ja

AS SILPORT KINNISVARA, mida esindab põhimääruse alusel juhatuse liige Tõnis Seesmaa (edaspidi – kontsessionäär) teiselt poolt,

edaspidi ka kui pool või pooled, sõlmisid alljärgneva kontsessioonilepingu (edaspidi – leping):

1. Lepingu sõlmimise alus ja objekt

1.1. Leping on sõlmitud eriteenuse kontsessioonilepingu sõlmimise riigihanke „Narva maanteepiiripunkti sisenemiseks veoautode ooteala teenuse korraldamise haldamise avaliku ülesande üleandmine” (viitenumber 267392, edaspidi riigihange) tulemusena, lähtudes riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustest ja kontsessionääri esitatud pakkumusest, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks.

1.2. Kontsessiooni andja sõlmib lepingu kontsessionääriga, tuginedes kontsessionääri pakkumusele ning eeldades heas usus kontsessionääri professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Kontsessionäär võib kasutada lepingu punktis 1.3 toodud teenuste osutamise osas alltöövõttu, kui kontsessiooni andja on andnud nõusoleku alltöövõtja kasutamiseks.

1.3. Lepingu esemeks on riigipiiri seaduse § 7¹ lõike 1 alusel Narva maanteepiiripunkti kaudu Eestist lahkuvate veoautode piiripunkti sisenemise korraldamise sealhulgas veoautode ootejärjekorda võtmise, ootejärjekorras ootamise, ooteala kasutamise ning piiripunkti suunamise avaliku ülesande iseseisvaks täitmiseks üle andmine. Täpsemad tingimused on toodud lepingu lisas 1.

2. Lepingu osad

2.1. Lepingu lahutamatuteks osadeks on kontsessionääri pakkumus, hanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus (lisa 1), poolte vahelised kirjalikud teated ning kõik sõlmitava lepingu muudatused ja lisad.

2.2. Kõik lepingu muudatused sõlmitakse lepingu lisadena, mis jõustuvad nende allkirjastamise hetkel või poolte määratud tähtajal.

3. Lepingu täitmine, poolte õigused ja kohustused

3.1. Kontsessionäär täidab lepingut vastavalt lepingu lisas 1 toodud tingimustel ja korras.

3.2. Lisaks lepingu lisas 1 toodud tingimustele kohustub kontsessionäär:
3.2.1. teavitama avalikkust teenuse pakkumisest ning sellega seonduvatest piiriületuse ootejärjekorda võtmisega kaasnevatest kohustustest;
3.2.2. kandma teenuse pakkumisega seotud kulud;
3.2.3. tegema toiminguid, mis ei ole lepingus ja selle lisades otsesõnu nimetatud, kuid mille tegemine on vajalik lepingu eesmärgi saavutamiseks ja täitmiseks ning mis olemuslikult kuuluvad teenust pakkuja kontsessionääri ülesannete hulka;
3.2.4. arvesse võtma, et kontsessiooni andjal on riigipiiri seaduse alusel sõlmitud piiriületuse ootejärjekorra korraldamiseks vajaliku andmekogu haldamiseks kontsessioonileping kolmanda isikuga ning arvestama nimetatud teenust pakkuva ettevõttega sõlmitud kontsessioonilepingu tingimustega. Kontsessionäär on kohustatud sõlmima vastava ettevõttega lepingu andmekogu kasutamiseks;
3.2.5. arvestama, et andmekogu turvaklass on K2T2S1 ja turbeaste M. Sellest tulenevalt on täitja kohustatud tagama andmekogu kasutamisel nimetatud turvaklassile ja turbeastmelt vastava infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE) nõuete täitmise kogu lepingu kehtivuse aja jooksul vastavalt kehtivale Vabariigi Valitsuse 09.12.2022. a määrusele nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded”;
3.2.6. teavitama kontsessiooni andjat viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada lepingust tulenevate kohustuste täitmist;
3.2.7. tagama lepingu täitmisel riigipiiri seaduses, avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, nende seaduste alusel antud õigusaktides ja muudes õigusaktides sätestatud teenuse osutamisele kohalduvate nõuete täitmise.

3.3. Kontsessionääril on õigus:
3.3.1. võtta lepingu täitmise eest isikutelt riigipiiri seaduse alusel käesolevas lepingus ette nähtud tasu;
3.3.2. pakkuda seoses teenuse osutamisega ka muid teenuseid, mille kasutamine ei ole sõidukiga piiri ületada sooviva isiku jaoks kohustuslik, ja võtta nende eest täiendavat tasu. Kontsessionäär teavitab kontsessiooni andjat lisateenustest;
3.3.3. teha kontsessiooni andjale ettepanekuid andmekogu täiendamiseks ja parandamiseks;
3.3.4. saada kontsessiooni andjalt teavet, mis on vajalik lepingu täitmiseks.

3.5. Kontsessiooni andja kohustub:
3.5.1. andma kontsessionäärile lepingu täitmiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid;
3.5.2. teavitama kontsessionääri viivitamatult kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada lepinguliste kohustuste täitmist;
3.5.4. teavitama kontsessionääri õigusaktide muudatustest, mis mõjutavad lepingu täitmist ning astuma kontsessionääriga läbirääkimistesse lepingu muutmiseks, kui õigusliku olukorra tõttu lepingu täitmine muutub.

3.6. Kontsessiooni andjal on õigus:
3.6.1. saada teavet lepingu esemeks oleva teenuse täitmise kohta;
3.6.2. teostada lepingu täitmise üle järelevalvet.

3.7. Kontsessionäär ei või lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda kolmandatele isikutele.

3.8. Pooled kinnitavad, et:
3.8.1. lepingul puuduvad selle täitmist takistavad tegurid kogu selle kehtivusperioodi jooksul, mida hanke korraldamise ja lepingu sõlmimise momendil poleks pooltel võimalik olnud ette näha;
3.8.2. on teavitanud teist poolt kõigist hanke teostamise käigus hanke alusdokumentides avastatud vigadest ja puudustest, mis võiksid takistada lepingu täitmist ning abinõudest, millega saab neid vältida ja lepingu paremate tulemuste saavutamist soodustada;
3.8.3. on pädevad kõikides lepingu teostamiseks vajalikes õigusaktides, määrustes ja eeskirjades. Eelpooltoodud kinnitusega mittekooskõlas oleva asjaolu ilmnemisel ei kasuta pool oma huvides ära teise poole teadmatust või tahtmatut viga;
3.8.4. lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtivat õigusakti ega läinud vastuollu varem sõlmitud lepingutega endale võetud kohustustega;
3.8.5. toimivad lepingu täitmisel hea äritava põhimõtetest lähtudes.

4. Konfidentsiaalsus

4.1. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid, turvaandmeid, mistahes vormis salvestatud teavet ja muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada kontsessioonile andja huve. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

4.2. Kontsessionäär on kohustatud käsitlema lepingu täitmisel temale teatavaks saanud informatsiooni kontsessionäärile andja ja tema tegevuse kohta konfidentsiaalsena. Kontsessionäär on kohustatud kaitsma temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsust. Konfidentsiaalse informatsiooni müümist, pakkumist või levitamist kontsessionääri või temaga seotud isiku poolt käsitletakse lepingu olulise rikkumisena.

4.3. Kontsessionäär kinnitab, et on teadlik, et lepingu täitmine hõlmab tööd isikuandmetega ja andmetega, mis on seotud riigi sisejulgeoleku tagamisega. Kontsessionäär tagab eelnimetatud teabe töötlemise vastavuse kehtivatele õigusaktidele.

4.4. Kontsessionääril on keelatud teha ja säilitada koopiaid teenuse pakkumise käigus töödeldud andmetest.

4.5. Kontsessionäär on kohustatud sõlmima kõigi teenuse osutamisel osalevate töötajate ja muude seotud isikutega täiendavad tähtajatud konfidentsiaalsuslepingud.

4.6. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu, kui seadusest või selle alusel antud õigusaktidest ei tulene teisiti.

5. Lepingu täitmise rahastamise tingimused

5.1. Kontsessionäär täidab lepingut rahaliste vahendite arvelt, mida isikud piiriületuse ootejärjekorra korraldamise eest tasuvad.

5.2. Pooled on kokku leppinud teenuse kasutamise eest võetavate tasude suuruses (koos käibemaksuga), milleks C-kategooria sõiduki piiriületuse ootejärjekorra korraldamise eest on 16 eurot;

5.3. Punktis 5.2 kokkulepitud tasu suuruse võib üle vaadata üks kord aastas. Selleks esitab kontsessionäär hiljemalt kontsessiooni andjale põhjendatud taotluse teenuse pakkumise eest võetava tasu suuruse kehtestamiseks, kust nähtuvad detailsed teenuse pakkumisega seotud kulud ja eeldatava ärikasumi suurus.

5.4. Kontsessionääril ei ole lepingu täitmisega seonduvalt kontsessiooni andja suhtes täiendavaid rahalisi nõudeõigusi.

6. Intellektuaalne omand ja omandiõigus

6.1. Kontsessionääri poolt lepingu täitmise käigus loodud arvutiprogrammi varalised õigused autoriõiguse seaduse tähenduses jäävad kontsessionäärile.

6.2. Kontsessionäär kinnitab ja tagab, et talle kuuluvad autoriõigused ja/või muud intellektuaalse omandi õigused või tal on muu õiguslik alus tarkvarale, spetsifikatsioonidele, joonistele, tehnilistele kirjeldustele jms, mida lepingu täitmise käigus kasutatakse.

6.3. Kontsessionäär kannab kõik lepingutäitmiseks vajalikud autori- ja litsentsitasudega seonduvad kulutused.

6.4. Juhul kui leping lõpetatakse ennetähtaegselt kontsessionääri poolse lepingu rikkumise tõttu või kontsessionääri likvideerimise või pankroti korral, siis annab kontsessionäär kontsessiooni andjale lihtlitsentsi arvutiprogrammile ja loovutab kõik lepingu täitmise käigus tekkinud varalised õigused autoriõiguseseaduse tähenduses ilma geograafiliste piiranguteta ning kogu autoriõigusekehtivuse tähtajaks.

7. Aruandlus

7.1. Kontsessionäär esitab kontsessiooni andjale igal aastal kinnitatud majandusaasta aruande.

7.2. Kontsessionäär kajastab oma raamatupidamises eraldi lepingu täitmisega seotud tulusid ja kulusid ning toob selle välja majandusaasta aruandes.

7.3. Kontsessionäär esitab kontsessiooni andjale lõppenud majandusaasta kohta kinnitatud eelmise kalendriaasta 12 (kaheteist) kuu kohta aruanded lepingu esemeks oleva teenuse osutamise kohta.

8. Lepingu täitmise tagamine ning järelevalve

8.1. Pooled on kohustatud tegema koostööd lepingus nimetatud õiguste ja kohustuste täitmiseks.

8.2. Lepingus sätestatud nõuete rikkumise korral, mille eest ei ole lepingus ette nähtud eraldi leppetrahvi, on kontsessiooni andjal õigus nõuda ja kontsessionääril kohustus maksta leppetrahvi kuni 10 000 eurot sõltuvalt juhtumist või rikkumise suurusest.

8.3. Kui kontsessionäär muudab ühepoolset kehtestatud tasu, on tegemist kontsessionääri poolse lepingu olulise rikkumisega. Iga rikkumise korral on kontsessiooni andjal õigus nõuda ja kontsessionääril kohustus hüvitada lepingu rikkumisega tekitatud kahju täies ulatuses ning tasuda leppetrahvi kuni 10 000 eurot sõltuvalt juhtumist või rikkumise suurusest.

8.4. Konfidentsiaalsusnõude rikkumisel on kontsessiooni andjal õigus nõuda ja kontsessionääril kohustus maksta leppetrahvi kuni 20 000 eurot sõltuvalt juhtumist või rikkumise suurusest. Kontsessiooni andja õigus nõuda kontsessionäärilt konfidentsiaalsuskohustuse täitmata jätmise eest leppetrahvi on tähtajatu.

8.5. Lepingust tulenevate õiguste ning kohustuste müümisel, loovutamisel või mingil muul viisil edasi andmisel kontsessionääri poolt kolmandatele isikutele ilma kontsessiooni andja eelneva kirjaliku nõusolekuta on kontsessiooni andjal õigus nõuda ja kontsessionääril kohustus maksta leppetrahvi kuni 10 000 eurot sõltuvalt juhtumist või rikkumise suurusest.

8.6. Kui kontsessionääri poolt antud kinnitused ei vasta tõele, on tegemist kontsessionääri poolse lepingu olulise rikkumisega. Iga rikkumise korral on kontsessionni andjal õigus nõuda ja kontsessionääril kohustus hüvitada lepingu rikkumisega tekitatud kahju täies ulatuses ning tasuda leppetrahvi kuni 10 000 eurot sõltuvalt juhtumist või rikkumise suurusest.

8.7. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 21 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates.

8.8. Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste täitmisest.

8.9. Pooled kohustuvad tegema mõistlikkuse piires kõik võimaliku vähendamaks kahju, mis on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele.

8.10. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega kontsessiooni andja ja/või kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub kontsessionäär taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama kontsessiooni andja poolt olukorra taastamiseks kantud kulud.

8.11. Kontsessionäär vastutab oma töötajate poolt töötervishoiu ja -ohutuse alaste nõuete järgimise eest.

8.12. Kontsessionäär vastutab oma töötajate poolt õigusaktide järgimise eest.

8.13. Kui kontsessionääril tekib vajadus lepingu täitmisel kasutada intellektuaalse omandiga kaitstud teost, ei vastuta kontsessiooni andja sellise teose kasutamisega kontsessionäärile ja/või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest. Kontsessionäär kohustub hüvitama kontsessiooni andjale kõik sellise nõude esitamisega kaasnevad kahjud täies ulatuses viivitamatult vastava nõude saamisel.

8.14. Järelevalvet lepingu täitmise üle teostab kontsessiooni andja, kellel on järelevalve teostamiseks õigus nõuda kontsessionäärilt asjakohaseid selgitusi ja dokumente.

8.15. Punktis 8.14 nimetatud isiku esindajatel on õigus järelevalve teostamiseks vastavalt õigusaktides sätestatud tingimustel siseneda kontsessionääri tööruumidesse ning kõikidesse teenuse osutamisega seonduvatesse ruumidesse, teha kontsessionäärile kohustuslikke ettekirjutusi lepingu täitmiseks ning määrata täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud täiendav tähtaeg ei vabasta kontsessionääri leppetrahvi tasumise kohustusest.

8.16. Pooled vastutavad lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest Eesti Vabariigi õigusaktides ning lepingus ettenähtud korras.

8.17. Lepingu rikkumine on vabandatav vääramatu jõu esinemisel, s.o asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal oleks saanud selle asjaoluga arvestada või suutnud seda asjaolu vältida või ületada või selle tagajärgi ära hoida. Vääramatu jõuna käsitatakse eelkõige hajusat ummistusrünnet, loodusõnnetust, tulekahju, ülestõusu, streiki või sõda poolte asukoha piirkonnas või lepingu täitmise piirkonnas, mis muudavad lepingu täitmise võimatuks. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest teist poolt esimesel võimalusel teavitama.

8.18. Vääramatust jõust tuleneva lepingu täitmist takistava asjaolu ära langemisel, on kontsessionäär kohustatud esimesel võimalusel jätkama lepinguga võetud kohustuste täitmist, välja arvatud juhul, kui lepingu edasine täitmine on muutunud võimatuks.

8.19. Muudatusi seadustes ja teistes riigi õigusaktides ei käsitleta vääramatu jõuna.

9. Lepingu muutmine ja lõpetamine

9.1. Lepingu ja selle lisade muutmine on võimalik üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel ning kooskõlas riigihangete seadusega.

9.2. Lepingut võib muuta või lõpetada:
9.2.1. poolte kokkuleppel;
9.2.2. kui tulenevalt muutunud õiguslikust või faktilisest olukorrast ei ole poolel objektiivselt võimalik lepinguga võetud kohustusi täita;
9.2.3. vääramatu jõu korral.

9.3. Pool, kes soovib lepingut muuta või selle lõpetada punktis 9.2 nimetatud alusel, esitab sellekohase ettepaneku kirjalikult teisele poolele. Teine pool on kohustatud ettepanekule kirjalikult vastama 30 kalendripäeva jooksul. Ettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada. Lepingu muutmise ja lõpetamise kokkulepe vormistatakse kirjalikult ning selle allkirjastavad mõlemad pooled.

9.4. Kontsessiooni andja võib lepingut muuta või ühepoolselt üles öelda üksnes lepingus kokkulepitud alljärgnevatel juhtudel. Kontsessiooni andjal on õigus:
9.4.1. lepingut muuta või leping üles öelda, kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist;
9.4.2. leping üles öelda, kui kontsessionäär on lepingut vähemalt ühe korra ühe aasta jooksul oluliselt rikkunud ja ei ole rikkumist täiendava mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse eelkõige lepingust tulenevate põhikohustuste täitmata jätmist;
9.4.3. leping üles öelda, kui kontsessionäär on korduvalt jätnud täitmata järelevalvet teostava isiku ettekirjutuse ja ei ole rikkumist täiendava mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud;
9.4.4. kontsessionäär rikub lepingust tulenevaid kohustusi niivõrd, et lepingu jätkamine on kontsessiooni andja jaoks seotud oluliste lisakulutuste või riskidega või lepingu jätkamist kontsessiooni andja poolt ei saa mõistlikkuse põhimõttest eeldada;
9.4.5. kontsessionäär rikub muul moel oma lepingust tulenevaid kohustusi sedavõrd olulisel määral, et kontsessiooni andjalt ei saa mõistlikult oodata lepingu täitmise jätkamist kontsessionääriga.

9.5. Kontsessiooni andja on kohustatud punktis 9.3 toodud alusel lepingu muutmist või lõpetamist põhjendama. Lepingu muutmisest või lõpetamisest tuleb kontsessionääri teavitada kirjalikult.

9.6. Kui leping lõpetatakse punkti 9.4.1 alusel, hüvitab kontsessionäär kontsessiooni andjale lepingu lõpetamisega kaasneva otsese varalise kahju.

9.7. Leping lõppeb, kui selle sõlmimise aluseks olev õigusnorm tunnistatakse kehtetuks ning kontsessiooni andjal ei ole õigust lepingu täitmiseks olevat teenust kontsessionäärile üle anda.

9.8. Kontsessionääril on keelatud jätta lepingu lõppemisel ja lõpetamisel enda valdusesse teenuse osutamise käigus tekkinud mistahes andmeid või koopiat andmetest, muuhulgas isikuandmed, kontaktandmed, kauba ja sõidukitega seonduvad andmed, tollideklaratsiooni andmed, andmete töötlemise käigus tekkinud andmed (logid), muud piirületuse ootejärjekorraga seotud andmed jms.

10. Lepingu jõustumine ja kehtivus

10.1. Leping loetakse sõlmituks lepingu mõlemapoolse allkirjastamise hetkel.

10.2. Leping on sõlmitud tähtajaga 01.01.2024 kuni 16.06.2026.

10.3. Leping avaldatakse Riigi Teatajas.

10.4. Leping on poolte poolt allkirjastatud digitaalselt.

11. Teadete edastamine ja volitatud esindajad

11.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine sh lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine toimub poolte volitatud esindajate kaudu:

11.1.1. Kontsessiooni andja kontaktisik on:
– Karin Ojala, tel +372 614 9146, e-post: karin.ojala@politsei.ee;

11.1.2. kontsessionääri kontaktisik on:
– Ilona Kornilova, tel +372 5557 9177, e-post: i.kornilova@silport.ee.

11.2. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud lepingu punktis 11.1 sätestatud kontaktisikutele. Kõik lepinguga ja lepingu täitmisega seotud pretensioonid peavad olema esitatud kirjalikult.

11.3 Kontaktisikute muutumisel tuleb sellest viivitamatult teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada. Nimetatud teade lisatakse lepingu juurde ning ei käsitleta lepingu muutmisena.

12. Lõppsätted

12.1. Lepingu täitmise keel on eesti keel.

12.2. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest nii materiaal- kui menetlusõiguse (sh kohtualluvuse) osas.

12.3. Lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada poolte kokkuleppega. Juhul kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

12.4. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või teiste sätete kehtetust, eeldusel, et leping on osadeks jagatav ning pooled oleksid lepingu sõlminud ka ilma tühise sätteta.

13. Poolte rekvisiidid