Rahandusminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2010-12-09 65 RT I2010-12-17+02:002010+02:0012117122010012 2011-01-01 1 2010-12-13 maarus_1_10.02.2010.xsd 117122010012 7 2010-12-15+02:00 Maret Mauer 1000254Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus” meetme „Riigi, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine” rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse „ ” § 12 lõike 4 alusel. 1 Üldsätted 1 Määruse reguleerimisala Määrusega sätestatakse „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 3 lõike 3 alusel ja Euroopa Komisjoni poolt 25. septembril 2007. a heaks kiidetud „Inimressursi arendamise rakenduskava” CCI2007EE051PO001 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus” meetme „Riigi, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine” (edaspidi meede) avatud taotlusvoorude alusel rakendatavateks tegevusteks toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord. 2 Meetme rakendusasutus ja -üksus 1 Meetme rakendusasutus ja rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” § 7 punktile 3 ja § 8 punktile 3 Rahandusministeerium. 2 Meetme rakendusüksuse ülesandeid täidab korraldusasutus. 3 Meetme üldeesmärk ja alameetmed 1 Meetme üldeesmärgiks on riigi, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna ühise haldusvõimekuse suurendamine. 2 Meede jaguneb kolmeks osaks (edaspidi alameede): 1 strateegilise juhtimissuutlikkuse arendamise alameede; 2 valdkondlike uuringute arendamise ja läbiviimise alameede; 3 valitsusvälise analüüsisuutlikkuse kasvatamise alameede. 4 Prioriteetse suuna juhtkomisjon Rahandusminister moodustab rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus” eesmärkide saavutamise jälgimiseks juhtkomisjoni (edaspidi juhtkomisjon) ja kehtestab selle töökorra. 5 Meetme eelarve Meetme eelarve ja alameetmete iga-aastased eelarved kinnitab Rahandusministeerium. 2 Toetuse andmise alused 1 Alameede „Strateegilise juhtimissuutlikkuse arendamine” 6 Alameetme eesmärk ja toetatavad tegevused 1 Alameetme eesmärgiks on parandada riigi poliitikate kujundamise ja elluviimise võimekust, tõsta riigi poliitikate kujundamise ja elluviimisega seotud organisatsioonide strateegilise planeerimise ja juhtimise võimekust ning parandada nende organisatsioonide omavahelist koostööd. 2 Alameetme raames toetatakse järgmisi tegevusi: 1 Vabariigi Valitsuse poliitikate ja vastuvõetud strateegiate elluviimise võimekuse tõstmine; 2 Vabariigi Valitsuse poliitikate kavandamise süsteemi uuendamine ja analüüsivõimekuse tugevdamine; 3 organisatsioonide töökorralduses suuremate, mitmeid organisatsioone puudutavate ning mitme valdkonna poliitikate kujundamise ja elluviimise võimekuse tõstmiseks muudatuste läbiviimine; 4 valitsusasutuste partnerorganisatsioonide koostöövõrgustike arendamine ning koostöö tugevdamine valitsusasutustega; 5 valitsusasutuste üldise kaasamisvõimekuse ning analüüsisuutlikkuse tõstmine; 6 avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks uuenduslike lahenduste väljatöötamine ja juurutamine, vastavate pilootprojektide läbiviimine. 7 Taotlejad ja partnerid 1 Alameetme raames on õigus toetust taotleda: 1 „Vabariigi Valitsuse seaduse” §-s 39 sätestatud valitsusasutustel ja muudel riigi ametiasutustel „Avaliku teenistuse seaduse” § 2 lõike 2 tähenduses; 2 „Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse” §-des 2 ja 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuste liitudel; 3 tööandjate ja töövõtjate esindusorganisatsioonidel; 4 mittetulundusühingute esindusorganisatsioonidel; 5 riigi poolt asutatud sihtasutustel. 2 Taotleja võib projekti tegevustesse kaasata partneri, kes osaleb projekti elluviimises ning kelle osalemine on välja toodud taotluses. Partner panustab projekti rahaliselt. 3 Projekti partneriks võivad olla: 1 lõikes 1 nimetatud taotlejad; 2 kohaliku omavalitsuse üksused; 3 mittetulundusühingud, välja arvatud kohalikud algatusgrupid, keda toetatakse maaelu arengukava ning Kalandusfondi rakenduskava raames kohalike arengukavade ja strateegiliste plaanide koostamisel; 4 sihtasutused; 5 avalik-õiguslikud juriidilised isikud. 4 Taotleja võib projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajaduse korral kaasata lõikes 3 nimetatud muid projektis osalevaid isikuid, kes ei tee projekti raames hüvitamiseks esitatavaid abikõlblikke kulusid. 8 Abikõlblikud kulud 1 Alameetme raames on abikõlblikud: 1 projekti eesmärkidega seotud analüüside ja küsitluste läbiviimisega seotud kulud; 2 personalikulud, sealhulgas ekspertide ja projektijuhtimisega seotud kulud ning nende transpordi ja majutusega seotud kulud määruse § 16 lõikes 5 sätestatud tingimustel; 3 projekti tegevustele järgnevate arendustegevuste ja nendega seotud investeeringute ettevalmistamisega seotud kulud; 4 metoodiliste juhendite ja koolitusmaterjalide väljatöötamisega seotud kulud; 5 seminaride ja koolituste korraldamisega seotud kulud, kuni 15% projekti raames abikõlblike kulude kogusummast, millest toitlustamisega seotud kulud kuni 20 eurot päevas isiku kohta; 6 seminaridel ja konverentsidel osalemisega seotud kulud kuni kahele samal konverentsil või seminaril osalevale projekti elluviimisega seotud isikule korraga; 7 tõlketeenustega seotud kulud; 8 trükiteenustega seotud kulud; 9 teavitamisega seotud kulud; 10 muud projekti elluviimiseks vajalikud kulud. 2 Alameetme raames ei toetata: 1 tegevusi, millele on võimalik riigieelarvest toetust saada tehnilise abi meetmete eesmärkide saavutamiseks; 2 seadmete soetamise ning põhivara kulumiga seotud kulusid; 3 avalike teenistujate töötasu, kui tasustatav töö on seotud avaliku teenistuja ametijuhendijärgsete ülesannetega, välja arvatud töötasu koosseisuvälise ametnikuna teenistusse võetud isikule, kelle ülesandeks on alameetmest toetust saanud projekti juhtimine või selles eksperdina osalemine; 4 teisi tegevusi, mis ei ole otseselt vajalikud ega kooskõlas meetme eesmärkidega. 3 Ühe projekti kohta taotletav toetus peab olema vahemikus 19 173 kuni 255 647 eurot. 2 Alameede „Valdkondlike uuringute arendamine ja läbiviimine” 9 Alameetme eesmärk ja toetatavad tegevusvaldkonnad 1 Alameetme eesmärgiks on: 1 suurendada valitsusasutuste poolt koostatavate ja uuendatavate strateegiliste dokumentide teadmis- ja tõenduspõhisust; 2 teostada riigi poliitika kujundamiseks vajalikke valdkondlikke uuringuid ja analüüse. 2 Alameetme raames on toetatavateks valdkondadeks: 1 hariduspoliitika; 2 teadus- ja arendustegevus ning innovatsioonipoliitika; 3 tervishoid ja rahvatervis; 4 rahvastiku- ja perepoliitika; 5 kultuuripoliitika; 6 ettevõtluspoliitika ja ettevõtluskeskkond; 7 tööturupoliitika, töösuhted ja töökeskkond; 8 kuritegevuse ja õnnetusjuhtude vähendamine; 9 energiatõhusus, taastuvate ja uute energiaallikate kasutamine, energiajulgeolek; 10 keskkonnavaldkonna sidumine teiste poliitikavaldkondadega; 11 maaelu ja regionaalne konkurentsivõime; 12 territoriaalne ja ruumiline planeerimine; 13 fiskaalpoliitika (sealhulgas maksu- ja eelarvepoliitika) ning makromajanduskeskkond. 3 Alameetme raames on toetatavad tegevused: 1 valdkondlike uuringute läbiviimine ja uuringutulemuste avaldamine; 2 valdkondliku poliitika hindamismudelite ja -metoodika väljatöötamine ning piloothindamine. 10 Taotlejad ja partnerid 1 Alameetme raames on õigus toetust taotleda: 1 „Vabariigi Valitsuse seaduse” §-s 39 sätestatud valitsusasutustel ja muudel riigi ametiasutustel „Avaliku teenistuse seaduse” § 2 lõike 2 tähenduses; 2 „Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse” §-des 2 ja 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuste liitudel; 3 tööandjate ja töövõtjate esindusorganisatsioonidel; 4 mittetulundusühingute esindusorganisatsioonidel. 2 Taotleja võib projekti tegevustesse kaasata partneri, kes osaleb projekti elluviimises ning kelle osalemine on välja toodud taotluses. Partner panustab projekti rahaliselt. 3 Projekti partneriks võivad olla: 1 lõikes 1 nimetatud taotlejad; 2 kohaliku omavalitsuse üksused; 3 sihtasutused; 4 mittetulundusühingud, välja arvatud kohalikud algatusgrupid, keda toetatakse maaelu arengukava ning Kalandusfondi rakenduskava raames kohalike arengukavade ja strateegiliste plaanide koostamisel; 5 avalik-õiguslikud juriidilised isikud. 4 Taotleja võib projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajaduse korral kaasata lõikes 3 nimetatud muid projektis osalevaid isikuid, kes ei tee projekti raames hüvitamiseks esitatavaid abikõlblikke kulusid. 11 Abikõlblikud kulud 1 Alameetme raames on abikõlblikud: 1 projekti eesmärkidega seotud uuringu koostamise ja läbiviimisega seotud kulud; 2 personalikulud, sealhulgas ekspertide ja projektijuhtimisega seotud kulud ning nende transpordi ja majutusega seotud kulud määruse § 16 lõikes 5 sätestatud tingimustel; 3 trükiteenustega seotud kulud; 4 tõlketeenustega seotud kulud; 5 teavitamisega seotud kulud; 6 muud projekti elluviimiseks vajalikud kulud. 2 Alameetme raames ei toetata: 1 tegevusi, millele on võimalik riigieelarvest toetust saada tehnilise abi meetmete eesmärkide saavutamiseks; 2 seadmete soetamise ning põhivara kulumiga seotud kulusid; 3 avalike teenistujate töötasu, kui tasustatav töö on seotud avaliku teenistuja ametijuhendijärgsete ülesannetega, välja arvatud töötasu koosseisuvälise ametnikuna teenistusse võetud isikule, kelle ülesandeks on alameetmest toetust saanud projekti juhtimine või selles eksperdina osalemine; 4 kohalikku piirkonda puudutavate uuringute teostamine, mille tegevused on abikõlblikud Eesti maaelu arengukava LEADER meetme raames; 5 teisi tegevusi, mis ei ole otseselt vajalikud ega kooskõlas meetme eesmärkidega. 3 Ühe projekti kohta taotletav toetus peab olema vahemikus 12 782 kuni 191 735 eurot. 3 Alameede „Valitsusvälise analüüsisuutlikkuse kasvatamine” 12 Alameetme eesmärk ja toetatavad uurimisvaldkonnad 1 Alameetme eesmärgiks on tõsta noorteadlaste huvi ja võimekust analüüsida riigi jaoks olulisi poliitikavaldkondi. 2 Alameetme raames on toetatavateks uurimisvaldkondadeks: 1 hariduspoliitika; 2 teadus- ja arendustegevus ning innovatsioonipoliitika; 3 tervishoid ja rahvatervis; 4 rahvastiku- ja perepoliitika, integratsioonipoliitika; 5 kultuuripoliitika; 6 ettevõtluspoliitika ja ettevõtluskeskkond; 7 tööturupoliitika, töösuhted ja töökeskkond; 8 kuritegevuse ja õnnetusjuhtude vähendamine; 9 energiatõhusus, taastuvate ja uute energiaallikate kasutamine, energiajulgeolek; 10 keskkonnavaldkonna sidumine teiste poliitikavaldkondadega; 11 maaelu ja regionaalne konkurentsivõime; 12 territoriaalne ja ruumiline planeerimine; 13 avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine; 14 fiskaalpoliitika (sealhulgas maksu- ja eelarvepoliitika) ning makromajanduskeskkond. 3 Rahandusminister kehtestab lõikes 2 nimetatud valdkondade piires toetatavate uurimisteemade täpsema loetelu. 4 Ettepanekud lõikes 2 loetletud valdkondade täpsemate uurimisteemade kohta esitavad rahandusministrile § 22 lõikes 1 nimetatud töörühmad. 13 Taotlejad 1 Alameetme raames on õigus toetust taotleda järgmistel isikutel: 1 doktorandid, kelle õpitava õppekava alusel antav diplom on riiklikult tunnustatud; 2 doktorikraadiga noorteadlased, kelle vanus ei ole eeltaotluse esitamise hetkel üle 35 aasta või kellel on doktorikraadi kaitsmisest möödas vähem kui 5 aastat. 2 Taotleja võib projekti edukaks teostamiseks kaasata kaastaotlejaid või partnereid. Projekti partner või kaastaotleja kinnitab osalemist projektis kinnituskirjaga. 3 Projekti kaastaotlejaks võib olla lõikes 1 nimetatud isik. Projekti partneriks võivad olla teadus- ja uurimisasutused ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused. 14 Abikõlblikud kulud 1 Alameetme raames on abikõlblikud järgmised uurimistööde teostamiseks vajalikud kulud: 1 raamatukogude ja uurimisvaldkonnaga seotud asutuste külastamisega seotud kulud; 2 valdkondlike ekspertidega kohtumiste ning seminaridel ja konverentsidel osalemisega seotud kulud; 3 uuringu ettevalmistamise, läbiviimisega ning keeletoimetamisega seotud kulud; 4 juurdepääsud andmebaasidele ja erialasele ajakirjandusele juhul, kui ülikoolidel vastav juurdepääsuõigus puudub; 5 uurimistöö eesmärkidega seotud erialakirjanduse tellimise kulud juhul, kui Eesti avalikes raamatukogudes ei ole vastav kirjandus kättesaadav; 6 võõrkeelsete allikate eesti keelde tõlkimise kulud; 7 uurimistöö avaldamise ja uurimistulemuste levitamise kulud; 8 elamistoetusega seotud kulud. Elamistoetusega seotud kulud välisriigis viibimise ajal hüvitatakse toetuse saajale tagantjärele vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud standardiseeritud ühikuhinna alusel kuni 32 eurot päeva kohta. Elamistoetuse määra tuleb vähendada 70 protsenti, kui välisriigis viibimise ajal on tagatud tasuta toitlustamine (lõuna- ja õhtusöök). Elamistoetuse määra tuleb vähendada 50 protsenti, kui välisriigis viibimise ajal on tagatud osaline tasuta toitlustamine (ainult lõuna- või õhtusöök). Toetuse saaja välisriigis viibimise aeg peab olema dokumentaalselt tõestatud; 9 muud projekti elluviimiseks vajalikud kulud. 2 Alameetme raames ei toetata: 1 seadmete soetamise ning põhivara kulumiga seotud kulusid; 2 avalike teenistujate töötasu, kui tasustatav töö on seotud avaliku teenistuja ametijuhendijärgsete ülesannetega; 3 uurimistööks mittevajaliku või Eesti avalikes raamatukogudes kättesaadava kirjanduse ja perioodiliste väljaannete tellimise ja ostmisega seotud kulusid; 4 uurimistööks mittevajaliku materjali tõlkimisega seotud kulusid; 5 teisi tegevusi, mis ei ole otseselt vajalikud ega kooskõlas uurimistöö eesmärkidega. 3 Taotletav toetus ühe projekti kohta peab üksiktaotleja puhul olema vahemikus 2556 kuni 12 783 eurot ning mitme isiku ühistaotluse puhul 2556 kuni 19 174 eurot. 4 Muud projektide abikõlblikkuse alused ning toetuse ja omafinantseeringu määr 15 Projekti abikõlblikkuse periood 1 Alameetmete raames toetatava projekti tegevused tuleb ellu viia 36 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast arvates. 2 Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev on taotluse rahuldamise otsuse kuupäev või taotluse rahuldamise otsuses märgitud muu kuupäev. 3 Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtpäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2015. a. 4 Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul, kui kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil. 5 Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist ja lõpparuande kinnitamist. 16 Muud projekti abikõlblikkuse alused 1 Abikõlblikud kulud peavad olema projekti elluviimisega otseselt seotud, põhjendatud, mõistlikud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud ning tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil. 2 Käibemaks on projekti raames abikõlblik, kui on võimalik näidata, et toetuse saaja on lõpptarbija, kellel vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole õigust projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning temale ei hüvitata käibemaksu muul moel. 3 Projekti raames on abikõlblikud teavitamisega seotud kulud vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 25 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele. 4 Erisoodustusena käsitatavad majutus- ja sõidukulud ning erisoodustuselt tasutav maks „Tulumaksuseaduse” § 48 lõike 4 mõistes ei ole abikõlblikud kulud. 5 Lähetusega seotud majutuskulud ja päevaraha maksmise määr peavad vastama „Töölepingu seaduse” § 40 lõike 3 alusel kehtestatud määrusele ning „Avaliku teenistuse seaduse” § 40 lõike 1 ja § 43 lõike 3 alusel kehtestatud määrusele, samuti lähetava asutuse sisekorraeeskirjale. 6 Isikliku sõiduauto kasutamise kulu hüvitatakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele, kuid mitte suuremas summas kui 0,3 eurot kilomeetri kohta. 7 Projekti administreerimisega seotud personalikulud hüvitatakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele. 8 Projekti administreerimine on: 1 projekti tegevuste ning ajakava planeerimine ja koordineerimine; 2 projekti eelarve koostamine ja muutmine; 3 projektiga seotud hangete ettevalmistamine ja läbiviimine; 4 projekti raames lepingute koostamine ja sõlmimine; 5 projekti raamatupidamine; 6 projektiga seotud pangaülekannete tegemine; 7 projekti aruandlus, sealhulgas väljamakse taotluste ja aruannete koostamine, esitamine ja menetlemine. 9 Kulud, mille hüvitamist käesolev määrus ei reguleeri, hüvitatakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele. 17 Toetuse ning omafinantseeringu määr 1 Eraldatav toetus koos omafinantseeringuga peab tagama projekti abikõlblike kulude katmise. Toetuse ja omafinantseeringuna saab kajastada ainult abikõlblikke kulusid. 2 Eraldatav toetus võib moodustada: 1 strateegilise juhtimissuutlikkuse arendamise alameetme raames maksimaalselt 90% projekti abikõlblikust kogumaksumusest; 2 valdkondlike uuringute arendamise ja läbiviimise alameetme raames maksimaalselt 90% projekti abikõlblikust kogumaksumusest; 3 valitsusvälise analüüsisuutlikkuse kasvatamise alameetme raames kuni 100% projekti abikõlblikust kogumaksumusest. 3 Toetuse saaja või projekti partneri omafinantseering projekti peab: 1 strateegilise juhtimissuutlikkuse arendamise alameetme raames moodustama vähemalt 10% projekti abikõlblikust kogumaksumusest; 2 valdkondlike uuringute arendamise ja läbiviimise alameetme raames moodustama vähemalt 10% projekti abikõlblikust kogumaksumusest. 4 Omafinantseeringuks loetakse toetuse saaja või partneri abikõlblikku rahalist panust projekti. Omafinantseeringuna ei saa kajastada mitterahalist sissemakset. 5 Partneri või kaastaotleja abikõlblik rahaline panus peab olema eraldatud sihtotstarbeliselt projekti elluviimiseks. 6 Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu institutsioonidelt või fondidelt saadud tagastamatut abi. 7 Toetuse määr ja toetuse maksimumsumma sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses. 3 Taotlejale esitatavad nõuded, toetuse taotlemine, taotluse menetlemine ja hindamine 18 Taotlejale esitatavad nõuded ja taotleja kohustused 1 Taotlejale esitatavad nõuded on sätestatud struktuuritoetuse seaduse § 14 lõikes 1. 2 Taotleja on kohustatud: 1 järgima struktuuritoetuse seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud tingimusi; 2 arvestama, et residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht „Maksukorralduse seaduse” tähenduses on Eestis; 3 arvestama, et ta ei tohi olla seotud isik töövõtja juriidilise isikuga vastavalt „Tulumaksuseaduse” §-le 8 ega omada isiklikku huvi; 4 võtma kõigi kulutuste korral suuremas summas kui 3196 eurot käibemaksuta vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist omavahel sõltumatutelt pakkujatelt. Kui kolmelt sõltumatult pakkujalt ei ole võimalik võrreldavat hinnapakkumist saada või projekti teostamiseks on valitud kalleim pakkumine, lisab toetuse saaja taotlusele selgituse. 19 Toetuse taotlemine 1 Toetuse taotlemine toimub kahes etapis: 1 eeltaotluse alusel projekti hindamine § 22 lõikes 1 nimetatud töörühmade poolt; 2 taotluse alusel. 2 Taotleja esitab Rahandusministeeriumile käesoleva määruse lisas 1 toodud vormi kohase eeltaotluse. 20 Nõuded eeltaotlusele ja taotlusele 1 Eeltaotluse ja taotluse kõik taotlejale kohalduvad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud, eeltaotlusest ja taotlusest peab selguma projekti eesmärk, tegevus, milleks toetust taotletakse peab vastama meetme eesmärkidele ning olema kooskõlas määruse 2. peatükis loetletud toetatavate tegevustega. 2 Eeltaotlus ja taotlus peavad olema allkirjastatud taotleja või taotleja esindaja poolt. Digitaalallkirja kasutatakse „Digitaalallkirja seaduses” ja teistes õigusaktides sätestatud korras. 3 Eeltaotluses ja taotluses planeeritud tegevused ei tohi olla saanud toetust struktuurifondidest või teistest samalaadsetest fondidest, sealhulgas riigieelarvest. Taotleja esitab sellekohase kinnituse taotlusvormis. 4 Juhul kui taotleja taotleb projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal toetust mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, siis esitab taotleja sellekohase teabe taotlusvormis. 5 Toetuse kasutamise tegevuste ajakava peab olema reaalselt teostatav ja seotud taotluses esitatud finantsplaaniga. Projekti tegevused peavad olema teostatavad taotluses märgitud aja jooksul ja käesolevas määruses sätestatud abikõlblikkuse perioodil. 6 Taotluses esitatud projekti eelarve kulud peavad olema otseselt seotud projekti eesmärkidega. 7 Eeltaotluses ja taotluses planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega. 8 Eeltaotluses ja taotluses esitatu peab vastama struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud nõuetele. 9 Taotleja esitab Rahandusministeeriumile käesoleva määruse lisas 2 või 3 toodud vormi kohase taotluse hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul alates § 22 lõikes 1 nimetatud töörühmadelt hinnangu saamisest. 21 Üldised nõuded taotlemisele ja taotluste menetlemisele 1 Taotlusvooru väljakuulutamise korraldab rakendusüksus. Informatsioon eeltaotluse esitamise tähtaja kohta avaldatakse vähemalt 30 kalendripäeva enne eeltaotluste esitamise tähtpäeva ühes üleriigilises päevalehes ja veebilehel www.avalikteenistus.ee. 2 Vormikohased eeltaotlused ja taotlused esitatakse kirjalikult paberkandjal ja elektrooniliselt või ainult elektrooniliselt hiljemalt eeltaotluste ja taotluste esitamise tähtpäevaks Rahandusministeeriumile taotlusvooru kuulutuses või teavituskirjas nimetatud posti- või elektronposti aadressil. Taotleja vastutab paberkandjal esitatud ja elektroonilise taotluse samasuse eest. 3 Taotluse menetlemine rakendusüksuses koosneb eeltaotluse ja taotluse registreerimisest, läbivaatamisest või läbivaatamata taotluse tagastamisest, eeltaotluse hindamisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest ning mittevastavaks tunnistatud taotleja või taotluse korral mittevastavaks tunnistamise otsuse edastamisest toetuse taotlejale. 4 Eeltaotluse või taotluse esitamise kuupäevaks loetakse eeltaotluse või taotluse Rahandusministeeriumisse saabumise kuupäev. Pärast tähtpäeva Rahandusministeeriumisse saabunud eeltaotlus või taotlus loetakse õigeaegselt esitatuks juhul, kui paberkandjal esitatud eeltaotluse või taotluse postitempli kuupäevaks on taotluste esitamise tähtpäev. 5 Eeltaotlus ja taotlus vaadatakse Rahandusministeeriumis viivitamata läbi. Kui taotluse või eeltaotluse läbivaatamisel avastatakse ebatäpsusi, teavitab Rahandusministeerium sellest kohe taotlejat ja määrab talle puuduste kõrvaldamise tähtaja, eeltaotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks kuni 6 kalendripäeva ja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 kalendripäeva. 22 Eeltaotluse hindamine 1 Eeltaotlustena esitatud projektide vajalikkust ja seotust Vabariigi Valitsuse töö peamiste prioriteetidega hindavad kaks riigisekretäri poolt moodustatud ministeeriumidevahelist töörühma: 1 Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava elluviimise töörühm; 2 Eesti säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21” arengukava täiendamise ja elluviimise koordineerimise töörühm. 2 Töörühmad kujundavad esitatud eeltaotluste osas oma seisukoha vastavalt järgmistele hindamiskriteeriumidele: 1 projekti tegevuste vastavus meetme ja alameetme eesmärkidele; 2 projekti seos valitsuse poliitikate ja peamiste prioriteetidega; 3 projekti teostatavus ja metoodikate asjakohasus; 4 majanduslik efektiivsus, tegevuste ja nende hinnangulise maksumuse ratsionaalsus; 5 projekti tegevuste või uuringu uudsus Eestis või avalikus sektoris; 6 projekti tulemuste jätkusuutlikkus. 3 Töörühmad annavad iga hindamiskriteeriumi osas projektile kas negatiivse või positiivse hinnangu ning hindamiskriteeriumidele vastava eeltaotluse osas teeb töörühm taotlejale ettepaneku esitada eeltaotluse ja töörühma kommentaaride põhjal taotlus Rahandusministeeriumile. 4 Töörühmade otsustusprotsess, valiku tegemisel olulised argumendid ja vastavus hindamiskriteeriumidele protokollitakse. Töörühmade heakskiitu mitte saanud eeltaotluste esitajatele saadetakse töörühmade koosoleku protokolli väljavõte ning eeltaotlust edasi ei menetleta. 5 Eeltaotluste töörühmades hindamise juurde kutsutakse vähemalt kolm valitsusväliste organisatsioonide esindajat, lähtudes Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise tegevuskavade elluviimiseks ja täitmise hindamiseks ning kodanikuühiskonna ja riigi koostöö arendamiseks moodustatud valitsuskomisjoni ettepanekutest. 6 Kui töörühma liige on hinnatava projektiga seotud, deklareerib ta suuliselt oma seotust projektiga, see protokollitakse ning töörühma liige taandatakse projekti otsustusprotsessist. 23 Taotluse hindamine 1 Meetme rakendusüksus hindab taotleja, taotluse, taotluses kirjeldatud eesmärkide ja tegevuste ning kavandatud eelarve vastavust meetme tingimustele ja § 22 lõikes 1 nimetatud töörühmade heakskiidu saanud eeltaotlusele. 2 Vajaduse korral võib Rahandusministeerium taotluse hindamisele täiendavalt kaasata taotlejate ja taotluse sisuga otseselt mitteseotud eksperte, kes kuuluvad § 22 lõikes 1 nimetatud töörühma ning kes teevad rakendusüksusele ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Ekspertide eriarvamuse korral võib rakendusüksus täiendavalt kaasata hindamisele eksperte. 3 Meetme tingimustele vastav ning § 22 lõikes 1 nimetatud töörühmade poolt heakskiidu saanud eeltaotlusega kooskõlas olev taotlus esitatakse rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuse tegemiseks. 4 Meetme tingimustele mittevastav või § 22 lõikes 1 nimetatud töörühmade poolt heakskiidu saanud eeltaotlusega mitte kooskõlas olev taotlus esitatakse rakendusüksusele taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemiseks. 24 Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine 1 Rahuldatakse taotlused, mis vastavad käesolevas määruses taotleja, taotluse ning projekti raames kavandatavate tegevuste suhtes ettenähtud tingimustele ning mille rahastamise summa ei ületa vastava alameetme rahastamise eelarvet. 2 Rahandusministeerium teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 45 kalendripäeva jooksul lisa 2 või 3 kohase taotluse laekumise päevast arvates. 3 Lõikes 2 nimetatud otsusest teatab Rahandusministeerium taotlejale kirjalikult 5 kalendripäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. 4 Taotleja kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks või soovi toetusest loobuda kirjalikult (edaspidi kinnituskiri) Rahandusministeeriumile 14 kalendripäeva jooksul pärast teate saamist ning esitab koos kinnituskirjaga väljamaksete prognoosi. 25 Taotluse rahuldamise otsus Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1 otsuse tegija; 2 otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3 otsuse tegemise alused; 4 toetuse saaja; 5 toetatava projekti nimetus; 6 toetuse määr ja maksimumsumma eurodes ning selle osakaal projekti abikõlblikust kogumaksumusest; 7 projekti kulude ja tegevuste abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev; 8 toetuse väljamaksete tegemise tingimused; 9 viited õigusaktidele, millega sätestatakse toetuse saaja kohustused ja toetuse tagasinõudmise alused. 26 Toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1 otsuse tegija; 2 otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3 otsuse tegemise alused; 4 toetuse taotleja nimi; 5 selle projekti nimetus, millele toetust taotleti. 27 Taotluse rahuldamise otsuse muutmise ning otsuse kehtetuks tunnistamise alused ja kord 1 Toetuse saaja on kohustatud taotlema Rahandusministeeriumilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui: 1 ta soovib muuta projekti abikõlblikkuse algus- või lõppkuupäeva; 2 esineb struktuuritoetuse seaduse § 18 lõikes 3 muu nimetatud asjaolu. 2 Toetuse saaja on kohustatud Rahandusministeeriumit viivitamata teavitama, kui muudetakse projekti tegevusi ja tegevuste aegu või projekti eelarves konkreetsele kulureale ettenähtud kulurea mahtu teise kulurea mahu arvelt rohkem kui 20% projekti mahust kumulatiivselt või muutuvad kontaktandmed. 3 Toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse rahuldamisest võib keelduda, kui muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega, otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpule viia § 15 lõikes 3 sätestatud tähtajaks või otsuse muutmist ei võimalda alameetme eelarve. 4 Rahandusministeerium otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 21 kalendripäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. 5 Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistata kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 18 lõikes 6 sätestatud alustel. 6 Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Rahandusministeerium 30 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks olevate asjaolude ilmnemise päevast arvates. 28 Vabanenud vahendite kasutamine Projekti eelarve muutmise või projekti teostamisest loobumise tõttu vabanenud summad lisatakse järgmises taotlusvoorus jagatavale toetusele. 4 Toetuse väljamaksete tegemise tingimused ja kord 29 Toetuse väljamaksete tegemise tingimused ja kord 1 Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras ja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud erisusi. Üldjuhul makstakse toetus välja toetuse saaja või partneri eelnevalt tasutud kuludokumentide alusel. Riigiasutusest toetuse saajale võimaldatakse ettemakset struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras ja tingimustel. Alameetmete raames on rakendusüksusel kaalutlusõiguse alusel õigus teha väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel. 1 1)]]> Tulenevalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikest 4⁵ võib põhjendatud juhtudel toetuse saajale teha ettemakse. Toetus makstakse välja enne kohustuse tekkimist iga-aastases riigieelarves sätestatud piirmäärade ulatuses: 1 riigiasutusele; 2 mittetulundusühingust või sihtasutusest toetuse saajale, kui ettemakse tagamiseks on tõendatud pangagarantii olemasolu; 3 kohaliku omavalitsuse asutusele või „Riigivaraseaduse” § 3 lõike 1 punkti 7 mõistes riigi asutatud sihtasutusest toetuse saajale. 2 Väljamakse tegemiseks esitab toetuse saaja väljamakse taotluse. Väljamakse taotlusele lisab toetuse saaja kuludokumentide ja tasumist tõendavate kuludokumentide kinnitatud koopiad. Kui projekti raames hüvitatakse kaudset personalikulu, deklareerib toetuse saaja iga väljamakse taotlusega proportsionaalselt vastavalt määruse § 16 lõikes 7 toodud määradele kaudsete kulude summa projekti otsekuludest. 3 Rakendusüksus kontrollib toetuse saaja esitatud väljamakse taotlust, kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiaid ning toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavust ja kulude abikõlblikkust ning teeb toetuse väljamakse või keeldub sellest. 4 Kui toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus on korrektselt täidetud ning kulud on abikõlblikud ja vastavuses taotluse rahuldamise otsusega, sisestab rakendusüksus väljamakse taotluse struktuuritoetuse registrisse üldjuhul 14 tööpäeva jooksul väljamakse taotluse Rahandusministeeriumisse saabumise päevast arvates ja teeb väljamakse. 5 Kui toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus on puudulik, teavitab Rahandusministeerium sellest toetuse saajat viivitamata. Väljamakse taotluse menetluse aeg pikeneb puuduste kõrvaldamise aja võrra. Oluliste puuduste ilmnemisel esitab toetuse saaja uue väljamakse taotluse. 6 Viimane väljamakse taotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist ning peab moodustama vähemalt 10% taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summast. 5 Toetuse saaja kohustused 30 Toetuse saaja kohustused 1 Toetuse saaja on kohustatud: 1 vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud küsimustele; 2 tagama ettenähtud omafinantseeringu; 3 teostama taotluses sisalduva projekti vastavalt taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadele ja tingimustele; 4 kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega; 5 esitama nõutud informatsiooni ja aruanded Rahandusministeeriumile tähtaegselt; 6 eristama selgelt oma raamatupidamises ja tagama, et partner eristaks oma raamatupidamises, toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 7 vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 5 säilitama taotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni 31. detsembrini 2025. a; 8 võimaldama korraldusasutusel ja makseasutusel teostada kuludokumentide auditit ja muid järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja ja projektis osaleva isiku ruumides, mis on seotud toetuse kasutamisega vastavalt struktuuritoetuse seaduse sätetele; 9 andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nende nõudmisest arvates; 10 võimaldama auditi või järelevalvetoimingute tegemist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja, partneri või teiste projektis osalevate isikute ruumides ja territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega; 11 osutama auditi ja järelevalve läbiviimiseks igakülgset abi; 12 järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel „Riigihangete seaduses” sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija „Riigihangete seaduse” § 10 tähenduses; 13 esitama pakkujate paljususe korral üleskutse vähemalt kolmele sõltumatule pakkujale kolme võrreldava pakkumise saamiseks kõigi kulutuste korral suuremas summas kui 3196 eurot käibemaksuta, kui toetuse saajale ei kohaldu riigihangete seadus; 14 näitama, et tegemist on struktuuritoetuse abil elluviidava projektiga, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat ja teavitustegevusi; 15 viivitamata kirjalikult informeerima Rahandusministeeriumi kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas informeerima oma nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eespool nimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 16 viivitamata kirjalikult informeerima Rahandusministeeriumi projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 17 projekti raames tulu teenimisel järgima struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud määrust; 18 toetuse tagasi maksma, kui Rahandusministeerium on teinud tagasinõude otsuse; 19 võimaldama avalikustada töö tulemused. 2 Olulist informatsiooni on toetuse saaja kohustatud esitama Rahandusministeeriumile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 6 Korraldusasutuse kohustused ja õigused 31 Korraldusasutuse kohustused rakendusüksuse ülesannetes Korraldusasutus on kohustatud: 1 tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel; 2 nõustama toetuse saajaid; 3 korraldama toetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 25; 4 säilitama taotluse ja projektide teostamisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a. 32 Korraldusasutuse õigused rakendusüksuse ülesannetes Korraldusasutusel on õigus: 1 teostada järelevalvetoiminguid või auditit toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide ning teostatud tööde osas; 2 nõuda taotluses sisaldunud projekti tegevuste ja kulutuste kohta täiendavate asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist; 3 keelduda toetuse väljamaksmisest täielikult või osaliselt, kui toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude katteks; 4 tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks kooskõlas struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatuga; 5 nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi kooskõlas struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatuga. 7 Toetuse kasutamise seire 33 Seirearuannete esitamine Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta seirearuanded vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 lõike 4 alusel kehtestatud korrale. 8 Rakendussätted 34 Määruse rakendamine Käesolev määrus kohaldub ka toetuse saajatele, kelle suhtes on tehtud taotluse rahuldamise otsus Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2008. a määruse nr 19 „Prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus” meetme „Riigi, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine” rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord” alusel. 35 Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011. a. Minister Jürgen Ligi Kantsler Tea Varrak Lisa 1 Eeltaotluse vorm A Lisa 2 Alameetmete „Strateegilise juhtimissuutlikkuse arendamine" ja „Valdkondlike uuringute arendamine ja läbiviimine" taotlusvorm A Lisa 3 Alameetme „Valitsusvälise analüüsisuutlikkuse kasvatamine" taotlusvorm A