Vabariigi Valitsus määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2021-12-16 122 RT I2021-12-1820212118122021002 2022-01-01+02:00 2025-09-30+03:00 1 2021-12-17 maarus_1_10.02.2010.xsd 118122021002 6 2025-05-06 Maret Mauer 1053101Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse § 8 lõike 1 punkti 11 alusel. 1 Üldsätted 1 Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala 1 Määrusega kehtestatakse arenguabi andmiseks arengukoostöö korraldamise ning humanitaarabi andmise tingimused ja kord. 2 Määruses reguleerimata küsimustes kohaldatakse haldusmenetluse seadust. 3 Humanitaarabi ja arengukoostöö ning konfliktide ennetamise lõimimisprojektidele, mis suurendavad sihtriigi vastupanuvõimet, ennetavad inimtegevusest tingitud või looduslikke kriise ja katastroofe ning aitavad nendeks kriisideks valmistuda ja neile reageerida, kohaldatakse käesolevas määruses arengukoostööprojekti kohta sätestatut. 2 Terminid Käesoleva määruse tähenduses: 1 abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik, tehtud kooskõlas käesoleva määrusega ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi OECD) arenguabikomitee (DAC) reeglite kohaselt; 2 arengukoostöö on arenguriigile antav rahaline või materiaalne abi või oskusteave, mis on otseselt seotud riiklike või rahvusvaheliste arengueesmärkide saavutamisega, ei ole tulunduslik ega kasumile orienteeritud ja põhineb partnerlusel arenguriigiga, toetades arenguriigi enda võimekuse kasvu; 3 arengukoostööprojekt on kindla eesmärgiga, ajas ja ruumis piiritletud tegevus või tegevuste kogum, sealhulgas teavitustegevus, arengukoostöö elluviimiseks, milleks toetust taotletakse või kasutatakse; 4 arenguriik on OECDs selliselt liigitatud riik; 5 doonorriik on teisele riigile arengu- või humanitaarabi andev riik; 6 humanitaarabi on teisele riigile antav kiireloomuline rahaline või materiaalne abi või oskusteave, mille eesmärgiks on loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofide ajal või nende järel inimelude päästmine, inimeste kannatuste vähendamine ja inimväärseks eluks hädavajaliku tagamine, samuti abi, mis on mõeldud nimetatud olukordade ennetamiseks ja nendele reageerimiseks valmisoleku parandamiseks; 7 kaasfinantseering on toetusele ja omafinantseeringule lisanduv rahaline või rahaliselt mõõdetav panus arengukoostööprojekti; 8 omafinantseering on toetuse saaja rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti; 9 sihtriik on arenguriik või humanitaarabi vajav riik. 3 Arengukoostööpoliitika 1 Arengukoostööpoliitikat kujundab Välisministeerium (edaspidi ministeerium). Ministeerium hindab perioodiliselt arengukoostööpoliitika mõju ja asjakohasust. 2 Ministeerium moodustab arengukoostöö ja humanitaarabi prioriteetide ja strateegiliste eesmärkide hindamiseks ministeeriumite, erasektori ja vabakonna esindajatest koosneva nõuandva õigusega nõukoja. 3 Lõikes 2 nimetatud nõukoja moodustab ja selle töökorra kinnitab välisminister. 4 Arengukoostöö korraldamine 1 Arengukoostööd korraldab Sihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (edaspidi keskus), kes viib ellu arengukoostööprojekte, kaasates kolmanda, avaliku ja erasektori kogemust, sealhulgas annab toetust arengukoostööprojektidele taotlusvooru kaudu või kaasfinantseeringuga projektidele. 2 Ministeerium võib Eesti välisesinduse asukohariigis või esinduse puudumise korral riiki akrediteeritud diplomaatilise esindaja kaudu anda väikesemahulisi arengukoostöötoetusi, mille maksimaalmäär projekti kohta on 15 000 eurot. 3 Lõikes 2 nimetatud arengukoostöötoetuste andmise korra kehtestab välisminister käskkirjaga. 4 Arengukoostöö korraldamisel lähtutakse välispoliitika prioriteetidest, välispoliitika arengukavast, arengukoostöö- ja humanitaarabi programmist, sihtriikide vajadustest ning rahvusvahelistest arengukoostöö põhimõtetest. 5 Ministeeriumi ja keskuse vaheline leping 1 Kooskõlas § 4 lõikega 4 ning ministeeriumi sätestatud eesmärkide ja oodatavate tulemustega koostab keskus enne iga eelarveaastat tegevuskava ettepaneku, milles kirjeldatakse sihtriigi-, regiooni- või valdkonnapõhiseid tegevusi ning era-, avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonide kaasamise plaani, sealhulgas taotlusvoorude korraldamise kava. 2 Lõikes 1 nimetatud eesmärgid, oodatavad tulemused ning tegevuskava ja selle rahastamise maht lepitakse kokku ministeeriumi ja keskuse vahelises kahepoolses lepingus. Leping sõlmitakse eelarveaastale eelneva aasta lõpus. Lepinguperioodiks võib seada pikema tähtaja kui üks aasta ning lepingut võib aasta kestel muuta. 3 Keskus peatab või lõpetab ministeeriumi vastavasisulise suunise korral projektide elluviimise, sealhulgas kolmandate pooltega sõlmitud lepingud olukorras, kus välispoliitikas toimunud muutuste tagajärjel ei saa pooled lepingulisi kohustusi täita. 4 Keskus hindab OECD arenguabikomitee (DAC) hindamise juhtpõhimõtete ja ministeeriumi juhiste alusel perioodiliselt arengukoostööprojektide mõju. 5 Arengukoostööprojektide elluviimise aruande esitab keskus ministeeriumi ja keskuse vahelises lepingus sätestatud korras. 6 Keskuse aruandlus ja auditeerimine toimub sihtasutuste seaduse ja audiitortegevuse seaduse kohaselt. 6 Humanitaarabi andmine 1 Humanitaarabipoliitikat kujundab ja humanitaarabi andmist korraldab ministeerium. 2 Humanitaarabi andmise korraldamisel lähtutakse riigi või rahvusvahelise organisatsiooni abipalvest, rahvusvahelisest humanitaarõigusest, Euroopa humanitaarabi konsensusest ja hea humanitaardoonorluse põhimõtetest. 3 Ministeerium hindab iga humanitaarabivajadust eraldi lähtuvalt eelarvelistest võimalustest ja osutab abi viisil, mis on asjakohases olukorras kõige otstarbekam. 4 Humanitaarabi käesoleva määruse alusel antakse arenguriikidele. 5 Humanitaarabi andmise otsustab välisminister. 7 Eraldis arengukoostöö- või humanitaarabiorganisatsioonile 1 Ministeeriumi eraldis arengukoostöö- või humanitaarabiorganisatsioonile võib olla sihtotstarbeline või mittesihtotstarbeline. Sihtotstarbeline eraldis antakse konkreetse piirkonna jaoks või konkreetse tegevuse elluviimiseks. 2 Eraldise tegemise arengukoostöö- või humanitaarabiorganisatsioonile otsustab välisminister. 3 Kui eraldis puudutab arengukoostöö- või humanitaarabiorganisatsiooni, mis on teise ministri vastutusvaldkonnas või teise ministeeriumi valitsemisalas, konsulteerib ministeerium enne eraldise eelarvesse planeerimist ja eraldise tegemist vastava asutusega. 2 Taotlusvoorus toetuse andmine 8 Taotlusvoorus toetuse andmise kord 1 Keskus moodustab taotlusvoorus esitatud taotluste hindamiseks sõltumatu komisjoni (edaspidi hindamiskomisjon), kuhu kuuluvad asjaomase valdkonna eksperdid, sealhulgas kolmanda sektori ja ministeeriumi esindaja. 2 Hindamiskomisjon: 1 hindab projekti taotlust ja teeb keskuse juhatusele ettepaneku selle rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta; 2 teeb keskuse juhatusele toetuse saaja avalduse põhjal ettepaneku taotluse rahuldamise otsuse muutmise või muutmata jätmise kohta; 3 teeb keskuse juhatusele ettepaneku lõpparuande kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta; 4 teeb keskuse juhatusele ettepaneku taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise või toetuse tagasinõudmise kohta. 3 Hindamiskomisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab keskuse juhatus. 4 Taotlusvooru korraldab ja täpsemad tingimused ning taotluste läbivaatamise ja hindamise korra kehtestab keskus. 5 Projekti abikõlblikkuse perioodi, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, toetuse ja omafinantseeringu piirmäärad ning mitterahalise sissemakse omafinantseeringuna arvestamise korra kehtestab keskus. 6 Lõikes 5 nimetatud informatsiooni avalikustab keskus oma veebilehel. 9 Taotlusvoorus osalejale esitatavad nõuded 1 Taotlusvoorus saab toetust taotleda: 1 Eesti valitsusasutus või selle hallatav asutus; 2 Eesti kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus; 3 Eestis registreeritud ja püsivalt tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus, kes tegutseb avalikes huvides, sealhulgas maakondlik või üleriigiline kohaliku omavalitsuse üksuste liit; 4 Eestis registreeritud ja püsivalt tegutsev muu juriidiline isik. 2 Taotlejal peab projekti elluviimiseks olema sihtriigis koostööpartner või sihtriigis ametlikult registreeritud esindus. Koostööpartner võib olla juriidiline isik või valitsus- või kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus, kes osaleb projektis toetava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud. Kui kohalikel partneritel ei ole poliitilistel põhjustel võimalik sihtriigis tegutseda ning see on sihtriigisuunalise taotlusvooru tingimustes vastavalt määratletud, võib kaasata ajutiselt eksiilis tegutseva koostööpartneri. 3 Eraõiguslik taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1 taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega kuulutatud välja pankrotti; 2 taotlejal ei tohi olla maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud, ning sel juhul peavad maksed olema tasutud kokkulepitud ajakava järgi; 3 juhul kui taotleja on varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtajaks ja nõutud summas. 4 Taotleja esindajaks ei või olla isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. 10 Taotlusele esitatavad nõuded 1 Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1 taotlus on esitatud välissuhtlemisseaduse § 9 lõike 11 alusel välisministri kehtestatud vormil, millele on lisatud kõik nõutavad dokumendid, või välissuhtlemisseaduse § 9 lõike 14 alusel selleks loodud Eesti arengukoostöö andmekogus; 2 taotlus on esitatud elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult; 3 taotlusest selgub projekti eesmärk ning taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 4 taotlus vastab keskuse kehtestatud lähteülesandele. 2 Taotluses sisalduv projekt peab vastama järgmistele nõuetele: 1 projekti eesmärgid, -tegevused ja geograafiline suunitlus on kooskõlas taotlusvooru tingimustega ning lähtuvad sihtriigi vajadustest ja eelistustest; 2 taotluses on arvesse võetud kõik projekti elluviimiseks vajalikud tegevused ja need on planeeritud tähtajal teostatavad; 3 taotluses esitatud projekti eelarve on põhjendatud ja eelarvekulud on esitatud kululiikide kaupa; 4 taotluses on sõnastatud indikaatorid, millega projekti tulemusi ja mõju hinnatakse; 5 projektile või üksikutele projektitegevustele samal ajal muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral on esitatud sellekohane teave. 3 Taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente: 1 loetelu taotlejale taotluse allkirjastamise kuupäevale eelnenud kolme kalendriaasta jooksul riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest antud arengukoostöötoetustest, välja arvatud arengukoostöötoetused, mille on andnud ministeerium või keskus; 2 taotleja ja kõigi projektipartnerite allkirjastatud kinnituskiri või koostöökokkulepe või selle lihtkoopia, milles on esitatud tegevuste ja kulude jaotus projektis osalejate vahel; 3 volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 4 projektis osalevate ekspertide nimekiri, nende elulookirjeldused, tööülesanded ja oodatavad tulemused; 5 kinnitus altkäemaksuga mitteseotuse kohta; 6 kui projekti osaks on taotleja omatoote tarnimine sihtriiki, tuleb taotlusele lisada taotleja seaduslike esindajate allkirjastatud hindamisakt omatoote maksumuse kohta. 4 Lõike 3 punktis 6 nimetatud hindamisaktis peavad kajastuma toote hinna komponendid. Kui omatoote maksumus ületab 10 000 eurot, tuleb taotlusele lisada omatoote maksumuse hindamist kontrollinud audiitori akt. 11 Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud: 1 võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele; 2 teavitama kirjalikus vormis viivitamata keskust taotluses esitatud andmete muutumisest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 3 tõendama keskuse nõudmisel käesolevas määruses ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu või nendega seotud asjaolusid; 4 esitama keskusele teavet, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. 12 Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus 1 Otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb keskuse juhatus hindamiskomisjoni ettepanekul. 2 Taotlus rahuldatakse osaliselt või täielikult. 3 Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärki on võimalik saavutada ka taotluse osalise rahuldamise korral. Taotluse osalise rahuldamise korral võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat, muuta projekti eelarvet, kestust ja toetatavaid tegevusi. Sellisel juhul peab taotleja esitama uue korrigeeritud taotluse. Kui taotleja ei ole nimetatud muudatustega nõus, teeb keskuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 4 Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui: 1 taotluse rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi; 2 toetust on taotletud tegevuste või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast vältimatud. 5 Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1 toetuse saaja nimi ja projekti nimetus; 2 projekti eesmärk; 3 toetuse suurus eurodes; 4 omafinantseeringu määr; 5 projekti abikõlblikkuse periood. 6 Kui keskuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, ei ole taotlejal õigust taotleda keskuselt juba tehtud kulutuste hüvitamist. 7 Taotluse rahuldamise otsuse alusel sõlmib keskus toetuse saajaga kirjaliku lepingu. 13 Taotluse rahuldamise otsuse muutmine 1 Toetuse saaja on kohustatud esitama keskusele kirjaliku avalduse juhul, kui ta taotleb taotluse rahuldamise otsuse muutmist. 2 Otsuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise või muutmata jätmise kohta teeb keskuse juhatus hindamiskomisjoni ettepanekul. 3 Lõikes 2 nimetatud taotluse rahuldamise otsus vormistatakse § 12 lõikes 7 nimetatud lepingu muudatusena. 3 Toetuse kasutamine 14 Toetuse väljamaksmine ja toetuse tagastamine 1 Keskus teeb toetuse saajale toetuse väljamakseid kooskõlas käesoleva määruse ja § 12 lõikes 7 nimetatud lepinguga. 2 Kui toetuse saaja on teinud abikõlblikke kulusid väiksemas mahus, kui keskus on talle toetust välja maksnud, peab toetuse saaja kasutamata jäänud toetuse summa kümne tööpäeva jooksul projekti lõpparuande kinnitamise kuupäevast arvates keskusele tagasi kandma. 15 Kuluaruande esitamine 1 Toetuse saaja esitab keskusele projekti kuluaruande § 12 lõikes 7 nimetatud lepingu ja välissuhtlemisseaduse § 9 lõike 11 alusel välisministri kehtestatud vormi kohaselt. 2 Kui projekti kestus on kuni 12 kuud, esitab toetuse saaja ainult projekti lõpparuande, kui keskusega ei ole kokku lepitud teisiti. Toetuse saaja esitab lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul arvates projekti lõppkuupäevast. Kui projekti kestus on üle 12 kuu, esitab toetuse saaja vahearuande kooskõlas § 12 lõikes 7 nimetatud lepingus sätestatud ajakavaga. Ajakava koostatakse arvestusega, et aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt kuus kuud ja maksimaalselt 12 kuud arvates projektitegevuse alustamisest. 3 Toetuse saaja lisab kuluaruandele § 16 lõikes 2 ettenähtud dokumendid ning aruandlusperioodi jooksul projektiga seoses valminud dokumendid ja materjalid, mis tõendavad näidatud tegevuste toimumist. 4 Toetuse saaja esitab kuluaruande keskusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult. 5 Kui projekti kestus on üle kolme kuu, siis esitab toetuse saaja kvartaalsed kuluteatised, mille esitamise vorm ja adressaat sätestatakse § 12 lõikes 7 nimetatud lepingus. 16 Kuludokumendile esitatavad nõuded 1 Kuludokument peab kajastama kulu, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ja tuleneb projektitaotluses nimetatud tegevustest. 2 Koos kuluaruandega esitab toetuse saaja keskusele järgmised kuludokumendid: 1 hankedokumendid ja valikut põhjendavad materjalid või vähemalt kolm hinnapakkumust, kui asja, teenuse või töö eeldatav maksumus ületab keskuse kehtestatud alammäära; 2 asja, teenuse või töö kohta väljastatud arvete koopiad; 3 punktis 2 nimetatud arvete tasumist tõendavate dokumentide koopiad; 4 projekti elluviimiseks sõlmitud lepingute koopiad; 5 punktides 2–4 nimetatud kuludokumentide koondnimekirjad. 3 Kui projekt kuulub § 21 punkti 12 kohaselt auditeerimisele, esitab toetuse saaja lõikes 2 nimetatud kuludokumendid keskuse asemel kontrollimiseks audiitorile. 4 Kui lõike 2 punktis 1 nimetatud kolme sõltumatut hinnapakkumust ei ole võimalik saada, tuleb esitada objektiivne põhjendus. 17 Kuluaruande menetlemine 1 Kuluaruandeid menetleb keskus. 2 Kuluaruannet ei kinnitata või see kinnitatakse osaliselt, kui: 1 kulud ei ole abikõlblikud; 2 kuludokumentide kontrollimisel selgub, et neis on esitatud valeandmeid või kuludokumendid ei vasta käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele; 3 kuludokumendid ei vasta projekti aruandlusperioodile, -tegevustele ega eesmärkidele; 4 toetuse saaja ei ole esitanud kuluaruannet ettenähtud tähtajaks; 5 toetuse saaja ei ole esitanud kuluaruannet välissuhtlemisseaduse § 9 lõike 11 alusel välisministri kehtestatud vormi kohaselt; 6 toetuse saaja ei ole projekti ellu viinud või teinud projektikulutusi taotluse, taotluse rahuldamise otsuse või § 12 lõikes 7 nimetatud lepingu kohaselt või toetuse saaja näidatud tegevuste toimumine ei ole tõendatud; 7 toetuse saaja ei ole talle keskuse määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud; 8 toetuse saaja on jätnud tähtajaks täitmata vahearuandele eelneva järelevalve käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutuse. 3 Vahearuande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse teeb keskuse juhatus. Lõpparuande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse teeb keskuse juhatus hindamiskomisjoni ettepanekul. 18 Toetuse tagasinõudmise alused 1 Toetuse tagasinõudmise otsustab keskuse juhatus hindamiskomisjoni ettepanekul. 2 Keskus nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. 3 Keskusel on õigus nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui: 1 toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses, taotluse rahuldamise otsuses või § 12 lõikes 7 nimetatud lepingus talle pandud kohustusi; 2 taotluse esitamise või projekti elluviimise ajal on toetuse saaja esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 3 kuluaruanne on jäetud kinnitamata; 4 taotluse rahuldamise otsus on tunnistatud kehtetuks. 19 Toetuse saaja õigused 1 Toetuse saajal on õigus muuta projekti eelarvet ja tegevusi juhul, kui muudetakse projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarveridade mahtu teiste eelarveridade mahu arvelt, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti projekti kogueelarvest, tingimusel, et projekti eesmärgid ei muutu ja toetuse summa ei suurene. Toetuse saaja on kohustatud kavandatavad muudatused keskusega enne kooskõlastama. 2 Toetuse saajal on õigus saada keskuselt teavet ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses nimetatud toetuse saaja kohustuste täitmisega. 20 Toetuse andja õigused 1 Toetuse andjal on õigus: 1 teha või korraldada projektiauditeid ja teha järelevalvetoiminguid, mis sätestatakse toetuse saajaga sõlmitavas § 12 lõikes 7 nimetatud lepingus; 2 kontrollida toetuse kasutamist; 3 nõuda projekti kestuse, -tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta selliste lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4 peatada toetuse väljamaksmine, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses, taotluse rahuldamise otsuses või § 12 lõikes 7 nimetatud lepingus sätestatud tingimusi; 5 vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisega. 2 Lõike 1 punktis 4 nimetatud väljamaksmine peatatakse rikkumise kõrvaldamiseni. 21 Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud: 1 viima projekti ellu taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja § 12 lõikes 7 nimetatud lepingus ettenähtud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 2 säilitama toetuse taotlemise ja projekti elluviimisega seotud dokumentatsiooni vähemalt seitse aastat arvates projekti lõppenuks lugemisest; 3 sõlmima projekti elluviimiseks vajalikud lepingud teenuse osutaja, töö tegija või asjade hankijaga kirjalikus vormis; 4 võimaldama toetuse andjal teha projektiauditeid ja järelevalvetoiminguid; 5 andma audiitori või järelevalvet tegeva isiku kasutusse kõik projekti elluviimisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul arvates audiitori või järelevalvet tegeva isiku sellekohasest nõudmisest; 6 tähistama elluviidavad projektid toetuse andja nõutaval viisil näitamaks, et projekti on rahastatud arengukoostöö- ja humanitaarabi vahenditest; 7 eristama oma raamatupidamisarvestuses projektiga seotud kulud muudest kuludest; 8 teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist toetuse saaja andmete muutumistest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, toetuse saaja ümberkujundamisest, käibemaksukohustuslaseks registreerimisest või käibemaksukohustuslasena registrist kustutamisest, pankrotimenetluse alustamisest või likvideerija määramisest ning tegevuse lõpetamisest ka siis, kui nimetatud muudatused on registreeritud asjakohases registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 9 teavitama viivitamata toetuse andjat projekti elluviimise kestel ilmnenud asjaoludest, mille korral projekti jätkamine ei ole otstarbekas; 10 teavitama avalikkust saadud toetusest ja sellega seoses elluviidud tegevustest; 11 esitama toetuse andjale olulist informatsiooni kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhul, kui on ette nähtud kirjalik vorm; 12 tellima projektile projektiauditi, kui § 12 lõikes 7 nimetatud lepingus ei ole kokku lepitud teisiti; 13 täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. 22 Toetuse andja kohustused Toetuse andja on kohustatud: 1 pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tegema oma veebilehel kättesaadavaks järgmise teabe: toetuse saaja nimi, toetust saava projekti nimetus, toetuse summa, projekti kogumaht, projekti eesmärk ja projekti kestus; 2 pärast projekti lõpparuande kinnitamist tegema oma veebilehel kättesaadavaks lühiülevaate saavutatud eesmärkidest ja mõõdetud indikaatoritest; 3 mitte avalikustama taotleja ja toetuse saaja kohta menetluse käigus saadud ärisaladusega seotud dokumente ega teavet, välja arvatud punktis 1 nimetatud informatsioon; 4 tegema oma veebilehel kättesaadavaks arengukoostööd käsitlevad õigusaktid, taotluste ja kuluaruannete vormid ja juhised taotlejale ning korraldama toetuse saajate nõustamist; 5 säilitama taotluse ja projektide elluviimisega seotud dokumentatsiooni vähemalt seitse aastat arvates projekti lõppenuks lugemisest. 4 Kaasfinantseeringuga projektile toetuse andmine 23 Kaasfinantseeringuga projektile toetuse taotlemine 1 Kaasfinantseeringuga projekti toetuse taotluse saab keskusele esitada ka väljaspool taotlusvooru. 2 Taotlejal peab projekti elluviimiseks olema kaasrahastaja, kelleks on teine doonorriik või rahvusvaheline organisatsioon. 3 Kaasfinantseeringuga projekti toetuse taotluse suhtes kohaldatakse §-e 9–13, välja arvatud § 10 lõiget 3, juhul kui selles lõikes nimetatud dokumendid on esitatud taotluses nimetatud kaasrahastajale. 4 Kaasfinantseeringuga projekti toetuse taotlusele lisatakse kaasrahastajale esitatava projekti eelnõu ning enne lepingu sõlmimist esitatakse kaasrahastaja tehtud rahastamisotsuse või sõlmitud toetuslepingu koopia. 24 Kaasfinantseeringuga projektile toetuse andmise otsustamine 1 Kaasfinantseeringuga projekti toetuse taotluse hindamiseks moodustab keskus § 8 lõikes 1 nimetatud hindamiskomisjoni. 2 Kaasfinantseeringuga projektile toetuse andmise täpsemad tingimused ning taotluste läbivaatamise ja hindamise korra kehtestab keskus. 3 Kaasfinantseeringuga projektile toetuse andmise otsustab keskuse juhatus hindamiskomisjoni ettepanekul. 4 Kaasfinantseeringuga projekti toetuse taotluse võib jätta rahuldamata välispoliitilistel või eelarvelistel põhjustel. 25 Kaasfinantseeringuga projektile antud toetuse kasutamine Kaasfinantseeringuga projektile antud toetuse kasutamisele kohaldatakse määruse 3. peatükki. 5 Rakendussätted 26 Enne käesoleva määruse jõustumist korraldatud taotlusvoorud ja sõlmitud lepingud 1 Lepingutes, mille ministeerium on sõlminud enne käesoleva määruse jõustumist taotlusvooru tulemusel, Euroopa Komisjoni projektide kaasrahastamiseks või rahvusvahelise koostööprojekti elluviimiseks ning milles projekti abikõlblikkuse periood lõpeb pärast 1. jaanuari 2022. a, välja arvatud keskuse ja ministeeriumi vahelised lepingud, sätestatud ministeeriumi õigused ja kohustused lähevad 1. jaanuaril 2022. a üle keskusele. 2 Lõikes 1 nimetatud lepingutele kohaldatakse lepingu sõlmimise ajal kehtinud määrust, milles ministeeriumi õigused ja kohustused loetakse keskusele üle läinuks, välisministri ülesanded ja kohustused loetakse keskuse juhatusele üle läinuks ning arengukoostöökomisjoni ülesanded ja kohustused loetakse käesoleva määruse § 8 lõike 1 alusel loodud hindamiskomisjonile üle läinuks. 3 Lepingute puhul, mille ministeerium on sõlminud taotlusvooru tulemusel, Euroopa Komisjoni projektide kaasrahastamiseks või rahvusvahelise koostööprojekti elluviimiseks ning mille abikõlblikkuse periood lõpeb enne 1. jaanuari 2022. a, teostavad ministeerium ja lepingu sõlmimise ajal kehtinud määruse alusel loodud arengukoostöökomisjon oma õigusi ja kohustusi kuni projekti lõpparuande kinnitamiseni. 4 Enne käesoleva määruse jõustumist keskuse ja ministeeriumi vahel taotlusvooru tulemusel, Euroopa Komisjoni projektide kaasrahastamiseks või rahvusvahelise koostööprojekti elluviimiseks sõlmitud lepingutes sätestatud keskuse ja ministeeriumi õiguste ja kohustuste täitmine pärast 1. jaanuari 2022. a lepitakse kokku käesoleva määruse § 5 lõike 2 alusel sõlmitud lepingus. 27 Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2010. a määrus nr 8 „Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord” tunnistatakse kehtetuks. 28 Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. a. Riigihalduse minister peaministri ülesannetes Jaak Aab Välisminister Eva-Maria Liimets Riigisekretär Taimar Peterkop