Haridus- ja teadusminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2013-09-18 33 RT I2013-09-202013101200920130102013-09-23+03:00 1 2013-09-19 maarus_1_10.02.2010.xsd 120092013010 5 2013-09-19 Maret Mauer 1016502Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Kutseõppeasutuses täiendusõppe korraldamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse § 23 lõike 7 alusel. 1 Täiendusõppe korraldamine 1 Kutseõppeasutus (edaspidi kool) korraldab täiendusõpet õppekavarühmades ja võtmepädevuste alal, kus koolil on olemas õppe läbiviimiseks vajalik õppekeskkond ja vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajad. 2 Kool kannab Eesti Hariduse Infosüsteemi õppekavarühmad, milles viiakse läbi täiendusõpet. 3 Täiendusõpe toimub kursustena. 2 Täiendusõppe õppekava 1 Kursus viiakse läbi täiendusõppe õppekava alusel. 2 Täiendusõppe õppekavas määratakse kindlaks vähemalt: 1 õppekava nimetus; 2 õppekava õppekavarühm lähtudes ühtsest hariduse liigitusest ISCED 97 (International Standard Classification of Education, UNESCO; 1997); 3 õppekava koostamise alus; 4 õppekava kogumaht ja struktuur, sealhulgas kontaktõppe maht (selge eristumise korral ka praktilise töö osakaal kontaktõppest), praktika ja iseseisva töö maht; 5 kasutatava õppekeskkonna kirjeldus; 6 sihtgrupp ja õppe alustamise nõuded, kui need on eeltingimuseks õpiväljundite saavutamisel; 7 õppe eesmärk; 8 õpiväljundid; 9 õppe sisu (teemad ja alateemad); 10 kasutatavad õppemeetodid; 11 iseseisva töö kirjeldus ja vajalike õppematerjalide loend; 12 nõuded õppe lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja -kriteeriumid; 13 koolitaja kompetentsust tõendava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus; 14 õppekava kinnitamise aeg. 3 Täiendusõppe õppekava võib olla jagatud mooduliteks. 4 Kutse- või erialase täiendusõppe õppekava koostamise aluseks on reeglina vastav kutsestandard ja kutse- või eriala riikliku õppekava või kooli õppekava osa. 5 Kui täiendusõppe eesmärgiks on anda õppe läbinule õigus mingis valdkonnas tegutsemiseks või pädevustunnistuse saamiseks, märgitakse see õppekavas eesmärgina ning õppekava koostamisel arvestatakse teistes õigusaktides õppele seatud nõuetega. 6 Õppekava koostatakse õpiväljundipõhiselt. Õpiväljundid kirjeldatakse õppekava läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Täiendusõppe õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid sõnastatakse nii, et nende alusel on võimalik hinnata õppekava läbinu kompetentse. 7 Kursuse mahtu arvestatakse akadeemilistes tundides, üks akadeemiline tund on 45 minutit. Soovi korral lisatakse arvestus Eesti kutsehariduse arvestuspunktides. 8 Täiendusõppe õppekava kinnitab käskkirjaga kooli direktor. 9 Õppekava säilitatakse koolis kümme aastat. 3 Täiendusõppe kajastamine õppekorralduseeskirjas Õppekorralduseeskirjas määratakse täiendusõppe kursuste kohta vähemalt järgmist: 1 kursuste komplekteerimise kord; 2 täiendusõppe õppekava osalise läbimise võimalused ja tingimused; 3 kursuste praktilise töö korraldus, muuhulgas tööohutusealase juhendamise kord; 4 kursuste praktikakorraldus; 5 kursustel õppijate õppetööst osavõtu arvestamise alused; 6 kursustel õppijate õigused ja kohustused; 7 kursuste eest õppetasu maksmise, sellest vabastamise ja tagastamise tingimused ja kord; 8 kursustel õppijate kursuselt väljaarvamise kord. 4 Kursuse eelarve ja kursuse eest tasumine 1 Iga kursuse kohta koostab kool eelarve, mille kinnitab kooli direktor. 2 Kursuse eest tasumise aluseks on arvestuslik kulu ühe kursusel osaleja kohta. 3 Kursuste eest tasub sellest huvitatud füüsiline või juriidiline isik. 4 Riikliku koolitustellimuse (edaspidi RKT) alusel tellitud kursuseid rahastatakse haridus- ja teadusministri kehtestatud standardiseeritud ühikuhindade või kooli esitatud kuludokumentide alusel. Tellimuse rahastamise tingimused ja kord sätestatakse haridus- ja teadusministri täiskasvanute tööalase koolituse RKT käskkirjas. 5 Kursuse lõpetamine 1 Kursuse lõpetajale väljastab kool tunnistuse või tõendi. 2 Tunnistus täiendusõppe läbimise kohta väljastatakse juhul, kui täiendusõppe käigus toimus õpiväljundite saavutatuse hindamine ja õppija need saavutas. 3 Tõend täiendusõppel osalemise kohta väljastatakse juhul, kui täiendusõppe käigus õpiväljundite saavutatuse hindamist ei toimunud või õppija neid ei saavutanud. 4 Tunnistusele kantakse: 1 kursuse lõpetaja nimi ja isikukood; 2 kooli nimi, kooli registreerimisnumber ja aadress; 3 õppekava nimetus; 4 kursuse maht akadeemilistes tundides; 5 saavutatud õpiväljundid ja nende saavutamise tõendamiseks kasutatud hindamismeetodid (näiteks eksam, test, praktiline töö või muu taoline) ning hindamise tulemused; 6 koolitajate nimed; 7 tunnistuse väljaandmise koht ja kuupäev; 8 tunnistuse või tõendi registreerimisnumber. 5 Tõendile kantakse käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–4 ja 6–8 loetletud andmed. 6 Kursuse lõpetaja soovil lisab kool tunnistusele või tõendile kursuse õppekava. 7 Tunnistused ja tõendid väljastatakse direktori käskkirja alusel ja registreeritakse kooli õppimist ja õpitulemusi tõendavate dokumentide registris. 6 Kursuste dokumentatsioon 1 Kool peab koolis korraldatavate kursuste kohta järgmisi dokumente: 1 õppekavad; 2 kursustel osalejate nimekiri; 3 kursustel osalejate registreerimislehed iga koolituskorra kohta. 2 RKT kursuste puhul peab kool lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletule veel järgmisi dokumente: 1 RKT kursusel osalemise avaldus, mis on esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning kursusel osaleda soovija poolt allkirjastatud; 2 RKT kursusel õppija tagasisideleht; 3 RKT kursuste kuluaruanded. 3 Täiendusõppe tunnistuste ja tõendite kohta kantakse koolis täiendusõppes õppimist ja õpitulemusi tõendavate dokumentide registrisse järgmised andmed: 1 väljaantava dokumendi number üldises loetelus; 2 väljaantava dokumendi nimetus; 3 väljaantava dokumendi väljastamise aluseks oleva direktori käskkirja kuupäev ja number; 4 väljaantava dokumendi saaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood, selle puudumisel sünniaeg; 5 õppekava nimetus ja maht akadeemilistes tundides; 6 kursuse toimumise periood. 4 Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatavate kursuste kohta peetavaid dokumente säilitatakse koolis vastavalt struktuuritoetuste vahendite kasutamise reeglitele. 5 Kool on kohustatud ühe kuu jooksul pärast kalendriaasta lõppemist esitama Haridus- ja Teadusministeeriumile möödunud kalendriaasta kohta järgmised andmed: 1 toimunud kursuste õppekavade nimed ja liigitus õppekavarühma; 2 õppekavade maht akadeemilistes tundides ja kursuste toimumisajad; 3 kursust alustanute ja lõpetanute arv; 4 kursuste maksumus ja andmed koolituse eest tasuja liigi kohta. 6 Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus nõuda põhjendatud juhul käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmeid ka kalendriaasta kestel. 7 Seniste täiendusõppega seotud dokumentide säilitamine Enne käesoleva määruse jõustumist täiendusõppe kohta peetud dokumente säilitatakse enne 2013. aasta 1. septembrit kehtinud korras. 8 Määruse rakendamine Kool viib oma täiendusõppe õppekavad vastavusse käesoleva määruse nõuetega hiljemalt 2014. aasta 1. jaanuariks. Seni lähtutakse õppekavade koostamisel enne 2013. aasta 1. septembrit kehtinud nõuetest. 9 Määruse jõustumine Käesoleva määruse § 1 lõige 2 jõustub 2014. aasta 1. aprillil. Minister Jaak Aaviksoo Kantsler Janar Holm