Regionaal- ja põllumajandusminister määrus terviktekst avaldamine avaldatud 2025-07-28 RT I 2025-08-02 4 102082025004 2025-08-05 67 RT I2026-07-212026221210720260222026-07-24 1 2025-07-29 maarus_1_10.02.2010.xsd 121072026022 9 2026-07-20 Maret Mauer 1061557Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Perioodi 2023–2027 maapiirkonnas ettevõtluskeskkonna arendamise investeeringutoetus 2026-07-15 RT I 2026-07-21 17 121072026017 2026-07-24 Määrus kehtestatakse § 7 lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel. 1 Üldsätted 1 Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) sekkumise 8.2 „Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas” raames antavate kohaliku ettevõtlustaristu toetuse ja ettevõtlushuubi toetuse (edaspidi koos ka toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. 2 Riigiabi ja vähese tähtsusega abi 1 Kui toetus on riigiabi komisjoni määruse (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 1–81) (edaspidi põllumajandusliku grupierandi määrus), artikli 55 tähenduses maapiirkondade mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtjatele põhiteenuste ja taristu investeeringuteks mõeldud tegevuste elluviimiseks, kohaldatakse nimetatud määruses sätestatut. 2 Kui toetus on riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldise grupierandi määrus), artikli 26, 27 või 56 tähenduses vastavalt teadusuuringute taristu, innovatsiooniklastri või kohaliku taristu investeeringuteks mõeldud tegevuste elluviimiseks, kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. 3 Kui toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), tähenduses, kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 4 Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi ühele ettevõtjale toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot. 5 Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. 6 Riigiabi andmisel võetakse arvesse põllumajandusliku grupierandi määruse artiklis 8 ja üldise grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud abi kumuleerimise reegleid ning vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimise reegleid. 7 Riigiabi andmisel ei tohi taotlejal olla täitmata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud korraldus ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta. 2 Kohaliku ettevõtlustaristu toetus 3 Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse andmise eesmärk Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse andmise eesmärk on maapiirkonnas ettevõtluskeskkonna arendamine, suurendades selle kaudu ettevõtjate konkurentsivõimet. Sellel eesmärgil toetatakse ettevõtja majandustegevuseks vajaliku side-, interneti-, elektri-, gaasi-, soojusenergia-, vee- või kanalisatsioonitaristu (edaspidi koos kohalik ettevõtlustaristu) loomist. 4 Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse vorm, suurus ja määr 1 Kohaliku ettevõtlustaristu toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamise teel. 2 Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta ühes taotlusvoorus on 800 000 eurot ja toetuse minimaalne suurus ühe taotluse kohta on 40 000 eurot. 3 Projekti abikõlblikud kulud võivad olla kuni 2 000 000 eurot. 4 Kohaliku ettevõtlustaristu toetust antakse vähemalt 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. 5 Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse maksimaalne määr on 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. 6 Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda kohaliku ettevõtlustaristu toetust rohkem kui lõikes 2 sätestatud maksimaalse suuruse ulatuses. 5 Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse raames toetatavad tegevused 1 Kohaliku ettevõtlustaristu toetust antakse §-s 3 sätestatud eesmärgi saavutamiseks maalises või väikelinnalises asustuspiirkonnas (edaspidi koos maapiirkond) väljaspool Tallinnaga piirnevat Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi valda järgmiste tegevuste elluviimiseks: 1 kohaliku ettevõtlustaristu ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras või kohaliku ettevõtlustaristu renoveerimine; 2 kohaliku ettevõtlustaristuga seotud võrguga liitumine; 3 kohaliku ettevõtlustaristu juurde kuuluva materiaalse või immateriaalse vara ostmine. 2 Kohaliku ettevõtlustaristu ehitamiseks või renoveerimiseks või materiaalse vara ostmiseks antakse kohaliku ettevõtlustaristu toetust, kui on täidetud järgmised nõuded: 1 kohaliku ettevõtlustaristu, välja arvatud internetitaristu ehitamise või renoveerimise korral või sellise materiaalse vara ostmise korral, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, on see ehitis ja sellealune maa taotleja valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt kolmeks aastaks arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa maksmisest; 2 kui materiaalne vara paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis, on taotlejal kaasomaniku kirjalik nõusolek toetatava tegevuse elluviimiseks. 3 Kui kohaliku ettevõtlustaristu toetust taotletakse üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel kohaliku taristu investeeringuks mõeldud tegevuse elluviimiseks, on see kohalik taristu taotleja valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt ajavahemikul, mis ei ole lühem kui kohaliku taristu täielik amortisatsioon. 4 Kohaliku ettevõtlustaristu toetust ei anta vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel ega tegevuste kohta, mis on seotud justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” kohaselt järgmiste tegevusaladega: 1 hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK-i jagu S, alajagu 92); 2 finants- ja kindlustustegevus (EMTAK-i jagu L); 3 kinnisvaraalane tegevus (EMTAK-i jagu M); 4 põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK-i jagu A). 5 Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotleja ei või oma kavandatava tegevusega (edaspidi ka projekt) alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud, ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui PRIA-le kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotluse esitamise päevale järgneval päeval. 6 Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse raames toetatava tegevuse abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 1 Abikõlblikud on kohaliku ettevõtlustaristu toetuse raames toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud, mis on tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 73 ning mis on vajalikud kohaliku ettevõtlustaristu toetuse eesmärgi saavutamiseks. Seejuures on abikõlblikud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil elluviidava tegevuse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205), sätestatud nõuete kohaseks tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse kulud. 2 Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu; 2 käibemaks; 3 töötasu; 4 uuringu tegemise kulu; 5 maa ja olemasoleva ehitise ostmise kulu; 6 kasutatud masina, seadme või muu sisseseade ostmise kulu; 7 veo- või sõidukulu, mis ei ole seotud § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud ostetava materiaalse vara kohaletoimetamise, paigaldamise või seadistamisega; 8 sõidu- või veovahendi, sealhulgas mootor-, vee-, õhu- või maastikusõiduki, liikurmasina, traktori, jalgratta, pisimopeedi, kerg-, tasakaalu- või robotliikuri, niiduki, rööbassõiduki, haagise või auto alusel valmistatud eritöömasina ostmise kulu olenemata selle sõidu- või veovahendi tehniliste andmete kohasest liikumiskiirusest; 9 päikese-, tuule- ja akupargi rajamise ning elektrienergia tootmisseadme, sealhulgas elektrienergiat salvestava seadme ostmise ja paigaldamise kulu; 10 põllumajandusliku grupierandi määruse artikli 55 tähenduses maapiirkonnas põhiteenuste ja taristu investeeringuteks mõeldud tegevuste elluviimise korral taastuvenergia, energiasäästu ja lairibataristu investeeringute kulud sama artikli lõike 3 punkti a alusel; 11 enne PRIA-le kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotluse esitamist tekkinud kulu; 12 kohaliku ettevõtlustaristu toetuse raames toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu. 7 Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse raames toetatava tegevuse kulude mõistlikkuse tõendamine 1 Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem, koostab kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotleja projekti maksumuse prognoosi ja korraldab enne projekti elluviimisega alustamist ostumenetluse §-s 26 sätestatud viisil. Prognoosis esitatakse andmed projekti kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad. 2 Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 100 000 euro, selgitab kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotleja kulude mõistlikkuse välja selles paragrahvis sätestatud viisil. 3 Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 100 000 euro, kuid 30 000 eurot või rohkem, küsib kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotleja üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. 4 Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse juhul, kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole objektiivselt võimalik. 5 Hinnapakkumus peab sisaldama kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile. Hinnapakkumuseks loetakse ka muu dokument, millest peavad selguma nimetatud andmed, välja arvatud taotleja nimi, hinnapakkuja registrikood ja töö, teenuse või vara käibemaksuta maksumus. 6 Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 5 nimetatud andmetele järgmisi andmeid: 1 ehitise nimetus; 2 ehitise ehitisregistri kood; 3 selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 4 ehitise üldkulu ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindi kulu, fassaadielemendi kulu, katusekulu, ruumitarindi kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu; 5 hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number. 7 PRIA koostab ehitustööde hinnapakkumuse vormi ja avaldab selle oma veebilehel. 8 Hinnapakkumuse küsimisel hoidub kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotleja huvide konfliktist. Huvide konfliktina käsitatakse olukorda, kus taotlejal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. 9 Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotleja ei või lõikes 3 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks projekti raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada projekti raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. 10 Lõigetes 1–9 sätestatut ei kohaldata, kui kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, kes peab hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust. Kui taotleja korraldab riigihanke pärast kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotluse esitamist, teeb ta enne taotluse esitamist turu-uuringu riigihangete seaduse kohaselt. 8 Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotleja ja nõuded taotlejale 1 Kohaliku ettevõtlustaristu toetust antakse äriseadustiku tähenduses äriühingule (selles peatükis edaspidi ka taotleja), kelle müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud mõlemal kahel majandusaastal vähemalt 40 000 eurot. 2 Lisaks lõikes 1 nimetatud nõudele vastab taotleja järgmistele nõuetele: 1 tema riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaksmääratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas; 2 tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3 tal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 49¹, 209, 209¹, 210, 296, 298, 298¹, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest; 4 ta ei saa sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi; 5 ta on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas; 6 ta ei ole raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses. 9 Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotluse esitamine 1 Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le taotluse. 2 Kõik määruse alusel esitatavad toetuse taotlused ja muud dokumendid esitatakse üksnes elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. 3 PRIA teatab taotluste esitamise tähtaja väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. 10 Nõuded kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotlusele 1 Taotleja esitab taotluses järgmised andmed: 1 taotleja ärinimi ja äriregistri kood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed; 2 projekti nimetus ja kirjeldus; 3 projekti eesmärgi ja oodatava tulemuse kirjeldus; 4 kirjeldus selle kohta, kas ja kuidas aitab projekt kaasa sellele, et kohalikku ettevõtlustaristut kasutavad ettevõtjad võtavad kasutusele uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse; 5 kirjeldus selle kohta, kas ja kuidas aitab projekt kaasa sellele, et kohalikku ettevõtlustaristut kasutavad ettevõtjad parandavad ressursitõhusust, nagu energia kokkuhoidu, materjali kulu või jäätmete koguse vähendamist või materjali taaskasutamise suurendamist; 6 projekti elluviimise asukoht maapiirkonnas; 7 projekti raames taotletava kohaliku ettevõtlustaristu toetuse suurus ja projekti kogumaksumus; 8 teave selle kohta, kas taotleja on autonoomne, partner- või seotud ettevõtja, ning teave kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta; 9 teave selle kohta, kas ja kuidas kavatsetakse rahastada omafinantseeringu osa projektist; 10 riigiabi puhul teave selle kohta, kas kohaliku ettevõtlustaristu toetust taotletakse üldise grupierandi määruse artikli 26, 27 või 56 alusel vastavalt teadusuuringute taristu, innovatsiooniklastri või kohaliku taristu investeeringuks mõeldud tegevuse elluviimiseks; 11 riigihanke nimetus ja viitenumber, kui toetatava tegevuse elluviimiseks korraldatakse riigihange; 12 projekti elluviimise eeldatav lõpptähtpäev ja kavandatavate tegevuste loetelu; 13 projektiga seotud kohalikku ettevõtlustaristut kasutavate peamiste ettevõtjate tegevusalad ja nendele vastavad EMTAK-i koodid. 2 Koos taotlusega esitab taotleja järgmised andmed ja dokumendid: 1 kulude mõistlikkust tõendavad §-s 7 nimetatud dokumendid, sealhulgas hinnapakkumused ja ehitise ehitamise korral ehitustööde maksumuse aluseks olevad hinnapakkumused ning kui projekti raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara käibemaksuta maksumus on alla 30 000 euro, siis sellise kulu kirjeldus; 2 taotleja viimase majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui need ei ole äriregistrist kättesaadavad; 3 äriplaani lühikirjeldus selle kohta, kuidas suureneb projektiga seotud kohalikku ettevõtlustaristut kasutava taotleja konkurentsivõime taotluse esitamisele järgneva kolme majandusaasta jooksul, ja PRIA vormi kohane finantsprognoos kolmeks aastaks alates taotluse esitamise aastast; 4 ehitise ehitamise korral selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 5 ehitise ehitamise korral ehitusprojekt, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt; 6 ostetava materiaalse vara paigaldamise korral ehitisse, mis on taotleja valduses võlaõiguslikul alusel, seda tõendav kirjalik võlaõiguslik leping; 7 ehitise ehitamise või renoveerimise korral, kui ehitis või sellealune maa on taotleja valduses võlaõiguslikul alusel, seda tõendav kirjalik võlaõiguslik leping; 8 kaasomaniku kirjalik nõusolek, kui ostetav materiaalne vara paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis; 9 üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel kohaliku taristu investeeringuks mõeldud tegevuse elluviimise korral PRIA vormi kohane investeeringu diskonteeritud puhastulu prognoos. 11 Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimine Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA. 12 Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotluse hindamine 1 PRIA moodustab taotluste hindamiseks ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavuse kohta ettepaneku saamiseks hindamiskomisjoni. 2 Hindamiskomisjon hindab kohaliku ettevõtlustaristu toetuse raames toetatava tegevuse elluviimiseks esitatud taotlusi lõigetes 5–8 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. 3 Hindamiskomisjon annab iga hindamiskriteeriumi eest hinde vahemikus 0,00–4,00, kus kõrgeim hinne on neli ja madalaim null. Hindamiskriteeriumite hinded antakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 4 Taotluste paremusjärjestuses loetakse paremaks suurema koondhinde saanud taotlused. Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles taotletava toetuse summa on väiksem. Võrdse toetuse summaga taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles esitatud projekti omafinantseering on suurem. 5 Esimene hindamiskriteerium on projekti mõju kohaliku ettevõtlustaristu toetuse eesmärkide saavutamisele, mis moodustab 30 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal: 1 projektiga seotud kohalikku ettevõtlustaristut kasutava taotleja konkurentsivõime suurendamine, mille puhul hinnatakse tema müügitulu suuruse ja puhasrentaabluse muutuseid, võttes aluseks tema majandusaasta aruanded ja finantsprognoosi – 60 protsenti esimese hindamiskriteeriumi hindest; 2 kohaliku ettevõtlustaristu kasutamise võimaldamine rohkematele ettevõtjatele, mille puhul hinnatakse projekti tulemusel loodava kohaliku ettevõtlustaristu ettevõtjatest kasutajate arvu ja seda, kuivõrd on projekt suunatud eelkõige just kohalikku ettevõtlustaristut kasutavate ettevõtjatega seotud kitsaskohtade lahendamisele – 40 protsenti esimese hindamiskriteeriumi hindest. 6 Teine hindamiskriteerium on projekti põhjendatus ja realistlikkus, mis moodustab 30 protsenti taotluse koondhindest ning mille puhul hinnatakse, kuivõrd aitavad kavandatavad tegevused kaasa kohaliku ettevõtlustaristuga seotud kitsaskoha lahendamisele, kuivõrd asjakohaselt on tegevused kavandatud ja kuivõrd realistlik on projekti tähtajaks elluviimine. 7 Kolmas hindamiskriteerium on taotleja suutlikkus projekt tulemuslikult ellu viia, mis moodustab 20 protsenti taotluse koondhindest ning mille puhul hinnatakse taotleja majandusaasta aruannete ja finantsprognoosi põhjal tema võimekust katta projekti elluviimisega seotud kulud. 8 Neljas hindamiskriteerium on projekti seos regionaalselt tasakaalustatud arenguga ja uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisega või ressursitõhususe parandamisega, mis moodustab 20 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal: 1 projekti mõju tasakaalustatud regionaalsele arengule, mille puhul hinnatakse projekti elluviimise asukoha kaugust suurematest keskustest, seejuures kas projekt viiakse ellu linnalise asustusüksusega vahetult piirnevas asustusüksuses või kaugemal – 25 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest; 2 projekti seos regionaalse arengu seisukohast olulise piirkonnaga, mille puhul hinnatakse, kas projekt viiakse ellu „Regionaalse arengu tegevuskavas aastateks 2023–2026” nimetatud vähemalt ühes regionaalse arengu väljakutsega seotud piirkonnas, milleks on Ida-Virumaa või Kagu-Eesti – 25 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest; 3 projekti seos uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisega, mille puhul hinnatakse, kuivõrd aitab projekt kaasa uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisele projektiga seotud kohalikku ettevõtlustaristut kasutava ettevõtja poolt – 40 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest; 4 projekti seos ressursitõhususe parandamisega, mille puhul hinnatakse, kuivõrd aitab projekt kaasa energia kokkuhoiule, materjali kulu või jäätmete koguse vähendamisele või materjali taaskasutamise suurendamisele projektiga seotud kohalikku ettevõtlustaristut kasutavate ettevõtjate poolt – 10 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest. 9 Taotluse koondhinne on lõigetes 5–8 sätestatud nelja hindamiskriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Kaalutud keskmise hinde saamiseks korrutatakse iga hindamiskriteeriumi hinne vastava hindamiskriteeriumi osakaaluga ja saadud korrutised liidetakse. Taotluse koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma ilma ümardamata. 10 Lõigetes 5–8 sätestatud hindamiskriteeriumite miinimumnõuded on järgmised: 1 taotluse koondhinne on vähemalt 1,50 ja 2 taotlus on saanud lõigetes 5–7 sätestatud iga hindamiskriteeriumi eest hindeks vähemalt 1,50. 13 Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine 1 PRIA rahuldab kohaliku ettevõtlustaristu toetuse raames toetatavate tegevuste elluviimiseks ettenähtud vahendite piires hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestusse seatud parimad taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel. 2 Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui on täidetud § 12 lõikes 10 sätestatud nõuded. 3 Kui taotlejal ei ole ehitusseadustiku kohaselt nõutavat ehitusluba või ehitusteatist, rahuldab PRIA tema taotluse tingimusel, et taotleja esitab ehitusloa või ehitusteatise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, milles on arvestatud nimetatud dokumentide saamisele kuluvat aega. 4 Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 5 sätestatud tingimustel mitteabikõlblike kulude võrra. 5 Kui nõuetekohase taotluse rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, võib PRIA toetuse summat vähendada ulatuses, mis on vajalik selle taotluse rahuldamiseks, taotleja nõusolekul ning tingimusel, et taotluses kavandatud projekt viiakse ellu ja toetuse andmise eesmärgid saavutatakse. Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamisega, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 6 Kui taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel. 7 PRIA teeb taotluse osalise, täieliku või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 70 tööpäeva jooksul arvates taotluste esitamise tähtpäevast. 3 Ettevõtlushuubi toetus 14 Ettevõtlushuubi toetuse andmise eesmärk 1 Ettevõtlushuubi toetuse andmise eesmärk on maapiirkonnas ettevõtluskeskkonna arendamine, suurendades selle kaudu ettevõtjate konkurentsivõimet. Sellel eesmärgil toetatakse ettevõtlusinkubaatori, koostöötamis-, tootearendus- või innovatsioonikeskuse või muu ettevõtluskeskuse (edaspidi koos ettevõtlushuub) võimekuse suurendamist või uue jätkusuutliku ettevõtlushuubi loomist. 2 Ettevõtlushuub selle määruse tähenduses on maapiirkonnas ettevõtjate arengut stimuleeriva ökosüsteemiga ettevõtlustaristu, mis pakub ettevõtjatele äritegevuseks tänapäevase keskkonnaga töötegemise kohti, kvaliteetset internetiühendust, ettevõtlushuubi personali poolt kliendituge ning juurdepääsu ühiskasutuses olevatele infotehnoloogilistele seadmetele ja ruumidele ning ettevõtluse arendamiseks vajalikele teenustele. 3 Ettevõtlushuubi toetuse andmise tulemusena luuakse maapiirkonda uus jätkusuutlik ettevõtlushuub või paraneb oluliselt olemasoleva ettevõtlushuubi võimekus. 15 Ettevõtlushuubi toetuse vorm, suurus ja määr 1 Ettevõtlushuubi toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamise teel. 2 Ettevõtlushuubi toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 800 000 eurot kogu strateegiakava perioodi jooksul. Ettevõtlushuubi toetuse minimaalne suurus ühe taotluse kohta on 80 000 eurot. 3 Projekti abikõlblikud kulud võivad olla kuni 2 000 000 eurot. 4 Ettevõtlushuubi toetust antakse vähemalt 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. 5 Ettevõtlushuubi toetuse maksimaalne määr on: 1 vähese tähtsusega abi määruse alusel, üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel kohaliku taristu investeeringuks ja põllumajandusliku grupierandi määruse artikli 55 alusel maapiirkonnas põhiteenuste ja taristu investeeringuks antava abi puhul kuni 65 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest; 2 üldise grupierandi määruse artiklite 26 ja 27 alusel teadusuuringute taristu investeeringuks ja innovatsiooniklastri investeeringuks antava abi puhul kuni 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. 6 Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda ettevõtlushuubi toetust rohkem kui lõikes 2 sätestatud maksimaalse suuruse ulatuses. 16 Ettevõtlushuubi toetuse raames toetatavad tegevused 1 Ettevõtlushuubi toetust antakse §-s 14 sätestatud eesmärgi saavutamiseks maapiirkonnas väljaspool Tallinnaga piirnevat Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi valda järgmiste tegevuste elluviimiseks: 1 ettevõtlushuubi toimimiseks vajaliku ehitise ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras või ettevõtlushuubi toimimiseks vajaliku ehitise renoveerimine; 2 ettevõtlushuubi juurde kuuluva materiaalse või immateriaalse vara ostmine. 2 Ehitise ehitamiseks või renoveerimiseks või materiaalse vara ostmiseks antakse toetust, kui on täidetud järgmised nõuded: 1 ehitise ehitamise, välja arvatud uue hoone püstitamise, või renoveerimise korral või sellise materiaalse vara ostmise korral, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, on see ehitis ja sellealune maa ettevõtlushuubi toetuse taotleja valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest ning riigiasutusest taotleja puhul on see ehitis ja sellealune maa riigiasutusest taotleja valdusesse antud riigimaal või maal, millele on seatud riigi kasuks hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest; 2 uue hoone püstitamise korral on see hoone ja sellealune maa ettevõtlushuubi toetuse taotleja omandis või on hoonealusele maale taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest; 3 kui materiaalne vara paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis, on ettevõtlushuubi toetuse taotlejal kaasomaniku kirjalik nõusolek toetatava tegevuse elluviimiseks. 3 Kui ettevõtlushuubi toetust taotletakse üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel kohaliku taristu investeeringuks mõeldud tegevuse elluviimiseks, on see kohalik taristu taotleja valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt ajavahemikul, mis ei ole lühem kui kohaliku taristu täielik amortisatsioon. 4 Ettevõtlushuubi toetust ei anta vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel ning sama määruse või üldise grupierandi määruse alusel põllumajandustoodete ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmiseks ega tegevuste kohta, mis on seotud justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” kohaselt järgmiste tegevusaladega: 1 hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK-i jagu S, alajagu 92); 2 finants- ja kindlustustegevus (EMTAK-i jagu L); 3 kinnisvaraalane tegevus (EMTAK-i jagu M), välja arvatud enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus (EMTAK-i jagu M, alajagu 68201). 5 Ettevõtlushuubi toetust ei anta riigiasutusele ega üldise grupierandi määruse artikli 1 punkti 24 tähenduses suurettevõtjale maapiirkonnas põhiteenuste ja taristu investeeringuteks mõeldud tegevuste elluviimiseks põllumajandusliku grupierandi määruse artikli 55 alusel. 6 Ettevõtlushuubi toetuse taotleja ei või oma kavandatava tegevusega (edaspidi ka projekt) alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud, ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui PRIA-le ettevõtlushuubi toetuse taotluse esitamise päevale järgneval päeval. 17 Ettevõtlushuubi toetuse raames toetatava tegevuse abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 1 Abikõlblikud on projekti elluviimiseks vajalikud kulud, mis on tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 73 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. Seejuures on abikõlblikud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil elluviidava tegevuse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete kohaseks tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse kulud. 2 Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu; 2 käibemaks; 3 töötasu; 4 uuringu tegemise kulu; 5 maa ja olemasoleva ehitise ostmise kulu; 6 kasutatud masina, seadme või muu sisseseade ostmise kulu; 7 veo- või sõidukulu, mis ei ole seotud § 16 lõike 1 punktis 2 nimetatud ostetava materiaalse vara kohaletoimetamise, paigaldamise või seadistamisega; 8 sõidu- või veovahendi, sealhulgas mootor-, vee-, õhu- või maastikusõiduki, liikurmasina, traktori, jalgratta, pisimopeedi, kerg-, tasakaalu- või robotliikuri, niiduki, rööbassõiduki, haagise või auto alusel valmistatud eritöömasina ostmise kulu olenemata selle sõidu- või veovahendi tehniliste andmete kohasest liikumiskiirusest; 9 enne PRIA-le ettevõtlushuubi toetuse taotluse esitamist tekkinud kulu; 10 projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu. 18 Ettevõtlushuubi toetuse raames toetatava tegevuse kulude mõistlikkuse tõendamine 1 Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem, koostab ettevõtlushuubi toetuse taotleja projekti maksumuse prognoosi ja korraldab enne projekti elluviimisega alustamist ostumenetluse §-s 26 sätestatud viisil. Prognoosis esitatakse andmed projekti kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad. 2 Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 100 000 euro, selgitab ettevõtlushuubi toetuse taotleja kulude mõistlikkuse välja selles paragrahvis sätestatud viisil. 3 Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 100 000 euro, kuid 30 000 eurot või rohkem, küsib ettevõtlushuubi toetuse taotleja üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. 4 Ettevõtlushuubi toetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse juhul, kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole objektiivselt võimalik. 5 Hinnapakkumus peab sisaldama ettevõtlushuubi toetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile. Hinnapakkumuseks loetakse ka muu dokument, millest peavad selguma nimetatud andmed, välja arvatud taotleja nimi, hinnapakkuja registrikood ja töö, teenuse või vara käibemaksuta maksumus. 6 Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 5 nimetatud andmetele järgmisi andmeid: 1 ehitise nimetus; 2 ehitise ehitisregistri kood; 3 selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 4 ehitise üldkulu ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindi kulu, fassaadielemendi kulu, katusekulu, ruumitarindi kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu; 5 hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number. 7 PRIA koostab ehitustööde hinnapakkumuse vormi ja avaldab selle oma veebilehel. 8 Hinnapakkumuse küsimisel hoidub ettevõtlushuubi toetuse taotleja huvide konfliktist. Huvide konfliktina käsitatakse olukorda, kus taotlejal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. 9 Ettevõtlushuubi toetuse taotleja ei või lõikes 3 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks projekti raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada projekti raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. 10 Lõigetes 1–9 sätestatut ei kohaldata, kui ettevõtlushuubi toetuse taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, kes peab hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust. Kui taotleja korraldab riigihanke pärast ettevõtlushuubi toetuse taotluse esitamist, teeb ta enne taotluse esitamist turu-uuringu riigihangete seaduse kohaselt. 19 Ettevõtlushuubi toetuse taotleja ja nõuded taotlejale 1 Ettevõtlushuubi toetust antakse järgmistele isikutele (selles peatükis edaspidi koos ka taotleja): 1 äriühing, sihtasutus ja mittetulundusühing; 2 valitsusasutuse hallatav riigiasutus (edaspidi riigiasutus). 2 Taotleja vastab järgmistele nõuetele: 1 tema riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaksmääratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas; 2 tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3 tal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 49¹, 209, 209¹, 210, 296, 298, 298¹, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest; 4 ta ei saa sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi; 5 ta on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas; 6 ta ei ole raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses. 20 Ettevõtlushuubi toetuse taotluse esitamine 1 Ettevõtlushuubi toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le taotluse, arvestades § 9 lõikes 2 sätestatut. 2 PRIA teatab taotluste esitamise tähtaja väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. 21 Nõuded ettevõtlushuubi toetuse taotlusele 1 Taotleja esitab taotluses järgmised andmed: 1 taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed; 2 projekti nimetus ja kirjeldus; 3 projekti eesmärgi ja oodatava tulemuse kirjeldus; 4 teave ettevõtlushuubi personali kohta, sealhulgas personali erialaste teadmiste ja töökogemuste kirjeldus ning pärast projekti lõppu töölepingu alusel töötavate töötajate ametinimetused, tööülesannete kirjeldused ja kavandatavad brutotöötasud; 5 projekti elluviimise eeldatav lõpptähtpäev ja kavandatavate tegevuste loetelu koos nende elluviimise tähtaegadega; 6 projekti elluviimise asukoht maapiirkonnas; 7 projekti raames taotletava ettevõtlushuubi toetuse suurus ja projekti kogumaksumus; 8 teave selle kohta, kas taotleja on autonoomne, partner- või seotud ettevõtja, ning teave kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta; 9 teave selle kohta, kas ja kuidas kavatsetakse rahastada omafinantseeringu osa projektist; 10 selgitus, kuidas on kavandatud tagada projekti oodatava tulemuse jätkusuutlikkus; 11 riigihanke nimetus ja viitenumber, kui projekti elluviimiseks korraldatakse riigihange. 2 Koos taotlusega esitab taotleja järgmised andmed ja dokumendid: 1 kulude mõistlikkust tõendavad §-s 18 nimetatud dokumendid, sealhulgas hinnapakkumused ja ehitise ehitamise korral ehitustööde maksumuse aluseks olevad hinnapakkumused ning kui projekti raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara käibemaksuta maksumus on alla 30 000 euro, siis sellise kulu kirjeldus; 2 taotleja viimase majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui need ei ole äriregistrist kättesaadavad, ning taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele vahetult eelnenud kvartali lõpu seisuga; 3 PRIA vormi kohane finantsprognoos viieks aastaks alates taotluse esitamise aastast; 4 enne taotluse esitamist ettevõtlushuubis olemasolevate töötegemise kohtade arv ja projekti tulemusel loodavate uute töötegemise kohtade arv; 5 äriplaani lühikirjeldus koos selgitusega ettevõtlushuubi kontseptsiooni, valdkondliku fookuse ja selle kohta, kuidas on projekt seotud infotehnoloogia või uuendusliku tehnoloogia rakendamise edendamisega ettevõtluses; 6 ehitise ehitamise korral selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 7 ehitise ehitamise korral vähemalt eelprojekti staadiumis ehitusprojekt, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt; 8 ostetava materiaalse vara paigaldamise korral ehitisse, mis on taotleja valduses võlaõiguslikul alusel, seda tõendav kirjalik võlaõiguslik leping; 9 ehitise ehitamise või renoveerimise korral, kui ehitis või sellealune maa on taotleja valduses võlaõiguslikul alusel, seda tõendav kirjalik võlaõiguslik leping; 10 kaasomaniku kirjalik nõusolek, kui ostetav materiaalne vara paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis; 11 üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel kohaliku taristu investeeringuks mõeldud tegevuse elluviimise korral PRIA vormi kohane investeeringu diskonteeritud puhastulu prognoos. 22 Ettevõtlushuubi toetuse taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimine Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA. 23 Ettevõtlushuubi toetuse taotluse hindamine 1 PRIA moodustab taotluste hindamiseks ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavuse kohta ettepaneku saamiseks hindamiskomisjoni. 2 Hindamiskomisjon hindab äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute esitatud taotlusi lõigetes 6–9 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel ning riigiasutuste esitatud taotlusi lõigetes 10–13 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. 3 Hindamiskomisjon annab iga hindamiskriteeriumi eest hinde vahemikus 0,00–4,00, kus kõrgeim hinne on neli ja madalaim null. Hindamiskriteeriumite hinded antakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 4 PRIA moodustab hindamistulemuste põhjal taotluste kohta kaks eraldi paremusjärjestust järgmiselt: 1 äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute esitatud taotlused; 2 riigiasutuste esitatud taotlused. 5 Taotluste paremusjärjestuses loetakse paremaks suurema koondhinde saanud taotlused. Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles taotletava toetuse summa on väiksem. Võrdse toetuse summaga taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles esitatud projekti omafinantseering on suurem. 6 Äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute esitatud taotluste esimene hindamiskriteerium on projekti mõju ettevõtlushuubi toetuse eesmärkide saavutamisele, mis moodustab 35 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal: 1 projekti mõju uue loodava ettevõtlushuubi jätkusuutlikkusele või olemasoleva ettevõtlushuubi võimekuse suurendamisele, mille puhul hinnatakse, kui suur on ettevõtlushuubis töötegemise kohtade arv ning kuivõrd kvaliteetne on ettevõtlushuubi juhtimine, ettevõtluse arendamiseks vajalike teenuste osutamine ja ettevõtlushuubi personali suutlikkus hallata klientide kogukonda – 40 protsenti esimese hindamiskriteeriumi hindest; 2 ettevõtlushuubi vastavus tänapäevasele töökeskkonnale seatud ootustele, mille puhul hinnatakse, kuivõrd on ettevõtlushuubis juurdepääs kiirele internetile, ühiskasutuses olevatele infotehnoloogilistele seadmetele, nagu riist- ja tarkvara, ning ruumidele, kliendituge osutavale ja klientide kogukonda haldavale personalile ning ettevõtluse arendamiseks vajalikele asjakohastele teenustele – 40 protsenti esimese hindamiskriteeriumi hindest; 3 ettevõtlushuubi valdkondliku fookuse olemasolu, mille puhul hinnatakse, milline on taotleja kontseptsioon ettevõtlushuubi kohta ning kui selge ja asjakohane on valitud valdkondlik fookus, seejuures kuivõrd on see suunatud ettevõtjate arenguks vajalike eelduste loomisele – 20 protsenti esimese hindamiskriteeriumi hindest. 7 Äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute esitatud taotluste teine hindamiskriteerium on projekti põhjendatus ja realistlikkus, mis moodustab 30 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal: 1 ettevõtlushuubi jätkusuutlikkus ning taotleja äriplaani ja finantsprognoosi realistlikkus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd on finantsprognoosis toodud kulud ja tulud põhjendatud ja realistlikud ning kuivõrd tõenäoline on ettevõtlushuubi arenguga seotud plaanide realiseerumine – 50 protsenti teise hindamiskriteeriumi hindest; 2 kavandatavate tegevuste asjakohasus ja teostatavus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd põhjendatud on kavandatavad tegevused ja nende kulude suurus projekti eesmärkide saavutamise seisukohast, kuivõrd asjakohaselt on projektiga seotud tegevused kavandatud ja kuivõrd realistlik on projekti tähtajaks elluviimine – 25 protsenti teise hindamiskriteeriumi hindest; 3 projekti majanduslik põhjendatus, mille puhul hinnatakse, kui suureks kujuneb taotletava ettevõtlushuubi toetuse suurus projekti raames loodava ühe töötegemise koha kohta – 25 protsenti teise hindamiskriteeriumi hindest. 8 Äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute esitatud taotluste kolmas hindamiskriteerium on taotleja suutlikkus projekt tulemuslikult ellu viia, mis moodustab 25 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal: 1 ettevõtlushuubiga seotud meeskonna võimekus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd motiveeritud ja pühendunud on ettevõtlushuubiga seotud võtmeisikud, kuivõrd on meeskonnal olemas erialased teadmised ja töökogemused projekti tulemuslikuks elluviimiseks, kuivõrd on komplekteeritud ettevõtlushuubiga seotud personal ja määratud projekti eest vastutajad – 50 protsenti kolmanda hindamiskriteeriumi hindest; 2 taotleja vajalike ressursside olemasolu, mille puhul hinnatakse, kuivõrd on taotlejal olemas projekti elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid, taristu ja kvalifitseeritud personal või kuivõrd on taotlejal olemas plaan ja võimekus vajaminevad nimetatud ressursid tekitada – 50 protsenti kolmanda hindamiskriteeriumi hindest. 9 Äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute esitatud taotluste neljas hindamiskriteerium on projekti seos regionaalselt tasakaalustatud arenguga, infotehnoloogia või uuendusliku tehnoloogia rakendamise edendamisega ning koostööga teadus- ja arendusasutustega, mis moodustab 10 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal: 1 projekti mõju tasakaalustatud regionaalsele arengule, mille puhul hinnatakse projekti elluviimise asukoha kaugust suurematest keskustest, seejuures kas projekt viiakse ellu linnalise asustusüksusega vahetult piirnevas asustusüksuses või kaugemal – 20 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest; 2 projekti seos regionaalse arengu seisukohast olulise piirkonnaga, mille puhul hinnatakse, kas projekt viiakse ellu „Regionaalse arengu tegevuskavas aastateks 2023–2026” nimetatud vähemalt ühes regionaalse arengu väljakutsega seotud piirkonnas, milleks on Ida-Virumaa või Kagu-Eesti – 20 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest; 3 projekti seos infotehnoloogia või uuendusliku tehnoloogia rakendamise edendamisega ettevõtluses, mille puhul hinnatakse, kuivõrd selgelt on ettevõtlushuubi puhul seatud fookusesse infotehnoloogia või uuendusliku tehnoloogia kasutamine ning kuivõrd lähtutakse sellest teenuste pakkumisel ja ettevõtlushuubi ökosüsteemi kujundamisel – 40 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest; 4 projekti seos teadus- ja arendusasutustega tehtava koostööga, mille puhul hinnatakse, kuivõrd on taotlejal olemas plaan ja potentsiaal pakkuda ettevõtlushuubi teenuseid kasutavatele ettevõtjatele võimalusi koostööks teadus- ja arendusasutustega, sealhulgas ülikoolidega – 20 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest. 10 Riigiasutuste esitatud taotluste esimene hindamiskriteerium on projekti mõju ettevõtlushuubi toetuse eesmärkide saavutamisele, mis moodustab 40 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal: 1 projekti mõju uue loodava ettevõtlushuubi jätkusuutlikkusele või olemasoleva ettevõtlushuubi võimekuse suurendamisele, mille puhul hinnatakse, kui suur on ettevõtlushuubis töötegemise kohtade arv ning kuivõrd kvaliteetne on ettevõtlushuubi juhtimine, ettevõtluse arendamiseks vajalike teenuste osutamine ja ettevõtlushuubi personali suutlikkus hallata klientide kogukonda – 40 protsenti esimese hindamiskriteeriumi hindest; 2 ettevõtlushuubi vastavus tänapäevasele töökeskkonnale seatud ootustele, mille puhul hinnatakse, kuivõrd on ettevõtlushuubis juurdepääs kiirele internetile, ühiskasutuses olevatele infotehnoloogilistele seadmetele, nagu riist- ja tarkvara, ning ruumidele, kliendituge osutavale ja klientide kogukonda haldavale personalile ning ettevõtluse arendamiseks vajalikele asjakohastele teenustele – 40 protsenti esimese hindamiskriteeriumi hindest; 3 ettevõtlushuubi valdkondliku fookuse olemasolu, mille puhul hinnatakse, milline on taotleja kontseptsioon ettevõtlushuubi kohta ning kui selge ja asjakohane on valitud valdkondlik fookus, seejuures kuivõrd on see suunatud ettevõtjate arenguks vajalike eelduste loomisele – 20 protsenti esimese hindamiskriteeriumi hindest. 11 Riigiasutuste esitatud taotluste teine hindamiskriteerium on projekti põhjendatus ja realistlikkus, mis moodustab 30 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal: 1 ettevõtlushuubi jätkusuutlikkus ning taotleja äriplaani ja finantsprognoosi realistlikkus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd põhjendatud on finantsprognoosis kajastatud kulud ja tulud ning kuivõrd tõenäoline on ettevõtlushuubi arenguga seotud plaanide realiseerumine – 50 protsenti teise hindamiskriteeriumi hindest; 2 kavandatavate tegevuste asjakohasus ja teostatavus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd põhjendatud on kavandatavad tegevused ja nende kulude suurus projekti eesmärkide saavutamise seisukohast, kuivõrd asjakohaselt on projektiga seotud tegevused planeeritud ja kuivõrd realistlik on projekti tähtajaks elluviimine – 25 protsenti teise hindamiskriteeriumi hindest; 3 projekti majanduslik põhjendatus, mille puhul hinnatakse, kui suureks kujuneb taotletava toetuse suurus projekti raames loodava ühe töötegemise koha kohta – 25 protsenti teise hindamiskriteeriumi hindest. 12 Riigiasutuste esitatud taotluste kolmas hindamiskriteerium on taotleja suutlikkus projekt tulemuslikult ellu viia, mis moodustab 20 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal: 1 ettevõtlushuubiga seotud meeskonna võimekus, mille puhul hinnatakse, kuivõrd motiveeritud ja pühendunud on ettevõtlushuubiga seotud võtmeisikud, kuivõrd on meeskonnal olemas erialased teadmised ja töökogemused projekti tulemuslikuks elluviimiseks, kuivõrd on komplekteeritud ettevõtlushuubiga seotud personal ja määratud projekti eest vastutajad – 50 protsenti kolmanda hindamiskriteeriumi hindest; 2 taotleja vajalike ressursside olemasolu, mille puhul hinnatakse, kuivõrd on taotlejal olemas projekti elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid, taristu ja kvalifitseeritud personal või kuivõrd on taotlejal olemas plaan ja võimekus vajaminevad nimetatud ressursid tekitada – 50 protsenti kolmanda hindamiskriteeriumi hindest. 13 Riigiasutuste esitatud taotluste neljas hindamiskriteerium on projekti seos regionaalselt tasakaalustatud arenguga, infotehnoloogia või uuendusliku tehnoloogia rakendamise edendamisega ning koostööga teadus- ja arendusasutustega, mis moodustab 10 protsenti taotluse koondhindest ning kujuneb järgmiste alamkriteeriumite kaalutud keskmise hinde põhjal: 1 projekti mõju tasakaalustatud regionaalsele arengule, mille puhul hinnatakse projekti elluviimise asukoha kaugust suurematest keskustest, seejuures kas projekt viiakse ellu linnalise asustusüksusega vahetult piirnevas asustusüksuses või kaugemal – 20 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest; 2 projekti seos regionaalse arengu seisukohast olulise piirkonnaga, mille puhul hinnatakse, kas projekt viiakse ellu „Regionaalse arengu tegevuskavas aastateks 2023–2026” nimetatud vähemalt ühes regionaalse arengu väljakutsega seotud piirkonnas, milleks on Ida-Virumaa või Kagu-Eesti – 20 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest; 3 projekti seos infotehnoloogia või uuendusliku tehnoloogia rakendamise edendamisega ettevõtluses, mille puhul hinnatakse, kuivõrd selgelt on ettevõtlushuubi puhul seatud fookusesse infotehnoloogia või uuendusliku tehnoloogia kasutamine ning kuivõrd lähtutakse sellest teenuste pakkumisel ja ettevõtlushuubi ökosüsteemi kujundamisel – 40 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest; 4 projekti seos teadus- ja arendusasutustega tehtava koostööga, mille puhul hinnatakse, kuivõrd on taotlejal olemas plaan ja potentsiaal pakkuda ettevõtlushuubi teenuseid kasutavatele ettevõtjatele võimalusi koostööks teadus- ja arendusasutustega, sealhulgas ülikoolidega – 20 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest. 14 Taotluse koondhinne on nelja hindamiskriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Kaalutud keskmise hinde saamiseks korrutatakse iga hindamiskriteeriumi hinne vastava hindamiskriteeriumi osakaaluga ja saadud korrutised liidetakse. Taotluse koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma ilma ümardamata. 15 Taotluse hindamisel on hindamiskriteeriumite miinimumnõuded järgmised: 1 taotluse koondhinne on vähemalt 1,50 ja 2 äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute esitatud taotlus on saanud lõigetes 6–8 ja riigiasutuste esitatud taotlus on saanud lõigetes 10–12 sätestatud iga hindamiskriteeriumi eest hindeks vähemalt 1,50. 24 Ettevõtlushuubi toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine 1 PRIA rahuldab ettevõtlushuubi toetuse raames toetatavate tegevuste elluviimiseks ettenähtud vahendite piires hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestusse seatud parimad taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel. 2 Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui on täidetud § 23 lõikes 15 sätestatud nõuded. 3 Taotluse rahuldamisel ja rahuldamata jätmisel kohaldatakse § 13 lõigetes 3–7 sätestatut. 4 Toetuse saaja kohustused ja toetuse maksmine 25 Projekti elluviimise ja kestuse nõuded 1 Toetuse saaja viib projekti ellu, sealhulgas täidab projekti eesmärgi ja saavutab tulemuse ning esitab kõik projekti elluviimist tõendavad dokumendid, ning võtab toetuse abil ostetud, ehitatud või renoveeritud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029. 2 Toetuse saaja tagab projekti kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab toetuse abil ostetud, ehitatud või renoveeritud vara sihtotstarbeliselt, järgmise perioodi jooksul (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood): 1 kohaliku ettevõtlustaristu toetuse saamise korral vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest; 2 ettevõtlushuubi toetuse saamise korral vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest. 26 Ostumenetlus riigihangete registris 1 Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem, peab toetuse saaja enne projekti elluviimisega alustamist korraldama tellitava töö või teenuse või ostetava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks riigihangete registris ostumenetluse. 2 Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele: 1 ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtuvad tehtava töö, osutatava teenuse või ostetava vara kirjeldus ja tehnilised andmed ning majanduslikult soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste valikukriteeriumid ja hinnapakkumuste esitamise tähtpäev; 2 hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 tööpäeva; 3 teade ostumenetluse kohta on avalik; 4 ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja hinnapakkuja vahel, sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning hinnapakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris; 5 hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 6 punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ilma hinnapakkumuste esitamiseks täiendavat tähtaega andmata, mis ei või olla lühem kui vähemalt pool esialgsest hinnapakkumuste esitamise tähtajast, ja parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda; RT I 2026-07-21 17 121072026017 2026-07-24 7 PRIA esindajale antakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus” § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll. 3 Hinnapakkumus peab sisaldama toetuse saaja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile. 4 Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 3 nimetatud andmetele järgmisi andmeid: 1 ehitise nimetus; 2 ehitise ehitisregistri kood; 3 selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 4 ehitise üldkulu ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindi kulu, fassaadielemendi kulu, katusekulu, ruumitarindi kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu; 5 hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number. 5 PRIA koostab ehitustööde hinnapakkumuse vormi ja avaldab selle oma veebilehel. 6 Toetuse saaja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. 7 Toetuse saaja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks projekti raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse saaja võib jaotada projekti raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. 27 Toetuse saaja kohustused 1 Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi: 1 võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 2 esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 3 eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 4 teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule, või projekti raames ostetud, ehitatud või renoveeritud vara sihipärast kasutamist takistavast asjaolust; 5 tagab PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu hankele või ostumenetlusele; 6 näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete kohaselt. 2 Ettevõtlushuubi toetuse saaja esitab seiret või hindamist tegeva isiku või asutuse nõudmisel toetuse kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikud andmed, milleks on kalendriaastas ettevõtlushuubi pakutavaid teenuseid kasutanud ettevõtjate arv peamiste teenuste kaupa. 3 Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse saaja vastab § 8 lõike 2 punktides 1–4 sätestatud nõuetele ning ettevõtlushuubi toetuse saaja vastab § 19 lõike 2 punktides 1–4 sätestatud nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni. 4 Lisaks lõigetes 1–3 sätestatud kohustustele peavad toetuse saajal olema täidetud toetuse abil ostetud, ehitatud või renoveeritud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused, sealhulgas: 1 hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks on ehitise ehitusluba või ehitusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt; 2 hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on ehitise kasutusluba või kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt; 3 hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on olemas tegevusluba või esitatud majandustegevusteade, kui toetust on saadud sellise tegevuse elluviimiseks, mille puhul on asjakohases seaduses sätestatud juhul nõutud, et ettevõtjal on enne sellel tegevusalal majandustegevuse alustamist tegevusluba või esitatud majandustegevusteade. 28 Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele 1 Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse osadena või täielikku elluviimist PRIA-le maksetaotluse, kui olenevalt toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused: 1 töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud; 2 vara on ostetud ja oma valdusesse või omandisse saadud ning 3 töö, teenuse või vara eest on tasutud. 2 Toetuse saaja esitab maksetaotluses vähemalt järgmised andmed: 1 toetuse saaja nimi ja registrikood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse; 2 toetuse summa, mille maksmist taotletakse; 3 teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta; 4 teave elluviidud tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta; 5 teave toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta. 3 Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid: 1 selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis vara; 2 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte; 3 ehitise ehitamise või renoveerimise korral selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö; 4 ehitise ehitamise või renoveerimise korral ehitustegevuse kuluaruanne iga ehitise kohta eraldi. 29 Maksetaotluse kontrollimine PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja §-s 28 nimetatud dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud projekti vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatule, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. 30 Toetuse maksmine 1 Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on projekti elluviimisel järginud kõiki nõudeid. 2 PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates §-s 28 nimetatud nõuetekohaste dokumentide esitamisest. 3 Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub projekti elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3 alusel. 4 PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 4 alusel, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks sama seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused. 5 PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. 31 Dokumentide säilitamine Määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA vähemalt 31. detsembrini 2039. 32 Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.