Kultuuriminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2021-05-13 18 RT I2021-05-14202111140520210012021-05-17+03:00 1 2021-05-13 maarus_1_10.02.2010.xsd 114052021001 5 2021-05-13 Maret Mauer 1051920Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevatest piirangutest tingitud erakorraline abi kultuuri-ja spordivaldkonna avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, riigi asutatud sihtasutustele ning valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele Määrus kehtestatakse § 53¹ alusel. 1 Üldsätted 1 Reguleerimis- ja kohaldamisala 1 Määrusega kehtestatakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevatest piirangutest tingitud erakorralise abi tingimused kultuuri- ja spordivaldkonna avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, riigi asutatud sihtasutustele ning valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele, kelle tegevus on alates 11. märtsist 2021 täielikult peatatud või oluliselt piiratud Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ tõttu, majandustegevusega seotud kulude, mille katmiseks planeeritud tulud on oluliselt vähenenud, hüvitamiseks ja/või nende teenuse, toote, äriprotsessi ja/või ärimudeli ümberkorraldamiseks. 2 Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse andmisel riigiabina või vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte. 3 Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta. 4 Kui toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 lõike 2 mõistes, ei kohaldata määrust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 5 Määrust ei kohaldata riigiabi taotlejale Euroopa Komisjoni teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91I, 20.03.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I, 04.04.2020, lk 1–9; ELT C 164, 13.05.2020, lk 3–15; ELT C 218, 02.07.2020, lk 3–8; ELT C 340 I, 13.10.2020, lk 1–10; ELT C 34, 1.02.2021, lk 6–15, edaspidi riigiabi ajutine raamistik) mõistes, kes on 31. detsembri 2019 seisuga raskustes Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 2 punkti 18 tähenduses, välja arvatud mikro- või väikeettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisa tähenduses, kes oli raskustes juba 31. detsembril 2019, tingimusel, et tema suhtes ei kohaldata riikliku õiguse alusel maksejõuetusmenetlust ja ta ei ole saanud päästmisabi ega ümberkorraldamisabi. 6 Määrust ei kohaldata taotlejatele, kellele on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangute tõttu riigi 2021. aasta lisaeelarve vahendite arvelt toetust makstud teiste COVID-19 toetusmeetmete, välja arvatud Eesti Töötukassa toetusmeetme, raames. 7 Määruse rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja). 2 Toetuse andmise eesmärk 1 Toetuse andmise eesmärk on käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud juriidiliste isikute ja asutuste toetamine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangute tõttu, et tagada nende jätkusuutlik põhitegevus ning nende teenuse, toote, äriprotsessi ja/või ärimudeli ümberkorraldamise kaudu kultuuri kättesaadavus. 2 Ümberkorraldus on tegevus, mille raames korraldatakse ümber taotleja tegevus, toode, äriprotsess ja/või ärimudel selliselt, et see muutub tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, sealhulgas mitmekesisemaks uute ja elujõulisemate tegevuste või valdkondade kaasamise, uute kliendi- ja/või turusegmentide arendamise, teenuse pakkumise füüsilise keskkonna ümberkorraldamise või kontaktivabade teenuste arendamise kaudu. 3 Ümberkorralduseks ei loeta ühekordselt kasutatavate vahendite soetamist ning tegevusi, mis on ajutise iseloomuga ega oma pikaajalist mõju ja/või kasutust; samuti analüüsi, uuringu ja muu sellise tellimist, kui sellele ei järgne teenuse, toote, äriprotsessi ja/või ärimudeli rakendamine. 3 Riigiabi 1 Käesoleva määruse alusel antav toetus võib kvalifitseeruda riigiabiks konkurentsiseaduse § 30 mõistes või vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes. 2 Riigiabi andmisel lähtutakse konkurentsiseaduse §-st 34¹ ja riigiabi ajutisest raamistikust ning vähese tähtsusega abi andmisel VTA määrusest ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatust. 3 Kui toetus on riigiabi, kontrollib toetuse andja, et meetme raames antav toetus ei ületaks koos muude riigiabi ajutise raamistiku jaotise 3.1 alusel antud toetustega riigiabi ajutise raamistiku punktis 22 nimetatud summat taotleja kohta. 4 Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot. 5 Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 6 Riigiabi antakse Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest, kuid mitte kauem kui riigiabi ajutises raamistikus sätestatud tähtajani. 2 Nõuded taotlejale, taotlusele ja toetuse taotlemine 4 Nõuded taotlejale 1 Taotleja võib olla: 1 avalik-õiguslik juriidiline isik; 2 riigi sihtasutus; 3 riigi osalusel asutatud sihtasutus; 4 valitsusasutuse hallatav riigiasutus. 2 Taotleja ei või olla avalik-õigusliku juriidilise isikuna tegutsev ülikool, välja arvatud juhul, kui tema struktuuriüksusena tegutseb muuseum muuseumiseaduse § 1 lõike 3 ja § 2 lõike 1 tähenduses. 3 Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1 tema kohta käivas seaduses, tema põhikirjas või põhimääruses sätestatud põhitegevus on täita ülesandeid kultuuri valdkonnas, ehk tegutsemine etendusasutusena, kultuuriajakirjanduse väljaandjana, muuseumina, näituseasutusena, või huvitegevuse või spordi valdkonnas; 2 tema põhitegevus on käesoleva määruse § 1 lõikes 1 toodud piirangute tõttu täielikult peatunud või oluliselt piiratud; 3 tal on 2019. aasta majandustegevusest laekunud tulu, mille hulka ei arvata saadud toetusi; 4 ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal puudub kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus; 5 tal puuduvad riiklike maksude maksuvõlad või on need taotluse esitamise ajaks ajatatud; 6 tal ei ole majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga; 7 juhul kui toetuse andja on teinud taotleja kohta varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei ole tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata. 5 Nõuded taotlusele 1 Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1 üldandmed taotleja kohta; 2 taotleja kinnitus enda vastavuse kohta käesoleva määruse §-s 4 sätestatud nõuetele; 3 teave, kui taotleja on taotlenud ja/või saanud toetust samal ajal mitmest COVID-19 toetusmeetmest, sealhulgas Eesti Töötukassast; 4 taotleja põhitegevusele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud mõjude lühikirjeldus; 5 taotletav toetuse summa; 6 piirangute eelne kinnitatud 2021. aasta eelarve, sealhulgas kõik tulud ja kulud, investeeringud ja muud kohustused võrdluses piirangute mõjusid arvestava 2021. aasta korrigeeritud eelarvega, sealhulgas toetusena Eesti Töötukassast või muust COVID-19 toetusmeetmest saadud või planeeritavad toetused ning ümberkorralduse vajaduse korral ümberkorralduse üldmaksumus ja eelarve tegevuste lõikes; 7 seletuskiri eelarve juurde, milles käsitletakse muutuseid tulude ja kulude struktuuris, sealhulgas summaliselt, mis on hinnanguline tulude langus kitsalt piirangute perioodil; kulude struktuuris ülevaade kokkuhoiu kohtadest ja muudest kulude muutustest, sealhulgas mitte põhitegevusega seotud tegevustega kaasnevad kulud ja tulud; 8 käesoleva lõike punktis 7 nimetatud seletuskirjas sisuline ülevaade tegevusplaani muutustest ja selle mõjust eelarvele ja tegevuse jätkusuutlikkusele; 9 juhul kui taotleja taotleb toetust ümberkorralduse tegemiseks, esitatakse käesoleva lõike punktis 7 nimetatud seletuskirjas ümberkorralduse vajaduse põhjendus, tegevuste kirjeldus ja ajakava, eesmärk ja oodatavad tulemused, ümberkorralduse mõju taotleja sissetulekutele ja püsikuludele, ümberkorraldusest mõjutatud kasusaajate arv, ülevaade meeskonnast ja koostööpartneritest; 10 käesoleva lõike punktis 7 nimetatud seletuskirjas teave Eesti Töötukassa töötasu hüvitise meetmest saadud hüvitise suuruse kohta või kui meetmesse ei pöördutud või sinna ei kvalifitseerutud, siis vastav põhjendus; 11 volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu. 2 Käesoleva määruse § 4 lõikes 2 sätetatud juhul tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmed ja dokumendid esitada üksnes struktuuriüksusena tegutseva muuseumi kohta. 6 Taotluse esitamine 1 Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister käskkirjaga. 2 Taotluste esitamise tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. 3 Taotlus tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. 4 Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab taotluse kättesaamist. 5 Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. 3 Kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus 7 Kulude abikõlblikkus 1 Abikõlblik kulu on põhjendatud kulu, mis tekib abikõlblikkuse perioodil, on kooskõlas õigusaktidega, on tõendatud algdokumentidega ja tasutud toetuse saaja arvelduskontolt ning on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile. 2 Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, eelarveprognoosi kohaselt realistlik, vajalik ja tõhus käesoleva määruse § 2 nimetatud eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas kulu teenuse, toote, äriprotsessi ja/või ärimudeli ümberkorraldamiseks, mis on seotud vajadusega ennetada COVID-19 haiguse levikut ja/või tegutseda piirangute tingimustes. 3 Mitteabikõlblik kulu on: 1 kulu, mis ei ole seotud vältimatute kuludega või kulu, mis ei ole vahetult seotud teenuse, toote, äriprotsess ja/või ärimudeli ümberkorraldamisega, sealhulgas kulu, mis tehakse vahendi soetamiseks, mida ei saa korduvalt või pikaajaliselt kasutada; 2 kulu, mis on tekkinud enne abikõlblikkuse perioodi; 3 mitterahaline kulu, sealhulgas amortisatsioon; 4 kulu, mis on toetuse saajale juba hüvitatud või hüvitatakse teistest meetmetest või kindlustuslepingu alusel; 5 käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 6 rahatrahv ja rahaline karistus; 7 kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu. 8 Abikõlblikkuse periood Abikõlblikkuse periood on 1. märts 2021 kuni 31. detsember 2021. 9 Toetuse suurus 1 Toetuse suurus ei saa olla suurem kui taotleja esitatud eelarve tulude ja kulude vahe. 2 Taotleja toetuse suuruse põhjendatuse hindamisel võtab toetuse andja arvesse taotleja eelmise majandusaasta finantsseisu ning piirangute mõju ulatust taotleja põhitegevusele. 3 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 sätestatule, hindab toetuse andja taotluses esitatud teenuse, toote, äriprotsessi ja/või ärimudeli ümberkorralduse põhjendatust ja vajalikkust võttes arvesse järgnevaid kriteeriume: 1 ümberkorralduse läbimõeldus, sealhulgas ajakava realistlikkus, põhjendatus ja mõju taotleja pikaajalisele elujõulisusele, sealhulgas selle edasise haldamise korraldus; 2 ümberkorralduse eelarve realistlikkus, kuluefektiivsus, kuluartiklite põhjendatus; 3 taotleja senine kogemus ja haldusvõimekus ning suutlikkus tegevusi ellu viia. 4 Toetuse summa leitakse proportsionaalsuse põhimõttel. Selleks arvutatakse põhjendatud maksimaalsete vajaduste kogusumma ja valdkonna eelarve vahe. Taotleja põhjendatud maksimaalset vajadust vähendatakse protsendimääras, mille võrra ületab nimetatud vajaduste kogusumma valdkonna eelarvet nii, et taotlejatele eraldatav kogusumma oleks võrdne valdkondliku eelarvega. 4 Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine 10 Taotluse menetlemine 1 Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. 2 Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või kui taotleja ei vasta käesoleva määruse § 1 lõigetes 3, 5 ja 6 ning § 3 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele, jäetakse taotlus läbi vaatamata. 3 Kui taotluse esitamise tähtaja on taotleja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse § 34 sätestatud korras. 4 Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja küsida taotlejalt selgitusi, arvamusi lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või põhjendatud või selles esinevad puudused. Vajaduse korral võib toetuse andja korraldada taotlejaga suulise arutelu. 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. 6 Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse § 4 ja 5 sätestatud nõuded. 11 Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord 1 Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister. 2 Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määrused nimetatud nõuetele. 3 Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole kooskõlas käesoleva määruse § 3 lõigetega 3 või 4 või kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud või käesoleva määruse § 9 lõikes 4 sätestatud juhul. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja nõusolekut ei küsita, kui taotluse osaline rahuldamine on tingitud käesoleva määruse § 9 lõikes 4 toodud toetuse jaotamise metoodikast. 4 Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. 5 Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud siis, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada registrist või andmeallikast. 6 Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui 1 taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse § 4 ja 5 sätestatud tingimustele või taotletud toetuse summa ei vasta käesoleva määruse § 7 sätestatule või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele; 2 taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3 taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega; 4 taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida. 7 Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. 12 Toetuse maksmine 1 Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. 2 Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. 5 Aruannete esitamine ja toetuse tagasinõudmine 13 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine 1 Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta aruande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajal. 2 Aruanne tuleb esitada e-keskkonna kaudu. 3 Toetuse andja menetleb aruannet kuni 30 tööpäeva esitamisest arvates. 4 Aruanne peab sisaldama: 1 tegevusaruannet toetuse mõjust toetuse saaja tegevusele, sealhulgas läbi viidud ümberkorralduse lühikokkuvõtet, saavutatud tulemuste kirjeldust ja ümberkorralduse läbiviimise mõju toetuse saaja pikaajalisele elujõulisusele; 2 informatsiooni lõpliku 2021. aasta eelarve täitmise kohta, sealhulgas ümberkorralduse tegelike kulude kohta. 14 Toetuse tagasinõudmine 1 Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1 aruandest selgub, et toetuse saaja tegevus oli ilma toetuseta jätkusuutlik, sealhulgas ei viidud ellu taotluses esitatud tegevusi ümberkorralduseks; 2 ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 3 toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 4 aruanne ei ole esitatud tähtajaks; 5 toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 6 abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks; 7 toetuse saaja 2021. aasta tulem on suurem, kui käesolevast toetusmeetmest saadud toetus; 8 toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. 2 Toetuse tagasinõude otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist tuleneb teisiti. 3 Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. Kultuuriminister Anneli Ott Kantsler Tarvi Sits