Õhuhulk ]]>

η_ft

< 0,25

0,20

0,25 – 0,5

0,35

0,5 – 1

0,40

1 – 5

0,45

> 5

0,50

]]> 20 Ventilaatori rõhutõusu arvutus 1 Ventilaatori rõhutõus Δp_v (Pa) arvutatakse järgmise valemiga: kus Δp_m on ventilatsiooniseadme rõhulang Pa;
Δp_t on torustiku rõhulang Pa.

]]> 2 Ventilatsiooniseadme rõhulang Δp_m sisaldab ventilatsiooniseadmekomponentide summaarset rõhulangu ning rõhulangu ventilaatori ja ventilatsiooniseadme ühenduspunktis. Filtrite rõhulanguna kasutatakse keskmist kasutusaegset rõhulangu, mis arvutatakse, liites algrõhulangule kolmandiku lõpp- ja algrõhulangude vahest. 3 Torustiku rõhulang Δp_t on torustiku ja lõppelementide summaarne rõhulang, mis sisaldab nii enne kui pärast ventilatsiooniseadet paikneva torustiku rõhulange. 4 Kui rõhulangude ehitusprojekti andmed puuduvad, siis arvutatakse rõhulangud, kasutades tabelis 12 toodud andmeid. Tabel 12. Ventilatsiooniseadme ja torustiku osade rõhulangud süsteemidele, mille õhuhulk on ≥ 0,25 m³/s. Madalale, normaalsele ja kõrgele rõhulangule vastavad ligikaudsed ventilatsiooniseadme komponentide otsapinna kiirused, mis on vastavalt 1,5; 2 ja 2,5 m/s.

Komponent

Rõhulang Pa

Sissepuhe

Madal

Normaalne

Kõrge

Kütteelement

120

Jahutuselement

100

140

Soojustagasti

100

150

200

Jämefilter

100

Peenfilter

100

200

Mürasummuti

Ventilatsiooniseadme ja torustiku liide

Torustik:

– muutumatu õhuhulgaga

100

200

300

– muutuva õhuhulgaga

200

300

400

Lõppelement

100

Väljatõmme

Madal

Normaalne

Kõrge

Soojustagasti

100

150

200

Filter

100

150

Mürasummuti

Ventilatsiooniseadme ja torustiku liide

Torustik:

– muutumatu õhuhulgaga

100

200

300

– muutuva õhuhulgaga

200

300

400

Lõppelement

]]> 5 Muutuva õhuvooluhulgaga süsteemi lihtsustatud arvutuses eeldatakse, et torustiku rõhulang püsib muutumatuna. Muutuva õhuvooluhulgaga süsteemi rõhulang Δp_v (Pa) arvutakse järgmise valemiga: kus Δp_t on torustiku ja lõppelemendi rõhulang Pa;
Δp_m on ventilatsiooniseadme rõhulang Pa;
x_p on muutuva õhuvooluhulgaga süsteemi rõhulangutegur, x_p = 0,65.

]]> 21 Ventilatsioonisüsteemi abiseade 1 Vahesoojuskandjaga soojustagasti pumba elektrivõimsus P_hr (kW) arvutatakse järgmise valemiga: kus ]]> η_p on pumba kasutegur;
Δp_r on soojusvaheti vedelikuosa rõhulang kPa (kilopaskalites);
Δp_p on soojuskandjavedeliku torustiku rõhulang kPa;
Δp_v on reguleerventiili rõhulang kPa.

]]> 2 Vahesoojuskandjaga soojustagasti torustiku rõhulanguna võib kasutada hinnangulist rõhulangu väärtust 0,2 kPa/m. Soojustagasti vedelikosa rõhulangud on vahemikus 60 kPa (madal), 100 kPa (normaalne) ja 150 kPa (kõrge). Kolmeteeventiili (vahesoojuskandja reguleerventiili) rõhulanguna võib võtta 40% kogu süsteemi rõhulangust (kaasa arvatud ventiili rõhulang). Kui süsteemi reguleeritakse pumba pöörlemiskiirust muutes, siis on reguleerventiili rõhulang Δp_p = 0 kPa. 3 Pumba kasuteguri η_p väärtuseks võib võtta 0,3. 22 Väikeelamu ja korteri ventilatsiooniseadme elektrienergiakasutus 1 Väikese ventilatsiooniseadme, mille õhuvooluhulk on alla 0,25 m³/s, elektrienergiakasutus E_v (kWh/a) arvutatakse järgmise valemiga: kus P_vs on ventilatsiooniseadme elektrivõimsus (kW) arvutuslikul õhuvooluhulgal;
t_vsn on ventilatsiooniseadme aastane töötamisaeg (h) arvutuslikul õhuvooluhulgal (üldjuhul on t_vsn väärtuseks 8760 h, kuid võib erineda vajaduse järgi juhitavate süsteemide korral);
x_p on torustiku rõhulangutegur.

]]> 2 Ventilatsiooniseadme elektrivõimsusena P_vs kasutatakse ventilatsiooniseadmele tootja poolt antud arvutuslikule õhuvooluhulgale vastavat väärtust, mis on mõõdetud standardi EVS-EN 13141-7 või samaväärse tunnustatud metoodika kohaselt. RT I 2024-03-19 1 119032024001 2025-06-01 ; jõustumine muudetud [RT I, 19.02.2025, 1] 3 Torustiku rõhulangutegur x_p määratakse tabelis 13 toodud andmete alusel. Tabel 13. Torustiku rõhulangutegur x_p

Rõhulangutegur

Torustiku rõhulangutase

Sissepuhketorustiku rõhulang

Madal
35 Pa

Normaalne
50 Pa

Kõrge
100 Pa

x_p

0,8

1,0

1,2

]]> 3 Jahutussüsteem 23 Jahutussüsteemi energiakasutuse arvutus 1 Jahutussüsteemi energiakasutus koosneb jahutusenergia tootmiseks, jaotamiseks ja väljastamiseks ning vajaliku abiseadme käitamiseks vajalikust energiast. 2 Jahutusperioodi energiakasutus jahutamiseks Q_j (kWh/a) koos kondenseerumiskadudega ning jahutusenergia jaotamise ja väljastamise soojuskadudega arvutatakse jahutuse netoenergiavajaduse põhjal järgmiselt: kus Q_je on ventilatsiooniseadme jahutuselementide netoenergiavajadus kWh/a;
Q_rs on ruumiseadme netoenergiavajadus kWh/a;
β_je ventilatsiooniseadme jahutuselementidega seostuvate soojuskadude tegur;
β_rs jahutusenergia ruumiseadmetesse jaotamise ja väljastamise soojuskadude tegur.

]]> 24 Ühe jahutusprotsessiga jahutussüsteemi arvutus 1 Kompressormasinaga jahutussüsteemi puhul arvutatakse jahutusperioodil jahutussüsteemi tarnitud elektrienergia E_Q (kWh/a) järgmise valemiga: kus Q_j on jahutusperioodi jahutusenergiakasutus koos kondensaadi- ja soojuskadudega kWh/a;
E_a on abiseadme elektrienergia kasutus kWh/a;
ε on jahutusenergia tootmisprotsessi jahutusperioodi jahutustegur.

]]> 2 Absorbtsioonjahutuse tarnitud soojusenergia Q_jt (kWh/a) arvutatakse järgmise valemiga: kus ε on jahutusenergia tootmisprotsessi jahutusperioodi jahutustegur;
Q_j on jahutusperioodi jahutusenergiakasutus koos kondensaadi- ja soojuskaoga kWh/a.

]]> 3 Jahutusperioodi jahutustegur ε arvutatakse seadme tootja poolt vastavalt EVS-EN 14511-2 ja EVS-EN 14825 antud täis- ja osakoormuse väärtusest või seadme tootja poolt antud SEER väärtusest või kasutatakse tabelis 14 toodud väärtusi. SEER-i väärtusest jahutusteguri arvutamisel võetakse arvesse, et SEER lähtub kompressori mooduli võimsusest ja ei sisalda kondensaatori ventilaatori ja pumba elektrit, mille võrra jahutustegur muutub SEER-i väärtusest väiksemaks. RT I 2019-01-18 7 118012019007 2019-01-21 Tabel 14. Jahutusenergia tootmisprotsessi jahutusperioodi jahutustegurid

Jahutusenergia tootmisviis

Kompressor-külmamasin

3,5

Vabajahutus, vedelikjahuti

Vabajahutus, maakontuur (horisontaalne)

Absorbtsioonjahutus

0,7

]]> 4 Süsteemikadu määratakse simulatsioonarvutusega või kasutatakse tabelis 15 toodud väärtusi. Kui jahutuselemendi netoenergiavajaduse arvutuses on kondenseerumine arvesse võetud, siis kasutatakse kondensaadikadudeta tegurit β_je. Kui kondenseerumist arvesse ei ole võetud, siis kasutatakse kondensaadikadudega tegurit β_jek. Tabel 15. Jahutuse kondensaadikao ning jahutusenergia jaotamise ja väljastamise soojuskadude tegurid

Jahutusvee pealevoolu
temperatuur

β_je

β_jek

β_rs

7 ºC

0,3

0,6

0,2

10 ºC

0,2

0,5

0,15

15 ºC

0,1

0,2

0,1

18 ºC

0,0

]]> 5 SPLIT ja VRV seadme (lokaalsed eraldiseisva jahuti ja kondensaatoriga seade) β_je ja β_rs tegurid loetakse võrdseks nulliga, kuna soojuskadu on võetud arvesse jahutusteguris. 6 Kuni 12 kW konditsioneeri ja õhk-õhk soojuspumba (SPLIT ja VRV seade) puhul võib kasutada jahutusperioodi jahutustegurina seadme energiamärgises toodud SEER arvu. Sellise seadme puhul võib arvestada kondenseerumiskadu lähtudes tabelis 15 toodud +7 ºC jahutusvee pealevoolu temperatuuri andmetest. 25 Vabajahutusega jahutussüsteemi elektrienergia kasutuse arvutus Kui hoones kasutatav jahutusenergia toodetakse vabajahutuse ja kompressorjahutusmasinaga, arvutatakse jahutusperioodil jahutussüsteemi tarnitud elektrienergia järgmise valemiga: kus α₁ on tootmisprotsessis 1 toodetud aastase jahutusenergia hinnanguline osa;
α₂ on tootmisprotsessis 2 toodetud aastase jahutusenergia hinnanguline osa (α₁ + α₂ = 1,0);
ε₁ on tootmisprotsessi 1 jahutusperioodi jahutustegur;
ε₂ on tootmisprotsessi 2 jahutusperioodi jahutustegur;
Q_j on jahutusperioodi jahutusenergiakasutus koos kondensaadi- ja soojuskadudega kWh/a;
E_a on abiseadme elektrienergia kasutus kWh/a.

]]> 26 Jahutussüsteemi abiseadme elektrienergia kasutuse arvutus 1 Elektrienergiat tarbivate abiseadmete elektrienergia kasutus E_a kilovatt-tundides aastas arvutatakse valemiga: kus β_a on süsteemi jahutusperioodi abiseadme elektritarbimistegur;
Q_j on süsteemi poolt teenindava ruumi jahutuse jahutusperioodi netoenergiavajadus (kWh/a) koos kadudega.
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

]]> 2 Kehtetu - RT I 2019-01-18 7 118012019007 2019-01-21 3 Elektritarbimisteguri väärtusena võib kasutada järgmisi väärtusi: 1 vesisüsteem, jahutustala 0,05; 2 vesisüsteem, ventilaatorkonvektor 0,08; 3 muutuva õhuhulgaga õhusüsteem (VAV) 0,05; 4 SPLIT ja VRV seade 0 (abiseade on võetud arvesse jahutusteguris). 4 Lokaalse taastuvenergia süsteem 27 Päikeseenergia kasutamine soojusenergia tootmiseks 1 Päikesekollektoriga toodetud soojusenergia arvutatakse asjakohase tarkvaraga, mis peab võimaldama kollektori ja süsteemi soojuskao, salvestuspaagi laadimise iseärasuse, hoone soojuskasutuse, kollektori pinnale langeva päikese kiirgusvoole varjude mõju arvesse võtmist ning kasutada seadme tootja poolt antud tehnilisi ja Eesti energiaarvutuste baasaasta kliima parameetreid. 2 Täpsemate andmete puudumisel võib kasutada kollektorist saadava sooja tarbevee soojuse arvutamiseks valemit: kus Q_kol on päikesekollektorist saadav aastane soojatarbevee soojus kWh/a;
945 on horisontaalpinnale tulev aastane päikesekiirgus kWh/(m²·a);
A_kol on kollektori aktiivpindala (m²), millele ei teki varje;
k_soojus on aasta keskmine kollektoriga toodetud soojuse kogukasutegur, mis arvestab kollektori optilisi omadusi ja jahtumiskadusid (täpsemate andmete puudumisel lamekollektoritel 0,4 ja vaakumtorukollektoritel 0,5);
k_suund on suunategur, mis arvestab kollektori paiknemist ilmakaare ja horisondi suhtes (k_suund väärtused on toodud tabelis 16).

]]> Tabel 16. Kollektori või paneeli suunategur, k_suund (tabelis puuduvate nurkade ja/või ilmakaarte korral kasutada interpoleerimist)

Kaldenurk
horisondi suhtes, º

Ilmakaar

Põhi, 0/360º

Kirre, 45º

Ida, 90º

Kagu, 135º

Lõuna, 180º

Edel, 225º

Lääs, 270º

Loe, 315º

0º

1,00

5º

0,95

0,97

1,00

1,04

1,05

1,03

1,00

0,96

10º

0,90

0,93

1,00

1,07

1,09

1,06

0,99

0,92

15º

0,85

0,89

1,00

1,09

1,13

1,08

0,98

0,88

20º

0,79

0,86

0,99

1,12

1,16

1,10

0,97

0,84

25º

0,74

0,81

0,98

1,13

1,18

1,12

0,96

0,80

30º

0,68

0,77

0,97

1,15

1,20

1,12

0,95

0,75

35º

0,63

0,74

0,96

1,15

1,21

1,13

0,93

0,71

40º

0,58

0,70

0,95

1,15

1,22

1,13

0,92

0,68

45º

0,54

0,67

0,94

1,15

1,22

1,12

0,90

0,65

50º

0,50

0,65

0,92

1,14

1,21

1,11

0,88

0,62

60º

0,45

0,60

0,88

1,11

1,18

1,07

0,84

0,58

70º

0,42

0,56

0,83

1,05

1,11

1,02

0,79

0,54

80º

0,39

0,52

0,77

0,97

1,03

0,94

0,73

0,50

90º

0,37

0,48

0,70

0,88

0,93

0,85

0,66

0,46

[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

]]> 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud valemi kasutamisel võib edaspidistes energiaarvutustes arvesse võtta päikesekollektorist saadavast soojusenergiast hulga, mis moodustab kuni pool aastasest sooja tarbevee energiakasutusest. 4 Asjakohase tarkvara või täpsemate andmete puudumisel võib päikesekollektori ringluspumba elektrikasutuse arvutada valemiga: kus E_kol.pump on päikesekollektori ringluspumba aastane elektrikasutus kWh/a;
A_kol on kollektori aktiivpindala (m²), millele ei teki varje;
t_kol.pump on kollektori ringluspumba töötundide arv aastas h.
Täpsemate andmete puudumisel võib võtta ringluspumba töötundide arvuks t_kol.pump 2000 h/a.

]]> 28 Päikeseenergia kasutamine elektrienergia tootmiseks 1 Päikesepaneeliga toodetud aastane elektrienergia arvutatakse valemiga: kus E_pan on päikesepaneeliga toodetud aastane elektrienergia kWh/a;
Q_päike on päikesepaneeli pinnale, millele ei teki varje, tulev aastane päikeseenergia kWh/a;
P_max on päikesepaneeli maksimaalne võimsus standardtingimustel kW(I_ref = 1 kW/m², temperatuur 25 ºC);
k_kas on tegur, mis arvestab päikesepaneeli kasutustingimusi;
I_ref on standardkiirgus 1 kW/m².

]]> 1 1)]]> Kui aastase elektrienergia arvutamisel kasutatakse tarkvara, tuleb tarkvaras kasutada lõikes 1 toodud valemile täpsusastmelt vähemalt samaväärset valemit ja tarkvara peab võimaldama arvesse võtta vähemalt paneeli suunda, kaldenurka, tuulutust ja Eesti energiaarvutuse baasaasta kliima parameetreid. RT I 2019-08-22 1 122082019001 2019-08-25 2 Päikesepaneeli pinnale tulev aastane päikeseenergia arvutatakse valemiga: kus 945 on horisontaalpinnale tulev aastane päikesekiirgus kWh/(m²·a);
k_suund on suunategur, mis arvestab päikesepaneeli suunatust ilmakaare ja horisondi suhtes (k_suund väärtused on toodud tabelis 16).
[RT I, 18.01.2019, 7 - jõust. 21.01.2019]

]]> 3 Päikesepaneeli maksimaalne võimsus standardtingimustel P_max sõltub paneeli tüübist ja saadakse lähtudes tootja andmetest. Kasutustingimuste tegur k_kas võtab arvesse päiksepaneeli ümbritseva keskkonna iseärasusi (temperatuur, paneeli paigaldus) ja kadusid vahelduvvooluks muundamisel. Täpsemate andmete puudumisel võib kasutada tabelis 18 toodud väärtusi. Tabel 18. Päikesepaneeli kasutustegur, k_kas

Paneeli paigaldusviis

k_kas

Tuulutuseta

0,7

Mõõduka tuulutusega

0,75

Intensiivse tuulutusega

0,8

]]> 29 Tuulest toodetud elektrienergia 1 Tuulest toodetud elektrienergia arvutamisel tuleb lähtuda tuulegeneraatori paigalduskoha tuule andmetest ning võtta arvesse generaatori kasutegur ja tiiviku mõõtmed. Energiaarvutuste baasaasta andmeid ei saa kasutada tuulest toodetud energia arvutamiseks. 2 Tuulegeneraatori poolt aastas toodetud elektrienergia arvutatakse valemiga: kus E_tuul on generaatori poolt toodetud aastane elektrienergia kWh/a;
A_tiivik on tiiviku pöörlemisel moodustuv pindala (m²) õhuvoolu suhtes;
v_i on tuule kiirus (m/s), mil tuulegeneraator toodab elektrit;
v_min on väikseim tuule kiirus (m/s), mil tuulegeneraator toodab elektrit;
v_max on suurim tuule kiirus (m/s), mil tuulegeneraator toodab elektrit;
ρ on õhu tihedus 1,2 kg/m³;
η_gen,i on tuule kiirusele v_i vastav tuulegeneraatori summaarne kasutegur, mis saadakse generaatori tootja andmetest;
t_i on tuule kiirusele v_i vastav generaatori töötundide arv h.

]]> 3 Tuulegeneraatori poolt aastas toodetud elektrienergia võib arvutada ka lihtsustatud valemiga: kus E_tuul on generaatori poolt toodetud aastane elektrienergia kWh/a;
A_tiivik on tiiviku pöörlemisel moodustuv pindala (m²) õhuvoolu suhtes;
v_k on aasta keskmine tuule kiirus m/s;
ρ on õhu tihedus 1,2 kg/m³;
η_k.gen on tuulegeneraatori aasta keskmine summaarne kasutegur, mis saadakse generaatori tootja andmetest;
B on tegur, mis arvestab generaatori töötamise aja tuule kiiruse jaotust aasta lõikes (täpsemate andmete puudumisel 1,5);
t on generaatori töötundide arv (h) aastas.

]]> 29 1. ]]> Hoone toimimiseks ette nähtud päikesepaneeliga toodetud elektrienergia 1 Päikesepaneeliga toodetud elektrienergia see osa, mis on ette nähtud hoone toimimiseks, ehk omatarbe osakaal, arvutatakse tunnipõhise energiatoodangu ja energiakasutuse simulatsioonarvutusega või lõikes 1¹ nimetatud kalkulaatoriga. RT I 2024-03-19 1 119032024001 2025-06-01 ; jõustumine muudetud [RT I, 19.02.2025, 1] 1 1)]]> Kliimaministeerium avaldab oma veebilehel päikeseelektri kalkulaatori, milles kasutatakse käesolevas määruses ja hoone energiatõhususe arvutamise metoodikas energiatõhususarvu määramiseks vajalikke andmeid. RT I 2024-03-19 1 119032024001 2025-06-01 ; jõustumine muudetud [RT I, 19.02.2025, 1] 2 Mitme kasutamise otstarbega hoone omatarbe osakaal on toatemperatuuriga pinna alusel hoone osade omatarbe osakaalude kaalutud keskmine väärtus. RT I 2024-03-19 1 119032024001 2025-06-01 ; jõustumine muudetud [RT I, 19.02.2025, 1] 6 Nõuded energiaarvutuse tulemuse esitamisele 29 2. ]]> Energiaarvutuseks kasutatav arvutustarkvara 1 Energiaarvutuseks kasutatav arvutustarkvara peab võimaldama: 1 teha mitme arvutustsooniga hoone soojuslevi dünaamilist arvutust; 2 kliimaprotsessori kasutust, millesse on võimalik lugeda Eesti energiaarvutuse baasaasta selle originaaldetailsusega ja mis arvutab tundide lõikes päikesekiirguse pindadele ja varju jäävad alad; 3 ventilatsioonisüsteemi soojustagastuse modelleerimist; 4 tõelist ruumitemperatuuri kasutamist arvutuses; 5 sisestada energiaarvutuse lähteandmeid vastavalt hoone energiatõhususe arvutamise metoodikale. 2 Energiaarvutuseks kasutatav arvutustarkvara peab olema valideeritud vastavalt asjakohasele standardile või metoodikale. 3 Valideeritud tarkvaraks loetakse ka sellist hoone sisekliima ja energiaarvutuse tarkvara, mille valideerimiseks on tehtud võrdlusarvutus vastavalt Euroopa Standardimiskomitee (CEN), Rahvusvaheline Standardiorganisatsiooni (ISO), Ameerika kütte, ventilatsiooni, jahutuse ja külmutusseadmete inseneride ühendus (ASHRAE) ja Briti hoone tehnosüsteemide inseneride ühendus (CIBSE) standardile ning kasutatud Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) BESTEST metoodikat või nendega samaväärset üldtunnustatud standardit või metoodikat. 4 Ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruse § 1 lõikes 2 nimetatud elamus, milles puudub jahutussüsteem, olulisel rekonstrueerimisel energiaarvutuse läbi viimiseks võib kasutada tarkvara, millega saab arvutada lihtsustatult, kuude kaupa või kraadpäevade järgi. RT I 2019-01-18 7 118012019007 2019-01-21 30 Nõuded arvutustulemuse esitamisele 1 Energiaarvutuses kasutatud lähteandmed esitatakse käesoleva määruse lisas 2 „Energiaarvutuse lähteandmete esitamine” sätestatud kujul. Väikeelamu lihtsustatud tõendamismeetodi kasutamise puhul esitakse lähteandmed ja arvutustulemus Kliimaministeeriumi veebilehel avaldatud väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatori väljatrükina. RT I 2023-07-05 7 105072023007 2023-07-08 2 Energiaarvutuse tulemus esitatakse käesoleva määruse lisas 4 toodud kujul. Tarnitud ja eksporditud energiakasutuse kokkuvõte esitatakse kõikide hoone energiavarustuseks kasutatud energiakandjate (elekter, kaugküte ja/või erinevad kütused) lõikes vastavalt tehnosüsteemi arvutuse tulemusele. 3 Tehnosüsteemi arvutuse tulemus kantakse käesoleva määruse lisa 4 tehnosüsteemi summaarse energiakasutuse tabelisse järgnevalt: RT I 2019-08-22 1 122082019001 2019-08-25 1 ventilatsioonisüsteemi, valgustuse, seadme ja üldjuhul ka jahutussüsteemi energiakasutus koosneb ainult elektrienergiast, mis koos küttesüsteemi elektrienergiakasutusega kantakse elektri veeru vastavatele väljadele; 2 küttesüsteemi soojusenergiakasutus esitatakse vastavalt küttesüsteemi energiavarustuslahendusele soojus- või elektrienergia veerus jaotatuna ruumide küttele, ventilatsiooniõhu soojendamisele ja tarbevee soojendamisele; 3 lokaalne taastuvenergia, elektrivõrku eksporditud elekter ja kaugküttevõrku peale- või tagasivoolu eksporditud soojus esitatakse lokaalse taastuv- ja eksporditud energia tabeliosas. 4 Hangitud kütuse kogus arvutatakse tarnitud soojusenergia ja kütuse madalaima kütteväärtuse korrutisena. Tarbimisaine madalaima kütteväärtusena kasutatakse tarnija andmeid või käesoleva määruse lisas 5 toodud andmeid. 5 Energiakandjate kaalumistegurid on toodud ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses. Kaalutud energiakasutus arvutatakse tarnitud ja eksporditud energia vahe ja kaalumisteguri korrutisena. 6 Energiatõhususarv (ETA) arvutatakse, jagades summaarse kaalutud tarnitud energiakasutuse toatemperatuuriga pinna ruutmeetrite arvuga: kus ETA on energiatõhususarv kWh/(m²·a);
E_tar,i on energiakandjaga i tarnitud energia kWh/a;
f_i on energiakandja i kaalumistegur;
A_t on toatemperatuuriga pind ruutmeetrites.
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.06.2025 - jõust. muudetud (RT I, 19.02.2025, 1)]

]]> 6 1)]]> Energiatõhususarv B (ETA B) arvutatakse, jagades kaalutud tarnitud energiakasutuse ning lokaalselt toodetud ja hoones tarbitud elektrienergia hulga summa toatemperatuuriga pinna ruutmeetrite arvuga: kus ETA B on energiatõhususarv B kWh/(m²·a);
E_tar,j on energiakandjaga j, mis ei ole elekter, tarnitud energia kWh/a;
f_j on energiakandja j, mis ei ole elekter, kaalumistegur;
E_tar,el on tarnitud elektrienergia hulk kWh/a;
E_lok.ot,el on lokaalselt toodetud elektrienergia omatarbe hulk kWh/a;
f_el on elektri kaalumistegur;
A_t on toatemperatuuriga pind ruutmeetrites.
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.06.2025 - jõust. muudetud (RT I, 19.02.2025, 1)]

]]> 6 2)]]> Tarnitud energia tulemuste esitamisel arvestatakse, et energiakandja energia hulk arvutatakse valemiga: kus E_tar,i on energiakandjaga i tarnitud energia hulk kWh/a;
E_sum,i on energiakandjale i vastav tehnosüsteemide summaarne energiakasutus kWh/a;
E_lok,i on energiakandjale i vastav lokaalne taastuvenergia hulk kWh/a;
O_i on energiakandjale i vastav lokaalselt toodetud taastuvenergia omatarbe osakaal.
[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]

]]> 6 3)]]> Lokaalselt toodetud taastuvenergia tulemuste esitamisel arvestatakse, et energiakandja lõikes kohaldatakse valemeid: kus E_lok.ot,i on energiakandjale i vastav lokaalse ja tarbitud taastuvenergia hulk kWh/a;
O_i on energiakandjale i vastav lokaalselt toodetud taastuvenergia omatarbe osakaal;
E_lok,i on energiakandjale i vastav lokaalse taastuvenergia hulk kWh/a;

]]> ja kus E_eks,i on energiakandjale i vastav eksporditud energia hulk kWh/a.
[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]

]]> 6 4)]]> Kaalutud energiakasutuse tulemuste esitamisel arvestatakse, et energiakandja kohta kohaldatakse valemit: kus E_kaal,i on energiakandjale i vastav kaalutud energiakasutus kWh/(m²·a);
E_tar,i on energiakandjale i vastav tarnitud energia hulk kWh/a;
E_eks,i on energiakandjale i vastav eksporditud energia hulk kWh/a;
f_i on energiakandja i kaalumistegur;
A_t on toatemperatuuriga pind ruutmeetrites.
[RT I, 21.07.2026, 3 - jõust. 24.07.2026]

]]> 7 Suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemused kõikide arvutatud tüüpruumide kohta esitatakse käesoleva määruse lisas 6 „Suvise ruumitemperatuuri kontrolli üldandmed” ja lisas 6¹ „Suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemuste esitamine” toodud kujul. Kui väikeelamule ei tehta suvise temperatuurikontrolli arvutust, esitatakse tüüpruumi temperatuurikontrolli vabastust tõendavad andmed Kliimaministeeriumi veebilehel avaldatud väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatori väljatrükina. RT I 2023-07-05 7 105072023007 2023-07-08 8 Tulemuste esitamisel on käesoleva määruse lisades 2–4, 6 ja 6¹ toodud vormides varjutatud ridade ja veergude täitmine kohustuslik. RT I 2019-01-18 7 118012019007 2019-01-21 7 Rakendussätted 31 Määruse rakendamine Kehtetu - RT I 2019-01-18 7 118012019007 2019-01-21 31 1. ]]> Rakendussäte Hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2025. aasta 1. juunit, kohaldatakse enne 2025. aasta 1. juunit kehtinud määruse redaktsiooni. RT I 2024-03-19 1 119032024001 2025-06-01 ; osaliselt muudetud; jõustumine muudetud [RT I, 19.02.2025, 1] 32 Määruse jõustumine Määrus jõustub 2015. aasta 1. juulil. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13–35), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018 lk 75–91) ja määrusega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), muudetud nõukogu direktiiviga 2013/12/EL (ELT L 141, 28.5.2013, lk 28–29), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2002 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77), komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/826 (ELT L 137, 23.5.2019, lk 3–9) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/944 (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125–199). RT I 2020-07-07 7 107072020007 2020-07-10 Lisa 1 Tarnitud ja eksporditud energia süsteemipiir Lisa 2 Energiaarvutuse lähteandmete esitamine RT I 2024-03-19 1 119032024001 2025-06-01 ; jõustumine muudetud [RT I, 19.02.2025, 1] Lisa 3 Energiaarvutuse lähteandmete esitamine väikeelamu lihtsustatud energiatõhususarvu piirväärtuse tõendamise puhul Kehtetu - RT I 2019-01-18 7 118012019007 2019-01-21 Lisa 4 Energiaarvutuse tulemuste esitamine RT I 2026-07-21 3 121072026003 2026-07-24 Lisa 5 Kütuste tarbimisaine alumised kütteväärtused Lisa 6 Suvise ruumitemperatuuri kontrolli üldandmed RT I 2024-03-19 1 119032024001 2025-06-01 ; jõustumine muudetud [RT I, 19.02.2025, 1] Lisa 6¹ Suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemuste esitamine RT I 2024-03-19 1 119032024001 2025-06-01 ; jõustumine muudetud [RT I, 19.02.2025, 1] Lisa 7 Väikeelamu tüüpruumi andmed Kehtetu - RT I 2019-01-18 7 118012019007 2019-01-21