Vabariigi Valitsus määrus terviktekst avaldamine avaldatud 2008-12-11 RT I 2008-12-16 53 302 13091006 2008-12-19 165 RT I2015-07-1520152115072015002 2015-07-18 maarus_1_10.02.2010.xsd 115072015002 4 2015-07-14 Maret Mauer 329642 Kutsetegevuse valdkondade loetelu, kutsenõukogude nimetused, moodustamise ja lõpetamise kord, töökorraldus ning kutsenõukogusse institutsioonide esindajate nimetamise kord ja nende volituste kestus RT I 2015-07-15 1 115072015001 2015-07-18 2015-07-10 RT I 2015-07-15 1 115072015001 2015-07-18 Määrus kehtestatakse « » § 8 lõike 6 alusel. 1 KUTSETEGEVUSE VALDKONDADE LOETELU NING KUTSENÕUKOGUDE NIMETUSED 1 Kutsetegevuse valdkonnad 1 Kutsetegevuse valdkond on tegevusvaldkond, mis hõlmab mitut lähedast kutseala. 2 Kutsetegevuse valdkonnad on järgmised: 1 arhitektuur, geomaatika, ehitus ja kinnisvara; 2 energeetika, mäe- ja keemiatööstus; 3 haridus; 4 infotehnoloogia ja telekommunikatsioon; 5 kultuur; 6 metsandus; 7 sotsiaalhoolekanne; 8 teenindus; 9 tehnika, tootmine ja töötlemine; 10 tervishoid; 11 toiduainetööstus ja põllumajandus; 12 transport ja logistika; 13 vara- ja isikukaitse; 14 äriteenindus ja muu äritegevus. RT I 2015-07-15 1 115072015001 2015-07-18 2 Kutsenõukogude nimetused Kutsenõukogudel on järgmised nimetused: 1 Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu; 2 Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu; 3 Hariduse Kutsenõukogu; 4 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu; 5 Kultuuri Kutsenõukogu; 6 Metsanduse Kutsenõukogu; 7 Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu; 8 Teeninduse Kutsenõukogu; 9 Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu; 10 Tervishoiu Kutsenõukogu; 11 Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu; 12 Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu; 13 Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu; 14 Äriteeninduse ja Muu Äritegevuse Kutsenõukogu. RT I 2015-07-15 1 115072015001 2015-07-18 2 KUTSENÕUKOGU MOODUSTAMINE JA LÕPETAMINE 3 Kutsenõukogu moodustamine ja lõpetamine Kutsenõukogu moodustab ja tema tegevuse lõpetab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. RT I 2015-07-15 1 115072015001 2015-07-18 4 Kutsenõukogu institutsionaalse koosseisu kinnitamine 1 Kutseseaduse § 6 lõikes 2 nimetatud kutseasutus teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kutsenõukogu institutsionaalse koosseisu kinnitamiseks, tuginedes vastava kutsetegevuse valdkonnaga vahetult seotud ja aktiivselt tegutsevate ning registreeritud töötajate, tööandjate, kutse- või erialaühenduste, juriidiliste isikute ning riigi- või valitsusasutuste (edaspidi institutsioonid) põhjendatud ettepanekutele. RT I 2015-07-15 1 115072015001 2015-07-18 2 Kehtetu - RT I 2015-07-15 1 115072015001 2015-07-18 3 Kutsenõukogu koosseisu kuuluvad proportsionaalselt nii vastava kutsetegevuse valdkonna töötajate, tööandjate kui ka riigi esindajad. Igat vastavasse kutsetegevuse valdkonda kuuluvat kutseala esindab kutsenõukogus vähemalt 1 institutsioon, kuid mitte rohkem kui 3 institutsiooni. 4 Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga kutsenõukogude institutsionaalse koosseisu, nimetades kutsenõukogusse kuuluvad institutsioonid. RT I 2015-07-15 1 115072015001 2015-07-18 5 Kutsenõukogu isikkoosseisu kinnitamine 1 Kutsenõukogu koosseisu kuuluv institutsioon nimetab oma esindaja kutsenõukogus kutseasutusele. RT I 2015-07-15 1 115072015001 2015-07-18 2 Reeglina on igal institutsioonil kutsenõukogus üks esindaja. Juhul kui institutsioon ühendab mitut erinevat kutseala, võib tal olla mitu esindajat. 3 Kutsenõukogu isikkoosseisu kinnitab kutseasutus. RT I 2015-07-15 1 115072015001 2015-07-18 6 Kutsenõukogu institutsionaalse koosseisu muutmine 1 Ettepanekud kutsenõukogu institutsionaalse koosseisu muutmiseks esitavad institutsioonid ning vastav kutsenõukogu kutseasutusele. RT I 2015-07-15 1 115072015001 2015-07-18 2 Institutsiooni võib kutsenõukogust välja arvata, kui: 1 institutsioon esitab vastava avalduse; 2 institutsioon on lõpetanud oma tegevuse; 3 see on vajalik § 4 lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmiseks; 4 institutsiooni esindaja on korduvalt põhjuseta puudunud kutsenõukogu koosolekutelt või jätnud osalemata kirjalikul hääletusel, takistab tahtlikult kutsenõukogu tööd või rikub tahtlikult kutsenõukogu töökorda ning kutsenõukogu on eelnevalt teinud institutsioonile uue esindaja nimetamiseks ettepaneku, mida institutsioon ei ole täitnud. 3 Kutsenõukogu institutsionaalse koosseisu muutmise kinnitab valdkonna eest vastutav minister kutseasutuse ettepanekul käskkirjaga. RT I 2015-07-15 1 115072015001 2015-07-18 7 Kutsenõukogu isikkoosseisu muutmine 1 Kutsenõukogus institutsiooni esindav isik arvatakse kutsenõukogust välja, kui: 1 isik on esitanud vastava avalduse; 2 isik lahkub teda kutsenõukogusse esitanud institutsioonist; 3 isiku esitanud institutsioon kutsub liikme tagasi; 4 isiku kutsenõukogusse esitanud institutsioon on kutsenõukogust valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga välja arvatud. RT I 2015-07-15 1 115072015001 2015-07-18 2 Kutsenõukogu võib teha institutsioonile ettepaneku nimetada uus esindaja, kui institutsiooni esindaja on korduvalt põhjuseta puudunud kutsenõukogu koosolekutelt või jätnud osalemata kirjalikul hääletusel, takistab tahtlikult kutsenõukogu tööd või rikub tahtlikult kutsenõukogu töökorda. 3 Kutsenõukogu isikkoosseisu muutmise kinnitab kutseasutus. RT I 2015-07-15 1 115072015001 2015-07-18 7 1.]]> Kutsenõukogu liikme volituste kestus 1 Kutsenõukogu isikkoosseisu kuuluva institutsiooni esindaja volitused kestavad 5 aastat. 2 Kutsenõukogusse võib institutsioon sama esindaja nimetada mitte rohkem kui kaheks 5-aastaseks perioodiks. RT I 2015-07-15 1 115072015001 2015-07-18 3 KUTSENÕUKOGU TÖÖKORRALDUS 8 Kutsenõukogu esimees ja aseesimees 1 Kutsenõukogu tööd juhib esimees, tema äraolekul aseesimees. 2 Kutsenõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe(d). Esimees ja aseesimees (aseesimehed) valitakse poolthäälte enamusega kuni 5 aastaks. 9 Kutsenõukogu koosolekud 1 Kutsenõukogu töövorm on koosolek. 2 Kutsenõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kaks korda aastas. 3 Kutsenõukogu koosoleku kutsub kokku kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees, teatades sellest kirjalikult (paberkandjal või e-postiga) kutsenõukogu liikmetele vähemalt 10 kalendripäeva enne koosoleku toimumist. Koos teatega koosoleku toimumise kohta edastatakse kutsenõukogu liikmetele koosoleku päevakord ja ettevalmistatud materjalid päevakorrapunktide kohta. 4 Vähemalt ühe kolmandiku kutsenõukogu liikmete motiveeritud nõudmisel kutsub kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees, kutsenõukogu koosoleku kokku, teatades sellest kirjalikult (paberkandjal või e-postiga) kutsenõukogu liikmetele vähemalt 5 tööpäeva enne koosoleku toimumist. Koosolek peab toimuma 20 tööpäeva jooksul ettepaneku esitamise päevale järgnevast päevast. 10 Kutsenõukogu otsustusvõime 1 Kutsenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt pool kutsenõukogu liikmetest, sealhulgas kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees. RT I 2015-07-15 1 115072015001 2015-07-18 2 Kui koosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees, uue koosoleku kokku kahe nädala jooksul, järgides § 9 lõikes 4 sätestatud etteteatamistähtaega. 11 Kutsenõukogu otsuse vastuvõtmine 1 Kutsenõukogu otsus võetakse vastu koosolekul viibivate liikmete poolthäälte enamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks kutsenõukogu esimehe hääl, tema äraolekul aseesimehe hääl. 2 Kutsenõukogu otsuse aluseks on asjaomaste töörühmade ja kutsenõukogu liikmete vastavad ettepanekud. 3 Kutsenõukogu otsuse võib vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui kutsenõukogu liikmed hääletavad kirjalikult e-posti või kirja teel, esitades oma kirjaliku seisukoha kutsenõukogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe poolt määratud tähtajaks. Kui kutsenõukogu liige nimetatud tähtaja jooksul ei teata, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta on otsuse vastu. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas kirjalikult üle poole kutsenõukogu liikmetest. Kirjaliku hääletamise tulemustest informeeritakse kõiki kutsenõukogu liikmeid viivitamatult. 4 Kutsenõukogu koosolekul vastu võetud otsus vormistatakse kutsenõukogu koosoleku protokollis või eraldi dokumendina, millele lisatakse kirjalikud materjalid. Eraldi dokumendina vormistatud otsusele kirjutab alla kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 5 Lõikes 3 nimetatud kirjalikul hääletamisel vastuvõetud otsus vormistatakse eraldi dokumendina, millele lisatakse kirjalikud materjalid ning kutsenõukogu liikmete e-posti või kirja teel esitatud seisukohad. Otsusele kirjutab alla kutsenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 12 Kutsenõukogu koosoleku protokollimine 1 Kutsenõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile lisatakse otsustatuga seotud materjalid, sealhulgas kutsenõukogu liikmete kirjalikud seisukohad. Protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees, ja protokollija. 2 Kutsenõukogu koosoleku protokoll edastatakse kutsenõukogu liikmetele hiljemalt kahe nädala möödumisel koosoleku toimumise päevast arvates. Koosolekust osavõtnu võib seitsme päeva jooksul pärast protokolli kättesaamist esitada kirjaliku taotluse protokolli muutmiseks. Nimetatud taotluse rahuldamine otsustatakse järgmisel kutsenõukogu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata § 11 lõikes 3 sätestatud menetlust kasutades. 13 Kutsenõukogu liikme teavitamiskohustus Kutsenõukogu liikmel on kohustus teavitada institutsiooni, kelle esindaja ta kutsenõukogus on, kutsenõukogu tegevusest ja kutsenõukogu vastuvõetud otsustest.