Haridus- ja teadusminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2010-12-03 71 RT I2010-12-13+02:002010+02:0021131220100022010-12-16+02:002011-09-15+03:00 1 2010-12-07 maarus_1_10.02.2010.xsd 113122010002 6 2011-09-12+03:00 Maret Mauer 1000205Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Meetme „Biotehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine” tingimused Määrus kehtestatakse „ ” § 10 lõike 2 punkti 3, § 12 lõike 4 ning § 13 alusel. 1 Üldsätted 1 Kohaldamisala 1 Määrusega sätestatakse „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava” CCI2007EE161PO001 prioriteetse suuna „Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu” meetme „Biotehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine” (edaspidi meede) raames struktuuritoetuse taotluste esitamise ja menetlemise ning struktuuritoetuse kasutamise tingimused ja kord. 2 Meedet rakendatakse Eesti Vabariigi territooriumil avatud taotlusvoorude alusel. 3 Riigiabi andmisel äriühingule järgitakse Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (edaspidi üldine grupierandi määrus), I peatükis ja artiklis 31 (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47) ning „Konkurentsiseaduse” §-s 34² sätestatut. 4 Meetme raames teadus- ja arendusasutusele antav toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusasutus ei tegele projekti raames majandustegevusega. 5 Meetme rakendamisel arvestatakse Riigikogu 07.02.2007 otsusega heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2007–2013” eesmärkidega. 2 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1 uurimisgrupp koosneb uurimisgrupi juhist ning projektis osalevatest kõigist liikmetest; 2 uurimisgrupi juht juhib uurimisgrupi poolt läbiviidavat taotletava projekti teadus- ja arendustegevust. Uurimisgrupi juhil on nõutav teaduspublikatsioonide või tema nimele registreeritud patentide olemasolu viimase 5 aasta jooksul; 3 projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum biotehnoloogiate arendamise valdkonnas, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 4 taotlus on rakendusüksusele esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks, ühe projekti kohta esitab uurimisgrupp ühe taotluse; 5 tegevuskava on uurimisgrupi eesmärkide saavutamisele suunatud, taotluses kirjeldatud tegevuste kogum, millel on kindel eesmärk, tähtaeg ja eelarve; 6 rakendusuuringud on kavandatud uuringud või kriitilised uuringud uute teadmiste hankimiseks, et kasutada neid teadmisi uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. Sinna kuulub keerukate, rakendusuuringu jaoks vajalike süsteemide koostisosade loomine, eriti geneerilise tehnoloogia valideerimise puhul, välja arvatud prototüübid; 7 struktuuritoetus (edaspidi toetus) on „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 2 punkti 1 mõistes rahaline abi, mida antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 1 nimetatud struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest; 8 Eesti biotehnoloogia programm on Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Põllumajandusministeeriumi vaheline koostööprogramm, mis moodustab osa Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2007–2013” rakendusplaanist ning on selle biotehnoloogia teemaline riiklik teadus- ja arendustegevuse programm; 9 väike- ja keskmise suurusega ettevõte (edaspidi VKE) on ettevõte, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot. 3 Toetuse andmise eesmärk 1 Meetme üldeesmärk on teadus- ja arendusasutuste konkurentsivõime edenemist ja strateegiliste eesmärkide täitmist soodustava biotehnoloogia-alase teadus- ja arendustegevuse toetamine. 2 Toetuse andmise alaeesmärgiks on toetada rakendusuuringute projekte, millega kaasneb: 1 tõhusam koostöö riigi ja avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutuste, biotehnoloogia valdkonnas tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste ning äriühingute vahel; 2 majanduslik või sotsiaalmajanduslik mõju Eesti riigile; 3 uute biotehnoloogiaalaste ideede ja teadmiste kasutamine ning uudsete lahenduste rakendamine, sealhulgas avalikus sektoris ja töötlevas tööstuses. 4 Taotleja 1 Toetust võivad taotleda Eesti riigiasutusest või eraõiguslikust või avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teadus- ja arendusasutused. 2 Taotleja võib käesoleva määruse §-s 6 sätestatud tegevuste elluviimisesse kaasata partnereid. Partneri kaasamisel peab taotluses olema selgelt välja toodud partneri panus projekti. Partneri poolt teostatavad tegevused ja abikõlblikud kulud peavad olema fikseeritud projekti tegevuskavas ja eelarves. Projekti toetuse saaja ja partner sõlmivad projektist tulenevate kohustuste täitmiseks lepingu. Partnerluslepingu koopia esitatakse rakendusüksusele koos esimese väljamaksetaotlusega. 3 Projekti partneriks võivad olla Eesti: 1 avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teadus- ja arendusasutused; 2 äriühingud; 3 mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes tegutsevad biotehnoloogia valdkonnas; 4 riigiasutused; 5 kohalikud omavalitsused. 4 Kui projekti on partnerina kaasatud äriühing, siis peab olema võimalik projekti tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandiõigused, laialdaselt levitada ja teadus- ja arendusasutuse tegevusest tulenevad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuste intellektuaalomandiõigused antakse täielikult teadus- ja arendusasutusele vastavalt Ühenduse raamistiku teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta (ELT C 323, 30.12.2006, lk 1–26) osa 3.2.2 punktile 2. 5 Meetme rakendusasutus ja -üksus 1 Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 2 Meetme rakendusüksus on Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” kohaselt sihtasutus Archimedes (edaspidi rakendusüksus). 2 Toetuse andmise alused 6 Toetatavad tegevused Meetme rakendamisel toetatakse rakendusuuringuid, mis vastavad Eesti biotehnoloogia programmi prioriteetsetele arendusvaldkondadele (funktsionaalne toit, toiduainetehnoloogiad, molekulaardiagnostika, ravimiarenduse varase faasi tehnoloogiad) ja nimetatud programmi juhtkomitee poolt kinnitatud täiendavatele valdkondadele eeldusel, et uuringu tulemused on rakendatavad ettevõtjate või avaliku sektori poolt. Valdkondade nimekiri, millele on võimalik taotlusvoorust toetust taotleda, avaldatakse taotlusvooru väljakuulutamisel. 7 Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 1 Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need vastavad järgmistele tingimustele: 1 kulud on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 1–11); 2 kulud on kooskõlas Euroopa Nõukogu määrusega nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–69); 3 kulud on kooskõlas „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 21 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määrusega nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord”; 4 kulud on kooskõlas meetme määruses, taotluse rahuldamise otsuses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetega; 5 kulud on meetme raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende tegevuste elluviimiseks vajalikud. 2 Toetuse saaja ning käesoleva määruse § 4 lõike 3 punktides 1 ja 3–5 nimetatud partnerite puhul on abikõlblikud järgmised käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele vastavad kulud: 1 personalikulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” sätestatule; 2 üldkulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” sätestatule; 3 projekti abikõlblike kulude puhul tekkiv erisoodustusena käsitletav kulu ja tasutav maks „Tulumaksuseaduse” § 48 lõike 4 tähenduses, vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” §-s 5 sätestatule; 4 üüri- ja rendikulud; 5 liiklusvahendi ostmine, rentimine ning liisimine juhul, kui see on eelnevalt kooskõlastatud rakendusüksusega ning vajalik uurimistöö läbiviimiseks; 6 uurimisgrupi liikmete, välja arvatud äriühingu töötajate, koolitusega seotud kulud, mis võivad moodustada kuni 7% projektile eraldatud toetuse summast; 7 aparatuuri ja instrumentide, samuti laborite sisseseade soetamise või täiendamise, sealhulgas nende paigaldamisega seotud kulud; 8 punktis 7 nimetatud soetuste või täienduste hoolduskulud, mis tagavad selle objekti sihipärase funktsioneerimise; 9 amortisatsioonikulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” sätestatule; 10 hankeprotseduuride läbiviimise ja hankedokumentatsiooni ettevalmistamise kulud, juhul kui need loovad projektile lisaväärtust; 11 kulud materjalidele ja tarvikutele; 12 infotehnoloogiliste lahenduste kulud; 13 teavitamiskulud; 14 valuutakursi vahest tingitud kulud; 15 muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. 3 Äriühingust partneri puhul on abikõlblikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele vastavad kulud: 1 töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel; 2 puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt „Töölepingu seaduses” sätestatud korrale; 3 seadusest tulenevad ametist vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 4 kinnipidamised ja seadustest tulenevad maksud töötasult, puhkusetasult ja seadusest tulenevatelt hüvitistelt; 5 transpordikulu vastavalt ühissõiduki pileti või taksoarve summale, tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja hüvitisele kilomeetri kohta; 6 lähetuskulu, sealhulgas päevaraha, majutuskulu, transpordikulu, toitlustuskulu ja reisikindlustus; 7 projekti abikõlblike kulude puhul tekkiv erisoodustusena käsitletav kulu ja tasutav maks „Tulumaksuseaduse” § 48 lõike 4 tähenduses, vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” §-s 5 sätestatule; 8 üüri- ja rendikulud; 9 infotehnoloogiliste lahenduste kulud, vastavalt nende kasutamise määrale projektis; 10 teavitamiskulud. 4 Meetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud: 1 käibemaks; 2 kinnisasja ostmise kulud; 3 koolituskulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 punktis 6 toodud kulud; 4 mitterahalised sissemaksed; 5 Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” §-s 15 sätestatud kulud. 5 Kasutatud seadme soetamine on abikõlblik Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” §-s 10 toodud tingimustel. 6 Projekti abikõlblikest kuludest võib kuni 10% teha kulusid, mis kuuluvad Euroopa Sotsiaalfondi kohaldamisalasse. 8 Toetuse piirmäärad ja maksimaalne ulatus 1 Toetuse abikõlblike kulude finantseerimise maksimaalsed piirmäärad toetuse saajate lõikes on sätestatud määruse lisas. 2 Projekti omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei finantseerita. 3 Ühe projekti kohta taotletav toetuse summa võib olla minimaalselt 938 796 ja maksimaalselt 20 340 580 krooni ehk minimaalselt 60 000 eurot ja maksimaalselt 1 300 000 eurot. 9 Abikõlblikkuse periood 1 Meetme abikõlblikkuse periood on 01.01.2011. a – 31.08.2015. a. Taotlusvoorust rahastatavate projektide abikõlblikkuse periood avalikustatakse taotlusvooru väljakuulutamisel. 2 Projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõpukuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses kooskõlas esitatud taotlusega. 3 Projekti abikõlblikkuse alguskuupäevaks võib määrata taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast varasema kuupäeva, kuid mitte varasema kui 01.01.2011. a. Enne taotluse esitamise kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud ning rakendusüksuse nõudel esitab taotleja nimetatud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad. 4 Lõige 3 ei kehti riigiabi puhul, mil projekti abikõlblikkuse kuupäev ei tohi olla varasem kui taotluse esitamise kuupäev. 3 Taotluste esitamine ja menetlemine 10 Taotlusvooru väljakuulutamine 1 Toetuse andmiseks kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja valdkondlikud avatud taotlusvoorud arvestusega, et taotlusvooru väljakuulutamisest kuni taotluste esitamise tähtajani jääb vähemalt 60 kalendripäeva. 2 Meetme ning taotlusvoorude finantseerimise mahu planeerib rakendusasutus. 3 Teave taotlusvoorude kohta avaldatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel. 11 Nõuded taotlejale 1 Taotleja peab vastama „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 14 lõike 1 punktides 1–5 ja 7 esitatud nõuetele ja muudele käesolevas määruses sätestatud nõuetele. 2 Taotleja on kohustatud: 1 esitama rakendusüksuse nõudmisel taotleja, partneri ja taotluse kohta lisateavet 10 tööpäeva jooksul vabas vormis rakendusüksuse sätestatud korras; 2 võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele, sealhulgas teostada paikvaatlust; 3 viivitamata teavitama rakendusüksust taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 4 tõendama rakendusüksuse nõudmisel taotluses nimetatud projekti teostamiseks vajaliku omafinantseeringu ja dokumentide olemasolu ning nõudmisel need esitama; 5 täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. 3 Partner peab olema maksevõimeline. 12 Nõuded taotlusele 1 Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1 taotlus on esitatud määruses ettenähtud korras ja rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormis; 2 toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 6 sätestatud toetatavale tegevusele; 3 projektis planeeritud kulud on kooskõlas käesoleva määruse §-s 7 sätestatud abikõlblikkuse reeglitega; 4 taotletud toetuse suurus ei ületa käesoleva määruse §-s 8 sätestatud toetuse maksimaalset suurust; 5 taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates näidatud tähtpäevaks; 6 taotluse eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering, selle maht ja katmise allikad ning mitteabikõlblike kulude esinemisel on kirjeldatud nende sisu ja mahtu; 7 taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 8 taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik; 9 juhul, kui projekti partneriks on äriühing, kes ei vasta § 2 punktis 9 toodud VKE mõistele, tuleb taotluses näidata, et projekt omab partnerile ergutavat mõju vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 8 lõikele 3. 2 Taotluses tuleb kirjeldada: 1 uurimisgrupi tegevuse põhieesmärgid ja meetodid; 2 uurimisgrupi liikmete senine teadus- ja arendustegevus ning teaduspotentsiaal; 3 uurimisgrupi juhi teaduspublikatsioonid ja tema nimele registreeritud patendid; 4 uurimisgrupi tegevused, eelarve ja oodatavad tulemused; 5 uurimisgrupi tegevusega seotud infrastruktuuri olemasolu ja kava selle arendamiseks; 6 uurimisgrupi eeldatavad tulemused, teaduslik uudsus ja tekkiv lisaväärtus; 7 projekti tulemuste rakendajad, s.o kas äriühing või avaliku sektori asutus, tuues ära rakendamiskava ja määrates ära rakendamisvõimalused ning -viisid. 3 Taotluses määratletud uurimisgrupi töö tulemus peab vastama meetme eesmärkidele, projektis osalevate asutuste arengukavale ning looma perspektiivis majandusele lisaväärtust. 13 Taotluse esitamine 1 Taotlus esitatakse rakendusüksusele rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil kas ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna koos taotluse koopiaga elektroonilisel andmekandjal või üksnes elektrooniliselt digiallkirjastatuna. Taotleja on vastutav paberil ja elektroonilisel andmekandjal esitatud taotluse samasuse eest. 2 Partneri kaasamisel lisatakse taotlusele partneri kinnituskiri. 14 Taotluse menetlemine 1 Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. 2 Taotluse menetlemise korraldab rakendusüksus arvestusega, et taotluste esitamise viimasest päevast kuni otsuse tegemiseni ei või kuluda rohkem kui 80 tööpäeva. 3 Taotluste nõuetele vastavuse kontrolli viib 10 tööpäeva jooksul alates registreerimisest läbi rakendusüksus, mis: 1 kontrollib taotleja ja partneri vastavust käesoleva määruse §-s 4 ja §-s 11 sätestatud nõuetele ja taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 12, välja arvatud nimetatud paragrahvi lõike 1 punktis 2 esitatud nõuetele ning taotlusvormile; 2 informeerib juhul, kui taotluses esineb puudusi, sellest viivitamatult taotlejat ja annab kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks; 3 teeb käesoleva määruse § 16 lõikes 11 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise otsuse kui taotleja ei ole käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. 4 Taotluse kontrolli teostamise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. 5 Vajadusel võib rakendusüksus kaasata nõuetele vastavuse kontrollimiseks eksperte. 6 Rakendusüksus võib taotluse vastavaks tunnistamisel nõuda taotlejalt taotlusega seotud informatsiooni, sealhulgas taotleja raamatupidamisarvestuses kajastatava projekti raamatupidamisarvestuse korraldamise kirjeldust. 15 Taotluse hindamine 1 Käesoleva määruse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul hindamiskomisjoni. Hindamiskomisjon võib kaasata eksperte, sealhulgas rahvusvahelisi eksperte. Hindamiskomisjoni liikmed ja kaasatud eksperdid allkirjastavad sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni. 2 Hindamine toimub hindamis- ja valikumenetluste juhendi alusel. Hindamiskomisjoni töökorra ning taotluste hindamis- ja valikumenetluste juhendi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult Haridus- ja Teadusministeeriumiga. 3 Koondhinne moodustub järgmiselt: 1 40 protsenti koondhindest – projekti vastavus prioriteetse suuna üldistele valikukriteeriumitele, aktuaalsus ning tulemuste rakendatavus (teema otstarbekus; projekti tulemuste potentsiaalsete rakendajate defineerimine, s.o kas äriühing või avaliku sektori asutus ning nende rakendusvalmidus, rakenduskava realistlikkus ja kvaliteet, sh rakendamisvõimaluste ja -viiside määratlemine; projekti olulisus rakendaja arendusstrateegias, biotehnoloogia programmi prioriteetsetes arendusvaldkondades ettevõtete kaasamine projekti, sh ettevõtete kaasfinantseerimise maht) – hindavad hindamiskomisjoni liikmed skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) sammuga 0,5 punkti; 2 40 protsenti koondhindest – taotluse projekti majanduslik või sotsiaalne mõju ning jätkusuutlikkus (turupotentsiaal; turunõudlus; majanduslik või sotsiaalne mõju; ekspordipotentsiaal; teema olulisus riigile nt normatiivide täitmiseks, riskide maandamiseks, kulude vähendamiseks; keskkonnasäästlikkus; mõju ulatus erinevates valdkondades, sh kulude optimeerimine – hindavad hindamiskomisjoni liikmed skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) sammuga 0,5 punkti; 3 20 protsenti koondhindest – taotluse projekti teostatavus ja kvaliteet (meeskonna võimekus, kvalifikatsioon ja kogemus, kavandatava metoodika põhjendatus, teaduslik tase, juurdepääs vajalikule infrastruktuurile, finantsplaani läbimõeldus ja kuluefektiivsus) – hindavad hindamiskomisjoni liikmed skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) sammuga 0,5 punkti. 4 Minimaalne vajalik punktisumma võimalike rahastatavate projektide jaoks iga kriteeriumi lõikes peab olema vähemalt 2,0 ning kaalutud koondhindena (iga hinde osakaalu arvesse võetuna) vähemalt 2,5. Hindamiskomisjon esitab rakendusüksusele projektide individuaalse hindamise tulemusena moodustatud pingerea. Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele põhjendatud ettepaneku rahuldada taotlus täielikult, osaliselt või jätta taotlus rahuldamata. 5 Juhul kui taotlustel on võrdne koondhinne, eelistab hindamiskomisjon käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 kohaselt kõrgema hinde saanud taotlust. 6 Juhul kui ka käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel järjestatud taotlustel on võrdne koondhinne, eelistab hindamiskomisjon käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 2 kohaselt kõrgema hinde saanud taotlust. 7 Juhul kui ka käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel järjestatud taotlustel on võrdne koondhinne, heidetakse võrdsete taotluste vahel liisku. 8 Põhjendatud juhtudel, sealhulgas erinevate valdkondade tasakaalustatuma rahastamise tagamiseks, on hindamiskomisjonil taotluste pingerea korrigeerimiseks õigus lihthäälteenamuse alusel iga taotluse koondhinnet 0,5 punkti ulatuses tõsta või langetada. 16 Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus 1 Hindamiskomisjoni ettepanekust tulenevalt teeb rakendusüksus otsuse: 1 rahuldada taotlus taotletud mahus või 2 rahuldada taotlus osaliselt või 3 jätta taotlus tervikuna rahuldamata. 2 Toetuse taotluse võib rahuldada osaliselt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 17 lõikes 1 toodud alustel. Kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega, jäetakse taotlus rahuldamata. 3 Enne taotluse rahuldamise otsuse langetamist teavitab rakendusüksuse juht taotlejat toetuse taotluse rahuldamise kavatsusest, saates taotlejale allkirjastamiseks kahes eksemplaris kinnituskirja, kus sätestatakse eraldatava toetuse maht, selle kasutamise tingimused ja toetuse saaja kohustused. 4 Taotleja on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kinnituskirja saamisest arvates kinnituskirja rakendusüksusele tagastama. Toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamiseks allkirjastab taotleja kinnituskirja ja märgib allakirjutamise kuupäeva ja lisab kinnituskirjale prognoosi väljamakse taotluste esitamise kohta. 5 Kinnituskirja allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta on nõus toetust vastu võtma ning projektitegevusi alustama, kohustub täitma kõiki toetuse saamiseks esitatud nõudeid, kasutama toetust sihipäraselt ja tähtajaliselt ning mittesihipärase kasutamise korral saadud raha rakendusüksuse nõudmisel tagasi maksma. Samuti kinnitab taotleja, et on teadlik järelevalve nõudest ning kohustub järelevalveametniku tööle igati kaasa aitama. 6 Toetuse kasutamisest loobumisel edastab taotleja teatise, milles põhjendab loobumist. Kinnituskirja tähtajaks tagastamata jätmist käsitleb rakendusüksus taotleja toetusest loobumisena. 7 Tagastatud kinnituskirja alusel teeb rakendusüksuse juht otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Otsus tehakse taotlejale teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. 8 Toetuse taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, sätestades vähemalt: 1 otsuse tegemise kuupäeva; 2 otsuse tegemise põhjenduse ja aluse; 3 toetuse saaja; 4 toetatava projekti nimi; 5 toetuse maksimaalne suurus ja määr abikõlblikest kuludest; 6 omafinantseeringu minimaalne suurus ja määr abikõlblikest kuludest; 7 projekti abikõlblikkuse perioodi; 8 projekti rahastamiskava finantseerimisallikate lõikes ja eelarve; 9 väljamakse taotluste esitamise korra ja tähtajad; 10 väljamaksete tegemise tingimused osaliselt tasutud kuludokumentide alusel; 11 toetuse tagasinõudmise alused; 12 aruannete esitamise tähtajad; 13 kui toetus on riigiabi, siis asjaolu, et toetus on teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 31 mõistes. 9 Taotluse osalise rahuldamise otsuse koostamisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3–8 sätestatust ning lisaks sätestatakse otsuses taotluse osalise rahuldamise põhjendus ning alus. 10 Rakendusüksuse juht teeb toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1 taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist; 2 esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada; 3 taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 4 taotleja ei ole puudusi kõrvaldanud tähtaegselt; 5 taotleja loobub toetusest või ei tagasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnituskirja tähtaegselt; 6 taotlejale on tehtud ettepanek taotluse osaliseks rahuldamiseks ning taotleja lükkab ettepaneku tagasi; 7 taotleja ei ole taotlust rakendusüksusele esitanud tähtaegselt; 8 taotlus saab käesoleva määruse § 15 lõike 3 punktis 1 sätestatud hindamisel üksiku kriteeriumi lõikes hinde alla 2,0 ning koondhinde alla 2,5; 9 hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku jätta taotlus rahuldamata. 11 Toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1 otsuse tegemise kuupäev; 2 otsuse tegemise põhjendus ja alus; 3 taotleja ja taotluse nimi; 4 otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg. 12 Taotleja võib otsuse peale esitada rakendusüksusele vaide „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” §-s 34 sätestatud alusel. Rakendusasutus vaatab vaide läbi „Haldusmenetluse seaduses” sätestatud korras. 17 Taotluse rahuldamise otsuse muutmine 1 Taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse esitamine, menetlemine ja taotluse rahuldamise otsuse muutmine toimub „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 18 lõikes 3 sätestatud asjaolude ilmnemisel. 2 Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet võib toetuse saaja ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta juhul, kui vastav muudatus on väiksem kui 10 protsenti projekti eelarvest ja selle tulemusena projekti eelarve ei suurene ning toetuse saaja teavitab vastavast eelarve muutusest rakendusüksust. 3 Juhul kui taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti tegevuskava muutub olulisel määral või muutub enam kui 10 protsenti projekti eelarvest, esitab toetuse saaja uuendatud tegevuskava ning eelarve enne selle rakendamist rakendusüksusele heakskiitmiseks. 18 Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine 1 Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 18 lõikes 6 toodud alustel. 2 Otsus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamatult toetuse saajale kätte. 4 Toetuse kasutamine 19 Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas: 1 kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega ning alustab rakendamist hiljemalt 3 kuu jooksul alates taotluse rahuldamise otsusest; 2 tagab omafinantseeringu ettenähtud määras; 3 kasutab toetust ettenähtud tingimustel; 4 tagab, et temal on projekti abikõlblikkuse perioodil projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon või õiguslikud eeldused; 5 tagab toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse; 6 esitab toetuse saamise ja kasutamise kohta nõutud teabe ning aruanded tähtaegselt, ettenähtud vormil, viisil ja tähtaegadel; 7 teavitab viivitamata kirjalikult rakendusüksust taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest ja projekti elluviimist takistavatest asjaoludest; 8 taotleb eelnevat nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks; 9 võimaldab auditi, järelevalve või „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 7 lõikes 3 või § 8 lõikes 2 nimetatud kontrolli teostamist ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ja territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega; 10 annab õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid õigustatud isiku määratud tähtaja jooksul; 11 tagab, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises on toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 7 lõikes 4 nimetatud juhtudel; 12 tagab, et toetuse saaja ja partner säilitavad taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduva dokumentatsiooni (dokumenteerib kõik projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega seotud toimingud) ja muud asjaga seotud materjalid ning tagab nende säilimise vähemalt 31.12. 2025. a; 13 järgib ja tagab, et partner järgib projektiga seotud hangete korraldamisel „Riigihangete seaduses” ja käesoleva paragrahvi punktides 14 ja 15 sätestatud nõudeid, ka juhul kui partner ei ole hankija „Riigihangete seaduse” tähenduses; 14 järgib ja tagab, et partner järgib projektiga seotud hangete korraldamisel „Riigihangete seaduse” §-s 3 toodud põhimõtteid ning fikseerib selle kirjalikult. Toetuse saaja võtab ja tagab, et partner võtab pakkujate olemasolul vähemalt kolm võrreldavat pakkumist, kui projektiga seotud hanke maksumus on alates 10 000 eurost (ilma käibemaksuta) kuni „Riigihangete seaduses” sätestatud riigihanke piirmäär või millega hangitakse „Riigihangete seaduse” §-s 19 sätestatud lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid maksumusega alates 10 000 eurost (ilma käibemaksuta), ka juhul kui partner ei ole hankija „Riigihangete seaduse” tähenduses; 15 esitab rakendusüksuse nõudmisel rakendusüksusele kõik hangetega seotud dokumendid; 16 tagab projekti elluviimiseks vajalike, õigusaktides ette nähtud lubade olemasolu ja kooskõlastuste läbiviimise; 17 tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtete, keskkonnakaitsenõuete ja konkurentsireeglite järgimise; 18 tagab projekti eesmärgi saavutamiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise infrastruktuuri või tootlikusse tegevusse investeerimise puhul vähemalt viie aasta jooksul ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtte korral kolme aasta jooksul kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 57 sätestatuga projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates; 19 näitab ja tagab, et partner näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks Euroopa Liidu struktuuritoetuse sümboolikat ja vajadusel kooskõlastades sümboolika kasutamise eelnevalt rakendusüksusega, vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 „Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord”; 20 maksab rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” §-le 28; 21 täidab Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” §-s 11 sätestatud kohustusi; 22 täidab teisi „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste seaduses” ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi. 20 Rakendusüksuse õigused ja kohustused 1 Rakendusüksusel on õigus: 1 kontrollida projekti elluviimist toetuse saaja ning partneri territooriumil ja ruumides, samuti toetuse saaja ning partneri raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas teostada järelevalvet ja paikvaatlust; 2 keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuskava elluviimine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses” või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi; 3 õigus vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra; 4 osaleda vaatlejana riigihankekomisjoni töös ja lepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel; 5 tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega; 6 vajadusel algatada toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine, teavitades toetuse saajat sellest eelnevalt kirjalikult; 7 peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tagasimaksetega seotud projekti osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni; 8 teostada muid „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses” ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid. 2 Rakendusüksusel on kohustus: 1 sisestada toetuse taotluse, seire ja järelevalve andmed struktuuritoetuse riiklikku registrisse; 2 viia läbi toetuse kasutamise seiret ja teostada järelevalvet ning kontrollida aruandlust; 3 vaadata läbi ning kinnitada toetuse saaja koostatud tegevusaruanded ja lõpparuanne; 4 anda toetuse saajale selgitusi toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes; 5 esitada toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid; 6 koostada ja avalikustada toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid; 7 teostada struktuuritoetuse järelevalvet, s.h teha ettekirjutusi ning jälgida ettekirjutuste täitmist; 8 teavitada rikkumistest vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” sätestatule; 9 menetleda väljamakseid, s.h kontrollida kulude abikõlblikkust; 10 kinnitada projekti tegevus- ja lõpparuande vormid; 11 säilitada toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente 31.12. 2025. a; 12 järgida muid „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses” ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses ja halduslepingus sätestatud nõudeid. 5 Väljamaksete tegemine ja toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine 21 Toetuse väljamaksete tegemine 1 Toetuse väljamaksed tehakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord” alusel ja vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. 2 Toetuse saaja esitab väljamaksetaotluse rakendusüksusele, rakendusüksuse poolt kehtestatud vormil koos kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiatega, mis peavad vastama „Raamatupidamise seaduse” § 7 nõuetele. Väljamaksetaotluse aluseks olevad dokumendid on arvete koopiad, maksmist tõendavad dokumendid (maksekorraldused), tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid või teostatud tööde aktid, hangetega seotud dokumendid, tööde ja teenuste lepingud, töölepingud, tööajatabelid. Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid kulude tõendamiseks vajalikke dokumente. 3 Väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel toetuse saajale ning töövõtjale on lubatud vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord” sätestatule. 4 Ettemakseid on võimalik teostada „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 23 lõikes 4⁵ sätestatud isikutele vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord” sätestatule. 5 Esitatud väljamaksetaotluse või ettemakse kuludega kinni katmise aruande (edaspidi aruanne) ja kuludokumentide kontrolli teostab rakendusüksuses 20 tööpäeva jooksul alates väljamaksetaotluse registreerimisest rakendusüksuses. Väljamaksetaotluste kontrolli teostamise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra. 6 Kui toetuse saaja esitatud väljamaksetaotlus või aruanne on puudulik, teavitab rakendusüksus toetuse saajat sellest 20 tööpäeva jooksul väljamaksetaotluse esitamisest. Väljamakse tegemiseks peab toetuse saaja kõrvaldama puudused hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. 7 Toetuse väljamaksmise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus, ning nende vastavus toetuse taotluse rahuldamise otsusele. 8 Rakendusüksusel on õigus peatada väljamakse taotluse menetlemine või keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja on rikkunud „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses”, selle alusel antud õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saaja kohustusi. 9 Rahuldatud taotluse alusel väljamakse tegemiseks vajalikud andmed sisestab rakendusüksus lõikes 5 nimetatud tähtaega arvestades struktuuritoetuste registrisse. 10 Enne lõpparuande heakskiitmist on võimalik välja maksta kuni 95% toetuse summast. Viimane väljamakse tehakse toetuse saajale pärast lõpparuande heakskiitmist. 11 Toetuse saaja on kohustatud esitama väljamaksetaotlusi rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras ja tähtaegadel. 22 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine 1 Projekti aruannete vormid koostab ja kinnitab rakendusüksus, kooskõlastades vormid eelnevalt rakendusasutusega. 2 Toetuse saaja esitab vormikohase projekti tegevus- ja lõpparuande rakendusüksusele haridus- ja teadusministri 12. mai 2008. a määruses nr 28 „Struktuuritoetuse kasutamise aruannete esitamise kord” ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras. Minister Tõnis Lukas Kantsler Janar Holm Lisa Toetuse maksimaalne määr