Keskkonnaminister määrus terviktekst avaldamine avaldatud 2015-11-02 RT I 2015-11-04 2015 5 104112015005 60 2015-11-07 RT I2020-12-1820206118122020006 2021-01-01 1 2015-11-03 maarus_1_10.02.2010.xsd 118122020006 8 2020-12-17 Maret Mauer 1031464 Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Põlevkivi kaevandamis- ja rikastamisjäätmetest kütuselisandi tootmise nõuded 2020-12-13 RT I 2020-12-18 2 118122020002 2021-01-01 Määrus kehtestatakse § 2¹ lõike 2 alusel. 1 Reguleerimisala 1 Määrusega kehtestatakse nõuded põlevkivi kaevandamis- ja rikastamisjäätmetest kütuselisandi tootmise kohta, mille alusel jäätmed lakkavad olemast jäätmed. 2 Kütuselisandit võib tootena turule lasta ning põletada tööstusheite seaduse 4. peatükki kohaldamata, kui kütuselisand ja selle tootmine vastavad käesoleva määruse nõuetele. 2 Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1 kaevandamis- ja rikastamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud põlevkivi kaevandamisel ja rikastamisel; 2 kütuselisand on madala kütteväärtusega põlevkivi ja põlevkivi kaevandamisega kaasneva või selle koostises sisalduva lubjakivi tahke segu, mis vastab käesolevas määruses esitatud nõuetele; 3 ohtlik aine on aine, mis on liigitatud ohtlikuks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355); 4 võõrised on põlevkivist ja sellega kaasnevast ümbriskivimist erinev materjal (näiteks pinnas, klaas, metall, plast vms); 5 partii on ühtlaste omadustega kütuselisandi kogus, mis on saadud kas ühe katkematu tootmisprotsessi tulemusena või mitme katkematu tootmisprotsessi tulemi kokkusegamisel või keskmistamisel. 3 Nõuded kütuselisandi tootmise kohta 1 Kütuselisandit toodetakse vaid siis kui selle järele on nõudlus. Nõudluseks käesolevas määruses loetakse seda, kui kütuselisandil on positiivne väärtus ning see kasutatakse ära kolme aasta jooksul alates selle tootmisest. 2 Kütuselisandit toodetakse kaevandamis- ja rikastamisjäätmetest, mis koosnevad peamiselt lubjakivist ja põlevkivist. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmed ei tohi olla saastunud ohtlike ainetega selliselt, et neil ilmneks mõni komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa (ELT L 365, 19.12.2014, lk 89–96) lisas nimetatud ohtlik omadus. 4 Tootmine käesoleva määruse tähenduses võib olla sortimine, purustamine, tükeldamine, teatud komponentide eraldamine või pesemine, samuti juba olemasoleva materjali käesoleva määruse nõuetele vastavuse kontroll. 4 Kütuselisandi kvaliteedinõuded 1 Kütuselisand peab vastama järgmistele nõuetele: 1 kuiva kütuselisandi kütteväärtus (Q_b ^d) kalorimeetrilises pommis peab olema vähemalt 1,0 MJ/kg; 2 üldniiskus mitte üle 45%; 3 ei tohi esineda visuaalsel vaatlemisel eristatavaid võõriseid. 2 Kütteväärtus Q_b ^d on mõõdetud materjali ühe massiühiku täielikul põlemisel kalorimeetrilises pommis jääval mahul hapnikuliias standardtingimustel, millest ei ole lahutatud väävel- ja lämmastikhappe tekke- ja lahjendusenergia, kusjuures veeaur, mis moodustub põlevkivi niiskusest ja vesiniku põlemisest, kondenseerub katse lõpuks veeks ja aurustusenergia vabaneb, põlevkivi kaalutise ja põlemisproduktide lõpptemperatuuriks võetakse 25 ºC. 5 Nõuded kütuselisandi ladustamise kohta 1 Kütuselisandi ladustamine peab vastama tuleohutuse seaduse §-s 19 ja kaevandamisseaduse §-s 4 esitatud nõuetele. 2 Kütuselisandi puistangud tuleb projekteerida, ehitada, kasutada ja hooldada selliselt, et oleks tagatud nii nende puistangute stabiilsus kui ka inimeste ohutus. 3 Kui kütuselisandi puistangust tekib norme ületav tolmukontsentratsioon, tuleb rakendada meetmeid tolmu leviku vältimiseks. 6 Nõuded kütuselisandi tootja enesekontrollisüsteemi kohta 1 Kütuselisandi tootja peab kütuselisandi käesoleva määruse nõuete kohase tootmise tagamiseks kohaldama enesekontrollisüsteemi. 2 Enesekontrollisüsteem võib olla ettevõtja üldise kvaliteedijuhtimise osa, kui see on vastavuses kvaliteedijuhtimis- või keskkonnajuhtimissüsteemide standarditega. 3 Enesekontrollisüsteemi käivitamiseks koostatakse enesekontrolliplaan, milles kirjeldatakse kütuselisandi tootja tegevust ja tehnoloogilise protsessi kontrollimise abinõusid ning mis sisaldab: 1 sisendmaterjali kontrollimise kirjeldust; 2 kütuselisandi tootmise tehnoloogilist skeemi ja kirjeldust; 3 keskkonnahäiringu, nagu seda on tolm, müra, jäätmete tuulekanne vms, vältimise ja vähendamise meetmete kirjeldust; 4 kvaliteedinõuetele vastava kütuselisandi ladustamise kirjeldust; 5 kvaliteedinõuetele mittevastava kütuselisandi käitlemise korda; 6 kvaliteediprobleemide tekkepõhjuste väljaselgitamise meetmeid, et vältida probleemide kordumist; 7 klientide esitatud kaebuste lahendamise korda; 8 probleemidest teavitamise korda. 4 Enesekontrolliplaan, mis on osa ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteemi dokumentatsioonist, kinnitatakse analoogiliselt muude süsteemis olevate dokumentidega. 5 Ettevõttes, kus ei ole kvaliteedijuhtimis- või keskkonnajuhtimissüsteemide standarditele vastavat kvaliteedisüsteemi, vormistatakse enesekontrolliplaan kirjalikult paberil või elektrooniliselt ning sellele kirjutavad alla kütuse lisandit tootva ettevõtte juht ning enesekontrollisüsteemi rakendamise ja täitmise eest vastutavad isikud. 6 Enesekontrollisüsteemi eest vastutav isik dokumenteerib enesekontrollisüsteemi rakendamise ja täitmise andmed. Enesekontrollisüsteemi rakendamise käigus koostatud protokolle säilitatakse vähemalt viis aastat. 7 Kütuselisandi tootja kontrollib enesekontrolliplaani nõuetele vastavust üks kord aastas ja vajaduse korral teeb selles muudatusi. 8 Käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud dokumentidega on õigus tutvuda kütuselisandi tootmiseks Keskkonnaametil ja kohaliku omavalitsuse üksusel või asutusel keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras. RT I 2020-12-18 2 118122020002 2021-01-01 7 Kütuselisandi nõuetele vastavuse hindamine 1 Kvaliteedi hindamiseks võetakse tootja juures igast partiist proov, millest määratakse käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud näitajad. 2 Analüüsi teeb tahkete kütuste analüüsi akrediteeringut omav labor, järgides labori akrediteerimisalasse kuuluvaid asjaomaseid standardeid või nende standardite puudumisel muid usaldusväärseid akrediteerituid analüüsimeetodeid. 3 Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 3 nimetatud näitaja määramiseks kasutatakse visuaalset kontrolli. 4 Kütuselisandi tootja koostab igale kütuselisandi partiile kvaliteedidokumendi, millele märgitakse: 1 tootva ettevõtte nimi, registrikood ja tegevuskoha aadress; 2 partii number; 3 partii suurus tonnides; 4 käesoleva määruse § 4 lõikes 1 nimetatud kvaliteedinäitajad; 5 kütuselisandit tootva ettevõtte juhi või tema volitatud isiku allkiri; 6 dokumendi andmise kuupäev. 8 Proovi võtmine ja säilitamine 1 Käesoleva määruse § 7 lõikes 1 nimetatud proovi saamiseks võetakse kütuselisandi partii keskmisest osast ja veel vähemalt kaheksast kogu partiid võrdselt katvast kohast kütuselisandi punktproovid. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud punktproovide mass sõltub kütuselisandi partii fraktsioonisuurusest ja peab olema vähemalt: 1 0–25 mm fraktsioonisuuruse puhul 0,5 kg; 2 0–50 mm fraktsioonisuuruse puhul 1 kg; 3 0–80 mm fraktsioonisuuruse puhul 1,5 kg; 4 suurema fraktsioonisuuruse kui 0–80 mm puhul 5,0 kg. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud punktproove tuleb võtta võrdsetes kogustes. 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud proovid segatakse kokku, purustatakse vajadusel alla 25 mm tükisuuruseni ning saadud segust võetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 kirjeldatud meetodil üheksast punktist koondproov kogukaaluga vähemalt üks kilogramm. 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud proov ja selle proovi valmistamisest üle jäänud materjali proov pannakse õhukindlalt suletavasse kotti, millele märgitakse proovivõtu kuupäev ja partii number. 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud proove säilitatakse vähemalt 24 kuud. 9 Proovivõtuprotokoll 1 Proovivõtja koostab kohe pärast proovi võtmist proovivõtuprotokolli. 2 Proovivõtuprotokoll peab sisaldama vähemalt järgmist: 1 proovivõtu kuupäev ja kellaaeg; 2 ilmastikutingimused (temperatuur, pilvisus, sademed jms); 3 partii number; 4 proovivõtu kirjeldus (proovivõtumeetod ja -vahendid, kuidas proov võeti, kuidas toimus keskmistamine jne); 5 proovivõtja ees- ja perekonnanimi ning allkiri; 6 proovi katselaborisse andmise kuupäev ja kellaaeg; 7 proovi vastuvõtja ees- ja perekonnanimi ning allkiri. 10 Kütuselisandi saateleht 1 Iga kütuselisandi saadetise kohta väljastab kütuselisandi tootja saatelehe, millele on märgitud: 1 saatelehe number ja väljastamise kuupäev; 2 tarbiva ettevõtte nimetus ja aadress; 3 saadetise suurus tonnides; 4 käesoleva määruse § 7 lõikes 4 nimetatud kvaliteedidokumendi number ja andmise kuupäev; 5 saatelehe koostaja nimi, ametikoht ja allkiri. 2 Saateleht koostatakse kahes eksemplaris. Üks eksemplar antakse kaasa kütuselisandi saadetisega ning teine eksemplar jääb kütuselisandi tootjale. 3 Saateleht võib olla koostatud digitaaldokumendina ning digitaalselt allkirjastatud vastavalt digitaalallkirja seaduse § 43 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusele. 11 Dokumentide säilitamine 1 Kütuselisandi tootja peab kõiki jäätmetega ja kütuselisandiga seotud algdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid säilitama vähemalt viis aastat. 2 Käesoleva määruse tähenduses on algdokumendid järgmised: 1 kaevandamis- ja rikastamisjäätmete teket ja teistelt isikutelt saamist käsitlevad dokumendid; 2 kütuselisandi ostu ja müüki käsitlevad dokumendid; 3 ohtlike jäätmete saatekirjad; 4 käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud analüüsiaktid; 5 käesoleva määruse § 7 lõikes 4 nimetatud kvaliteedidokumendid; 6 käesoleva määruse §-s 9 nimetatud proovivõtu protokollid; 7 käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud saatelehed. 12 Kütuselisandi kasutamine Kütuselisandit tohib põletada soojuselektrijaamas või muus põletusseadmes, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 50 megavatti või rohkem, vastavalt seadme käitaja kinnitatud korrale.