Haridus- ja teadusminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2011-10-07 61 RT I 2011-10-13+03:00 2011+03:00 12 113102011012 2011-10-16+03:00 2015-06-11+03:00 1 2011-10-12 maarus_1_10.02.2010.xsd 113102011012 7 2015-06-08 Maret Mauer 1001441 Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Mesiniku eriala riiklik õppekava Määrus kehtestatakse „ ” § 11 lõike 2 alusel. 1 Üldsätted 1 Määruse ülesanne 1 Mesiniku eriala riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava), mis kuulub ISCED 97 liigituse alusel põllumajanduse ja loomakasvatuse õppekavarühma, määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid, ülesanded, saavutatavad õpiväljundid ja seose kvalifikatsiooniraamistikuga. 2 Riiklik õppekava kehtestab mesiniku (inglise keeles Beekeeper) eriala kohustusliku õppesisu. 2 Kutseõppe eesmärk ülesanded, saavutatavad õpiväljundid ja seos kvalifikatsiooniraamistikuga 1 Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks põllumajanduse valdkonnas mesinikuna ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. 2 Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesandeks on ette valmistada töötaja, kes: 1 väärtustab oma kutseala ning arendab kutseoskusi; 2 oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd; 3 oskab iseseisvalt rakendada kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates töösituatsioonides; 4 on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; 5 vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades; 6 töötab tervist ja keskkonda säästvalt; 7 oskab teha eetilisi ja õiguspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline; 8 oskab suhelda, analüüsida ja hankida infot/teavet, on valmis meeskonnatööks. 3 Kutseõppe lõpetaja riikliku õppekavaga saavutatavad õpiväljundid seoses „Mesinik V” kvalifikatsioonitasemega: 1 teab ja tunneb kutse- ja eriala põhjalikult, sealhulgas tunneb ja rakendab kutseala põhimõtteid, teooriaid , tehnoloogiaid nii tava- kui ka uudsetes töösituatsioonides; analüüsib teavet ja käsitusi; 2 kasutab teadmisi abstraktsete ülesannete loovaks lahendamiseks omavahel seotud valdkondade piires; 3 oskab iseseisvalt täita eri- või kutseala keerukaid ja mitmekülgseid, uudseid lahendusi eeldavaid tööülesandeid, kavandab asjakohaseid muudatusi ja rakendab neid; 4 vastutab oma tööülesannete täitmise eest ja töötab iseseisvalt ettearvamatutes olukordades; 5 on võimeline parandama töötulemusi, valib ja rakendab tehnoloogiaid, meetodeid ja töövahendeid uute lahenduste leidmiseks ja kohandab oma käitumist vastavalt olukorrale; 6 on võimeline vastutama kaastöötajate väljaõpetamise eest ja juhendama väikest töörühma; 7 on võimeline hindama ja analüüsima oma teadmiste taset ning on suuteline õppima iseseisvalt ja ennastjuhtivalt; 8 oskab üksikasjalikult põhjendada ja väljendada oma seisukohti ka endale uudsetes situatsioonides; 9 on võimeline kasutama enesehindamist oma käitumise muutmiseks, arvestades vajadusel sotsiaalset konteksti; 10 lahendab kutse- ja erialaseid probleeme, kasutades spetsiifilisi infoallikaid ning suudab hinnata kasutatava informatsiooni usaldusväärsust ja tõesust; 11 osaleb erinevate meeskondade töös ning on võimeline neid vajaduse korral juhtima. 3 Nõuded õpingute alustamiseks Mesiniku eriala õppekava alusel võib õppima asuda isik, kes on omandanud keskhariduse. 4 Nõuded õpingute lõpetamiseks Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused. Eriala lõpueksami kirjeldus on esitatud määruse lisas 3. 2 Kutseõppe kohustuslik sisu ja maht 5 Kutseõppe sisu 1 Kutseõppe sisu on määratud kutsestandardis „Mesinik V” esitatud kutseoskusnõuetega. 2 Moodulite numbrid, nimetused, mahud, eesmärgid, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid on esitatud määruse lisas 1. 3 Mesiniku eriala kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid on moodulid nr 1–6. 6 Kutseõppe maht 1 Mesiniku eriala õppekava kutseõppe maht on 40 õppenädalat, millest praktika moodustab 20 õppenädalat ja valikõpingud 4 õppenädalat. 2 Mesiniku eriala õppekava praktika lühikirjeldus on esitatud määruse lisas 2. 3 Rakendussätted 7 Kooli õppekava koostamine 1 Kool koostab riikliku õppekava alusel õppekava, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulid ning lisades valikõpingute moodulid. 2 Kooli õppekava alusel võib kool koostada õppekava kutse- või erialaste osaoskuste omandamiseks. Õppekava nimetusena säilib aluseks oleva õppekava nimetus, mida täpsustatakse sulgudes kitsama eriala või osaoskuse nimetusega. Sulgudes paiknev täpsustav nimetus ei tohi olla eksitav ning peab üheselt iseloomustama õppekava sisu. 3 Erivajadusega õppijale koostatakse kooli õppekavast lähtuvalt individuaalne õppekava. Minister Jaak Aaviksoo Kantsler Janar Holm Lisa 1 Eriala moodulite numbrid, nimetused, mahud, mooduli õpiväljund, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid Lisa 2 Eriala õppekava praktika lühikirjeldus Lisa 3 Eriala lõpueksami kirjeldus