Vabariigi Valimiskomisjon määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2014-10-15 37 RT I2014-10-21201411211020140012014-10-24+03:002014-12-11+02:00 1 2014-10-17 maarus_1_10.02.2010.xsd 121102014001 6 2014-12-08 Maret Mauer 1026209Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Riigikogu valimistel Määrus kehtestatakse (edaspidi seadus) § 15 lõike 5 punkti 5 alusel. 1 Üldsäte 1 Reguleerimisala Käesolevas määruses on sätestatud hääletamise kord Eestis ning rahvusvahelistes ja välisriigi vetes asuvatel Eesti riigilippu kandvatel laevadel (edaspidi laev), samuti hääletamistulemuste ja valimistulemuste kindlakstegemise kord, välja arvatud elektroonilise hääletamise ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise kord. 2 Hääletamise ettevalmistamine 2 Nõuded hääletamisruumile 1 Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja hääletamiskast. 2 Hääletamissedelite väljaandmise koht tähistatakse nii, et valija näeks, kelle poole tuleb hääletamissedeli saamiseks pöörduda. 3 Hääletamiskabiine peab hääletamisruumis olema piisavalt, et nende kasutamisel ei tekiks järjekorda. 4 Hääletamisruumis, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat eelhääletamist, on eelhääletamise ajal eraldi hääletamiskabiin ja hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks. 5 Hääletamisruumis pannakse välja selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri ja erakondade kandidaatide üleriigilised nimekirjad selliselt, et need on nähtavad kõigile hääletamisruumis viibijatele. 3 Kord hääletamisruumis 1 Jaoskonnakomisjon valmistab hääletamisruumi hääletamiseks ette, tagab käesoleva määruse §-s 2 sätestatud nõuetest kinnipidamise ning peab seal korda. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele. 2 Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, on igasugune valimisagitatsioon keelatud. 4 Nõuded hääletamiskabiinile 1 Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist. 2 Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend, millega kirjutatu on selgelt loetav ning seda ei ole võimalik kustutada. 3 Hääletamiskabiini seinal on selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri. 4 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele ettenähtud hääletamiskabiini selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja välja ei panda. 5 Hääletamiskabiin peab olema piisavalt valgustatud. 5 Nõuded hääletamiskastile 1 Hääletamise korraldamisel kasutab jaoskonnakomisjon Vabariigi Valimiskomisjonilt saadud hääletamiskaste. 2 Hääletamiskasti ei kaunistata. 6 Hääletamiskasti sulgemine 1 Hääletamiskast ja kasti ava suletakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt välja antud turvaplommide ja -kleebistega (edaspidi turvaplommid), mille numbrid märgitakse üles. Hääletamiskast suletakse selliselt, et plommi rikkumata ei ole võimalik kasti avada. 2 Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti, sealhulgas, kas kast on tühi ja sulgeb selle turvaplommidega vahetult enne hääletamise algust. 3 Hääletamiskasti sulgemise juures peab viibima vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. 4 Hääletamise ajal on hääletamiskasti kaanes olev ava kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks. 7 Hääletamiskasti kasutamine 1 Jaoskonnakomisjon kasutab järgmisi hääletamiskaste: 1 eelhääletamise kast; 2 valimispäeval hääletamise kast; 3 kodus hääletamise kast. 2 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon kasutab lisaks hääletamiskaste, kuhu: 1 väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavad valijad lasevad oma hääletamissedelitega ümbrikud; 2 oma asukohas hääletavad valijad lasevad hääletamissedelitega ümbrikud. 8 Hääletamissedel 1 Vabariigi Valimiskomisjon korraldab hääletamissedelite kättetoimetamise laevade kaptenitele ja maakonna valimiskomisjonide kaudu jaoskonnakomisjonidele. 2 Maakonna valimiskomisjon annab hääletamissedelid jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelneval päeval. Jaoskonnakomisjonile üleantud hääletamissedelite arvu ja nende kättesaamise kohta annab jaoskonnakomisjoni esimees allkirja. Kui maakonna valimiskomisjon ei anna jaoskonnakomisjonidele üle kõiki hääletamissedeleid, märgib maakonna valimiskomisjon välja andmata sedelite arvu maakonna valimiskomisjoni hääletamistulemuste protokolli lisas. Kasutamata sedelid kustutab maakonna valimiskomisjon pärast valimispäeval hääletamise lõppu nurga äralõikamisega. 3 Jaoskonnakomisjon lööb jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi kokkumurtud hääletamissedeli teisele leheküljele, kus on tekst „RIIGIKOGU VALIMINE” ja valimispäeva kuupäev. 4 Laeval hääletamisel kasutatavale hääletamissedelile lööb pitsati jäljendi Vabariigi Valimiskomisjon. 5 Enne valijale andmist murrab jaoskonnakomisjon hääletamissedeli kokku nii, et trükitud tekst jääb sedeli sisekülgedele. 6 Jaoskonnakomisjonile üleantud hääletamissedelite hoidmist korraldab ja nende säilimise tagab jaoskonnakomisjoni esimees. 9 Valijate nimekiri 1 Valijate nimekiri antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt seitsmendal päeval enne valimispäeva. 2 Kodus hääletavate valijate nimekiri on väljavõte valimisjaoskonna valijate nimekirjast. 3 Jaoskonnakomisjon, kes korraldab eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, peab eraldi lehtedel järgmisi valijate nimekirju: 1 väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis hääletavate valijate nimekiri; 2 väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda valija asukohas, sealhulgas kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses hääletavate valijate nimekiri. 4 Laeval peab valijate nimekirja laeva kapten. 5 Valijate nimekirja kuupäevalahtrisse kirjutatakse valimispäeva kuupäev. Jaoskonnakomisjon märgistab ristiga valijate nimekirja liiki tähistava lahtri. 10 Valijate nimekirja koostamine 1 Valijate nimekiri vormistatakse järgides Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud valijate nimekirja vormi. 2 Valijate nimekirja kantakse valija kohta järgmised andmed: 1 ees- ja perekonnanimi; 2 isikukood; 3 elukoha aadress. 3 Valijate nimekirja ei kanta isikut, kellel seaduse järgi ei ole õigust hääletamisest osa võtta. 4 Valijate nimekirja koostaja kannab valijate andmed valijate nimekirja perekonnanimede tähestikulises järjekorras. 5 Jaoskonnakomisjon kannab valijate andmed kodus hääletavate valijate nimekirja kodus hääletamise taotluste jaoskonnakomisjonile laekumise järjekorras. 6 Jaoskonnakomisjon kannab valijate andmed väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja neile hääletamissedeli andmise järjekorras. 11 Valijate nimekirja allakirjutamine 1 Jaoskonnakomisjoni esimees kirjutab valijate nimekirjale alla valimispäeval pärast hääletamise lõppemist. 2 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda ja kodus hääletavate valijate nimekirjadele kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla jaoskonnakomisjoni esimees. 3 Laeval hääletanud valijate nimekirjale kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla laeva kapten. 12 Valijate nimekirja avalikkus 1 Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust. 2 Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral selleks vajalikus ulatuses tutvuda erakondade volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad, samuti võib valijate nimekirju kasutada teaduslikul eesmärgil. 3 Valimiskomisjonid ei väljasta valijate nimekirja koopiaid. 13 Valijate nimekirja parandamine elukohajärgses valimisjaoskonnas 1 Kui valija leiab, et tema kohta valijate nimekirja kantud andmetes on viga, esitab ta vea parandamise avalduse jaoskonnakomisjonile, kes edastab selle viivitamata valla- või linnasekretärile. 2 Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi, vastab avaldajale ning teavitab avalduse läbivaatamise tulemustest jaoskonnakomisjoni. 3 Vea valijate nimekirjas parandab jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri teatise alusel. 4 Kui jaoskonnakomisjonile esitatud dokumentidest nähtub üheselt, et valijate nimekirjas on viga, võib jaoskonnakomisjon selle parandada. Vea parandamisest tuleb viivitamata teatada valla- või linnasekretärile. 5 Valijate nimekirjas vea parandanud jaoskonnakomisjoni liige kirjutab nimekirja märkuste lahtrisse märke „parandus õige”, parandamise aluse ja kuupäeva ning oma allkirja. 14 Valijate nimekirja muutmine elukohajärgses valimisjaoskonnas 1 Jaoskonnakomisjoni liige kannab valija valla- või linnasekretäri teatise alusel valijate nimekirja, kirjutades: 1 valija andmed Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele valijate nimekirja plangile; 2 märkuste lahtrisse valija andmete nimekirja kandmise aluse, kuupäeva ja oma allkirja. 2 Jaoskonnakomisjoni liige kustutab valija valla- või linnasekretäri teatise alusel valijate nimekirjast nime läbikriipsutamise teel, kirjutades valijate nimekirja märkuste lahtrisse valija nimekirjast kustutamise aluse, kuupäeva ja oma allkirja. 3 Kui valija esitab valijate nimekirja muutmise taotluse jaoskonnakomisjonile, edastab jaoskonnakomisjon selle viivitamata valla- või linnasekretärile. 15 Kandidaatide nimekirjad 1 Vabariigi Valimiskomisjon korraldab maakonna valimiskomisjonide kaudu valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjade ja erakonna kandidaatide üleriigiliste nimekirjade kättetoimetamise jaoskonnakomisjonidele. Kandidaatide nimekirjad antakse jaoskonnakomisjonidele üle hiljemalt üks päev enne seda, kui valimisjaoskonnas algab eelhääletamine. 2 Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja ja erakonna kandidaatide üleriigilise nimekirja iga lehekülje paremasse alanurka lüüakse maakonna valimiskomisjoni pitsati jäljend. Laeval kasutatava nimekirja iga lehekülje paremasse alanurka lüüakse Vabariigi Valimiskomisjoni pitsati jäljend. 3 Kandidaatide nimekirjad on jaoskonnakomisjoni liikmetel kaasas, kui hääletamist korraldatakse väljaspool hääletamisruumi. 16 Kandidaatide nimekirjade parandamine ja muutmine 1 Kõik parandused ja muudatused registreeritud kandidaatide kohta kantakse viivitamata valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja ja erakonna kandidaatide üleriigilisse nimekirja, nimekiri trükitakse uuesti ja saadetakse vastavatele jaoskonnakomisjonidele. Eelmine nimekiri hävitatakse. 2 Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjad ja erakonna kandidaatide üleriigilised nimekirjad on jaoskonnakomisjonidele üle antud ja uut nimekirja ei ole võimalik saata, teeb muudatuse või paranduse nimekirja jaoskonnakomisjoni liige, kirjutades märke tegemise kuupäeva ja oma allkirja ning kinnitades paranduse või muudatuse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendiga. Laeval teeb nimekirja muudatuse või paranduse laeva kapten. 3 Kandidaatide nimekirju võib muuta hiljemalt 13. päeval enne valimispäeva. 17 Muud valimisdokumendid ja -vahendid Jaoskonnakomisjoni pitsati, valijate nimekirjade plangid, ümbrikud hääletamissedelite jaoks, hääletamistulemuste protokolli plangid, hääletamiskastid ja kastide turvaplommid annab maakonna valimiskomisjon jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt üks päev enne seda, kui valimisjaoskonnas algab eelhääletamine. 18 Valimisdokumentide ja -vahendite hoidmine ja säilitamine Valimisdokumentide ja -vahendite hoidmist korraldab ning nende säilimise tagab valimiskomisjoni esimees. 3 Hääletamise üldeeskiri 19 Hääletamise üldeeskiri 1 Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele kehtiva isikut tõendava dokumendi. 2 Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli valijate nimekirja alusel. 3 Jaoskonnakomisjoni liige ei anna valijale defektiga hääletamissedelit. 4 Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja allkirjalahtrisse. 5 Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis. 6 Valija täidab hääletamissedeli ise. 7 Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit täitma, võib seda tema palvel ja juuresolekul teha teine valija, kuid mitte tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaat. 8 Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. 9 Kui valija rikub hääletamissedeli või avastab, et sedel on defektiga, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. 10 Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia. 11 Valija peab rikutud, defektiga või kasutamata hääletamissedeli tagastama jaoskonnakomisjonile. Kui valija on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. Valija tagastatud kasutamata hääletamissedelile tehakse valija juuresolekul märge „tagastatud” ja sedelit hääletamistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata. 12 Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes lööb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. 13 Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel teha mõni teine valija tema juuresolekul. 14 Iga eelhääletamise päeva lõpul ja valimispäeval edastab jaoskonnakomisjon esialgse teabe hääletamisest osavõtu kohta vastavalt Vabariigi Valimiskomisjoni juhistele. 4 Eelhääletamine 20 Eelhääletamise üldeeskiri 1 Eelhääletamine toimub: 1 kümnendast kuni seitsmenda päevani enne valimispäeva maakonna valimiskomisjoni määratud valimisjaoskonnas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00; 2 kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva kõigis valimisjaoskondades. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00. Hääletamine valija asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni; 3 kümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva elektrooniliselt. Hääletamine algab kümnendal päeval enne valimispäeva kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni eelhääletamise lõpuni neljandal päeval enne valimispäeva kell 20.00. 2 Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes selleks eelhääletamise päevaks on saanud 18-aastaseks. 3 Eelhääletamise ajal kodus hääletamist ei korraldata. 4 Elukohajärgseks valimisjaoskonnaks loetakse valimisjaoskonda, mille valijate nimekirja on valija kantud rahvastikuregistri andmete alusel. 21 Eelhääletamine elukohajärgse valimisjaoskonna hääletamisruumis 1 Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. 2 Eelhääletamine toimub käesoleva määruse §-s 19 ettenähtud korras. 3 Jaoskonnakomisjoni liige märgib hääletamissedeli saanud valija kohta valijate nimekirja märkuste lahtrisse eelhääletamise kuupäeva. 22 Toimingud hääletamiskasti ja valimisdokumentidega eelhääletamise päevadel 1 Eelhääletamise ajal sulgeb jaoskonnakomisjon iga päev pärast hääletamise lõppemist hääletamiskasti ava ning hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ning eelhääletamisele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. 2 Hääletamiskasti ava suletakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt välja antud turvaplommiga, mille number märgitakse üles. 3 Järgmisel eelhääletamise päeval kontrollib jaoskonnakomisjon enne hääletamise algust hääletamiskasti ja selle ava plommide ning valimisdokumentide seisukorda. 4 Kui plomm või valimisdokumendid on rikutud või valimisdokumendid on kadunud, koostab jaoskonnakomisjon rikkumise kohta akti, milles märgitakse valijate nimekirja, hääletamissedelite ja muude valimisdokumentide ning hääletamiskasti seisukord. Aktile kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon teavitab juhtunust viivitamata maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni. 5 Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud toiminguid teeb jaoskonnakomisjon otsuse hääletamise jätkamise või lõpetamise kohta. Hääletamist jätkatakse, kui valijate nimekirja rikkumine võimaldab hääletamist jätkata ning hääletamiskasti ega selle ava plomm ei ole rikutud. 6 Kui valijate nimekirja rikkumine ei võimalda hääletamist jätkata või hääletamiskasti või selle ava plomm on rikutud, tühistab jaoskonnakomisjon kõik hääletamiskastis olevad hääletamissedelid ja protokollib oma otsuse. Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiseks vajalikud ettevalmistused ning hääletamist alustatakse uuesti. Oma otsusest teavitab jaoskonnakomisjon viivitamata maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni. Hääletamise lõpetamisest ja selle uuesti alustamisest teavitavad valimiskomisjonid valijaid. 23 Eelhääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis 1 Maakonna valimiskomisjoni või valla- või linnavalitsuse määratud valimisjaoskonnas korraldab jaoskonnakomisjon hääletamise käesoleva määruse § 19 lõigetes 1, 3, 5–11, § 21 lõikes 1 ja §-s 22 sätestatut järgides. 2 Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed vormikohasele valijate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva. 3 Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. 4 Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse. 5 Valija täidab hääletamissedeli väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele ettenähtud hääletamiskabiinis. 6 Pärast hääletamissedeli täitmist paneb valija sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku, mille valija paneb jaoskonnakomisjoni liikme antud välimisse ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi ja rahvastikuregistrijärgse elukoha aadressi seisuga 30 päeva enne valimispäeva. Teine jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend pannakse hääletamissedelile pärast ümbriku avamist valimispäeval käesoleva määruse § 37 lõikes 7 sätestatud korras. 7 Hääletamissedeliga ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti. 24 Valija asukohas hääletamise taotluse esitamine 1 Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija oma terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist oma asukohas. 2 Oma asukohas hääletamise korraldamiseks peab valija esitama lähimale väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile või valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) eelhääletamise viimase päeva kella 14.00-ni kirjaliku taotluse hääletamiseks oma asukohas. 3 Taotluses tuleb märkida valija asukohas hääletamise taotlemise põhjus. 4 Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Kui taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) registreerib see taotluse ja edastab selle vastavale jaoskonnakomisjonile. 5 Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat. 25 Eelhääletamine valija asukohas 1 Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et jaoskonnakomisjoni liikmed ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna ettepanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud. 2 Hääletamine korraldatakse käesoleva korra § 19 lõigetes 1, 3, 6–11, §-s 22 ning § 23 lõigetes 2, 3, 4, 6 ja 7 sätestatut järgides. 26 Eelhääletamine kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses 1 Kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse hääletamine kuuendast kuni neljanda päevani kinnipidamiskoha, haigla ja ööpäevase hoolekandeasutuse administratsiooni kirjaliku taotluse alusel. 2 Kinnipidamiskoha, haigla ja ööpäevase hoolekandeasutuse administratsioon esitab hääletamise korraldamise taotluse lähimale eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda korraldavale jaoskonnakomisjonile või valla- või linnavalitsuse poolt määratud kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses hääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile kirjalikult hiljemalt viiendal päeval enne valimispäeva. 3 Eelhääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva määruse § 19 lõigetes 1, 3 ja 6–11, §-s 22 ja § 23 lõigetes 2–4 ning 6–7 sätestatut järgides. 4 Jaoskonnakomisjoni liige märgib vormikohase valijate nimekirja plangi ülaservale kinnipidamiskoha, haigla või ööpäevase hoolekandeasutuse nime, kirjutab valija andmed plangile ja märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva. 5 Kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses hääletanute hääletamissedelitega tehakse käesoleva määruse §-des 30 ja 31 ettenähtud toimingud. 27 Välisriigis elava valija hääletamine Eestis 1 Välisriigis elav valija, kes on kantud alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja ja kes ei ole hääletanud välisriigis hääletamiseks ettenähtud korras, võib hääletada eelhääletamise ajal valimisjaoskonnas, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat hääletamist. 2 Valija täidab hääletamissedeli käesoleva määruse § 19 lõigetes 1, 3 ja 5–11 ning § 23 lõigetes 2–6 ettenähtut järgides. Välimisele ümbrikule kirjutab valija oma nime, isikukoodi ja oma valimisringkonna numbri. 28 Hääletamine laeval 1 Kui Eesti riigilippu kandev laev, millel on valijaid, asub eelhääletamise päevadel ja valimiste päeval rahvusvahelistes või välisriigi vetes, võib selle laeva kapten esitada Vabariigi Valimiskomisjonile kirjaliku taotluse laeval hääletamise korraldamiseks. 2 Taotluses märgib kapten laeval viibivate hääletada soovivate hääleõiguslike Eesti kodanike arvu ja hääletamise aja. 3 Hääletamise aja määramisel peab kapten arvestama, et hääletamissedelid laekuksid Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva. 4 Vabariigi Valimiskomisjon annab taotluse esitanud kaptenile valijate nimekirja plangid, hääletamissedelid, ümbrikud, valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjad ja erakonna kandidaatide üleriigilised nimekirjad. Valijate nimekirja koostamisel märgitakse nimekirja lahtrisse „vald/linn” laeva nimi. 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud valimisdokumentide hoidmist korraldab ning nende säilimise eest vastutab kapten. 6 Laeval korraldab hääletamist kapten seaduses ja käesoleva määruse § 19 lõigetes 1, 3, 6–9 ja 11 ning § 23 lõigetes 3 ja 6 sätestatut järgides. 7 Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja laeva kapteni koostatud valijate nimekirja allkirjalahtrisse. 8 Pärast hääletamise lõppemist kustutab kapten kasutamata jäänud hääletamissedelid sedeli nurga äralõikamisega. Valijate nimekirjad, hääletamissedelitega ümbrikud, samuti kasutamata jäänud hääletamissedelid ja ümbrikud saadab kapten Vabariigi Valimiskomisjonile. 9 Valimiskomisjonid teevad laevade kaptenitelt laekunud hääletamissedelitega käesoleva määruse §-de 29–31 vastavates sätetes ettenähtud toimingud. 29 Toimingud alaliselt välisriigis elavate ja Eestis hääletanud valijate hääletamissedelitega 1 Pärast hääletamiskasti avamist käesoleva määruse § 30 lõikes 1 ettenähtud korras pakib jaoskonnakomisjon alaliselt välisriigis elavate, kuid Eestis hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud valimisringkondade kaupa eraldi muudest ümbrikutest ning edastab need viivitamata oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile. 2 Maakonna valimiskomisjon edastab jaoskonnakomisjonidelt laekunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud ümbrikud Vabariigi Valimiskomisjonile teisel päeval enne valimispäeva kella 11.00-ks. 3 Vabariigi Valimiskomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud ümbrikke ning edastab need maakonna valimiskomisjonile seaduse § 55 lõigetes 4–6 sätestatut järgides. Edastamata ümbrike kohta koostatakse akt, milles märgitakse edastamata ümbrike arv, tuuakse ära ümbrikule kantud andmed ja põhjused, miks ümbrikke ei edastatud. 4 Saanud Vabariigi Valimiskomisjonilt alaliselt välisriigis elavate ja Eestis hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud, avab maakonna valimiskomisjon välimise ümbriku ning paneb sisemise, hääletamissedeliga ümbriku välisriigis hääletamiseks ettenähtud korras hääletanute hääletamissedeleid sisaldavate ümbrikute hulka ning korraldab nende hoidmist kuni nende avamiseni hääletamistulemuste kindlakstegemiseks. 30 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud valijate hääletamissedelite edastamine jaoskonnakomisjonidele 1 Jaoskonnakomisjon avab eelhääletamise viimasel päeval pärast hääletamise lõppemist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikke sisaldavad hääletamiskastid. Avamise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. 2 Kui valija hääletamissedeliga ümbriku andmed ei ole trükitud valimiste infosüsteemist, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanud valija hääletamissedeliga ümbrikule on märgitud valija rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress seisuga 30 päeva enne valimispäeva ja märgib ümbrikule valija elukohajärgse valimisjaoskonna numbri. 3 Jaoskonnakomisjon sorteerib ja pakib hääletamissedelitega ümbrikud maakondade ning Tallinna ja Tartu linna kaupa. Pakile kirjutatakse, millise maakonna, Tallinna või Tartu linna, hääletamissedelitega ümbrikud on pakis ja kui palju neid on. Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. 4 Jaoskonnakomisjon edastab pakitud ümbrikud koos väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate nimekirjadega viivitamata oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile. Maakonna valimiskomisjon kontrollib sorteerimise õigsust. 5 Maakonna valimiskomisjoni loal võib jaoskonnakomisjon hääletamissedelitega ümbrikud edastada maakonna valimiskomisjonile eelhääletamise viimasele päevale järgneval päeval. Sel juhul pannakse pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 toiminguid kõik ümbrike pakid ühte hääletamiskasti. Hääletamiskast ja selle ava suletakse turvaplommidega. 6 Maakonna valimiskomisjon edastab teiste maakondade valijate hääletamissedelitega ümbrikud koos eelmises lõikes nimetatud valijate nimekirjadega Vabariigi Valimiskomisjonile teisel päeval enne valimispäeva kella 11.00-ks. 7 Oma maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikud edastab maakonna valimiskomisjon vastavatele jaoskonnakomisjonidele üheaegselt teistelt maakondadelt Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu saadud selle maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikega hiljemalt valimispäevale eelneval päeval. 31 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud valijate hääletamissedelite arvestamine 1 Saanud maakonna valimiskomisjonilt hääletamissedelitega ümbrikud, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas valija on kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja ja ega valija ei ole hääletanud mitu korda. Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. 2 Jaoskonnakomisjon jätab kõik valija hääletamissedelitega ümbrikud hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata ja protokollib oma otsuse kui valija: 1 ei ole kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja; 2 on väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud mitu korda; 3 on hääletanud nii elukohajärgses valimisjaoskonnas kui ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. 3 Kui valija on väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanud ühe korra ja ta ei ole hääletanud elukohajärgses valimisjaoskonnas, teeb jaoskonnakomisjoni liige märke „V” valijate nimekirja allkirjalahtrisse. 4 Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ettenähtud toiminguid avab jaoskonnakomisjon välimised ümbrikud ning laseb sisemised hääletamissedelitega ümbrikud eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ja suleb hääletamiskasti ava uuesti käesoleva määruse § 22 lõikes 2 ettenähtud korras. 5 Vaatlejal on õigus viibida hääletamiskasti avamise juures. Kui vaatleja ei osale kasti avamisel, on jaoskonnakomisjonil sellest olenemata õigus hääletamiskast avada. 6 Kui jaoskonnakomisjon on saanud eksituse tõttu sellise valija hääletamissedeliga ümbriku, kelle elukoht on teise valimisjaoskonna piirides, saadab jaoskonnakomisjon ümbriku viivitamata maakonna valimiskomisjonile. Viimane edastab ümbriku viivitamata asjaomasele jaoskonnakomisjonile. 7 Kui valija on märkinud ümbrikule aadressi, mille järgi valija elukoht on selle valimisjaoskonna piirides, kuid valijat ei ole selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas, jätab jaoskonnakomisjon tema hääletamissedeliga ümbriku hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata. 8 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 7 sätestatud juhtudel ei ava jaoskonnakomisjon ümbrikku ning hääletamissedelit hääletamiskasti ei lase. Avamata ümbrike kohta koostatakse akt, milles märgitakse avamata ümbrike arv, ümbrikule kantud andmed ja põhjused, miks ümbrikke ei avatud. Ümbrikus olevat hääletamissedelit säilitatakse valimispäevani ning pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist saadetakse see koos muude valimisdokumentidega maakonna valimiskomisjonile, kes korraldab selle hävitamise käesoleva määruse § 44 lõike 1 kohaselt. 32 Elektrooniliselt antud häälte arvestamine 1 Pärast elektroonilise hääletamise lõppu koostab elektroonilise hääletamise komisjon elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja ning edastab valimisjaoskondade kaupa nimekirja väljavõtted maakonna valimiskomisjonidele hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva. Kui valimisjaoskonnas elektrooniliselt hääletanuid ei ole, edastab Vabariigi Valimiskomisjon jaoskonnakomisjonile vastava teate. Maakonna valimiskomisjon edastab nimekirja väljavõtted ja teated jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval. 2 Kui valija on hääletanud elektrooniliselt, teeb jaoskonnakomisjoni liige märke „E” valijate nimekirja allkirjalahtrisse. 3 Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui hääletamissedeliga, arvestatakse valija hääletamissedelit. Elektroonilise hääle tühistab elektroonilise hääletamise komisjon. 4 Kui valija on hääletanud mitu korda väljaspool elukohajärgset jaoskonda ja elektrooniliselt, jäetakse kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud ja elektrooniliselt antud hääl arvestamata. Elektroonilise hääle tühistab elektroonilise hääletamise komisjon. 5 Elektroonilise hääle tühistamiseks koostab jaoskonnakomisjon elektroonilise hääletamise komisjonile edastamiseks asjakohase teatise, mille alusel elektroonilise hääletamise komisjon tühistab valija elektrooniliselt antud hääle. Teatis koostatakse valimiste infosüsteemis hiljemalt kell 12.00 valimispäeval. Teatis koostatakse ja edastatakse ka juhul, kui jaoskonnas tühistatavaid elektroonilisi hääli ei ole. 5 Hääletamine valimispäeval 33 Valimispäeval hääletamise üldeeskiri 1 Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00. 2 Valimispäeval saab valija hääletada üksnes selles valimisjaoskonnas, mille valijate nimekirja ta on kantud. 3 Valija hääletab valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis või taotleb hääletamist kodus. 34 Hääletamine hääletamisruumis 1 Hääletamine toimub käesoleva määruse §-s 19 ettenähtud korras. 2 Hääletamissedelit ei anta valijale, kui valijate nimekirjas on: 1 valija allkiri hääletamissedeli saamise kohta; 2 märge väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamise kohta; 3 märge kodus hääletamise kohta; 4 märge elektroonilise hääletamise kohta. 35 Kodus hääletamise taotluse esitamine 1 Kui valija ei saa terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist kodus. 2 Kodus hääletamist korraldatakse valimisjaoskonna territooriumil asuvas valija eluruumis. 3 Kodus hääletamisega samal viisil korraldatakse hääletamist ka sama valimisjaoskonna valijate nimekirja kantud valijale, kes viibib selle valimisjaoskonna piirides asuvas haiglas või hoolekandeasutuses. 4 Kodus hääletamise korraldamiseks peab valija esitama elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) või jaoskonnakomisjonile valimispäeval kuni kella 14.00-ni kirjaliku taotluse. 5 Valija võib esitada kodus hääletamise taotluse ka telefoni teel elukohajärgsele jaoskonnakomisjonile valimispäeval kella 9.00-st kuni 14.00-ni. 6 Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama: 1 valija nime; 2 valija isikukoodi; 3 valija aadressi; 4 valija sidevahendi numbrit; 5 kodus hääletamise põhjust. 7 Kodus hääletamise kirjalik taotlus saadetakse posti teel valla- või linnavalitsuse (Tallinnas linnaosavalitsuse) või valija elukoha järgse jaoskonnakomisjoni aadressil või toimetatakse kohale muul viisil. 8 Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Kui taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele), registreerib see taotluse ja edastab asjaomasele jaoskonnakomisjonile. 9 Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat. 36 Kodus hääletamise korraldamine 1 Jaoskonnakomisjon kannab kodus hääletamist taotlenud valija andmed selle valimisjaoskonna valijate nimekirja alusel kodus hääletavate valijate nimekirja. Valija järjekorranumbrina kodus hääletavate valijate nimekirjas märgitakse tema järjekorranumber selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas. 2 Pärast valija andmete kandmist kodus hääletavate valijate nimekirja tehakse valija kohta selle valimisjaoskonna valijate nimekirja märkuste lahtrisse märge „hääletab kodus”. 3 Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva määruse § 19 lõigetes 1–3, 6–9 ja 11 sätestatut järgides. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et jaoskonnakomisjoni liikmed ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna ettepanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud. 4 Kodus hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse. 5 Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning laseb selle hääletamiskasti. 6 Kodus hääletanud valija kohta teeb jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke „hääletas kodus”. Kui valija ei hääletanud kodus, kustutab jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja tehtud märke „hääletab kodus” läbikriipsutamisega ning teeb kodus hääletavate valijate nimekirja märkuste lahtrisse märke „ei hääletanud kodus”. 7 Kui kodus hääletamist taotlenud valija ilmub hääletamisruumi hääletama ajal, mil jaoskonnakomisjoni liikmed läksid korraldama kodus hääletamist, ei lubata valijal hääletada enne jaoskonnakomisjoni liikmete tagasitulekut. 6 Hääletamistulemuste kindlakstegemine 37 Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas 1 Jaoskonnakomisjon avab hääletamiskastid valimispäeval pärast hääletamise lõppemist, see on pärast kella 20.00. 2 Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas on avalik. Hääled loetakse hääletamisruumis või eraldi ruumis. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma jaoskonnakomisjoni liikmete suulisi korraldusi. 3 Enne hääletamiskastide avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja andmata jäänud ning valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega. 4 Enne hääletamiskasti avamist teeb jaoskonnakomisjon valijate nimekirjade alusel kindlaks nimekirjadesse kantud valijate arvu ja nimekirjadesse hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade ja märkuste „E”, „V” ning „hääletas kodus” alusel esialgse hääletamisest osavõtnute arvu ning edastab selle viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile. Valijate arv kantakse vormikohasesse protokolli. 5 Hääletamiskasti avamisel kontrollitakse selle turvaplommide seisukorda. Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust. 6 Kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääletanute sedelite hulka. 7 Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ja sedelite välisküljele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning need sedelid koos eelhääletanute hääletamissedelitega pannakse valimispäeval hääletanute sedelite hulka. 8 Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel: 1 millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit; 2 millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks; 3 millele kirjutatud numbriga kandidaati ei kandideeri selles valimisringkonnas; 4 millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber on parandatud või 5 millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav. 9 Äralõigatud nurgaga hääletamissedelit hääletamistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata. 10 Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks. 11 Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiskastides olnud sedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute sedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli, lähtudes käesoleva määruse §-s 38 sätestatust. 38 Hääletamistulemuste protokolli koostamine 1 Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse vormikohane protokoll. 2 Hääletamistulemuste protokoll täidetakse järgmiselt: 1 lahtrisse „Kuupäev” kirjutatakse protokolli täitmise päev, kuu ja aasta; 2 lahtrisse „Kellaaeg” kirjutatakse protokolli täitmise lõpetamise kellaaeg (näiteks 22.15); 3 lahtrisse „A” kirjutatakse valijate arv valijate nimekirjades valimispäeva kella 20.00 seisuga; 4 lahtrisse „B” kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud hääletamissedelite arv; 5 lahtritesse „C” kirjutatakse elukohajärgses valimisjaoskonnas hääletanud valijatele välja antud hääletamissedelite arv (sealhulgas kodus hääletanud) valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi; 6 lahtri „D” täidab jaoskonnakomisjon, kes korraldas hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Sinna kirjutatakse eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijatele antud sedelite arv vastavates valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi. Lahter täidetakse pärast eelhääletamise lõppemist neljandal päeval enne valimispäeva; 7 lahtrisse „E” kirjutatakse valijate tagastatud rikutud hääletamissedelite arv; 8 lahtrisse „F” kirjutatakse valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelite arv; 9 lahtrisse „G” kirjutatakse hääletamiskastides olevate hääletamissedelite arv; 10 lahtrisse „H” kirjutatakse kehtivate hääletamissedelite arv; 11 lahtrisse „I” kirjutatakse kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arv; 12 lahtrisse „J” kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud ja arvestatud sedelitega ümbrike arv, s.t väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud selle valimisjaoskonna valijate arv; 13 lahtrisse „K” kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud ja arvestamata jäetud sedelitega ümbrike arv; 14 lahtrisse „L” kirjutatakse kodus hääletanud valijate arv valijate nimekirjas olevate vastavate märgete arvu järgi; 15 lahtrisse „M” kirjutatakse elektroonilise hääletamise komisjoni poolt edastatud elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja alusel elektrooniliselt hääletanute arv; 16 lahtrisse „N” kirjutatakse tühistatavate elektrooniliste häälte arv elektroonilise hääletamise komisjonile edastatud tühistamise teatiste alusel; 17 protokolli vasakus veerus olevatesse erakondade nimede lühenditega tähistatud lahtritesse kirjutatakse erakonna kandidaatidele antud häälte summa. Kui valimisringkonnas kandideeris üksikkandidaate, kirjutatakse neile antud häälte summa protokolli vasaku veeru eelviimasesse lahtrisse; 18 kandidaadi registreerimisnumbriga tähistatud lahtritesse kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv; 19 lahtrisse „Hääli kokku” kirjutatakse kehtivate häälte koguarv; 20 protokolli tühjaks jäänud lahtritesse kirjutatakse arv „0”. 3 Hääletamistulemuste protokolli koostamisel kontrollib jaoskonnakomisjon protokollis olevate arvude õigsust järgmiselt: 1 lahtris „B” olev arv peab olema võrdne lahtrites „C”, „D”, „E” ja „F” olevate arvude summaga; 2 lahtris „G” olev arv peab olema võrdne lahtrites „H” ja „I” olevate arvude summaga; 3 lahtris „H” olev arv peab olema võrdne lahtris „Hääli kokku” oleva arvuga; 4 lahtris „G” olev arv ei saa olla suurem kui lahtrites „C” ja „J” olevate arvude summa; 5 erakonna häälte arv peab olema võrdne tema kandidaatidele antud häälte summaga. Kontrollida tuleb ka üksikkandidaatidele antud häälte summa õigsust; 6 lahtris „Hääli kokku” olev arv peab olema võrdne erakondadele ja üksikkandidaatidele antud häälte summaga. 4 Protokolli andmed sisestatakse kohe valimiste infosüsteemi. 5 Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja komisjoni esimees. 39 Hääletamissedelite korrastamine jaoskonnakomisjonis 1 Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakib jaoskonnakomisjon eraldi: 1 hääletamiskastides olnud kehtivad hääletamissedelid kandidaatide kaupa; 2 kehtetud hääletamissedelid; 3 valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelid; 4 valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid. 2 Pakile kirjutatakse, millise valimisjaoskonna hääletamissedelid, millised hääletamissedelid ja kui palju sedeleid on pakis. Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. 3 Kõik hääletamissedelite pakid pannakse ühte hääletamiskasti. Hääletamiskast ja selle ava suletakse turvaplommidega. 4 Jaoskonnakomisjon edastab viivitamata maakonna valimiskomisjonile: 1 hääletamissedelid; 2 valijate nimekirjad; 3 jaoskonnakomisjoni pitsati; 4 hääletamistulemuste protokolli; 5 kasutamata ümbrikud; 6 arvestamata ümbrikud ja nende kohta koostatud akti; 7 komisjoni koosolekute protokollid ja komisjoniliikmete eriarvamused; 8 komisjonile esitatud avaldused. 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumendid annab üle jaoskonnakomisjoni esimees maakonna valimiskomisjonile üle vähemalt kahe komisjoniliikme juuresolekul. 40 Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste kindlakstegemine 1 Alaliselt välisriigis elavate valijate antud häälte lugemist alustab Vabariigi Valimiskomisjoni määratud maakonna valimiskomisjon valimiste päeval mitte enne kella 19.00. Häälte lugemine valimiskomisjonis on avalik. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma valimiskomisjoni liikmete suulisi korraldusi. Enne kella 20.00 ei või häälte lugemise juures viibivad isikud lahkuda ruumist, kus hääli loetakse, ega kasutada sidevahendeid. 2 Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ning hääletamissedelite välisküljele lüüakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt selleks antud jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend. Ümbrike avamise juures peab viibima vähemalt kolm valimiskomisjoni liiget, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. 3 Maakonna valimiskomisjon teeb hääletamissedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud alaliselt välisriigis elavate valijate arvu, kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu. Hääletamissedeli kehtetuks tunnistamisel järgitakse käesoleva määruse § 37 lõigetes 8–10 ettenähtut. 4 Maakonna valimiskomisjon loeb alaliselt välisriigis elavate valijate antud hääled ja koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, lähtudes käesoleva määruse §-s 38 sätestatust. Protokolli pealdises tehakse märge „Alaliselt välisriigis elavad valijad”. 5 Hääletamistulemused sisestatakse koheselt valimiste infosüsteemi või edastatakse pärast kella 20.00 viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile. 6 Hääletamistulemusi ei avaldata enne kella 20.00. 41 Hääletamistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis 1 Jaoskonnakomisjonide protokollides olevate andmete õigsust kontrollib maakonna valimiskomisjon kasutatud ja kasutamata hääletamissedelite ja valijate nimekirjas olevate allkirjade ning märgete üle lugemise teel. 2 Maakonna valimiskomisjon avab jaoskonnakomisjonide hääletamiskastid ja alustab häälte lugemist valimispäevale järgneval päeval kell 10.00. Maakonna valimiskomisjon avalikustab hääletamissedelite ülelugemise aja ja koha maakonna valimiskomisjoni või maavalitsuse (Tallinnas ja Tartus linnavalitsuse) veebilehel hiljemalt 6. päeval enne valimispäeva. 3 Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb maakonna valimiskomisjon maakonnas kindlaks: 1 valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu; 2 kasutamata hääletamissedelite arvu; 3 hääletamissedeli saanud valijate arvu; 4 hääletamisest osavõtnud valijate arvu; 5 kehtetute hääletamissedelite arvu; 6 kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu. 4 Kui hääletamissedelite ülelugemisel saadud andmed erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest, märgib maakonna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid tinginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni protokolli ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsustuse maakonna valimiskomisjon. 5 Hääletamistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis on avalik. 6 Maakonna, Tallinna iga valimisringkonna ja Tartu linna hääletamistulemuste kohta koostab maakonna valimiskomisjon vormikohase protokolli, lähtudes käesoleva määruse §-s 38 sätestatust. Maakonna valimiskomisjon edastab hääletamistulemuste protokollid Vabariigi Valimiskomisjonile. 42 Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis 1 Kõigilt maakonna valimiskomisjonidelt laekunud maakonna ja alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste protokollide ning elektroonilise hääletamise tulemuste alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon valimisringkondade kaupa kindlaks: 1 valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu; 2 hääletamissedeli saanud valijate arvu; 3 hääletamisest osavõtnud valijate arvu; 4 kehtetute hääletamissedelite arvu; 5 kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu. 2 Hääletamistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon iga valimisringkonna kohta protokolli, lähtudes käesoleva määruse §-s 38 sätestatust. 7 Valimistulemuste kindlakstegemine 43 Valimistulemuste protokoll 1 Vabariigi Valimiskomisjon koostab valimistulemuste kohta protokolli. 2 Protokolli osa „Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel isiku- ja ringkonnamandaatide jaotamine” täitmisel lähtutakse alljärgnevast: 1 „Kehtivaid hääli” – lahtrisse kirjutatakse valimisringkondade hääletamistulemuste protokollide põhjal vastava valimisringkonna kehtivate häälte arv; 2 „Mandaate” – lahtrisse kirjutatakse mandaatide arv vastavas valimisringkonnas; 3 „Lihtkvoot” – arvutatakse vastavalt seaduse § 62 lõikele 1; 4 „5% lihtkvoodist” arvutatakse vastavalt seaduse § 62 lõikele 7; 5 „10% lihtkvoodist” – arvutatakse vastavalt seaduse § 62 lõikele 3; 6 „75% lihtkvoodist” – arvutatakse vastavalt seaduse § 62 lõikele 3. 3 Protokolli osa „Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel isikumandaatide jaotamine” täitmisel lähtutakse alljärgnevast: 1 „Kandidaadi number” – lahtrisse kirjutatakse kandidaadi registreerimisnumber; 2 „Kandidaadi ees- ja perekonnanimi” – lahtritesse kirjutatakse kandidaadi ees- ja perekonnanimi, kusjuures tabelisse kantakse kõik kandidaadid; 3 „Hääli” – lahtrisse kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv; 4 „Valituks osutumine” – juhul kui kandidaadile antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne (seaduse § 62 lõige 2), märgistatakse lahter ristiga. 4 Protokolli osa „Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel ringkonnamandaatide jaotamine” täitmisel lähtutakse alljärgnevast: 1 „Erakond” – lahtrisse kirjutatakse erakonna nimi; 2 „Hääli” – lahtrisse kirjutatakse vastavale erakonnale selles valimisringkonnas antud häälte arv; 3 „Kvoote” – lahtrisse kirjutatakse arv, mis saadakse vastava valimisringkonna kehtivate häälte arvu (käesoleva paragrahvi lõike 2 punkt 1) jagamisel vastavale erakonnale valimisringkonnas antud häälte arvuga (käesoleva lõike punkt 2); 4 „Kandidaadi number” – lahtrisse kirjutatakse kandidaadi registreerimisnumber; 5 „Kandidaadi ees- ja perekonnanimi” – lahtrisse kirjutatakse kandidaadi ees- ja perekonnanimi, kusjuures tabelisse kantakse nende üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest kogunud erakondade kandidaadid, kellele antud häälte arv valimisringkonnas moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist; 6 „Hääli kandidaadil” – lahtrisse kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv; 7 „Valituks osutumine” – valituks osutunud kandidaadi lahter märgistatakse ristiga (seaduse § 62 lõige 3). 5 Protokolli osa „Üleriigiliselt võrdlusarvude alusel kompensatsioonimandaatide jaotamine” täitmisel lähtutakse alljärgnevast: 1 „Kehtivaid hääli” – lahtrisse kirjutatakse kõikide maakonna valimiskomisjonide protokollide põhjal üleriigiliselt antud kehtivate häälte arv; 2 „5% kehtivatest häältest” – arvutatakse vastavalt seaduse § 62 lõikele 4; 3 „Erakond” – loetletakse erakonnad, kes osalevad kompensatsioonimandaatide jaotamisel, s.t kellele antud häälte arv (protokolli lahter „hääli” – käesoleva lõike punkt 4) on vähemalt viis protsenti kogu riigis antud kehtivatest häältest (protokolli lahter „5% kehtivatest häältest” – käesoleva lõike punkt 2); 4 „Hääli” – lahtrisse kirjutatakse vastavale erakonnale üleriigiliselt antud häälte arv; 5 „Võrdlusarv”, „Erakond”, „Kandidaadi number”, „Kandidaadi ees- ja perekonnanimi”, „Hääli kandidaadil”, „Protsent lihtkvoodist”, „Valituks osutumine” – lahtrite täitmisel lähtutakse seaduse § 62 lõigetest 4–9. 6 Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja Vabariigi Valimiskomisjoni esimees. 44 Hääletamissedelite ja muude valimisdokumentide säilitamine 1 Maakonna valimiskomisjon säilitab hääletamissedelid ning kasutatud ümbrikud ühe kuu jooksul, valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, korraldab maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite ja kasutatud ümbrike hävitamise ning dokumenteerib selle. 2 Maakonna valimiskomisjon edastab kahe nädala jooksul, arvates valimispäevast, valijate nimekirjad, pitsatid, maakonna hääletamistulemuste protokollid, kasutamata ümbrikud ja jaoskonnakomisjonide hääletamistulemuste protokollid Vabariigi Valimiskomisjonile. 3 Maakonna valimiskomisjoni esimees arhiveerib: 1 valimiskomisjoni otsused, koosolekute protokollid ning komisjoniliikmete eriarvamused; 2 avaldused ja kaebused; 3 käesolevas lõikes nimetamata arhiiviväärtusega dokumendid. 4 Vabariigi Valimiskomisjon arhiveerib: 1 kandideerimisdokumendid; 2 hääletamis- ja valimistulemuste protokollid; 3 valimiskomisjoni otsused, koosolekute protokollid ning komisjoniliikmete eriarvamused; 4 valijate nimekirjad; 5 avaldused ja kaebused. 8 Lõppsätted 45 Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valimiskomisjoni 17.09.2010 määrus nr 21 „Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Riigikogu valimistel” tunnistatakse kehtetuks. Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Alo Heinsalu