Vabariigi Valitsus määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2024-12-12 80 RT I2024-12-172024341171220240342024-12-20+02:002024-12-31+02:00 1 2024-12-13 maarus_1_10.02.2010.xsd 117122024034 6 2024-12-28 Maret Mauer 1060070Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks vajalike andmete loetelu, analüüsi koostamise nõuded ja kord ning andmeid esitavate asutuste loetelu 1 Määrus kehtestatakse § 9¹ lõike 7 alusel. 1 Üleriigiline riskianalüüs ja selle koostamise kord 1 Üleriigiline riskianalüüs (edaspidi riskianalüüs) on dokument, milles kirjeldatakse ja analüüsitakse üleriigilisi hädaolukordi või muid sarnaseid olukordi põhjustada võivaid ohte. 2 Riskianalüüsi koostamist juhib Riigikantselei, kes koordineerib ohte hindavate ja andmeid esitavate asutuste (edaspidi ka vastutavad asutused) koostööd, koostab koostöös ministeeriumidega riskianalüüsi lähtekohad, annab vastutavatele asutustele neist lähtuvalt suuniseid ning koondab esitatud andmed riskianalüüsi. 3 Vastutavad asutused tuvastavad ja analüüsivad ohte ja hindavad riske §-des 4 ja 5 sätestatud ulatuses, kaasates vajaduse korral asutusi ning isikuid, kellel on selleks vajalik teave, ning esitavad riskianalüüsi aluseks olevad andmed Riigikantseleile. 4 Riigikantselei hindab vähemalt üks kord aastas riskianalüüsi ajakohasust ja vajaduse korral algatab selle muutmise. 5 Uus riskianalüüs koostatakse vähemalt iga nelja aasta järel. 2 Riskianalüüsi koostamise nõuded Riskianalüüs peab sisaldama vähemalt järgmist: 1 tuvastatud ja analüüsitud ohtude loetelu ja kirjeldus; 2 riskide ja mõju analüüs; 3 ohtude ristsõltuvuse analüüs; 4 suundumuste ja muutuste prognoos; 5 kokkuvõte. 3 Riskianalüüsi avalikustamine Riskianalüüsist koostatakse juurdepääsupiiranguta osa, mille eesmärk on suurendada ühiskonna teadlikkust ähvardavatest ohtudest ning võimalikest hädaolukordadest ja muudest sarnastest olukordadest. Riigikantselei esitab riskianalüüsi juurdepääsupiiranguta osa § 4 lõikes 1 ja §-s 5 loetletud vastutavatele asutustele arvamuse avaldamiseks ning avaldab selle oma veebilehel. 4 Ohud ja vastutavate asutuste loetelu 1 Ohud ja nende hindamise eest vastutavad asutused on järgmised: 1 sõjaline oht – Riigikantselei koostöös asjaomaste täidesaatva riigivõimu asutustega, kes esitavad teabe Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus” § 3 lõike 1 punktis 5 sätestatud ülesande täitmiseks; 2 põhiseaduslikku korda ja riigi julgeolekut ähvardavad riigisisesed ja piiriülesed ohud, sealhulgas terrorismioht – Riigikantselei koostöös asjaomaste täidesaatva riigivõimu asutustega, kes esitavad teabe Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus” § 3 lõike 1 punktis 5 sätestatud ülesande täitmiseks; 3 klimaatilised ohud – Kliimaministeerium ja Siseministeerium; 4 inimese tervist mõjutavad ohud, sealhulgas epideemia, pandeemia, mürgistuse ja muu sarnane oht – Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium; 5 loomataudi oht – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; 6 ehitiste ja seadmetega seotud või nendest tulenevate õnnetuste, sealhulgas põlengu, varingu, plahvatuse ja muu sarnase sündmuse oht – Siseministeerium, Kliimaministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 7 ohtlike ainete käitlemisel tekkivate õnnetuste ja kiirgusõnnetuste oht – Kliimaministeerium, Siseministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 8 küberohud – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium ja Siseministeerium; 9 sotsiaal-majanduslikud ohud – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium ning Eesti Pank; 10 massilise sisserände oht – Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. 2 Riskianalüüsi koostamisel võetakse arvesse kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüsides hinnatud ohte ja analüüsitud riske. 5 Valdkonnad ja alamvaldkonnad, milles ohte analüüsitakse ja riske hinnatakse, ning selle eest vastutavad asutused Valdkonnad ja alamvaldkonnad, milles analüüsitakse ohte, hinnatakse riske ja selgitatakse välja ristsõltuvused, ning selle eest vastutavad asutused on järgmised: 1 energeetika, sealhulgas elekter, kaugküte ja -jahutus, nafta, gaas, vesinik – Kliimaministeerium; 2 transport, sealhulgas lennu-, raudtee-, vee-, maantee- ja ühistransport – Kliimaministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; 3 pangandus ja finantsturutaristu – Eesti Pank, Rahandusministeerium ja Finantsinspektsioon; 4 tervis – Sotsiaalministeerium; 5 joogivesi – Sotsiaalministeerium ja Kliimaministeerium; 6 reovesi – Kliimaministeerium; 7 digitaristu – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium ja Siseministeerium; 8 keskvalitsus – Riigikantselei ja ministeeriumid; 9 kosmos – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 10 toiduainete tootmine, töötlemine ja turustamine – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 6 Riskianalüüsi aluseks olevad andmed Vastutavad asutused peavad nende vastutusel olevate ohtude, valdkondade ja alamvaldkondade kohta esitama järgmised andmed: 1 tuvastatud ohtude loetelu ja kirjeldus; 2 ohtude ristsõltuvust arvestav riskide ja mõju analüüs; 3 suundumuste ja muutuste prognoos; 4 võimalikud riski vähendamise meetmed; 5 ülevaade toimunud sündmustest, mis oluliselt häirisid või võisid häirida elutähtsate teenuste osutamist; 6 vajaduse korral muud andmed, lähtudes ohu iseloomust või Riigikantselei suunistest. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198). Peaminister Kristen Michal Kliimaminister Yoko Alender Riigisekretär Taimar Peterkop