Kliimaminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2023-08-17 46 RT I2023-08-18202311180820230012023-08-21+03:002025-06-13+03:00 1 2023-08-17 maarus_1_10.02.2010.xsd 118082023001 6 2025-06-10 Maret Mauer 1057239Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Kaugküttesüsteemide investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse § 10 lõike 2 alusel. 1 Üldsätted 1 Reguleerimisala 1 Määrusega reguleeritakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine” meetme 21.2.1.2 „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises” sekkumise „Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise toetamine (sh investeeringud keskmise võimsusega põletusseadmetesse)” elluviimiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist. 2 Määrusega panustatakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Energeetika” programmi „Energeetika ja maavarade programm 2023–2026” tegevuse „Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne” tulemuste saavutamisse. 3 Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotleja, partneri ja taotluse kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele, rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele, selle tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele, toetuse saaja kohustuste osas ja kõiges muus määruses toodule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses toodud erisustega. 4 Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teave ja dokumendid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. 2 Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1 soojuse tootmise seadme renoveerimine on olemasoleva amortiseerunud ja ebaefektiivse soojuse tootmise seadme asendamine taastuvenergiat kasutava uue seadmega, selle rekonstrueerimine taastuvenergiat kasutavaks seadmeks, uue kompleksse taastuvenergiat kasutava soojuse tootmisjaama ehitamine või heitsoojuse kasutamiseks vajalike seadmete ehitamine ning võrguga ühendamine; 2 soojusmajanduse arengukava on soojusmajanduse arengukava majandus- ja taristuministri 5. mai 2015. a määruse nr 40 „Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused” tähenduses; 3 soojustorustiku renoveerimine on olemasoleva amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku asendamine uuega, selle rekonstrueerimine või uue soojustorustiku ehitamine; 4 taastuvenergia on taastuvatest allikatest toodetud energia Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) artikli 2 punkti 1 tähenduses; 5 võrgupiirkond on võrgupiirkond kaugkütteseaduse tähenduses. 3 Toetuse andmise eesmärk ja tulemus 1 Toetuse andmise eesmärk on suurendada kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsust ja vähendada põletusseadmest pärinevate saasteainete heitkogust. 2 Toetuse andmise tulemusel väheneb saasteainete hulk ja energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastamise tõttu. 3 Toetusest rahastatav projekt peab kaasa aitama meetme vähemalt ühe järgmise väljundnäitaja saavutamisele: 1 lisandunud võimsus taastuvenergia tootmiseks; 2 äsja ehitatud või täiustatud kaugkütte- või kaugjahutusvõrgud. 4 Toetusest rahastatav projekt peab aitama vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust ja mõõtmiseks kasutatakse tulemusnäitajat „Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused”. 5 Toetusest rahastatav projekt arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, aitab kaasa Riigikogus 12. mail 2021. aastal vastu võetud „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035”” aluspõhimõtete hoidmisele ning selle sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond” ja „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ning näitajate „kasvuhoonegaaside netoheide süsinikdioksiidi ekvivalenttonnides”, „taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises” ja „elukeskkonnaga rahulolu või pigem rahul olevate elanike osatähtsus” sihttasemete saavutamisse tasakaalustatud regionaalset arengut toetaval moel. 4 Rakendusüksus ja rakendusasutus 1 Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 2 Rakendusasutus on Kliimaministeerium. 5 Riigiabi 1 Määruse alusel antav toetus on energiatõhusale kaugküttele ja -jahutusele antav investeeringuteks ettenähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 46 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. 2 Määruse alusel ei anta: 1 abi raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses; 2 grupierandiga hõlmatud abi üldise grupierandi määruse artikli 1 1õigetes 2–5 sätestatud juhtudel; 3 vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 4 ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. 3 Tegevustele, mis ei ole hõlmatud üldise grupierandi määruse artikliga 46, võib anda toetust vastavalt VTA määrusele ning sellisele abile kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 4 Kui toetus on VTA määruse alusel vähese tähtsusega abi, ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi piirsummat. 5 Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud eri eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 6 Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. 7 Ebaseaduslik ja väärkasutatud riigiabi nõutakse tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 ja selles viidatud Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt. 8 Kui toetuse saaja teeb saadud toetuse arvelt ettevõtjast liitujale kaugküttevõrguga liitumiseks soodustuse liitumishinnast, mida liituja peaks maksma ilma toetuseta, loetakse liitujale tehtud soodustus kaudseks vähese tähtsusega abiks, millele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 2 Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 6 Toetatavad tegevused 1 Toetust antakse projektile, mille tegevus aitab kaasa §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisele ja mille raames: 1 renoveeritakse soojustorustik, 2 renoveeritakse soojuse tootmise seade või 3 ühendatakse lokaalkütet kasutava hoone tarbijapaigaldis olemasoleva kaugküttevõrguga. 2 Juhul kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. 3 Toetust antakse lõikes 1 nimetatud tegevustele juhul, kui kaugküttesüsteem on või muutub energiatõhusaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2012/27, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56) (edaspidi energiatõhususe direktiiv) artikli 2 punkt 41 tähenduses. 4 Toetust antakse lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele juhul, kui soojuse tootmise seade vastab üldise grupierandi määruse artikli 46 punkti 3 tingimustele. 5 Toetust antakse projektile, mis ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artiklis 17 nimetatud olulist kahju. 6 Toetust antakse projektile, mis järgib energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ning mille puhul on tagatud kliimakindlus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706), artikli 2 punktidele 41 ja 42 ning artikli 73 lõike 2 punktile j. 7 Toetust antakse projektile, mis vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnaalastele õigusaktidele, sealhulgas heite piirväärtuse saavutamiseks: 1 suurte põletusseadmete korral tööstusheite seaduse nõuetele ja parima võimaliku tehnika nõuetele; 2 keskmise võimsusega põletusseadmete korral atmosfääriõhu kaitse seaduse ja keskkonnaministri 5. novembri 2017. a määruse nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid” nõuetele. 8 Toetatav projekt peab vastama järgmistele tehnilistele tingimustele: 1 soojuse tootmiseks kasutatav metsa ja põllumajanduslik biomass vastab energiamajanduse korralduse seaduse §-s 32³ sätestatud põhimõtetele; 2 biomassi kasutamisega vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 80 protsenti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/2001/EL VI lisas sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise metoodikale ja fossiilkütuste võrdlusväärtusele; 3 soojustorustike ja nendega seotud taristu uuendamise puhul algab investeerimine, mille tulemusel vastab süsteem energiatõhususe direktiivi artikkel 2 punktis 41 sätestatud tõhusa kaugkütte määratlusele, kolme aasta jooksul pärast jaotusvõrgus tehtavate toetatud tööde algust ning seda tõendab lepinguline kohustus või samaväärne kohustus; 4 soojuspumbad, ventilaatorid, kompressorid, pumbad ja muud kasutatavad seadmed, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EÜ) 2009/125, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10–35), kohaldamisalasse, vastavad energiamärgise kõrgeima klassi nõuetele ja muudel juhtudel vastavad sama direktiivi kohastele rakendusmäärustele ning esindavad parimat võimalikku tehnoloogiat; 5 elektriliste soojuspumpade paigaldamine ja käitamine peab vastama kriteeriumile, mille kohaselt ei ole külmutusagensi globaalse soojendamise potentsiaal üle 675. 9 Kui tegevus toimub olemasolevas võrgupiirkonnas, mille soojusenergia aastane tootmismaht oli taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal väiksem kui 50 000 megavatt-tundi, siis peab tegevus, millele toetust taotletakse, olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse kinnitatud kehtiva soojusmajanduse arengukavaga. 10 Uue tarbijapaigaldise ühendamine olemasoleva kaugküttevõrguga peab toimuma kolme aasta jooksul taotluse esitamisest. 7 Kulude abikõlblikkus 1 Abikõlblikud on järgmised § 6 lõike 1 punktide 1 ja 3 kohase tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirsummadele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1 projekteerimise kulud juhul, kui projekteerimisele järgneb koostatud projekti alusel soojustorustiku ehitamine; 2 soojustorustiku renoveerimise kulud, sealhulgas ehitusmaterjalide, ehitustööde, kasutusest välja langeva torustiku lammutamise ja lammutusjäätmete käitlemise kulu; 3 omanikujärelevalve tegemise kulud; 4 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” sätestatud teavitamise kohustuste täitmise kulud vähese tähtsusega abina; 5 projektijuhtimise teenuse kulud. 2 Abikõlblikud on järgmised § 6 lõike 1 punkti 2 kohase tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirsummadele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1 projekteerimise kulud juhul, kui projekteerimisele järgneb koostatud projekti alusel soojuse tootmise seadme renoveerimine; 2 soojuse tootmise seadme renoveerimise kulud ja sellega seotud asjakohaste tehniliste seadmete, ehitustööde, uute kommunikatsioonide rajamise, juurdepääsuteede rajamise, lammutamise, lammutusjäätmete käitlemise ning välisõhu saastumist takistavate puhastus- ja püüdeseadmete soetamise ja paigaldamise kulud; 3 käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–5 nimetatud kulud. 3 Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1 maa ostusumma; 2 investeering tarbijapaigaldisse; 3 kütuselaaduri või samalaadse tehnika ostusumma; 4 kasutatud seadme ostusumma; 5 personalikulud; 6 investeering fossiilkütust kasutavasse soojuse tootmise seadmesse; 7 projekti üldkulud ühendmääruse § 21 lõike 5 ja administreerimiskulud ühendmääruse § 21 lõike 6 tähenduses. 8 Projekti abikõlblikkuse periood 1 Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku 2022. aasta 1. novembrist 2027. aasta 31. detsembrini. 2 Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotluse esitamise kuupäevast või taotluses toodud ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast. Projekti abikõlblikkuse periood algab üheksa kuu jooksul taotluse rakendusüksusele esitamisest. 3 Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus on 24 kuud. 4 Toetuse saaja esitatud põhjendatud avalduse alusel võib rakendusüksus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 12 kuu võrra, ületades lõikes 3 sätestatud perioodi, kui projekti tegevus lõpetatakse hiljemalt 2027. aasta 31. detsembril. 9 Toetuse piirsumma ja osakaal 1 Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste osas on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest 30 protsenti, mida võib suurendada 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjatele antava abi korral ja 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjatele antava abi korral. 2 Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuste osas on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest 45 protsenti. 3 Toetuse minimaalne summa ühe projekti kohta on 20 000 eurot ja maksimaalne summa 1 000 000 eurot. 4 Toetust antakse kõige rohkem 300 000 eurot ühe renoveeritava või uue soojuse tootmise seadme nominaalvõimsuse ühiku kohta megavattides, kui seadme nominaalvõimsus on üle ühe megavati. 5 Toetust antakse kõige rohkem 400 000 eurot ühe renoveeritava või uue soojuse tootmise seadme nominaalvõimsuse ühiku kohta megavattides, kui seadme nominaalvõimsus on üks megavatt või vähem. 6 Toetust antakse kõige rohkem 250 000 eurot ühe renoveeritava või uue soojustorustiku kilomeetri kohta. 7 Projektile antava toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja toetuse maksimumsumma sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. 8 Toetus koos taotleja omafinantseeringuga peab tagama projekti kulude katmise ja projekti jätkusuutliku rahastamise. 9 Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, Euroopa Liidu institutsioonide ja fondide ning kohaliku omavalitsuse üksuse antud abi. 3 Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 10 Nõuded taotlejale ja partnerile 1 Taotleja võib olla Eestis tegutsev soojusettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv äriühing või asutus. 2 Taotleja ja partner ei tohi olla raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses. 3 Taotleja ja partneri omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus peab olema täies mahus tagatud. 11 Nõuded taotlusele 1 Taotlus peab sisaldama peale ühendmääruse § 4 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kinnituste ka järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente: 1 taotleja ja partneri nimi ning registrikood; 2 projekti kirjeldus, asukoht ja projekti elluviimise ajakava; 3 toetuse summa, selle osakaal abikõlblikest kuludest ja abi liik; 4 omafinantseeringu olemasolu tõendav dokument ja kinnitus valmisoleku kohta projekti rahastada planeeritud ulatuses; 5 projekti elluviimise järgsete püsikulude kirjeldus koos nende suuruse arvutamise käigu ja rahastamise allikatega; 6 viide kehtivale soojusmajanduse arengukavale, kui taotleja soojuse tootmise aastamaht on väiksem kui 50 000 megavatt-tundi võrgupiirkonna kohta; 7 paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste puhul ehitusprojekt, mis on vähemalt eelprojekti staadiumis, või soojustorustiku asukohaskeem koos seletuskirjaga; 8 paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul kohaliku omavalitsuse üksuse väljastatud projekteerimistingimused ja ehitusprojekt, mis on vähemalt eelprojekti staadiumis; 9 projekti kulude loetelu ning kalkulatsioon või hinnapakkumus, mis selgitab ja tõendab projekti eelarve kujunemist, kui projekti kogumaksumus ületab 200 000 eurot; 10 projekti kulude loetelu ning vähemalt kaks hinnapakkumust, kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot; 11 projektiga seotud võrgupiirkonda soojuse müügiks sõlmitud lepingud või muud dokumendid juhul, kui taotleja ise ei osuta projektiga seotud võrgupiirkonnas kaugkütteteenust; 12 teave konkursi tulemuste kohta vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määrusele nr 47 „Soojuse ostmiseks konkursi korraldamise kord ja pakkumiste hindamise metoodika”, kui kaugkütteseaduse kohaselt on nõutud konkursi korraldamine; 13 projekti tulemusena vähenevate kasvuhoonegaaside kokkuhoiu arvutamise käik rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormil; 14 finantsmajanduslik analüüs ja investeeringu mõju soojuse hinnale; 15 olemasoleva kaugküttevõrguga uue tarbijapaigaldise ühendamise korral eelkokkulepe, et võrguettevõtja ja võrguga ühendatava tarbijapaigaldise omanik või valdaja sõlmivad abikõlblikkuse perioodil liitumislepingu; 16 projekti tulemusena renoveeritavas soojustorustiku lõigus kokku hoitava aastase soojusenergia kao vähenemise arvutuskäik võrreldes eelnenud aasta andmetega rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormil; 17 enne 2000. aastat ehitatud ning renoveeritud ja alates 2000. aastast ehitatud hoonete osakaal kaugküttevõrku ühendatud hoonetest; 18 volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 19 paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul dokumendid, mis tõendavad projekti tegevusega seotud kinnisasja, maatüki või ehitise või nende osa omandit, või kasutusõigust projekti abikõlblikkuse perioodil ja viis aastat pärast projekti väljamaksete lõppemist; 20 paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul fossiilkütusest toodetud soojusenergia asemel toodetava taastuvenergia kogus aastas megavatt-tundides; 21 teave taotleja ettevõtte suuruse kohta üldise grupierandi määruse I lisa järgi ja vastavusele muudele üldise grupierandi määruse tingimustele; 22 kinnitus projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt” ja § 6 lõikes 8 sätestatud tehniliste tingimuste täitmise kohta; 23 kinnitus taristuprojektiga kliimakindluse saavutamise kohta koos hinnangut tõendava dokumentatsiooniga; 24 kinnitus, et projekt vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele; 25 taotleja kuulumise korral kontserni emaettevõtja või kontserni viimase lõppenud majandusaasta kinnitatud aruande koopia, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav; 26 kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid; 27 paragrahvi 5 lõikes 8 nimetatud vähese tähtsusega abi korral abi saava ettevõtja nimi ning abi suurus; 28 kinnitus, et võrgupiirkond vastab üldise grupierandi määruse artikli 46 punktis 2 sätestatule koos põhjendusega. 2 Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muu välisabi vahenditest, esitab taotleja sellekohase teabe. 3 Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. 4 Rakendusüksus võib laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil. 5 Rakendusüksusel on õigus nõuda lisadokumente ja -andmeid taotluse nõuetele vastavuse ja projekti valikukriteeriumitele vastavuse hindamiseks. 6 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 23 nimetatud kliimakindluse hindamise teeb taotleja, lähtudes rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027” (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92). 4 Toetuse taotlemine 12 Taotlusvooru avamine 1 Taotlusvooruga toetatavad tegevused, eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutuse juht ning rakendusasutus edastab selle teabe rakendusüksusele. 2 Taotlusvooruga toetatavatest tegevustest, tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus avalikkust ja sihtrühmasid üleriigilise levikuga ajalehes ja enda veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. 13 Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis 1 Taotlus esitatakse § 12 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul, mille kestus on vähemalt 30 tööpäeva. 2 Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevusteks toetuse taotlemise korral esitatakse ühine taotlus. 5 Taotluse menetlemine 14 Taotluse esitamine ja menetlemine 1 Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 65 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates. 2 Taotluse menetlemise tähtaega võib põhjendatud juhtudel pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 sätestatud juhul kuni kümne tööpäeva võrra. 15 Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine 1 Rakendusüksus tunnistab taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui nad vastavad määruses sätestatud nõuetele. 2 Kui rakendusüksus ei tunnista taotlejat, partnerit või taotlust nõuetele vastavaks, teeb ta taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. 16 Projektide valimine ning valikukriteeriumid ja metoodika 1 Kui taotlus, taotleja ja partner on nõuetele vastavaks tunnistatud, hindab rakendusüksus projekti käesolevas paragrahvis sätestatud valikukriteeriumite ja määruse lisas kirjeldatud valikumetoodika kohaselt, mille aluseks on perioodi 2021–2027 seirekomisjoni poolt kinnitatud valikukriteeriumid ja valikumetoodika. 2 Rakendusüksus kaasab projektide hindamisse vajaduse korral eksperte. 3 Paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks koostatud projekti hindamisel lähtutakse järgmistest valikukriteeriumidest: 1 projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2 projekti põhjendatus; 3 projekti kuluefektiivsus; 4 toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia; 5 projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. 4 Valikukriteeriumitele antud punktide liitmisel moodustub koondhinne, mille alusel tekib projektide pingerida, kus rohkem punkte saanud taotlus asub paremusjärjestuses eespool. 5 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hindamise tulemusena saavad projektid võrdse koondhinde, eelistatakse projekti, millele on valikukriteeriumis, milles hinnatakse kuluefektiivsust, antud rohkem punkte. 17 Taotluse rahuldamise tingimused ja kord 1 Taotlused rahuldatakse hindamise käigus tekkinud paremusjärjestuse kohaselt kuni taotlusvooru eelarvevahendite lõppemiseni. 2 Kui taotlusvooru eelarve ületab taotlusvooru esitatud taotluste summa, võib rakendusüksus määruses seatud nõuetele vastavad taotlused rahuldada enne § 16 kohaselt taotlusi hindamata. 3 Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse: 1 projekti elluviimise tingimused; 2 hangete korraldamise nõuded; 3 aruandluskord; 4 investeeringu kestuse nõude täitmise tingimused. 4 Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, käsitatakse toetust kindlasummalise maksena ning taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetuse summa ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. 5 Kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise aluseks taotlusekohase projekti kogumaksumus, mis on selgunud käesoleva määruse § 11 lõike 1 punktis 10 nimetatud hinnapakkumuste keskmise hinnana. 6 Kindlasummalise makse korral määratakse projekti tulemuseks § 3 lõikes 3 nimetatud väljundnäitaja saavutusmäär kilomeetrites taotluses määratud soojustorustiku lõikudes või soojuse tootmise seadme nominaalvõimsus megavattides. 7 Lõikes 6 nimetatud tulemus loetakse saavutatuks ka juhul, kui on saavutatud vähemalt 95% väljundnäitaja saavutusmäärast. 18 Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord 1 Taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. 2 Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1 otsuse tegija; 2 otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3 toetuse taotleja andmed; 4 otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5 taotluse rahuldamata jätmise põhjendus kooskõlas ÜSS2021_2027 §-ga 12, mille kohaselt projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid ei põhjendata; 6 otsuse vaidlustamise kord. 19 Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine 1 Taotluse võib osaliselt või kõrvaltingimusega rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetussumma vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmiseks. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 2 Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral ei tehta toetuse makset enne kõrvaltingimuse täitmist. 3 Taotluse osaliselt või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses nähakse ette § 17 lõikes 3 nimetatud asjaolud. 6 Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 20 Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 1 Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel, mis on esitatud enne toetuse lõplikku maksmist või lõpparuande kinnitamist ja see on kooskõlas riigiabi reeglitega. 2 Kui muudetakse ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−5 nimetatud asjaolusid, peab muudatus olema põhjendatud ja vajalik ning projekt vastama käesolevas määrusega ette nähtud tingimustele. 3 Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse menetlusse kaasata eksperte, et hinnata muudatuse vastavust määruse tingimustele, sealhulgas valikukriteeriumidele. 4 Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. 5 Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast asjakohase avalduse saamist. 6 Rakendusüksus võib tunnistada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui toetuse saaja ei täida projekti elluviimise ajakava. 7 Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ning kohustused 21 Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused 1 Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. 2 Toetuse saaja kohustused: 1 tagab ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kooskõlas ehitusseadustiku ja teiste asjakohaste õigusaktidega; 2 tagab projekti elluviimiseks õigusaktides ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 3 tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse abil loodud või omandatud vara arvelevõtmise, kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise; 4 võimaldab rakendusüksusel osaleda vaatlejana tööde tegemise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel; 5 soojuse tootmise seadmete käitamisel kasutab ainult taastuvenergiat ja taastuvenergiast toodetud elektrienergiat; 6 tagab uue tarbijapaigaldise ühendamise võrguga kolme aasta jooksul projekti taotluse esitamisest; 7 kaudse vähese tähtsusega abi andmise korral teavitab kaugküttevõrguga liitujat vähese tähtsusega abi saamisest. 3 Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi. 4 Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega on järgmised: 1 järgib projektiga seotud hangete läbiviimisel ühendmääruse §-s 11 kehtestatud nõudeid; 2 alustab ehitustöö riigihanke menetlust või ostumenetlust kuue kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest arvates; 3 täidab hankimisega seotud kohustusi, mis on ette nähtud taotluse rahuldamise otsuses. 5 Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega, kui projekti kogumaksumus ületab 200 000 eurot, on järgmised: 1 esitab enne riigihanke menetluse või ühendmääruse § 11 tähenduses ostumenetluse alustamist rakendusüksusele läbivaatamiseks riigihanke alusdokumentide või ostumenetluse dokumentide kavandi, sealhulgas lepingu kavandi, kui selle eeldatav maksumus käibemaksuta on 100 000 eurot või enam; 2 esitab enne lepingu muutmist rakendusüksusele läbivaatamiseks muudatuse kavandi. 6 Toetuse saaja peab taotluses kirjeldatud viisil säilitama ja sihipäraselt kasutama toetuse eest ostetud asja ja ehitustööd vähemalt viis aastat lõppmakse tegemisest. 22 Rakendusüksuse kohustused Rakendusüksus säilitab toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimasest taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. 8 Aruannete esitamine 23 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine 1 Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuanded, lõpparuande ja järelaruande vastavalt määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. 2 Toetuse saaja täiendab lõikes 1 nimetatud aruandeid rakendusüksuse nõudmisel. 3 Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahearuande vähemalt üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu kohaselt tihedamini. 4 Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande 30 tööpäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. 5 Toetuse saaja esitab rakendusüksusele järelaruande ühe aastase perioodi kohta alates lõppmakse tegemisest. Järelaruanne esitatakse 30 tööpäeva jooksul nimetatud perioodi lõpust arvates. 6 Lõigetes 3–5 nimetatud aruannete esitamise tähtaegu võib rakendusüksus põhjendatud juhul pikendada. 7 Projekti vahearuandes peavad olema andmed projekti elluviimise kohta ja hinnang tegevuste elluviimise tulemustele. 8 Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1 projekti nimi ja number, toetuse saaja nimi; 2 andmed projekti tegevuste elluviimise tulemuste ja väljundnäitajate täitmise kohta; 3 andmed projekti elluviimisel tehtud hangete ja tööde kohta; 4 projekti kumulatiivne aruandlusperiood; 5 toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 6 vajadusel pädeva asutuse antud kasutusloa või kasutusteatise andmed; 7 teostusmõõdistuse dokumentatsioon § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuse korral; 8 toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta. 9 Projekti lõpparuandes peavad olema kajastatud § 3 lõikes 5 nimetatud näitajate sihttasemete saavutamiseks ellu viidud tegevused ja tulemused. 10 Projekti järelaruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1 projekti nimi ja number, toetuse saaja nimi; 2 andmed projekti tulemusnäitaja täitmise kohta. 11 Toetuse saaja esitab investeeringu kestuse nõude täitmise perioodil rakendusüksuse nõudmisel tõendid § 21 lõike 2 punktis 5 kehtestatud nõude täitmise kohta. 9 Toetuse maksmise tingimused 24 Toetuse maksmine 1 Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustel, kui projekti kogumaksumus on üle 200 000 euro ning toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu koos järgmiste dokumentide ja tõenditega: 1 riigihanke või ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris, lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja dokumente ei ole enne rakendusüksusele esitatud; 2 leping, välja arvatud juhul, kui leping on enne rakendusüksusele esitatud või kui leping on kättesaadav riigihangete registrist ja seda ei ole muudetud; 3 lepingumuudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, olemasolu korral teave õiguskaitsevahendite kasutamise kohta; 4 arve või muu raamatupidamisdokument; 5 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 6 kulu tasumist tõendav dokument; 7 raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist tõendav dokument; 8 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui need on lepingus nõutud. 2 Kui taotluse rahuldamise otsuse alusel makstakse toetust kindlasummalise maksena, siis esitab toetuse saaja maksetaotluse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu koos järgmiste dokumentide ja tõenditega: 1 tööde üleandmise-vastuvõtmise akt; 2 kasutusluba või kasutusteatis; 3 teostusmõõdistuse dokumendid § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuse korral; 4 projekti lõpparuanne. 3 Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitab esindusõiguslik isik kulude olemasolu korral rakendusüksusele vähemalt üks kord kvartalis rakendusüksuse kehtestatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu. 4 Rakendusüksus kontrollib 80 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust taotluse rahuldamise otsusele. 5 Kui maksetaotluses ilmneb puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäevase tähtaja. Lõikes 4 sätestatud menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduse kõrvaldamiseks. 6 Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist ja rakendusüksus teeb lõppmakse pärast lõpparuande kinnitamist. 7 Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui on taotluse rahuldamise otsuses määratud toetussumma. 8 Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse § 33 lõike 1 alusel. 10 Finantskorrektsioonid ja vaided 25 Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse 7. peatükis sätestatule. 26 Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Kliimaminister Kristen Michal Kantsler Keit Kasemets Lisa 1 Valikumetoodika Lisa 2 Kontroll-leht