Siseminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2022-12-12 44 RT I2022-12-14202216114122022016 2023-01-01+02:00 2023-06-24+03:00 1 2022-12-13 maarus_1_10.02.2010.xsd 114122022016 6 2023-06-21 Maret Mauer 1055335Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule Määrus kehtestatakse § 32 lõike 4 alusel. 1 Üldsätted 1 Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded kantavale tulekustutile ja tuletõrje voolikusüsteemile ning nende valikule, sealhulgas vajadusele, ning paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule. 2 Terminid 1 Kantav tulekustuti (edaspidi tulekustuti) käesoleva määruse tähenduses on tulekustuti, mille mass tööseisundis on alla 20 kilogrammi ning mida on võimalik käes hoides kanda ja kasutada nii ehitises kui ka transpordivahendis. 2 Tuletõrje voolikusüsteem (edaspidi voolikusüsteem) käesoleva määruse tähenduses on ehitisse paigaldatud käsitsi kasutatav kohtkindel seade, millega hoones viibiv inimene saab kustutada tulekahju selle algstaadiumis. Voolikusüsteem on terviklik ehitise tehnosüsteem, mis koosneb kustutusvee torustikust, tuletõrjekraanidest voolikupoolide või lamevoolikutega, joatorudest ning vajaduse korral tuletõrjepumbast või -pumpadest. 2 Tulekustuti 3 Nõuded tulekustutile 1 Tulekustuti peab lisaks käesoleva määruse nõuetele vastama seadme ohutuse seaduse §-des 4–6 sätestatud asjakohastele seadme põhinõuetele. Eeldatakse, et tulekustuti on nõuetekohane ka juhul, kui see vastab asjakohasele standardile. 2 Kui tulekustuti ei vasta käesolevas määruses ja seadme ohutuse seaduse §-des 4–6 või asjakohases standardis sätestatud asjakohastele nõuetele, võib selle lasta turule või võtta kasutusele üksnes toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõikes 8 sätestatud alusel. 3 Tulekustuti pealdis peab olema eesti keeles ja võib olla lisaks mõnes üldlevinud võõrkeeles. Tulekustuti pealdis paigaldatakse selliselt, et see oleks selgelt loetav. 4 Tulekustuti pealdis peab sisaldama teavet mis tahes kitsenduse või ohu kohta selle kasutamisel, eriti ohu kohta, mis on seotud toksilise aine, rasva, põlevvedeliku või pingestatud elektriseadmega. 5 Kui tulekustuti tulekustutusaine juhib elektrivoolu, tehakse tulekustuti pealdisele kirje, mille kohaselt ei tohi tulekustutit kasutada pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahju kustutamiseks. 6 Kui tulekustuti tulekustutusaine ei juhi elektrivoolu, tehakse tulekustuti pealdisele kirje, mille kohaselt võib tulekustutit kasutada kuni 1000-voldise pingega elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahju kustutamiseks. 4 Tulekustuti nõuetele vastavuse tõendamine 1 Tulekustuti nõuetele vastavust tõendab tootja, tootja volitatud esindaja või tulekustuti turule laskja. Eeldatakse, et nõuetele vastavus on tõendatud, kui tõendamisel lähtutakse asjakohasest standardiseeriast. 2 Tulekustuti nõuetele vastavuse, sealhulgas korrasoleku tõendamiseks kontrollitakse tulekustutit käesoleva määruse § 10 kohaselt enne müüki ja paigaldatakse sellele nõuetekohane kontrollilipik. Kontrollilipik peab vastama käesoleva määruse nõuetele. 3 Tulekustuti valik ja paigaldus 5 Tulekustuti vajadus ja valik 1 Tulekustuti valikul arvestatakse ehitise pindala, kasutusotstarvet, keskkonnatingimusi ning ehitises olevate põlevainete ja tulekustutusainete sobivust. 2 Kuuekilogrammine pulberkustuti loetakse samaväärseks kuueliitrise vaht- või vesikustuti või viiekilogrammise süsihappegaaskustutiga. 3 Tulekustutid liigitatakse tulekahjuklassidesse kustutatava põlevaine järgi järgmiselt: 1 A-klass – tahked ja põlemisel hõõguvad ained, nagu puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained ja plast; 2 B-klass – põlevvedelikud ja põlemisel sulavad ained, nagu õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv ja enamik plaste; 3 C-klass – põlevgaasid, nagu maagaas, atsetüleen, propaan ja vesinik; 4 D-klass – metallid, nagu alumiinium ja magneesium; 5 F-klass – toiduõlid ja -rasvad. 4 Tulekustutite vähim vajalik hulk on: 1 majutus-, õppe-, ravi- ja hooldeasutuses, spordi-, büroo- ja kogunemishoones, töökojas ning tööstus- ja laohoones ning -ruumis – üks vähemalt kuuekilogrammine pulberkustuti või sellega samaväärse tulekustutusaine massiga tulekustuti iga 200 ruutmeetri kohta, seejuures vähemalt kaks tulekustutit igal korrusel; 2 garaaži ühiskasutusalal – üks vähemalt kuuekilogrammine pulberkustuti või sellega samaväärse tulekustutusaine massiga tulekustuti iga 25 sõidukikoha kohta; 3 põlevvedeliku müügikohas ning muus tuleohtliku aine või materjali hoiukohas, tootmis- ja laohoones ning -ruumis, kus lisaks tuleohule on plahvatusoht – üks vähemalt kuuekilogrammine pulberkustuti või sellega samaväärse tulekustutusaine massiga tulekustuti iga 50 ruutmeetri kohta, seejuures vähemalt üks tulekustuti igasse ruumi, välja arvatud sanitaar- või abiruum; 4 parkimismajas – üks vähemalt kuuekilogrammine pulberkustuti või sellega samaväärse tulekustutusaine massiga tulekustuti iga 50 sõidukikoha kohta; 5 tanklas – üks vähemalt kuuekilogrammine pulberkustuti või sellega samaväärse tulekustutusaine massiga tulekustuti iga tankuri kohta; 6 kioskis või muus samalaadses müügikohas või teenuse osutamiseks ettenähtud ehitises – üks vähemalt kuuekilogrammine pulberkustuti või sellega samaväärse tulekustutusaine massiga tulekustuti ehitise kohta; 7 kuumtoidu valmistamise kohas, mis asub avalikus kasutuses olevas hoones või on liigutatav – üks vähemalt kuuekilogrammine pulberkustuti või sellega samaväärse tulekustutusaine massiga tulekustuti ja vähemalt üks kaheliitrine F-klassi tulekustuti; 8 loomakasvatushoones – üks vähemalt kuuekilogrammine pulberkustuti või sellega samaväärse tulekustutusaine massiga tulekustuti iga 400 ruutmeetri kohta, seejuures vähemalt kaks tulekustutit kokku. 5 Põlevmaterjali ladustamise kohas hinnatakse tulekustutite vajadust, arvestades ladustatava materjali omadusi ja kogust, ning määratakse selle põhjal tulekustutite vähim vajalik hulk. 6 Kui majutus-, õppe-, ravi- ja hooldeasutuse, spordi-, büroo- ja kogunemishoone, töökoja ning tööstus- ja laohoone korruse pindala on alla 50 ruutmeetri, võib korrusel olla vähemalt üks kuuekilogrammine pulberkustuti või sellega samaväärse tulekustutusaine massiga tulekustuti. 7 Tulekustutite vähim vajalik hulk sellises ehitises või selle osas, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 4, määratakse, lähtudes samalaadsele ehitisele või selle osale kehtestatud tulekustutite vähimast vajalikust hulgast. 8 Ehitise osas, mis on kaitstud tulekustutussüsteemiga, võib tulekustutite hulka vähendada 50%. 9 Ehitise osas, kus on voolikusüsteem, võib tulekustutite hulka vähendada 25%. 10 Ehitises või selle osas, mille eripõlemiskoormus on kuni 300 megadžauli ruutmeetri kohta, võib tulekustutite hulka vähendada 50%, kuid mitte alla kahe tulekustuti. Eripõlemiskoormust arvestatakse tuletõkkesektsioonide kaupa. 11 Kui ehitis vastab vähemalt kahele käesoleva paragrahvi lõigetes 8, 9 ja 10 nimetatud tingimusele, ei tohi tulekustutite hulka vähendada üle 50%. 6 Tulekustuti paigaldus ehitises 1 Tulekustuti peab olema kohas, kust on võimalik saada see tulekahju korral kergesti kätte või kus selle kasutamise vajaduse tõenäosus on kõige suurem. 2 Tulekustuti paigaldatakse vertikaalselt ja kohtkindlalt selleks ettenähtud kinnitusega põrandale, ehitise seinale või kergesti avatavasse kappi. 3 Tulekustuti võib paigaldada horisontaal- või kaldasendisse, kui selle hoidmine vertikaalasendis ei ole võimalik ja see ei ole tulekustuti tootja juhiste kohaselt keelatud. 4 Kaks või enam tulekustutit paigaldatakse ehitisse üldjuhul hajutatult. Käesoleva määruse § 5 lõike 4 punktis 1 ja lõikes 7 nimetatud ehitises tuleb tulekustutite paigaldamisel eri korrustele arvestada iga korruse pindalaga. 5 Kui tulekustuti paigaldatakse ehitise seinale, arvestatakse järgmiste nõuetega: 1 tulekustuti ei tohi takistada ukse täielikku avamist; 2 tulekustuti põhi ei tohi olla põrandast või maapinnast kõrgemal kui 1,5 meetrit; 3 tulekustuti peab olema nähtav või leitav märgistuse järgi; 4 tulekustuti ei tohi takistada inimeste liikumist evakuatsiooniteel; 5 tulekustuti peab asuma küttekehast ohutul kaugusel. 6 Eeldatakse, et käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 sätestatud märgistus on nõuetekohane, kui see vastab asjakohase standardi nõuetele. 7 Tulekustuti paigaldus väli- või muudes eritingimustes 1 Välitingimustes asuv tulekustuti paigaldatakse varikatte alla või päikesekiirguse otsese mõju eest kaitstuna kergesti avatavasse ilmastikukindlasse kappi või kaetakse muul viisil ilmastikukindlalt. 2 Kergesti avatavasse kappi või varjatult paigaldatud tulekustuti leidmiseks paigutatakse nähtavasse kohta tuleohutusmärk, mis osutab tulekustuti asukohale. 3 Muudes eritingimustes asuv tulekustuti paigaldatakse kergesti avatavasse kappi või kaetakse muul viisil, et kaitsta seda selle toimimist kahjustava mõju eest. 4 Tulekustuti korrashoid 8 Tulekustuti korrashoiu tagamine 1 Tulekustuti korrashoiuga tagatakse tulekustuti vastavus tootja ettenähtud omadustele ja kasutuskorrale, kasutaja ohutus ning kohene kasutusvalmidus. Ehitise omanik tagab tulekustuti korrashoiu selle regulaarse vaatluse, kontrolli ja hooldusega. Tulekustutit vaatleb regulaarselt ehitise omanik, kontrollimisel ja hooldamisel tuleb lähtuda tuleohutuse seaduse §-dest 33 ja 34. 2 Tulekustutit tuleb vaadelda, kontrollida ja hooldada tootja juhiste järgi. Kui tootja juhised puuduvad, eeldatakse, et tulekustuti vaatlus, kontroll või hooldus on nõuetekohane ka juhul, kui see sisaldab asjakohases standardis toodud tegevusi. 3 Korrashoiutoimingud peavad tagama, et: 1 tulekustuti on kasutusvalmis; 2 tulekustuti asetseb selleks ettenähtud kohas; 3 tulekustuti pealdis on eestikeelne ja loetav; 4 tulekustuti ei ole varjatud ega nähtavalt kahjustatud; 5 tulekustuti rõhunäituri osuti, kui rõhunäitur on olemas, asub rohelises alas; 6 tulekustuti plommid ja tõkised on vigastamata; 7 tulekustutile on lisatud nõuetekohane ning kehtiv kontrolli- ja hoolduslipik. 4 Tulekustuti rikke kahtluse korral korraldab ehitise omanik rikke tuvastamiseks kohe tulekustuti kontrolli. Muu puuduse avastamise korral rakendab ehitise omanik abinõusid puuduse kõrvaldamiseks esimesel võimalusel. 5 Ehitise omanik võib pidada taasesitamist võimaldavas vormis korrashoiupäevikut, kuhu märgitakse dateeritult vaatlused, kontrollid ja hooldused. Korrashoiupäevikut võib pidada elektroonses keskkonnas, kus tagatakse andmetele juurdepääs ehitise omanikule, tulekustuti kontrollijale ja hooldajale ning Päästeametile. 9 Tulekustuti vaatlus 1 Tulekustutit vaadeldakse vähemalt tootja ettenähtud sagedusega. Kui tootja ei ole tulekustuti vaatluse sagedust ette näinud, vaadeldakse tulekustutit üks kord kvartalis. 2 Vaatlusel tuvastatakse, kas: 1 tulekustuti pealdis on eestikeelne ja loetav; 2 tulekustuti rõhunäituri osuti, kui rõhunäitur on olemas, asub rohelises alas; 3 tulekustuti väline seisukord on vigastusteta; 4 tulekustuti asub ettenähtud asukohas ning on nõuetekohaselt kinnitatud ja märgistatud; 5 tulekustuti on nähtav ja sellele on tagatud vaba juurdepääs; 6 tulekustutile on lisatud nõuetekohane ning kehtiv kontrolli- ja hoolduslipik. 3 Vaatlusel tuvastatud puuduste kõrvaldamisel lähtutakse käesoleva määruse § 8 lõikest 4. 10 Tulekustuti kontroll 1 Tulekustutit kontrollitakse tootja ettenähtud sagedusega, kuid mitte harvem, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 2, ja tulekustuti rikke kahtluse korral kohe. 2 Kui tootja ei ole tulekustuti kontrolli sagedust ette näinud, kontrollitakse tulekustutit: 1 üks kord aastas, kui seda hoitakse kohas, kus sellele mõjub niiskus, vibratsioon või temperatuurikõikumine; 2 üks kord kahe aasta jooksul, kui seda hoitakse kuivas ja ühtlase temperatuuriga kohas. 3 Tulekustutit tuleb kontrollida tootja juhiste järgi. Eeldatakse, et tulekustuti kontroll on nõuetekohane ka juhul, kui see sisaldab asjakohases standardis toodud tegevusi. 4 Tulekustuti kontrolli järel koostatakse kontrolliakt, lähtudes käesoleva määruse lisast. 11 Tulekustuti hooldus 1 Tulekustuti seatakse töökorda iga kasutuskorra järel ja seda hooldatakse vajaduse järgi, kuid mitte harvem, kui tootja on ette näinud. 2 Kui tootja ei ole tulekustuti hoolduse sagedust ette näinud, hooldatakse vaht- ja vesikustutit iga viie aasta järel, teisi tulekustuteid iga kümne aasta järel. 3 Hooldusel kasutatavad detailid, tulekustutusaine ja survegaas ei tohi vähendada tulekustuti ohutust ja tootja ettenähtud tulekustutusvõimet. Tulekustutusaine omadused peavad vastama tulekustuti pealdisel märgitule. 4 Tulekustutit tuleb hooldada tootja juhiste järgi. Eeldatakse, et tulekustuti hooldus on nõuetekohane ka juhul, kui see sisaldab asjakohases standardis toodud tegevusi. 5 Tulekustuti hoolduse ja survekatse järel koostatakse hooldusakt, lähtudes käesoleva määruse lisast. 12 Tulekustuti kontrolli- ja hoolduslipik 1 Kontrollitud tulekustutile lisatakse kontrollilipik, millel on vähemalt järgmised andmed: 1 kuu ja aasta, millal tulekustutit viimati kontrolliti; 2 kuu ja aasta, millal on järgmise kontrolli tähtaeg; 3 tulekustutit kontrollinud juriidilise isiku nimi ja majandustegevusteate number; 4 tulekustutit kontrollinud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või muu identifitseerimistunnus; 5 teave tootja juhiste või asjakohase standardi kohta, mille alusel tulekustutit kontrolliti. 2 Hooldatud tulekustutile lisatakse hoolduslipik, millel on vähemalt järgmised andmed: 1 kuu ja aasta, millal tulekustutit viimati hooldati; 2 tähis survekatse tegemise kohta; 3 kuu ja aasta, millal on järgmise hoolduse tähtaeg; 4 tulekustutit hooldanud juriidilise isiku nimi ja majandustegevusteate number; 5 tulekustutit hooldanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või muu identifitseerimistunnus; 6 teave tootja juhiste või asjakohase standardi kohta, mille alusel tulekustutit hooldati. 3 Kontrolli- ja hoolduslipik on niiskus-, pleekimis- ja kulumiskindlad ning need lisatakse tulekustutile nii, et need ei kataks tulekustuti pealdist. 4 Surve all tulekustutile paigaldatakse tulekustutikaela ümber hoolduslipik, mida ei ole võimalik paigaldada ega eemaldada tulekustutit lahti võtmata. 5 Voolikusüsteem 13 Nõuded voolikusüsteemile 1 Voolikusüsteem peab olema kõlblik selle koheseks kasutamiseks. 2 Eeldatakse, et voolikusüsteem on nõuetekohane, kui see vastab asjakohase standardi nõuetele. 3 Paigaldatava voolikusüsteemi voolikupoolil või voolikukapi siseküljel peab olema järgmine teave: 1 tarnija ja paigaldaja nimi või kaubamärk või mõlemad; 2 asjakohase standardi number; 3 valmistamisaasta; 4 maksimaalne töörõhk; 5 vooliku pikkus ja läbimõõt; 6 joatoru läbilaskevõime näitaja koefitsient K. 4 Voolikusüsteemi asukohas peab olema voolikusüsteemi kasutusjuhend. 5 Voolikukapp tuleb tähistada tuleohutusmärgiga. Eeldatakse, et märgistus on nõuetekohane, kui see vastab asjakohase standardi nõuetele. 6 Paigaldatava voolikusüsteemi kohta koostatakse voolikusüsteemi deklaratsioon (edaspidi deklaratsioon), millega kinnitatakse paigaldatud voolikusüsteemi vastavust projektile ja kehtestatud nõuetele. Deklaratsiooni koostab ja allkirjastab isik, kes katsetab paigaldatud voolikusüsteemi ja kellel on pädevus selles valdkonnas paigaldada, kontrollida või hooldada tuleohutuspaigaldist. 7 Deklaratsioon peab sisaldama järgmisi andmeid: 1 kinnitus, et voolikusüsteem vastab projektile, tootja või muudele asjakohastele juhistele ja käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele; 2 ehitise või ehitise osa aadress; 3 voolikusüsteemi projekteerija nimi; 4 voolikusüsteemi paigaldaja nimi; 5 majandustegevuse registrisse kantud vastutava spetsialisti nimi, kvalifikatsioon ja allkiri; 6 allkirjastamise kuupäev; 7 deklaratsiooni lisa voolikusüsteemi katsetamise kohta, milles on märgitud katsetamise aeg, kirjeldus ja tulemus. 8 Paigaldatava voolikusüsteemi kohta koostatakse voolikusüsteemi hooldusjuhend. 14 Voolikusüsteemi korrashoiu tagamine 1 Ehitise omanik tagab voolikusüsteemi korrashoiu selle regulaarse vaatluse, kontrolli ja hooldusega. Voolikusüsteemi vaatleb regulaarselt ehitise omanik, kontrollimisel ja hooldamisel tuleb lähtuda tuleohutuse seaduse §-dest 33 ja 34. 2 Voolikusüsteemi tuleb vaadelda, kontrollida ja hooldada tootja juhiste järgi. Kui tootja juhised puuduvad, eeldatakse, et voolikusüsteemi vaatlus, kontroll või hooldus on nõuetekohane ka juhul, kui see sisaldab asjakohases standardis toodud tegevusi. 3 Korrashoiutoimingud peavad tagama, et voolikusüsteem on kasutusvalmis, sellel ei ole nähtavaid puudusi, sellel on kasutusjuhend ning see on nõuetekohaselt kontrollitud ja hooldatud. 4 Voolikusüsteemi rikke kahtluse korral korraldab ehitise omanik rikke tuvastamiseks kohe voolikusüsteemi kontrolli. Muu puuduse avastamise korral rakendab ehitise omanik abinõusid puuduse kõrvaldamiseks esimesel võimalusel. 5 Ehitise omanik võib pidada taasesitamist võimaldavas vormis korrashoiupäevikut, kuhu märgitakse dateeritult vaatlused, kontrollid ja hooldused. Korrashoiupäevikut võib pidada elektroonses keskkonnas, kus tagatakse andmetele juurdepääs ehitise omanikule, voolikusüsteemi kontrollijale ja hooldajale ning Päästeametile. 15 Voolikusüsteemi vaatlus 1 Voolikusüsteemi vaadeldakse tootja ettenähtud sagedusega. Kui tootja ei ole voolikusüsteemi vaatluse sagedust ette näinud, vaadeldakse voolikusüsteemi üks kord kvartalis. 2 Vaatlusel tuvastatakse, kas: 1 voolikusüsteem on kasutusvalmis; 2 voolikusüsteem on nähtav; 3 voolikusüsteemil on kasutusjuhend; 4 voolikusüsteemile on tagatud vaba juurdepääs; 5 voolikusüsteemil ei ole nähtavaid puudusi, korrosiooni või lekkeid; 6 voolikusüsteemile on lisatud nõuetekohane ning kehtiv kontrolli- ja hoolduslipik. 3 Vaatlusel tuvastatud puuduse kõrvaldamisel lähtutakse käesoleva määruse § 14 lõikest 4. 16 Voolikusüsteemi kontroll 1 Voolikusüsteemi kontrollitakse tootja ettenähtud sagedusega. Kui tootja ei ole voolikusüsteemi kontrolli sagedust ette näinud, kontrollitakse voolikusüsteemi vähemalt üks kord aastas. 2 Vähemalt üks kord aastas tuleb kontrollida voolikusüsteemi tõhusust, mille käigus selgitatakse välja, kas ettenähtud vooluhulk ja kompaktse joa pikkus on tagatud. 3 Voolikusüsteemi rikke kahtluse korral kontrollitakse voolikusüsteemi kohe. 17 Voolikusüsteemi hooldus 1 Voolikusüsteemi hooldatakse tootja ettenähtud sagedusega. Kui tootja ei ole voolikusüsteemi hoolduse sagedust ette näinud, hooldatakse voolikusüsteemi vähemalt iga viie aasta järel. 2 Voolikusüsteemi hooldatakse pärast iga kasutuskorda. 18 Voolikusüsteemi kontrolli- ja hoolduslipik 1 Kontrollitud voolikusüsteemile lisatakse kontrollilipik, millel on vähemalt järgmised andmed: 1 kuu ja aasta, millal voolikusüsteemi kontrolliti; 2 kuu ja aasta, millal on järgmise kontrolli tähtaeg; 3 voolikusüsteemi kontrollinud juriidilise isiku nimi ja majandustegevusteate number; 4 voolikusüsteemi kontrollinud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või muu identifitseerimistunnus; 5 teave tootja juhiste või asjakohase standardi kohta, mille alusel voolikusüsteemi kontrolliti. 2 Hooldatud voolikusüsteemi voolikule lisatakse hoolduslipik, millel on vähemalt järgmised andmed: 1 kuu ja aasta, millal voolikusüsteemi hooldati; 2 kuu ja aasta, millal on järgmise hoolduse tähtaeg; 3 voolikusüsteemi hooldanud juriidilise isiku nimi ja majandustegevusteate number; 4 voolikusüsteemi hooldanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või muu identifitseerimistunnus; 5 teave tootja juhiste või asjakohase standardi kohta, mille alusel voolikusüsteemi hooldati. 6 Rakendussätted 19 Määruse kehtetuks tunnistamine Siseministri 30. augusti 2010. aasta määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule” tunnistatakse kehtetuks. 20 Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. Siseminister Lauri Läänemets Varade asekantsler kantsleri ülesannetes Piret Lilleväli Lisa Tulekustuti kontrolliakt, hooldusakt ja survekatse hooldusakt