Vabariigi Valitsus määrus terviktekst avaldamine avaldatud 2016-06-16 RT I 2016-06-21 32 121062016032 2017-01-01 65 RT I 2026-01-20+02:00 2026 14 120012026014 2026-01-23 1 2026-01-16 maarus_1_10.02.2010.xsd 120012026014 60 2026-01-28 Ene Kasesalu 1035222 Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Kalapüügieeskiri 2016-12-22 RT I 2016-12-28 2 128122016002 2017-01-01 2018-05-03 RT I 2018-05-08 1 108052018001 2018-05-11 , osaliselt 01.01.2019 2019-04-18 RT I 2019-04-24 5 124042019005 2019-04-27 , osaliselt 01.01.2020 2019-11-28 RT I 2019-12-03 4 103122019004 2019-12-06 2020-12-10 RT I 2020-12-16 1 116122020001 2021-01-01 2020-12-17 RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 2022-06-09 RT I 2022-06-16 1 116062022001 2022-06-19 2023-11-23 RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 2026-01-16 RT I 2026-01-20 5 120012026005 2026-01-23 Määrus kehtestatakse § 9 lõike 1, § 11 lõike 5 ja § 90 lõike 2 ning § 6 lõike 1 punkti 1 alusel. 1 Üldsätted 1 Määruse reguleerimisala 1 Määrus reguleerib kalapüüki siseveekogudes, piiriveekogudes, sise- ja territoriaalmeres ja majandusvööndis ning agarikupüüki meres. 2 Määrus reguleerib kalapüüki meres niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid. 2 1)]]> Määruses sätestatud juhul reguleerib määrus kalapüüki väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, kui püük toimub Eesti lipudokumenti omava laevaga või kui kala püüab kalapüügiseaduses sätestatud juhul Eesti Vabariigi äriregistris registreeritud ettevõtja niivõrd, kuivõrd püügikoha asukohariigi õigusakt või püügikoha kalapüüki reguleeriv rahvusvaheline leping või Euroopa Liidu õigusakt ei sätesta teisiti. RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 3 Kaitsealadel püütakse kala käesoleva määruse ja konkreetsel kaitsealal kehtiva kaitse-eeskirja järgi. 4 Piiriveekogudel püütakse kala riigipiiri seaduse § 8 lõike 3 alusel kehtestatud piiranguid arvestades. 1 1. ]]> Volituse andmine kalapüügi nõuete ajutiseks muutmiseks Kui rahvusvahelisest lepingust tuleneb vajadus sise- ja piiriveekogudes ning sise- ja territoriaalmeres nõudeid kalapüügi kohta korduvalt või ajutiselt muuta, võib need kehtestada . RT I 2026-01-20 5 120012026005 2026-01-23 2 Mõisted käesoleva määruse tähenduses 1 Grunttropp – püünise alumise selise kaitseks eraldi otstele kinnitatud raskus. 2 Eesti territooriumil Peipsi järve ja Lämmijärve vaheline piir – punktide 58º21.902'N, 27º26.326'E ja 58º21.176'N, 27º31.540'E ühendusjoon, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni, ning Lämmijärve ja Pihkva järve vaheline piir – punktide 58º04.653'N, 27º36.454'E ja 58º05.240'N, 27º37.110'E ühendusjoon, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni. 3 Eesti territooriumil Narva veehoidla ja Narva jõe vaheline piir – punktide 58º16.653'N, 27º59.792'E ja 58º16.601'N, 27º59.870'E ühendusjoon, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni, ning Narva jõe ja Peipsi järve vaheline piir – punktide 58º59.355'N, 27º43.750'E ja 58º59.260'N, 27º43.833'E ühendusjoon, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni. 4 Kirptirk – üheharuline konks, mille säärele on kinnitatud raskus. 5 Lant – kuni kolme kolmeharulise konksuga peibutis, mis kinnitatakse õngenöörile peibutise esimese või tagumise kolmandiku küljest. 6 Mõõduline kala – töötlemata kala, mille pikkus mõõtmisel ühtib lisas 3 esitatud sama liigi alammõõduga või ületab seda. 7 Narva jõe Soome lahte suubumise koht – Eesti Vabariigi territooriumile jääval osal punktide 59º28.206'N, 28º2.512'E ja 59º28.223'N, 28º2.611'E ühendusjoon, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni Narva jões. 8 Nooguti – õngeridva otsa asetatav elastsest materjalist abivahend kala võtu avastamiseks. 9 Peibutis – õngekonksule kinnitatud toiduobjekt või selle imitatsioon ehk kunstpeibutis. 10 Põik- ehk horisontaal- ehk balansiirlant – kuni kolme kolmeharulise konksuga varustatud peibutis, mis kinnitatakse õngenöörile landi pikema külje keskosast. 11 Rakis – abivahend spinningupüügil landi asemel surnud kala peibutisena kasutamiseks. 12 Rull või haspel – vahend õngenööri kerimiseks. 13 Seisevpüünis – veekogu põhja kinnitatud § 4 lõike 2 punktis 10 nimetatud õngejada ning §-des 6 ja 7 nimetatud nakke- ja lõkspüünis. 14 Tirk – lant, mille konksu teraviku kaugus konksu säärest on kuni 15 mm ja harude vahe ei ületa 30 mm. 15 Tragimine – sihipärane tegevus kala haakimiseks konksu otsa mujalt kui suu. 16 Suue või läte vooluveekogudel, millele on rajatud vooluveekogu pikendavad muulid – muuli mere- või mis tahes veekogu poolseid otsi ühendav sirge. Muulideta vooluveekogude suudmete või lätete määramisel tuleb lähtuda Eesti looduse infosüsteemi andmetest. RT I 2022-06-16 1 116062022001 2022-06-19 2 Püügivahendite loetelu ja kirjeldus 3 Lubatud kalapüügivahendid Lubatud kalapüügivahendid jagunevad õngpüünisteks, allveepüügivahenditeks, nakkepüünisteks, lõkspüünisteks, kurnpüünisteks ja traalpüünisteks. 4 Õngpüünised 1 Õngpüünis on püügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud sööda või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub. 2 Lubatud õngpüünised on: 1 lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist ja üheharulisest konksust ning võib olla varustatud raskuse ja ujukiga; 2 käsiõng, mis koosneb ridvast, ujukist või noogutist, õngenöörist ja kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust ning võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse ja rulli või haspliga; 3 spinning, mis koosneb rõngastega ridvast, rullist, õngenöörist ja landist või rakisest ning võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse või lisatirguga; 4 vedel on punktis 3 nimetatud õngpüünis, mille lanti või rakist veetakse paadi järel; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 5 sikuti, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust ning võib olla varustatud vahetrossi ja kuni kahe kirptirguga; 6 lendõng, mis koosneb ridvast, rullist, nöörist ja kuni kolmest konksust ning millega püügil kasutatakse kunstpeibutist; 7 räimeõng, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kümnest nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ole suurem kui 5 mm; 8 põhjaõng (tonka, krunda), mis koosneb õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest lipsudega kinnitatud üheharulisest konksust ning võib olla varustatud ridva ja rulli või haspliga; 9 und, mis koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist või raamist või hargist või muust tarindist, millele on keritud õngenöör, ning võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega; 10 õngejada on kuni 100 õngekonksuga õngpüünis, mis koosneb muudetava pikkusega põhiõngeliinist, millele on kinnitatud õngekonksudega haruliinid (lipsud), mille vahekaugus määratakse kindlaks sihtliikide kaupa. Põhiõngeliin on kinnitatud horisontaalselt veekogu põhja või selle lähedale või vertikaalselt või sellel lastakse veepinnal triivida. RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 5 Allveepüügivahendid 1 Allveepüügivahend on vahend, millega püütakse kala vee all viibides. 2 Lubatud allveepüügivahendid on: 1 harpuunpüss – mehhaaniline või pneumaatiline vahend kala harpuunimiseks; 2 harpuun – kidadega või kidadeta kuni viieharuline torkevahend, mida lastakse harpuunpüssist või torgatakse kalasse. 6 Nakkepüünised 1 Nakkepüünis on püügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb kala takerdumises võrgulinasse või kiilumises selle silma. 2 Lubatud nakkepüünised on: 1 nakkevõrk – püünis, mis koosneb ühest võrgutükist, mille ülemise selise pikkus on kuni 70 m, või üksteise külge ühendatud lühemate võrkude jadast, mille kogupikkus on kuni 70 m, ja mida hoitakse ujukite ja raskustega vees vertikaalasendis; 2 raamvõrk – pinedega nakkevõrk. RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 3 Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on lubatud kasutada: 1 kaldavõrku – lõikes 2 kirjeldatud ja § 38 punktis 1 sätestatud silmasuurusega nakke- või kutselisel kalapüügil ka raamvõrku, mida kasutatakse Peipsi järves kaldast arvates 1 km laiusel veealal ning Lämmi- ja Pihkva järves kaldast arvates 500 m laiusel veealal; RT I 2026-01-20 5 120012026005 2026-01-23 2 avaveevõrku – lõikes 2 kirjeldatud ja § 38 punktis 2 sätestatud silmasuurusega nakke- või raamvõrku, mida kasutatakse Peipsi järves kaldast kaugemal kui 1 km ning Lämmi- ja Pihkva järves kaldast kaugemal kui 500 m. RT I 2026-01-20 5 120012026005 2026-01-23 7 Lõkspüünised 1 Lõkspüünis on püügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb kala suunamises ja eksitamises püünisesse või selle osasse, millest väljumine on raskendatud. 2 Lubatud lõkspüünised on: 1 mõrd – püünis, mis koosneb juhtaiast, vajaduse korral tiivast või tiibadest, mis moodustavad kariaia, ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahest pealt kinnisest mõrrakerest. Merel ei ole kariaedade arv piiratud, kuid need peavad paiknema järjestikku juhtaia ühes otsas koos mõrrakeredega, mis võivad olla pealt lahti kuni mõrrasuupoolse esimese pujuseni. Võrtsjärvel ei ole mõrrakerede, kariaedade ja juhtaedade arv piiratud. Mõrra alaliigid on sätestatud lõikes 3 ja osa neist on näidatud joonisel lisas 1; RT I 2019-04-24 5 124042019005 2019-04-27 2 kastmõrd – püünis, mis koosneb juhtaiast, mille lubatud pikkus on kuni 600 m, kuni kahest kariaiast, ühest või mitmest pujusest ja ühest või kahest pealt lahtisest kastist ehk pärast, kastmõrra osad on näidatud joonisel lisas 16; RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 3 kadiska – söödastamata, kuni 1,4 m põhja läbimõõduga ja kuni 0,6 m kõrge püünis. Püünis võib olla ankurdatud ja varustatud kuni 1 m pikkuse juhtaiaga. Kadiska tüübid on näidatud joonisel lisas 2; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 4 silmutorbik – kooniline kuni 30 cm suu läbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta püünis; 5 silmumõrd – juhtaia ja tiibadeta püünis, mille suu on kuni 0,5 m kõrge ja kuni 1 m lai ning pujuse diameeter on kuni 5 cm; 6 vähimõrd – juhtaia ja tiibadeta püünis, mille suurim lubatud pikkus on 1 m, suurim lubatud laius on 50 cm ja suurim lubatud kõrgus on 50 cm; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 7 juhtaiata mõrd – ühe või mitme mõrrakeres oleva pujusega ja tiibadega või ilma nendeta mõrd, millel puudub juhtaed. Mõrra tiivad, mõõdetuna kerega ühenduse kohast, ei või olla pikemad kui mõrra kere. RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 2 1)]]> Lõike 2 punktis 2 nimetatud kastmõrra kasti ehk pära võib loomastiku ja linnustiku ning kalasaagi kaitseks pealt osaliselt või täielikult katta mõrra- või noodalinaga. Kastmõrra nõudmine toimub pealt avatud kastist ehk pärast. RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 3 Mõrra lubatud alaliigid on: 1 avaveemõrd – mõrd, mille kariaia ja suu kõrgus on üle 3 m; 2 ääremõrd – mõrd, mille kariaia ja suu kõrgus on kuni 3 m; 3 rivimõrd – tiibadeta, kuni kahe kerega, kõigis osades kuni 0,5 m kõrgune mõrd, mille kered on paigutatud ühe juhtaia kummassegi otsa; 4 kehtetu - RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 5 jõemõrd – mõrd, mille juhtaia pikkus võib olla kuni 50 m; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 6 mõrd mõrrajadas – mõrd, mis püügile panekul asetatakse samasuunaliste juhtaedadega ühendatuna jadasse. Jadasse asetatuna võivad mõrrad paikneda ühel või mõlemal pool juhtaeda ning nende juhtaiaga ühendamiseks võib kasutada lisajuhtaedu; 7 tindimõrd – mõrd, mille pära silmasuurus on kuni 10 mm. RT I 2018-05-08 1 108052018001 2018-05-11 8 Kurnpüünised 1 Kurnpüünis on püügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega või püügivahendi vertikaalse liigutamisega. 2 Lubatud kurnpüünised on: 1 põhjanoot ehk mutnik – koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning selle veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina; 2 veonoot – koosneb veoköitest, tiibadest, kerest ja pärast ning mis kokku vedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal ja mille alaliigid on sätestatud lõikes 3; 3 liiv – koosneb jäigast liigendita raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist; 4 kuurits – koosneb jäigast liigendraamist ja sellele kinnitatud võrgulinast; 5 tõstevõrk – horisontaalselt vette asetatav tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist ning on ilma varre või ridvata. Raami läbimõõt või iga külje pikkus peab olema vähemalt 1 meeter; 6 püüvõrk – ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune võrk; 7 vähinatt – söödastatav, kuni 50 cm läbimõõduga veekogu põhja asetatav tõstetav püünis, võib olla varustatud ridvaga. 3 Lubatud veonooda alaliigid: 1 kaldanoot – veonoot, tiibade kogupikkusega kuni 50 m, millega loomus veetakse kaldale; 2 pöördnoot ehk pöörinoot – veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või jääle. 9 Traalpüünised 1 Traalpüünis on püügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti püüdmises. 2 Lubatud traalpüünised on: 1 traal, mis on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1241, 20. juuni 2019, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 2019/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005(ELT L 198, 25.7.2019, lk 105-201), artikli 6 punktis 11 ja mille alaliigid on sätestatud lõikes 3; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 2 agariku tragi – jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks. 3 Traali alaliigid on: 1 põhjatraal – traal, mis on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1241 artikli 6 punktis 13 ja mis on varustatud grunttropiga; 2 pelaagiline traal – traal, mis on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1241 artikli 6 punktis 15 ja millel grunttropp puudub. RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 3 Püügivahendite märgistamise ja tähistamise nõuded 10 Nõuded püügivahendite tähistamisele sisemeres, kuni nelja meremiili kaugusel territoriaalmere lähtejoonest, sise- ja piiriveekogudes 1 Sisemeres ja kuni nelja meremiili kaugusel territoriaalmere lähtejoonest ning sise- ja piiriveekogudes peavad seisevpüünised, püügile paigutamise või väljavõtmise ajal ka püüniste osad, nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku kinnitatud lipuga, teises otsas ühe vardale kinnitatud lipuga. Jäävabas vees tuleb liputähiste vahelisest telgjoonest väljaulatuvad tipud, mis ulatuvad vee pinnakihti ja võivad takistada veeliiklust, tähistada vähemalt 15 cm läbimõõduga valgete, kollaste, punaste või oranžide poide või ujukitega. Seisevpüünistel ja nende jadadel, mis paiknevad ranna või kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots. Tähised peavad olema kinnitatud püügivahendi, selle jada või ankruliini külge. 2 Püügivahendi otsi tähistavad lipud, mõõtudega vähemalt 20 × 30 cm, peavad olema punased või oranžid, välja arvatud kahe lipuga tähise alumine lipp. Lipu alumise serva kõrgus vee- või jääpinnast peab olema vähemalt üks meeter. Erandina võib kalapüügil kuni ühe meetri sügavusel jäävabas vees olla lipu alumise serva kõrgus veepinnast vähemalt 0,5 m. Vastavalt lippude arvule vardal tuleb jäävabas vees varda ülemise otsa külge, lippude kohale, kolmesentimeetrise vahega kinnitada vähemalt kahe sentimeetri laiused helkurribad. Kui ohutuse tagamiseks kasutatakse vahelippe, peab nende värv erinema otsalippude värvist. 3 Silmutorbikud ning nende jadad peavad olema tähistatud kaldapoolses otsas ning silmumõrrad mõrra suu või pära poolt punase või oranži lipuga, mis vastab lõikes 2 kirjeldatule, või punase või oranži poiga, mille läbimõõt on vähemalt 15 cm. 4 Vähimõrrad ja kadiskad peavad olema tähistatud vähemalt 10 cm läbimõõduga poiga. 11 Nõuded kalade veekogus püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahenditele 1 Keelatud on: 1 hoida püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendeid veekogus alal, kus kalapüük on keelatud; 2 veekogus kehtiva püügikeelu ajal hoida püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendis alamõõdulisi kalu või kalaliike, mille püük on keelatud. 2 Püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendid peavad olema tähistatud ühe punase või oranži poiga, mille läbimõõt on vähemalt 15 cm, või lipuga vastavalt § 10 lõikele 2. Vahend peab olema märgistatud vastavalt § 13 lõigetele 2–4. Tähiseid võib veekogus hoida üksnes koos veekogus olevate vahenditega. 12 Nõuded püügivahendite tähistamise ja märgistamise kohta territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui neli meremiili 1 Seisevpüünised peavad olema tähistatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.04.2011, lk 1–153) artikli 13 lõike 1, artiklite 14–16 ja artikli 17 lõike 2 kohaselt. 2 Tooder peab olema märgistatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 13 lõigete 2 ja 3 kohaselt. 13 Nõuded püügivahendite tähiste, nende veekogus hoidmise ja püügivahendite märgistuse kohta 1 Püügivahendite tähiseid võib veekogus hoida koos veekogus olevate püügivahendite või nende osadega, püügivahendite püügile panemisel või väljatoomisel koos püügivahendite kinnitamiseks kasutatavate tarinditega. 2 Püügivahendid peavad olema märgistatud identselt kalapüügiloale kantud märgistuse numbriga. Märgistus peab võimaldama kalapüügiloa omanikku kindlaks teha veekogul või loa andja juures. Harrastuspüügil nakkevõrgu, kadiska, vähimõrra ja õngejadaga on märgistuseks kalastuskaardi omaniku isikukood. 3 Püügivahendi märgistus peab olema kantud püügivahendi või püügivahendite jada mõlemat otsa tähistavale lipule või kinnitatud varda külge lipu alumise serva juurde eraldi märgisena. 4 Paragrahvi 10 lõigetes 3 ja 4 kirjeldatud poitähisele tuleb kanda kalapüügiloal olev märgistuse number ning silmutorbikute märgistamisel ka jadas olevate torbikute arv. 4 Alammõõdud, kaaspüügitingimused ja osakaalu määramise metoodika 14 Kalade alammõõdud Kalade alammõõdud ning mõõtmise nõuded on esitatud lisas 3. Kui alammõõdu kehtivusala ei ole täpsustatud, kehtib alammõõt kõigil veekogudel. 15 Kalaliikide osakaalu määramine traali saagis RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 1 Traali saagist proovi võtmiseks ja selles kalaliikide osakaalu määramiseks kasutatakse juhusliku proovi võtmise ja kalaliikide osakaalu määramise meetodikat ning järgitakse lisa 4 kohaseid nõudeid. RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 2 Kehtetu - RT I 2019-04-24 5 124042019005 2019-04-27 3 Kehtetu - RT I 2019-04-24 5 124042019005 2019-04-27 16 Tingimused ja nõuded kaaspüügi kohta 1 Kaaspüük on keelatud, välja arvatud kalapüügiseaduse § 11 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis, käesolevas määruses sätestatud tingimustel või eripüügi tingimustel. 2 Püüda keelatud kalaliigi ja alamõõdulise kala elujõuline isend tuleb vabastada viivitamata pärast püügivahendi nõudmist, välja arvatud kalapüügiseaduse § 10 lõike 4 punktis 1 sätestatud juhul. RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 3 Kaaspüügiarvestust peetakse laeva pardal, muus kala transportimiseks kasutatavas vahendis oleva või maale toodud kalasaagi kohta. Kaaspüügi koguse määramisel ei loeta kogusaagi arvestusse püüda keelatud kalaliike. RT I 2019-04-24 5 124042019005 2019-04-27 4 Õngepüügil ja harrastuspüügil õngpüünistega, välja arvatud õngejada, on püüda keelatud kalaliigi ja alamõõdulise kala kaaspüük keelatud ning need kalad tuleb vette tagasi lasta kohe pärast saagi õngekonksu küljest vabastamist. 5 Kui kalaliigi püük on koguseliselt piiratud, arvestatakse tema kaaspüük selle liigi püügivõimaluste hulka. 6 Kui kurn- või traalpüünistega püügil ületab kaaspüük §-des 23 ja 34 lubatud määra, tuleb püük selles kohas või selle püünisega katkestada. 7 Kalapüük traalpüünisega ja kurnpüünisega loetakse katkestatuks, kui: 1 püügil meres on enne püünise uuesti püügile asetamist vahetatud püügikohta vähemalt 5 meremiili; 2 püügil Peipsi järvel on enne püünise uuesti püügile asetamist vahetatud püügikohta vähemalt 3 kilomeetrit. 8 Lubatud kaaspüügi määra ületava eluvõimetu kala kogus, sealhulgas liigid, millele pole kaaspüügi määra kehtestatud, tuleb teatada viivitamatult pärast püüniste nõudmist Keskkonnaameti veebilehel avaldatud riigiinfo telefonil või e-posti aadressil, esitades järgmised andmed: 1 kaluri või harrastuspüüdja nimi; 2 veekogu; 3 lossimiskoht; 4 kalaliik; 5 kogus. RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22–61), artikli 15 lõike 1 punktides a ja b nimetatud liikide puhul, sealhulgas lõhe ja tursa nakkepüünistega püügil, tuleb lubatud kaaspüügi määra ületava kala kogus teatada viivitamatult pärast püüniste nõudmist Keskkonnaameti veebilehel avaldatud riigiinfo telefonil või e-posti aadressil. Esitada tuleb järgmised andmed: 1 kaluri ja harrastuspüüdja nimi; 2 veekogu; 3 lossimiskoht; 4 kalaliik; 5 kogus. RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 5 Üldnõuded ja piirangud ning üldkeeluajad ja -alad 1 Püügivahendite ja püügiviiside kasutamise üldnõuded 17 Nõuded püügivahendi püügile asetamisele 1 Kaks või enam samasuunaliselt püügile asetatud avavee- ja ääremõrda võib juhtaedade või lisajuhtaedade abil ühendatult asetada mõrrajadasse, arvestades § 28 punktis 3, § 42 lõikes 2 või § 46 lõikes 2 sätestatud tingimusi. 2 Kaks või enam nakke- ja raamvõrku võib asetada püügile omavahel võrgujadasse ühendatult. 3 Jadasse asetatud nakke- ja raamvõrk ei tohi harusid moodustada, välja arvatud meres võrguga, mille silmasuurus peab olema vähemalt 130 mm. 18 Püügivahendi silmasuuruse mõõtmine 1 Püügivahendi silmasuurust mõõdetakse kulumiskindlast materjalist valmistatud 2 mm paksuse mõõtekiiluga, mis on 1 cm kaldega 8 cm pikkuse kohta kummalgi serval ja millele on kantud mõõteskaala. 2 Mõõtmisel asetatakse mõõtekiil lisa 5 kohaselt diagonaalselt märja püügivahendi materjali silma, veendudes, et kõik silma moodustavad sõlmed puutuvad vastu mõõtekiilu ja võrguniidid on sirgeks tõmmatud. 3 Mõõtmisel tuleb hoiduda püügivahendi või mõõdetava võrgusilma venitamisest. 4 Mõõdetakse 20 silma ühes reas piki lina, võimaluse korral mitte lähemal kui 10 silma või 50 cm küljeõmblusele (pinele, selisele). 5 Kui mõõdetavas reas esineb katkisi või parandatud silmi, jäetakse need mõõtmata ja jätkatakse mõõtmist järgmisest tervest silmast. 6 Kui linal on erineva suurusega silmad, mõõdetakse lina väikseimate silmadega osast. 7 Kui püügivahendi ehituses on kasutatud erinevaid silmasuurusi, mõõdetakse väikseima silmasuuruse tuvastamiseks väiksema silmasuurusega osas ja suurima silmasuuruse tuvastamiseks suurima silmasuurusega osas. 8 Silmasuurus on mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine. 9 Merel mõõdetakse kalapüügivahendi, välja arvatud nakke- ja raamvõrkude, silmasuurust vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.06.2008, lk 5–25). RT I 2018-05-08 1 108052018001 2018-05-11 19 Püügivahendite kontrollimise sagedus 1 Kalapüügil peab püüniste kontrollimise sagedus vältima saagi hukkumist püünises, välja arvatud õngejada ja §-s 6 kirjeldatud nakkepüüniste kasutamisel, kus kontrollimise sagedus peab vältima saagi riknemise. 2 Merel peab nakkepüüniseid kontrollima vähemalt iga 48 tunni möödudes, välja arvatud jääalusel püügil. RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 2 Püügivahendite ja püügiviiside kasutamise üldpiirangud ning üldised kalapüügi keeluajad ja -alad 20 Püügivahendite ja püügiviiside kasutamise piirangud 1 Kõikidel veekogudel on keelatud: 1 sulgeda püünistega, välja arvatud silmutorbikute ja õngejadadega püügil, üle 1/3 kanali laiusest, vooluveekogust või vooluveekogul olevate saarte (madalike) vahelise vooluosa laiusest, siseveekogust, Võrtsjärv välja arvatud, merel väina või lahe laiusest, jättes vabaks ristlõike sügavaima osa, ning Lämmijärvel Eesti territoriaalvee laiusest, jättes vabaks laevatee; RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 2 kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisevpüüniseid; 3 asetada seisevpüüniseid, välja arvatud silmutorbik, silmumõrd, vähinatt, vähimõrd ja õngejada, püügile lähemale kui 50 m juba püügil olevatele seisevpüünistele; RT I 2026-01-20 5 120012026005 2026-01-23 4 kinnitada püünistele tarindeid, mis võivad vähendada püünise koguva osa silmasuurust lubatust väiksemaks; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 5 kasutada allveekalapüügil autonoomset hingamisvahendit ja kunstlikku valgustust; 6 kasutada allveekalapüügil harpuuni ilma harpuunpüssita; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 7 kasutada õngpüünist tragimiseks; 8 ühte jadasse asetada kalapüügiõigust tõendavas dokumendis märgitud eri liiki püügivahendeid või mitmes kalapüügiõigust tõendavas dokumendis märgitud püügivahendeid, välja arvatud kahe nakkevõrgu asetamine harrastuskalapüügil; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 9 püüda kala kutselise kalapüügi vahenditega veekogudel, kuhu Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister püügivõimalust või vastava püügivahendi piirarvu kehtestanud ei ole; 10 kehtetu - RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 11 asetada seisevpüüniseid suudmesse ehitatud muulidele lähemale kui 150 m; RT I 2026-01-20 5 120012026005 2026-01-23 12 kehtetu - RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 13 jätta jõesilmupüügi keeluajaks veekogusse silmumõrdasid ja silmutorbikuid; 14 viia püügivahendeid veekogusse või paigutada neid ümber enne püügihooaja algust või püügivahendile kehtestatud keelu lõppu; 15 jätta püügivahendeid veekogusse püügivahendi kohta kehtestatud püügikeelu ajaks või pärast püügivahendiga püütava sihtliigi püügivõimaluse või aastasaagi ammendumist, välja arvatud lõigetes 2–4 sätestatud asjaoludel ja tingimustel. RT I 2019-04-24 5 124042019005 2019-04-27 2 Kui mõrra või kastmõrraga püügi keeld kestab alla 40 päeva, tuleb kalapüük nimetatud püügivahenditega lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras katkestada ja püügivahendit veest välja võtma ei pea. RT I 2026-01-20 5 120012026005 2026-01-23 3 Kui püügikeelu kestus on 40 päeva või rohkem, tuleb püük mõrra või kastmõrraga püügikeelu alguseks lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras katkestada ning mõrd mõrrajadades ja kastmõrrad veekogust välja võtta kümne päeva jooksul ja teised mõrrad seitsme päeva jooksul pärast püügikeelu algust. RT I 2026-01-20 5 120012026005 2026-01-23 4 Esimesel poolaastal kalapüügi peatamise korral aastase lubatud saagi poolaastaks kehtestatud osa ammendumise tõttu peab püügi lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras katkestama mõrdu ja kastmõrdu veekogust välja võtmata. 5 Kalapüük mõrraga loetakse katkestatuks, kui mõrra kere on horisontaalasendis ja pära avatud kalakoti viimase mõrravitsa, -rõnga või -raamini kogu ulatuses nii, et kala pääseb püünisest välja, või sissepääs kariaeda on kalale suletud. 6 Kalapüük kastmõrraga loetakse katkestatuks, kui vähemalt üks kastmõrra pära seintest on alla lastud nii, et kala pääseb püünisest välja. 7 Harrastuskalapüügil ja õngepüügil on § 4 lõike 2 punktides 1-9 nimetatud õngpüünistega ja §-s 5 nimetatud allveepüügivahenditega keelatud ühel isikul püüda ühes ööpäevas järgmisi kalaliike rohkem kui: 1 15 kg ahvenat; 2 5 haugi; 3 5 koha; 4 15 latikat; 5 2 lõhet või 2 forelli või 1 lõhe ja 1 forell; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 6 15 säinast; RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 7 20 vimba. RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 8 Harrastuskalapüügil vähipüügivahenditega on lubatud ühel isikul ühes ööpäevas püüda 75 jõevähki. RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 9 Pärnu lahes Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17.888'N ja 24º16.719'E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15.515'N ja 24º29.364'E, vahelisest ühendussirgest põhja pool ja siseveekogudes on keelatud kasutada rohkem kui kolme vedelit. RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 21 Liikide püügikeelud kõikides veekogudes Kõikides veekogudes on keelatud püüda tuurlasi, harjust, tõugjat ja säga. 6 Piirangud ja nõuded ning keeluajad ja -alad Läänemeres 1 Üldised keelud ja kaaspüügimäärad 22 Püügikeelud 1 Lõhe- ja meriforellipüügil meres kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1241 VIII lisa C osa punktis 2 sätestatut. RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 2 Aasta ringi on keelatud kalapüük: 1 Pärnu lahes, mis on piiratud koordinaatidega 58°22.829'N, 24°27.664'E; 58°21.959'N, 24°26.302'E; 58°21.282'N, 24°27.961'E ja 58°22.446'N, 24°29.637'E, välja arvatud tindipüük mõrdadega 1. märtsist 30. aprillini ja jääalune püük sikutiga; 2 Nasva jõe suudmele, mis asub koordinaatidel 58º12.918'N, 22º23.769'E, lähemal kui 500 m, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge, lendõnge ja spinninguga; 3 Vaemla lahes punktide 58º49.241'N, 22º54.417'E ja 58º49.200'N, 22º53.317'E ühendusjooneni ning Sigala lahes punktide 59º01.407'N, 22º30.808'E ja 59º01.515'N, 22º31.320'E ühendusjooneni; 4 lisas 12 loetletud jõgede ja ojade suudmele lähemal kui 1000 m, arvestades lõike 3 punktis 10 sätestatud erisust; 5 Väikeses väinas, Tillunire oja suudmetele, mis asuvad koordinaatidel 58°34.133'N, 23°10.043'E ja 58°34.205'N, 23°09.880'E, lähemal kui 300 m kutselise kalapüügi vahenditega; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 6 Puulaiu kanalis punktide 58º47.940'N, 22º44.819'E ja 58º47.932'N, 22º44.908'E ühendusjoonest kuni Käina laheni nakke- ja lõkspüünistega. RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 3 Tähtajaliselt on keelatud püüda: 1 Pärnu lahes koordinaatidega 58º22.446'N, 24º29.637'E; 58º22.300'N, 24º30.300'E; 58º21.600'N, 24º29.700'E ja 58º21.802'N, 24º28.710'E määratud alal 1. jaanuarist 15. juulini, välja arvatud jääalune püük sikutiga ja 1. märtsist 5. maini tindipüük mõrdadega tingimusel, et mõrrad eemaldatakse veealalt hiljemalt 10. maiks; RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 2 Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahes alal, mida piirab kaldajoon, Elda pangast 58º18.466'N, 21º49.820'E edasi mõtteline joon, mis läbib Vilsandi majakat 58º22.972'N, 21º48.764'E ja Jaagarahu sadamamuuli 58º23.735'N, 21º58.240'E – 10. oktoobrist 30. novembrini; 3 Sviby lahe idaosas alal, mis paikneb Upholmi neeme 58º58.401'N, 23º22.295'E, Hobulaiu põhjatippu 58º57.339'N, 23º23.055'E, Hobulaiu lõunatippu 58º55.912'N, 23º23.126'E ja Sviby sadamat (Sviby kai tulepaaki) 58º58.204'N, 23º18.751'E ühendavate sirgete vahel – 10. oktoobrist 30. novembrini; 4 Tagalahes Uuemõisa 58º56.965'N, 23º33.745'E–Tahuküla 58º58.047'N, 23º33.745'E joonest ida pool – 15. märtsist 15. maini; 5 Matsalu siselahes Haeska sadama muuli lõunaotsast 58º46.659'N, 23º39.601'E, Lambarahu 58º45.483'N, 23º39.340'E ja Keemu sadama muuli põhjaotsa 58º44.830'N, 23º40.277'E ühendavast joonest ida pool – 15. märtsist 15. maini; 6 Koolimäe lahes alal, mis jääb Koolimäe oja suudmele 59º37.022'N, 26º0.761'E lähemale kui 500 m – 15. märtsist 15. maini, välja arvatud lihtkäsiõnge ja käsiõngega; 7 Õunaku lahes alal, mis on piiratud geograafilisi punkte 58°49.191'N, 22°55.197'E; 58°49.191'N, 22°56.070'E; 58°48.161'N, 22°56.070'E ja 58°48.161'N, 22°55.197'E ühendavatest mõttelistest sirgjoontest moodustunud ristkülikuga; Soonlepa lahes aladel, mis on piiratud geograafilisi punkte 58°50.214'N, 22°59.188'E; 58°50.214'N, 22°59.426'E; 58°50.065'N, 22°59.426'E ja 58°50.065'N, 22°59.188'E ühendavatest mõttelistest sirgjoontest moodustunud ristkülikuga ja mis on piiratud geograafilisi punkte 58°49.471' N, 23°1.955'E; 58°49.471'N, 23°2.249'E; 58°49.249'N, 23°2.249'E ja 58°49.249'N, 23°1.955'E ühendavatest mõttelistest sirgjoontest moodustunud ristkülikuga - 10. oktoobrist 30. novembrini; 8 lisas 7 loetletud jõgede ja ojade suudmele lähemal kui 500 m – 15. augustist 30. novembrini; 9 lisas 8 loetletud vooluveekogude suudmele lähemal kui 500 m, välja arvatud lihtkäsiõngega ja käsiõngega – 1. märtsist 31. maini; 10 lisas 12 loetletud jõgede ja ojade suudmele lähemal kui 1500 m – 1. septembrist kuni 31. oktoobrini; 11 lisas 14 loetletud väinadele või väljavooludele lähemal kui 500 m – 1. märtsist 31. maini, välja arvatud lihtkäsiõnge ja käsiõngega; 12 Hara lahes lõuna pool punktide 59º5.595'N, 23º31.264'E ja 59º5.689'N, 23º32.547'E ühendusjoont – 1. märtsist 31. maini, välja arvatud lihtkäsiõnge ja käsiõngega; RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 13 Liivi lahes Laidevahe lahte (VEE3415000) Liivi lahega ühendavale väinale, mis on määratud koordinaatidega 58°18.105'N, 22°52.083'E,lähemal kui 500 m – 1. märtsist 31. maini, välja arvatud lihtkäsiõnge ja käsiõngega; 14 lisas 6 esitatud ICES kaardil näidatud alarajoonis 32 (Soome lahes) alla 3 meetri sügavuses vees nakke- või raamvõrguga, mille silmasuurus on väiksem kui 110 mm – 1. detsembrist 31. märtsini; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 15 Laheotsa lahes lõuna pool punktide 59º16.581'N, 24º5.000'E ja 59º16.427'N, 24º5.296'E ühendusjoont – 1. märtsist 31. maini, välja arvatud lihtkäsiõnge ja käsiõngega, ja 15. augustist 30. novembrini; RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 16 Kihelkonna lahes (VEE3243010) punktide 58°23.744′N, 21°58.272′E ja 58°23.615′N ning 21°58.855′E ühendavast mõttelisest sirgjoonest ida pool (Allika laht), ning punkti 58°23.678′N ja 21°58.555′E 500 meetri raadiuse ulatuses osas, mis jääb nimetatud sirgjoonest väljapoole (lääne poole) − 1. märtsist 31. maini, välja arvatud lihtkäsiõnge ja käsiõngega. RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 4 Keelatud on püüda järgmisi kalaliike nimetatud ajavahemikul: 1 haugi – 1. märtsist 30. aprillini; 2 siiga Ruhnu saare ümbruses 20 m samasügavusjoonest madalamal – 25. oktoobrist 1. detsembrini; 3 lesta lisas 6 esitatud ICES kaardil näidatud alarajoonis 32 – 15. veebruarist 31. maini ning alarajoonides 28 ja 29 – 15. veebruarist 15. maini; 4 koha – 15. maist 15. juulini; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 5 angerjat – 1. septembrist 31. märtsini. RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 5 Kehtetu - RT I 2026-01-20 5 120012026005 2026-01-23 23 Kaaspüügi- ja muud tingimused RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 1 Kala, kelle püük sellel ajal, selles kohas või selle püünisega on keelatud või kelle püük ei ole püügiloaga ette nähtud, kaaspüüki lubatakse kaalu järgi järgmiselt: 1 ahvena, latika, koha, haugi, säina, lutsu, siia, vimma, meritindi ja linaski kogusaagist siiga, ahvenat või haugi nakkepüünistega püügil – kuni 5%, muude kalapüügi vahenditega püügil – kuni 2%; RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 2 kastmõrraga räimepüügil ahvenat 1% ja koha 1%; RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 3 räime – nakkepüünistest ja mõrdadest piiramatult, välja arvatud § 27 lõikes 2 ja § 31 lõikes 1 sätestatud juhtudel; RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 4 meritinti, kilu ja räime traalpüügil – piiramatult; 5 lesta – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1241 VIII lisa C osa punktis 5.2 nimetatud koguses; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 6 koha – punktis 1 loetletud liikidest nakkepüünistega ning õngejadaga püügil kuni 5%. 2 Alamõõdulise kala kaaspüük sama kalaliigi mõõduliste isendite saagist on kaalu järgi lubatud järgmiselt: 1 ahvenat, siiga, vimba, haugi, säinast, linaskit – kuni 5% mõrdade ja kurnpüünistega püügil; RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 1 1) ]]> ahvenat, siiga, vimba, haugi, linaskit − kuni 8% nakkepüünistega püügil; RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 2 koha – nakkepüünistega püügil kuni 8%, mõrdade ja õngejadadega kuni 2%; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 3 lõhet ja turska – nakkepüünistega püügil piiramatult. 3 Alamõõdulise ahvena või koha kaaspüük kastmõrraga püügil on lubatud kaalu järgi kuni 1% kogusaagist. 4 Alamõõdulise säina kaaspüük nakkepüünistega püügil on lubatud kaalu järgi kuni 15% mõõduliste kalaliikide kogusaagist ja nakkepüünistega silmasuurusega 70−76 millimeetrit püügil piiramatult. RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 5 Paragrahvi 27 lõikes 2 ning § 31 lõikes 1 nimetatud püünistega püügil on muude püüda lubatud kalaliikide püük piiramatu. RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 2 Püük traalpüünistega 24 Nõuded püügivahendile 1 Traalpüügil Liivi lahes ei tohi traali vertikaalne ava olla üle 12 m, mõõdetuna tiiva ja traali kere ühenduskohast. RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 2 Kehtetu - RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 25 Püügikeelud 1 Aasta ringi on keelatud püüda: 1 traalpüünistega 20 m sügavusjoonest madalamal; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 2 traalpüünistega Irbe väinas alal, mis jääb Sõrve poolsaare ja Eesti Vabariigi ning Läti Vabariigi mereala piiri vahele ning on piiritletud mõttelise joonega, mis läbib punkte koordinaatidega 57º58.837 N, 22º11.893 E; 57º52.072 N, 22º24.377 E; 57º46.450 N, 22º08.360 E; 57º44.580 N, 21º54.580 E; 57º45.783 N, 21º50.567 E ja 57º57.947 N, 21º58.812 E; 3 põhjatraaliga Liivi lahes; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 4 Liivi lahes laevaga, mille mootori võimsus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1241 VIII lisa C osa punkti 3.3 alapunktis b ja punkti 3.4 alapunktis b ning punkti 3.5 alapunktis a nimetatule; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 5 agarikku tragiga väljaspool ala, mis on piiritletud koordinaatidega 58º42.120'N, 22º51.780'E; 58º39.480'N, 22º52.020'E; 58º39.360'N, 22º55.560'E; 58º40.320'N, 22º57.180'E; 58º42.240'N, 22º54.000'E, ja väljaspool ala, mis on piiritletud koordinaatidega 58º43.020'N, 22º57.540'E; 58º42.840'N, 23º0.360'E; 58º44.580'N, 22º59.940'E; 58º41.040'N, 22º58.440'E. RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 2 Tähtajaliselt on keelatud püüda: 1 põhjatraaliga Soome lahes lääne pool 26º00 N idapikkust – 1. veebruarist 30. juunini; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 2 traaliga Liivi lahes 20. aprillist 22. maini, Läti majandusvööndis tuleb järgida Läti Vabariigi kehtestatud püügikeeldu; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 3 traaliga lisas 6 esitatud ICES kaardil näidatud Eesti Vabariigi territoriaalvee väikestes püügiruutudes 243, 258, 291, 292, 302, 303, 313, 325, 329, 330 ja 342 – 1. aprillist 20. maini. RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 3 Kehtetu - RT I 2026-01-20 5 120012026005 2026-01-23 4 Kehtetu - RT I 2026-01-20 5 120012026005 2026-01-23 26 Lubatud tarindid Kehtetu - RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 3 Püük lõkspüünistega 27 Nõuded silmasuurusele ja püügikeelud 1 Mõrrapäras peab silmasuurus olema vähemalt 24 mm. 2 Räime- ja meritindipüügil peab mõrra- ja kastmõrra lina silmasuurus olema vähemalt 20 mm, välja arvatud päras. RT I 2016-12-28 2 128122016002 2017-01-01 3 Pärnu lahes Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17.888'N ja 24º16.719'E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15.515'N ja 24º29.364'E, vahelisest ühendussirgest põhja pool: 1 peab ääre- ja avaveemõrra lina silmasuurus olema mõrrapäras vähemalt 24 mm ja mõrra teistes osades vähemalt 56 mm, välja arvatud meritindipüügil 1. jaanuarist 5. maini, mil ei ole mõrra silmasuurus päras reguleeritud, kuid mõrra muudes osades peab silmasuurus olema vahemikus 20−40 mm; RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 2 on keelatud kasutada suurema kui 80 mm silmasuurusega mõrdu 15. maist 15. juulini. RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 4 Pärnu lahes põhja pool Lindi oja (Lindi jõe) suudmeala, mille koordinaadid on 58º20.220'N ja 24º17.355'E, ja Põdralaiu, mille koordinaadid on 58º16.265'N ja 24º30.980'E, vahelist ühendussirget on aasta ringi keelatud kasutada kastmõrda. 28 Nõuded püügile asetamisele Püügile asetamisel tuleb täita järgmisi nõudeid: 1 avaveemõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas; 2 ääremõrdade kaugus üksteisest ja avaveemõrdadest peab olema vähemalt 100 m külgsuunas ja 50 m muus suunas. Üle 100 m pikkuse juhtaiaga ääremõrra püügile asetamisel kohaldatakse punktis 3 esitatud nõudeid; 3 jadasse asetatud avavee- või ääremõrdade kogupikkus ei või ületada 400 m ning jadade omavaheline kaugus peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas; 4 kastmõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 400 m külgsuunas ja vähemalt 200 m muus suunas ning teistest lõkspüünistest vähemalt 300 m külgsuunas ja vähemalt 100 m muus suunas. 4 Püük kurnpüünistega 29 Nõuded silmasuurusele Keelatud on kasutada nootasid, mille võrgulina silmasuurus on väiksem kui: 1 24 mm meritindipüügil; 2 48 mm punktis 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1241 VIII lisa B osa punktis 1 nimetamata kalaliikide püügil. RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 30 Lubatud tarindid Kehtetu - RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 5 Püük nakkepüüniste ja õngpüünistega 31 Nõuded silmasuurusele ja püügikeelud 1 Nakkepüünise silmasuurus peab meritindi- ja räimepüügil olema vahemikus 24–40 mm. RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 2 Lõigetes 1 ja 5 nimetamata juhul ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1241 VIII lisa B osa punktis 2 nimetamata kalaliikide püügil on keelatud kasutada nakkepüünist väiksema silmasuurusega kui 70 mm. RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 3 Pärnu lahes põhja pool Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17.888'N ja 24º16.719'E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15.515'N ja 24º29.364'E, vahelist ühendussirget on keelatud kasutada: 1 nakke- ja raamvõrku kõrgusega üle 2 meetri – aasta ringi; 2 nakke- ja raamvõrku, mille silmasuurus on väiksem kui 100 mm, välja arvatud meritindipüügil 1. märtsist 5. maini; 3 nakke- ja raamvõrku – 1. maist 15. juulini; 4 õngejada – aasta ringi. RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 4 Läänemerel on keelatud kasutada nakkepüünist, mille silmasuurus on väiksem kui 70 mm: RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 1 16. juunist 30. juulini, välja arvatud lõikes 5 nimetatud juhul; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 2 madalamas vees kui 5 meetrit – aasta ringi, välja arvatud lõikes 5 nimetatud juhul. 5 Erandina lõikest 4 on lubatud kasutada ülemise selisega vee pinnale tõstetud nakkepüüniseid silmasuurusega 34–60 mm 1. maist 30. juunini järgmiselt: 1 kuni 1,5 meetri kõrguseid nakkepüüniseid alates 2,5 meetri sügavusest 3 meetri sügavuseni; 2 kuni 1,8 meetri kõrguseid nakkepüüniseid alates 3 meetri sügavusest. RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 32 Nõuded püügile asetamisele 1 Nakke- ja raamvõrkude ning võrgujadade kaugus üksteisest ning lõkspüünistest peab olema vähemalt 100 m. 2 Võrgujada pikkus ei tohi ületada 700 m. 7 Piirangud ja nõuded ning keeluajad ja -alad siseveekogudes 1 Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv 1 Üldised keelud ja kaaspüüginormid 33 Kalapüügi keeluajad ja -alad 1 Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud püüda: 1 rääbist – 21. augustist 20. juunini; 2 peipsi siiga – 1. novembrist 30. novembrini; 3 haugi – 1. aprillist 5. maini; 4 latikat, välja arvatud püük lihtkäsiõnge ja käsiõngega – 5. maist 10. juunini; 5 linaskit, välja arvatud püük lihtkäsiõnge ja käsiõngega – 20. juunist 20. juulini; 6 koha – 5. maist 10. juunini; 7 lutsu – 10. jaanuarist 10. veebruarini. 2 Pihkva järves on keelatud püüda kutselise kalapüügi ja allveepüügivahendiga – 5. maist 10. juunini. 3 Peipsi järves on keelatud kalapüük: 1 lõuna pool Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24.162'N, 27º19.175'E) ja punkti 58º24.290'N, 27º31.100'E ühendavat joont, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni, välja arvatud püük lihtkäsiõnge ja käsiõngega – 5. maist 10. juunini; 2 Koosa jõe suuet (58º27.165'N, 27º14.673'E) ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24.162'N, 27º19.175'E) ühendavast sirgest lääne pool – 1. maist 15. juunini; 3 Naelavere peakraavi (Lahe jõe) suudmele lähemal kui 500 m – 1. maist 25. maini; 4 nakke- ja lõkspüünistega Kalli jõe (Kaevandu kanal) suudmele, mis asub koordinaatidel 58º24.382'N, 27º15.159'E, ja Emajõe suudmele, mis asub koordinaatidel 58º26.286'N, 27º14.480'E, ning Koosa jõe suudmele, mis asub koordinaatidel 58º27.101'N, 27º14.601'E, lähemal kui 250 meetrit. RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 34 Kaaspüügitingimused 1 Kala, kelle püük sellel ajal, selles kohas või selle püünisega on keelatud, kaaspüüki lubatakse kaalu järgi järgmiselt: 1 kaldavõrguga püügil – haugi kuni 10%, teisi liike kuni 1% kõikide liikide kogusaagist; 2 avaveevõrguga püügil – haugi, koha ja latikat kuni 10%, ahvenat, peipsi siiga ja lutsu kuni 1% koha, haugi, latika, peipsi siia ja lutsu kogusaagist. Koha kaaspüük on lubatud vähemalt 160 mm silmasuurusega avaveevõrkude kasutamise korral; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 3 kurnpüünistega püügil – koha, latikat ja ahvenat kuni 10%, haugi kuni 5%, peipsi siiga, rääbist ja lutsu kuni 1% koha, ahvena, haugi, latika, peipsi siia, rääbise ja lutsu kogusaagist. Ahvena kaaspüük on lubatud vähemalt 110 mm silmasuurusega noodapära kasutamise korral; RT I 2019-12-03 4 103122019004 2019-12-06 4 lõkspüünistega püügil – ahvenat, haugi, koha, tinti, latikat, peipsi siiga, rääbist ja lutsu kuni 1% koha, ahvena, haugi, latika, peipsi siia, rääbise ja lutsu kogusaagist; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 5 õngejadadega püügil – ahvenat, haugi, koha ja latikat kuni 5% kogusaagist. 2 Alamõõdulise kala kaaspüük sama kalaliigi mõõduliste isendite saagist on lubatud kaalu järgi järgmiselt: 1 rääbist – kuni 1%; 2 angerjat õngejadadega – kuni 5%; 3 peipsi siiga, latikat, haugi, lutsu, linaskit, säinast – lõks- ja kurnpüünistega kuni 1%, avaveevõrgu ja kutselisel kalapüügil õngejadadega kuni 5%; 4 koha – lõkspüünistega kuni 1%, avaveevõrgu ja õngejadadega kuni 5% ja kutselisel kalapüügil kurnpüünistega kuni 10%. 3 Alamõõdulise kala kaaspüük on lubatud kaalu järgi kaldavõrguga püügil kuni 5% ja tindimõrdadega kuni 1% kogusaagist. 2 Püük kurnpüünistega 35 Nõuded silmasuurusele Silmasuurus peab olema: 1 nooda, välja arvatud põhjanooda, päras vähemalt 40 mm ja tiibades vähemalt 48 mm; 2 põhjanooda päras, vähemalt 5 m ulatuses pära lõpuosast, vähemalt 48 mm ja tiibades vähemalt 40 mm. RT I 2016-12-28 2 128122016002 2017-01-01 36 Lubatud tarindid 1 Erandina § 20 lõike 1 punktis 4 sätestatust on lubatud kasutada: 1 põhjanooda pära alumise osa kulumise kaitseks jämedamast niidist (nöörist) katet, mis on valmistatud samast kiust kui pära noodalina ning mille pikkus ei ületa 3/4 pära silindrilise osa pikkusest. Kattekoti võib kinnitada pärale ainult mööda kere ja pära ühendusõmblust ja piki külgmist õmblust või voltimisjoont; 2 põhjanooda pära tugevdamiseks pära silindrilise osa välisküljele kinnitatud silindrilist tugevduskotti, mille silmasuurus peab olema vähemalt kaks korda suurem kui päras, kuid mitte väiksem kui 80 mm; 3 põhjanooda päras kinnitatud mittepöörduvat pujust või horisontaaltasapinnaga viltust, pära lõpu poole tõusvat noodalinast paneeli (edaspidi tõusutee), mille silmasuurus on väiksem kui päras. Pujus või tõusutee võib olla kinnitatud pära külge ja selle kinnitamise kaugus noodapära lõpust peab olema vähemalt kolm korda suurem kui pujuse või tõusutee pikkus. 2 Lõike 1 punktis 2 nimetatud tugevduskott võib olla kinnitatud: 1 ringikujuliselt noodapärale ja võrgupikendusele ühe silmarea külge; 2 noodapärale pikisuunas ühe silmarea külge. 37 Püügikeelud Keelatud on: 1 püük põhjanoodaga lõuna pool Praaga külas asuva punkti 58º26.285'N, 27º14.705'E, ja punkti 58º25.131'N, 27º31.415'E ühendusjoont, mis ulatub Eesti Vabariigi ning Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni – aasta ringi; 2 püük põhjanoodaga Peipsi järves – 1. jaanuarist 31. augustini, välja arvatud jääalune püük; 3 püük kaldanoodaga Peipsi järves – 5. maist 10. juunini, Lämmi- ja Pihkva järves – 5. maist 31. augustini; 4 püüvõrguga Lämmi- ja Pihkva järves – 5. maist 10. juunini; 5 püüvõrguga Peipsi järves – aasta ringi. 3 Püük nakkepüünistega 38 Nõuded silmasuurusele Silmasuurus peab olema: 1 Peipsi järves kaldast arvates 1 km laiusel veealal ning Lämmi- ja Pihkva järves 500 m laiusel veealal kasutataval kaldavõrgul – 60–80 mm; RT I 2018-05-08 1 108052018001 2019-01-01 2 Peipsi järves kaldast kaugemal kui 1 km ning Lämmi- ja Pihkva järves kaldast kaugemal kui 500 m kasutataval avaveevõrgul mitte väiksem kui 130 mm. 39 Nõuded püügivahendite püügile asetamisele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves tuleb täita järgmisi nõudeid: 1 Peipsi järves ei tohi võrgujada pikkus ületada 700 m, kaldavõrkude ja nende jadade kaugus üksteisest ja teistest seisevpüünistest peab olema vähemalt 100 m ning avaveevõrkudel ja nende jadadel üksteisest ja teistest seisevpüünistest vähemalt 500 m. Jääalusel püügil, kaldast kaugemal kui 1 km, peab olema kõigi seisevpüüniste kaugus üksteisest vähemalt 500 m; RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 2 Lämmi- ja Pihkva järves ei tohi võrgujada pikkus ületada 500 m, kaldavõrkude ja nende jadade vaheline kaugus üksteisest ja teistest seisevpüünistest peab olema vähemalt 100 m ning avaveevõrkudel ja nende jadadel üksteisest ja teistest seisevpüünistest vähemalt 500 m, jääalusel püügil, kaldast kaugemal kui 500 m, peab olema kõigi seisevpüüniste kaugus üksteisest vähemalt 500 m. RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 40 Püügikeelud Keelatud on püük: 1 avaveevõrguga – 5. maist 31. augustini; 2 kaldavõrguga – 5. maist 29. veebruarini. 4 Püük lõkspüünistega 41 Nõuded silmasuurusele Silmasuurus peab olema: 1 mõrrapäras vähemalt 20 mm, kariaias ja juhtaias vähemalt 24 mm, välja arvatud tindimõrral. 2 kehtetu - RT I 2018-05-08 1 108052018001 2018-05-11 42 Nõuded püügivahendite püügile asetamisele 1 Lõkspüüniste kaugus üksteisest peab olema vähemalt 300 m, välja arvatud jadasse asetatuna. 2 Mõrrajada, kaasa arvatud mõrd mõrrajadas, kogupikkus ei tohi ületada 700 m ning mõrrajadade kaugus üksteisest ja teistest lõkspüünistest peab olema vähemalt 500 m. 3 Mõrd mõrrajadas ei tohi mõrdade vahekaugus üksteisest ühel pool mõrrajada juhtaeda olla suurem kui 100 m ning lisajuhtaia pikkus ületada 50 m. 43 Püügikeelud Keelatud on: 1 püük mõrraga Lämmi- ja Pihkva järves – 5. maist 10. juunini, mõrrad tuleb veekogust eemaldada hiljemalt 10. maiks; 2 kastmõrraga püük, välja arvatud Peipsi järves − 21. juunist 20. augustini, arvestades rääbisepüügi peatamist kalapüügiseaduse § 49 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul. RT I 2026-01-20 5 120012026005 2026-01-23 5 Piirangute muutmine Kehtetu - RT I 2026-01-20 5 120012026005 2026-01-23 44 Keeluaja, püügiala, kaaspüügimäära, alammõõdu ja püügivahendi silmasuuruse muutmine Kehtetu - RT I 2026-01-20 5 120012026005 2026-01-23 2 Võrtsjärv 45 Nõuded silmasuurusele Võrtsjärves peab silmasuurus olema: 1 mõrrapäras vähemalt 32 mm, mõrra kariaias ja juhtaias vähemalt 44 mm; RT I 2018-05-08 1 108052018001 2018-05-11 2 noodapäras vähemalt 40 mm; 3 nakkepüünisel vähemalt 130 mm. RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 46 Nõuded püügivahendite püügile asetamisele 1 Võrtsjärves ei tohi mõrra pikkus ületada 175 m. 2 Võrtsjärves ei tohi jadasse asetatud mõrdade üldpikkus ületada 1050 m ja jadade pikivahe olla väiksem kui 50 m. 47 Püügikeelud 1 Keelatud on püüda: 1 nakke- ja lõkspüünistega Võrtsjärves Emajõe muulidele lähemal kui 100 meetrit, ja lõuna pool ala, mis on piiritletud koordinaatidega 58º7.356'N, 26º3.596'E ja 58º7.321'N, 26º5.388'E; RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 2 nakkepüünisega – 15. märtsist, jääalusel püügil 26. märtsist 31. augustini; RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 3 haugi – 15. märtsist 30. aprillini; 4 koha – 5. maist 10. juunini; 5 linaskit – 20. juunist 20. juulini, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega. 2 Kehtetu - RT I 2026-01-20 5 120012026005 2026-01-23 3 Kehtetu - RT I 2026-01-20 5 120012026005 2026-01-23 48 Kaaspüügitingimused 1 Kala kaaspüüki, kelle püük sellel ajal või selle püünisega on keelatud, lubatakse kaalu järgi järgmiselt: 1 koha, haugi või linaskit lõkspüünistega püügil kuni 3% ahvena, haugi, koha, latika, linaski, lutsu ja säina kogusaagist; 2 haugi nakkepüünistega püügil kuni 10% ahvena, koha, latika, linaski, lutsu ja säina kogusaagist. RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 2 Alamõõdulise koha, haugi, lutsu ja linaski kaaspüük kaalu järgi sama kalaliigi mõõduliste isendite saagist on lubatud nakkepüünistega püügil kuni 5% või lõkspüünistega püügil kuni 3%. 3 Lõkspüünistega püügil on lubatud alamõõdulise angerja kaaspüük kaalu järgi kuni 2% mõõduliste angerjate saagist. 3 Teised siseveekogud, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv ning Võrtsjärv 1 Piirangud ja nõuded 49 Nõuded silmasuurusele 1 Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves ning Võrtsjärves, peab silmasuurus olema: 1 mõrras vähemalt 24 mm, välja arvatud silmupüügil silmumõrraga; 2 noodapäras vähemalt 40 mm; 3 nakkepüünisel vähemalt 60 mm, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul. RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 2 Saadjärves rääbisepüügil sügavamal kui 7 m peab 1. juulist 31. juulini nakkepüünise silmasuurus olema 40–44 mm. RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 50 Nõuded püügivahendite püügile asetamisele 1 Jõemõrdade vahekaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m. Kaugust mõrdade vahel määratakse püügile asetatud mõrra päraosast kuni järgmise mõrra tiiva otsani. 2 Silmumõrdade vahekaugus üksteisest peab olema vähemalt 2 m. Silmumõrd võib olla püügile asetatud vaid kohtades, kus mõrrasuust igas suunas vähemalt 2 m ulatuses ei leidu kala mõrra suunas liikuma suunavaid ja veekogu põhjal selgelt eristuvaid struktuure, nagu kivikuhjatised või -read. 3 Ahja, Kalli, Koosa ja Emajões peab mõrdade vahekaugus olema vähemalt 250 m. 2 Keeluajad ja -alad 51 Aastaringsed kalapüügi keeluajad ja -alad 1 Keelatud on kalapüük: 1 lisas 15 nimetatud vooluveekogudes, välja arvatud püük § 7 lõike 2 punktides 4–6 ja § 8 lõike 2 punktis 7 nimetatud vahenditega; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 2 kehtetu - RT I 2019-04-24 5 124042019005 2019-04-27 3 Kunda jões – esimese hüdroelektrijaama paisust suudmeni, välja arvatud püük silmutorbiku ja -mõrraga 1. juulist 5. oktoobrini Lontova sillast sadamasse viiva maanteesillani ning 1. juulist 28. veebruarini sadamasse viivast maanteesillast suudmeni; RT I 2016-12-28 2 128122016002 2017-01-01 4 Vasalemma jões – Vanaveski paisust suudmeni, välja arvatud silmupüük silmutorbikuga ning vähipüük vähimõrra ja vähinataga; 5 Keila jões – Keila joast suudmeni; 6 Pada jões – Pärna küla sillast suudmeni; 7 Toolse jões – Aru karjääri vee sissejuhtimiskohast suudmeni; 8 Selja jões – Arkna sillast suudmeni; 9 Mustojas – Vihula II (Mõisa) paisust suudmeni; 10 Altja jões – Oandu paisust suudmeni; 11 Võsu jões – Laviku paisust suudmeni; 12 Loobu jões – Joaveski paisust suudmeni; 13 Valgejões – Tallinna–Narva maantee sillast suudmeni; RT I 2016-12-28 2 128122016002 2017-01-01 14 Pärlijões / Pudisoo jões – Tallinna–Narva maantee sillast suudmeni; 15 Loo jões – Loo paisust suudmeni; 16 Vääna jões – Vahiküla astangutest suudmeni; 17 Purtse jões – Püssi paisjärve paisust suudmeni; RT I 2016-12-28 2 128122016002 2017-01-01 18 Nõva jões – Tusari–Targama maantee sillast suudmeni; 19 Veskijões – Harju-Risti–Riguldi–Võntküla maantee sillast suudmeni; 20 Piusa jões – Kivioja suubumiskohast kuni Karisilla–Petseri maantee sillani; 21 Vaidva jões – Vastse-Roosa paisust kuni suudmeni; 22 Peetri jões – kogu ulatuses; 23 Pühajões – Tallinna−Narva maantee sillast (Voka teeristi lähedal) suudmeni; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 24 Kirikulahes; 25 lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge, allveepüügivahendite ja unnaga lisas 10 nimetatud jõgedes või nende osades; 26 kehtetu - RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 27 Emajõe lähtest Jõesuu maanteesillani (uus sild – Tartu−Viljandi−Kilingi-Nõmme maantee sild), välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge, spinningu ja lendõngega; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 28 kutselise kalapüügi vahenditega Emajõe vanajõgedes ning sulgeda nakkepüünistega Emajõe vanajõgede sisse- ja väljavoolukohti 50 m raadiuses Emajõe suhtes; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 29 nakkepüünise, unna ja harpuunpüssiga looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvates veekogudes või nende lõikudes, välja arvatud paisjärvedes; RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 30 mõrraga merre suubuvates jõgedes ja ojades, välja arvatud püük Nasva jõel ja Narva jõel lähtest Kulgu paisuni ning püük silmumõrra ja -torbikutega. 31 kehtetu - RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 2 Keelatud on püük kalapääsudel ja neist üles- ja allavoolu lähemal kui 50 m. 3 Keelatud on püük kõikidest paisudest ja lisas 13 nimetatud jugadest või joastikest kuni 100 m allavoolu, välja arvatud lõikes 1 nimetatud juhtudel. RT I 2019-04-24 5 124042019005 2019-04-27 4 Erandina võib lõike 1 punktides 5–19 ja 23 nimetatud piirkondades, kuid lisas 13 nimetatud jugadele või joastikele ja kõikidele paisudele mitte lähemal kui 100 m, püüda silmutorbiku, silmumõrra, vähimõrra ning vähinataga. RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 5 Erandina võib lõike 1 punktides 3–23 nimetatud piirkondades, kuid lisas 13 nimetatud jugadele või joastikele ning kõikidele paisudele mitte lähemal kui 100 m, püüda landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega juhul, kui on kalapüügiseaduse § 29 lõike 7 alusel antud määrusega kehtestanud vastavad võimalused. RT I 2019-04-24 5 124042019005 2019-04-27 6 Vooluveekogudele rajatud paisjärvedel kehtivad kalapüügil samad piirangud kui veekogul, millel paisjärv asub. RT I 2026-01-20 5 120012026005 2026-01-23 7 Liivi ja kuuritsaga on keelatud püüda kala alla 10-hektarilistel järvedel, vooluveekogudel, Võrtsjärvel, Peipsi järvel, Narva veehoidlal ja kaitsealade sihtkaitsevööndis asuvatel veekogudel. RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 52 Tähtajalised püügikeelud 1 Kalapüük on keelatud: 1 spinningu ja lendõngega Jägala jões Linnamäe paisust suudmeni, Narva jões Narva hüdroelektrijaamast maanteesillani ja Pirita jões Vaskjala paisust suudmes asuva muuli lõpuni – 1. septembrist 30. novembrini; 2 kehtetu - RT I 2019-04-24 5 124042019005 2019-04-27 3 nakkepüünisega Sutlepa meres, välja arvatud jääalune püük kuni veebruari lõpuni; RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 4 kutselise kalapüügi vahenditega Väikeses Emajões suudmest ülesvoolu kuni Jõgeveste sillani – 1. aprillist 15. juunini; 5 silmumõrra ja silmutorbikuga – 1. märtsist 30. juunini; 6 Emajões suudmest kuni Koosa jõe alguseni – 1. maist 15. juunini; 7 Nasva jões – 1. aprillist 31. maini, välja arvatud püük § 4 lõike 2 punktides 1–9 nimetatud õngpüünistega; 8 Emajõe vanajõgedes ja sootides Pedja jõe suudmest Kärevere maanteesillani – 1. aprillist 30. juunini; 9 Narva jões Narva veehoidlast ülesvoolu ja Narva veehoidlast ülesvoolu Narva jõkke suubuvates veekogudes, vanajõgedes ja sootides, välja arvatud lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega, – 15. märtsist 15. maini; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 10 Lahepera järve Peipsi järvega ühendavas Naelavere peakraavi lõigus (Lahe jões), Koosa, Kargaja ja Kalli jões, Leegu järve ning Kalli jõge ühendavas kanalis ja Ahja jões suudmest kuni Ahijärveni (Lääniste Ahijärveni), Ahijärves (Lääniste Ahijärves), Võngjärves, Koosa järves Tartumaal, Lahepera, Kalli, Keeri ja Leegu järves – 1. maist 25. maini; 11 Mullutu ja Suurlahes, välja arvatud lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega – 1. aprillist 20. maini; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 12 kehtetu - RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 13 kehtetu - RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 14 kehtetu - RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 15 nakke- ja raamvõrguga – 15. märtsist 31. maini; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 16 Vasalemma jões Munalaskme oja suudmest Vanaveski paisuni 1. septembrist 31. jaanuarini. RT I 2019-04-24 5 124042019005 2019-04-27 2 Erandina võib lõike 1 punktis 1 nimetatud piirkondades ja ajavahemikul püüda landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega juhul, kui on kalapüügiseaduse § 29 lõike 7 alusel antud määrusega kehtestanud vastavad võimalused. 53 Püügikeelud kalaliikide kaupa 1 Keelatud on püüda: 1 jõgedes jõesilmu – 1. märtsist 30. juunini; 2 lõhet ja meriforelli siseveekogudes – 1. septembrist 30. novembrini; RT I 2019-04-24 5 124042019005 2019-04-27 3 jõeforelli – 15. septembrist 31. jaanuarini, välja arvatud Narva jões; 4 merisiiga Pärnu jões – 15. oktoobrist 15. novembrini; 5 peipsi siiga – 1. novembrist 30. novembrini; 6 rääbist – 1. augustist 30. juunini; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 7 haugi – 15. märtsist 30. aprillini; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 8 latikat – 1. maist 10. juunini, välja arvatud lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 9 linaskit – 20. juunist 20. juulini, välja arvatud lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega. Endla järves ja Sinijärves (Endla Sinijärves) on linaski püük keelatud 1. aprillist 20. juulini kõikide püügivahenditega; 10 vimba Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari, Paadremaa, Audru ja Pärnu jões – 10. maist 20. juunini; RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 11 koha – 5. maist 10. juunini; RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 12 jõevähki – 1. septembrist 31. juulini. 1 1)]]> Erandina võib lõike 1 punktis 2 nimetatud kalaliike püüda siseveekogudes või nende lõikudes nimetatud ajavahemikul landi või rakisega varustatud spinningu ning lendõngega juhul, kui valdkonna eest vastutav minister on kalapüügiseaduse § 29 lõike 7 alusel kehtestanud vastavad võimalused. RT I 2019-04-24 5 124042019005 2019-04-27 1 2)]]> Kehtetu - RT I 2026-01-20 5 120012026005 2026-01-23 2 Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvates veekogudes või nende lõikudes on lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud lõheliste püügikeelu ajal keelatud kalapüük vees viibides, välja arvatud Narva jões ning silmupüügil silmutorbikute ja silmumõrdadega. RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 3 Kaaspüük 54 Kaaspüügitingimused 1 Haugi, koha, latika, linaski, lutsu, rääbise, peipsi siia või vimma, kelle püük on tähtajaliselt keelatud, kaaspüüki lubatakse kaalu alusel nakkepüünistega püügil kuni 5% ja muude kutselise kalapüügi vahenditega püügil kuni 2% ahvena, haugi, koha, latika, linaski, lutsu, rääbise, peipsi siia, säina ja vimma kogusaagist. 2 Alamõõdulise kala kaaspüük, sama kalaliigi mõõduliste isendite saagist on kaalu järgi lubatud järgmiselt: 1 rääbist Saadjärvest – kuni 5%; 2 angerjat püügil õngejadaga – kuni 10%; 3 siiga, vimba, latikat, haugi, koha, säinast, linaskit – kuni 2% lõks- ja kurnpüünistega või kuni 5% nakkepüünistega või õngejadadega püügil. 3 Jõgedes on lõhe, meriforelli ja jõeforelli kaaspüük keelatud. 8 Rakendussätted 55 Määruse muutmine [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 56 Kehtetuks tunnistamine [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 57 Määruse jõustumine 1 Määrus jõustub 1. jaanuaril 2017. a. 2 Paragrahv 55 jõustub üldises korras. 58 Üleminekusäte Kalapüügieeskirja (RT I, 29.11.2023, 2) alusel ministrile antud edasivolituse alusel kehtestatud õigusaktid kehtivad kuni nende kehtivuse aja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni. RT I 2026-01-20 5 120012026005 2026-01-23 Lisa 1 Mõrra osad Lisa 2 Kadiska tüübid Lisa 3 Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 Lisa 4 Saagist proovide võtmise ja kalaliikide kaalulise osakaalu määramise metoodika ja nõuded RT I 2019-04-24 5 124042019005 2019-04-27 Lisa 5 Võrgusilma mõõtmine kiiluga Lisa 6 Läänemeri, ICESi alarajoonid ja väikesed püügiruudud Eesti Vabariigi territoriaalvees RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 Lisa 7 Vooluveekogud, mille suudmele lähemal kui 500 meetrit meres on kalapüük keelatud 15. augustist 30. novembrini RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 Lisa 8 Vooluveekogud, mille suudmele lähemal kui 500 meetrit meres on kalapüük keelatud 1. märtsist 31. maini RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 Lisa 9 Vooluveekogud, mille suudmele lähemal kui 500 m meres on kalapüük keelatud 1. septembrist 30. novembrini Kehtetu - RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 Lisa 10 Veekogud või nende osad, kus püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega on aasta ringi keelatud, välja arvatud paisjärved RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 Lisa 11 Kadiska tüübid Kehtetu - RT I 2019-04-24 5 124042019005 2019-04-27 Lisa 12 Vooluveekogud, mille suudmele lähemal kui 1000 meetrit on kalapüük meres keelatud aasta ringi, sealhulgas veekogud, mille suudmealal kehtib 1. septembrist 31. oktoobrini püügikeeld ka 1500 meetri raadiuses RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01 Lisa 13 Joad või joastikud, millest allavoolu kuni 100 m on kalapüük keelatud RT I 2019-04-24 5 124042019005 2019-04-27 Lisa 14 Väinad või väljavoolud, millele lähemal kui 500 m on meres kalapüük keelatud 1. märtsist 31. maini RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 Lisa 15 Vooluveekogud, kus on kalapüük keelatud aasta ringi RT I 2020-12-22 9 122122020009 2021-01-01 Lisa 16 Kastmõrra osad RT I 2023-11-29 1 129112023001 2024-01-01