Majandus- ja taristuminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2016-12-13 71 RT I2016-12-16201610116122016010 2017-01-01+02:00 1 2016-12-13 maarus_1_10.02.2010.xsd 116122016010 5 2016-12-15 Maret Mauer 1036997Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Soojus- ja elektrienergia tõhusa koostootmise nõuded 1 Määrus kehtestatakse § 8 lõike 2 alusel. 1 Reguleerimisala Käesolev määrus sätestab soojus- ja elektrienergia tõhusa koostootmise nõuded, primaarenergia säästu arvestamise põhimõtted ning elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise viiteväärtused tõhusa koostootmise määramiseks, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), I ja II lisas esitatud metoodikast. 2 Terminid Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1 elektri- ja soojusenergia suhe – talitlusandmetel põhinev elektri- ja soojusenergia suhe koostootmisrežiimil; 2 eraldi tootmise kasuteguri viiteväärtus – koostootmise asemel eraldi toodetud soojuse ja elektri kasutegur; 3 kasulik soojus – koostootmise protsessis majanduslikult põhjendatud kütte- või jahutusnõudluse rahuldamiseks toodetud soojusenergia; 4 kasutegur – kütuse alumise kütteväärtuse alusel arvutatav kasutegur; 5 koostoodetud elektrienergia – kasuliku soojuse tootmisprotsessis toodetud elektrienergia, mis on mõõdetud generaatori väljundklemmidel; 6 majanduslikult põhjendatud nõudlus – nõudlus, mis ei ületa kütte või jahutuse vajadust ja mille rahuldamiseks võib energia olla turutingimustes toodetud ka teisiti kui koostootmise protsessis; 7 mikrokoostootmisseade – koostootmisseade, mille maksimaalne elektriline võimsus on alla 50 kilovati; 8 summaarne kütuseenergia – elektrienergia, mehaanilise energia ja kasuliku soojuse koostootmiseks aruandlusperioodil kasutatud kütuse alumisel kütteväärtusel põhinev energia; 9 väikekoostootmisseade – koostootmisseade, mille maksimaalne installeeritud elektriline võimsus on alla 1 megavati; 10 üldkasutegur – elektrienergia, mehaanilise energia ja kasuliku soojuse aastatoodangu suhe selle energia tootmiseks kasutatud kütuse energiaga. 3 Üldnõuded 1 Koostootmise tõhususe ja primaarenergia kokkuhoiu arvutamiseks kasutatavad tegurid leitakse normaaltalitluse mõõdetud andmete põhjal, välja arvatud summaarne kütuseenergia, mille väärtus arvutatakse. Käesoleva määruse § 5 lõikes 3 sätestatud elektrienergia ja soojusenergia suhte vaikeväärtusi võib kasutada ainult statistilise aruandluse jaoks. 2 Käesoleva määruse §-s 5 nimetatud aruandlusperiood on üks kuu. 3 Tõhusa koostootmise viiteväärtuseid korrigeeritakse Riigi Ilmateenistuse veebilehel avaldatud välisõhu aasta keskmise temperatuuri ja käesoleva määruse § 7 lõikes 4 esitatud ära hoitud võrgukadude parandustegurite järgi. 4 Koostootmistehnoloogiad Käesolev määrus hõlmab järgmisi koostootmistehnoloogiaid: 1 kombineeritud tsükliga gaasiturbiin koos utilisaatorkatlaga; 2 vasturõhuauruturbiin; 3 vaheltvõttudega auruturbiin; 4 gaasiturbiin koos utilisaatorkatlaga; 5 sisepõlemismootor; 6 mikroturbiin; 7 Stirling-mootor; 8 kütuseelement; 9 aurumootor; 10 orgaanilised Rankine’i ringprotsessid; 11 muu tehnoloogia või tehnoloogiate kombinatsioon, mis vastab koostootmise mõistele. 5 Koostootmise tõhususe nõuded 1 Koostootmine loetakse tõhusaks, kui: 1 käesoleva määruse § 4 punktides 1 ja 3 nimetatud tehnoloogiaid kasutades on aruandlusperioodi üldkasutegur vähemalt 80 protsenti ning käesoleva määruse §-s 6 esitatud valemiga arvutatud primaarenergia sääst vähemalt 10 protsenti; 2 käesoleva määruse § 4 punktides 2 ja 4–8 nimetatud tehnoloogiaid kasutades on aruandlusperioodi üldkasutegur vähemalt 75 protsenti ning käesoleva määruse §-s 6 esitatud valemiga arvutatud primaarenergia sääst vähemalt 10 protsenti; 3 käesoleva määruse § 4 punktides 9–11 nimetatud tehnoloogiaid kasutades on aruandlusperioodi käesoleva määruse §-s 6 esitatud valemiga arvutatud primaarenergia sääst vähemalt 10 protsenti; 4 tootmine väikekoostootmisseadme või mikrokoostootmisseadmega tagab käesoleva määruse §-s 6 esitatud valemiga arvutatud primaarenergia säästu. 2 Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud koostootmisprotsesside üldkasutegur aruandlusperioodi jooksul on väiksem kui 75 protsenti ja sama lõike punktis 1 nimetatud koostootmisprotsesside üldkasutegur aruandlusperioodi jooksul on väiksem kui 80 protsenti või kui elektrienergia on toodetud käesoleva määruse § 4 punktides 9–11 nimetatud tehnoloogiaga, arvutatakse koostootmise protsessis toodetud elektrienergia kogus järgmise valemiga: kus ECHP on soojus- ja elektrienergia koostootmisel toodetud elektrienergia; HCHP on soojus- ja elektrienergia koostootmisel saadava kasuliku soojuse kogus; C on koostootmisel toodetud elektrienergia ja soojusenergia suhe. 3 Koostootmise protsessis toodetud elektrienergia arvutamisel lähtutakse elektri- ja soojusenergia tegelikust suhtest. Kui koostootmisseadme elektri- ja soojusenergia tegelik suhe ei ole teada, võib statistiliseks aruandluseks kasutada järgmisi vaikeväärtusi:
Tootmisseadme tüüp
Elektri- ja soojusenergia
suhe (C)
Kombineeritud tsükli ja soojuse tagastamisega gaasiturbiin
0,95
Vasturõhuauruturbiin
0,45
Vaheltvõtuauru-kondensatsioonturbiin
0,45
Soojuse tagastamisega gaasiturbiin
0,55
Sisepõlemismootor
0,75
]]> 4 Kui osa koostootmisprotsessis kasutatava kütuse energiahulgast muundub kemikaalideks ja läheb taas ringlusse, tuleb see osa kasutatavast kütusest lahutada enne üldkasuteguri arvutust. 6 Primaarenergia sääst Koostootmisel tekkiv primaarenergia sääst arvutatakse järgmise valemiga: kus PES on primaarenergia sääst; CHPHη on kasuliku soojuse kasutegur – viimase 12 kuu kasuliku soojuse toodang jagatud kütuseenergiaga, mis kulus kasuliku soojuse ja elektri koostootmiseks; REFHη on soojuse eraldi tootmise viiteväärtus; CHPEη on koostoodetud elektrienergia kasutegur – koostoodetud elektrienergia viimase 12 kuu kogus jagatud kütuseenergiaga, mis kulus kasuliku soojuse ja elektri koostootmiseks; REFEη on elektrienergia eraldi tootmise viiteväärtus. 7 Soojus- ja elektrienergia eraldi tootmise viiteväärtused 1 Soojus- ja elektrienergia eraldi tootmise viiteväärtuste kasutamisel lähtutakse järgmistest nõuetest: 1 koostootmisseade ja eraldi elektrienergiat tootev seade peavad kasutama sama kütust; 2 koostootmisseadet võrreldakse samal aastal ehitatud tehnoloogiliselt ja majanduslikult parimate elektri ja soojuse tootmise eraldiseisvate seadmetega; 3 üle kümne aasta vanuse koostootmisseadme kasuteguri viiteväärtus võrdsustatakse kümneaastase seadme viiteväärtusega; 4 erinevate kütuste segu korral tuleb koostootmisseadme tõhususe määramiseks kasutada kaalutud keskmisi viiteväärtusi, mis on arvutatud energia tootmiseks tarbitud kütuste energiasisalduste suhte alusel. 2 Viiteväärtused erinevatele kütustele elektrienergia eraldi tootmisel on esitatud käesoleva määruse lisas 1. 3 Käesoleva määruse lisas 1 esitatud viiteväärtused on arvestatud välisõhu aasta keskmisele temperatuurile +15 ºC. Viiteväärtusi korrigeeritakse sõltuvalt välisõhu aasta keskmisest temperatuurist järgmiselt: 1 0,1 protsendipunkti võrra tõhususe vähenemise suunas iga kraadi kohta, mis on kõrgem kui +15 ºC; 2 0,1 protsendipunkti võrra tõhususe suurenemise suunas iga kraadi kohta, mis on madalam kui +15 ºC. 4 Elektrienergia eraldi tootmise viiteväärtuste parandustegurid ära hoitud võrgukadude arvestamiseks on esitatud alltoodud tabelis. Parandustegureid ei kasutata puitkütusel ja biogaasil töötava seadme puhul.
Elektrivõrk
Elektrienergiat
antakse võrku
Elektrienergiat
tarbitakse kohapeal
> 200 kilovolti
1
0,985
100–200 kilovolti
0,985
0,965
0,4–100 kilovolti
0,965
0,925
< 0,400 kilovolti
0,925
0,860
]]> 5 Viiteväärtused erinevatele kütustele soojusenergia eraldi tootmisel on esitatud käesoleva määruse lisas 2. 8 Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56). Majandus- ja taristuminister Kadri Simson Kantsler Merike Saks Lisa 1 Viiteväärtused erinevatele kütustele elektrienergia eraldi tootmisel Lisa 2 Viiteväärtused erinevatele kütustele soojusenergia eraldi tootmisel