Vabariigi Valitsus määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2013-11-11 156 RT I2013-11-13201311131120130012013-11-23+02:002023-07-07+03:00 1 2013-11-12 maarus_1_10.02.2010.xsd 113112013001 6 2023-07-04 Maret Mauer 1018083Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskiri 1 Määrus kehtestatakse § 10 lõike 1 alusel. 1 Üldsätted 1 Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eesmärk 1 Rannamõisa maastikukaitseala² (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta: 1 Rannamõisa panka ja sellega piirnevaid ranna-, metsa- ja poollooduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuste liikide elupaiku; 2 elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on merele avatud pankrannad (1230)³, püsitaimestikuga liivarannad (1640), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), lubjakivipaljandid (8210), koopad (8310), vanad laialehised metsad (9020*) ning rusukalde ja jäärakute metsad (9180*); 3 kaitsealuseid taimeliike jumalakäppa (Orchis mascula) ja musta tuhkpuud (Cotoneaster niger); 4 kaitsealuseid loomaliike põhja-nahkhiirt (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiirt (Pipistrellus nathusii) ja suurvidevlast (Nyctalus noctula). 2 Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. 3 Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega. 2 Kaitseala asukoht 1 Kaitseala asub Harju maakonnas Harku vallas Tabasalu alevikus ja Rannamõisa külas. 2 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴. 3 Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. 4 Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused: 1 kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2 loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3 kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4 kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta; 5 kaitsekorra kohta. 2 Kaitsekorra üldpõhimõtted 5 Lubatud tegevus 1 Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. 2 Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. 3 Kaitsealal on lubatud sõita mootorsõidukiga teedel ja jalgrattaga teedel ja radadel. Jalgrattaga sõitmine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sh metsa- ja põllumajandustöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning liinirajatiste hooldustöödel. 6 Keelatud tegevus Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1 muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlviku sihtotstarvet; 2 koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3 kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4 anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 5 anda projekteerimistingimusi; 6 anda ehitusluba; 7 rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks; 8 jahiulukeid lisasööta. 7 Tegevuse kooskõlastamine 1 Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. 2 Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3 Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui keskkonnamõju hindamise järelevalvajal on õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. 3 Sihtkaitsevöönd 8 Sihtkaitsevööndi määratlus 1 Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. 2 Kaitsealal on Rannamõisa sihtkaitsevöönd. 9 Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk Rannamõisa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsta ranna- ja metsakooslusi ja kaitsealuste liikide elupaiku ning säilitada maastikuilme. 10 Lubatud tegevus Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1 kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 2 olemasolevate ehitiste hooldustööd; 3 kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine. 11 Keelatud tegevus Sihtkaitsevööndis on keelatud, kooskõlas käesoleva määrusega sätestatud erisustega: 1 majandustegevus; 2 loodusvarade kasutamine; 3 uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul ehitise püstitamine kaitseala tarbeks. 4 Piiranguvöönd 12 Piiranguvööndi määratlus 1 Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. 2 Kaitsealal on Rannamõisa piiranguvöönd. 13 Piiranguvööndi kaitse-eesmärk Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsta metsa- ja poollooduslikke kooslusi ja kaitsealuste liikide elupaiku ning säilitada maastikuilme. 14 Lubatud tegevus 1 Piiranguvööndis on lubatud: 1 majandustegevus, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisustega; 2 kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas ning kaitseala valitseja nõusolekul rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas. 2 Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud uute ehitiste püstitamine olemasoleval hoonestusalal. 15 Keelatud tegevus Piiranguvööndis on keelatud: 1 uue maaparandussüsteemi rajamine; 2 veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 3 maavara kaevandamine; 4 puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 5 uuendusraie; 6 biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine; 7 puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. 16 Vajalik tegevus Piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisalal on koosluste ilme ja liikide mitmekesisuse tagamiseks vajalik niitmine koos puu- ja põõsarinde harvendamisega kaitseala valitsejaga kooskõlastatud ulatuses. 5 Lõppsätted 17 Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 18 Kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määrus nr 175 „Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks. 19 Menetluse läbiviimine Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 17. septembri 2008. a käskkirjaga nr 1274 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas⁵. 20 Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1  EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). 2  Rannamõisa maastikukaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korraldusega nr 331-k (ENSV Teataja 1959, 29, 160) kaitse alla võetud maastiku üksikelemendi „Rannamõisa pank” baasil. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 350 kuulub kaitseala Rannamõisa loodusala koosseisu, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi. 3  Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4  Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (http://register.keskkonnainfo.ee) ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 5  Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Peaminister Andrus Ansip Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus Riigisekretär Heiki Loot Lisa Rannamõisa maastikukaitseala