Sotsiaalkaitseminister ja terviseminister määrus terviktekst avaldamine avaldatud 2024-10-22 RT I 2024-10-25 6 125102024006 2024-10-28 42 RT I2026-10-2020265120102026005 2026-10-23 1 2026-10-14 maarus_1_10.02.2010.xsd 120102026005 14 2026-10-19 Maret Mauer 1059745 Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine 2025-06-20 RT I 2025-07-02 3 102072025003 2025-07-05 2025-12-23 RT I 2026-01-06 44 106012026044 2026-01-09 2026-10-09 RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 Määrus kehtestatakse § 53¹ lõike 1 alusel. 1 Üldsätted 1 Reguleerimisala 1 Määrusega kehtestatakse sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamiseks valdkondlike programmide tingimused ja kord. 2 Valdkondlikud programmid on järgmised: 1 sõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitse; RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 2 vaimse tervise huvikaitse; 3 kehtetu - RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 4 kehtetu - RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 5 elanikkonna esmaabioskused; 6 kehtetu - RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 7 lapsed ja pered; RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 8 kehtetu - RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 9 sotsiaaltöö edendamine; RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 10 vanemaealiste huvikaitse; 11 suitsiidiennetus; 12 puudega ja krooniliste haigustega inimeste huvikaitse. RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 3 Valdkondlike programmide raames toetatakse ka välisprojekti omafinantseeringu katmist, et kaasata täiendavaid rahalisi vahendeid valdkondliku programmi eesmärkide täitmiseks. 2 Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1 omafinantseering – projekti abikõlblikud kulud, mille katab rahaliselt toetuse saaja või partner; 2 toetuse andja – Riigi Tugiteenuste Keskus, välja arvatud otsetoetuse andmise otsustamisel, mil toetuse andmise otsuse ja selle muutmise otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister ning otsuse täitmisega seotud §-s 36³ nimetatud toiminguid ja otsuseid teeb Riigi Tugiteenuste Keskus; RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 3 toetuse saaja – taotleja, kelle toetuse taotluse suhtes on tehtud taotluse rahuldamise otsus; 4 tulemus – projekti tegevustest kasusaajatele avalduv väljundite lühiajaline mõju, mida soovitakse saavutada; 5 väljund – projekti raames loodud mõõdetav tulemus, toode või osutatud teenus, mis on vajalik tulemuse saavutamiseks ning on otseselt seostatav elluviidud tegevuse ja selleks tehtud kuludega; 6 välisprojekt – väljaspool Eestit registreeritud asutuse või organisatsiooni rahastatav projekt. 3 Otsuse ja toimingu vaidlustamine Otsuse või toimingu vaidlustamise korral võib esitada toetuse andjale vaide haldusmenetluse seaduses või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4 Toetuse andmise eesmärk Toetust antakse kooskõlas heaolu arengukavaga aastateks 2023–2030 ja rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2020–2030 eesmärgiga soodustada vabaühenduste osalemist sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika kujundamises ja elluviimises. 2 Projekti periood ja kulud ning toetuse osakaal 5 Projekti elluviimise periood 1 Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal tehakse projekti tegevused ja tekivad projekti elluviimisega kaasnevad kulud. 2 Projekt peab kestma taotlusvooru avamise teates nimetatud perioodi lõpuni või selles nimetatud vastava arvu kuid. 3 Projekti elluviimise perioodi võib põhjendatud juhul pikendada kokku kuni kuus kuud. 4 Projekti elluviimise perioodi pikendamise taotlus tuleb esitada toetuse andjale esimesel võimalusel. Pikendamist saab taotleda kuni 30 päeva enne projekti elluviimise perioodi lõppkuupäeva. Toetuse andja kooskõlastab otsuse Sotsiaalministeeriumiga. 6 Toetuse osakaal 1 Omafinantseeringu minimaalne määr on 1% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu kohustust ei kohaldata välisprojekti omafinantseeringu toetuse korral. 2 Välisprojekti omafinantseeringu katmiseks taotletav toetuse summa ei või ületada välisprojekti planeeritava omafinantseeringu summat. 7 Kindlasummalise makse alusel kulude hüvitamine 1 Projekti abikõlblikud kulud hüvitatakse kindlasummalise maksena, mille suurus on minimaalselt 20 000 eurot. RT I 2025-07-02 3 102072025003 2025-07-05 2 Projekti kindlasummaliste makse summa ja selle alusel makstava toetuse tõendamise alused määratakse taotluse rahuldamise otsuses. RT I 2025-07-02 3 102072025003 2025-07-05 3 Kindlasummalise makse alusel ettemaksena makstav toetus loetakse täielikult kättesaaduks, kui kindlasummalise makse tulemuse saavutamine on tõendatud. Mitmeaastase projekti puhul loetakse saadud ettemakse kasutamine tõendatuks kinnitatud vahearuande alusel. Tulemuse osalisel saavutamisel makstakse toetust proportsionaalselt tulemuse mõjuga eesmärkide täitmisse. RT I 2026-01-06 44 106012026044 2026-01-09 8 Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted 1 Projekti eelarves kajastatud kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ja tekib projekti elluviimise perioodil. 2 Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus projekti tulemuse saavutamiseks. 3 Kindlasummalise makse raames loetakse kaudsed kulud abikõlblikuks ühel viisil järgmistest: 1 15% ulatuses abikõlblikest otsestest personalikuludest; 2 7% ulatuses projekti otsestest kuludest, mis on projekti otsesed personalikulud ja muud otsesed kulud. RT I 2025-07-02 3 102072025003 2025-07-05 4 Otsesteks personalikuludeks loetakse palk ja puhkusetasu ning nende pealt seaduse kohaselt arvestatavad maksud ja maksed proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga, välja arvatud lõikes 7 nimetatud tegevustega seotud personalikulu. 5 Projekti kaudseteks kuludeks loetakse halduskulud ja projekti administreerimisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui projektis loetakse lõike 6 või 7 tähenduses kulu selgelt otseseks kuluks. 6 Projekti halduskulud on muu hulgas: 1 kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud; 2 sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; 3 infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud; 4 kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud; 5 ruumide rendikulud; 6 valveteenuse kulud; 7 pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu. 7 Projekti administreerimiseks loetakse projekti elluviimisega kaasnevad tugitegevused, sealhulgas: 1 raamatupidamine; 2 sekretäri- ja personalitöö; 3 juriidiline nõustamine; 4 riigihanke korraldamine ja ostumenetluse läbiviimine; 5 vara haldamine; 6 infotehnoloogiline tugitegevus. 9 Abikõlbmatud kulud Järgmised kulud ei ole abikõlblikud: 1 investeering kinnisvarasse ja taristusse; 2 kapitalirent; 3 vara amortisatsioon; 4 remondikulu; 5 sõiduki, sealhulgas mootorsõiduki, maastiku- ja veesõiduki ja drooni soetamis-, rendi- ja ülalpidamiskulu, välja arvatud sõiduki kasutusrendi- ja kütusekulu lähetuskulu osana ja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis maksuvaba piirmäära ulatuses; 6 kulu, mis on tekkinud väljaspool projekti elluviimise perioodi; 7 tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikutelt kauba ja teenuse ostmise kulu, välja arvatud juhul, kui ostumenetlus vastab §-s 46 sätestatule; 8 rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse täitmata jätmise korral makstav leppetrahv ja viivis ning vaide- ja kohtumenetluse menetluskulu; 9 intress võlalt ning võla teenindamise tasu ja viivis; 10 kulu, mille katteks on juba toetust eraldatud või makstud välistoetuse, riigieelarve või muu avaliku sektori vahenditest, välja arvatud välisprojekti omafinantseeringu toetuse korral; 11 käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. 10 Vähese tähtsusega abi 1 Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), või Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 2 VTA määruse kohast vähese tähtsusega abi ei anta VTA määruse artikli 1 punktis 1 sätestatud juhtudel. Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 kohast vähese tähtsusega abi ei anta sama määruse artiklis 1 sätestatud juhtudel. 3 Ühele ettevõtjale ei tohi määruse alusel antava ja varem antud abi eelneva kolme aasta pikkuse ajavahemiku majandusaasta jooksul ületada: 1 VTA määruse artikli 3 lõikes 2 nimetatud summat; 2 komisjoni määruse (EL) 2023/2832 artikli 3 lõikes 2 nimetatud summat. 4 Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. 5 VTA määruse kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. 6 VTA määruse ja komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel antud vähese tähtsusega abi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. 3 Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 11 Nõuded taotlejale ja partnerile 1 Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus. 2 Taotleja võib tegevuste elluviimisse kaasata partnereid, kellega koostöös ta projekti ellu viib ja kelle osalemine projektis on vajalik soovitud tulemuse saavutamiseks. Partneriks ei ole projekti kaasrahastaja, kes ei osale projekti tegevuste elluviimises, ega teenust osutav isik, kes teeb projekti tegevusi vastavalt taotleja tellimusele. Partner osaleb iseseisvalt projekti tegevuste elluviimises ja tal tekivad projekti elluviimise käigus kulud. 3 Partneriks võib olla Eestis registreeritud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kui valdkondliku programmi tingimustest ei tulene teisiti. 4 Taotleja ja partner peavad taotluse menetlemise hetkel vastama järgmistele nõuetele: 1 nende maksuvõlg riigile koos intressiga on väikesem kui 100 eurot või see on ajatatud; 2 nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel; 3 neil ei ole täitmata kohustusi toetuse andja ees, sealhulgas on tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi makstud, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud; 4 nende juhtorgani liikmetel puudub karistus karistusseadustiku §-des 89–93, 113–150, 169–182¹, 187, 199–217², 260¹, 280, 281, 290¹–300¹, 333–349 või 372–402⁴ sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud; 5 nende majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtaeg on saabunud, on esitatud; 6 kehtetu - RT I 2025-07-02 3 102072025003 2025-07-05 7 taotlejal on oma tegevust tutvustav ja avalikkusele kättesaadav veebileht või sotsiaalmeedia väljund; 8 nad vastavad valdkondliku programmi tingimustes sätestatud täiendavatele nõuetele. 12 Nõuded taotlusele 1 Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1 taotlus koos lõikes 2 nimetatud dokumentidega on esitatud e-toetuse keskkonnas, lähtudes selle andmeväljadest ja andmeväljade täitmise juhistest; 2 taotluse on allkirjastanud allkirjaõiguslik isik; 3 toetust taotletakse valdkondliku programmi eesmärkide täitmiseks ja toetatavate tegevuste elluviimiseks; 4 toetatavad tegevused peavad olema kavandatud taotlusvooru teates nimetatud projekti elluviimise perioodi; 5 taotlus sisaldab partneri kaasamise korral partneri andmeid, tema kaasamise vajaduse põhjendust ja partneri toetatavaid tegevusi; 6 taotluses on nimetatud tegevuste väljund ja elluviimise tähtaeg kindlasummalise makse kohta koos selle tõendamise alustega; RT I 2025-07-02 3 102072025003 2025-07-05 7 toetatavate tegevuste elluviimiseks taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vastavad määruses sätestatule; 8 taotlus sisaldab iga kindlasummalise makse aluseks oleva kulu eelarvet, mille koostamisel on lähtutud kulude abikõlblikkuse nõuetest ja säästlikkusest, sealhulgas parimast hinna ja kvaliteedi suhtest; 9 taotlus vastab valdkondliku programmi tingimustes sätestatud täiendavatele nõuetele. 2 Taotleja lisab taotlusele järgmised dokumendid: 1 partneri kaasamise korral partneri kinnituskiri projektis osalemise, taotluse ja määrusega tutvumise ning partneri õiguste ja kohustustega nõustumise kohta; 2 volikiri, kui taotluse allkirjastaja tegutseb taotleja esindajana volituse alusel; 3 välisprojekti väljakuulutamise teade koos toetatava tegevuse kirjelduse ja omafinantseeringut sisaldava planeeritava eelarvega, kui toetust taotletakse välisprojekti omafinantseeringu katmiseks. 4 Valdkondlikud programmid ja nendele kohalduvad eritingimused 1 Sõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitse programm RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 13 Eesmärk ja toetatavad tegevused 1 Sõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitse programmi eesmärk on tugevdada sõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitset ja tugisüsteeme, ennetada ja vähendada käitumuslike sõltuvuste ja uimastitarvitamise, sealhulgas alkoholi, narkootikumide, tubaka ja nikotiini, levimust ning toetada tõenduspõhiste ja inimeste tervisest ning heaolust lähtuvate poliitikate kujundamist. 2 Sõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitse programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1 vaimse tervise ja sõltuvuskäitumise valdkonnas tegutsevate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse tugevdamine ning koostöö arendamine; 2 sotsiaalministeeriumile ja poliitikakujundamisega seotud osapooltele tõenduspõhiste poliitikameetmete ja nende rakendamise kohta ettepanekute tegemine ning nende ettepanekute eest seismine, tuginedes poliitikadokumentidele, eksperthinnangutele või esindus- ja erialaorganisatsioonide seisukohtadele; 3 uimastite ja käitumuslike sõltuvuste kahjudega kokkupuutuvate osapoolte ning sõltuvushäirega inimeste ja nende lähedaste õiguste ja huvide koondamine ning asjassepuutuvate osapoolte koostöö arendamine; 4 tõenduspõhise sõltuvuskäitumise alase teabe vahendamine elanikkonnale; 5 tõenduspõhiste tegevuste elluviimine häbimärgistamise vähendamiseks; 6 muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, mis täiendavad punktides 1–5 nimetatud tegevusi. RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 14 Eritingimused 1 Paragrahvi 13 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on järgmised: 1 punkti 1 tegevustes vaimse tervise ja sõltuvuskäitumise valdkonna organisatsioonid; 2 punkti 2 tegevustes poliitikakujundajad; 3 punktide 3 ja 5 tegevustes sõltuvuskäitumise või selle riskiga inimesed ning tema lähedased, Eesti elanikkond tervikuna; 4 punkti 4 tegevustes Eesti elanikkond tervikuna. 2 Projekt hõlmab vähemalt § 13 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 6 nimetatud tegevusi. 3 Projekt peab hõlmama uimastitest vähemalt alkoholi- ja tubakavaldkonda ning vähemalt ühte käitumusliku sõltuvuse alavaldkonda. 4 Kaasatud peab olema vähemalt üks partner. 5 Taotluse esitamise hetkeks peab: 1 taotlejal ja partneril olema tõendatav varasem kogemus sõltuvuskäitumise, uimastitarvitamise, vaimse tervise, rahvatervishoiu või nendega seotud valdkonnas tegutsemisel ning; 2 taotlejal olema vähemalt kolmeaastane ja partneril üheaastane tõendatav kogemus huvikaitse valdkonnas. 6 Taotlusele tuleb lisada kinnitus, et taotleja ega partner ei ole saanud viimase kolme aasta vältel rahastust või muid rahaliselt hinnatavaid hüvesid alkoholi-, tubaka või hasartmängutööstuselt, välja arvatud turutingimusel osutatud teenuse eest saadud tasu. RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 2 Vaimse tervise huvikaitse programm 15 Eesmärk ja toetatavad tegevused 1 Programmi eesmärk on tugevdada vaimse tervise, sealhulgas psüühikahäiretega inimeste huvikaitset ja tugisüsteeme, vähendada ühiskonnas häbimärgistamist ning edendada elanikkonna vaimse tervise kirjaoskust. 2 Vaimse tervise huvikaitse programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1 vaimse tervise valdkonnas tegutsevate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse tugevdamine ning koostöö arendamine; 2 poliitikakujunduses osalemine läbi Sotsiaalministeeriumile ettepanekute tegemise tuginedes tõendusmaterjalile, valdkonna poliitikadokumentidele, eksperdihinnangutele, sh kogemusekspertsusele, või esindus- ja erialaorganisatsioonide seisukohtadele; 3 tõenduspõhised tegevused häbimärgistamise vähendamiseks; 4 psüühikahäireid kogenud inimestele mõeldud toetavad tegevused kogemusekspertsuse võimekuse tagamiseks poliitikakujunduslikes tegevustes; 5 tõenduspõhise vaimse tervise alase teabe kommunikatsioon elanikkonnale; 6 muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, mis täiendavad punktides 1–5 nimetatud tegevusi. RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 16 Eritingimused 1 Paragrahvi 15 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on järgmised: 1 punkti 1 tegevuses vaimse tervise valdkonnas tegutsevad organisatsioonid; 2 punkti 2 tegevuses poliitikakujundajad; 3 punktide 3–5 tegevustes vaimse tervise raskustega ja psüühikahäirega inimesed ning tema lähedased, Eesti elanikkond tervikuna. 2 Projekt hõlmab vähemalt § 15 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 6 nimetatud tegevusi. 3 Taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane tõendatav kogemus vaimse tervise huvikaitse valdkonnas. Taotleja peab projekti kaasama vähemalt ühe partneri, kellel on taotlemise hetkeks vähemalt kolmeaastane tõendatav kogemus psüühikahäirega inimeste huvikaitse valdkonnas patsiendiorganisatsioonina. RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 3 Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamise programm Kehtetu - RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 17 Eesmärk ja toetatavad tegevused Kehtetu - RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 18 Eritingimused Kehtetu - RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 4 Tervisliku toitumise ja liikumise programm Kehtetu - RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 19 Eesmärk ja toetatavad tegevused Kehtetu - RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 20 Eritingimused Kehtetu - RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 5 Elanikkonna esmaabioskuste programm 21 Eesmärk ja toetatavad tegevused 1 Elanikkonna esmaabioskuste programmi eesmärk on parandada Eesti elanikkonna esmaabi andmise oskusi ning edendada koostööd Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumisega. 2 Elanikkonna esmaabioskuste programmi oodatavad tulemused on järgmised: 1 esmaabioskuste õppe ja koolituste või täiendõppe ja -koolituste korraldamise süsteem on kaasaegne ja toimib; 2 esmaabioskuste õppe ja koolitustega tegelevate organisatsioonide koostöövõrgustiku eesmärgid ja tegevused on kokku lepitud, ajakohased ja koostöö toimimine on tagatud. 3 Elanikkonna esmaabioskuste programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1 esmaabiõppe ja koolituste pikaajalise tervikliku plaani rakendamine lähtudes Sotsiaalministeeriumi suunistest; 2 vajadusel elanikkonna esmaabioskuste kiire suurendamise toetamine; 3 esmaabioskuste õppe ja koolitustega tegelevate organisatsioonide toimiva koostöövõrgustiku arendamine Eestis lähtudes Sotsiaalministeeriumi suunistest; 4 elanikkonna esmaabioskuste suurendamiseks vajalike koolituste korraldamine sihtrühmadele, põhjendades sihtrühmade valikut; 5 muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, sealhulgas tegevused, mis täiendavad punktides 1–4 nimetatud tegevusi. RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 22 Eritingimused 1 Paragrahvi 21 lõike 3 punktis 4 nimetatud tegevusest kasusaajad on Eesti elanikud. Ülejäänud tegevustest kasusaajad on poliitikakujundajad ning esmaabioskuste õppe ja koolitustega tegelevad organisatsioonid. 2 Projekt hõlmab vähemalt § 21 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 5 nimetatud tegevusi. 3 Projekti tegevuste kohustuslikud väljundid on järgmised: 1 esmaabiõppe ja koolituste pikaajalise tervikliku plaani rakendamise tegevuste ja tulemuste kohta on esitatud aruanded Sotsiaalministeeriumile vähemalt korra aastas; 2 esmaabioskuste koolituste ja täiendõppe koostöövõrgustiku arendusettepanekud on Sotsiaalministeeriumile esitatud ning lähtuvalt Sotsiaalministeeriumi suunistest ellu viidud; 3 projekti käigus tehakse tasuta esmaabioskuste koolitusi, mis sisaldavad ka psühholoogilise esmaabi komponenti; 4 esmaabioskuste koolituste ja täiendõppe koostöövõrgustiku põhimõtted, väärtused, eesmärgid, tegevused, liikmed ja nende valiku alused on selgelt sõnastatud, kaasajastatud ja leitavad veebist. 4 Projektil peavad olema järgmised väljundinäitajad: 1 lõike 3 punktis 3 nimetatud koolitusi tehakse projekti elluviimise perioodil kõigis maakondades; 2 lõike 3 punktis 3 nimetatud koolitusi korraldatakse vähemalt 200 koolis; 3 lõike 3 punktis 3 nimetatud koolitusi on pakutud vähemalt 75 000 koolituse saajale. 5 Projekti elluviimise perioodi alguseks peab taotlejal olema vähemalt kaheaastane kogemus ja partneril vähemalt üheaastane kogemus esmaabioskuste õppe ja koolituste valdkonnas. 6 Taotlusele on lisatud taotleja ja partneri kinnitus selle kohta, et nad lähtuvad oma tegevustes tõenduspõhisusest ja tervishoiuvaldkonna tunnustatud parimatest teadmistest ja praktikast, sealhulgas psühholoogilise esmaabi puhul Maailma Terviseorganisatsiooni psühholoogilise esmaabi kõige uuematest materjalidest. 7 Projekti tegevustes võivad osaleda organisatsioonid, mis lähtuvad lõikes 6 nimetatud põhimõtetest. RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 6 Toiduabi programm Kehtetu - RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 23 Eesmärk ja toetatavad tegevused Kehtetu - RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 24 Eritingimused Kehtetu - RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 7 Laste ja perede programm RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 25 Eesmärk ja toetatavad tegevused 1 Laste ja perede programmi eesmärk on parandada laste ja perede heaolu ning toimetulekut, toetada positiivset vanemlust ja turvalisi peresuhteid, suurendada laste osalust ja kaasatust ning tugevdada laste õiguste kaitset ennetus-, huvikaitse ja tugitegevuste kaudu, samuti laiendada laste kaasatust ühiskonnas, andes võimalust kuulda rohkem laste häält. 2 Programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1 perede heaolu ja vanemlike oskuste ja turvaliste peresuhete toetamisele suunatud nõustamis-, tugi-, koolitus- ja kogukonnategevusi; 2 laste õiguste teadlikkust, osalust otsustusprotsessides ja ühiskondlikku kaasatust suurendavaid tegevusi; 3 laste, perede või nendega töötavate spetsialistide huvikaitse- ja teavitustegevusi; 4 ennetus- ja teavitustegevusi, mis aitavad vähendada laste ja perede heaolu ohustavaid riske, sealhulgas väärkohtlemist, hooletusse jätmist ja tõrjutust; 5 muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud põhjendatud tegevused, mis on otseselt seotud programmi eesmärgi ja kavandatud tulemusega. RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 26 Eritingimused 1 Projekt hõlmab vähemalt kahte § 25 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud tegevust ja võib sisaldada punktis 5 nimetatud tegevusi. 2 Taotlejal peab olema tõendatav varasem kogemus laste ja perede valdkonnas tegevuste elluviimisel, sihtrühmadega töötamisel ja valdkondliku koostöö korraldamisel üleriikliku katus- või võrgustikorganisatsioonina. 3 Projekti tegevused peavad olema suunatud vähemalt kahele järgmistest sihtrühmadest: 1 lapsed; 2 pered; 3 laste ja peredega töötavad spetsialistid; 4 laste ja peredega töötavad kogukonnad. 4 Taotluses tuleb kirjeldada kavandatud tulemusi ja mõju sihtrühmale ning esitada vähemalt üks mõõdetav tulemusnäitaja iga tegevussuuna kohta. RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 8 Laste õiguste ja kaasatuse edendamise programm Kehtetu - RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 27 Eesmärk ja toetatavad tegevused Kehtetu - RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 28 Eritingimused Kehtetu - RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 9 Sotsiaaltöö edendamise programm RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 29 Eesmärk ja toetatavad tegevused 1 Programmi eesmärk on edendada sotsiaalvaldkonna töötajate huvikaitset ning parandada sotsiaaltöö ja valdkonnas töötamise mainet ja väärtustamist ühiskonnas. 2 Programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1 sotsiaalvaldkonna töötajate huvikaitse ja esindamise tegevused, sealhulgas liikmete ja võrgustiku kaasamine, info vahendamine, seisukohtade kujundamine ning analüüsitud ja põhjendatud ettepanekute esitamine poliitikakujundamise toetamiseks; 2 sotsiaalvaldkonna põhikutsealade edendamine ja valdkonnas töötamise maine parandamine, sealhulgas põhikutsealade tunnustusürituse korraldamine ja preemiate maksmine; 3 muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, mis täiendavad punktides 1–2 nimetatud tegevusi või käivitavad muutusi programmi eesmärkidest lähtuvalt, sealhulgas vähemalt üks kord kvartalis sotsiaalmeediakajastused enda poolt algatatud tegevustest. RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 30 Eritingimused 1 Paragrahvi 29 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on sotsiaalvaldkonnas tegutsevad töötajaid esindavad organisatsioonid ning sotsiaalvaldkonna töötajad, poliitikakujundajad ja avalikkus. 2 Määruse § 29 lõike 2 punktis 2 nimetatud preemiad arvestab toetuse saaja projekti vahenditest. RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 10 Vanemaealiste huvikaitse programm 31 Eesmärk ja toetatavad tegevused 1 Vanemaealiste huvikaitse programmi eesmärk on edendada vanusesõbralikkust ühiskonnas, toetada vanemaealiste huvide esindatust ning soodustada nende kaasamist otsustusprotsessidesse ja aktiivset osalust ühiskonnaelus. 2 Vanemaealiste huvikaitse programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1 vanemaealiste huvikaitse koostöövõrgustiku eestvedamine, igapäevase võrgustikutöö korraldamine ja arendamine ning vanemaealiste huvikaitse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse hoidmine ja suurendamine; 2 vanemaealiste huvikaitse ja osaluse edendamine, sealhulgas vanemaealiste tööhõive, sissetuleku, elukeskkonna, ligipääsetavuse, sotsiaalse kaasatuse, iseseisva toimetuleku ja õiguste ning aktiivsena vananemise ja ennetuse teemadel; 3 kohalikes omavalitsustes tegutsevate vanemaealiste kogude ja nende piirkondlike kogude loomise toetamine, loodud kogude nõustamine ning nende tegutsemisvõimekuse hoidmine ja arendamine, samuti nende töö koordineerimine, sh kaasaaitamine vanemaealiste kogude sisulisele kaasamisele otsustusprotsessidesse; 4 muud lõikes 1 nimetatud ühiskonna vanusesõbralikkuse edendamise eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, sealhulgas vähemalt kolm korda aastas meediakajastused elluviidavate tegevuste teemadel. RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 32 Eritingimused 1 Paragrahvi 31 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on järgmised: 1 punkti 1 tegevustes vanemaealiste huvikaitse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid ja asutused, mille hulgas peavad olema ka katus- ja võrgustikuorganisatsioonid, millel on üleriigiline katvus; 2 punkti 2 tegevustes poliitikakujundajad; 3 ülejäänud tegevustes vanemaealised, teised vanemaealiste huvikaitse edendamise eesmärgi saavutamisel olulised sihtrühmad, kelle kaasamise vajalikkust põhjendab taotleja taotluses, samuti laiem avalikkus. 2 Projekt hõlmab vähemalt § 31 lõike 2 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud tegevusi ning võib sisaldada punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusi. 3 Paragrahvi 31 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse kohustuslik väljund on vanemaealiste huvikaitse koostöövõrgustiku toimimine. 4 Paragrahvi 31 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse kohustuslik väljund on tõendusmaterjalil, valdkonna poliitikadokumentidel, eksperthinnangutel või katus- ja võrgustikuorganisatsioonide seisukohtadel põhinevate ettepanekute esitamine Sotsiaalministeeriumi algatatud eelnõude, arengukavade või programmide avaliku kooskõlastamise käigus ning valdkondlike probleemide ja vajaduste pidev jälgimine ja varajane tõstatamine, sealhulgas vähemalt kolm meediakajastust aastas vanemaealiste huvikaitse ja vanusesõbralikkuse teemadel. 5 Paragrahvi 31 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse kohustuslik väljund on kohalikes omavalitsustes tegutsevate vanemaealiste kogude toimimise ja koordineerimise tagamine, sh loodud ja olemasolevate kogude tegutsemisvõimekuse hoidmine ja arendamine ning vajadusel uute piirkondlike kogude loomise toetamine. 6 Taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane ja partneril vähemalt üheaastane tõendatav kogemus vanemaealiste huvikaitse valdkonnas. Taotlejaks saab olla organisatsioon, mis oli 2025. aasta 31. detsembri seisuga vanemaealiste strateegilise partnerluse võrgustiku liige. RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 11 Suitsiidiennetuse programm 33 Eesmärk ja toetatavad tegevused 1 Suitsiidiennetuse programmi eesmärk on ennetada enesetappe ja enesetapukatseid vaimse tervise abivõimaluste parandamise, suitsiidiohvrite lähedaste toetamise, teadlikkuse kasvatamise ja vastutustundliku meediakajastuse edendamise kaudu. 2 Suitsiidiennetuse programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1 suitsiidiennetuse valdkonna poliitikakujunduses osalemine, sealhulgas Sotsiaalministeeriumile eksperdiarvamuste andmine suitsiidiennetuseks vajalike sekkumiste, teenuste ja töövahendite väljatöötamisel ning suitsiidiennetuse tegevuskava juhtrühma töös osalemine; 2 suitsiidiennetuseks, sealhulgas laste ja noorte enesetappude, enesetapukatsete ja enesevigastamise ennetamiseks vajalike teenuste ja sekkumiste arendamine, sealhulgas koolitajate koolitamine ja teenuste väljaarendamiseks või pakkumise suurendamiseks teenuseosutajate koolitamine; 3 enesetapu läbi surnud inimese lähedaste tugivõrgustiku edendamine, sealhulgas lähedasi toetavate tugigruppide töö korraldamine ja elluviimine ning enesetapuga kokku puutunud laste toetamine; 4 vastutustundliku meediakajastuse edendamine, sealhulgas meedia seiramine ja suitsiiditeema kajastuse kohta süstematiseeritult info kogumine, problemaatilistele kajastustele reageerimine, vastutustundliku meediakajastuse põhimõtete edastamine avalikkusele, ajakirjanikele ja meediaettevõtetele ning koolitused ajakirjanikele ja meediatöötajatele enesetappude vastutustundlikuks kajastamiseks; 5 vastutustundliku meediakajastuse auhinna „Papageno auhind” väljaandmine koostöös meedia ja asjaomaste osapoolte esindajatega; 6 vaimse tervise ja enesetappudega seotud hoiakute jälgimine ühiskonnas ja selle põhjal Sotsiaalministeeriumile soovituste andmine häbimärgistamise vähendamise tegevuste kavandamiseks; 7 muud lõikes 1 nimetatud suitsiidide ennetamise eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused. RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 34 Eritingimused 1 Projekti tegevusest kasusaajad on teiste hulgas ka suitsiidiohvrite lähedased. 2 Projekt hõlmab vähemalt § 33 lõike 2 punktides 1–6 kirjeldatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 7 kirjeldatud tegevusi. 3 Projekti tegevuste kohustuslikud väljundid on: 1 lähedaste tugigruppide kohtumiste arv ja osalenute arv; 2 iga-aastase vastutustundliku meediakajastuse auhinna väljaandmine. 4 Taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane tõendatav kogemus suitsiidennetuse valdkonnas. Taotleja peab projekti kaasama vähemalt ühe partneri, kellel on taotlemise hetkeks vähemalt kolmeaastane tõendatav kogemus meediateemadel või kirjeldama taotluses muul viisil koostööd sellise organisatsiooniga. RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 12 Puudega ja kroonilise haigusega inimeste huvikaitse programm RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 34 1. ]]> Eesmärk ja toetatavad tegevused 1 Puudega ja kroonilise haigusega inimeste huvikaitse programmi eesmärk on tugevdada puudega ja kroonilise haigusega inimeste rolli ühiskonnas ning suurendada nende õigusi ja kaasatust, arendades süsteemset huvikaitset riigi ja kohalikul tasandil. 2 Puudega ja kroonilise haigusega inimeste huvikaitse programmis toetatakse järgmisi huvikaitselisi tegevusi, mis aitavad kaasa programmi eesmärkide saavutamisele: 1 puudega ja kroonilise haigusega inimeste õiguste, osaluse ja kaasatuse edendamine ning huvikaitse arendamine eri valdkondades, näiteks sotsiaalhoolekanne, omastehooldus, haridus, tööhõive, ligipääsetavus, tervishoid, võrdsed võimalused riigi ja kohalikul tasandil praktiliste tegevuste ja strateegilise teavitustöö kaudu; 2 teadlikkuse suurendamine, hoiakute kujundamine ja avalikkuse kaasamine, et tugevdada puudega ja kroonilise haigusega inimeste rolli ja mõju ühiskonnas; 3 heaolu arengukava tegevuste elluviimisele kaasaaitamine; 4 puudega ja kroonilise haigusega inimeste arvamuste ja vajaduste koondamine ning lahendusettepanekute esitamine, et algatada süsteemseid muutusi; 5 üle-eestilise võrgustikutöö arendamine ja eestvedamine ning puudega ja kroonilise haigusega inimeste esindusorganisatsioonide huvikaitsevõrgustiku tugevdamine, tagades tegevuse elluviimise üle-eestiliselt ning puudega ja kroonilise haigusega inimeste esindusorganisatsioonide sisulise kaasatuse. 3 Puudega ja kroonilise haigusega inimeste huvikaitse programmis toetatakse järgmisi strateegilisi tegevusi, mis aitavad kaasa programmi eesmärkide saavutamisele: 1 nõustamise ja õigusabi pakkumine puudega inimestele ja kroonilise haigusega inimestele ning nende lähedastele igapäevaelu küsimustes, riigi ja kohaliku omavalitsuse teenuste ja toetustega seonduvalt; 2 nõustamiste põhjal peamiste kitsaskohtade süstemaatiline kaardistamine ja ettepanekute esitamine ministeeriumitele poliitikakujundamise toetamiseks. 4 Puudega ja kroonilise haigusega inimeste huvikaitse programmis toetatakse muid eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi, mis täiendavad lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusi ning aitavad kaasa programmi eesmärkide saavutamisele. RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 34 2. ]]> Eritingimused 1 Paragrahvi 34¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevustest kasusaajad on: 1 puudega ja kroonilise haigusega inimesed, nende esindajad ja lähedased; 2 puudega ja kroonilise haigusega inimeste heaolusse panustavad esindusorganisatsioonid; 3 poliitikakujundajad ja avalikkus. 2 Projekt hõlmab vähemalt § 34¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusi ning võib sisaldada sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud tegevusi. 3 Projekti tegevuste kohustuslikud väljundnäitajad on järgmised: 1 üle-eestilise võrgustikutöö kaudu tagatakse puudega inimeste ja kroonilise haigusega inimeste esindatus ning sisendi koondamine poliitikakujundamisse, arvestades programmi mahtu ja fookust; 2 osaletakse valdkonna õigusaktide väljatöötamises ja muutmises ning esitatakse ettepanekuid Sotsiaalministeeriumi algatatud eelnõude, arengukavade ja programmide kohta; 3 avaldatud on vähemalt 12 meedikajastust aastas; 4 osaletakse töögruppides, komisjonides, nõukogudes ja ümarlaudadel; 5 võrgustikutöösse kaasatakse vähemalt 27 puudega ja kroonilise haigusega inimeste esindusorganisatsiooni, sealhulgas eri maakondadest ja sihtrühmadest, et tagada regionaalne ja temaatiline esindatus; 6 vähemalt 60% projekti eelarvest suunatakse sisuliste tegevuste elluviimiseks koostöös puudega ja kroonilise haigusega inimeste esindusorganisatsioonidega, kes panustavad programmi eesmärkide saavutamisse. 4 Taotluse esitamise ajaks peab taotlejal olema vähemalt 3-aastane tõendatav üle-eestilises puudega inimeste huvikaitse võrgustikutöös osalemise kogemus ning ta peab olema tegutsenud puudega inimeste esindusorganisatsioonina. RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 5 Toetuse taotlemine 35 Taotlusvooru avamine 1 Taotlusvoorus toetatavad valdkondlikud programmid, projektide elluviimise perioodi ja eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister vabaühenduste rahalise toetamise komisjoni (edaspidi komisjon) ettepanekul. 2 Sotsiaalministeerium teavitab toetuse andjat lõikes 1 nimetatud asjaoludest. 3 Taotlusvooru võib korraldada ühe või mitme valdkondliku programmi rahastamiseks. 4 Toetuse andja avalikustab taotlusvooru avamise teate, mis hõlmab lõikes 1 nimetatud asjaolusid, taotluse esitamise tähtpäeva ning toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused oma kodulehel vähemalt kümme tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva. 5 Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva. 36 Taotluse esitamine 1 Taotleja esitab toetuse andjale taotluse koos taotlemisega seotud dokumentidega taotlusvooru tähtpäevaks elektrooniliselt e-toetuse keskkonnas, lähtudes selles esitatud andmeväljadest. 2 Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. 3 Taotleja võib taotlusvooru ühe valdkondliku programmi kohta esitada ühe taotluse. 4 Kui taotlust ei esitata taotlusvooru tähtpäevaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata. 5 1. peatükk]]> Otsetoetus RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 36 1. ]]> Toetuse andmine taotlusvooru korraldamata 1 Toetust võib anda taotlusvooru korraldamata (edaspidi otsetoetus), kui analüüsi tulemusel on tuvastatud, et asjaomase programmi eesmärgi saavutamiseks on üks võimalik elluviija, kellel on programmi tegevuste elluviimiseks vajalik pädevus, võimekus, esinduslikkus või muu objektiivne eeldus, või kui programmi eesmärgi saavutamiseks kaasatakse kõik asjakohased elluviijad ning nendevahelise konkursi korraldamine ei annaks sisulist lisandväärtust. 2 Otsetoetust antakse asjaomase programmi tingimustel. 3 Komisjon hindab Sotsiaalministeeriumi analüüsi alusel, kas lõikes 1 sätestatud otsetoetuse andmise eeldused on täidetud, ning teeb ettepaneku otsetoetuse menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. 4 Sotsiaalministeeriumi analüüs hõlmab vähemalt järgmist: 1 programmi nimetus, mille alusel soovitakse otsetoetust anda; 2 eeldatava toetuse saaja nimi ning hinnang tema pädevusele ja võimekusele projekt ellu viia; 3 põhjendus, miks avatud taotlusvooru korraldamine ei ole põhjendatud, sealhulgas ülevaade selle kohta, kas programmi eesmärgi saavutamiseks on teisi võimalikke elluviijaid või alternatiivseid lahendusi. RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 36 2. ]]> Otsetoetuse taotluse esitamine ja toetuse andmise otsustamine 1 Komisjoni ettepaneku alusel teeb Sotsiaalministeerium võimalikule toetuse saajale ettepaneku esitada toetuse taotlus, milles kirjeldatakse vähemalt: 1 projekti eesmärk ja tegevused vastavalt asjaomase programmi tingimustele; 2 tegevuste elluviimise ajakava; 3 projekti oodatavad tulemused ning tulemuste saavutamist võimaldavad näitajad; 4 projekti eelarve ja kulude põhjendus, arvestades peatükis 2 sätestatud kulude hüvitamise tingimusi; 5 projekti elluviimisse kaasatavad partnerid, nende tegevused, tegevuste elluviimise ajakava, eelarve ja tulemused; 6 muud asjaomase programmi tingimuste täitmise hindamiseks vajalikud andmed ja dokumendid. 2 Sotsiaalministeerium kontrollib taotleja, partneri ja taotluse vastavust §-s 37 ning asjaomases programmis sätestatud nõuetele, arvestades § 38 lõikes 11 nimetatud hindamiskriteeriume. 3 Sotsiaalministeeriumil on õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi taotluse muutmiseks. 4 Kui komisjon leiab, et taotlus vastab asjaomase programmi tingimustele, sealhulgas võimaldab saavutada programmis kavandatud eesmärke ja tulemusi, teeb komisjon ministrile ettepaneku otsetoetuse andmiseks. Kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele või taotlus ei vasta programmi tingimustele, teeb komisjon ministrile ettepaneku jätta toetus andmata. 5 Otsetoetuse andmise või andmata jätmise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga komisjoni ettepaneku alusel. 6 Otsetoetuse andmise käskkirjas (otsetoetuse otsus) märgitakse vähemalt: 1 toetuse saaja; 2 projekti eesmärk ja seos asjaomase programmi eesmärkidega; 3 toetuse summa ja projekti abikõlblikkuse periood; 4 projekti tegevused, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad; 5 toetuse maksmise tingimused; 6 aruannete esitamise tingimused ja tähtajad; 7 toetuse saaja kohustused. 7 Sotsiaalministeerium edastab Riigi Tugiteenuste Keskusele toetuse andmise käskkirja. RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 36 3. ]]> Otsetoetuse otsuse täitmine Otsetoetuse kasutamisel, väljamaksmisel ja tagasinõudmisel kohaldatakse määruse peatükke 8 ja 9. RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 6 Taotluste menetlemine 37 Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine 1 Toetuse andja kontrollib taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust kümne tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates. 2 Kui toetuse andja avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest esimesel võimalusel taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni viis tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. 3 Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid toetuse andja osutatud puuduste kõrvaldamiseks. 4 Taotleja ja partner peavad vastama §-s 11 ja programmis sätestatud nõuetele. 5 Taotlus vastab nõuetele, kui taotlus on esitatud määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 12 sätestatud nõuetele. 6 Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1 taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 2 taotleja ja partner ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele; 3 taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud; 4 taotlust ei ole puuduste kõrvaldamisel muudetud üksnes osas, millele toetuse andja on puuduste kõrvaldamisel osutanud. 38 Taotluste hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord 1 Toetuse andja teavitab Sotsiaalministeeriumit taotluste nõuetele vastavaks tunnistamisest kahe tööpäeva jooksul taotluste nõuetele vastavaks tunnistamisest arvates. 2 Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse kohta annab komisjon hinnangu, kas taotluses kirjeldatud tegevused on tõhusad valdkondliku programmi eesmärkide täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks. 3 Komisjonil on õigus asuda taotlejaga läbirääkimistesse taotluse sisu või eelarve muutmiseks, sealhulgas teha ettepanek liita sisult kattuvad või teineteist täiendavad taotlused üheks. Komisjoni nimel peab taotlejaga läbirääkimisi komisjoni määratud esindaja (edaspidi läbirääkija). Komisjon määrab tähtaja läbirääkimiste pidamiseks. Taotluse menetlemise aeg pikeneb läbirääkimisteks eraldatud aja võrra. 4 Sotsiaalministeerium teavitab toetuse andjat läbirääkimiste algatamisest ja tähtajast ning ettepaneku sisust. 5 Läbirääkimise tulemusena kokkuleppele jõudmise korral teavitab taotleja e-toetuse keskkonna kaudu toetuse andjat soovist muuta taotlust. Toetuse andja saadab e-toetuse keskkonna kaudu taotlejale taotluse muutmiseks tagasi. 6 Kui taotlust on läbirääkimiste tulemusel muudetud ja taotlus on toetuse andjale uuesti esitatud, teavitab toetuse andja sellest läbirääkijat kahe tööpäeva jooksul. Läbirääkija tutvustab seejärel komisjonile läbirääkimise tulemusel muudetud taotlust. 7 Komisjoni ettepanek taotlused hindamisele saata või rahuldamata jätta tehakse komisjoni koosolekul, mis vormistatakse protokollina ja edastatakse toetuse andjale hiljemalt allkirjastamise järgsel tööpäeval. Taotluste puhul, mille üle toimuvad läbirääkimised, võidakse koostada eraldi protokoll. Komisjonil on õigus teha otsus läbirääkimiste jätkamiseks. RT I 2025-07-02 3 102072025003 2025-07-05 8 Komisjon teeb läbirääkimiste tulemusel ettepaneku taotlus rahuldamata jätta, kui: 1 taotlejaga peetud läbirääkimistel ei saavutatud kokkulepet projekti sisu või eelarve muutmiseks; 2 taotleja ei esita läbirääkimiste järel toetuse andjale komisjoni määratud tähtajaks muudetud taotlust; 3 läbirääkimiste järel esitatud taotlus ei vasta saavutatud kokkuleppele. 9 Läbirääkimiste tulemusena komisjoni poolt positiivse hinnangu saanud taotlused saadetakse hindamisele. 10 Valdkonna eest vastutav minister nimetab käskkirjaga iga valdkondliku programmi hindajad. Hindamisse võib kaasata väliseksperdi. Sotsiaalministeerium teavitab hindajatest toetuse andjat. 11 Nõuetele vastavaks tunnistatud ja komisjonilt positiivse hinnangu saanud taotluses kajastatud projekti hindavad hindajad vastavalt hindamisjuhendile (lisa) järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1 projekti vajalikkuse põhjendatus ja vastavus sihtrühma vajadustele – kuni 5 punkti; 2 projekti eesmärgipärasus – kuni 6 punkti; 3 projekti tegevuste, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ja põhjendatus ning nende omavaheline loogiline seos – kuni 5 punkti; 4 tegevuste mõju kestlikkus – kuni 5 punkti; 5 taotleja ja partneri teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavus kavandatud tulemuste saavutamiseks – kuni 4 punkti; 6 eelarve põhjendatus, realistlikkus ja säästlikkus – kuni 5 punkti. 12 Hindaja hindab projekte seitsme tööpäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest arvates. 13 Kui projekti hindab mitu hindajat, leitakse hindamiskriteeriumite alusel punktide aritmeetiline keskmine. 14 Toetuse andja reastab projektid paremusjärjestuse saamiseks hindamise tulemusel valdkondlike programmide kaupa eraldi pingeritta alates suurima punktisumma saanud projektist. Pingeritta seatakse projektid, mis hindamise tulemusena on koondhindeks saanud vähemalt 16 punkti ja ei ole üheski hindamiskriteeriumis saanud 0 punkti. 15 Võrdse koondhindega projektide korral saab pingereas kõrgema koha projekt, mille lõike 11 punktides 1 ja 2 nimetatud hindamiskriteeriumite liidetud punktisumma on suurem. Kui punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha projekt, mille lõike 11 punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi punktisumma on suurem. Kui ka need punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha ajaliselt varem esitatud taotlus. 16 Toetuse andja rahuldab toetuse taotlused pingerea alusel. Kui lävendit ületavate taotluste summa ületab valdkondliku programmi taotlusvooru eelarvet, rahuldatakse taotlused seni, kuni jagub eelarvevahendeid. 39 Taotluse rahuldamata jätmine 1 Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja, kui: 1 taotleja, partner või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks; 2 komisjon on teinud ettepaneku jätta taotlus rahuldamata; 3 hindamise tulemusena on projekti koondhinne alla 16 punkti või vähemalt ühe hindamiskriteeriumi väärtuseks on 0 punkti; 4 valdkondliku programmi taotlusvooru eelarvet ja taotluste pingerida arvestades ei ole võimalik taotlust rahuldada; 5 taotleja või partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist. 2 Taotlejale tehakse taotluse rahuldamata jätmise kohta tehtud otsus teatavaks e-toetuse keskkonna vahendusel kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 40 Taotluse rahuldamise otsuse tegemine 1 Toetuse andja teeb taotluse rahuldamise otsused kümne tööpäeva jooksul § 38 lõikes 14 nimetatud pingerea koostamisest. 2 Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse muu hulgas toetuse kasutamise eesmärk, toetatavad tegevused, tegevuste elluviimise periood, ettemaksete suurused, väljamaksete tegemise ja aruannete esitamise kord ning kindlasummalise makse aluseks olevad § 12 lõike 1 punktis 6 nimetatud asjaolud. RT I 2025-07-02 3 102072025003 2025-07-05 3 Välisprojekti omafinantseeringu katmiseks taotletud toetuse korral tehakse taotluse rahuldamise otsus tingimuslikuna ning ettemakset ega väljamakset ei tehta enne, kui taotleja on esitanud toetuslepingu või otsuse, millega määratakse toetus, ja sellega heakskiidetud projekti koos kõigi lisadega. 4 Taotluse rahuldamise otsus tehakse toetuse saajale kättesaadavaks e-toetuse keskkonna kaudu. 40 1. ]]> Taotluse osaline rahuldamine 1 Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus toetuse andja ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole toetuse andja ettepanekuga nõus, teeb toetuse andja otsuse jätta taotlus rahuldamata. 2 Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse toetuse saajale kättesaadavaks e-toetuse keskkonna kaudu. RT I 2025-07-02 3 102072025003 2025-07-05 7 Projekti muutmine ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine 41 Projekti muutmine 1 Põhjendatud juhtudel ja toetuse andja nõusolekul võib elluviidavas projektis ja kindlasummalise makse aluseks olevatest tegevustes ja nende tulemustes, sealhulgas väljundites ja nende sihttasemes, teha muudatusi võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kavandatuga projekti toetuse ulatuses. 2 Projekti muutmiseks esitab toetuse saaja avalduse e-toetuse keskkonna kaudu. Projekti muutmise saab algatada ka toetuse andja või Sotsiaalministeerium. 3 Toetuse andja kooskõlastab lõikes 1 nimetatud muudatused enne muutmisotsuse tegemist Sotsiaalministeeriumiga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4 Sotsiaalministeeriumil on õigus projekti muudatus kooskõlastamata jätta eelkõige juhul, kui muudatus ei ole kooskõlas valdkondliku programmi tingimustega, soovitav muudatus seab kahtluse alla valdkondlikus programmis nõutud näitajate saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti elluviimise perioodil. 5 Sotsiaalministeerium kooskõlastab projekti muutmise 20 tööpäeva jooksul pärast asjakohase ja puudusteta avalduse saamist või toetuse andja algatusel muudatuse tegemise korral toetuse saaja seisukoha saamist. 6 Toetuse andja vormistab projekti muudatused taotluse rahuldamise otsuse muudatusena, kui on saanud Sotsiaalministeeriumilt kooskõlastuse projekti muudatuste kohta. Toetuse andja ei nõustu muutma projekti osas, millega Sotsiaalministeerium ei ole nõustunud. 7 Projekti väheolulise muudatuse tegemiseks avaldust toetuse andjale ei esitata. Väheoluliseks muudatuseks loetakse järgmist: 1 projekti tegevuse ajakava muutmine tingimusel, et tegevuse ja projekti lõpptähtaeg ei muutu; 2 projekti tegevuse muutmine nii, et sellega ei muutu oluliselt tegevuse sisu ega kindlasummalise makse aluseks olev tulemus ja selle sihttase. 8 Väheolulised muudatused ja nende põhjendused esitatakse projekti vahe- ja lõpparuandes. 42 Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine 1 Toetuse andja võib tunnistada taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks, kui: 1 ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud; 2 taotlemisel või projekti elluviimisel on taotleja, toetuse saaja või partner teadlikult esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3 toetuse saaja või partner rikub taotluse rahuldamise otsuses nimetatud kohustust; 4 toetuse saaja ei nõustu toetuse andja või Sotsiaalministeeriumi ettepanekuga muuta projekti; 5 toetuse saaja loobub toetusest. 2 Toetuse saajal tuleb taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral alusetult saadu tagastada vastavalt tagasinõudele. 3 Toetuse andja teavitab Sotsiaalministeeriumit taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisest viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 8 Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine 43 Toetuse maksmise tingimused 1 Toetuse andja maksab toetuse välja ettemaksena toetuse saaja taotluse alusel vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud ettemaksete suurusele järgmiselt: RT I 2025-07-02 3 102072025003 2025-07-05 1 esimene ettemakse kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist; 2 järgmine ettemakse iga aasta jaanuaris ja juulis. 2 Toetuse andja võib toetuse maksed osaliselt või täielikult peatada, kui: 1 vahearuandes esineb puudusi; 2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 3 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja või partner ei suuda ettenähtud ajaks kavandatud tulemusi saavutada; 4 võimaliku toetuse tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa ei ole lõplikult tagasi makstud; 5 toetuse saaja või partneri või tema juhtorgani liikme suhtes on esitatud kahtlustus § 11 lõike 4 punktis 4 nimetatud asjaolude suhtes. 3 Toetuse andja keeldub toetuse või selle osa väljamaksmisest, kui kindlasummalise makse tulemuse saavutamine ei ole tõendatud ka peale täiendavat tähtaega või olulises osas, vahe- või lõpparuannet ei kinnitata või kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud ja toetuse andja tunnistab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. 44 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine ja kontrollimine 1 Toetuse saaja esitab toetuse andjale projekti elluviimise kohta vahearuaruande e-toetuse keskkonna kaudu kaks korda aastas taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. 2 Toetuse saaja esitab toetuse andjale projekti lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul projekti elluviimise perioodi lõppkuupäevast arvates. 3 Aruandes kajastatakse vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljadele teave kindlasummalise makse aluseks olevate tegevuste elluviimise ja saavutatud tulemuste kohta, sealhulgas näitajad ja nende saavutatud sihttasemed, samuti tehtud tegevuste kulu summa vastavalt nende tegevuste eelarvelisele maksumusele esitatud taotluses. RT I 2026-01-06 44 106012026044 2026-01-09 4 Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. 5 Kui toetust taotletakse omafinantseeringu katmiseks, esitab toetuse saaja projekti lõpparuandega ka välisprojekti raames esitatud ja kinnitatud lõpparuande, või kui välisprojekt lõpeb hiljem, siis muud seniste tulemuste saavutamist tõendavad dokumendid. 6 Toetuse andja kontrollib 30 kalendripäeva jooksul aruande saamisest arvates, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Puuduste korral annab toetuse andja toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb aruande kontrollimise aeg. 7 Toetuse andja kooskõlastab puudusteta aruande Sotsiaalministeeriumiga enne aruande kinnitamist. 8 Sotsiaalministeerium esitab toetuse andjale omapoolsed seisukohad kümne tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui Sotsiaalministeerium kooskõlastab aruande, kinnitab toetuse andja lõpparuande viie tööpäeva jooksul kooskõlastuse saamisest arvates. 9 Toetuse andjal ja Sotsiaalministeeriumil on õigus kontrollida toetuse saaja esitatud aruannete õigsust ja toetuse kasutamise sihipärasust. Muu hulgas on õigus: 1 kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid ja dokumente; 2 saada toetuse saajalt kirjalikke ja suulisi seletusi; 3 viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ja territooriumil, mis on seotud tegevuse elluviimisega. 9 Toetuse saaja, partneri ja toetuse andja õigused ja kohustused 45 Toetuse saaja ja partneri kohustused 1 Toetuse saaja ja partner on kohustatud: 1 kasutama toetust sihipäraselt ja otstarbekalt taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 2 teavitama toetuse andjat esimesel võimalusel, kui ilmnevad tegevuse elluviimist raskendavad või takistavad asjaolud; 3 koguma ja esitama toetuse andjale andmeid kindlasummalise makse tulemuse saavutamise kohta; 4 täitma projekti elluviimisega seotud õigusaktides sätestatud kohustusi; 5 vastama toetuse andja küsimustele kümne tööpäeva jooksul, välja arvatud juhul, kui asjaoludest tulenevalt on antud pikem tähtaeg; 6 võimaldama toetuse andjal kontrollida projekti elluviimisega seotud dokumente või teha kohapealset kontrolli; 7 kandma tagasinõutud toetuse toetuse andjale tagasi tagasinõudes märgitud tähtpäevaks; 8 säilitama taotlemise, toetuse saamise ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni kolm aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu ning vähese tähtsusega abi saamise dokumente kümne majandusaasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 9 esitama projekti raames valminud trükise, koolitusmaterjali, andmekogu, uuringu aruande või muu sellise tulemuse koos aruandega ühes eksemplaris elektrooniliselt; 10 nimetama Sotsiaalministeeriumit kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates trükistes, reklaamides ja avalikel esinemistel, kasutades võimaluse korral Sotsiaalministeeriumi logo. Logo kasutus peab vastama valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele; 11 avalikustama oma veebilehel ja sotsiaalmeedia kanalis toetatud projekti nime, eesmärgid, kogu- ja toetussumma ning info olulisemate tegevuste ja tulemuste kohta; 12 lõpetama toetuse andja või Sotsiaalministeeriumi soovi korral Sotsiaalministeeriumi sümboolika edasise kasutamise; 13 tagama tegevuste elluviimisel minimaalse ökoloogilise jalajälje, sealhulgas lähtudes keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtetest ürituste korraldamisel, vähendades märkimisväärselt ühekordsete toodete ja pakendite kasutamist, digiprügi ja paberdokumentide hulka ning trükiste tellimist, tegeledes transpordi tõhusama planeerimisega, tagades võimaluse korral osalemise distantsilt. Teenuste ja toodete, sealhulgas mööbel, puhastustooted, kontoritarbed, IT-seadmed, hankimisel lähtutakse soovitavalt keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määruses nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused” sätestatud põhimõtetest. 2 Kui taotletava toetuse näol on tegemist komisjoni määruse (EL) 2023/2832 kohase vähese tähtsusega abi andmisega ning kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus on toetuse saajale pandud enne toetuse taotlemist, esitab toetuse saaja ülesande andmist tõendava dokumendi nimetatud komisjoni määruse preambuli punkti 6 tähenduses. 3 Välisprojekti omafinantseeringu katmiseks tehtud kuludele kohaldatakse käesoleva paragrahvi tingimusi niivõrd, kuivõrd need ei lähe vastuollu välisprojektile seatud tingimustega. 46 Toetuse saaja ja partneri kohustused seoses hankimisega 1 Toetuse saaja ja partner on kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses, ning: 1 küsima riigihanke puhul, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära või alla riigihanke piirmäära, kui riigihangete seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta, kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitama saadud hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega toetuse andjale koos sõlmitud hankelepinguga, kui hankelepingu käibemaksuta summa on suurem kui 20 000 eurot; 2 tegema lihthanke piirmäära ületavad projektiga seotud riigihanked riigihangete registri kaudu, järgides riigihangete seaduses sätestatud tingimusi. 2 Kui toetuse saaja ja partner ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, ja asja, teenuse või ehitustöö (edaspidi ost) abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse lähtuvalt lõigetes 3–5 sätestatud nõuetest. 3 Ostumenetluse läbiviimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: 1 ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt; 2 ostumenetlus viiakse läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt; 3 ostu kirjeldus peab tagama turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele; 4 tuleb vältida olukorda, kus tehingupartnerit (töövõtja, tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) seotuks toetuse saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga, ja sellise olukorra ilmnemisel teavitada sellest viivitamata toetuse andjat; 5 funktsionaalselt koos toimivat või samaliigilist ostu ei ole kunstlikult jagatud osadeks eesmärgiga vältida lõikes 2 nimetatud kohustust; 6 riigihangete registris või väljaspool seda ostu tegemise kohta avaldatud teates või hinnapäringus kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul, kui pärast pakkumuse esitamist peetakse pakkujaga läbirääkimisi. 4 Ostumenetluse läbiviimine riigihangete registris peab lisaks lõikes 3 nimetatule vastama järgmistele nõuetele: 1 ostumenetluse läbiviimiseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust; 2 nimetatud on ostu tunnused, tehnilised andmed või muud ostu iseloomustavad andmed, millele pakkumus peab vastama; 3 määratud on pakkumuse esitamise tähtaeg, mis on ostu kohta koostatavate pakkumuste aja suhtes proportsionaalne; 4 ostumenetlusega seotud teabevahetus toetuse saaja ja pakkuja vahel, sealhulgas juurdepääsu võimaldamine ostuteate ja sellega seotud dokumentidele ning pakkumuste ja selgituste esitamine, toimub ostukeskkonnas; 5 pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 6 toetuse andja esindaja lisatakse riigihangete registris ostu juurde kui vaatleja; 7 punktis 1 nimetatud tingimusi ei või muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ega kalduda neist kõrvale parima pakkumuse valimisel; 8 teade ostumenetluse kohta on avalik; 9 lõike 5 punktis 5 nimetatud nõudele. 5 Ostumenetlus, mida ei viida läbi riigihangete registris, peab lisaks lõikes 3 nimetatule vastama järgmistele nõuetele: 1 ostumenetluse läbiviimiseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust; 2 hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 3 hinnapäring esitatakse vähemalt kahele ettevõtjale, välja arvatud juhul, kui kavandatava ostu turul puudub ettevõtjate paljusus; 4 ostumenetlust puudutavat dokumentatsiooni, sealhulgas elektrooniliselt või paberkandjal toimunud kirjavahetust pakkuja ja toetuse saaja vahel ning teisi ostumenetluse tõendeid, säilitatakse dokumentide säilitamistähtaja lõpuni; 5 ostumenetluse tulemusel sõlmitakse leping hinnapäringus ja pakkumuses nimetatud tingimustel. 47 Toetuse saaja ja partneri õigused 1 Toetuse saajal ja partneril on õigus saada toetuse andjalt infot ja nõuandeid, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ning toetuse saaja ja partneri kohustustega. 2 Toetuse saajal on õigus esitada põhjendatud juhul projekti muutmise taotlus. 48 Toetuse andja kohustused Toetuse andja on kohustatud: 1 säilitama vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid kümne majandusaasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 2 kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi kohta; 3 teavitama toetuse saajat taotluse rahuldamise otsuses vähese tähtsusega abi andmisest; 4 edastama Sotsiaalministeeriumile § 45 lõike 1 punktis 9 nimetatud toetuse saajalt saadud projekti raames valminud tulemuse; 5 küsima Sotsiaalministeeriumilt hinnangu enne § 40¹ lõikes 1 nimetatud ettepaneku tegemist. RT I 2025-07-02 3 102072025003 2025-07-05 49 Toetuse andja õigused 1 Toetuse andjal on õigus lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetust osaliselt või täielikult tagasi riigieelarve seaduse §-s 55¹ sätestatud alustel, sealhulgas juhul, kui RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 1 teha toetuse saaja ja partneri juures projekti tegevuste elluviimise kontrolli; 2 tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega; 3 nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist taotluses sisalduva kindlasummalise makse tegevuste, eesmärkide ja tulemuste kohta, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja ja partneri kohustuste nõuetekohast täitmist. 2 Toetuse andjal on õigus lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi, kui: 1 toetuse andja tunnistab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks; 2 taotluses kirjeldatud kindlasummalise makse aluseks olev tegevus on tähtajaks ellu viimata või on viidud ellu osaliselt; 3 taotluses kirjeldatud kindlasummalise makse aluseks olev tulemus ei ole tähtajaks saavutatud või on saavutatud osaliselt; 4 ilmneb asjaolu, mille tõttu tegevuste elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu; 5 toetuse saaja ei ole täitnud omafinantseeringuga seotud nõudeid; 6 toetuse saaja või partner ei ole toetust kasutanud sihipäraselt; 7 toetuse saaja või partner ei võimalda või raskendab oluliselt toetuse kasutamise üle kontrolli tegemist; 8 toetuse saaja või partner rikub taotluse rahuldamise otsusest tulenevat kohustust; 9 toetuse saaja või partner kaldub muul viisil kõrvale taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 10 toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta; 11 toetuse saaja või partner rikub §-s 46 nimetatud kohustust. 3 Kehtetu - RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 4 Kehtetu - RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 5 Kehtetu - RT I 2026-10-20 4 120102026004 2026-10-23 10 Rakendussätted 50 Määruse rakendamine 1 Sotsiaalkaitseministri 7. augusti 2023. a määruse nr 45 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine” alusel enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetuse kasutamise lepingule kohaldatakse viidatud määrust. 2 Lõikes 1 nimetatud lepingu raames pärast 2024. aasta 31. detsembrit läbiviidavale riigihanke- ja ostumenetlusele kohaldatakse määruse §-s 46 ja § 49 lõike 2 punktis 11 sätestatut. 3 Lõikes 1 nimetatud lepingud ja nendega seotud menetlused lähevad käesoleva määruse jõustumisel Sotsiaalministeeriumilt üle Riigi Tugiteenuste Keskusele. 51 Määruse kehtetuks tunnistamine [Käesolevast tekstist välja jäetud]. Lisa Hindamisjuhend