„(4) Kui tervishoiutöötaja määrab endale erandlikus olukorras retseptiravimi ägeda mööduva haiguse tavapäraseks raviks või kroonilise seisundi tõttu varem määratud ravi järjepidevuse tagamiseks, ei sõlmita ravimi väljakirjutamisel ja sellega seotud diagnoosi tuvastamisel tervishoiuteenuse osutamise lepingut võlaõigusseaduse tähenduses ja kahju tekkimisel ei kohaldata tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadust. Retseptiravimi määramine tuleb dokumenteerida käesoleva seaduse § 4² nõuete kohaselt.”.

1) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 1⁹ järgmises sõnastuses:

„(1⁹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1⁴ nimetatud ravimi väljakirjutamise õigust omaval tervishoiutöötajal on õigus kirjutada ravim välja endale erandlikus olukorras ägeda mööduva haiguse tavapäraseks raviks või kroonilise seisundi tõttu varem määratud ravi järjepidevuse tagamiseks, kui see on olukorda arvestades otstarbekas.”;

2) paragrahvi 33 lõiget 7 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) nende ravimirühmade ja ravimite toimeainete loetelu, mille endale väljakirjutamine on piiratud või keelatud.”.