Haridus- ja teadusminister
määrus
algtekst-terviktekst
avaldamine
avaldatud
2025-12-15
50
RT I
2025-12-20+02:00
2025
31
120122025031
2025-12-23+02:00
1
2025-12-18
maarus_1_10.02.2010.xsd
120122025031
6
2025-12-19
Maret Mauer
1062468
Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks
Noortevaldkonna toetuste andmise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse
§ 531 lõike 1,
§ 14 lõike 2, § 15 lõike 4 ja § 153 lõike 3 alusel.
1
Üldsätted
1
Reguleerimis- ja kohaldamisala
1
Määrusega kehtestatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi toetuse andja) eelarvest antavate noorteprogrammide, noorteprojektide, noorsootöö arendamise riiklike programmide, noorteühingu aastatoetuse ja huviala valdkondade kvaliteedi arendamise ning noortevaldkonnas tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste (edaspidi vabaühendus) toetuste taotlemise, määramise, kasutamise, aruandluse ja tagasinõudmise tingimused ning kord.
2
Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.
2
Toetuse andmiseks planeeritud vahendite kindlaksmääramine
1
Valdkonna eest vastutav minister määrab toetuste andmiseks igaks eelarveaastaks ettenähtud eelarvevahendid ning nende jaotuse haridus- ja noorteprogrammi eesmärkide alusel.
2
Toetuse taotlemise õigust ei teki, kui toetuse andja eelarves puuduvad taotletavaks tegevuseks ettenähtud eelarvevahendid või toetuse andmist vastavaks tegevuseks ei ole eelarveaastal käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ette nähtud või kui tegevuseks on vastavalt määruse § 4 lõikele 1 partnerlus kinnitatud.
3
Toetuse andmise eesmärk, korraldamine ja põhimõtted
1
Toetuse andmise eesmärk on „Noortevaldkonna arengukavas 2021–2035” ning haridus- ja noorteprogrammis seatud huvihariduse, noorsootöö ja noortepoliitika riiklike eesmärkide saavutamine, toetades:
1
noorsootöö kvaliteedi arendamist;
2
noorteühingute võimekust;
3
huviala valdkondade kvaliteedi arendamist ja koostööd huviala valdkonnas;
4
noorte ühiskondlikku osalust ja õiguste kaitsmist;
5
noorte ettevõtlikkust ja omaalgatuse võimekust.
2
Määruse 3. peatükis nimetatud tegevussuundade elluviimiseks korraldatakse üks või mitu taotlusvooru Taotluste menetlemise infosüsteemis (edaspidi taotluskeskkond).
3
Taotlusvooru kuulutab välja toetuse andja, avaldades teabe taotluste esitamise tähtaja, partnerlusperioodi pikkuse ja muud olulised tingimused toetuse andja ning Haridus- ja Noorteameti (edaspidi menetleja) veebilehtedel vähemalt viis kalendripäeva enne taotlusvooru avanemist.
4
Taotluse esitamise tähtaja määrab toetuse andja tagades, et esitamise periood ei ole lühem kui 14 kalendripäeva.
5
Taotlusvooru korraldab ja taotlusi menetleb Haridus- ja Noorteamet.
6
Põhjendatud juhtudel võib menetleja edastada vabaühendusele taotluskeskkonna kaudu suunatud pakkumiskutse. Suunatud pakkumiskutse eelduseks on toetuse andja varasem analüüs, mille tulemusel on välja selgitatud, et programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks on üks võimalik elluviija või programmi tegevuse eesmärgi tegevuse elluviimiseks kaasatakse kõik võimalikud elluviijad.
7
Suunatud pakkumiskutse esitamisel võetakse arvesse kõiki määruses sätestatud sisulisi nõudeid.
8
Kui toetuse saanud vabaühendus ei ole võimeline kokkulepitud tegevusi ellu viima, võib toetuse andja korraldada täiendava taotlusvooru. Toetuse andja ja menetleja teavitavad täiendava taotlusvooru avamisest oma veebilehtedel.
9
Toetust ei anta nende tegevuste elluviimiseks, mille toetamise tingimused ja kord on reguleeritud teiste õigusaktidega.
4
Partneriks valimise ja toetuse kasutamise periood
1
Vabaühendus, kelle taotlus rahuldatakse, määratakse toetuse andja partneriks tegevussuuna eesmärkide saavutamiseks kuni kolmeks aastaks (edaspidi partnerlusperiood).
2
Toetus määratakse vabaühendusele korraga kuni üheks kalendriaastaks. Mitmeaastase partnerlusperioodi korral määrab toetuse andja toetuse igal aastal eraldi.
3
Toetuse kasutamise periood on kalendriaasta, välja arvatud juhul, kui toetuse eraldamise käskkirjas on sätestatud lühem periood.
2
Tingimused taotlejale ja nõuded taotlusele
5
Tingimused taotlejale
1
Taotlejaks võib olla vabaühendus, mille põhikirjaline tegevus on seotud noortevaldkonnaga. Taotlejaks ei või olla füüsiline isik, erakond ega äriühing. Erandina ei kohaldata käesoleva lõike nõudeid §-des 11 ja 13 nimetatud vabaühendustele. Täpsemad taotlejale esitatavad tingimused on sätestatud vastavalt toetatavale tegevussuunale.
2
Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1
majandusaasta aruanne on tähtajaks esitatud avalikku registrisse;
2
puudub riiklik maksuvõlg summas, mis ilma intressita on 300 eurot või sellest suurem, või maksuvõla tasumine on ajatatud;
3
varem saadud riigieelarveline või muu Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud toetus, mis kuulus tagasimaksmisele, on tagasi makstud või tagasimakseid tehakse ajatamise graafiku alusel;
4
taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust, sundlõpetamist ega välja kuulutatud pankrotti, talle ei ole pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutist pankrotihaldurit ega ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
5
taotleja on nõuetekohaselt täitnud varasemad riigieelarvelise toetuse lepingud või otsused, mis on sõlmitud toetuse andja või menetlejaga.
6
Nõuded taotlusele
1
Taotluses esitatakse:
1
kirjeldus partnerlusperioodi jooksul saavutatavatest eesmärkidest ja nende seosest tegevussuuna eesmärgiga;
2
kirjeldus eesmärkide saavutamise hindamise põhimõtetest ja meetoditest;
3
esimese toetuse saamise aasta tegevuskava, kus on esitatud tegevuste omavaheline seos, sh seos partnerlusperioodi eesmärkidega ning mõju tegevussuuna eesmärgi saavutamisele;
4
eelarve, mis vastab tegevuskavale ja mille kulud on põhjendatud ja mõistlikud, arvestades kavandatud tegevusi;
5
ülevaade taotleja senisest panusest valdkonna strateegilisse arendamisse ning taotleja võimekusest kavandatud tegevuste elluviimisel, sh noorsootöö-, noorteühingute ja huviala valdkondade puhul kirjeldus liikmete kaasamisest organisatsiooni juhtimisse.
2
Määruse §-s 8 nimetatud noorteühing peab taotluses esitama lisaks:
1
noorteühingu liikmete arvu, sh 7–26-aastaste liikmete osakaalu;
2
liikmete nimekirja koos sünniaastate ja kontaktandmetega maakondade kaupa vastavalt määruse lisas 1 toodud tabelile;
3
viite toetuse kasutamise aastal kehtivale arengukavale.
3
Määruse §-s 13 nimetatud vabaühendus ei pea taotluses esitama:
1
tegevuste omavahelisi seoseid tegevuskavas ega nende mõju tegevussuuna eesmärgile;
2
ülevaadet senisest panusest valdkonna strateegilisse arendamisse;
3
kirjeldust oma võimekusest tegevuste elluviimisel.
4
Määruse §-s 14 nimetatud vabaühendus nimetab taotluses omaalgatuslike projektide konkursi läbiviimiseks prioriteetsed piirkonnad.
5
Menetlejal on õigus taotluskeskkonnas küsida täpsustavaid andmeid taotleja, taotluse ja toetuse kasutamise aruande (edaspidi aruanne) kohta, eeldusel, et see ei sea taotlejale täiendavaid nõudmisi.
3
Tegevussuunad programmi elluviimiseks
1
Noorsootöö kvaliteedi arendamine
7
Eesmärk ja toetatavad tegevused
1
Tegevussuuna eesmärgiks on teha kättesaadavaks kvaliteetsed noorsootöö teenused üle Eesti ning luua noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste rikastamiseks ja iseseisvumiseks.
2
Taotlejaks on noorsootöö seaduse § 3 punktis 3 sätestatud noorsootööühingu kirjeldusele vastavad üleriigilise tegevusulatusega vabaühendused, mille põhikirjas on sätestatud noorsootöö valdkonnas tegutsemine ning noorsootöö tegijate ühendamine.
3
Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja ellu viima vähemalt kahte järgnevat tegevust:
1
panustama noorsootöö kutsealal tegutsevate professionaalide väärtustamisesse ning ametite atraktiivsuse kasvatamisse, sh ühiskondliku kuvandi parandamisse ja ühtlustamisse koostöös teiste valdkondlike katusorganisatsioonidega;
2
toetama professionaalsete noorsootöötajate kogukonna arengut, sealhulgas panustades noorsootöötajate täiendusõppesse, võttes aluseks riiklikud arengud või tegema seda läbi kutsesüsteemi arendamise ja kutse andmise voorude korraldamise;
3
toetama noorsootöö teenuste kvaliteedi edendamise protsesse.
4
Lisaks lõikes 3 sätestatule peab taotleja mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise tulemuslikkust ja mõju.
2
Noorteühingu aastatoetus
8
Eesmärk ja toetatavad tegevused
1
Tegevussuuna eesmärgiks on toetada noorteühingute tegevust ja tõsta nende võimekust, saavutamaks riiklikke noortepoliitika eesmärke.
2
Taotlejaks on noorsootöö seaduse § 3 punktis 9 ning § 15 lõike 2 punktis 1 sätestatud tingimustele vastav vabaühendus.
3
Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja ellu viima kõiki alljärgnevaid tegevusi:
1
pakkuma liikmeskonnale noorsootöö põhimõtetele tuginevaid arendavaid tegevusi;
2
edendama liikmeskonna oskusi ühiskondlikes protsessides kaasa rääkimiseks ja aktiivseks osalemiseks ning eesmärgistama oma tegevusi lähtuvalt liikmeskonna huvidest;
3
mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise tulemuslikkust ja mõju.
3
Noorteühingu aastatoetus katusorganisatsioonidele
9
Eesmärk ja toetatavad tegevused
1
Tegevussuuna eesmärgiks on toetada noorteühingute, õpilasesinduste ja üliõpilaskondade katusorganisatsioonide tegevust ja tõsta nende võimekust, saavutamaks riiklikke noortepoliitika eesmärke.
2
Taotlejaks on noorsootöö seaduse § 15 lõike 2 punktides 2–4 kirjeldatud tingimustele vastav vabaühendus.
3
Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja ellu viima kõiki alljärgnevaid tegevusi:
1
korraldama noorte ja oma liikmete huvikaitset, osaledes aktiivselt poliitikakujundamise protsessis;
2
arendama liikmeskonna oskusi ja võimekust, lähtudes liikmeskonna tõendatud vajadustest;
3
mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise tulemuslikkust ja mõju.
4
Huviala valdkondade kvaliteedi arendamine
10
Eesmärk ja toetatavad tegevused
1
Tegevussuuna eesmärgiks on toetada huviala valdkondi nende kvaliteedi arendamisel ning valdkonnasisese koostöö suurendamisel järgmistes huviala valdkondades:
1
loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia;
2
muusika;
3
kunst;
4
tants;
5
üldkultuur.
2
Taotlejaks on noorsootöö seaduse § 153 lõikes 2 kirjeldatud tingimustele vastav vabaühendus.
3
Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja ellu viima vähemalt kolme järgnevat tegevust:
1
panustama huviala valdkonna kvaliteedi arendamisse ja kvaliteediga seotud kitsaskohtade lahendamisse ning toetama huvihariduse professionaalse kogukonna arengut;
2
arendama huviala valdkonna metoodikaid;
3
arendama huviala valdkonna võrgustikutööd ja koostööd teiste valdkondlike organisatsioonidega, tagama infovahetuse huviala valdkonna osapoolte vahel;
4
tutvustama huviala valdkonna eetikat, põhimõtteid ja väärtusi.
4
Lisaks lõikes 3 sätestatule peab taotleja mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise tulemuslikkust ja mõju.
5
Lõike 1 punktides 1–4 nimetatud huviala valdkondades toetatakse ühte vabaühendust valdkonna kohta. Lõike 1 punktis 5 nimetatud huviala valdkonnas toetatakse kuni kahte vabaühendust.
5
Noorte osaluse ja koolidemokraatia edendamine
11
Eesmärk ja toetatavad tegevused
1
Tegevussuuna eesmärgiks on toetada, arendada ja mitmekesistada noorte võimalusi osaleda otsuste kujundamisel kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil ja/või koolielu otsuste kujundamisel, et tagada noorte arvamuse laiapindne esindatus otsuste kujundamisel erinevatel otsustustasanditel ning arendada noorte oskusi kooli- ja ühiskonnaelus kaasa rääkimiseks.
2
Taotlejaks on vabaühendus, mille põhikirjalise tegevuse sihtrühmaks on noored ja/või üheks peamiseks tegevussuunaks demokraatlike hoiakute ja harjumuste kujundamine.
3
Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja ellu viima vähemalt kahte järgnevat tegevust:
1
arendama ja mitmekesistama tervikliku lähenemise kaudu noorte võimalusi ja oskusi neid puudutavatel teemadel kaasa rääkimiseks ning kohalikul, riigi või rahvusvahelisel tasandil tehtavate otsuste tegemisel osalemiseks;
2
edendama koolidemokraatiat ja noorte osalusoskuste arengut praktiliste mitteformaalõppe tegevuste kaudu;
3
toetama noortega töötavaid inimesi noorte kaasamisoskuste arendamisel.
4
Lisaks lõikes 3 sätestatule peab taotleja mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise tulemuslikkust ja mõju.
12
Noorte osaluse suunalise omaalgatusliku projektikonkursi eesmärk ja tulemus
1
Paragrahvi 11 lõike 3 punktis 1 toodud tegevuse osaks võib olla noorte osaluse suunalise omaalgatusliku projektikonkursi (edaspidi ka osaluse projektikonkurss) korraldamine vabaühenduse poolt, mille tingimused on kehtestatud määruse lisas 2.
2
Osaluse projektikonkursi projektitoetusteks jagatav eelarve võib moodustada kuni 25% kogu aastase tegevuskava eelarvest.
3
Osaluse projektikonkursi eesmärk on toetada 7–26-aastaste noorte omaalgatusel põhinevat aktiivset osalust kogukonnas ja otsuste kujundamisel.
4
Noorte poolt läbi viidud projekt täidab osaluse projektikonkursi eesmärki, kui tegemist on noorte omaalgatusliku ideega, mille kaudu edendatakse noorte võimalusi osaleda kogukondliku või kohaliku elu otsuste kujundamises ning parendatakse noorte dialoogi otsustajatega.
6
Erivajadustega noorte vabaühenduste toetamine
13
Eesmärk ja toetatavad tegevused
1
Tegevussuuna eesmärgiks on toetada tervislikust seisundist või puudest tulenevate erivajadustega inimesi ühendavaid vabaühendusi, et tõsta nende võimekust esindada oma sihtrühma noorte seisukohti kodanikuühiskonnas osalemisel.
2
Taotlejaks on tervislikust seisundist või puudest tulenevate erivajadustega inimesi esindav vabaühendus, mille põhikirjas on välja toodud konkreetse erivajadusega inimeste huvide esindamine. Erivajadusega noored võivad olla vabaühenduse üks mitmest esindatavast vanusegrupist.
3
Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja ellu viima vähemalt ühte järgnevat tegevust:
1
korraldama oma noorte liikmete huvikaitset;
2
toetama oma noorte liikmete oskusi, võimekust ja võimalusi osaleda ühiskonnaelus.
4
Lisaks lõikes 3 sätestatule peab taotleja mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise tulemuslikkust ja mõju.
7
Noorte omaalgatusvõimekuse üleriigiline arendamine
14
Eesmärk ja toetatavad tegevused
1
Tegevussuuna eesmärgiks on laiendada noorte omaalgatuste levikut kohalikul tasandil toetades noorte omaalgatuslike projektide konkursi (edaspidi projektikonkurss) korraldamist, noortele mentorsüsteemi pakkumist ning juhendajate pädevuste tõstmist.
2
Taotlejaks on noorsootöö seaduse §-s 3 toodud kirjeldusele vastav noorsootöö- või noorteühing või noorteühingute liit.
3
Eesmärgi saavutamiseks peab taotleja ellu viima kõiki alljärgnevaid tegevusi:
1
viima üleriigiliselt ellu 7–26-aastastele noortele suunatud omaalgatusliku projektikonkursi, mille raames pööratakse eritähelepanu piirkondadele, kus noorte omaalgatuste toetamisega süsteemselt ei tegeleta;
2
tõstma noorte juhendajate pädevust ja teadlikkust noorte omaalgatuse korraldamisel kohalikul tasandil;
3
mõõtma ja analüüsima tegevuste elluviimise tulemuslikkust ja mõju.
15
Projektikonkursi tegevuste eesmärk ning tulemus
1
Toetuse saaja korraldatud projektikonkursi eelarve peab moodustama vähemalt 70% kogu aastase tegevuskava eelarvest.
2
Projektikonkursi eesmärk on toetada 7–26-aastaste noorte omaalgatust, kogukondlikku noorte omaalgatust ja ettevõtlikkust, pakkudes neile võimalusi ühiskondlike ja sotsiaalsete kitsaskohtade lahendamiseks.
3
Projektikonkursile esitatav projekt peab põhinema noorte omaalgatuslikul ideel, mille kaudu arendatakse kodukoha võimalusi, kasusaajad on teised noored ja/või kogukond.
4
Noorte omaalgatus eeldab, et idee on algatanud noor või noortegrupp.
5
Projekti tegevuste fookuses on ühiskondlike, kogukondlike ja sotsiaalsete kitsaskohtade lahendamisvõimalused, mis toetavad erinevate pädevuste, eelkõige ettevõtlikkuse, arendamist mitteformaalses õpikeskkonnas.
6
Projektikonkursi peateemad määrab toetuse andja taotlusvooru avamisel.
7
Projektikonkursi korraldamisel lähtub toetuse saaja määruse lisas 2 sätestatud tingimustest.
4
Toetuse taotlemine, taotluse menetlemine ja toetuse eraldamine
16
Taotluse esitamine
1
Taotleja esitab taotluse taotluskeskkonna kaudu etteantud tähtajaks. Kui taotluskeskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, pikendatakse tähtaega vea likvideerimisele kulunud päevade arvu võrra.
2
Taotlejad võivad esitada ühise taotluse. Sellisel juhul on taotluse ja aruande esitamise ning toetuse andjaga suhtlemise eest vastutav see taotleja, kes esitas taotluse. Ühise taotluse korral peavad kõik taotlejad vastama määruse §-s 5 sätestatud tingimustele.
3
Taotluse võib esitada mitmes tegevussuunas.
17
Taotluste menetlemine
1
Taotluste menetlemiseks ja hindamiseks moodustab menetleja komisjoni, kinnitab selle koosseisu ning töökorra. Komisjoni liikmed avalikustab menetleja oma veebilehel.
2
Komisjoni koosseisu kuulub vähemalt üks toetuse andja nimetatud Haridus- ja Teadusministeeriumi noortepoliitika eest vastutava struktuuriüksuse teenistuja.
3
Komisjoni ülesandeks on:
1
taotlejate nõustamine;
2
taotluste vormiline kontroll;
3
määruses sätestatud tingimustele vastavaks tunnistatud taotlejate esitatud ja nõuetele vastavate taotluste sisuline hindamine;
4
taotluste paremusjärjestuste moodustamine;
5
ettepaneku tegemine toetuse andjale taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta;
6
suunatud pakkumiskutse esitamine vabaühendusele;
7
aruannete menetlemine;
8
ettepanekute tegemine toetuse tagasinõudmiseks.
4
Komisjon kontrollib taotleja vastavust määruse §-s 5 sätestatud tingimustele ning taotluse vastavust §-s 6 sätestatud nõuetele. Kui taotleja ei vasta määruse §-le 5, jäetakse taotlus läbi vaatamata, teavitades sellest taotlejat taotluskeskkonna kaudu.
5
Komisjon kontrollib esitatud andmete vastavust tegelikkusele. Komisjonil on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid selgitusi, taotluse täiendamist või muutmist, kui menetleja hinnangul ei ole taotlus piisavalt selge või selles esinevad puudused.
6
Taotleja peab esitama täiendavad selgitused, taotlust täiendama või muutma menetleja määratud tähtaja jooksul. Kui taotleja ei anna tähtaja jooksul täiendavaid selgitusi, taotlust ei täienda ega muuda, jäetakse taotlus läbi vaatamata, teavitades sellest taotlejat taotluskeskkonna kaudu.
18
Taotluste hindamine
1
Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlejat ja taotlust hinnatakse määruse lisas 3 kirjeldatud kriteeriumite ja hindamisskaala alusel.
2
Igat hindamisele kuuluvat taotlust hindab vähemalt kaks komisjoni liiget. Lõpphinnang kriteeriumite lõikes kujundatakse komisjoni koosolekul konsensuslikult.
3
Hindamispunktide alusel moodustatakse tegevussuundade kaupa taotluste paremusjärjestus, alustades suurima punktisumma saanud taotlusest.
4
Komisjon edastab toetuse andjale ettepanekud taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta koos põhjenduste ning taotluste paremusjärjestusega hiljemalt 30. kalendripäeval pärast taotluste esitamise tähtaega. Komisjon võib teha ettepaneku toetada, osaliselt toetada või mitte toetada ka taotleja poolt tegevuskavas välja toodud eraldi tegevusi.
5
Taotlus jäetakse rahuldamata ja toetust ei määrata:
1
kui taotlus ja/või taotleja ei vasta määruses sätestatud tingimustele;
2
kui taotlus asetub paremusjärjestuses kohale, kus toetuse andja eelarvelised võimalused toetuse eraldamiseks on ammendunud;
3
kui taotlus saab hindamisel ühes kriteeriumitest alla 5 punkti (v.a 1. kriteeriumis, kus saab alla 10 punkti) ja/või kogu taotlus kokku vähem kui 50 punkti.
19
Toetuse eraldamine ja taotluse rahuldamata jätmine
1
Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister, lähtudes komisjoni ettepanekust.
2
Minister teeb 15 tööpäeva jooksul pärast komisjoni ettepanekute laekumist ühe alljärgnevatest otsusest:
1
rahuldada esitatud taotlus ning eraldada toetus taotletud mahus;
2
rahuldada esitatud taotlus osaliselt ning eraldada toetus taotluses toodust erinevas mahus;
3
jätta taotlus rahuldamata ning mitte eraldada toetust.
3
Toetuse suuruse määramisel võtab minister arvesse komisjoni hinnangut, sh taotluste sisulise hindamise tulemusena moodustatud paremusjärjestust ning toetuse andja eelarvelisi võimalusi. Toetuse suurus ümardatakse euro täpsusega.
4
Toetus makstakse toetuse saajale välja taotluses märgitud pangakontole 15 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.
5
Toetus eraldatakse ministri käskkirjaga. Käskkirjas märgitakse toetuse saaja, toetuse summa, toetatava tegevussuuna nimetus, toetuse kasutamise periood, väljamakse tegemise ja aruandluse esitamise tähtaeg.
5
Toetuse kasutamine, aruandlus ja toetuse tagasinõudmine
20
Toetuse kasutamine
1
Toetuse kasutamine peab olema põhjendatud ja vastama kokkulepitud tegevuskavale, tõendatav ning kooskõlas tegevussuuna eesmärkidega.
2
Toetatavad kulud on:
1
toetuse kasutamise perioodil tehtavad tekkepõhised kulud, mis on otseselt seotud toetuse saaja põhikirjalise tegevusega;
2
kulud, mis vastavad taotluses määratletud eesmärkidele ja tegevustele.
3
Toetuse saaja (välja arvatud jagudes 2 ja 3 toodud tegevussuundades) peab määruse alusel saadud toetuse mahus kulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust nii, et toetusest tasutud kulud on toetuse saaja raamatupidamises muudest kuludest eristatavad ning tõestatavad algupäraste kulu- ja maksedokumentidega.
21
Toetuse kasutamisega seotud eelarveaasta tegevuskava esitamine
1
Menetleja ja toetuse saaja lepivad enne partnerlusperioodi teise ja kolmanda aasta algust kooskõlastatult toetuse andja esindajaga kokku vastava eelarveaasta täpse tegevuskava ja eelarve. Toetuse saaja esitab tegevuskava koos eelarvega taotluskeskkonnas hiljemalt 15. jaanuariks.
2
Menetleja vaatab eelarveaasta tegevuskava ja eelarve läbi 30 tööpäeva jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 seatud tähtajast.
22
Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine
1
Toetuse saaja esitab taotluskeskkonna kaudu iga eelarveaasta kohta toetuse kasutamise vahearuande hiljemalt 15. jaanuariks. ning partnerlusperioodi lõpus lõpparuande partnerlusperioodi viimase aasta 15. jaanuariks. Aruande vormi kehtestab toetuse andja.
2
Aruanded peavad hõlmama ülevaadet toetuse kasutamise perioodil tehtud tegevustest, mis vastavad kokkulepitud tegevuskavale ja eelarvele ning võtavad arvesse määruse § 6 lõikes 1 taotlusele kehtestatud nõudeid.
3
Aruandeid kontrollib komisjon 30 tööpäeva jooksul alates aruande esitamisest.
4
Kui aruandes on puudusi, võib komisjon anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Selleks ajaks peatub käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud aruande menetlemise aeg.
5
Toetuse andjal ja komisjonil on õigus küsida toetuse saajalt teavet toetuse kasutamise kohta ja tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada arupärimisi toetuse kasutamise kohta, küsida tõendeid tegevuste toimumise ning tulemuste kohta.
6
Komisjon kinnitab aruande, kui toetuse saaja on temale määratud tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, komisjon ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
7
Kinnitatud aastane vahearuanne on järgmise aasta eelarve vahendite andmise eelduseks.
23
Toetuse tagasinõudmine
1
Toetuse andjal on õigus välja makstud toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda juhul kui:
1
toetuse saaja ei täida toetuse taotluses esitatud eesmärke või
2
toetuse saaja eksib määruses sätestatud tingimuste vastu või
3
toetuse saaja ei ole tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jääki või
4
aruanne ei ole esitatud tähtajaks.
2
Toetuse andjal on õigus partnerlusperiood ennetähtaegselt toetuse saajaga lõpetada juhul kui:
1
toetuse saaja ei täida määruses sätestatud tingimusi;
2
toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid;
3
toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.
3
Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui toetuse saaja tagastab toetuse jäägi pärast aruande kinnitamist vabatahtlikult, puudus kõrvaldatakse, tagasinõutav summa on alla 10 euro või kohustus või nõue täidetakse.
4
Partnerlusperioodi ennetähtaegseks lõpetamiseks või toetuse vähendamiseks teeb komisjon ministrile põhjendatud ettepaneku. Partnerlusperioodi ennetähtaegne lõpetamine või toetuse vähendamine kinnitatakse ministri käskkirjaga.
5
Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates.
6
Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
7
Partnerlusperioodi ennetähtaegse lõpetamise korral ei ole vabaühendusel õigust saada toetust alates lõpetamisele järgnevast eelarveaastast. Toetuse vähendamist rakendatakse toetuse vähendamise otsusele järgnevast eelarveaastast.
8
Partnerlusperioodi ennetähtaegsest lõpetamisest või toetuse vähendamisest teavitatakse toetuse saajat esimesel võimalusel pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud käskkirja andmist.
24
Riigiabi ja vähese tähtsusega abi
1
Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määrust (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), või komisjoni määrust (EL) nr 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2832, 15.12.2023) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
2
VTA määruse kohast vähese tähtsusega abi ei anta VTA määruse artikli 1 punktis 1 sätestatud juhtudel. Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832 kohast vähese tähtsusega abi ei anta sama määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
3
Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi saajale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga kolme eelneva aasta jooksul ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat.
4
Juhul kui ettevõtja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832 alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja VTA määruse kohaselt kolme aasta pikkuseajavahemiku jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos toetusskeemist antava abiga ületada 750 000 eurot.
5
Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.
6
VTA määruse kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832 kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis 5 sätestatud nõudeid.
7
Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832 alusel antud vähese tähtsusega abi ja riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.
6
Rakendussätted
25
Määruse § 7 rakendamine
Määruse § 7 rakendatakse alates 1. novembrist 2027. a.
26
Määruse muutmine
Haridus- ja teadusministri 10. veebruari 2025 a. määruses nr 5 „Vabaühenduste toetamise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks.
27
Määruste kehtetuks tunnistamine
1
Haridus- ja teadusministri 29. juuli 2016. a määrus nr 52 „Noorteühingu aastatoetuse taotlemise, eraldamise ja eraldamisest keeldumise tingimused ja kord” tunnistatakse kehtetuks.
2
Haridus- ja teadusministri 21. juuni 2017. a määrus nr 21 „Huviala valdkondade kvaliteedi arendamise toetust saavate huviala valdkondade loetelu ning toetuse taotlemise, eraldamise ja eraldamisest keeldumise tingimused ja kord” tunnistatakse kehtetuks.
3
Haridus- ja teadusministri 24. märtsi 2025. a määrus nr 12 „Noorte valimisaktiivsuse toetamise ja koolidemokraatia võimestamise taotlusvooru tingimused ja kord” tunnistatakse kehtetuks.
28
Määruse jõustumine
1
Määrus jõustub üldises korras.
2
Määruse § 26 jõustub 1. novembril 2027. a.
Minister
Kristina
Kallas
Kantsler
Triin
Laasi-Õige
Lisa 1
Noorteühingu liikmete nimekirja vorm
Lisa 2
Noorte omaalgatuslike projektide konkursi tingimused
Lisa 3
Hindamiskriteeriumid