Majandus- ja tööstusminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2024-11-11 37 RT I2024-11-13202411131120240012024-11-16+02:002025-08-17+03:00 1 2024-11-11 maarus_1_10.02.2010.xsd 113112024001 6 2025-08-14 Maret Mauer 1059853Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse § 10 lõike 2 alusel. 1 Üldsätted 1 Reguleerimisala 1 Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti” meetme 21.1.2.2 „Digiriik” (edaspidi meede) sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt erasektoris” alategevuse „Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetus” elluviimiseks toetuse andmist Euroopa Regionaalarengu Fondist. 2 Määruse alusel toetatav tegevus ei tekita olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (OJ L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. 3 Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teave ja dokumendid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui selles keskkonnas ei ole vastavat liiki dokumendi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. 4 Määruses ette nähtud toetuse andmisele ja kasutamisele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses sätestatud erisustega. 2 Toetuse andmise seos strateegiliste arengudokumentidega 1 Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu otsusega heaks kiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi strateegia „Eesti 2035”) sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine” saavutamisele. 2 Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Infoühiskond” ja riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud digiühiskonna programmi meetme „Digiriik” tegevuste „Digiriigi arenguhüpped” ja „Digiriigi alusbaasi kindlustamine” tulemuste saavutamisse. 3 Toetus on suunatud Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus” § 23 punktide 1 ja 3 alusel kinnitatud Eesti turismistrateegia 2022–2025 visiooni ja eesmärgi elluviimisele, panustades eelkõige turismistrateegia toote- ja sihtkohaarenduse valdkonna tegevussuunda „Digi-, innovatsiooni- ja rohepööre”. 3 Riigiabi 1 Toetus on vähese tähtsusega abi, mille andmisel kohaldatakse Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), (edaspidi VTA määrus). 2 Toetust ei anta: 1 ettevõtjale, kes on jätnud talle Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud abi tagasimaksmise korralduse täitmata; 2 VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 3 VTA määruse kohaselt antud abi ei tohi ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära. 4 Toetuse andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. 4 Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1 tarkvara on protseduuride ja sellega seotud dokumentatsiooni ning andmete kogum; 2 tarkvara liidestamine on kasutatavate tarkvarade vahel ühenduste loomine, et integreerida nendes olevad andmed; 3 tarkvaraga liitumine on tarkvara kasutuselevõtmine või kasutatava tarkvara juurde lisamoodulite kasutuselevõtmine; 4 turismiteenuse pakkuja on Eestis registreeritud juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksus, selle ametiasutuse hallatav asutus ja riigiasutus, kes pakub vähemalt majutusteenust, toitlustusteenust, spaa- ja taastusraviteenust, konverentsi- ja sündmuskorraldusteenust, reisiettevõtja teenust, giiditeenust, aktiivse puhkuse ja loodusturismiteenust, muuseumiteenust või atraktsiooni- või teemapargi teenust, ning mis on leitav www.puhkaeestis.ee Eesti turismiteenuste andmebaasis; 5 turismiteenuse pakkuja tööprotsessid on ressursside haldamine ja planeerimine, müügipakkumuste koostamine ja edastamine müügikanalitesse, klientide päringute haldamine ning pakkumuste tegemine ja kinnitamine, klientide lepingute haldamine, klientide vastuvõtmine ja teenindamine, klientide lahkumise ja sellele järgnevate tegevuste korraldamine, ruumide ja välialade hooldamine, koristamine ja uuendamine, turismiteenuse osutamise vahendite ettevalmistamine, transportimine ja hoiustamine, turismiteenusega seotud arvete koostamine, esitamine ja tasumise kontrollimine, kliendiandmete haldamine ja analüüsimine, klientide tagasiside kogumine ja analüüsimine ning eelnimetatud tegevuste hindamine ja analüüsimine. 5 Toetuse andmise eesmärk ja väljundnäitajad 1 Toetuse eesmärk on võimestada digiriigi lahendusi ja võimalusi, toetades turismiteenuseid pakkuvaid ettevõtjaid ja organisatsioone turismiteenuse pakkuja tööprotsesside digitaliseerimisel ja automatiseerimisel tarkvaraga liitumise ja tarkvara liidestamise kaudu ning seeläbi võimaldada neil digiriigi lahendustega liidestada ning digiriigis loodud avaandmeid ja olemasolevaid koode kasutada. 2 Toetusega panustatakse järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1 toetatavad ettevõtjad; 2 toetustega toetatavad ettevõtjad; 3 uued või uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid. 3 Strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel järgmiste horisontaalsete näitajatega: 1 väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest; 2 tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest; 3 kasvuhoonegaaside netoheide CO₂ ekvivalenttonnides. 6 Rakendusasutus ja rakendusüksus 1 Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2 Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 2 Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 7 Toetatavad ja mittetoetatavad tegevused 1 Toetatakse turismiteenuse pakkuja tööprotsesside digitaliseerimist või automatiseerimist ühe või mitme tarkvaraga liitumise või turismiteenuse pakkuja kasutatavate tarkvarade liidestamise abil. 2 Tarkvarade liidestamisel peab vähemalt üks liidestatavatest tarkvaradest olema otseselt seotud turismiteenuse osutamisega. 3 Ei toetata järgmisi tegevusi: 1 liitumine MS Office’i ja Google’i rakendustega, turundusplatvormidega, e-posti turunduse ja e-kaubanduse platvormidega, veebilehe sisuhaldustarkvaraga, raamatupidamis- ja finantstarkvaraga, kassasüsteemide tarkvaraga; 2 tarkvara liidestamine turundusplatvormide, e-posti turunduse ja e-kaubanduse platvormidega; 3 turismiteenuste lõpptarbijatele veebilehtede ja mobiilirakenduste loomine; 4 audiogiidide ja kaardirakenduste loomine; 5 uue tarkvara arendamine; 6 kasutusel oleva tarkvara versiooniuuenduste tegemine. 4 Kui toetust taotletakse raamatupidamis- ja finantstarkvara liidestamiseks, peab taotlejal projekti lõppedes olema võimekus väljastada ja vastu võtta e-arveid. E-arve on masintöödeldav arve, mis luuakse, edastatakse, kinnitatakse ja kirjendatakse ning mida säilitatakse elektroonilises keskkonnas. 8 Kulude abikõlblikkus 1 Abikõlblikud on järgmised kulud: 1 ühekordne tarkvaralitsentsi või tarkvaraga liitumise tasu; 2 tarkvaraga liitumisega kaasnev juurutamiskulu; 3 tarkvarade omavahelise liidestamisega kaasnev juurutamiskulu. 2 Abikõlbmatud kulud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele järgmised kulud: 1 toetuse saaja töötajate töötasu ja lähetuskulu ning nendega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed; 2 riistvara soetamise ja rentimise kulu; 3 halduskulu; 4 kulu, mis on tehtud enne rakendusüksusele taotluse esitamist. 9 Projekti abikõlblikkuse periood 1 Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. 2 Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2029. 3 Taotleja ei tohi võtta kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. 4 Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni kuus kuud. 5 Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kõige rohkem kuue kuu võrra, ületades lõikes 4 sätestatud tähtaega, tingimusel et saavutatav tulemus seondub endiselt toetuse eesmärgiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. oktoobril 2029. 6 Projekt lõppeb, kui projekti väljundnäitajad ja tulemused on saavutatud ning rakendusüksus on aruande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale väljamaksed. 10 Toetuse piirsumma ja osakaal 1 Toetuse miinimumsumma on 2000 eurot ja maksimumsumma 20 000 eurot ühe projekti kohta. 2 Toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. 3 Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata. 4 Omafinantseeringuna ei käsitata riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide või muust välisvahendist antud tagastamatuid toetusi. 3 Nõuded taotlejale ning taotlusele 11 Nõuded taotlejale 1 Toetust võib taotleda turismiteenuse pakkuja. 2 Taotleja müügitulu Eestis peab äriregistrile või muule registrile, kus taotleja on registreeritud, esitatud majandusaasta aruande järgi olema taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal vähemalt 30 000 eurot. Kui taotlejal puudub majandusaasta aruande esitamise kohustus, tõendab taotleja nimetatud müügitulu raamatupidamise väljavõttega. 3 Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust. 12 Nõuded taotlusele Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente: 1 taotleja nimi, registrikood, suurus ja justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator” sätestatud vastava tegevusala kood; 2 taotleja tegevuse kirjeldus turismiteenuse pakkujana; 3 avalik online-kanal, kus kuvatakse taotleja turismiteenuste pakkumisi; 4 taotlusega seotud objekti asukoha aadress; 5 projekti nimetus, plaanitavad tegevused, nende algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk ja lühikirjeldus; 6 teave taotleja vastavuse kohta §-s 11 sätestatud nõuetele; 7 tarkvara nimetus ja kirjeldus, millega liitumiseks või mille liidestamiseks toetust taotletakse; 8 projekti eelarve ja taotletava toetuse summa; 9 vähemalt üks hinnapakkumus, kui ostu abikõlblik maksumus käibemaksuta on väiksem kui 20 000 eurot; 10 vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumust, kui ostu abikõlblik maksumus käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, või kui võrreldavaid hinnapakkumusi ei ole võimalik võtta, siis vähemalt üks hinnapakkumus ning selle valiku põhjendus; 11 omafinantseeringu summa ja kinnitus selle olemasolu kohta; 12 volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 13 raamatupidamise väljavõte, millest nähtub § 11 lõikes 2 sätestatud müügitulu, kui taotlejal puudub majandusaasta aruande esitamise kohustus; 14 kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult vastava aluse esinemisel kehtetuks tunnistada; 15 kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses esitatud toetuse summa avalikustatakse; 16 teave selle kohta, kas projektile või projekti üksikule tegevusele taotletakse samal ajal muust riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide või muust välisvahendist antavat tagastamatut toetust; 17 kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid. 4 Toetuse taotlemine 13 Toetuse taotlemine 1 Toetust saab taotleda jooksvalt § 1 lõikes 1 nimetatud alategevuse rahastamise eelarve ammendumiseni või kuni 31. märtsini 2029. 2 Rakendusüksus kooskõlastab toetuste eelarve ning taotluste vastuvõtmise alustamise ja lõpetamise kuupäevad rakendusasutusega. 3 Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuste eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. 4 Toetust saab taotleda ühele projektile korraga. Rakendusüksus võib teha kalendriaasta jooksul sama taotleja kohta ühe taotluse rahuldamise otsuse. 5 Hetkest, mil menetluses olevate taotlustega, mille kohta ei ole veel rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust tehtud, taotletav toetuse summa võrdsustub taotluste rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetleb menetluses olevaid taotlusi nende esitamise järjekorras. Taotluste vastuvõtmist jätkatakse rahaliste vahendite vabanemisel. 5 Taotluse menetlemine 14 Taotluse menetlemine 1 Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. 2 Rakendusüksus võib taotluste menetlemisse kaasata eksperte. Eksperdid peavad vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõike 2 nõuetele ning kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama. 3 Kui taotluse või taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. 4 Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. 15 Taotleja ja taotluse nõuetele vastavus Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1 taotlus või taotleja ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele; 2 taotleja ei võimalda kontrollida taotluse või taotleja vastavust nõuetele. 16 Projekti valikukriteeriumid ja -metoodika 1 Rakendusüksus avalikustab rakendusasutusega kooskõlastatud ja lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele baseeruva valikumetoodika oma veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. 2 Rakendusüksus kontrollib taotluste vastavust järgmistele valikukriteeriumidele: 1 projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2 projekti põhjendatus; 3 projekti kuluefektiivsus; 4 taotleja suutlikkus projekt ellu viia; 5 projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega, mida hinnatakse vastavalt § 5 lõikes 3 sätestatule. 17 Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise ning osalise rahuldamise tingimused ja kord 1 Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui taotleja ja taotlus vastavad määruse nõuetele, projekt vastab kõikidele § 16 lõikes 2 nimetatud kriteeriumitele ning taotletav toetuse summa ei ületa taotluste rahastamise eelarve vaba jääki. 2 Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1 taotleja või taotlus ei vasta määruse nõuetele; 2 taotluses kirjeldatud projekt ei vasta vähemalt ühele § 16 lõikes 2 nimetatud kriteeriumile; 3 taotletav toetuse summa ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jääki ja taotlust ei ole võimalik osaliselt rahuldada; 4 taotluses on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist. 3 Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1 projekti elluviimise tingimused; 2 toetuse saaja õigused ja kohustused; 3 kindlasummaliste maksete suurus ja arv; 4 otsuse muutmise alused. 18 Taotluse osaline rahuldamine 1 Taotluse osaline rahuldamine on lubatud järgmistel juhtudel: 1 toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast põhjendatud; 2 taotletav toetuse summa ületab rahastamise eelarve vaba jääki; 3 projekti eesmärki on võimalik saavutada ka taotluse osalise rahuldamise korral. 2 Taotluse võib lõike 1 punktide 2 või 3 alusel osaliselt rahuldada, kui taotleja nõustub rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projekti kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 6 Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 19 Taotluse rahuldamise otsuse muutmine 1 Taotluse rahuldamise otsust muudab rakendusüksus põhjendatud juhtudel omal algatusel või toetuse saaja taotluse alusel. 2 Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus ei aita kaasa oodatavate tulemuste saavutamisele või projekti tegevusi tõenäoliselt ei lõpetata projekti abikõlblikkuse perioodil. 3 Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Kui toetuse saajale antakse aega puuduste kõrvaldamiseks või lisateabe esitamiseks, otsustatakse otsuse muutmine 30 tööpäeva jooksul. 4 Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. 20 Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine 1 Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada hiljemalt 31. oktoobril 2029. 2 Toetuse saaja tagastab saadud toetuse osaliselt või täielikult taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt. 7 Aruande esitamine 21 Aruande esitamine 1 Toetuse saaja esitab rakendusüksusele toetuse kasutamise aruande. 2 Aruande esitamise kuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses. 3 Aruanne sisaldab projekti peamiste tegevuste kirjeldust, teavet projekti väljundnäitajate ja tulemuste saavutamise kohta ning strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamise kirjeldust. 4 Koos aruandega esitab toetuse saaja tarkvaraga liitumist või liidestamist tõendava töö üleandmise-vastuvõtmise akti või muu dokumendi, mis tõendab töö tegemist samaväärselt üleandmise-vastuvõtmise aktiga. 5 Rakendusüksus võib aruandele hinnangu andmiseks kaasata eksperte. Ekspertidele kehtivad § 14 lõikes 2 sätestatud nõuded. 6 Rakendusüksus kinnitab aruande või lükkab selle tagasi 20 tööpäeva jooksul selle rakendusüksusele esitamisest arvates. 7 Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist määratud tähtaja jooksul. Kui taotleja aruannet nõutud tähtajaks ei täienda, jätab rakendusüksus aruande kinnitamata ja toetuse välja maksmata. 8 Toetuse maksmise tingimused 22 Toetuse maksmise tingimused 1 Toetust makstakse ühendmääruse § 28 lõike 2 kohaselt kindlasummalise maksena. Toetust võib maksta ühe või mitme maksena. Ühe makse minimaalne suurus on 2000 eurot. 2 Toetust makstakse 20 tööpäeva jooksul pärast aruande kinnitamist vastavalt § 21 lõikele 6. Tegevuse tulemuste osalise saavutamise korral jäetakse toetus välja maksmata. 9 Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused 23 Toetuse saaja õigused ja kohustused 1 Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse kasutamise ja toetuse saaja kohustustega. 2 Toetuse saaja on kohustatud: 1 esitama rakendusüksusele nõutud teabe kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates; 2 võimaldama järelevalvet tegevale isikule juurdepääsu projektiga seotud tarkvaradele; 3 tagama projekti elluviimiseks õigusaktides ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 4 säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumente vähemalt kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. 24 Rakendusüksuse õigused ja kohustused 1 Rakendusüksusel on õigus nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja tulemuste kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist. 2 Rakendusüksus on kohustatud: 1 tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendid taotlejale ja toetuse saajale oma veebilehel kättesaadavaks; 2 pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime, projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu ja projekti eesmärgi; 3 mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud neid, mis avaldatakse punkti 2 kohaselt; 4 kontrollima projekti elluviimist; 5 säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja asjakohaste lisadokumentidega kümme aastat viimasest taotluse rahuldamise otsusest arvates; 6 koguma ja esitama rakendusasutusele andmeid ja teavet toetusmeetme rakendamise seisust ning toetusmeetme lõppemisel osalema mõjuanalüüsi tegemises; 7 kandma vähese tähtsusega abi riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. 10 Finantskorrektsioonid ja vaided 25 Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb rakendusüksus vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 34–38. 26 Vaide esitamine ja menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaide lahendab rakendusüksus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo Kantsler Ahti Kuningas