Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:
”(3¹) Käesolevat seadust, välja arvatud § 12 lõikeid 4–9, §-e 12²–12⁵ ja § 24 lõiget 2, ei kohaldata osaühingu suhtes, mille ainuosanik on ühtlasi selle osaühingu ainus juhatuse liige ja töötaja.”;

3) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
”(6) Tööandja paigutab tööohutuse tagamiseks ehitusplatsil ehitustööde tegemise ajaks nähtavale kohale ehitusobjekti eest vastutavate isikute ja ühisel ehitusplatsil tööohutuse eest vastutava koordinaatori nimed ja kontaktandmed.
(7) Tööandjal ja Tööinspektsioonil on õigus asbestitöö suhtes kehtivate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise tagamiseks töödelda järgmisi töötaja isikuandmeid:
1) üldandmed;
2) väljaõppe andmed;
3) tervisekontrolli andmed.”;

4) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”1) kontrollima regulaarselt töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes ning vajaduse korral rakendama abinõusid vastavalt muutunud olukorrale, kaasates töötajaid ja võttes aluseks töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;”;

5) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”14) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kasutatava töövahendi ohutusjuhendi, välja arvatud töövahendile, millele tootja ei ole kohustatud kasutusjuhendit koostama või mille tootja koostatud kasutusjuhend sisaldab teavet töövahendi ohutuks kasutamiseks;”;

7) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 3–8 järgmises sõnastuses:
”(3) Töötaja alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olemist (edaspidi joove) võib tööandja kontrollida põhjendatud kahtluse korral. Kui töötaja tööülesanded hõlmavad suurema ohu allika valitsemist või kui töötaja viibib suurema ohu allikaga seotud töökeskkonnas, ei pea tööandjal olema töötaja kontrollimiseks põhjendatud kahtlust.
(4) Tööandja koostab joobe kontrollimise korra kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tutvustab seda ettevõtte kõikidele töötajatele.
(5) Joobe kontrollimise kord peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) joobe kontrollimise protseduuri kirjeldus;
2) mis loetakse positiivseks leiuks ja milline on selle tagajärg töötajale;
3) töötaja kaitse meetmed;
4) joobe kontrollimisest keeldumise tagajärg töötajale;
5) mõõtmistulemuse dokumenteerimise ja säilitamise kord;
6) mõõtmistulemuse vaidlustamise kord.
(6) Tööandjal on õigus töödelda töötaja üldandmeid ja terviseandmeid ulatuses, mis on vajalikud töötaja joobe kontrollimiseks.
(7) Ühises töökeskkonnas tegutsevad tööandjad lepivad kokku joobe tuvastamise korralduses.
(8) Tööandja säilitab joobe kontrollimise andmeid kuni kolm aastat mõõtmisest arvates.”;

8) paragrahvi 13¹ lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõna ”nelja” sõnaga ”kuue”;

9) paragrahvi 13¹ lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(12) Tööandja, kelle ettevõttes töötab vähemalt kümme töötajat, korraldab käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud analüüsi vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Töötajate arvu määramisel kohaldatakse töötajate usaldusisiku seaduse § 18 lõiget 2.”;

10) paragrahvi 13² täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses:
”(1¹) Tööandja ei pea esmaabiandjat määrama, kui ettevõtte töötajad töötavad üksinda või kui ühises töökeskkonnas tegutsevad tööandjad lepivad kokku ühises esmaabikorralduses.
(1²) Esmaabiandjat ei pea määrama tervishoiuteenuse osutaja.”;

11) paragrahvi 13³ lõike 1 esimene lause ja teise lause sissejuhatav lauseosa muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”Tööandja, võttes arvesse töötaja töö eripära ja ohtlikkust, juhendab töötajat ja korraldab talle enne tööle asumist väljaõppe ohutute töövõtete omandamiseks, tehes eelkõige teatavaks:”;

12) paragrahvi 13³ lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 13⁴ lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(7) Tööandja, kelle ettevõttes töötab vähemalt kümme töötajat, koostab riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või edastab selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töökeskkonna andmekogusse. Töötajate arvu määramisel kohaldatakse töötajate usaldusisiku seaduse § 18 lõiget 2.”;

14) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja, kes täidab ettevõttes töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi.”;

15) paragrahvi 16 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Ettevõttes, kus vähemalt kümme protsenti ettevõtte, selle struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest avaldab soovi valida töökeskkonnavolinik, tuleb tööandjal korraldada valimised. Kui töökeskkonnavoliniku valimiseks soovi ei avaldata või töökeskkonnavolinikku ei valita, on tööandja kohustatud konsulteerima tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes töötajatega.”;

17) paragrahvi 17 lõige 3 ja lõike 4 neljas lause tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 18 lõike 2 esimene ja teine lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”Ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel või juhul, kui vähemalt kümme protsenti ettevõtte töötajatest avaldab selleks soovi, töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud ja töötajate valitud esindajaid.”;

19) paragrahvi 18 lõike 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”3) kontrollib, kas tööandja täidab töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;”;

20) paragrahvi 20¹ punkt 2, § 21 ja § 23 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 24 lõikes 4 asendatakse sõnad ”kaitsjale kirjalikult” sõnaga ”kaitsjale”;

22) paragrahvi 24 lõike 4¹ teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Tööandja koostab tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta raporti töökeskkonna andmekogus või kirjalikult ning esitab selle töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult Tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale.”;

23) paragrahvi 24 lõiked 6 ja 7 ning § 25 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 24¹ lõike 5 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad ”asutab ja”;

25) paragrahvi 24¹ lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”1) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;”;

26) paragrahvi 24¹ lõike 5 punktis 2 asendatakse sõna ”täpsem” sõnaga ”täpne”;

27) paragrahvi 24¹ lõike 5 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”4) andmete säilitamise täpsed tähtajad ja kord;”;

28) paragrahvi 24¹ lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmine

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5¹ lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”Lähetatud töötaja tööandja, välja arvatud jae- ja hulgikaubanduse ning finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas tegutsev tööandja, esitab Tööinspektsioonile lähetuse kohta järgmised andmed:”;

2) paragrahvi 5¹ lõiget 8 täiendatakse pärast sõna ”andmeid” sõnadega ”ning kodakondsuse andmeid”.

§ 3. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 25¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Töötamise registri kaasvastutavad töötlejad on Maksu- ja Tolliamet, Tööinspektsioon, Eesti Töötukassa ning Sotsiaalkindlustusamet. Töövaidluskomisjoni juhatajal ja sekretäril on õigus teha käesoleva seaduse § 25⁵ punktis 4 nimetatud otsuse alusel töövaidluse lahendamise seaduse §-s 63 nimetatud kandeid. Töötukassal on õigus teha käesoleva seaduse § 25⁵ punktis 3 nimetatud dokumendi alusel kandeid, juhul kui selle alusel tuvastatakse õigus töötuskindlustuse seaduse alusel määratavale hüvitisele. Sotsiaalkindlustusametil on õigus teha käesoleva seaduse § 25⁵ punkti 1 alusel töötamise peatumise kohta isa- ja emapuhkuse kandeid.”;

2) paragrahvi 25² täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:
”(2¹) Sotsiaalkindlustusamet on kohustatud töötamise registris registreerima käesoleva seaduse § 25¹ lõikes 4 nimetatud isikute töötamise peatumise seoses emapuhkusel või isapuhkusel viibimisega.”;

3) paragrahvi 25⁸ pealkirjas ja § 25¹⁵ pealkirjas asendatakse sõna ”Sunniraha” sõnadega ”Järelevalve ning sunniraha”;

4) paragrahvi 25⁸ lõikes 1 ja § 25¹⁵ lõikes 1 asendatakse sõna ”maksuhaldur” sõnadega ”Maksu- ja Tolliamet või Tööinspektsioon”;

5) paragrahvi 25⁸ lõike 2 teine lause ja § 25¹⁵ lõike 2 teine lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
”Sunniraha tasumise nõue esitatakse korraldusega, milles on määratud tasumise tähtpäev ning hoiatus, et sunniraha tähtpäevaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132.”;

6) paragrahvi 25⁸ täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
”(4) Tööinspektsioonil on töölepingu seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud järelevalve käigus pädevus teostada järelevalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle.”;

7) paragrahvi 25¹⁰ täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:
”(2¹) Maksu- ja Tolliamet ning Tööinspektsioon on andmekogu kaasvastutavad töötlejad.”;

8) paragrahvi 25¹⁵ täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
”(4) Tööinspektsioonil on töölepingu seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud järelevalve käigus pädevus teostada järelevalvet ehitustööde andmete esitamise kohustuse täitmise üle.”;

9) paragrahvi 29 täiendatakse punktiga 11¹ järgmises sõnastuses:
”11¹) Statistikaametile soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;”.

§ 4. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduse § 3 täiendatakse punktiga 3² järgmises sõnastuses:
”3²) juhatuse või seda asendava organi liikmele makstud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-des 12² ja 12³ sätestatud tingimustele vastavat hüvitist;”

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 3 punkt 9 jõustub järgmisel päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist.