Eesti Panga President määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2010-12-16 25 RT I2010-12-20+02:002010+02:009120122010009 2011-01-01+02:00 2012-04-30+03:00 1 2010-12-17 maarus_1_10.02.2010.xsd 120122010009 6 2012-01-26+02:00 Maret Mauer 1000281Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Rahvusvaheliste maksete deklareerimine ja maksebilansistatistika koostamiseks vajalike andmete esitamine Määrus kehtestatakse „ ” § 8 lõike 1, „ ” § 2 lõike 2 ning § 34 alusel. 1 Üldsätted 1 Krediidiasutus peab tagama kõigile residentidest klientidele võimaluse deklareerida rahvusvahelisi makseid, sõltumata kasutatavatest maksekanalitest. 2 Krediidiasutus teavitab kliente rahvusvaheliste maksete deklareerimise kohustusest ja võimalustest. 3 Krediidiasutus on kohustatud esitama Eesti Pangale riigi maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni koostamiseks vajalikud andmed. 2 Määruses kasutatud mõisted 1 Välisnostrokonto – aruandva krediidiasutuse arvelduskonto või korrespondentkonto mitteresidendist makseteenuse pakkuja juures. 2 Välisvostrokonto – mitteresidendist makseteenuse pakkuja arvelduskonto või korrespondentkonto aruandvas krediidiasutuses. 3 Mitteresidentide (v.a krediidiasutused) arvelduskonto – aruandva krediidiasutuse mitteresidendist kliendi (v.a krediidiasutused) arvelduskonto või korrespondentkonto. 4 Resident 1 Eesti Vabariigi riigiorganid ja asutused kõige laiemas tähenduses (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ning nende asutused, põhiseaduslikud institutsioonid), samuti kohalikud omavalitsusüksused ja nende asutused; 2 välisriikides asuvad Eesti diplomaatilised, konsulaar- ja teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad Eesti asutuste ja organisatsioonide esindused välismaal; 3 Eesti Vabariigi seadustega loodud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende asutused; 4 Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud; 5 Eestis registreeritud välismaa juriidiliste isikute filiaalid ja esindused; 6 Eestis elavad Eesti kodanikud; 7 Eestis elavad välismaalased, kellel on alaline elamisluba; 8 Eestis elavad välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba vähemalt üheks aastaks; 9 välisriikides õppivad või ravil viibivad Eesti kodanikud, sõltumata õpingute või ravi kestusest; 10 välisriigis viibivad, immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad Eesti Vabariigi diplomaadid, sõjaväelased, konsulaar- ja teiste ametlike esinduste töötajad ja nende perekonnaliikmed. 5 Mitteresident – kõik isikud, kes pole hõlmatud mõiste resident all. 6 Makse – raha maksja ja raha saaja vaheline tingimusteta ja tühistamatu rahalise kohustuse õiendamine. 7 Makse algataja – isik, kes annab välja esmase maksekäsundi. 8 Maksja – füüsiline või juriidiline isik, kes on maksekonto haldaja ja kes teeb maksekäsundi maksekontolt makse tegemiseks, või kui maksekontot ei ole, siis füüsiline või juriidiline isik, kes teeb maksekäsundi. 9 Saaja – füüsiline või juriidiline isik, kes on maksetehinguga ülekantava raha saaja. 10 Riigisisene makse – maksetehing, kus nii maksja makseteenuse pakkuja kui ka saaja makseteenuse pakkuja asuvad Eesti Vabariigis. Riigisisese makse liigid on: 1 krediidiasutuse sisene makse – maksetehing, kus mõlema osapoole krediidiasutus on sama krediidiasutus; 2 krediidiasutustevaheline makse – maksetehing, kus maksja krediidiasutus ja saaja krediidiasutus on erinevad krediidiasutused. 11 Rahvusvaheline makse – maksetehing, kus maksja makseteenuse pakkuja või saaja makseteenuse pakkuja asub väljapool Eesti Vabariiki. 12 Kliendi väärtuspäev – kliendi konto debiteerimise või krediteerimise arvelduspäev. 13 Krediidiasutuse väärtuspäev – arvelduspäev, millal õigus maksetehingu summa kasutamiseks läheb üle aruandvalt krediidiasutuselt maksevahendajale või vastupidi, maksevahendajalt aruandvale krediidiasutusele. 14 Maksevahendaja – makse teostamisel osalev krediidiasutus või muu makseteenuse pakkuja, kes ei ole maksja ega saaja krediidiasutus. 15 Kanne – konto debiteerimine või krediteerimine makse teostamiseks või muuks majandustehinguks (nt intressi- või teenustasukanded). 3 Rahvusvahelise makse deklareerimine 1 Residendist makse algataja või residendist makse saaja on kohustatud deklareerima kõik rahvusvahelised maksed, mille summa ületab 50 000 eurot või vastavat väärtust muus valuutas. 2 Deklareerimisele kuulub järgmine informatsioon makse teise osapoole ja makse sisu kohta: 1 teise osapoole residentsus (riik); 2 maksebilansi tehingukood. 3 Maksebilansi tehingukoodid on toodud määruse lisas 1 „Rahvusvaheliste maksete deklareerimisel kasutatavad tehingukoodid”. 4 Kui kaheldakse valitud tehingukoodi sobivuses või makse hõlmab mitut tehingukoodi, kirjeldatakse rahvusvahelise makse deklareerimisel makse otstarvet maksekäsundi selgitusreal. 5 Lähetatud maksed deklareeritakse rahvusvahelise makse maksekäsundi blanketil või vastavat elektroonset maksekanalit kasutades makse algatamisel. 6 Laekunud maksed deklareeritakse paberkandjal, vastavat elektroonset maksekanalit kasutades või muul viisil järgmiste tähtaegade jooksul arvates kontole laekumise kuupäevast: 1 1.–15. kuupäevani laekunud maksed jooksva kuu viimaseks päevaks (kaasa arvatud); 2 16.–31. kuupäevani laekunud maksed järgneva kuu 15. päevaks (kaasa arvatud). 4 Aruande „Vorm A. Krediidiasutuse välistehingud” koostamine 1 Aruande „Vorm A. Krediidiasutuse välistehingud” (edaspidi Vorm A) (määruse lisa 2) abil kogutakse maksebilansi koostamiseks vajalikud andmed kannete kohta krediidiasutuse: 1 välisnostrokontodel (väli 1 „konto või makse liik”, tunnus „1”); 2 välisvostrokontodel (väli 1 „konto või makse liik”, tunnus „2”); 3 mitteresidentide (v.a krediidiasutused) arvelduskontodel (väli 1 „konto või makse liik”, tunnus „3”); 4 muudel maksesüsteemide kontodel, mis täidavad § 2 lõikes 11 defineeritud rahvusvahelise makse tingimusi (väli 1 „konto või makse liik”, tunnus „5”). 2 Aruandeperiood on jagatud kaheks: 1 I periood: kalendrikuu 1.–15. päev; 2 II periood: kalendrikuu 16.–31. päev. 3 Krediidiasutus võib perioodi aruande esitada mitmes osas. 4 Andmed esitab krediidiasutus Vormis A toodud väljade lõikes. 5 Rahvusvaheliste maksete puhul esitab krediidiasutus andmed kannete kohta, mille summa ületab 10 000 eurot või vastavat väärtust muus valuutas. 6 Mitteresidentide (v.a krediidiasutused) arvelduskontodel toimunud kannete puhul edastab krediidiasutus andmed ainult riigisiseste maksete kohta ning juhul, kui makse teine osapool pole aruandev krediidiasutus või konto omanik (hoiused, kontol konverteerimine jms). Krediidiasutuse sisese makse korral kajastab krediidiasutus mitteresidentide vahelist tehingut üks kord, maksja kontokäibe järgi. 7 Kui aruandev krediidiasutus teostab residendist kliendi rahvusvahelist makset residendist maksevahendaja kaudu ja makse summa ületab 50 000 eurot või vastavat väärtust muus valuutas, esitab krediidiasutus nimetatud makse kohta lisainformatsiooni Vormi A väljadel „Residendist maksevahendaja kaudu teostatav rahvusvaheline makse”. 8 Maksesüsteemide kaudu edastatavate vahendatud rahvusvaheliste maksete identifitseerimise võimaldamiseks tähistab residentne vahendaja need maksed maksesüsteemides kasutatavate SWIFT sõnumite makseselgituse väljal 72:/REC/56. 9 Kõikide kannete deebet- ja kreeditkäibed esitab krediidiasutus enda bilansist lähtuvalt. 10 Deklareerimisele mittekuuluvatele maksetele või maksetele, mida klient ei deklareerinud § 3 lõikes 6 nimetatud tähtajal, omistab krediidiasutus Vormi A väljale 16 „Maksebilansi tehingukood” vastava tunnuse järgneva loetelu alusel:

Kood

Sisu

Kliendimaksed

999

Residendi algatatud või residendile laekunud makse summas üle 10 000 ja kuni 50 000 eurot (k.a) või vastav väärtus muus valuutas

993

Residendi algatatud või residendile laekunud, tähtajaks deklareerimata makse, mille summa ületab 50 000 eurot või vastavat väärtust muus valuutas

996

Mitteresidendi algatatud või mitteresidendile välisnostro- või välisvostrokonto kaudu laekunud makse, mille summa ületab 10 000 eurot või vastavat väärtust muus valuutas või riigisisene makse, mille summa ületab 10 000 eurot või vastavat väärtust muus valuutas

Krediidiasutuste
maksed
ja muud kanded

100

Makse (kanne), mille algataja või saaja on aruandev krediidiasutus ning mille summa ületab 10 000 eurot või vastavat väärtust muus valuutas

997

Mitteresidendist krediidiasutuse makse välisnostro- või välisvostrokonto kaudu, mille summa ületab 10 000 eurot või vastavat väärtust muus valuutas

998

Teise Eesti krediidiasutuse vahendatav makse, mille summa ületab 10 000 eurot või vastavat väärtust muus valuutas

]]> 11 Kui makse algataja või saaja on aruandev krediidiasutus (kood 100), võivad Vormi A väljad nr 9, 10, 11, 12 ja 15 jääda täitmata. 12 Mitteresidendist krediidiasutuse maksetel (kood 997) välisnostro- või välisvostrokontode kaudu märgitakse Vormi A väljale nr 10 makseahela eelmine või järgmine krediidiasutus, väljad nr 11, 12, 15 võivad jääda täitmata. 13 Muu Eesti krediidiasutuse vahendatud tehingute korral (kood 998) märgitakse Vormi A väljale nr 6 makseahela järgmine või eelmine residentne krediidiasutus või selle klient. Väljad nr 7, 8 ja 9 võivad jääda täitmata ning väljadel nr 10, 11 ja 12 kajastatakse teise osapoole või tema krediidiasutuse andmed. 14 Aruandluse madala automatiseerituse korral võib krediidiasutus lõikes 10 esitatud loetelus toodud krediidiasutuste maksed (koodid 100, 997, 998) jätta esitamata. 5 Aruannete esitamise tähtajad 1 Krediidiasutus esitab aruande Vormi A Eesti Pangale järgmisel tähtaegadel: 1 1.–15. kuupäevani tehtud välisnostrokontode kreeditkanded, välisvostrokontode kreeditkanded ja muud sooritatud maksed hiljemalt aruandekuu 16. pangapäeva jooksul; 2 1.–15. kuupäevani tehtud välisnostrokontode deebetkanded, välisvostrokontode deebetkanded ja muud laekunud maksed hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 6. pangapäeva jooksul; 3 16.–31. kuupäevani tehtud välisnostrokontode kreeditkanded, välisvostrokontode kreeditkanded ja muud sooritatud maksed hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 6. pangapäeva jooksul; 4 16.–31. kuupäevani tehtud välisnostrokontode deebetkanded, välisvostrokontode deebetkanded ja muud laekunud maksed hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 16. pangapäeva jooksul. 2 Aruannete esitamise aluseks välisnostro- ja välisvostrokontode kannete korral on krediidiasutuse väärtuspäev, ülejäänud maksete korral kliendi väärtuspäev. 6 Aruannete edastamise viis 1 Aruanded esitatakse Eesti Panka elektroonilisel kujul XMLi (extended markup language) vormingus. 2 Aruannete esitamiseks kasutatakse pankadevahelist andmeside virtuaalvõrku (VPN). 3 Aruannete esitamisel lähtutakse Eesti Panga antud juhistest aruannete tehniliste tingimuste ja edastusformaadi skeemi kohta. 4 Iga aruanne peab sisaldama päisinformatsioonina järgmisi välju:

Välja andmed

Välja formaat

Välja nimi

Väärtus

Välja tüüp

Välja
max pikkus

Panga kood

Kasutatakse Eestis kehtivaid pangakoode

Number

Järjekorra nr

Krediidiasutuse poolt aruandele omistatud järjekorranumber (n+1)

Number

Aruande liik

1 – Vorm A. Krediidiasutuse välistehingud

Number

Kuupäev

Aruande esitamise kuupäev

pp.kk.aaaa

Ridade arv

Aruanderidade arv

Number

Kontaktisik

Krediidiasutusepoolse andmeedastuse eest vastutava isiku ees- ja perekonnanimi

Tekst

Kontakttelefon

Kontaktisiku telefon

Tekst

]]> 7 Aruannete säilitamine Eesti Pangale edastatud aruandeid säilitatakse krediidiasutuses üks aasta. 8 Määruse kehtetuks tunnistamine Eesti Panga presidendi 16. detsembri 2002. a määrus nr 21 „Rahvusvaheliste maksete deklareerimise ja maksebilansistatistika koostamiseks vajalike andmete esitamise kord” (RTL 2002, 146, 2137; 2009, 96, 1440) tunnistatakse kehtetuks. 9 Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011. a. asepresident presidendi ülesannetes Rein Minka Lisa 1 Rahvusvaheliste maksete deklareerimisel kasutatavad tehingukoodid Lisa 2 Vorm A. Krediidiasutuse välistehingud