Pärnu Maavalitsus (Lepingus nimetatud Maavalitsus), keda esindab maavanem Andres Metsoja Vabariigi Valitsuse seaduse alusel ja Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus (Lepingus nimetatud PÜTK), keda esindab juhatuse liige Andrus Kärpuk põhikirja alusel, keda koos nimetatakse Poolteks, sõlmisid Ühistranspordiseaduse § 7 lõikest 2 lähtudes lepingu alljärgnevas:

I. ÜLDSÄTTED

1. Käesoleva Lepinguga annab Maavalitsus PÜTK-ile üle Maavalitsusele Ühistranspordiseaduse (Lepingus ÜTS) alusel pandud ülesanded.

2. Lepingu täitmisel lähtuvad Pooled ÜTS-st ja selle alusel ning täitmiseks välja antud ja välja antavatest õigusaktidest.

3. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg-le 1 on PÜTK haldusorgan, kuna ta on volitatud halduslepingu alusel täitma avaliku halduse ülesandeid. Eelnevast lähtuvalt kohalduvad PÜTK-i tegevusele HMS-ist ja teistest õigusaktidest tulenevad haldusmenetlust reguleerivad sätted.

4. Käesoleva lepinguga Maavalitsus volitab PÜTK-i täitma  alates 1. jaanuarist 2015.a. Lepingu punktides 6.1. kuni 6.26. loetletud kohustusi, andes ühtlasi üle nende ülesannete täitmiseks vajalikud lepingud, materjalid, muud dokumendid ja Ühistranspordi Infosüsteemi (ÜTRIS) kasutamise.

5. Pärnu maakonnas kehtivad alljärgnevad Maavalitsuse poolt sõlmitud  avaliku teenindamise lepingud :

5.1. AS Hansa Bussiliinid, Pärnu maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise leping põhjaliinidel nr 2008/4, 19. november 2008 koos selle juurde kuuluvate kokkulepetega;

5.2. AS M.K. Reis-X, Pärnu maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise leping lõunaliinidel nr 2008/3, 19. november 2008  koos selle juurde kuuluvate kokkulepetega;

5.3. AS Atko Bussiliinid, Pärnu maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise leping linnaümbruse liinidel nr 2008/2, 19. november 2008  koos selle juurde kuuluvate kokkulepetega;

5.4. OÜ Vändra Karu, Pärnu maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise leping diagonaalliinidel nr 2008/1, 19. november 2008 koos selle juurde kuuluvate kokkulepetega;

5.5. AS Taisto Transport avaliku teenindamise otseleping nr 1/2013, 18. jaanuar 2013 koos selle juurde kuuluvate kokkulepetega.

II. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

6. PÜTK-il on kohustus:

6.1. suunata ja koordineerida koostöös Maavalitsusega ühistranspordi arengut bussiliikluse valdkonnas ning töötada välja ja viia ellu asjaomaseid arengukavasid, mida rahastatakse riigieelarvest, omavalitsusüksuste eelarvetest, ettevõtjate sihteraldistest ning muudest vahenditest;

6.2. korraldada maakonna elanike liikumisvajaduse uuringuid, et selgitada välja nõudlus ühistransporditeenuse järele ning eri liiki vedude korraldamise otstarbekus ja võimalused;

6.3. määrata kindlaks ühistranspordi teenindustaseme normid maakonna avalikel bussiliinidel ning koos vedajatega tagada nende järgimist;

6.4. kujundada maakonnas üleriigilise ja kohaliku võrguga seotud ühistranspordi avalikke bussiliinide võrku;

6.5. kehtestada maakonna avalike bussiliinide sõiduplaanide koostamise nõuded ja nende sõiduplaanide esitamise, läbivaatamise, muutmise ja kinnitamise kord;

6.6. kinnitada maakonna bussiliinide sõiduplaanid, arvestades kaugliinide ning valla- ja linnaliinide sõiduplaanidega, praamide-, lennukite- ja rongide sõiduplaanidega ja asjaomaste kohalike omavalitsuste ettepanekutega;

6.7. organiseerida maakonna avalike bussiliinide ühtse pileti- ja infosüsteemi kasutusele võtmist, haldamist ja arendamist;

6.8. korraldada maakonna bussiliinide infrastruktuuri objektide planeerimist, rajamist, korrashoidu ja kasutamist ning võtta meetmeid ühissõidukitele soodusliiklusolude loomiseks;

6.9. anda ÜTS-is ette nähtud juhtudel liinilubasid bussiliikluses ja pidada sellekohast arvestust;

6.10. sõlmida vedajatega avaliku teenindamise lepinguid bussiliikluses ning korraldada avalikke konkursse ja riigihankeid vedajate valimiseks bussiliikluses avalikule liiniveole ja kommertsliiniveole ÜTS-is ettenähtud juhtudel;

6.11. taotleda ÜTS-is sätestatud korras riigieelarvest toetust valla, linna ja maakonna ühistranspordi ja selle korraldamise rahastamiseks bussiliikluse valdkonnas;

6.12. taotleda valla ja linnavolikogudelt ning omavalitsuste liidult osa eelarveraha tsentraliseerimist, et kasutada seda maakonna bussiliikluse arengu rahastamiseks, maakonna bussiliinide toetamiseks ning sõidusoodustuste hüvitamiseks;

6.13. töötada välja ja esitada Maavalitsusele ettepanekuid avaliku bussiliiniveo sõidukilomeetri tariifide, sõidupiletihindade ja sõidusoodustuste kehtestamiseks;

6.14. tagada koos vedajatega vajaliku teabe olemasolu bussipeatustes ja sõidupiletite müügikorraldus maakonna avalikel bussiliinidel;

6.15. korraldada koostöös Maavalitsusega järelevalvet tema või Maavalitsuse sõlmitud avaliku teenindamise lepingute ja antud liinilubade täitmise üle bussiliikluse valdkonnas;

6.16. teha vajaduse korral ettepanekuid avaliku teenindamise lepingute muutmiseks ja menetleda vedajate poolt esitatud lepingute muutmise ettepanekuid;

6.17. aidata kaasa piletikontrolli tööle maakonna avalikel bussiliinidel;

6.18. täita raamatupidamisalaseid kohustusi vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirjale;

6.19. kooskõlastada Maavalitsusega maakonna avaliku bussiliiniveo aasta eelarve;

6.20. tasuda vedajatele osutatud teenuste  eest sõlmitud avaliku liiniveo lepingute alusel riigieelarvest, valla- ja linnavolikogude otsuste alusel nende eelarvelistest vahenditest, ettevõtjate sihteraldistest ja piletitulust;

6.21. teha koostööd maakonnas asuvate omavalitsusüksustega ja omavalitsusüksuste liiduga ning maakonnaga piirnevate maakondade maavalitsustega lepingu punktides 6.1.–6.8., 6.11–6.15. ja 6.20. loetletud ülesannete täitmisel;

6.22. informeerida Maavalitsust asjaoludest, mis takistavad käesoleva lepinguga pandud kohustuste täitmist;

6.23. käsutada ühistranspordi sihtotstarbelist toetust ranges vastavuses sihtotstarbega ning raamatupidamisalaste õigusaktidega;

6.24. koostada ja esitada Maavalitsusele ja Maanteeametile igale kvartalile järgneva kalendrikuu 25. kuupäevaks aruanne „Avaliku liiniveo toetuse aruanne maanteetranspordi kohta“. Aruanne esitatakse kvartaalselt iga vedaja (lepingu) kohta ning vedajate koondina;

6.25. koostada ja esitada tähtaegselt ühistranspordi kohta ettenähtud muid aruandeid ja taotlusi ning esitada andmeid Riiklikusse Ühistranspordiregistrisse;

6.26. viia ellu muid oma põhikirjast ning kehtivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

7. Maavalitsusel on kohustus:

7.1. suunata ja koordineerida koostöös PÜTK-iga ühistranspordi arengut;

7.2. vaadata läbi PÜTK-i poolt esitatud taotlused ühistranspordi rahastamiseks ning taotleda ÜTS-is sätestatud korras riigieelarvest toetust valla, linna ja maakonna ühistranspordi rahastamiseks, kui kehtivatest õigusaktidest ei tulene teisiti;

7.3. tagada maakonnale eraldatud avaliku bussiliiniveo sihtotstarbelise toetuse ülekandmine PÜTK arveldusarvele maavanema korralduse alusel;

7.4. kehtestada tariifid, sõidupiletihinnad ja sõidusoodustused maakonnaliinidel, kui kehtivatest õigusaktidest ei tulene teisiti;

7.5. teha igakülgset koostööd PÜTK-iga Euroopa Liidu tõukefondidest toetuste taotlemisel ühistranspordiga seotud projektide rahastamiseks;

7.6. Maavalitsus ei vastuta punktis 7.3. nimetatud summa ja tähtaegade rikkumise puhul, kui see on tingitud Riigieelarve seaduse alusel riigieelarve kulude jaotamise tingimuste muutmisest.

8. PÜTK-il on õigus:

teha päringuid Maavalitsusele riigilõivude laekumise kohta.

9. Maavalitsusel on õigus:

9.1. kontrollida lepinguga PÜTK-ile antud kohustuste täitmist, sealhulgas PÜTK-i poolt peetavat maakonnasiseste bussivedude maksumuse kuluarvestust, piletitulu laekumise ja bussiliinide riikliku sihtotstarbelise toetuse kasutamise arvestust liinide, liinigruppide ja vedajate lõikes;

9.2. teostada järelevalvet PÜTK-ile riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite sihtotstarbelise kasutamise üle;

9.3. PÜTK-i tegevuse üle järelevalve teostamisel nõuda järelevalve läbiviimiseks vajalikke mistahes dokumente, andmeid, teavet, selgitusi jms.

III. LEPINGUGA ÜLEANTAV

10. Lepingu kohaselt antakse Maavalitsuselt PÜTK-ile üle:

10.1. Pärnumaa ühistranspordivõrgu ja liikuvusnõudluse uuringute materjalid, nendega kaasnevad õigused ja kohustused;

10.2. avaliku teenindamise bussivedude alased lepingud koos nende juurde kuuluvate kokkulepetega ja nendega kaasnevad õigused ja kohustused;

10.3. kinnitatud sõiduplaanid;

10.4. Ühistranspordi Infosüsteemi (ÜTRIS) kasutamine;

10.5. ühistranspordi bussivedude alaste dokumentide toimikud (2013–2014.a.);

10.6. muud lepingu täitmiseks vajalikud dokumendid ja materjalid.

11. loetelus nimetatud lepingud, materjalid, dokumendid ja ÜTRIS-e kasutusõigus antakse üle Pooltevahelise aktiga hiljemalt 31.12.2014.

IV. LEPINGU MUUTMINE, LÕPETAMINE  JA ÜLESÜTLEMINE

12. Käesoleva lepingu tingimusi võib muuta Poolte kokkuleppel. Ühe Poole ettepanek vaadatakse teise Poole poolt läbi 1 kuu jooksul. Lepingutingimuste muutmiseks sõlmitakse kirjalik kokkulepe, millele kirjutavad alla mõlema Poole esindajad ning see lisatakse käesolevale lepingule. Kokkulepe jõustub allakirjutamise momendist, kui Pooled ei lepi kokku teisiti.

13. Lepingu lõpetamine toimub Poolte kokkuleppel.

14. Kui üks Pooltest ei täida süüliselt lepingulisi kohustusi olulisel määral, on teisel Poolel õigus leping ühepoolselt üles öelda, teatades sellest teisele Poolele kirjalikult 3 kuud ette.

15. PÜTK tegevuse lõppemisel või tema suhtes pankrotiotsuse väljakuulutamisel on Maavalitsusel õigus Leping ühepoolselt üles öelda, teatades sellest PÜTK-ile kirjalikult 3 kuud ette.

V. MUUD TINGIMUSED

16. Kumbki Pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele ilma teise Poole kirjaliku nõusolekuta.

17. Kui PÜTK-i  süül ei tasuta avaliku teenindamise lepingu alusel vedajatele tähtaegselt, vastutab tasumisega viivitamise eest PÜTK.

18. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad Pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kostja asukohajärgses kohtus.

19. Kõik Lepingu muudatused jõustuvad nende allakirjutamisel mõlema Poole poolt või Poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised.

20. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud või muud asjaolud, mille saabumist Pooled Lepingu sõlmimisel ei näinud ette ega võinud ette näha. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud nimetatud asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele.

21. Käesolev Leping on allkirjastatud digitaalselt.

22. Halduslepingut on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul arvates halduslepingu teatavakstegemisest.

23. Haldusleping jõustub kolmandal päeval pärast lepingu sõlmimise teadaande avaldamist Riigi Teatajas vastavalt Riigi Teataja seadusele.

VI. Poolte andmed: