Keskkonnaminister
määrus
algtekst-terviktekst
avaldamine
avaldatud
2022-10-14
48
RT I2022-10-18202251181020220052022-10-21+03:002025-07-25+03:00
1
2022-10-14
maarus_1_10.02.2010.xsd
118102022005
6
2025-07-22
Marike Võime
1054934Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks
Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused
Määrus kehtestatakse
§ 100 lõike 4 ja § 101 lõike 2 alusel.
1
Üldsätted
1
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1
ambientdoosi ekvivalent H*(d) – doosiekvivalendi väärtus ICRU-keras sügavusel d korrastatud kiirgusväljas välja suunaga vastassuunalisel raadiusel;
2
ICRU-kera – ioniseeriva kiirguse neeldumise arvutamiseks Rahvusvahelise Kiirgusühikute Komisjoni ehk ICRU (International Commission on Radiation Units) määratud 30 cm diameetriga koe-ekvivalentsest materjalist kerakujuline inimkeha mudel, mille tihedus on 1 g/cm3 ja mille koostises on kaaluliselt 76,2% hapnikku, 11,1% süsinikku, 10,1% vesinikku ja 2,6% lämmastikku;
3
isikudoosi ekvivalent Hp(d) – doosiekvivalent kehapinna mingi punkti all paiknevas pehmes koes sügavusel d (mm);
4
radooni (Rn-222) või torooni (Rn-220) tütarproduktide α-kiirguse potentsiaalne energia – radooni või torooni tütarproduktide radioaktiivse lagunemise käigus kiiratav α-kiirguse koguenergia, mille ühikuks on džaul (J);
5
radooni või torooni tütarproduktide efektiivdoosi koefitsient avaldatuna α-kiirguse potentsiaalse energia kaudu – efektiivdoosi suurus, mis saadakse α-kiirguse potentsiaalse energia ühikkontsentratsiooniga radooni või torooni tütarprodukte sisaldava õhu sissehingamisest ühe tunni jooksul ning mille ühikuks on Sv/(J h/m3);
6
radooni efektiivdoosi koefitsient avaldatuna aktiivsuskontsentratsiooni kaudu – efektiivdoosi suurus, mis saadakse ühikaktiivsuskontsentratsiooniga radooni sisaldava õhu sissehingamisest ühe tunni jooksul ning mille ühikuks on mSv/(Bq h/m3);
7
väljutusfaktor f1 – faktor, mis näitab, milline osa sissesöödud radionukliidi kogusest väljutatakse seedetrakti kaudu kehavedelikesse;
8
kopsupeetuse tüüp – klassifikaator, mis iseloomustab sissehingatud radionukliidi kopsust kehavedelikesse ärastuse kiirust, mille juures eristatakse kolme kopsupeetuse tüüpi, mis tähistavad radionukliidi kiiret (F), mõõdukat (M) ja aeglast (S) ärastust kopsust.
2
Kiirgusseire korraldus
1
Efektiivdooside hindamiseks tehtav kiirgusseire hõlmab väliskiirituse ja sisekiirituse seiret ning seireandmete kvaliteedikontrolli.
2
Riikliku kiirgusseiret korraldab Keskkonnaamet vastavalt riikliku kiirgusseire allprogrammile ning seiret kiirgustegevuskohas korraldab kiirgustegevusloa omaja vastavalt kiirgustegevusloa tingimustele.
2
Efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamise komponendid ja kvaliteedi tagamine
3
Efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamise komponendid
1
Kiirgustöötaja efektiiv- või ekvivalentdoosi ning elaniku efektiivdoosi hindamisel võetakse arvesse kõigi kiiritusradade kaudu saadavat sisekiiritust ja väliskiiritust.
2
Sisekiiritus saadakse radionukliidide sissevõtu kaudu.
3
Väliskiiritus saadakse kiirgusallikast, mis asub väljaspool inimkeha.
4
Efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamise kvaliteedi tagamine
1
Efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamiseks kasutatakse asjakohasel juhul doosi või doosikiiruse mõõtmist, arvutuslikke meetodeid kiirgusallika andmete põhjal või proovide võtmist ja analüüsi.
2
Efektiiv- või ekvivalentdoosi seire ja hindamise kvaliteet tagatakse korrektse proovivõtmise ja mõõtetulemuste jälgitavuse kaudu.
3
Doosi või doosikiiruse mõõtmisel tagatakse kvaliteet mõõtetulemuste jälgitavuse kaudu mõõteseaduse kohaselt.
4
Proovivõtul lähtutakse ka käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatust.
5
Proovikogumise andmed sisaldavad vähemalt:
1
proovi nimetust;
2
teavet proovikogumise kohta, sealhulgas kohanime ja vajaduse korral geograafilisi koordinaate;
3
proovikogumise aega (kuupäeva, vajaduse korral kellaaega ja ajalist kestust);
4
proovi töötlemise kirjeldust, kuupäeva ja vajaduse korral kellaaega.
6
Mõõteandmed sisaldavad vähemalt:
1
laboratooriumi nimetust;
2
radionukliidi;
3
analüüsimeetodit;
4
mõõteseadme tüüpi;
5
aktiivsuse või aktiivsuskontsentratsiooni väärtust;
6
väärtuse ühikut;
7
väärtust iseloomustavat selgitust, kui see on asjakohane (näiteks kvartali koondproov, kuu keskmine jne);
8
mõõtemääramatust;
9
mõõtemääramatuse liiki;
10
viitekuupäeva, milleks aktiivsuse või aktiivsuskontsentatsiooni väärtus on antud, kui see on asjakohane.
7
Kiirgusseires osalevad laboratooriumid võtavad perioodiliselt, kuid mitte harvemini kui üks kord viie aasta jooksul, osa võrdlusharjutustest, et tagada esitatavate andmete vastastikune võrreldavus.
3
Efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamine
5
Efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamisel kasutatavad näitajad
1
Kiirgustöötaja, elaniku või elanikkonna vaatlusrühma efektiivdooside hindamiseks ning kiirgusohutushinnangu jaoks tehakse väliskiirituse seiret ja radionukliidide sissevõtu seiret.
2
Väliskiirituse seires kasutatakse järgmisi näitajaid:
1
isikuseires isikudoosi ekvivalenti Hp(d);
2
maa-ala seires ambientdoosi ekvivalenti H*(d).
3
Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud näitaja puhul valitakse suure läbitungimisvõimega kiirguse korral sügavus d = 10 mm ning nõrga läbitungimisvõimega kiirguse korral d = 0,07 mm. Naha ja jäsemete jaoks d = 0,07 mm ja silma jaoks d = 3 mm ning vastava koe või elundi välisest kiiritusest saadav ekvivalentdoos võrdsustatakse isikudoosi ekvivalendiga Hp(d). Kiirgustöötaja ja elaniku välisest kiiritusest saadav efektiivdoosi komponent võrdsustatakse isikudoosi ekvivalendiga Hp(10).
4
Sisekiirituse seires kasutatakse järgmisi näitajaid:
1
määratud ajavahemikul sissehingatud ja sissesöödud radionukliidide aktiivsus ja vajaduse korral füüsikaline ja keemiline olek;
2
radooni seirel radooni aktiivsuskontsentratsioon või radooni tütarproduktide α-kiirguse potentsiaalse energia kontsentratsioon õhus.
6
Ekvivalent- ja efektiivdoosi hindamine
1
Neeldumisdoos D on dosimeetria põhisuurus, mis väljendab keskmist energiat, mille ioniseeriv kiirgus annab üle aine massiühiku kohta:
,
kus dε on keskmine üleantud energia, mille ioniseeriv kiirgus annab ainele ruumielemendis massiga dm.
2
Ekvivalentdoosi hindamiseks jaotatakse erineva energiaga ja eri liiki kiirgustest koosnev kiirgusväli kiirgusfaktori WR erinevatele väärtustele vastavateks allkomponentideks R. Koe või elundi T summaarne ekvivalentdoos HT arvutatakse kiirgusfaktori WR väärtustega korrutatud osaneeldumisdooside DT,R summana:
kus DT,R on kiirgusliigi R tekitatud keskmine neeldumisdoos koes või elundis T.
3
Kiirgusfaktori WR väärtused eri kiirgusliikide jaoks on esitatud käesoleva määruse lisas 1.
4
Kiirgusenergia E pideva jaotuse korral korrutatakse iga neeldumisdoosi element vahemikus E kuni E+dE vastava kiirgusfaktori väärtusega ja tulemused summeeritakse.
5
Eri kudede ja elundite korral leitakse summaarne efektiivdoos E käesoleva määruse lisas 2 esitatud koefaktoritega WT korrutatud elundite ja kudede keskmiste ekvivalentdooside HT summana:
6
Oodatava efektiivdoosi hindamiseks arvutatakse vajaduse korral oodatav ekvivalentdoos. Oodatav ekvivalentdoos HT(τ) on ekvivalentdoos, mis saadakse radioaktiivsete ainete sissevõtu järel ajavahemiku τ jooksul:
,kus t0 on sissevõtu aeg ja
on ekvivalentdoosi kiirus ajahetkel t koes või elundis T.
7
Oodatav efektiivdoos E(τ) on efektiivdoos, mis saadakse radioaktiivsete ainete sissevõtust möödunud ajavahemiku τ jooksul:
kus t0 on sissevõtu aeg ja
on efektiivdoosi kiirus ajahetkel t;
8
Kui ajavahemik τ ei ole oodatava ekvivalentdoosi või oodatava efektiivdoosi hindamisel määratud, võrdsustatakse see täiskasvanutel 50 aastaga ja lastel aastatega kuni 70 aasta vanuseni.
9
Vanuserühma g kuuluva kiirgustöötaja ja elaniku aastane efektiivdoos arvutatakse järgmise valemi alusel:
,
on väliskiirituse aastane efektiivdoos;
on radionukliidide sissesöömisest saadav oodatav efektiivdoos;
on radionukliidide sissehingamisest saadav oodatav efektiivdoos;
ja on vanuserühma g kuuluva isiku efektiivdoosi koefitsiendid, mis väljendavad radionukliidi i ühikaktiivsuse sissehingamisest või sissesöömisest saadavat oodatavat efektiivdoosi (ühikutes Sv/Bq);
ja on aasta jooksul sissehingamisel ja sissesöömisel manustatud radionukliidi i kogus, väljendatuna aktiivsuse ühikutes (Bq). Asjakohane oodatav efektiivdoos on täiskasvanutel eeldatavalt integreeritud 50 aasta vältel ja lastel aastate vältel kuni 70 aasta vanuseni.
7
Efektiivdoosi koefitsiendid
1
Elaniku, soost sõltumata, radionukliidide, välja arvatud radooni ja torooni tütarproduktid, sissesöömise ja sissehingamise efektiivdoosi arvutamiseks kasutatakse käesoleva määruse lisades 3 ja 4 esitatud koefitsiente.
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud efektiivdoosi koefitsiendi valikuks aerosoolide sissehingamisest saadava efektiivdoosi hindamiseks kasutatakse käesoleva määruse lisas 11 esitatud kopsupeetuse tüüpe keemilise elemendi kaupa.
3
Kiirgustöötaja jaoks on radionukliidide, välja arvatud radooni ja torooni tütarproduktid, sissesöömise ja sissehingamise efektiivdoosi arvutamise koefitsiendid esitatud käesoleva määruse lisas 5. Sama lisa kohaldatakse ka õppetöö käigus kiirgusallikaid kasutava 18 aasta vanuse ja vanema praktikandi ja üliõpilase jaoks.
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud efektiivdoosi koefitsiendi valikuks sissesöömisest saadava efektiivdoosi hindamiseks kasutatakse käesoleva määruse lisas 6 esitatud väljutusfaktori f1 väärtusi keemilise elemendi ühendite kaupa.
5
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud efektiivdoosi koefitsiendi valikuks aerosoolide sissehingamisest saadava efektiivdoosi hindamiseks kasutatakse käesoleva määruse lisas 10 esitatud kopsupeetuse tüüpe ja väljutusfaktori f1 väärtusi keemilise elemendi ühendite kaupa.
6
Aurude ja gaaside kujul esinevate radionukliidide sissehingamisest põhjustatud kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside hindamisel eristatakse kolme ainerühma neile omaste erinevate doosikoefitsientidega:
1
lahustuvad või reaktiivsed gaasid ning aurud, mille efektiivdoosi koefitsiendid on esitatud käesoleva määruse lisas 7;
2
väärisgaasid, välja arvatud radoon ja toroon, mille efektiivdoosi kiiruse koefitsiendid on esitatud käesoleva määruse lisas 8;
3
radooni või torooni tütarproduktid, mille efektiivdoosi koefitsiendid hoonetes ja töökohtadel on esitatud käesoleva määruse lisas 9.
7
Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi koefitsiendi valikul arvestatakse järgmisi tingimusi:
1
kui radionukliidi kopsupeetuse tüüp ja väljutusfaktori f1 väärtus on teada, kasutatakse käesoleva määruse lisades 3, 4 ja 5 esitatud efektiivdoosi koefitsienti;
2
kui keemilise elemendi ühend, kopsupeetuse tüüp ja väljutusfaktori f1 väärtus ei ole teada, kasutatakse radionukliidi efektiivdoosi koefitsiendi suurimat väärtust, kui käesoleva määruse lisades pole sätestatud teisiti.
8
Keemiliste elementide ja nende ühendite sissehingamisest, välja arvatud lahustuvad või reaktiivsed gaasid ning väärisgaasid, kiirgustöötaja saadava efektiivdoosi hindamiseks vajalik kopsupeetuse tüüp ja väljutusfaktori f1 väärtus on esitatud käesoleva määruse lisas 10.
9
Keemiliste elementide esinemine aerosooli ning auru või gaasina, aerosoolide kopsupeetuse tüübid ning aurude ja gaaside neeldumise tüüp, mida kasutatakse sissehingamisest saadava elaniku efektiivdoosi hindamiseks, on esitatud käesoleva määruse lisas 11.
10
Efektiivdoosi koefitsientide tabuleeritud väärtused arvestavad, et oodatava efektiivdoosi arvutamise ajavahemik τ võrdub täiskasvanul 50 aastaga ja lapsel aastatega kuni vanuseni 70 aastat.
4
Rakendussäte
8
Määruse kehtetuks tunnistamine
Keskkonnaministri 18.11.2016 määrus nr 54 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori väärtused ning nende mõõtmise kord“ (RT I, 22.11.2016, 22) tunnistatakse kehtetuks.
Minister
Madis
Kallas
Kantsler
Meelis
Münt
Lisa 1
Eri kiirgusliikide kiirgusfaktori WR väärtused
Lisa 2
Eri kudede või elundite koefaktori Wτ väärtused
Lisa 3
Elanike eri vanuserühmade g efektiivdoosi koefitsiendid h(g)i, ing = h(g) ühikutes Sv/Bq radionukliidi i sissesöömisel erinevate väljutusfaktori f1 väärtuste korral
Lisa 4
Elanike eri vanuserühmade efektiivdoosi koefitsiendid h(g)i, inh ühikutes Sv/Bq radionukliidi i sissehingamisel eri kopsupeetuse tüüpide ning väljutusfaktori f1 erinevate väärtuste korral
Lisa 5
Kiirgustöötajate efektiivdoosi koefitsiendid ühikutes Sv/Bq tahkete osakeste kujul olevate radionukliidide sissehingamisel areosoolina ja sissesöömisel
Lisa 6
Keemiliste elementide ühendid ja väljutusfaktorite f1 väärtused sissesöömisest saadava kiirgustöötaja efektiivdoosi hindamiseks
Lisa 7
Elanike eri vanuserühmade ja kiirgustöötaja (vanus > 17 a) efektiivdoosi koefitsiendid h(g) lahustuvate või reaktiivsete gaaside ning aurude sissehingamisel
Lisa 8
Väärisgaaside sissehingamise efektiivdoosi kiiruse koefitsiendid kiirgustöötajale ja elanikule (vanus > 17 aastat)
Lisa 9
Radooni ja torooni tütarproduktide sissehingamise efektiivdoosi koefitsiendid hoonetes ja töökohtadel
Lisa 10
Kopsupeetuse tüübid ja väljutusfaktori f1 väärtused keemiliste elementide ühendite sissehingamisest saadava kiirgustöötaja efektiivdoosi hindamiseks
Lisa 11
Keemiliste elementide esinemine aerosooli ning auru või gaasina; aerosoolide kopsupeetuse tüübid; aurude ja gaaside neeldumise tüüp, mida kasutatakse sissehingamisest saadava elaniku efektiivdoosi hindamiseks