Keskkonnaminister määrus terviktekst avaldamine avaldatud 2006-01-18 RTL 2006 9 167 985195 2006-01-28 5 RT I2026-04-1720265117042026005 2026-04-27 2026-04-14 maarus_1_10.02.2010.xsd 117042026005 12 2026-04-16 Maret Mauer 301125 Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks avaldamine esitatud avaldamiseks 2 2018-12-11 Imre Sobnin Euroopa naaritsa püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri 1 2009-01-21 RTL 2009 11 131 13126723 2009-02-01 2010-03-26 RTL 2010 18 316 13296842 2010-04-12 2018-12-06 RT I 2018-12-14 2 114122018002 2018-12-24 2020-01-20 RT I 2020-01-22 11 122012020011 2020-02-01 2026-04-13 RT I 2026-04-17 2 117042026002 2026-04-27 Määrus kehtestatakse « » § 10 lõike 2 alusel. 1 Kaitse alla võtmise eesmärk Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 «I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu» § 4 lõike 2 punkti 18 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi euroopa naaritsa (Mustela lutreola) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. 2 Euroopa naaritsa püsielupaikade kaitse alla võtmine 1 Euroopa naaritsa püsielupaikadena võetakse kaitse alla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas järgmised vooluveekogud või nende osad koos 50 m laiuse kaldavööndiga veekogu mõlemal kaldal: 1 Suuremõisa jõgi Suuremõisa, Viilupi ja Hellamaa külas; 2 Vaemla jõgi Jõeküla ja Kaasiku külas; 3 Luguse jõgi Luguse, Kleemu, Aadma, Ühtri, Lelu ja Pärnselja külas; 4 Rebasselja jõgi Luguse, Selja ja Nõmme külas; 5 Tulimurru jõgi Luguse ja Selja külas; 6 Jausa jõgi Jausa külas; 7 Vanajõgi Jõesuu ja Kiivera külas; 8 Armijõgi Heiste, Isabella ja Lilbi külas; 9 Pihla jõe 1. lahustükk Koidma, Metsaküla, Heigi ja Pihla külas ning 2. lahustükk Pihla ja Otste külas ning Kõrgessaare alevikus; 10 Kidaste jõgi Kidaste, Malvaste, Mudaste ja Ogandi külas. RT I 2018-12-14 2 114122018002 2018-12-24 2 Euroopa naaritsa püsielupaikade ja nende vööndite piirid on esitatud määruse lisas olevatel kaartidel². 3 Püsielupaiga valitseja «Looduskaitseseaduse» § 21 lõike 1 kohaselt on püsielupaiga valitsejaks Keskkonnaamet. RTL 2009 11 131 13126723 2009-02-01 4 Püsielupaiga kaitsekord 1 Euroopa naaritsa püsielupaiga maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ning majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks, mille moodustab vooluveekogu ja selle veepiirist arvestades 10 m laiune kaldavöönd, välja arvatud Pihla jõe 1. lahustükk, kus sihtkaitsevööndi osaks on 20 m laiune kaldavöönd, ning piiranguvööndiks. RT I 2018-12-14 2 114122018002 2018-12-24 2 Püsielupaigas kehtib «Looduskaitseseadusega» sätestatud kaitsekord selles määruses sätestatud eranditega. 3 Püsielupaigas on lubatud: 1 kalapüük; 2 jahipidamine, välja arvatud surmavate püünisraudade kasutamine maapinnal ja kuni 1 m kõrgusel maapinnast; 3 mootorsõidukitega sõitmine vastavalt «Looduskaitseseaduse» § 37 lõike 3 punktile 6. 4 Püsielupaiga valitseja nõusolekul on lubatud: 1 telkimine ja lõkke tegemine selleks ette valmistatud ja tähistatud kohas; 2 puittaimestiku raie korraga kuni 50 m pikkusel lõigul, kusjuures lagedaks raiutud alade vahele peab jääma vähemalt 10 m pikkune puittaimestikuga kaetud ala. 5 Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal. 6 Sihtkaitsevööndis on lubatud inimeste viibimine, marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine. 7 Püsielupaiga valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1 tee ja tehnovõrgu rajatise püstitamine vooluveekoguga ristisuunas püsielupaigas paikneva kinnistu tarbeks; 2 veerežiimi taastamine euroopa naaritsa elutingimuste säilitamiseks; 3 hooldusraied. 8 Püsielupaiga valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud maaparandussüsteemi hoiutööd järgmistel tingimustel: 1 veekogu ühel kaldal võib raiuda lagedaks korraga kuni 30 m pikkuse lõigu, kusjuures kahe raiutava ala vahele peab puittaimestikku jääma alles vähemalt 10 m pikkuse lõiguna; 2 kui kaldal kasvav puittaimestik segab maaparandustööde läbiviimist, võib veekogu ühel kaldal raiuda lagedaks korraga kuni 50 m pikkuse lõigu; 3 puittaimestiku raiumisel tuleb jätta kasvama eksperdi poolt tähistatud üksikpuud või puude grupid maksimaalselt 50 meetrise vahemaa tagant; 4 setete eemaldamisel eesvoolust ja eesvoolude taastamisel luuakse tingimused veekogu isepuhastusvõime suurenemiseks ning vee-elustiku seisundi paranemiseks; 5 veekogul ei võeta setet ega taastata eesvoole sama aasta jooksul pikemal lõigul kui 2 km. 9 Piiranguvööndis on lubatud: 1 veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine looduskaitse eesmärkidel; 2 puhtpuistute kujundamine; 3 uuendusraie, kusjuures lageraielangi maksimaalne lubatud laius on 30 m ja lank ei tohi paikneda piki kallast; 4 ehitise püstitamine. 1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). RT I 2026-04-17 2 117042026002 2026-04-27 2 «Looduskaitseseaduse» § 53 lõike 2 kohaselt ei avaldata Riigi Teatajas püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). RTL 2010 18 316 13296842 2010-04-12