1) paragrahvi 1 lõike 2 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 2 lõike 1 sissejuhatavas lauses asendatakse lause osa „punktides 1, 2, 4 ja 5“ lause osaga „punktides 1, 4 ja 5“;“

3) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) ta õpib täiskoormusega, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erialastipendiumit, omandades kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi ja õppides õppekaval, kus vastuvõtt toimub ainult osakoormusega õppesse, või juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste stipendiumit;“;

4) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) ta ei viibi akadeemilisel puhkusel, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste stipendiumit ja osaleb õppetöös või taotleb erialastipendiumit ja vastab ühele § 3 lõikes 4 nimetatud tingimusele või taotleb asendushooldusel või eestkoste peres viibinud üliõpilase stipendiumit ja vastab ühele § 3 lõikes 4 nimetatud tingimusele;“;

5) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) ta ei ole ületanud õppekava nominaalkestust, välja arvatud juhul kui taotletakse erivajadusega üliõpilaste stipendiumit.“;

6) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses:

„(1¹) Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi taotlemisel peab üliõpilasel olema puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2³ lõike 1 alusel kehtiv puude raskusastme otsus.

(1²) Asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi taotlemisel peab üliõpilane vastama lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 – 4 sätestatule ka järgmistele tingimustele:
1) on sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁹ lõike 1 alusel või § 126¹ kohaselt asendushooldusel viibinud või perekonnaseaduse § 171 lõike 1 alusel eestkostja peres elanud;
2) on kõrgkooli immatrikuleeritud hiljemalt kolm aastat pärast keskhariduse omandamist või jätkab õppimist magistriõppes hiljemalt 12 kuud pärast rakenduskõrgharidusõppe või bakalaureuseõppe lõpetamist.“;

7) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Üliõpilane saab esitada erialastipendiumi saamiseks taotluse õppeasutusele kaks korda õppeaastas, sügissemestril hiljemalt 1. oktoobriks ja kevadsemestril hiljemalt 1. märtsiks, erivajadusega üliõpilaste stipendiumi saamiseks taotluse Haridus- ja Noorteametile kaks korda õppeaastas ning asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste stipendiumi saamiseks taotluse Haridus- ja Noorteametile üks kord õppeaastas. Õppeasutus ja Haridus- ja Noorteamet (edaspidi stipendiumi maksjad) kehtestavad taotluste esitamise täpse aja ja viisi.“;

8) paragrahvi 2 lõige 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Doktorandil, kes täidab õppe- ja teadustöö kava, on õigus taotleda erivajadusega üliõpilaste stipendiumit, kui ta vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tingimusele.

(5) Kõiki käesolevas määruses nimetatud stipendiumeid on üliõpilasel õigus taotleda alates tema immatrikuleerimise õppeaasta esimesest semestrist.“;

9) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Üliõpilasele määratakse erialastipendium kaks korda õppeaastas viieks õppekuuks, erivajadusega üliõpilaste stipendium üks kord õppeaastas maksimaalselt kümneks õppekuuks ja asendushooldusel või eestkostja peres viibinud üliõpilaste stipendium üks kord õppeaastas kümneks õppekuuks.“;

10) paragrahvi 3 lõiked 3 - 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Stipendiumi arvestust ja väljamaksmist korraldab stipendiumi maksja. Stipendium makstakse üliõpilase arvelduskontole. Stipendium makstakse iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu eest, välja arvatud septembrikuu eest, mis makstakse oktoobrikuu jooksul, ja veebruarikuu eest, mis makstakse märtsikuu jooksul. Kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasele on õigus erivajadusega üliõpilaste stipendiumi maksta korraga viie õppekuu eest. Puude raskusastme otsuse puudumisel või selle kehtivuse kaotamisel või õppevormist tuleneval stipendiumimakse muutumisel õppeaasta kestel peatab stipendiumi maksja stipendiumi maksmise kuni üliõpilaselt teabe saamiseni ja jätkab stipendiumimaksete tegemist vastavalt käesolevale määrusele, kui stipendiumi saaja vastab stipendiumi saamise tingimustele.

(4) Stipendiumeid ei maksta üliõpilastele akadeemilisel puhkusel viibimise ajal või osakoormusega õppides, välja arvatud juhul, kui:
1) üliõpilane omandab kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi õppides õppekaval, kus vastuvõtt toimub ainult osakoormusega õppesse ja talle on määratud erialastipendium ning ta õpib osakoormusega;
2) tegemist on keskmise, raske või sügava puudega ning õppekava täitva isikuga ning talle on määratud erivajadusega üliõpilaste stipendium.

(5) Haridus- ja Noorteametil on õigus nõuda üliõpilaselt täiendavaid dokumente ja andmeid ning teha stipendiumitaotluses esitatud andmete kohta järelpärimisi õppeasutusele, Sotsiaalkindlustusametile, asendushoolduse osutajale, eestkostjatele ja Eesti hariduse infosüsteemi.“;

11) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 6-7 järgmises sõnastuses:

„(6) Otsus stipendiumite määramise või määramisest keeldumise kohta tehakse hiljemalt ühe kuu jooksul peale taotluste perioodi lõppu.

(7) Stipendiumi maksmine lõpetatakse sellele järgnevast kalendrikuust, kui ilmneb üliõpilase mittevastavus stipendiumi taotlemise ja maksmise tingimustele. Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi puhul, kui mittevastavus tuleneb Sotsiaalkindlustusameti otsusest või üliõpilase õppekoormuse muutusest, diferentseeritakse stipendium vajadusel sellele järgnevast kalendrikuust või peatatakse stipendiumi maksed, kuni asjaolude selgumiseni.“;

12) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Riigi prioriteetsete õppekavade loetelu, millel õppides makstakse stipendiumi, kehtestatakse käesoleva määruse lisas (lisa 1).“;

13) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 4 - 6 järgmises sõnastuses:

„(4) Erialastipendium määratakse taotluse esitanud ja § 2 lõikes 1 toodud nõuetele vastavatest üliõpilastest paremusjärjestuse alusel. Paremusjärjestuse koostamise alused on kehtestatud õppeasutuste põhiselt  käesoleva määruse lisades (lisad 2 - 4).

(5) Õppeasutusel on õigus jätta erialastipendium määramata üliõpilasele, kellele on samaks perioodiks määratud muu stipendium, mille eesmärk on sarnane erialastipendiumi eesmärgiga.

(6) Igal aastal antavate stipendiumite arv määratakse sõltuvalt riigieelarvelistest vahenditest õppeasutuse ja Haridus- ja Noorteameti vahel sõlmitud stipendiumi finantseerimise lepingus. Erialastipendiumi eelarve jaotuse aluseks on õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekavagrupi õppekavadel õppivate üliõpilaste arv Eesti hariduse infosüsteemi andmete alusel seisuga 1. oktoober, arvestusega, et igal õppeasutusel on õigus vähemalt ühele stipendiumile õppeaastas olenemata üliõpilaste arvust.“;

14) paragrahvid 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Stipendiumiga toetatakse üliõpilasi, kellel on tuvastatud puude raskusaste vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2³ lõike 1 alusel.“;

16) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi määr ainepunkti kohta osakoormusega õppes või akadeemilisel puhkusel olles:
1) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 85 eurot;
2) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 24,67 eurot;
3) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava ning punktides 1 ja 2 nimetamata muu funktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 13,33 eurot;
4) keskmisele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 54,17 eurot;
5) keskmisele puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 11,33 eurot;
6) keskmisele puude raskusastmele vastava ning punktides 4 ja 5 nimetamata muu funktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 10 eurot.“;

17) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Akadeemilisel puhkusel viibiva, kuid õppetöös osaleva, või osakoormusega õppiva erivajadusega üliõpilaste stipendiumi suurus diferentseeritakse üliõpilase täidetava õppekava mahu alusel. Stipendiumi suurus sõltub semestri alguses tehtud õppeainete registreeringutest ja üliõpilase puude raskusastmele vastavast stipendiumi määrast. Stipendiumi suurus ei tohi ületada täiskoormusega õppiva üliõpilaste stipendiumi määra.“;

18) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses:

„(3¹) Täiskoormusega õppiva üliõpilase nominaalse õppeaja lõppedes diferentseeritakse erivajadusega üliõpilaste stipendiumi suurus kehtestatud õppekava mahust puudu olevate ainepunktide alusel.

(3²) Stipendiumi suurus määratakse Sotsiaalkindlustusameti otsuses toodud puude raskusastme ja liigi alusel.“;

19) paragrahvi 8 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

20) määrust täiendatakse paragrahviga 8¹ järgmises sõnastuses:

„§ 8¹. Stipendiumi saaja ja maksja kohustused

(1) Kui üliõpilasele määratakse või makstakse erialastipendiumi ekslikult, puudub üliõpilasel õigus määratud ja makstud stipendiumile ning stipendiumi maksmine lõpetatakse.

(2) Stipendiumi maksja võib nõuda enammakstud erialastipendiumi üliõpilaselt tagasi.

(3) Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi saaja on kohustatud teavitama stipendiumi maksjat kui:
1) muutub õppekoormus;
2) üliõpilane eksmatrikuleeritakse;
3) üliõpilane suundub akadeemilisele puhkusele.“;

21) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Erialastipendiumi on õigus taotleda üliõpilastel, kes on immatrikuleeritud enne 2023/2024. õppeaastat.“;

22) määrust täiendatakse lisadega 1 - 4.