 veekogumite lõikes veekogumi seisundi hindamiseks seiratavaid maatrikseid ja seiresagedusi; 19 settes või vee-elustikus akumuleeruvate ainete pikaajalisi dünaamika analüüse ja meetmeid, mille eesmärk on tagada, et eelnimetatud ainete kontsentratsioon settes või asjaomases vee-elustikus oluliselt ei suurene; 20 prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete heite, keskkonda laskmise ja kadude andmikku, võimaluse korral koos asjakohaste kaartidega iga vesikonna kohta, sealhulgas nende ainete kontsentratsiooni kohta settes ja vee-elustikus. 2 Veemajanduskavasse võib lisada kaardid, millel esitatakse teave ühe või mitme järgmisena nimetatud aine põhjal pinnaveekogumi keemilise seisundi kohta: 1 bromodifenüüleetrid, elavhõbe ja selle ühendid, polüaromaatsed süsivesinikud, tributüültina ühendid (tributüültinakatioon), perfluorooktaansulfoonhape ja selle derivaadid (PFOS), dioksiinid ja dioksiinisarnased ühendid, heksabromotsüklododekaan (HBCDD), heptakloor ja heptakloorepoksiid ehk ained, mis käituvad nagu üldlevinud püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised ained; 2 dikofool, perfluorooktaansulfoonhape ja selle derivaadid (PFOS), kinoksüfeeni, dioksiinid ja dioksiinisarnased ühendid, aklonifeen, bifenoks, tsübutriin, tsüpermetriin, diklorofoss, heksabromotsüklododekaan (HBCDD), terbutriin, heptakloor ja heptakloorepoksiid, mis on hiljuti kindlaks määratud ained; 3 antratseen, bromodifenüüleetrid, fluoranteen, plii ja selle ühendid, naftaleen, nikkel ja selle ühendid ja polüaromaatsed süsivesinikud ehk ained, mille suhtes on kehtestatud muudetud keskkonna kvaliteedi piirväärtused. 3 Veemajanduskavas võib esitada ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ainete keskkonna kvaliteedi piirväärtusest kõrvalekaldumise määra. 4 Veemajanduskavas avaldatakse järgmine põhjavett puudutav informatsioon: 1 ohustatud põhjaveekogumite ja halvas seisundis põhjaveekogumite nimekiri koos põhjaveekogumite täiendava kirjeldusega; 2 põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri ja nende saasteainete sisalduse läviväärtused; 3 läviväärtuste kehtestamise menetluse kokkuvõte; 4 looduslikult esineva saasteaine sisalduse läviväärtuse ja selle taustataseme suhe; 5 saasteainesisalduse läviväärtuse ja õigusaktidega kehtestatud põhja- ja pinnavee kvaliteedi piirväärtuste ning muude saasteainete toksilisuse, ökotoksilisuse, püsivuse, bioakumulatsiooni potentsiaali ja levikukalduvuse andmete suhe; 6 põhjused, miks mõne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (ELT L 372, 27.12.2006, lk 19–31), muudetud direktiiviga 2014/80/EL (ELT L 182, 21.06.2014, lk 52–55), II lisa B osas nimetatud saasteaine ja kvaliteedinäitajate kohta ei ole läviväärtusi kehtestatud; 7 taustataseme määramise põhimõtete kokkuvõte; 8 saasteainesisalduse läviväärtuse ja põhjaveekogumiga seotud vee- ja maismaaökosüsteemide kohta käesoleva seaduse alusel kehtestatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuste suhe; 9 saasteainesisalduse läviväärtuse ja Euroopa Liidu, liikmesriikide või rahvusvahelisel tasandil kehtivate veekaitse eesmärkide ning keskkonna kvaliteedi ja joogivee kvaliteedi piirväärtuste suhe; 10 põhjavee keemilise seisundi hindamise peamised etapid, sealhulgas teave seire korraldamise, tegemise aja ja andmete kogumise kohta ning kvaliteedinäitajate väärtuste ületamise lubatud määra arvutamise meetodid; 11 põhjaveekogumite seisundiklassid; 12 põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi hinnangute kokkuvõte; 13 põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi kaardid; 14 kokkuvõte sellest, kuidas põhjavee saasteainesisalduse kasvu hindamine eri vaatluspunktides on kaasa aidanud põhjaveekogumis saasteaine püsiva või olulise suurenemise või saasteainesisalduse vähenemise kindlakstegemisele; 15 põhjavee saasteainesisalduse vähendamise künnise määramise põhjendused. 5 Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 13 nimetatud kaartidel tuleb heas keemilises ja koguselises seisundis põhjaveekogumid tähistada rohelise ning halvas keemilises ja koguselises seisundis põhjaveekogumid punase värviga. Lisaks tuleb kaartidel musta täpiga tähistada need põhjaveekogumid, kus inimtegevuse tagajärjel näitab mõne saasteaine sisaldus olulist või püsivat kasvu. Saasteainesisalduse kasvu vähenemine põhjaveekogumis tuleb tähistada sinise täpiga. Samuti tuleb nimetatud kaartidel näidata kõikide vaatluspunktide asukohad, kus põhjavett ohustavate saasteainete sisalduse läviväärtused või põhjavee kvaliteedi piirväärtused on ületatud. 2 Meetmeprogrammi sisu 1 Meetmeprogrammiga kehtestatakse meetmed selleks, et: 1 parandada pinna- või põhjaveekogumi seisundiklassi ja vältida selle edasist halvenemist; 2 vältida keskkonna kvaliteedi piirväärtuste ületamist ja kavandada tegevust nende piirväärtuste ületamise korral, sealhulgas juhul, kui see on tingitud piiriülesest saastusest; 3 kaitsta neid veekogumeid, mida kasutatakse või kavatsetakse tulevikus kasutada joogiveehaaretena, et vähendada joogivee tootmiseks vajalike veepuhastustoimingute ulatust; 4 tagada joogivee ja suplusvee ohutus rahvatervise seaduse kohaselt. 2 Joogivee kohta kavandatakse meetmeprogrammis meetmed: 1 joogivee kvaliteedi piirväärtustele vastavuse tagamiseks; 2 veehaaretega võetava vee kaitseks veeseaduse kohaselt, sealhulgas veepuhastustoimingute kulude vähendamiseks joogivee tootmisel; 3 põhjavee liigvähendamise vältimiseks. 3 Saasteainete kohta kavandatakse meetmeprogrammis meetmed: 1 taimekaitsevahenditest tingitud keskkonnariski vähendamiseks veeseaduse, looduskaitseseaduse ja taimekaitseseaduse alusel; 2 reoveesette käitlemise tagamiseks veeseaduse ja jäätmeseaduse alusel; 3 heit- ja reoveest tingitud keskkonnariski vähendamiseks; 4 ainete kasutuspiirangutest kinnipidamiseks ja keskkonnariski vähendamiseks; 5 nitraatidest tingitud keskkonnariski vähendamiseks; 6 punkt- ja hajuheiteallikate põhjustatud keskkonnariski vähendamiseks, sealhulgas saasteainete vette juhtimise vältimiseks või nendele ainetele vette juhtimise tingimuste seadmiseks veeseaduse kohaselt ning kooskõlas tööstusheite seaduse sätetega; 7 prioriteetsetest ainetest ja teatavatest muudest saasteainetest ning vesikonnaspetsiifilistest saasteainetest põhjustatud keskkonnariski vähendamiseks, sealhulgas nende ainete pinnavette juhtimise vähendamiseks või nendele ainetele pinnavette juhtimise tingimuste seadmiseks veeseaduse §-de 124–132 kohaselt; 8 prioriteetsetest ohtlikest ainetest põhjustatud keskkonnaohu vältimiseks, sealhulgas nende ainete pinnavette juhtimise keelamiseks või nendele ainetele erandjuhtudel pinnavette juhtimise tingimuste seadmiseks veeseaduse §-de 124–132 kohaselt; 9 põhjavee saasteainesisalduse vähendamiseks ning põhjavee saasteainesisalduse olulise ja püsiva kasvu peatamiseks, sealhulgas põhjavees keskkonnariski põhjustavate saasteainete otse põhjavette juhtimise vältimiseks või käesolevas seaduses lubatud erandjuhtudel nende ainete otse põhjavette juhtimisele tingimuste seadmiseks veeseaduse § 126 kohaselt; 10 põhjavee saasteainesisalduse olulise ja püsiva kasvu täiendava hindamise käigus tuvastatud keskkonnaohu vältimiseks ja keskkonnariski vähendamiseks; 11 hea keskkonnatava järgimiseks. 4 Meetmeprogrammis kavandatakse meetmed veekogus selliste hüdromorfoloogiliste tingimuste tagamiseks, mis võimaldavad saavutada pinnaveekogumi hea ökoloogilise seisundi või hea ökoloogilise potentsiaali, sealhulgas keskkonnaloa vee erikasutuseks andmine või veekeskkonna riskiga tegevuse registreerimine. 5 Meetmeprogrammis kavandatakse meetmed, mis võimaldavad erandlike ja ettenägematute asjaolude korral: 1 tagada suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohutuse kemikaaliseaduse kohaselt ning keskkonnaohuga tööstustegevusest tingitud ohu vältimise ja kontrollimise tööstusheite seaduse kohaselt; 2 vältida tehnilistest rajatistest saasteainete ulatuslikke lekkeid ja vähendada juhusliku saastumise mõju, sealhulgas võtta kasutusele asjakohaseid tehnoloogiaid lekete ja saastamise tuvastamiseks ning nende eest hoiatamiseks; 3 vähendada võimalikku keskkonnariski veeökosüsteemidele; 4 vähendada üleujutusega seotud riske asjaomase kava kohaselt. 6 Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 sätestatule kavandatakse meetmeprogrammis meetmed: 1 keskkonnamõju hindamiseks ja olulise keskkonnamõju vältimiseks või vähendamiseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt, sealhulgas keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamise kriteeriumid; 2 supelranna või supluskoha nõuetele vastavuse tagamiseks rahvatervise seaduse kohaselt; 3 veest sõltuvate looduslikult esinevate linnuliikide ja looduslike elupaikade kaitseks looduskaitseseaduse kohaselt; 4 vee säästva ja tõhusa kasutamise soodustamiseks, sealhulgas meetmed veeteenuste kulude katmiseks veeseaduse § 29 ja keskkonnatasude seaduse kohaselt; 5 rannikualade kaitseks. 7 Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatud meetmetega ei ole võimalik veeseaduse eesmärke saavutada, kavandatakse meetmeprogrammis lisameetmed, muu hulgas: 1 täiendavad majanduslikud ja fiskaalmeetmed; 2 keskkonnakokkulepete ettevalmistamine ja sõlmimine, kaasa arvatud saastatuse vältimise ja saastetasu vähendamise kokkulepped tööstus- ja põllumajandusettevõtjatega; 3 muud heidete vältimise või piiramise meetmed; 4 muud veevõtu ja veekogude tõkestamise piiramise meetmed; 5 põhjaveekihtide tehistoitmine; 6 vee nõudluse juhtimine, muu hulgas piiratud veetarbimisega põllumajandustootmise edendamine, näiteks vähese veevajadusega kultuuride viljelemine põuaaldistel aladel; 7 vee kokkuhoidu ja taaskasutust soodustavad meetmed, muu hulgas veesäästlike tööstustehnoloogiate ja veesäästlike niisutustehnikate edendamine. 3 Ajakohastatud veemajanduskava sisu Ajakohastatud veemajanduskavas esitatakse lisaks käesoleva määruse §-s 1 sätestatud teabele: 1 pärast veemajanduskava kinnitamist tehtud muudatuste kokkuvõte, sealhulgas veekaitse eesmärkide saavutamise suhtes kohaldatud erandite uuesti läbivaatamise tulemuste kokkuvõte; 2 veekaitse eesmärkide saavutamise edukuse hinnang, mis sisaldab veekaitse eesmärkide saavutamata jäämise selgitusi; 3 eelmistes veemajanduskavades kavandatud, kuid rakendamata jäänud meetmete kokkuvõte koos meetmete rakendamata jätmise selgitusega; 4 rakendatud meetmete, sealhulgas piiriülese saastatuse korral rakendatud meetmete kokkuvõte; 5 pärast veemajanduskava kinnitamist rakendatud täiendavate meetmete kokkuvõte. Minister Rene Kokk Kantsler Meelis Münt