Vabariigi Valitsus määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2013-11-11 157 RT I2013-11-13201321131120130022013-11-23+02:002023-07-07+03:00 1 2013-11-12 maarus_1_10.02.2010.xsd 113112013002 6 2023-07-04 Maret Mauer 1018084Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Uhaku maastikukaitseala kaitse-eeskiri 1 Määrus kehtestatakse § 10 lõike 1 alusel. 1 Üldsätted 1 Uhaku maastikukaitseala kaitse-eesmärk 1 Uhaku maastikukaitseala² (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta: 1 haruldasi ja teadusliku väärtusega karstivorme; 2 elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on karstijärved ja -järvikud (3180*)³, jõed ja ojad (3260) ning lood (6280*). 2 Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele tervikuna piiranguvööndisse. 3 Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega. 2 Kaitseala asukoht 1 Kaitseala asub Ida-Viru maakonnas Sonda vallas Erra alevikus ja Erra-Liiva külas ning Lüganuse vallas Lüganuse külas. 2 Kaitseala välispiir ja vööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas⁴. 3 Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. 4 Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused: 1 kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2 loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3 kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4 kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta; 5 kaitsekorra kohta. 2 Kaitseala kaitsekord 5 Lubatud tegevus 1 Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisustega. 2 Kaitsealal on lubatud kalapüük ja jahipidamine. 3 Telkimine ja lõkketegemine kaitsealal on lubatud ainult kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. 4 Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. 5 Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, liinirajatiste hooldamisel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul tehtaval teadustegevusel ning maatulundusmaal põllu- ja metsamajandustöödel. 6 Kaitsealal on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teaduslikel välitöödel. 6 Keelatud tegevus 1 Kaitsealal on keelatud: 1 ehitise püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tehnovõrgu püstitamine ja tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks; 2 uue maaparandussüsteemi rajamine; 3 veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 4 maavara kaevandamine; 5 puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 6 uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus; 7 biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine looduslikul rohumaal. 2 Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1 muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlvikute sihtotstarvet; 2 koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3 kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4 anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 5 anda projekteerimistingimusi; 6 anda ehitusluba; 7 rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks; 8 jahiulukeid lisasööta. 7 Vajalik tegevus Poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus nagu rohu niitmine ning puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine kaitseala valitsejaga kooskõlastatud ulatuses. 8 Tegevuse kooskõlastamine 1 Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. 2 Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3 Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui keskkonnamõju hindamise järelevalvajal on õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. 3 Lõppsätted 9 Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 10 Kehtetuks tunnistamine Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korralduse nr 331-k „Maastiku üksikelementide, dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest” lisa nr 1 punkt 17 tunnistatakse kehtetuks. 11 Menetluse läbiviimine Uhaku maastikukaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 3. märtsi 2010. a käskkirjaga nr 279 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas⁵. 12 Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1  EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). 2  Uhaku maastikukaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korraldusega nr 331-k „Maastiku üksikelementide, dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest” (ENSV Teataja 1959, 29, 160) maastiku üksikelemendina. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 541 hõlmab kaitseala Uhaku loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta käivaid erisusi. 3  Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4  Kaitseala välispiir ja vööndi piir on märgitud määruse lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (http://register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 5  Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Peaminister Andrus Ansip Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus Riigisekretär Heiki Loot Lisa Uhaku maastikukaitseala