Majandus- ja kommunikatsiooniminister
määrus
terviktekst
avaldamine
avaldatud
2012-09-21
RT I
2012-09-25
5
125092012005
2012-09-28
60
RT I
2015-05-14+03:00
2015
7
114052015007
2015-05-17
1
2015-05-12
maarus_1_10.02.2010.xsd
114052015007
10
2015-05-13
Maret Mauer
1004745
Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks
avaldamine
esitatud avaldamiseks
5
2012-09-24+03:00
Maret Mauer
Säästva transpordi arendamise toetamise tingimused ja kord
2015-05-12
RT I
2015-05-14
5
114052015005
2015-05-17
Määrus kehtestatakse
§ 12 lõike 4 alusel.
1
Üldsätted
1
Kohaldamisala
1
Käesolev määrus (edaspidi meetme määrus) kehtestab „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamise ning välisõhu kaitse” meetme „Säästva transpordi arendamine” (edaspidi meede) raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra.
2
Meetme raames toetuse andmisel lähtutakse rakenduskava eesmärkidest.
3
Meetme raames antav toetus ei ole riigiabi „Konkurentsiseaduse” § 30 lõike 1 tähenduses.
2
Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on välisõhu kaitstuse suurendamine läbi säästva ühistranspordi infrastruktuuri arendamise ja veeremi uuendamise.
3
Meetme rakendusüksus ja rakendusasutus
1
Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” (edaspidi struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määrus) Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).
2
Rakendusüksus võib vajadusel meetme rakendamisse, sealhulgas järelevalve teostamisse toetuse saaja üle, kaasata Tehnilise Järelevalve Ameti.
3
Meetme rakendusasutus on vastavalt struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määrusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).
4
Mõisted
Meetme määruse tähenduses:
1
säästva ühistranspordina käsitletakse sõitjatevedu trammi, trolli ja rongiga;
2
säästva ühistranspordi infrastruktuur on seadmestik ja tehniline struktuur, mis on vajalik trammi-, trollibussi- ja rongiliikluse tagamiseks;
3
abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja projekti elluviimiseks vajalik, mis on tehtud kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega ning mida ei ole varem Euroopa Liidu, välisabi või Eesti riigi poolt nende vahendite kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest hüvitatud;
4
projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
5
taotlus on vormikohane avaldus, millele on lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
6
toetuse saaja on juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud;
7
omafinantseering on toetuse saaja rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või partneri tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseering määratakse projekti abikõlblike kulude summa ja projekti toetuse vahena. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks;
8
finantseerimisvajaku määr on projekti abikõlbliku kulutuse ja diskonteeritud investeeringukulutuse suhe;
9
finantseerimisvajak on projekti diskonteerimata abikõlbliku kogukulutuse ja finantseerimisvajaku määra korrutis;
10
partner on toetuse saaja poolt toetuse taotluses või programmis nimetatud füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes teeb projekti või programmiga toetatavaid tegevusi ja abikõlblikke kulusid;
11
rakenduskava juhtministeerium on Keskkonnaministeerium.
2
Toetuse andmise alused
5
Toetatavad tegevused
1
Toetust antakse säästva ühistranspordi infrastruktuuri ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks ning veeremi soetamiseks.
2
Projekti raames toetatakse ainult neid tegevusi, mis on määratletud taotluses sisalduvas projekti kirjelduses ja läbi viidud projekti abikõlblikkuse perioodil.
3
Toetatavate tegevuste hulka ei arvata neid tegevusi, mida kaasrahastatakse samaaegselt riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest.
6
Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
1
Abikõlblikud on järgmised toetatavate tegevustega seotud kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele:
1
projekti elluviimisega seotud tegevused, mis tehakse meetme ja projekti eesmärkide saavutamiseks ja mis on heaks kiidetud toetuse taotluse rahuldamise otsusega;
2
kinnisasja ost või kinnisasja Eesti Vabariigile või kohalikule omavalitsusele omandamine, mille hind ei ületa 10% projekti abikõlblikest kogukuludest, kui on täidetud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” §-s 9 toodud tingimused;
3
elektril töötava ühissõiduki soetamine kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” § 7 lõikega 2 juhul kui see on otseselt vajalik projekti tegevuste elluviimiseks, projekti eesmärkide saavutamiseks ja tagab projekti jätkusuutlikkuse.
2
Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:
1
kulud, mis on loetud mitteabikõlblikuks Euroopa Liidu nõukogu määruses (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25–78), samuti nõukogu määruses (EÜ) nr 1084/2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond ning tunnistatakse kehtetuks (EÜ) määrus nr 1164/89 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 79–81) ja Vabariigi Valitsuse 31.01.2007 määruses nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord”;
2
kasutatud masinate ja seadmete soetamise kulud;
3
toetuse saaja projektijuhtimis-, personali- ja üldkulud.
3
Käibemaks projekti raames on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
4
Abikõlblikuks võib lugeda kulusid, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, aga hiljemalt 31. detsembril 2015. a, tingimusel, et projekti tegevused on toimunud abikõlblikkuse perioodil.
RT I
2015-05-14
5
114052015005
2015-05-17
5
Kõik toetusest kaetavad kulud peavad olema põhjendatud, mõistlikud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud.
6
Abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, mõistlikud ja projekti elluviimiseks vajalikud ning tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil.
7
Projekti abikõlblikkuse periood
1
Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõpupäev sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Projekti abikõlblikkuse alguseks võib olla taotluse rahuldamise otsuse tegemise päev ja sellest varasem või hilisem päev.
2
Abikõlblikkuse lõpupäev ei tohi olla hilisem kui 31. detsember 2015.
RT I
2015-05-14
5
114052015005
2015-05-17
3
Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist.
8
Toetuse finantseerimise piirmäärad ja tingimused
1
Toetuse finantseerimise piirmäär on protsent abikõlblikest kuludest. Taotletava toetuse finantseerimise maksimaalne määr on 85% projekti finantseerimisvajakust ja vastav omafinantseeringu määr on vähemalt 15%. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse omafinantseeringu minimaalne suurus summana ja määrana projekti abikõlblikest kuludest. Toetuse määr arvutatakse Euroopa Komisjoni kinnitatud tasuvusanalüüsi koostamise juhendi järgi.
2
Projekti omafinantseering peab katma projekti kogumaksumuse ja lõike 1 alusel arvutatud toetuse vahe. Omafinantseering peab olema täies mahus tagatud, mille kinnituseks peavad taotleja ja teised projekti rahastamises osalevad isikud taotlemisel esitama kirjaliku kinnituse oma valmisoleku kohta projekti rahastamiseks.
3
Toetuse summat võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse muutmisega põhjendatud juhtudel suurendada üks kord projekti abikõlblikkuse perioodi kestel, juhul kui projekti eelarves esialgselt planeeritud abikõlblikud kulud suurenevad ning täidetud on „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 18 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimused. Toetuse summa suurendamine tuleb sellisel juhul kooskõlastada rakendusasutusega.
3
Toetuse taotlemine, nõuded taotlejale ja taotlusele
9
Toetuse taotlemine
1
Meetme raames esitatakse taotlused rakendusüksuse poolt määratud taotlusvooru tähtaja jooksul.
2
Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus üleriigilise levikuga päevalehes või oma veebilehel www.kik.ee vähemalt 7 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
3
Esimeses taotlusvoorus toetatakse projekte, mis on suunatud trammiinfrastruktuuri arendamisele. Järgnevates taotlusvoorudes toetatakse lisaks teisi § 5 lõikes 1 sätestatud tegevuste elluviimisele suunatud projekte.
4
Järgnevate taotlusvoorude tähtaegadest teavitatakse vastavalt vabade vahendite olemasolule meetme eelarves.
5
Meetme ja taotlusvoorude eelarved kinnitab rakenduskava juhtministeeriumi kirjaliku teatise alusel rakendusasutuse juht.
6
Taotlus esitatakse rakendusüksusele meetme määrusega kinnitatud taotlusvormil. Rakendusüksus teeb taotlusvormi kättesaadavaks ka oma veebilehel.
7
Taotlus esitatakse rakendusüksusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult. Taotluse allkirjastab taotleja esindusõiguslik isik.
10
Nõuded taotlejale
1
Toetust võib taotleda avalikuks kasutamiseks määratud raudteeinfrastruktuuri omav ettevõtja, säästva ühistranspordi infrastruktuuri omav ettevõtja või Tallinna linn.
2
Taotlejal peavad olema vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt meetme määruse §-s 8 kehtestatud piirmääradele ja tingimustele.
3
Juhul kui taotleja on varem riigieelarvelistest vahenditest, „Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses” või „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses” sätestatud korras saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.
4
Kui taotleja on projektile või projekti üksikutele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.
5
Kohaliku omavalitsuse üksuse või tema arvestusüksusest taotleja puhul peavad olema täidetud struktuuritoetuse seaduse § 16 lõigetes 21–24 toodud tingimused.
11
Taotleja kohustused
Taotleja on kohustatud:
1
esitama rakendusüksuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajal;
2
võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
3
teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
4
tõendama rakendusüksuse nõudmisel meetme määruses ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu;
5
täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.
12
Nõuded taotlusele
1
Taotluses kirjeldatud projekt peab aitama kaasa meetme eesmärkide saavutamisele ja vastama meetme tingimustele.
2
Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1
taotlus on esitatud meetme määruses kehtestatud korras ja vormis;
2
toetust taotletakse § 5 lõikes 1 sätestatud toetatavatele tegevustele, mis on teostatavad vastavalt taotluses esitatule;
3
taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada abikõlblikkuse perioodil;
4
taotluses sisalduva projekti eelarves on muu hulgas ette nähtud nõutav omafinantseering;
5
taotluses sisalduv projekt on suunatud rakenduskavaga seatud sihtmäärade täitmisele;
6
taotluses sisalduv projekt on neutraalse või positiivse keskkonnamõjuga;
7
taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
8
taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik digitaalallkirjaga.
3
Taotlusele lisatakse muu hulgas järgmised dokumendid:
1
tasuvusanalüüs, mis on koostatud Euroopa Komisjoni kinnitatud tasuvusanalüüsi koostamise juhendi järgi (kättesaadav aadressil www.struktuurifondid.ee);
2
keskkonnamõjude hinnang, kui see on seaduses nõutud;
3
omafinantseeringu garanteerimise kinnituskirjad;
4
volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
5
taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.
4
Taotluse menetlemine
13
Taotluse menetlemine
1
Taotluse menetlemine rakendusüksuses koosneb: taotluse registreerimisest, taotleja teavitamisest taotluse registreerimisest, taotluse struktuuritoetuse riiklikku registrisse kandmisest, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimisest, taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest, taotluse rahuldamisest, osalisest rahuldamisest või rahuldamata jätmisest.
2
Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.
3
Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja tegevusi juhul, kui taotletav toetus ei suurene ja projekti eesmärgid ei muutu. Rakendusüksuse poolt määratud selgituste, ekspertiisi ja lisainformatsiooni, taotluse täienduste ja muudatuste esitamise tähtajaks võib rakendusüksus taotluse menetlemise peatada.
4
Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva alates taotluse registreerimisest.
5
Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks mõistlik tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
6
Rakendusüksus sisestab taotluses sisalduvad andmed struktuuritoetuse riiklikku registrisse. Rakendusüksus teavitab elektronposti teel rakendusasutust ja taotlejat taotluse struktuuritoetuse riiklikus registris registreerimise kuupäevast ning tunnusnumbrist.
14
Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused
1
Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik meetme määruses taotlejale esitatud nõuded.
2
Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotluse nõuetele vastavust kontrollimata.
15
Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused
1
Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik meetme määruses taotlusele esitatud nõuded.
2
Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1
taotlus ei vasta määruses või struktuuritoetuse seaduses taotlusele esitatavatele nõuetele ning puudust ei ole võimalik § 13 lõike 5 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada;
2
taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3
taotleja ei võimalda kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust või teha paikvaatlust;
4
taotleja ei ole § 13 lõike 5 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.
16
Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord
1
Taotlused rahuldatakse nende esitamise järjekorras vastavalt vooru eelarvele. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb rakendusüksus otsuse.
2
Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on sellisel juhul saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ja muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või toetatavate tegevuste muutmisega, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
3
Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui taotlus(t)e rahaline maht ületab taotlusvooru eelarvet.
4
Taotluse rahuldamata jätmine on põhjendatud juhul, kui meetme eelarves puuduvad toetuse andmiseks vajalikud vabad vahendid või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks.
5
Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muu hulgas:
1
toetuse saaja;
2
projekti nimi;
3
toetuse suurus;
4
omafinantseeringu suurus;
5
projekti tegevuste abikõlblikkuse periood;
6
projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti elluviimisega alustamiseks;
7
toetuse väljamaksmise tingimused;
8
toetuse tagasinõudmise õiguslikud alused;
9
otsuse vaidlustamise õiguslikud alused.
6
Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
1
toetuse taotleja;
2
projekti nimi;
3
otsuse tegija;
4
otsuse tegemise kuupäev;
5
otsuse tegemise põhjendus ja õiguslik alus;
6
otsuse vaidlustamise õiguslik alus.
7
Kui taotluse läbivaatamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad muud asjaolud, mille tõttu ei saa taotlust rahuldada, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
8
Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta edastatakse taotlejale elektrooniliselt taotluses märgitud e-posti aadressil. Otsus loetakse kättesaaduks, kui see on saadetud taotleja märgitud e-posti aadressile ning sellelt aadressilt ei ole tulnud tagasi automaatset veateadet.
9
Toetuse saaja on kohustatud 10 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse saamisest esitama rakendusüksusele kinnituskirja, millega ta kinnitab, et talle on otsuses sätestatud õigused ja kohustused arusaadavad ning ta on valmis toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele.
17
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
1
Taotluse rahuldamise otsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.
2
Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui toetuse saaja soovib muuta:
1
projekti eelarvet juhul, kui eelarve muudatus on suurem kui 20% taotluses toodud projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea maht tingimusel, et toetuse summa ei suurene;
2
projekti tegevuste abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte kauemaks kui 31. detsember 2015. a;
RT I
2015-05-14
5
114052015005
2015-05-17
3
projektis ettenähtud tegevusi.
3
Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste ja mõju saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
4
Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.
5
Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1
ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2
toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
3
toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses, õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
4
projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. detsembriks;
RT I
2015-05-14
5
114052015005
2015-05-17
5
toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
6
toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.
18
Vaidemenetlus
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 34 esitada vaide rakendusüksusele ning vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
5
Toetuse väljamaksete teostamise tingimused
19
Toetuse väljamaksmise tingimused
1
Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.
2
Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks on:
1
taotluses kirjeldatud tegevustele vastavate abikõlblike kulude tasumine;
2
taotluses kirjeldatud tegevustest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust tõendavate dokumentide või nende koopiate ja eelnimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele;
3
toetuse saaja poolt rakendusüksusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende aktsepteerimine rakendusüksuse poolt.
3
Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saaja poolt esitatud väljamaksetaotluste alusel.
4
Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, muuhulgas arved, saatelehed, tööde vastuvõtu aktid, hankelepingud jms.
5
Kulude asjakohasust tõendavateks dokumentideks on muuhulgas kirjalikud tööd, fotod struktuuritoetuse kasutamise kohta teavitamise tõendamiseks ning riigihankemenetlusega seotud dokumendid.
6
Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus väljamaksetaotluse nõuetele vastavust ning algatab väljamakse sisestades projekti andmed struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 30 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest rakendusüksusele.
7
Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
1
esitatud väljamaksetaotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
2
esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti abikõlblikkuse perioodile, tegevustele või eesmärkidele;
3
läbiviidud tegevused ei vasta projekti tegevusplaanis esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud;
4
toetuse saaja ei täida muid toetuse kasutamise tingimusi.
8
Põhjendatud juhtudel vahearuannete raames võib struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras ja tingimustel teha toetuse saajale ettemakseid ja väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel kas toetuse saajale või otse töövõtjale. Ettemakseid teostatakse toetuse saajale vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord” §-s 91 sätestatud korrale.
9
Väljamaksete tegemisel osaliselt tasutud kuludokumentide alusel vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 8, tuleb vahearuandele lisada koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest (arve, leping, akt jms) ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest taotluse rahuldamise otsuses sätestatud omafinantseeringule vastavas osas.
20
Aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid
1
Toetuse kasutamise ja väljamaksmisega seotud aruanded esitatakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 7 alusel kehtestatud korrale.
2
Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 12 kuud.
3
Toetuse saaja tagab projekti elluviimise järgsete aruannete koostamise jaoks vajalike andmete esitamise kolme aasta jooksul alates projekti lõppemisest.
4
Toetuse saaja esitab projekti vahe-, lõpp- ja elluviimise järgsed aruanded rakendusüksusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult.
5
Projekti vahe-, lõpp- ja elluviimise järgsed aruanded esitatakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule rakendusüksuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad rakendusüksuse veebilehel.
6
Projekti aruandes ning lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
1
taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (näiteks projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi);
2
projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);
3
andmed projekti tulemuste kohta (näiteks teostatud tööd ja tegevused, hanked);
4
andmed projektile tehtud väljamaksete kohta (võrdlus rahastamiskavaga);
5
toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
6
toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.
7
Rikkumistega seotud teabe esitamine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 32 lõike 2 alusel kehtestatud korrale.
8
Toetuse kasutamise seire ja hindamise korra ning nõuded seire aastaaruannetes ja meetme lõpparuandes esitatavale infole kehtestab rakendusasutus meetme rakendamise eeskirjas.
6
Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused
21
Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja on kohustatud:
1
tagama ettenähtud omafinantseeringu;
2
viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, muuhulgas tagama keskkonnakaitsenõuete ja konkurentsireeglite järgimise;
3
teavitama rakendusüksust projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;
4
kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
5
maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intressi ja viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 28;
6
tagasi maksma toetuse projektist saadava puhastulu ulatuses vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korrale juhul, kui nimetatud puhastulu ei ole ettenähtud taotlusdokumentidega esitatud tasuvusanalüüsis;
7
vastama rakendusüksuse ja rakendusasutuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta;
8
esitama rakendusüksusele tähtaegselt nõutud aruandeid;
9
eristama selgelt oma raamatupidamises ja tagama, et partner eristaks oma raamatupidamises toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
10
säilitama toetuse taotlemise ja kasutamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a;
11
tagama projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas EL nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999, artiklis 57 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
12
võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt struktuuritoetuse seaduses sätestatule;
13
võimaldama järelevalvet teostavale isikule, sealhulgas korraldusasutusele, makseasutusele, rakendusüksusele ja -asutusele, juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
14
andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
15
osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
16
järgima hangete läbiviimisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid;
17
rakendama hangete tegemisel riigihangete seaduse 5. peatükis sätestatud menetluskorda, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse §-des 83–89 nimetatud valdkondades ning kui hanke eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär ja suurem kui riigihangete piirmäär;
18
rakendama hangete tegemisel, mille eeldatav maksumus on väiksem kui riigihangete piirmäär, toetuse saaja asutuses kehtestatud hanke menetluse korda ja lähtub riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetest;
19
näitama toetuse kasutamisel vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 25 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat;
20
viivitamata kirjalikult informeerima rakendusüksust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest;
21
viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
22
täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.
22
Rakendusüksuse õigused ja kohustused
1
Rakendusüksusel on õigus:
1
teostada toetuse saaja territooriumil kuludokumentide kontrolli ja järelevalvetoiminguid ning vajadusel kaasata vastavate toimingute teostamisse Tehnilise Järelevalve Ametit;
2
osaleda vaatlejana hankekomisjoni töös;
3
osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel;
4
tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
5
kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
6
nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
7
teha ettekirjutus rikkumise kõrvaldamiseks ja peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduses või meetme määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
8
lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduse või meetme määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
9
vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
10
keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;
11
teostada muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning meetme määruses sätestatud toiminguid.
2
Rakendusüksuse kohustused on:
1
taotluse, projektide seire, järelevalve ja muude andmete sisestamine struktuuritoetuse riiklikku registrisse;
2
taotluse menetlemine ja toetuse andmise või sellest keeldumise otsustamine;
3
struktuuritoetuse kasutamisega seotud aruandlus;
4
meetme seirearuande ja lõpparuande koostamine ning aruandes sisalduvate andmete õigsuse kinnitamine ning edastamine rakendusasutusele;
5
toetuse saaja poolt koostatud projekti vahe- ja lõpparuannete läbivaatamine ja kooskõlastamine ning edastamine rakendusasutusele teadmiseks;
6
toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgituste andmine;
7
rakendusasutusele toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalike andmete esitamine;
8
toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaadete koostamine ja avalikustamine rakendusüksuse veebilehel;
9
struktuuritoetuse kasutamise järelevalve, sh ettekirjutuse tegemine ning ettekirjutuse täitmise jälgimine;
10
rakendusasutuse teavitamine rikkumistest;
11
väljamaksete menetlemine, sh kulude abikõlblikkuse kontroll;
12
toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumentide säilitamine vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
13
projektidele järelkontrolli teostamine hiljemalt viis aastat pärast projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppu veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ning rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti säilitatakse ja kasutatakse sihtotstarbeliselt ning toetuse saaja ei ole taotluses tooduga võrreldes puhastulu teeninud;
14
muud struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning meetme määruses sätestatud toimingud.
Lisa
Taotluse vorm