Riigikogu seadus terviktekst VereSvereteenistus avaldamine avaldatud 2005-02-09 RT I 2005 13 63 860567 2005-05-01 , osaliselt 01.01.2008. a. RT I 2026-03-17+02:00 2026 13 117032026013 2026-04-01 2027-12-31+02:00 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 117032026013 34 2026-07-11 Maret Mauer 158537 Vereseadus 1 2006-05-31 RT I 2006 27 196 1036528 2006-06-13 2007-02-15 RT I 2007 24 127 12802623 2008-01-01 2007-12-20 RT I 2008 3 22 12909773 2008-09-01 2008-12-17 RT I 2009 5 35 13120899 2009-07-01 2009-09-30 RT I 2009 49 331 13225575 2010-01-01 2010-04-22 RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 2014-02-19 RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 , osaliselt 23.03.2014 2014-06-19 RT I 2014-07-12 1 112072014001 2015-01-01 2014-06-19 RT I 2014-06-29 109 129062014109 2014-07-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused. 2019-02-20 RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 2021-12-15 RT I 2022-01-03 2 103012022002 2022-01-13 2023-02-22 RT I 2023-03-11 9 111032023009 2023-04-01 2024-12-04 RT I 2024-12-18 3 118122024003 2025-01-01 2026-02-25 RT I 2026-03-17 1 117032026001 2026-04-01 1 ÜLDSÄTTED 1 Seaduse reguleerimisala 1 Käesolev seadus kehtestab doonori ja retsipiendi tervise kaitse eesmärgil inimvere (edaspidi veri) käitlemise nõuded ning vere käitlemise korralduse. 2 Seadus reguleerib vere käitlemise rahastamist ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides esitatud nõuete üle riikliku ja haldusjärelevalve teostamist. RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 3 Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. 2 Verepreparaat 1 Verepreparaat on verest valmistatud või toodetud ning nõuetekohaselt pakendatud ja märgistatud ravim, mis sisaldab üht või mitut vere koostisosa. Verepreparaadid on täisveri, verekomponendid ja plasmaderivaadid. Verepreparaatidele kohaldatakse ravimiseadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. 2 Täisveri on verepreparaat, mis sisaldab kõiki vere koostisosi ning verd hüübimatuks muutvat lahust. 3 Verekomponent on verepreparaat, mis on valmistatud täisverest või kogutud otse doonorilt ning mis sisaldab ühe või mitme doonori vere koostisosi. 4 Plasmaderivaat on verepreparaat, mis on tööstuslikult toodetud paljude doonorite vereplasmast ja sisaldab mõnda kindlat vereplasma koostisosa. 5 Vereülekanne käesoleva seaduse tähenduses on raviprotseduur, mille käigus kantakse retsipiendile üle täisverd või verekomponente. 2 VERE KÄITLEMINE 3 Vere käitlemine Vere käitlemine on vere kogumine ning verekomponentide valmistamine, uurimine, säilitamine, väljastamine, kasutamine ja müük. 4 Verekeskus 1 Verekeskuse ülesanne on koguda verd ning valmistada, uurida, säilitada, väljastada ja müüa verekomponente. Verekeskuse eesmärk on tagada, et Eesti tervishoiuteenuse osutajatele oleksid verekomponendid kättesaadavad ööpäev läbi. 2 Verekeskus võib olla eraõiguslik juriidiline isik või valitsusasutuse hallatav riigiasutus, kes tegutseb ravimiseaduse kohaselt väljastatud ravimite tootmise tegevusloa alusel. 5 Verekabinet 1 Verekabineti ülesanne on tellida ja säilitada verekomponente ning väljastada neid haiglasiseselt, teha immunohematoloogilisi uuringuid ning koordineerida ja nõustada vereülekannete raviks kasutamist. 2 Verekabinetil on lubatud koguda verd erakorralistel asjaoludel, kui haiglas ja verekeskuses, kust verekabinet verekomponente tellib, puudub vajalik verevaru ning vereülekande edasilükkamine või tegemata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. 3 Verekabinet on haigla pidaja struktuuriüksus, kes tegutseb haigla pidajale tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt väljastatud tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa alusel. 6 Vere kogumine 1 Verd kogutakse vabatahtlikelt doonoritelt. 2 Verd ei võeta isikult, kes on doonoriks sobivuse hindamiseks tehtavatest uuringutest keeldunud, kelle veri on põetud haiguste või manustatud ravimite tõttu või muul põhjusel vere käitlemiseks kõlbmatu või kui vere loovutamine ohustab isiku tervist. 7 Doonor ja retsipient 1 Doonor on 18–65-aastane teovõimeline isik, kes teiste inimeste ravi otstarbel loovutab vere käitlejale oma verd tasuta. 2 Doonoril on võlaõigusseaduses sätestatud patsiendi õigused ja kohustused. 3 Doonoril on õigus: 1 saada üldist teavet vere käitlemise ja vereülekande kohta; 2 saada teavet vere loovutamisega kaasneda võivatest ohtudest; 3 loobuda vere loovutamisest igal ajal oma soovil; 4 saada teavet oma tervise seisundi, verele teostatud uuringute tulemuste ja loovutatud vere raviks kõlblikkuse kohta; 5 saada tööandjalt vaba aega vere loovutamiseks; RT I 2009 5 35 13120899 2009-07-01 6 isikuandmete salastatusele. 4 Doonoril on kohustus: 1 esitada vere käitlejale oma isikuandmed ja kontaktandmed; 2 avaldada vere käitlejale oma parima arusaama järgi kõik vere loovutamise seisukohast tähtsust omavad andmed ja asjaolud; 3 teavitada vere käitlejat vere loovutamise järgselt teatavaks saanud asjaoludest või vere loovutamise järgselt ilmnenud muutustest oma tervise seisundis, mis võivad mõjutada loovutatud vere ja verekomponentide sobivust raviks; 4 kinnitada oma allkirjaga tema poolt esitatud andmete õigsust. 5 Isiku doonoriks sobivuse kriteeriumid, hindamise tingimused ja korra ning vere loovutamist välistavate või piiravate haiguste ja muude tegurite loetelu kehtestab määrusega. 6 Retsipient käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele tehakse vereülekanne. Retsipiendil on võlaõigusseaduses sätestatud patsiendi õigused ja kohustused. 7 Retsipient võib väljendada oma tahet vereülekande tegemise suhtes, kinnitades seda digitaalallkirjaga tervise infosüsteemi kaudu. RT I 2008 3 22 12909773 2008-09-01 8 Verekomponentide valmistamine 1 Verekeskuse valmistatud verekomponendid peavad olema kvaliteetsed, retsipiendile ohutud ja kliiniliselt tõhusad. 2 Verekeskuse toodangu kvaliteedi eest vastutav isik on verekeskuse juht. 3 Verekeskuse juht tagab: 1 vere käitlemise vastavuse käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele; 2 ravimite tootmise tegevusloa õigeaegse taotlemise ja selles sätestatud nõuete täitmise. 4 Verekeskused ja verekabinetid järgivad oma töös häid tootmistavasid. kehtestab kooskõlas Euroopa Liidus kehtivate heade tootmistavadega verekomponentide valmistamise eeskirja määrusega, milles sätestab verepreparaatide tootmisele, personalile, ruumidele ja seadmetele, dokumentatsioonile, vere kogumisele, uurimisele, verekomponentide valmistamisele, märgistamisele, säilitamisele ja väljastamisele, pretensioonide lahendamisele ja verekomponentide tagasikutsumisele esitatavad nõuded. 5 Verekomponentide kvaliteedi nõuded, verekomponentide kvaliteedi kontrollimise ja mikrobioloogiliste uuringute tingimused ja korra kehtestab määrusega. 9 Vereülekanne 1 Vereülekanne tehakse patsiendi tervise taastamise, tervise seisundi halvenemise ärahoidmise ja haigusest tingitud vaevuste leevendamise eesmärgil. 2 Vereülekande tingimused ja korra kehtestab määrusega. 10 Vere ja verekomponentide kasutamine teadustöös ja kaubanduslikul eesmärgil 1 Doonori verd ja verekomponente võib teadustöös kasutada doonori kirjalikul nõusolekul. 2 Patsiendilt tema enda raviks eemaldatud verd ja verekomponente võib teadustöös või kaubanduslikul eesmärgil kasutada patsiendi kirjalikul nõusolekul. 11 Verepreparaatide immunohematoloogilised uuringud 1 Patsiendi raviks sobivad doonoriverepreparaadid määratakse kindlaks patsiendi vere ja doonori vere immunohematoloogiliste uuringutega. 2 Immunohematoloogiliste uuringute tegemise tingimused ja korra kehtestab määrusega. 12 Verevalvsus 1 Verevalvsus on vere käitlemisel tekkinud ohtlikest kõrvalekalletest ning vereülekande ajal või pärast seda täheldatud rasketest kõrvaltoimetest teavitamise ja nende tekkepõhjuste väljaselgitamise kord. 2 Tervishoiuteenuse osutaja teavitab vereülekandejärgsest raskest kõrvaltoimest verekeskust, kellelt verekomponendid telliti. Vereülekandejärgse nakkushaigusekahtluse ning haiguse diagnoosimise korral toimub teavitamine nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses sätestatud korras. 3 Verekeskus teavitab talle teatavaks saanud vereülekandejärgsest raskest kõrvaltoimest, vere käitlemisel ilmnenud ohtlikust kõrvalekaldest ja verekomponentide tagasikutsumise algatamisest viivitamata kirjalikult Ravimiametit. Verekeskus teavitab vere käitlemisel ilmnenud ohtlikust kõrvalekaldest ja verekomponentide tagasikutsumise algatamisest ka tervishoiuteenuse osutajat, plasmaderivaatide või uudse ravimi tootjat ja haiglaerandi loa omajat, kes verekeskuselt vereplasmat või verekomponente ostis. RT I 2022-01-03 2 103012022002 2022-01-13 4 Ravimiamet koostab igal aastal talle edastatud info alusel koondaruande vere käitlemise ohtlike kõrvalekallete ning raskete kõrvaltoimete kohta ja edastab selle Sotsiaalministeeriumile, verekeskustele ja asjassepuutuvatele tervishoiuteenuse osutajatele. 5 Verevalvsuse ning verekomponentide tagasikutsumise tingimused ja korra kehtestab määrusega. 13 Verepreparaatide ohutus Vere käitlemisel tagatakse verepreparaatide nakkusohutus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse §-s 14 sätestatud korras. 14 Kasutamata verepreparaatide kõrvaldamine Kasutamata jäänud verepreparaate käsitatakse jäätmetena ja preparaadid kõrvaldatakse jäätmeseaduse kohaselt. 15 Riiklik vereteenistuse infosüsteem 1 Vere kvaliteetse käitlemise ja ravi kvaliteedi tagamise eesmärgil on õigus asutada määrusega riiklik vereteenistuse infosüsteem (edaspidi infosüsteem), mille põhimääruses kehtestatakse: 1 infosüsteemi kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötleja ülesanded; RT I 2026-03-17 1 117032026001 2026-04-01 2 kogutavate andmete koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 3 andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4 andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed, kui andmeid saadakse teistest andmekogudest; 5 andmete säilitamise täpsem kord ja tingimused ning säilitustähtajad; 6 muud korraldusküsimused. RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 2 Infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa. RT I 2026-03-17 1 117032026001 2026-04-01 15 1.]]> Vere käitlemise andmete säilitamine Käesoleva seaduse tähenduses tuleb vere käitlemise ohutuse ja verevalvsuse tagamiseks säilitada andmeid alates andmete tekkimisest järgmiselt: 1 vere käitlemise täieliku jälgitavuse tagamiseks vajalikke andmeid 30 aastat; 2 isiku doonoriks sobivuse hindamise käigus kogutud andmeid 15 aastat, välja arvatud vere loovutamise alalise piirangu kehtestamise aluseks olevad andmed, mida säilitatakse kuni kehtiva doonorluse ea lõpuni; 3 doonori immunohematoloogiliste ja nakkusuuringutega seotud andmeid 15 aastat, välja arvatud vere loovutamise alalise piirangu kehtestamise aluseks olevad andmed ja uuringutulemused ning doonori veregrupi ning veregrupisüsteemide fenotüüpide ja molekulaardiagnostika uuringutulemused, mida säilitatakse kuni kehtiva doonorluse ea lõpuni; 4 verekaarti, transfusiooniprotokolli ja transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 4² sätestatud tingimustel ja korras; 5 doonori vereloovutuste kohta peetakse arvestust isiku doonoriks sobivuse ea lõpuni. RT I 2019-03-13 2 113032019002 2019-03-15 3 IMMUNOHEMATOLOOGILISTE UURINGUTE REFERENTLABOR 16 Immunohematoloogiliste uuringute referentlabor Immunohematoloogiliste uuringute referentlabor (edaspidi referentlabor) on labor, kes osutab referentteenust, sealhulgas määrab kliiniliselt olulistes veregruppide süsteemides antigeene ja antikehi ning juhendab metoodiliselt Eestis tegutsevaid teisi selle valdkonna laboreid. Referentlabori eesmärk on tagada immunohematoloogiliste uuringute kvaliteet. 17 Referentlabori ülesanded Referentteenuse osutamisel täidab referentlabor järgmisi ülesandeid: 1 koordineerib, suunab ja kontrollib asjaomaste laborite diagnostikat; 2 määrab kliiniliselt olulistes veregruppide süsteemides antigeene ja antikehi; 3 rakendab rutiindiagnostikat immunohematoloogia valdkonnas; 4 valdab ja rakendab referentmeetodeid; 5 valmistab referentmaterjali ja -paneele; 6 juurutab uusi diagnostikameetodeid ja kogub infot erinevate uute meetodite kohta ning võrdleb neid tõhususe seisukohast; 7 korraldab erialanõustamist ja -õpet ning osaleb teadustöös; 8 osaleb immunohematoloogia valdkonnas tehtud analüüside rahvusvahelises kvaliteedikontrollis. 18 Referentteenuse osutamise korraldamine Referentteenuse osutamist korraldab Terviseamet. Referentteenuse osutamiseks sõlmib Terviseameti peadirektor halduslepingu verekeskusega, millel on käesoleva seaduse nõuetele vastav referentlabor. RT I 2024-12-18 3 118122024003 2025-01-01 4 VERE KÄITLEMISE RAHASTAMINE 19 Vere käitlemise rahastamine 1 Referentlabori tegevuskulud kaetakse Terviseameti eelarvest. RT I 2024-12-18 3 118122024003 2025-01-01 2 Tervishoiuteenuse osutajale hüvitab verekomponentide ostmise kulud Tervisekassa ravikindlustuse seaduse alusel. RT I 2023-03-11 9 111032023009 2023-04-01 5 RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 20 Vere käitlemise üle riikliku ja haldusjärelevalve teostajad RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 1 Järelevalvet vere käitlemise üle teostavad Ravimiamet ja Terviseamet. RT I 2009 49 331 13225575 2010-01-01 2 Ravimiamet kontrollib, kas verd käitlevad verekeskused järgivad käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid. 3 Terviseamet kontrollib, kas verekabinetid järgivad käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid, mida kohaldatakse verekomponentide tellimisele, säilitamisele, haiglasisesele väljastamisele, immunohematoloogilistele uuringutele ja vereülekannete raviks kasutamisele ning erakorralistel asjaoludel vere kogumisele. RT I 2009 49 331 13225575 2010-01-01 20 1.]]> Riikliku järelevalve erimeetmed Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 21 Haldusjärelevalvet teostava ametiisiku õigused ja kohustused RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 1 Haldusjärelevalvet teostaval ametiisikul on oma ülesannete täitmiseks õigus: RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 1 siseneda kontrollitava isiku juuresolekul tema tegevuskohta, seejuures vajadusel ka ette teatamata; 2 tutvuda vere käitlemisega; 3 võtta vajadusel kontrolliks proove ja analüüse; 4 tutvuda vere käitlemist käsitlevate dokumentidega või nende koopiatega ning saada nendest ärakirju; 5 saada kontrollitava isiku juhtorganitelt seletusi; 6 teha kontrollitavale isikule ettepanekuid tegevuse parandamiseks; 7 teha oma pädevuse piires ettekirjutusi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks või muude toimingute tegemiseks. 2 Haldusjärelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostatakse vähemalt kord kahe aasta jooksul. RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 3 Haldusjärelevalvet teostav ametiisik esitab enne tööülesande täitmisele asumist ametitõendi. RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 22 Ettekirjutus Kehtetu - RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 23 Ettekirjutuse vaidlustamine Kehtetu - RT I 2014-03-13 4 113032014004 2014-07-01 6 VASTUTUS Kehtetu - RT I 2014-07-12 1 112072014001 2015-01-01 24 § 24. – 26 § 26. Kehtetud - RT I 2014-07-12 1 112072014001 2015-01-01 7 RAKENDUSSÄTTED 27 Euroopa Komisjoni teavitamine Sotsiaalministeerium peab Euroopa Komisjoni teavitama: 1 vabatahtlikku tasuta doonorlust edendavatest meetmetest iga kolme aasta järel käesoleva seaduse jõustumisest arvates; 2 vere käitlemisega seotud meetmetest, sealhulgas järelevalvemeetmetest 2006. aasta 31. detsembriks ja edaspidi iga kolme aasta järel. 28 Heade tootmistavade rakendamine Verekeskused ja verekabinetid peavad viima vere käitlemise vastavusse käesoleva seaduse § 8 lõike 4 alusel sätestatud nõuetega hiljemalt 2006. aasta 1. jaanuariks. 29 § 29. – 32 § 32. [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 33 Seaduse jõustumine 1 Käesolev seadus jõustub 2005. aasta 1. mail. 2 Käesoleva seaduse §-d 15 ja 24 jõustuvad 2008. aasta 1. jaanuaril. 1  Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2002/98/EÜ, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded ning muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ (EÜT L 033, 08.02.2003, lk 30–40); Euroopa Komisjoni direktiiv 2003/94/EÜ, millega kehtestatakse inimestele mõeldud ravimite ning inimestele mõeldud uuritavate ravimite hea tootmistava põhimõtted ja suunised (EÜT L 262, 14.10.2003, lk 22–26); Euroopa Komisjoni direktiiv 2004/33/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2002/98/EÜ seoses teatavate tehniliste nõuetega vere ja verekomponentide osas (EÜT L 091, 30.03.2004, lk 25–39).