]]> I_N Generaatori nimivool Xd" Generaatori pikitelje ülimööduv reaktants X_SUM  Elektrisüsteemi summaarne reaktants liitumispunktis, määrab võrguettevõtja U_N Nimifaasipinge

[RT I 2007, 37, 255 - jõust. 25.05.2007]

]]> I_N Generaatori nimivool Xd" Generaatori pikitelje ülimööduv reaktants X_SUM  Elektrisüsteemi summaarne reaktants liitumispunktis, määrab võrguettevõtja U_N Nimifaasipinge

[RT I 2007, 37, 255 - jõust. 25.05.2007]]]> 8 Asünkroongeneraatorile paigaldatakse sujuvkäivitusseade, kui liitumispakkumises ei ole ette nähtud teisiti. 9 Kehtetu - RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 10 Tootja edastab võrguettevõtja teeninduspiirkonna juhtimiskeskusesse ja süsteemihaldurile reaalajas elektrijaamas toodetava (bruto) aktiiv- ja reaktiivvõimsuse ning pinge mõõtmise tulemused. Selleks paigaldab tootja oma tootmisseadmetele liitumislepingu kohased mõõtmisseadmed. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 11 Võrguettevõtja edastab oma teeninduspiirkonna juhtimiskeskusesse ja süsteemihaldurile reaalajas võrku antava (neto) aktiiv- ja reaktiivvõimsuse ning pinge mõõtmise tulemused. Selleks paigaldab võrguettevõtja liitumislepingu kohased mõõtmisseadmed. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 12 Võrguettevõtja edastab süsteemihaldurile iga kuu 5. kuupäevaks eelmise kuu kommertsmõõtmisandmed võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuvate elektrijaamade toodangu kohta. Selleks peab elektrijaama paigaldama liitumislepingu kohased mõõtmisseadmed. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 13 Elektrijaam peab olema võimeline osalema primaarreguleerimisel. Turbiinide kiirusregulaatorite tundetuse piir ei tohi ületada ±0,1 Hz. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 17 Üle 5 MW nimiaktiivvõimsusega elektrijaama suhtes kohaldatavad nõuded RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 1 Üldjuhul ühendatakse elektrijaam põhivõrguga. Liituja esitab elektrijaama elektriosa projekti kooskõlastamiseks võrguettevõtjale. Kui elektrijaam ühendatakse jaotusvõrguga, peab jaotusvõrguettevõtja kooskõlastama liitumispakkumise ja elektrijaama elektriosa projekti süsteemihalduriga. 2 Elektrijaama generaatoritele paigaldatakse järgmine releekaitse: 1 välislühisekaitse; 2 siselühisekaitse; 3 rootori maalühise ja staatori maalühise kaitse; 4 faasivoolu ebasümmeetria kaitse; 5 staatori või rootori ülekoormuse kaitse; 6 sageduse languse ja tõusu kaitse; RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 7 asünkroontalitlusekaitse; 8 generaatori võimsuslüliti tõrke kaitse, kui lüliti on olemas. 3 Sünkroongeneraatoriga elektrijaama paigaldatakse sageduse languse eraldusautomaatika, mis võimaldab tagada elektrijaama iseseisva töö. RT I 2016-02-16 8 116022016008 2016-02-19 4 Kui võrguga ühendatakse alla 30 MW nimiaktiivvõimsusega elektrijaam, paigaldatakse liitumispunktist elektrivõrgu poole reservkaitse ja reserv-eraldusautomaatseade. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 5 Liitumiskohast sõltuvalt kooskõlastatakse releekaitse ja automaatika sätted jaotusvõrguettevõtjaga või põhivõrguettevõtjaga. Liituja esitab võrguettevõtjale releekaitse ja automaatika sätted enne tootmisseadmete võrku ühendamist. 6 Sünkroongeneraatorile paigaldatakse ergutuse automaatregulaator ja ergutuse forsseerimisseade. 7 Generaator lülitatakse võrku sünkroniseerimisseadmega, mis välistab tõuke. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 1 turbogeneraatori puhul 2 hüdrogeneraatori puhul 3 punktides 1 ja 2 toodud valemites on suuruste tähistel järgmine tähendus: I_ES Ebasünkroonse sisselülitamisvoolu perioodilise komponendi suurim väärtus, mis arvutatakse valemiga:

]]> I_N Generaatori nimivool Xd" Generaatori pikitelje ülimööduv reaktants X_SUM  Elektrisüsteemi summaarne reaktants liitumispunktis, mille määrab võrguettevõtja U_N Nimifaasipinge ]]> 8 Elektrijaamas toodetava või tarbitava elektrienergia mõõtmiseks paigaldatakse kahesuunaline aktiiv- ja reaktiivvõimsuse mõõtmisseade ning koormusgraafiku salvesti koos kauglugemisseadmega. 9 Süsteemihaldurile tuleb reaalajas edastada võrku antava aktiiv- ja reaktiivvõimsuse ning pinge mõõtmise tulemused. Selleks paigaldatakse elektrijaama asjakohased seadmed liitumislepingu kohaselt. 10 Süsteemihaldurile tuleb reaalajas edastada generaatori ja päikeseelektrijaama võimsuslülitite asendite signaalid. Selleks paigaldatakse tootmisseadmetele asjakohased seadmed liitumislepingu kohaselt. RT I 2016-02-16 8 116022016008 2016-02-19 10 1)]]> Elektrijaam peab olema võimeline osalema primaarreguleerimisel. Turbiinide kiirusregulaatorite tundetuse piir ei tohi ületada ±0,01 Hz. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 10 2)]]> Lisaks primaarreguleerimisele peavad elektrijaamad olema võimelised osalema sekundaarreguleerimisel. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 11 Elektrijaama tootmisseadmete suhtes kohaldatavad tehnilised nõuded on esitatud käesoleva peatüki 2. jaos. 18 Elektrituuliku, tuulepargi ja päikeseelektrijaama suhtes kohaldatavad lisanõuded RT I 2016-02-16 8 116022016008 2016-02-19 1 Elektrituuliku, tuulepargi või päikeseelektrijaama ühendamisele võrguga kohaldatakse järgmisi nõudeid: 1 üle 200 kW nimiaktiivvõimsusega elektrijaama liitumine jaotusvõrguga kooskõlastatakse põhivõrguettevõtjaga. Põhivõrguettevõtja teeb asjaomase otsuse taotluse saamisest alates 30 päeva jooksul; 2 üle 10 MW nimiaktiivvõimsusega elektrijaam ühendatakse põhivõrguga. 2 Tootja paigaldab elektrituulikule ja tuulepargile liigtuulekaitse. Elektrituulikule, tuulepargile ja päikeseelektrijaamale peab tootja paigaldama järgmise releekaitse: 1 ülekoormuskaitse; 2 liigvoolukaitse; 3 ülepinge- ja alapingekaitse; 4 sageduskaitse. 3 Pinge- või sageduskaitse toimimise järel võib elektrituuliku, tuulepargi või päikeseelektrijaama uuesti sisse lülitada, kui pinge või sagedus elektrivõrgus on vähemalt kümneks minutiks jäänud lubatud piiridesse. 4 Üle 1 MW nimiaktiivvõimsusega elektrituuliku, tuulepargi ja päikeseelektrijaama puhul peab võrguettevõtja paigaldama liitumispunktist elektrivõrgu poole reservkaitse ja dubleeriva eraldusautomaatseadme. 5 Releekaitse ja automaatika sätted tuleb kooskõlastada võrguettevõtjaga, kelle võrguga elektrituulik, tuulepark või päikeseelektrijaam ühendatakse. 6 Elektrituuliku, tuulepargi ja päikeseelektrijaama automaatikaseadmed peavad tagama elektrituuliku, tuulepargi või päikeseelektrijaama väljalülitumise, kui tuulikut, tuuleparki või päikeseelektrijaama süsteemiga ühendav tupikliin releekaitsest välja lülitub. 7 Põhivõrguga ühendatava elektrituuliku ja tuulepargi võimsuse muutumise kiirust peab tuule kiiruse muutumise korral olema võimalik reguleerida. Põhivõrguga ühendatava päikeseelektrijaama korral peab valguskiirguse muutumise korral olema võimalik reguleerida võimsuse muutumise kiirust. Reguleerimistingimustes lepivad kokku põhivõrguettevõtja ja tootja. 8 Üle 200 kW nimiaktiivvõimsusega elektrituuliku, tuulepargi või päikeseelektrijaama aktiivvõimsuse reguleerimise suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid: 1 aktiivvõimsuse väärtuse kõrvalekalle põhivõrguettevõtja ettenähtud sätteväärtusest ei tohi ületada ±5% nimiaktiivvõimsusest; 2 aktiivvõimsuse piiri reguleeritakse ühe juhtsignaali abil. Signaali võib edastada võrguettevõtja juhtimiskeskusest kaugjuhtimise teel või kasutades lokaalselt võrgu sagedust, võimsuslüliti asendit või muud asjakohast vahendit; 3 reguleerimise algoritme ja sätteid muudetakse kaugjuhtimise teel; 4 aktiivvõimsust peab selle kiire piiramise korral olema võimalik kahe sekundi jooksul vähendada nimiaktiivvõimsusest kuni 20%-ni alates signaali jõudmisest elektrituuliku, tuulepargi või päikeseelektrijaama juhtimissüsteemi. Tuuleparkide aktiivvõimsuse kiireks piiramiseks võib välja lülitada ühe tuuliku või tuulikurühma. 9 Elektrituuliku, tuulepargi või päikeseelektrijaama reaktiivvõimsuse reguleerimise suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid: 1 elektrituuliku, tuulepargi või päikeseelektrijaama talitlemiseks vajalik reaktiivvõimsus toodetakse kohapeal. Võrku antav või võrgust võetav reaktiivvõimsus peab olema minimaalne. Reaktiivvõimsuse lubatud kõikumine on ±10% elektrituuliku, tuulepargi või päikeseelektrijaama nimiaktiivvõimsusest; 2 võrguhäire korral peab elektrivõrgu dispetšeril olema võimalik reguleerida üle 200 kW nimiaktiivvõimsusega elektrituuliku, tuulepargi või päikeseelektrijaama väljastatavat reaktiivvõimsust kogu tehniliselt võimaliku reaktiivvõimsuse reservi ulatuses; 3 reaktiivvõimsuse reguleerimine peab toimuma reaktiivvõimsuse ja pinge järgi elektrituuliku, tuulepargi või päikeseelektrijaama ülem- või alampinge poolel. Viimasel juhul peab kasutama voolukompensatsiooni; 4 väljastatavat reaktiivvõimsust reguleeritakse ühe juhtsignaali abil; 5 reguleerimise sätteid ja algoritme muudetakse kaugjuhtimise teel; 6 kui reaktiivvõimsust reguleerib võrguettevõtja, maksab ta tootjale võrku antud või võrgust võetud reaktiivenergia eest kehtiva hinnakirja kohaselt. 10 Võrguettevõtja teeninduspiirkonna juhtimiskeskusesse tuleb reaalajas edastada võrku antava aktiiv- ja reaktiivvõimsuse ning pinge mõõtmise tulemused, kui elektrituuliku, tuulepargi või päikeseelektrijaama nimiaktiivvõimsus on üle 200 kW. Selleks peab elektrituulikule, tuulepargile või päikeseelektrijaamale paigaldama liitumislepingu kohased seadmed. 11 Elektrituulikule, tuulepargile ja päikeseelektrijaamale kohaldatakse järgmisi erinõudeid: 1 kaugjuhtimissüsteem peab võimaldama elektrijaama põhivõrgust sisse ja välja lülitada ning reaalajas edastada sinna asendi- ja rikkesignaale ning aktiiv- ja reaktiivvõimsuse, voolu ja pinge mõõtmistulemusi; 2 põhivõrguga liitunud elektrituulikust või tuulepargist tuleb reaalajas edastada põhivõrgu juhtimiskeskusesse tuulekiiruse mõõtmise andmed ning tuulepargi või elektrituuliku seisundit ja väljalülitumise põhjust selgitavad andmed. Selleks peab elektrituulikule ja tuulepargile paigaldama liitumislepingu kohased seadmed; 3 põhivõrguga liitunud päikeseelektrijaamast tuleb reaalajas edastada põhivõrgu juhtimiskeskusesse valguse intensiivsuse mõõtmise andmed vattides ruutmeetri kohta (W/m²) ning elektrijaama seisundit ja väljalülitumise põhjust selgitavad andmed. Selleks peab päikeseelektrijaamale paigaldama liitumislepingu kohased seadmed. 12 Kui tuuleparki või päikeseelektrijaama ehitatakse etapiti, võib tuulepargi või päikeseelektrijaama nõuetekohasust kontrollida samuti etapiviisi, kui see on tehniliselt võimalik. RT I 2016-02-16 8 116022016008 2016-02-19 19 Võrguettevõtja kohustused elektrijaama tootmisseadmete võrguga ühendamise korral 1 Võrguettevõtja edastab süsteemihaldurile tema võrguga liitunud elektrijaamade kohta järgmised kaugmõõtmistulemused: 1 200 kW kuni 1 MW nimiaktiivvõimsusega elektrijaama võrku antud aktiiv- ja reaktiivvõimsuste summa reaalajas. Elektrituuliku, tuulepargi ja päikeseelektrijaama kohta esitatakse andmed eraldi; RT I 2016-02-16 8 116022016008 2016-02-19 2 üle 1 MW nimiaktiivvõimsusega elektrijaama võrku antud aktiiv- ja reaktiivvõimsus reaalajas; 3 arvestite kauglugemise tunniandmed. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 2 Jaotusvõrguettevõtja teeb süsteemihaldurile teatavaks tema võrguga liituvad tootmisseadmed ning esitab süsteemi modelleerimiseks vajalikud lisas 2 nimetatud tehnilised andmed. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 2 Tootmisseadmete suhtes kohaldatavad nõuded 20 Üldnõuded 1 Käesolevas jaos käsitletavad nõuded kehtivad kõigi elektrijaamade kohta, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti. RT I 2014-11-19 2 119112014002 2014-11-22 2 Kui elektrijaam osaleb sageduse reguleerimisel või avariireservi hoidmisel, nähakse elektrijaama tootmisseadmete reguleerimistingimused, hoitavad reservid ja teenuse tasustamise tingimused ette asjakohases lepingus. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 21 Generaatori ja pingeregulaatori suhtes kohaldatavad nõuded 1 Kehtetu - RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 2 Kehtetu - RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 3 Kehtetu - RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 4 Kehtetu - RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 5 Kehtetu - RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 6 Staatilise erguti korral peab lagipinge väärtus olema vähemalt kahekordne ja harjadeta erguti korral vähemalt 1,6-kordne generaatori ergutuspinge nimiväärtus. Lagipinget määrates arvestatakse ka muid pinge reguleerimise kohta kehtivaid nõudeid. 7 Ergutussüsteem peab võimaldama lagipinge rakendamist 10 sekundit. Ergutussüsteemi kavandades arvestatakse, et lagipinge kohta kehtivaid nõudeid tuleb täita ka lähestikuste võrgulühiste kestel. Ergutussüsteem peab lisaks automaatjuhtimisele võimaldama ergutusvoolu reguleerida käsitsi. 8 Generaatorile paigaldatakse võnkesummuti, mis eriti madala sagedusega (0,2–1,0 Hz) võnkumiste korral tõhustab generaatori ja elektrisüsteemi vaheliste võnkumiste summutamist ning mida on võimalik välja lülitada. Summuti väljundsignaali peab saama piirata ja piiramise sätted peavad olema reguleeritavad. 9 Peale pingeregulaatori ja võnkesummuti kuuluvad reguleerimissüsteemi hulka ka kaitsvad piirajad ja reaktiivvoolu stabiliseerivad seadmed. 10 Generaatori rootori- ja staatorivoolu piirajad on pöördvõrdelise ajakarakteristikuga, mis võimaldab generaatorit ülekoormata. 11 Tavaolukorras on pinge reguleerimine automaatne. Väljastatavast reaktiivvõimsusest või võimsustegurist sõltuvalt võib kasutada erisuguseid reguleerimisviise. Reguleerimissüsteemi kasutamine kooskõlastatakse põhivõrguettevõtjaga. 12 Käesolevas paragrahvis esitatud nõudeid ei kohaldata elektrituulikutele ja tuuleparkidele. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 22 Tootmisseadme suhtes sageduse muutumise korral kohaldatavad nõuded RT I 2016-02-16 8 116022016008 2016-02-19 1 Kui sagedus muutub vahemikus 49–51 Hz, kohaldatakse generaatori suhtes järgmisi nõudeid: 1 generaator peab lubatud maksimaalse aktiivvõimsusega kestvalt talitlema võrgupinge piirkonnas 90–105% tavapingest ja sageduse vahemikus 49–51 Hz; 2 sagedusel 50,3–51 Hz on lubatud talitlusaeg kuni 10 tundi aastas ja ühekordselt kuni 30 minutit; 3 kui talitlussagedus on üle 50,3 Hz, on lubatud vähene võimsuse langus, kui generaatori maksimaalne aktiivvõimsus taastatakse sageduse alanedes alla selle piiri. Languse suurusele annab hinnangu süsteemihaldur. 2 Kui sagedus muutub vahemikus 49–47,5 Hz, peab häireolukorras olev generaator 30 minuti jooksul talitlema pingel, mis on 95% vähimast tavapingest kuni 105% suurimast tavapingest. Väljastatav võimsus ei tohi väheneda, kui sagedus langeb 49 Hz-ni, ja võib väheneda 15%, kui sagedus langeb 47,5 Hz-ni. Võimsuse languse vähendamiseks on soovitatav rakendada lisaabinõusid. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 3 Kui sagedus muutub vahemikus 51–52 Hz, peab häireolukorras olev generaator talitlema võrgus 5 sekundi jooksul pingel, mis on 95% vähimast tavapingest kuni 105% suurimast tavapingest. Väljastatav võimsus võib sel juhul langeda, kui stabiilne täisvõimsusel talitlus taastatakse sageduse alanedes alla 50,3 Hz. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 4 Kui sagedus muutub vahemikus 51–53 Hz, peab süsteemist eraldunud võrguossa jäänud generaator 3 minuti jooksul talitlema suure võimsuse langusega pingel, mis on 95% vähimast tavapingest kuni 105% suurimast tavapingest. Languse suurusele annab hinnangu süsteemihaldur. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 5 Kui sagedus langeb alla 47,5 Hz, võib generaatori võrgust eraldada. Sel juhul peab generaator üle minema omatarbekoormusele. Generaator eraldatakse nii suure viitega, kui seadmed võimaldavad. Generaator peab olema suuteline töötama omatarbekoormusel vähemalt ühe tunni jooksul. Omatarbekoormusel töötamise nõuet ei kohaldata elektrituulikutele ja tuuleparkidele ning asünkroongenraatoritele. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 6 Reguleerimissüsteemi kavandades tuleb arvestada, et seade ei tohi välja lülituda sageduse kiire muutumise tõttu lühistel või lülitamistel kõrgepingevõrgus. 7 Kui sagedus on üle 55 Hz, peab elektrijaama süsteemist eraldama. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 8 Sagedusvahemikel, kus on nõutud tootmisseadme stabiilne talitlemine süsteemist eraldumata, peab olema tagatud kõigi primaar- ja sekundaarreguleerimise nõuete täitmine vastavalt §-le 26, kui käesolevas paragrahvis ei ole nimetatud teisiti. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 23 Tootmisseadme suhtes pinge muutumise korral kohaldatavad nõuded RT I 2016-02-16 8 116022016008 2016-02-19 1 Kui võrgupinge muutub ja moodustab tavapingest 90–105%, kohaldatakse generaatori suhtes järgmisi nõudeid: 1 seadmed peavad taluma pidevat täiskoormust sagedusel 49–50,3 Hz ja võrgupinge vahemikus 90–105 % tavapingest; RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 2 sagedusel üle 50,3 Hz on lubatud vähene võimsuse langus, kui sageduse alanedes alla nimetatud piiri täisvõimsus taastatakse. Languse suurusele annab hinnangu süsteemihaldur. Sagedusel 50,3–51 Hz talitlemise aeg on 10 tundi aastas ja üks häiring ei tohi kesta üle 30 minuti. 2 Kui võrguhäire tekib sagedusel 49,7–50,3 Hz, peab generaator ühe tunni jooksul talitlema pingel, mis on 85–90% tavapingest. Sel juhul võib väljastatav võimsuse langus olla kuni 10% täisvõimsusest. 3 Kui võrgupinge on 105–110% tavapingest, peab generaator sagedusel 49,7–50,3 Hz töötama üks tund. Sel juhul võib võimsus väheneda kuni 10% täisvõimsusest. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 4 Lähestikuste võrgulühiste puhul kohaldatakse järgmisi nõudeid: 1 turbogeneraator peab mehaaniliselt taluma plokitrafo kõrgepingepoolseid ühe-, kahe- ja kolmefaasilisi maaga ja maata lühiseid; 2 elektrijaamast väljuva 330 kV liini lühis kõrvaldatakse 0,1 sekundi jooksul. Erandjuhul võib kõrvaldamise aeg ulatuda kuni 0,37 sekundini. Kui lühised tekivad 220 kV ja 110 kV võrgus, kõrvaldatakse need 0,6 sekundi jooksul ja erandjuhul 1 sekundi jooksul. Elektrijaama seadmetel ei tohi selliste lühiste tõttu vigastusi tekkida. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 5 Kehtetu - RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 6 Kui liitumispunkt elektrivõrguga asub elektrijaama süsteemiga ühendava trafo alampingepoolel, peavad generaator ja selle abiseadmed elektrivõrgust välja lülitumata taluma järgmisi elektrivõrgu lühistest põhjustatud pingemuutusi: 1 pinge järsk alanemine liitumispunktis 25%-ni nimipingest kuni 0,25 sekundiks; RT I 2010 48 295 13343292 2010-07-19 2 pinge alanemisele järgnev lineaarne pinge tõus 95%-ni nimipingest 0,5 sekundi jooksul; 3 generaatori pinge püsiv hoidmine tasemel, mis on vähemalt 95% generaatori nimipingest. Sel juhul võib võimsus väheneda 10% nimivõimsusest. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 6 1)]]> Kui liitumispunkt elektrivõrguga asub elektrijaama süsteemiga ühendava trafo ülempingepoolel, peavad generaator ja selle abiseadmed elektrivõrgust välja lülitumata taluma järgmisi elektrivõrgu lühistest põhjustatud pingemuutusi: 1 pinge järsk alanemine liitumispunktis 0%-ni nimipingest kuni 0,25 sekundiks; RT I 2010 48 295 13343292 2010-07-19 2 pinge alanemisele järgnev lineaarne pinge tõus 25%-st 90%-ni nimipingest 0,5 sekundi jooksul; 3 liitumispunkti pinge püsiv hoidmine tasemel, mis on vähemalt 90% liitumispunkti elektrivõrgu nimipingest. Sel juhul võib võimsus väheneda 10% nimivõimsusest. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 6 2)]]> Pingekaitset kavandades võib lähtuda mitmest kriteeriumist, kui elektrijaam peab taluma generaatoris või võrgus ilmnevaid teist tüüpi häireid. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 7 Generaatori või elektrijaama peab elektrisüsteemist eraldama sünkronismi kaotuse korral ja võib eraldada juhul, kui pinge muutused või nende kestus ületavad projekteeritud suuruse. Generaator ja selle abiseadmed peavad taluma pinge muutusi, mis ei takista pärast võrgust eraldumist ohutult üle minna omatarbekoormusele. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 8 Generaatorile paigaldatakse ergutussüsteem ja nähakse ette võimsustegur, mis võimaldab nimiaktiivvõimsusel ja 70% nimipingest moodustaval pingel 10 sekundi jooksul väljastada reaktiivvõimsust, mis on võrdne nimiaktiivvõimsusega. Seda nõuet ei kohaldata elektrituulikule, tuulepargile ja päikeseelektrijaamale. RT I 2016-02-16 8 116022016008 2016-02-19 9 Generaatori plokitrafo või elektrijaama süsteemiga ühendava trafo ja elektrijaama omatarbetrafo ülekandesuhe ning selle reguleeritavus ja pinge piirkond ning generaatori ergutussüsteem projekteeritakse ja reguleeritakse põhimõttel, et generaator oleks võimeline: 1 võrgu tavapingel pidevalt genereerima reaktiivvõimsust, mis generaatori pinge tasemel on määratud generaatori või elektrijaama võimsuskõveraga; 2 süsteemi tavapingel pidevalt tarbima reaktiivvõimsust, mis generaatori pinge tasemel on määratud generaatori võimsuskõveraga või tuulepargi seadmetele lubatavate vooludega. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 10 Eeldusel, et stabiilsus on säilitatud, peab generaator olema võimeline pidevalt tarbima reaktiivvõimsust, mis on määratud generaatori võimsuskõveraga ja liitumistingimustes sätestatud seadmete suurima lubatava kestevpingega. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 24 Võimsuse reguleerimisseadmete suhtes kohaldatavad nõuded 1 Elektrijaamas peavad olema turbiinide kiirusregulaatorid ja nendega seotud juhtimissüsteemid. 2 Elektrijaam peab § 22 lõigetes 4 ja 5 ning § 23 lõigetes 1–3 kirjeldatud olukordades ohutult üle minema omatarbetoitmisele. Sel juhul toidab generaator ainult elektrijaama abiseadmeid ja elektrijaam peab talitlema vähemalt üks tund. Käesolevas lõikes esitatud nõuet ei kohaldata elektrituulikule, tuulepargile, päikeseelektrijaamale ja asünkroongeneraatorile. RT I 2016-02-16 8 116022016008 2016-02-19 3 Elektrisüsteemist eraldumine on süsteemi jagunemine väiksemateks lahus talitlevateks osadeks. Resünkroniseerimise teel elektrisüsteemi terviklikkuse taastamiseks võimaldavad eraldunud elektrijaamad võimsust reguleerida süsteemihalduri korralduste kohaselt. 25 Tootmisseadmete nõuetekohasuse kontrollimine 1 Elektrijaama tootmisseadmete vastavust käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele kontrollib tootja korrapäraselt alates tootmisseadme kasutusele võtmisest kuni kasutusaja lõpuni. Kontrollimise sageduse määrab tootja, lähtudes süsteemi tehnoseisundist, ja teavitab sellest süsteemihaldurit. 2 Tootmisseadme kasutusele võtmiseks ja tema nõuetekohasuse kontrollimiseks korraldatakse elektrivõrguga seotud katsetusi ja tootmisseadmega seotud katsetusi. Tootmisseadmega seotud katsetuste mõõtetulemused peavad olema tõendatult jälgitavad. Võrgukatsetused lepitakse kokku süsteemihalduriga. Kokkuleppel süsteemihalduriga võib katsetusi osaliselt imiteerida arvutusmudelil. Katsetused kestavad kuni 12 kuud, kui tootja ja süsteemihaldur ei lepi kokku teisiti. Perioodi võib pikendada, kui katsetused on jäänud korraldamata kokkuleppeosalistest olenemata põhjustel. RT I 2010 48 295 13343292 2010-07-19 2 1)]]> Elektrisüsteemi avarii- või häiringuolukorras peab tootmisseadme reguleerimisvõime järgima reguleerimiskarakteristikuid. RT I 2010 48 295 13343292 2010-07-19 3 Elektrivõrguga seotud katsetuste ja mõõtmiste eesmärk on: 1 kontrollida generaatori talitlust lühisest põhjustatud mööduva pingelohu korral §-s 23 nimetatud olukordades; 2 määrata omatarbetoitmisele ülemineku asjaolud. Seda nõuet ei kohaldata elektrituulikule, tuulepargile, päikeseelektrijaamale ja asünkroongeneraatorile; RT I 2016-02-16 8 116022016008 2016-02-19 3 teha kindlaks, kuidas talitleb võrk ühe tunni jooksul omatarbel; 4 kontrollida tootmisseadme reguleerimisvõime vastavust reguleerimise karakteristikutele. 4 Tootmisseadmega seotud katsetuste ja mõõtmiste eesmärk on: 1 selgitada võimsuskõver PQ-diagrammil; 2 kontrollida generaatori pinge hüppelist muutumist; 3 kontrollida võnkesummuti seisundit; 4 teha kindlaks ülekoormatavuse asjaolud. 5 Püsiseisundi dünaamilised karakteristikud määratakse mõõtmise teel. Selleks muudetakse võrgust lahti ühendatud, tühijooksul töötava generaatori pingeregulaatori sätet nii, et generaatori lattidel muutuks pinge 10% võrra. 6 Pinget tõstetakse ja alandatakse hüppeliselt, tekitades generaatori väljundpinge muutuse 95%-lt 105%-le ja 105%-lt 95%-le nimipingest. Mõlemal juhul peab generaatori väljundpinge muutumine olema kooskõlas järgmiste nõuetega: 1 generaatori väljundpinge ei tohi olla võnkuv; 2 kui pinge tõstetakse eelnimetatud muutmisulatuses 90%-ni, on pinge tõusu aeg staatilise erguti korral 0,2–0,3 sekundit ja harjadeta erguti korral 0,2–0,5 sekundit; 3 ülevõnke ülempiir peab olema alla 15% muutmisulatusest. 7 Kui pinge alandatakse muutmisulatuses 90%-st kuni 0%-ni, peab pinge alandamise aeg harjadeta erguti korral olema 0,2–0,8 sekundit. 8 Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 esitatud nõudeid ei kohaldata elektrituulikule, tuulepargile, päikeseelektrijaamale ja asünkroongeneraatorile. RT I 2016-02-16 8 116022016008 2016-02-19 9 Kuni 15 kW võimsusega tootmisseadme nõuetekohasust kontrollitakse Euroopa tootesertifikaadi ja elektrijaama teostusdokumentatsiooni alusel. RT I 2016-02-16 8 116022016008 2016-02-19 26 Võimsuse reguleerimise karakteristikud 1 Koormuse reguleerimises osalevate elektrijaamade tootmisseadmete käivitamise aega määrates tuleb arvestada, et käivitusaeg seadme seisakust kuni täiskoormuseni oleks võimalikult lühike. Seadme käivitusajad süsteemihalduri asjaomase korralduse andmisest alates on järgmised: 1 soojuselektrijaama tootmisseadmel külmast olekust kuni 12 tundi; 2 gaasiturbiinseadmetel maksimaalselt kuni 10 minutit; 3 elektrituulikul, tuulepargil ja päikeseelektrijaamal kuni 15 minutit käivitamist võimaldavate ilmastikuolude korral; RT I 2016-02-16 8 116022016008 2016-02-19 4 ainult keemiaettevõtte tootmisprotsessis tekkivat jääksoojust kasutava elektrijaama tootmisseadmetel (utilisaatorkatlal) kuni 48 tundi. RT I 2014-11-19 2 119112014002 2014-11-22 2 Püsivalt väljastatav vähim võimsus peab olema võimalikult väike. Elektrijaama ploki vähima väljastatava võimsuse andmed on järgmised: 1 tahkekütusejaam – 40% nimivõimsusest; 2 hüdrojaamad ja gaasiturbiinid – 10 % nimivõimsusest; 3 elektrituulikud ja tuulepargid – alla 10% nimivõimsusest. 3 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed sobivad, võib neid kasutada teist tüüpi seadmete vähima väljastatava võimsuse määramiseks. 4 Tavaolukorras reguleeritakse võimsust kokkuleppe ja süsteemihalduri koostatud tegevuskava kohaselt järgmiselt: 1 ettenähtud väljastatava võimsuse suurus antakse ette käsitsi eelsättega, mida korrigeeritakse seadme sagedustundliku regulaatoriga või turbiini regulaatoritega. Väljastatav võimsus peab olema kooskõlas käesoleva määruse § 27 nõuetega; 2 kui elektrijaama kasutatakse sageduse reguleerimiseks, peab see olema täpsemalt määratud eraldi lepingus. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 26 1. ]]> Tootmisseadme aktiivvõimsuse primaar- ja sekundaarreguleerimine 1 Kui elektrijaama kasutatakse aktiivvõimsuse primaar- ja sekundaarreguleerimiseks, sõlmib süsteemihaldur tootjaga sellekohase lepingu. Lepingu tehniliste tingimuste määramisel juhindutakse käesoleva paragrahvi lõigetest 2–9. RT I 2010 48 295 13343292 2010-07-19 2 Elektrijaam peab olema võimeline osalema primaarreguleerimisel. Turbiinide kiirusregulaatorite tundetus peab olema seatav vahemikus ±0–500 mHz, diskreetsusega ±10 mHz. 3 Primaarreguleerimises osaleva turbiini tundetuse piir ei või ületada ±10 mHz, primaarreguleerimises mitteosalemise korral ei või tundetuse piir ületada ±100 mHz. Primaarreguleerimist peab olema võimalik sisse ja välja lülitada nii põhivõrgust kui ka elektrijaamas kohapeal. 4 Seadme käitamiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded: 1 tava- ja häireoludes muudetakse generaatorist väljastatavat võimsust ettenähtud mahus ja kindlaksmääratud piirides kas käsitsi või automaatreguleerimissüsteemi abil; 2 turbiini primaarregulaatori (sagedusregulaatori) säte on 50 Hz; 3 tundetuse piiri peab olema võimalik välja lülitada; 4 regulaatori statismi peab olema võimalik reguleerida 2–8% piires; 5 sageduse mõõtmise täpsus vähemalt ±0,01 Hz. 5 Tootmisseadme primaarreguleerimise ulatus (edaspidi primaarreserv) peab olema vähemalt ±5% nimivõimsusest; 6 Tootmisseade peab nõutud primaarreservi võimsuse saavutama 30 sekundi jooksul, kusjuures 50% sellest 10 sekundi jooksul, ja suutma nõutud primaarreservi võimsust hoida vähemalt 15 minuti kestel. 7 Elektrijaam läheb tavaolukorrast üle häireolukorda, kui sageduse muutuse kiirus ületab 0,5 Hz sekundis või kui sagedus erineb ettenähtud sagedusest ±0,5 Hz. 8 Häireolukorras reguleeritakse võimsust järgmiselt: 1 primaarreguleerimises peavad osalema kõik üle 1 MW tootmisseadmed. Primaarreguleerimise funktsioon rakendub sagedusrelee või muu sagedustundliku seadme abil automaatselt; 2 primaarreserv peab olema vähemalt ±12,5% nimivõimsusest; elektrituuliku ja päikeseelektrijaama puhul on primaarreserv vähemalt –12,5% nimivõimsusest. RT I 2016-02-16 8 116022016008 2016-02-19 9 Sekundaarreguleerimise ulatus peab olema vähemalt ±5% nimivõimsusest ja realiseeritav 2 minuti jooksul. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 27 Võimsuse reguleerimisvõime süsteemi tavaolukorras 1 Kondensatsioonijaama koormust reguleeritakse kiirusel, mis on koormuse muutmiseks ette nähtud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3. Teiste seadmete võimsuse reguleerimisel võib lähtuda lõigetes 3 ja 4 sätestatust. 2 Vedelkütuse- või gaaskütusejaama generaatorite aktiivvõimsust reguleeritakse kiirusega vähemalt 8% nimivõimsusest minutis. Sellel kiirusel peab võimsus olema muudetav 30% ulatuses vahemikus 40–90% seadme nimivõimsusest. Kui seadmed seda võimaldavad, võib suurima lubatud võimsuse reguleerimise kiirusel muuta võimsust ka siis, kui see on alla 40% või üle 90% nimivõimsusest. 3 Tahkekütusejaama seadmete aktiivvõimsust reguleeritakse kiirusega vähemalt 4% nimivõimsusest minutis. Sellel kiirusel peab võimsus olema muudetav 30% ulatuses vahemikus 60–90% seadme nimivõimsusest. Teatavatel juhtudel võib muutmise protsent olla 20. Kui seadmed seda võimaldavad, võib suurima lubatud võimsuse reguleerimise kiirusel muuta võimsust ka siis, kui see on alla 60% või üle 90% nimivõimsusest. 4 Elektrituuliku ja tuulepargi väljastatavat aktiivvõimsust reguleeritakse kiirusega vähemalt 8% nimivõimsusest minutis, kui tuuleolud seda võimaldavad. Sellel kiirusel peab võimsus olema muudetav 30% ulatuses vahemikus 20–100% seadme nimivõimsusest RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 28 Võimsuse reguleerimisvõime süsteemihäiringu korral 1 Tahkekütusel töötav soojusseade peab süsteemihäiringu korral võimaldama väljastatava võimsuse muutmist vähemalt 5% ulatuses nimivõimsusest vahemikus 50–90% seadme nimivõimsusest. Poole eespool nimetatud võimsusest peab saavutama 10 sekundi jooksul, kui seadmel ülekuumendi puudub, või 30 sekundi jooksul, kui on paigaldatud üks ülekuumendi. Kui seadmel on rohkem kui üks ülekuumendi, on lisaülekuumendist tingitud ajakonstandi tõttu lubatud viivitus. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 2 Vaheltvõttudega turbiin peab võrguhäiringu ajal võimaldama suurimat kondensatsioonivõimsust 15 minuti jooksul soojusvõimsuse juhtimisega kondensaatorisse. 3 Kui varem kokkulepitud reservi kasutamine elektrisüsteemis tavaolukorda ei taasta, on süsteemihalduril õigus nõuda, et tootjad kohandaksid tootmise piirkonna tarbimisele. 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetamata tootmisseadmete võimsuse reguleerimisvõime peab süsteemihäiringu korral vastama §-s 27 esitatud nõuetele. RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 4 SÜSTEEMIHALDURI JA NAABERRIIKIDE ASJAOMASTE ETTEVÕTJATE TEHNILISE KOOSTÖÖ TINGIMUSED Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 29 Süsteemihalduri tegevus ühendelektrisüsteemis Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 30 Süsteemi talitluse juhtimine ühendsüsteemis Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 31 Võimsuse ja energia reservid Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 5 VÕRGUGA ÜHENDAMINE JA TARBIMIS- VÕI TOOTMISTINGIMUSTE MUUTMINE Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 32 Liitumistaotluse esitamine ja liitumislepingu sõlmimine Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 32 1. ]]> Kuni 5 MW_el võimsusega koostootmisseadme võrguga ühendamise erisused Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 32 2. ]]> Kuni 200 kW_el võimsusega elektrijaama võrguga ühendamise erisused Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 33 Liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 34 Liitumispunkti asukoht ja kirjeldus Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 35 Võrguühenduse tagamine Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 36 Pingesüsteemi muutmine Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 37 Tarbimistingimuste muutmine Kehtetu - RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 38 Liitumistasu Kehtetu - RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 6 MÕÕTMINE Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 39 Alla 1000 V pingel elektri tarbimise korral mõõteseadme suhtes kohaldatavad nõuded Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 40 Üle 1000 V pingel elektri tarbimise korral mõõteseadme suhtes kohaldatavad nõuded Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 41 Tootja mõõteseadmete suhtes kohaldatavad nõuded Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 42 Mõõtmise erisused Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 43 Mõõtesüsteemi asendamine Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 7 Kehtetu - RT I 2010 16 89 13304594 2010-04-25 44 § 44. – 45 § 45. Kehtetud - RT I 2010 16 89 13304594 2010-04-25 7 1. peatükk]]> TURUOSALISTE ANDMEVAHETUS Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 45 1. ]]> Andmevahetus Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 45 2. ]]> EIC-kood Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 45 3. ]]> Mõõtepunkti tehnilised andmed Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 45 4. ]]> Mõõteandmed Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 45 5. ]]> Andmete esitamine andmevahetusplatvormile Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 45 6. ]]> Andmete saamine andmevahetusplatvormilt Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 45 7. ]]> Avatud tarnega seotud andmevahetus Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 8 BILANSIVASTUTUS Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 1 Bilansihalduse korraldus Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 46 Bilansivastutuse struktuur Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 47 Bilansihalduri sidevahendid Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 48 Bilansihalduri kohustused Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 49 Bilansihalduri aruandlus Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 50 Bilansi planeerimine Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 2 Bilansi selgitamine Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 51 Bilansi selgitamise üldsätted Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 52 Bilansi selgitamine Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 53 Bilansi selgitamisega seotud aruandlus Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 54 Bilansihalduri kauplemisperioodijärgne aruandlus Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 55 Süsteemihalduri kauplemisperioodijärgne aruandlus Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 56 Mõõdetud tarned Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 57 Bilansi selgitamise teabe kontrollimine ja vigade parandamine Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 58 Kombineeritult mõõtmise ja tüüpkoormusgraafiku kasutamine Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 58 1. ]]> Üldteenuse korras tarbitud elektrienergia tarbimiskoguse tasaarvestus Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 58 2. ]]> Korrektsiooniperiood ja arvete esitamine Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 58 3. ]]> Elektrienergia korrigeeritud tarbimiskoguste tasaarvestamine võrguettevõtja ja tarbija elektrimüüja vahel Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 59 Avatud tarne ahela katkemine Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 60 Bilansienergia eest tasumise kord Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 3 Bilansihalduri esitatavad garantiid Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 61 Garantiid Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 62 Garantiide haldamine Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 8 1. peatükk]]> AVATUD TARNIJA VAHETAMINE Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 1 Tarbimiskohaga seotud osalise vahetamine Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 62 1. ]]> Avatud tarnijate nimekiri Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 62 2. ]]> Avatud tarnija vahetamine tarnelepingu katkemiseta Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 62 3. ]]> Tarbija vahetumine Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 62 4. ]]> Bilansihalduri vahetumine Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 62 5. ]]> Võrguettevõtja vahetumine Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 62 6. ]]> Elektrienergia müük avatud tarne lepingu katkemise korral Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 2 Turuosaliste andmevahetus Kehtetu - RT I 2012-12-29 20 129122012020 2013-01-01 62 7. ]]> Avatud tarnega seotud andmevahetus Kehtetu - RT I 2012-12-29 20 129122012020 2013-01-01 62 8. ]]> Andmevahetuse vorm Kehtetu - RT I 2012-12-29 20 129122012020 2013-01-01 9 RAKENDUSSÄTE 63 Määruse jõustumine 1 [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 2 Enne 1. juulit 2003. a tööd alustanud või renoveeritud elektrijaamale kohaldatakse käesoleva määruse 3. peatükis sätestatud nõudeid juhul, kui süsteemihaldur ja tootja selles kokku lepivad. Elektrijaama renoveerimine on elektrijaama ümberehitamine, mille tulemusel elektrijaama talitlus oluliselt muutub. Tulemust hindab süsteemihaldur. RT I 2016-02-16 8 116022016008 2016-02-19 3 Pärast 1. juulit 2003. a tööd alustanud või renoveeritud elektrijaamale kohaldatakse käesoleva määrusega sätestatud lisanõudeid võrreldes liitumislepingu sõlmimise hetkel kehtinud võrgueeskirja redaktsiooniga kokkuleppel tootjaga. RT I 2010 48 295 13343292 2010-07-19 4 Kehtetu - RT I 2014-11-19 2 119112014002 2014-11-22 , kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 20. juulist 2010. a 5 Paragrahvi 45⁶ lõike 2 punktis 3 nimetatud kohtloetavate mõõteseadmete mõõteandmeid saab AVP-lt kuni 31. detsembrini 2012. a mõõdetud tarbimise kohta kuupõhiselt. RT I 2012-12-29 20 129122012020 2013-01-01 6 Paragrahvi 45⁶ lõiget 6 kohaldatakse alates 1. aprillist 2013. a. RT I 2012-12-29 20 129122012020 2013-01-01 Lisa 1 Süsteemi töökindluse kriteeriumid Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 Lisa 2 Generaatorite tehnilised andmed RT I 2007 37 255 12828681 2007-05-25 Lisa 3 Andmed tootmisseadmete kohta Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27 Lisa 4 Andmevahetuse vorm Kehtetu - RT I 2019-02-21 1 121022019001 2019-04-27