Riigikogu seadus terviktekst KPSavaldamine avaldatud , 01.01.2016 ja 01.03.2016 2015-02-19 RT I 2015-03-17 1 117032015001 2015-07-01 RT I 2026-10-21+03:00 2026 2 121102026002 2026-10-31 2026-12-31 1 2026-06-16 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 121102026002 139 2026-11-02 Jane Kõnno 1028700 Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks avaldamine esitatud avaldamiseks 75 2020-06-30 Maret Mauer Kalapüügiseadus 2015-02-19 RT I 2015-03-17 1 117032015001 2015-07-01 , osaliselt 01.09.2015, 01.01.2016 ja 01.03.2016 2015-06-11 RT I 2015-06-30 4 130062015004 2015-09-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 107^4 lõike 2 alusel asendatud sõna „Põllumajandusministeerium” sõnaga „Maaeluministeerium” vastavas käändes. 2015-11-25 RT I 2015-12-17 1 117122015001 2015-12-20 , osaliselt 01.07.2016 2015-12-09 RT I 2015-12-30 1 130122015001 2016-01-18 2017-06-14 RT I 2017-06-30 4 130062017004 2017-07-10 , osaliselt 01.01.2018 2017-10-24 RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 , osaliselt 01.01.2018 2018-06-13 RT I 2018-07-06 1 106072018001 2019-01-01 2020-06-10 RT I 2020-07-01 1 101072020001 2021-01-01 2020-06-17 RT I 2020-07-10 2 110072020002 2021-01-01 2022-10-25 RT I 2022-11-11 1 111112022001 2022-11-21 2023-06-20 RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01 ; Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 7 alusel asendatud sõna „Maaeluministeerium” sõnadega „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium” vastavas käändes 2025-06-02 RT I 2025-06-04 13 104062025013 2025-06-02 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab kalapüügiseaduse § 56 lõiked 3 ja 4 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles need näevad ette püügivõimaluse vähendamise põhjusel, et kalapüügiseaduse § 71¹ lõikes 1 sätestatud rikkumiste eest on karistatud muud isikut kui kalapüügiloa saanud isikut ennast. 2026-04-22 RT I 2026-05-12 2 112052026002 2026-07-01 2026-06-03 RT I 2026-06-19 1 119062026001 2026-06-29 2026-09-30 RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 , osaliselt 01.01.2027 ja 10.01.2028; seaduses, välja arvatud õigusakti pealkirjas, asendatud läbivalt sõna ”EL” sõnadega ”Euroopa Liit” vastavas käändes. 1 Üldsätted 1 Seaduse eesmärk Käesoleva seaduse eesmärk on: 1 tagada kala- ja veetaimevaru kaitse ja säästlik kasutamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud kohuseteadliku kalanduse põhimõtetest; 2 tagada kala- ja veetaimevaru taastumisvõime ja veekogude tootlikkus; 3 vältida ebasoodsaid muutusi veekogu ökosüsteemis. 2 Kohaldamisala 1 Käesolev seadus kehtib Eesti Vabariigi territooriumil ja majandusvööndis majandusvööndi seadusest ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate erisustega. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 Käesolev seadus ei reguleeri kalakasvatust ja -püüki kalakasvatusrajatistes nagu tiigid, sumbad ja basseinid. 3 Käesolev seadus reguleerib kalapüüki väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, kui püük toimub Eesti lipudokumenti omava laevaga või kui kalapüüki teostab käesolevas seaduses sätestatud juhul Eesti Vabariigi äriregistris registreeritud ettevõtja niivõrd, kuivõrd püügikoha asukohariigi õigusakt või püügikoha kalapüüki reguleeriv rahvusvaheline leping või Euroopa Liidu õigusakt ei sätesta teisiti. 4 Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. 3 Mõisted 1 Kalapüük on tegevus, mille eesmärk on kala, jõesilmu ja teiste sõõrsuude, jõevähi, krevetiliste ning teiste kümnejalaliste, kalmaari ja teiste peajalgsete (edaspidi kõik koos kala) hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel ning veetaime kogumine. 2 Veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis püügivahendiga viibimine, välja arvatud püügivahendite hoidmiseks mõeldud ehitises või vahetult selle läheduses ja veekogul käesoleva seaduse alusel kehtestatud keeluala läbimine püügikohta jõudmiseks, võrdsustatakse kalapüügiga. 3 Kaaspüük on püüda lubatud kalaliigi kõrval teise kalaliigi isendi või sellel ajal, kohas või püünisega püüda keelatud kalaliigi isendi või alamõõdulise kala püünisesse sattumine ja väljapüük. 4 Veetaime kogumine on agariku (Furcellaria lumbricalis) püük merest. 5 Kalur on füüsiline isik, kes vahetult püüab kala või kogub veetaimi kutselise kalapüügi vahendiga. 6 Käitlemine käesoleva seaduse tähenduses on tegevus, mis on seotud kala tootmise, töötlemise, üleandmise, vastuvõtmise, hoidmise ning transpordiga. 4 Kala ja agariku kuuluvus 1 Looduslikus vabaduses olev kala on peremehetu. 2 Püüdja omand kalale tekib hõivamisega, kui see ei ole vastuolus käesoleva seadusega ja ei rikuta teiste isikute õigusi. 3 Agarik meres on riigi omand. Kaldale uhutud agarik on kaldal asuva kinnisasja omaniku omand. 5 Kalapüügiõigus 1 Kala võib püüda või veetaimi koguda kalapüügiõiguse alusel. 2 Sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest on kalapüügiõigus: 1 õngepüügiõigus; 2 harrastuskalapüügiõigus; 3 kutselise kalapüügi õigus; 4 eripüügiõigus. 3 Kalapüügiõigus tekib käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. 6 Kalapüügiõiguse tasulisus Kalapüügiõiguse eest makstakse tasu keskkonnatasude seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras ja juhtudel, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. 7 Elektroonilise menetluse põhimõtte rakendamine 1 Käesolevas seaduses ettenähtud taotlused, teated ja andmed võib isik esitada elektroonilises vormis digitaalallkirjastatult, või kui selline võimalus on loodud, siis ka muul sellesarnasel isikut tuvastada võimaldaval turvalisel viisil, arvestades käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud erisusi. 2 Kutselise kalapüügi korraldamisega, sealhulgas kutselise kalapüügi registri toimingutega, seotud otsused tehakse elektrooniliselt. Kui otsuse tegemine elektrooniliselt ei ole tehnilistel põhjustel võimalik, antakse otsus paberil. RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 8 Volitatud asutus 1 Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ)nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50), artikli 5 lõikes 5 nimetatud riiklike kalanduse kontrolliasutuste tegevust koordineeriv asutus on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 2023-06-20 RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01 2 Kui kalapüüki, sellega seonduvat tegevust või kalapüügi järelevalvet reguleeriva Euroopa Liidu määruse kohaselt on vaja määrata volitatud asutus ning seda ei ole käesoleva seadusega tehtud, määrab volitatud asutuse Vabariigi Valitsus korraldusega. RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01 2 Kala- ja veetaimevaru kaitse ja kasutamise üldnõuded 9 Kalapüügieeskiri 1 Kalapüügieeskirja, mis näeb ette kalapüügikorra kõigil veekogudel, kehtestab määrusega. 2 Kalapüügieeskirjaga sätestatakse: 1 kalapüügi keeluajad ja -alad ning veekogus kalade püügijärgse hoidmise keeluajad; 2 kalade alammõõdud ja kaaspüügi tingimused, sealhulgas kaaspüügi lubatud määrad; 3 püügivahendite ja veekogus kalade püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendite ning püügiviiside nõuded ja kasutamise piirangud; 4 püügivahendite loetelu ja kirjeldus; 5 püügivahendite ja veekogus kalade püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendite tähistamise ning märgistamise, sealhulgas vajaduse korral elektroonilise märgistamise nõuded ja nende vahendite asukoha kindlaksmääramise nõuded; 6 saagis kalaliikide ja alamõõdulise kala osakaalu määramise metoodika. 3 Rahvusvahelisest lepingust tulenevad kalapüügi nõuded ja piirangud väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal Eesti merelaevatunnistusega laevale, kui seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid või rahvusvahelised lepingud, kehtestab määrusega. 10 Keelatud tegevus, püügiviisid ja -vahendid 1 Keelatud on püüda kala, kelle pikkus on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust, välja arvatud käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga või Euroopa Liidu määrusega sätestatud kaaspüügi tingimustel (edaspidi kaaspüügi tingimused). 2 Keelatud on püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või Euroopa Liidu õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud keeluajal, -alal või püügivõimalust eirates, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõike 4 alusel lubatud eriotstarbelisel kalapüügil (edaspidi eripüük) või kaaspüügi tingimustel. RT I 2017-06-30 4 130062017004 2017-07-10 3 Keelatud on koguda veetaimi käesolevas seaduses loetlemata ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendiga ning käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud püügivõimalust eirates. 4 Keelatud on vette tagasi heita: 1 püütud kala, välja arvatud harrastuspüügil õngpüünistega ja õngepüügil püütud kala, neid liike, keda on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22–61), artikli 15 lõike 1 punktides a, b ja d, juhul kui nimetatud artikli lõigetes 5–7 või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti; 2 veetaime ja käesoleva lõike punktis 1 viitamata liiki kuuluvat püütud kala, kui see on kaotanud eluvõime, välja arvatud harrastuspüügil õngpüünistega ja õngepüügil püütud kala. 5 Keelatud on püüda kala kalapüügivahendeid kasutamata, käesolevas seaduses loetlemata ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata vahendiga või käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt keelatud vahendiga või viisil, samuti viisil, mis põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, nagu näiteks püük elektriga, mürk- ja narkootilise ainega, tulirelvaga ning lõhkelaenguga. 6 Keelatud on kala elektriga püüdmise vahendi (edaspidi elektripüügivahend) valmistamine, omamine, ladustamine, võõrandamine, transportimine ja kasutamine, välja arvatud käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatud juhul. 7 Kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendite ja püügiviiside kasutamine on lubatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi loal eripüügi teostamiseks. 2023-06-20 RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01 8 Keelatud on: 1 müüa, osta või käidelda kala, kes on püütud veekogust ajal, mil selle püüdmine on keelatud, välja arvatud juhtumid, kui kala on püütud eripüügil keskkonnatasude seaduse §-s 57 sätestatud eesmärgil, kaaspüügi tingimustel või kui merest püütud kala ostab füüsiline isik oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 65 nimetatud koguses või kui muust veekogust püütud kala ostab füüsiline isik oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul kuni 30 kilogrammi; RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 müüa, osta või käidelda alamõõdulist kala, välja arvatud kaaspüügi tingimustel püütud alamõõdulise kala transport; 3 müüa, osta või käidelda kala, mille päritolu ei ole tõendatav, välja arvatud juhtumid, kui merest püütud kala ostab füüsiline isik oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 65 nimetatud koguses või kui muust veekogust püütud kala ostab füüsiline isik oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul kuni 30 kilogrammi; RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 4 müüa või osta harrastuskalapüügil või õngepüügil püütud kala; 5 müüa või osta kala enne lossimist või maale toomist; 6 töödelda veekogul või vahetult selle rannal või kaldal harrastuskalapüügil või õngepüügil püütud kala, kui selle kalaliigi kohta on käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud alammõõt ja töötlemine ei võimalda tuvastada püütud kala pikkust. 9 Keskkonnatasude seaduse §-s 57 sätestatud eesmärgil on lubatud eripüügil püütud alamõõdulist kala ja merest püütud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 viidatud liiki kuuluvat alamõõdulist kala mitteinimtoiduks osta, müüa, transportida ja hoida. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 10 Keelatud on abistada neid laevu, merel kala nendelt laevadelt ümber laadida või osaleda ühises püügitegevuses nende laevadega, mis on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1–32), artiklite 27 ja 30 kohaselt kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Liidu nimekirja. 11 Eesti Vabariigi äriregistris registreeritud ettevõtjal on keelatud kasutada kalapüügil laeva, mis on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklite 27 ja 30 kohaselt kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade Euroopa Liidu nimekirja. 12 Kutselise kalapüügi luba omaval isikul on keelatud müüa merest püütud kala otse füüsilisele isikule oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul suuremas koguses, kui sätestab nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikkel 65. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 13 Kutselise kalapüügi luba omaval isikul on keelatud müüa muust kui käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud veekogust püütud kala otse füüsilisele isikule oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul rohkem kui 30 kilogrammi. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 11 Kalapüügiõiguse teostamise üldised kitsendused 1 Kalapüügikitsendus kehtestatakse kalakaitse- või teadusasutuse ettepanekul teadusuuringute ja kalapüügiga seotud statistiliste andmete alusel. Kalakaitse- või teadusasutuse ettepanek ei ole vajalik, kui püügikitsendus tuleneb rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusaktist või selle on rahvusvahelise lepingu alusel määranud kalapüüki reguleeriv rahvusvaheline organisatsioon. 2 Kalavaru ohustatuse korral kehtestab ajutised püügikitsendused määrusega. 3 Kalade kudemise ajaks või suguküpseks arenemata kalade kaitseks võib valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga kehtestada ajutiselt kalapüügi keeluajad kalaliikide või püügivahendite kaupa. Käskkiri tehakse teatavaks Ametlikes Teadaannetes ja see hakkab kehtima järgmisel päeval pärast avaldamist, kui käskkirjas ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamise tähtpäeva. Käskkiri avalikustatakse viivitamata ka ministeeriumi veebilehel ning teave ajutiste püügikitsenduste kohta edastatakse elektroonilisel teel kutselise kalapüügiga tegelejaid ühendavatele erialaliitudele. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 4 Kui Euroopa Komisjon sulgeb nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 104 lõike 1 kohaselt ajutiselt kalapüügi ja osutub vajalikuks kehtestada Eestis ajutine kalapüügikitsendus, võib asjakohase püügikitsenduse kehtestada valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Käskkiri tehakse teatavaks Ametlikes Teadaannetes ja see hakkab kehtima järgmisel päeval pärast avaldamist, kui käskkirjas ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamise tähtpäeva. Käskkiri avalikustatakse viivitamata ka ministeeriumi veebilehel ning teave ajutise püügikitsenduse kohta saadetakse elektroonilisel teel kutselise kalapüügiga tegelejaid ühendavatele erialaliitudele. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 5 Kui rahvusvahelisest lepingust tuleneb vajadus nõudeid kalapüügi kohta korduvalt või ajutiselt muuta, võib Vabariigi Valitsus delegeerida selle õiguse . 6 võib keelata määrusega teatud kalaliigi lossimise, merel ümberlaadimise, pardal hoidmise või vastuvõtmise, kui selle kalaliigi püük on keelatud. 7 Kui Euroopa Liidu määruse kohaselt on vaja määrata sadamad, kus on lubatud laevalt kala lossida või ümber laadida, kehtestab need määrusega. 8 Kui merel kala ümberlaadimine, vastuvõtmine, töötlemine, mitme laeva ühine kalapüük või lossimine võib Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt toimuda ainult loa alusel, määrab loa andja määrusega. 9 võib vajaduse korral kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud loa andmise korra ja loa vormi. 12 Kohustus kalapüügiõigust tõendada 1 Kalapüügiga tegeleval isikul peab eripüügil ja harrastuskalapüügil kaasas olema kalapüügiõigust tõendav dokument. Kaluri kalapüügiloa alusel kalapüügiga tegeleval isikul peab kalapüügil kaasas olema isikut tõendav dokument. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 Eripüügil ja juhul kui harrastuskalapüügiõigus on soetatud harrastuskalapüügiõiguse, sealhulgas kalastuskaardi eest tasumisega, tõendab püügiõigust püüdja isikut tõendav dokument. RT I 2017-06-30 4 130062017004 2018-01-01 3 Kui käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud dokumendil puudub foto, peab püügil kaasas olema ka isikut tõendav dokument. 4 Käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud püügivahendite püügilt eemaldamisel, kui harrastuskalapüügiõiguse soetanud isik on haigestunud, tõendab kalapüügiõigust selle õiguse soetanud isiku kirjalik volikiri ja püügivahendit püügilt eemaldama volitatud isiku isikut tõendav dokument. 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud volikirjale esitatavad nõuded ja volikirjast teavitamise korra kehtestab määrusega. 6 Kehtetu - RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 13 Kala ja veetaime päritolu tõendamine 1 Kala ja veetaime päritolu peab olema tõendatav. 2 Merest püütud kala ja veetaime päritolu ei pea tõendama füüsilise isiku oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 65 sätestatud koguses ostetud kala või veetaime puhul ega õngepüügil püütud kala puhul. 3 Muust kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud veekogust püütud kala ja veetaime päritolu ei pea tõendama füüsilise isiku oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul kuni 30 kilogrammi ostetud kala või veetaime puhul ega õngepüügil püütud kala puhul. 4 Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 68 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid ei kohaldata sama artikli lõikes 6 sätestatud juhul. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 14 Kalatoote import, eksport ja reeksport ning pädev asutus 1 Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 16 lõike 3 ja artikli 39 lõike 4 kohane pädev asutus ning komisjoni määruse (EÜ) nr 1010/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 280, 27.10.2009, lk 5–41), artikli 39 lõike 1 kohane kontaktasutus on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 2023-06-20 RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01 2 Merest püütud kala ja sellest valmistatud kalatoote (edaspidi kalandustoode) püügisertifikaat esitatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 15 lõikes 1 nimetatud kalandustoote ekspordi korral kinnitamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile ning artikli 21 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kalandustoote reekspordi korral Maksu- ja Tolliametile vähemalt kolm tööpäeva enne arvatavat kalandustoote eksporti või reeksporti. RT I 2020-07-01 1 101072020001 2021-01-01 3 Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 18 nimetatud impordist keeldumisega kaasneva kalandustoote käitlemisega seotud kulud katab importija. 15 Kala ja veetaime esmakokkuost RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 1 Kala ja veetaime esmakokkuostuga tohib tegeleda äriregistrisse kantud ettevõtja, kellele on antud toidu või sööda käitlemise tegevusluba või kes on esitanud majandustegevusteate toidu või sööda käitlemise kohta. 2 Kala ja veetaime esmakokkuostuga ei tohi tegeleda ettevõtja, kellele on määratud kala või veetaime ostu või müügi nõuete rikkumise eest karistus, millega seotud andmed on karistusregistrist kustutamata (edaspidi kehtiv karistus). 3 Kala ja veetaime esmakokkuostuks ei loeta merest püütud kala või veetaime ostmist ühe ööpäeva jooksul oma tarbeks koguses, mis on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 65. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 3 1)]]> Kala ja veetaime esmakokkuostuks ei loeta muust kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud veekogust püütud kala või veetaime ostmist ühe ööpäeva jooksul oma tarbeks kuni 30 kilogrammi. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 4 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium avaldab eelmise aasta keskmised kala ja veetaime esmakokkuostuhinnad liikide kaupa väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel iga aasta 31. jaanuariks. Ajavahemikus 1.–31. jaanuarini püütud kala ja veetaime väärtuse arvutamisel võetakse aluseks viimased avaldatud Eesti keskmised kala ja veetaime esmakokkuostuhinnad. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 5 Kui keskmist kala ja veetaime esmakokkuostuhinda ei ole käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt avaldatud, võetakse esmakokkuostuhinna aluseks Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse hinnad. Kui asjakohast hinda ei ole Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus avaldanud, siis võetakse kala ja veetaime esmakokkuostuhinna aluseks asjaomaste liikide ja püügipiirkondade hinnad rahvusvahelistel turgudel. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 16 Kala elusisendi import ja veekogusse asustamine 1 Eestis looduslikult mitte esineva kalaliigi või muu veeorganismi liigi või tema viljastatud marja Eesti Vabariiki toomisel ja veekogusse asustamisel lähtutakse looduskaitseseaduses sätestatud tingimustest. 2 Eestis looduslikult esinevat kalaliiki või tema viljastatud marja tohib veekogusse asustada ainult Keskkonnaameti loal. 3 Eestis looduslikult esineva kala või viljastatud marja veekogusse asustamise taotluse kohta esitatavad nõuded, asustamisloa andmise ja asustamise korra kehtestab määrusega. 3 Kalapüügiõiguse teostamine 1 Õngepüügiõigus ja kalapüük eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks 17 Õngepüügiõigus 1 Igaüks tohib avalikul ja avalikult kasutataval veekogul tasuta ja püügiõigust vormistamata püüda kala ühe lihtkäsiõngega, järgides käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud piiranguid. 2 Kinnisasja omaniku loal tohib ühe lihtkäsiõngega kala püüda: 1 eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks; 2 siseveekogust üleujutatud kinnisasjal või selle osal. 18 Kalapüük eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks 1 Eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks, võib kala püüda, arvestades käesoleva seaduse § 9 lõike 1 ja § 11 lõigete 1–3 ja 5 alusel püügivahendite, püügiaja ja püüda lubatud kalaliikide kohta kehtestatud piiranguid ning järgides keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 37 lõikes 7 sätestatut. 2 Kalapüügiks kutselise kalapüügi vahendiga eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks, peab veekogu omanik taotlema kutselise kalapüügi luba, mille annab Põllumajandus- ja Toiduamet tasuta kuni üheks kalendriaastaks käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud kutselise kalapüügiloa andmise tingimusi arvestamata. RT I 2020-07-01 1 101072020001 2021-01-01 3 Mitme kinnisasja piires asuval eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks, korraldavad nende kinnisasjade omanikud kalapüüki kokkuleppel. 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ja käesoleva seaduse § 22 lõike 2 punktis 1 sätestatud võimalused ei kehti nakkepüünisega püügi kohta paisjärvel. RT I 2015-03-17 1 117032015001 2016-01-01 2 Eripüügiõigus 19 Eripüügiõigus 1 Eripüüki teostatakse vähemalt ühel järgmisel eesmärgil: 1 keskkonnauuringud; 2 asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja kogumine; 3 sugukalade püük; 4 hüpofüüsi kogumine; 5 kalade ümberasustamine; 6 kalade hukkumise vältimine või veekogu ökosüsteemi parandamine. 2 Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium hinnata eripüügiks ka harrastuspüügivõistluste raames toimuva kalapüügi või kalapüügi, mida korraldavad õppepraktika eesmärgil koolid, mille kinnitatud õppekavas on kalapüügipraktika. 2023-06-20 RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01 3 Kalapüügi hindamisel eripüügiks arvestab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium püütavate kalaliikide puhul: 2023-06-20 RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01 1 rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kitsendusi; 2 püügi põhjendatust, harrastuspüügivõistlusel ka püügi ulatust ning seda, kas püügi eesmärki on võimalik saavutada muul viisil. 4 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võib eripüügil, välja arvatud harrastuspüügivõistluste raames toimuval või õppepraktika eesmärgil korraldataval kalapüügil, lubada käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis lubatust erineva püügivahendi või -viisi kasutamist, eripüüki keelatud ajal või keelatud kohas ning keelatud kalaliigi eripüüki. 2023-06-20 RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01 20 Eripüügiluba 1 Eripüügiks annab õiguse eripüügiluba selles määratud tingimustel ja vahendiga. 2 Keskkonnauuringute eesmärgil teostataval eripüügil võib kasutada elektripüügivahendit, mis on kantud teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogusse ning mille kasutamiseks on antud tõend. RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 3 Eripüügiloa ja elektripüügivahendi kasutamise tõendi annab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium elektrooniliselt. Kui isik märgib taotluses, et soovib luba või tõendit paberil, antakse see paberil. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kannab loa ja tõendi andmed teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogusse. 2023-06-20 RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01 4 Eripüügiloa taotlus loetakse põhjendatuks, kui: 1 see vastab keskkonnauuringu programmile, mis on taotluse esitamise alus; 2 see vastab vähemalt ühele käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 2 märgitud eripüügi eesmärgile; 3 selles märgitud püügitingimused ja püüdja pädevus tagavad püügi eesmärgi saavutamise kalavaru kõige vähem mõjutaval viisil. 5 Eripüügiloa vormi, lisatingimused, loa taotluse läbivaatamise, loa andmise ja loa kehtetuks tunnistamise ning elektripüügivahendi kasutamise taotlemise, tõendi andmise ja tõendi kehtetuks tunnistamise korra kehtestab määrusega. 6 Kui eripüügiloa alusel toimuva püügi kohta on vaja esitada püügiandmeid, märgitakse eripüügiloale püügiandmete esitamise kohustus. 21 Eripüügiloa andmisest keeldumine ja loa kehtetuks tunnistamine 1 Eripüügiloa andmisest keeldutakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest põhjustest: 1 loa taotleja on esitanud taotluses valeandmeid; 2 loa andja on teavitanud loa taotlejat taotluses esinevatest puudustest ja puudusi ei ole nende kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul kõrvaldatud; 3 loa taotleja on jätnud tähtajaks maksmata eripüügiõiguse eest kalapüügiõiguse tasu, kui tasu maksmine on nõutav; 4 loa taotlejal või taotlusele kantud püüdjal on kehtiv karistus kalapüügi- või sellega seotud nõuete rikkumise eest; 5 taotlus ei ole põhjendatud. 2 Eripüügiluba tunnistatakse kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest põhjustest: 1 loa omanik või loale kantud püüdja on rikkunud loa tingimusi; 2 loa omanikul või loale kantud püüdjal on kehtiv karistus kalapüügi- või sellega seotud nõuete rikkumise eest. 3 Harrastuskalapüügiõigus 22 Harrastuskalapüügiõigus 1 Igaüks tohib kalastuskaardi alusel või harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuskalapüügivahendiga kala avalikul ja avalikult kasutataval veekogul, järgides käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud piiranguid. 2 Kinnisasja omaniku loal tohib harrastuskalapüügivahendiga püüda kala: 1 eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks; 2 siseveekogust üleujutatud kinnisasjal või selle osal. 23 Harrastuskalapüügivahendid 1 Harrastuskalapüügivahendid on: 1 spinning, vedel, sikuti, lendõng, põhjaõng ehk krunda ehk tonka, und, käsiõng ja ühe isiku korraga kasutatav rohkem kui üks lihtkäsiõng; 2 harpuunipüss ja harpuun; 3 räimeõng; 4 nakkevõrk ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrk; RT I 2017-06-30 4 130062017004 2017-07-10 5 kuni 100 konksust koosnev õngejada; 6 kuurits; 7 liiv; 8 vähinatt ja vähimõrd; 9 kadiska. 2 Püsielanikul püsiasustusega väikesaarte seaduse § 2 punktis 6 sätestatud tähenduses (edaspidi väikesaare püsielanik) on lubatud kasutada kuni 300 konksust koosnevat õngejada. 3 Harrastuskalapüügivahend peab olema kalapüügil püügivahendi omaniku valve all, et võimaldada selle omanikku veekogul või selle kaldal kindlaks teha. See nõue ei kehti püügil nakkevõrgu, vähimõrra, õngejada ja kadiskaga, mis peavad olema tähistatud käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punkti 5 alusel kehtestatud nõuete kohaselt. 24 Harrastuskalapüügivahendi kasutamise kitsendused 1 Räimeõnge tohib kasutada üksnes harrastuskalapüügil merel. 2 Harrastuskalapüügil on keelatud kasutada samal ajal rohkem kui kolme sama või eri liiki püügivahendit, välja arvatud vedelit, vähinatta ja vähimõrda, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. 3 Harrastuskalapüügil käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktides 4–7 ja lõikes 2 nimetatud püügivahenditega kehtivad samad kitsendused, mis on käesoleva seaduse § 9 lõike 1 ning § 11 lõigete 2–5 alusel kehtestatud kutselisel kalapüügil samade püügivahenditega. 25 Harrastuskalapüügiõiguse kehtivus 1 Harrastuskalapüügiõigust tõendab: 1 harrastuskalapüügiõiguse eest tasumine; 2 kalastuskaart käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud juhtudel. 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul tekib harrastuskalapüügiõigus üks tund pärast selle eest tasu maksmist või muust tasu maksmisel määratud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise kuupäev ja hilisem kui 30 päeva harrastuskalapüügiõiguse tasumise kuupäevast arvates. 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul tekib harrastuskalapüügiõigus: 1 kalastuskaardi taotlemise korral isiku ühest tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali (edaspidi elektrooniline kanal) kaudu kalastuskaardile märgitud kehtivuse alguse kuupäevast alates, kuid mitte varem kui üks tund pärast harrastuskalapüügiõiguse eest tasu maksmist; 2 kalastuskaardi taotlemise korral vahetult loa andja kaudu kalastuskaardile märgitud kehtivuse alguse kuupäevast alates, mis ei või olla varasem kalastuskaardi andmise ajast. 4 Kui kalastuskaardiga lubatakse mitmesuguste püügivõimaluste kasutamist eri aegadel, tekib harrastuskalapüügiõigus kaardile märgitud kuupäeval. 5 Harrastuskalapüügiõiguse, sealhulgas kalastuskaardi alusel toimuva kalapüügiõiguse eest mobiiltelefonilt tehtud maksega tasumise korral tekib harrastuskalapüügiõigus üks tund pärast püügiõiguse andmise, sealhulgas kalastuskaardi andmise kohta lühisõnumiga kinnituse saamist. Tasumist ja kalastuskaardi andmist kinnitav lühisõnum saadetakse samale mobiiltelefoni numbrile, millelt tasu maksti. 6 Harrastuskalapüügiõigus kehtib kalastuskaardile märgitud ajal, kuid mitte kauem kui üks kalendriaasta. Pärast harrastuskalapüügiõiguse eest tasumist, kui kalastuskaart ei ole nõutav, tekib harrastuskalapüügiõigus kuni üheks aastaks. 7 Harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise ja tasu maksmise kontrollimise korra kehtestab määrusega. 26 Kalastuskaart 1 Kalastuskaardi annab Keskkonnaamet. 2 Väikesaare püsielanikule annab kalastuskaardi kalapüügiks tema elukohajärgset väikesaart ümbritseval veealal kohalik omavalitsusüksus käesoleva seaduse § 29 lõike 7 alusel kehtestatud lubatud püügivahendite arvu piires. 3 Kalastuskaart on elektrooniline dokument teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogus ja sellele märgitakse kaardi andja, kaardi andmise ja kehtivuse aeg, püügipiirkond, kalapüügiõiguse omaniku isikukood või nimi ja sünniaeg ning vajaduse korral isikut tõendava dokumendi number, kasutada lubatud püügivahendid, nende arv ning püüda lubatud kalaliigi isendite arv. RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 4 Kalastuskaart antakse elektroonilise kanali kaudu või vahetult loa andjale esitatud asjaomase taotluse alusel. 5 Kalastuskaart antakse pärast kalastuskaardi eest tasu maksmist. 6 Kalastuskaardi taotlemise korral elektroonilise kanali kaudu makstakse tasu kohe taotluse esitamisel. 7 Kalastuskaardi taotlemise korral vahetult loa andjalt makstakse tasu kümne päeva jooksul pärast kalastuskaardi andja otsust kaardi andmise kohta. Vastasel juhul muutub kalastuskaardi andmise otsus kehtetuks. 8 Kalastuskaardi taotlemise, andmise ja peatamise korra, tähtajad, taotlemise viisid ja taotluses esitatavad andmed ning vahetult loa andjale esitatava taotluse vormi kehtestab määrusega. RT I 2018-07-06 1 106072018001 2019-01-01 27 Kalastuskaardi andmisest keeldumine ning selle kehtivuse peatumine ja peatamine RT I 2018-07-06 1 106072018001 2019-01-01 1 Kalastuskaardi andmisest keeldutakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1 kalastuskaardi taotlejal on rohkem kui üks kehtiv karistus käesolevas seaduses sätestatud väärteo toimepanemise eest või kehtiv karistus kuriteo eest, mida on kohaldatud seoses käesoleva seaduse § 71 lõikes 2 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumisega; RT I 2017-06-30 4 130062017004 2018-01-01 2 käesoleva seaduse § 29 alusel kehtestatud piirangud ei võimalda anda kalastuskaarti taotletud tingimustel; 3 kalastuskaardi taotleja suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1 punkti 5 ja lõike 2 alusel tehtud kohtumäärus; RT I 2015-03-17 1 117032015001 2016-03-01 3 1) ]]> halduskohus on kaitseväeteenistuse seaduse § 33¹ lõikes 5 või § 71¹ lõikes 5 sätestatud taotluse alusel andnud loa keelduda kalastuskaardi taotlejale kalastuskaardi andmisest; RT I 2018-07-06 1 106072018001 2019-01-01 4 kalastuskaardi taotleja on taotluse esitamisele eelnenud aastal jätnud esitamata käesoleva seaduse § 61 lõike 12 alusel kehtestatud tähtajaks nõutud püügiandmed. RT I 2017-06-30 4 130062017004 2018-01-01 2 Isiku kalastuskaardi kehtivus peatub ja selle andmisest keeldutakse, kui isiku suhtes on jõustunud täitemenetluse seadustiku § 177² lõike 1 punkti 5 ja lõike 2 alusel tehtud kohtumäärus. RT I 2015-03-17 1 117032015001 2016-03-01 2 1)]]> Isiku kalastuskaardi kehtivus peatatakse, kui halduskohus on kaitseväeteenistuse seaduse § 33¹ lõikes 5 või § 71¹ lõikes 5 sätestatud taotluse alusel andnud selleks loa. Kalastuskaardi kehtivus peatatakse kaardi andja otsusega. Otsuse tegemisel lähtub kaardi andja Kaitseressursside Ameti, Kaitseväe või kohtu poolt isiku ärakuulamisel kogutud andmetest, kui lisaandmete saamine ei ole vajalik. RT I 2018-07-06 1 106072018001 2019-01-01 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul kalastuskaardi kehtivuse peatumine ja selle andmisest keeldumine lõpeb, kui isiku suhtes jõustub täitemenetluse seadustiku § 177⁵ lõike 1 alusel tehtud kohtumäärus. RT I 2015-03-17 1 117032015001 2016-03-01 3 1)]]> Kalastuskaardi andja lõpetab käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud juhul kalastuskaardi kehtivuse peatamise ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3¹ nimetatud juhul selle andmisest keeldumise, kui peatamise ja keeldumise alused on ära langenud ja Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest kalastuskaardi andjat teavitanud ning halduskohtu määrusest ei tulene teisiti. RT I 2018-07-06 1 106072018001 2019-01-01 4 Kui kalastuskaardi taotlus esitatakse elektroonilise kanali kaudu, sealhulgas mobiiltelefoni teel, teavitatakse kalastuskaardi andmisest keeldumise otsusest samas elektroonilises keskkonnas, kus taotlus esitati. 5 Otsus kalastuskaardi kehtivuse kohta toimetatakse viivitamata kaardi omanikule kätte käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil või avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui otsust ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks, kui on möödunud kümme päeva selle Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast või kui isik kinnitab Ametlike Teadaannete infosüsteemis teate kättesaamist. RT I 2018-07-06 1 106072018001 2019-01-01 28 Soodustatud isikute harrastuskalapüügiõigus 1 Käesoleva seaduse tähenduses loetakse soodustatud isikuks eelkooliealine laps, alla 16-aastane õpilane, pensionär, õigusvastaselt represseeritud või represseerituga võrdsustatud isik, puudega isik ning osalise või puuduva töövõimega isik. RT I 2015-12-17 1 117122015001 2016-07-01 2 Soodustatud isikud tohivad kala püüda harrastuskalapüügivahendiga püügiõiguse eest tasumata, välja arvatud kalapüügil kalastuskaardi alusel. 3 Soodustatud isikul, välja arvatud eelkooliealine laps, peab harrastuskalapüügil kaasas olema soodustust tõendav dokument, milleks on: 1 alla 16-aastasel õpilasel õpilaspilet; 2 pensionäril pensionitunnistus; 3 õigusvastaselt represseeritud isikul ja represseerituga võrdsustatud isikul represseeritu tunnistus; 4 puudega isikul puude raskusastet ja kestust tõendav dokument; 5 osalise või puuduva töövõimega isikul osalist või puuduvat töövõimet tõendav dokument. RT I 2015-12-17 1 117122015001 2016-07-01 29 Harrastuskalapüügiõiguse piirangud 1 Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kehtestada kalavaru kaitse eesmärgil piirkonnad, kus: 1 rakendatakse piiranguid kala püüdvate isikute ja püügivahendite arvu, püügiaja või püütavate kalaliikide kohta; 2 lubatakse kasutada käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktides 4–9 nimetatud kalapüügivahendeid kehtestatud piirarvu ulatuses ja püügiajal. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirkondades on harrastuskalapüügiõigust tõendav dokument kalastuskaart. 3 Arvuliselt või kaaluliselt ühes ööpäevas püüda lubatud kalakoguseid võib piirata määrusega. 4 Ühe kalastuskaardi alusel tohib veekogul, kus on kehtestatud kalastuskaartide piirarv, kasutada: 1 ühte nakkevõrku merel sügavusest sõltumata või sise- või piiriveekogul või selle osal ning kuni kolme kadiskat ja ühte kuni 100 konksust koosnevat õngejada merel kuni 20 meetri samasügavusjooneni või sise- või piiriveekogul või selle osal; 2 ühte liivi või ühte kuuritsat siseveekogul; 3 kuni viit vähinatta või vähimõrda vähipüügil. 5 Isikule, välja arvatud väikesaare püsielanikule, antakse kalapüügiks ühe nakkevõrguga, kuni kolme kadiskaga, ühe kuni 100 konksust koosneva õngejadaga, ühe liiviga või ühe kuuritsaga selle piirkonna jaoks kehtestatud piirarvu piires üks kalastuskaart. Püügiks kuni viie vähinataga või viie vähimõrraga ühe piirkonna jaoks kehtestatud piirarvu piires antakse kalastuskaart kuni kolmeks ööpäevaks. Kui maakonnas on piirarvud kehtestatud rohkem kui ühes piirkonnas, võib kalastuskaardi andja märkida sama maakonna eri piirkondades kasutada lubatud püügivahendid ühele kalastuskaardile. 6 Väikesaare püsielanik tohib ühe kalastuskaardi alusel kasutada merel kuni kolme nakkevõrku sügavusest sõltumata ning kuni kolme kadiskat ja ühte kuni 300 konksust koosnevat õngejada kuni 20 meetri samasügavusjooneni. Peipsi järvel tohib väikesaare püsielanik kasutada ühe kalastuskaardi alusel kuni kolme nakkevõrku ning kuni kolme kadiskat ja ühte kuni 300 konksust koosnevat õngejada ühe kilomeetri laiusel veealal tema elukohajärgse saare ümber. Väikesaare püsielanikule antakse kalapüügiks eespool nimetatud vahenditega tema elukohajärgset saart ümbritsevale veealale kehtestatud piirarvu piires üks kalastuskaart. 7 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirkonnad ja nendes rakendatavad piirangud ning elektroonilise kanali kaudu ja vahetult Keskkonnaametile laekuvate taotluste alusel antavate kalastuskaartide piirarvud, samuti püsiasustusega väikesaari ümbritseval veealal kasutada lubatud püügivahendite arvu kehtestab määrusega. 8 Elektroonilise kanali kaudu ja vahetult Keskkonnaametile laekuvate taotluste alusel antavate kalastuskaartide piirarvude määramise aluseks on eelmisel aastal elektroonilise kanali kaudu ja vahetult Keskkonnaametile laekunud taotluste arvude suhe. 3 1. jagu]]> Teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 29 1. ]]> Teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu 1 Teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu (edaspidi ka andmekogu) on andmekogu, mille eesmärk on lihtsustada eripüügi-, harrastuskalapüügi- ning asustamislubade taotlemist ja menetlemist, aruandluse esitamist, muude lubadega seotud kohustuste täitmist ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust. 2 Teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogus on: 1 harrastuskalapüügi õiguse eest tasumise andmed; 2 kalastuskaart ja selle taotlemise andmed; 3 harrastuskalapüügi kohta esitatavad andmed; 4 eripüügiloa ja selle taotlemise andmed; 5 eripüügi kohta esitatavad andmed; 6 elektripüügivahendi kasutamise andmed; 7 Eestis looduslikult esineva kalaliigi või tema viljastatud marja veekogusse asustamise andmed; 8 kalandus- ja vesiviljelussektori aruanded. 3 Andmekogu vastutav töötleja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Andmekogu volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. 2023-06-20 RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01 4 Teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu asutab ning selle põhimääruse kehtestab määrusega. RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 4 Kutselise kalapüügi õigus 1 Üldsätted 30 Kutselise kalapüügi õiguse kuuluvus 1 Kutselise kalapüügi vahendiga tohib kalapüügiloa alusel siseveekogudel, piiriveekogudel, merel, Eesti Vabariigi majandusvööndis või väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kala püüda või veetaimi koguda äriregistris ettevõtjana registreeritud isik. 2 Väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal võib Eesti Vabariigist sõltumata omandatud püügivõimalusi kasutada vaid juhul, kui see ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuetega. 31 Kutselise kalapüügi vahendid Kutselise kalapüügi vahendid on: 1 õngejadad; 2 nakkepüünised; 3 lõkspüünised; 4 kurnpüünised; 5 traalpüünised. 32 Kutselise kalapüügi luba RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 1 Kutselise kalapüügi õiguse annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 Kui Euroopa Liidu õigusakti kohaselt on kalapüügiloa omamine kohustuslik, kohaldatakse kutselise kalapüügi loa andmisel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 7 ja 7a sätestatut. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81–104), artikli 1 kohase kalapüügi korral kohaldatakse kutselise kalapüügi loa andmisel samas määruses sätestatut. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 33 Kalalaev 1 Kutseliseks kalapüügiks merel võib kasutada üksnes kutselise kalapüügi registrisse kantud kalalaeva, millel on kehtiv kalalaevatunnistus. RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 2 Kalalaev käesoleva seaduse tähenduses on laev, mis on kohandatud kala- või muu vee-elusvaru kaubanduslikuks kasutamiseks. 3 Kalalaeval, mida kasutatakse merel ja mille uue peajõuseadme, asenduspeajõuseadme või tehniliselt muudetud peajõuseadme võimsus on suurem kui 120 kilovatti, välja arvatud üksnes seisevpüüniseid või tragimisvahendeid kasutav kalalaev, abilaev ja vesiviljeluses kasutatav laev, peab mootorivõimsus olema sertifitseeritud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 40 lõike 3 kohaselt. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 4 Mootorivõimsuse sertifitseerib nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 40 lõike 3 kohaselt klassifikatsiooniühing, mootori valmistajatehas või käitaja, kellel on mootori võimsuse tehniliseks hindamiseks Euroopa Liidu liikmesriigi õigusaktide alusel vajalik pädevus. 5 Mootorivõimsuse sertifitseerimisega seotud kulud kannab kalalaeva omanik või valdaja. 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kalalaevale uue peajõuseadme paigaldamise, olemasoleva peajõuseadme asendamise või tehnilise muutmise korral järgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatud nõuetele ka käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud nõudeid. 34 Kutselise kalapüügi register RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 1 Kutselise kalapüügi register (edaspidi register) on andmekogu, mille ülesanne on võimaldada kutselise kalapüügiga tegelevate isikute, nende tegevuse ja kalalaevade üle arvestuse pidamist ning järelevalve teostamist. 2 Registri koosseisu kuuluvad alamregistritena kalalaevade register ja kutselise kalapüügi arvestuse register. 3 Kalalaevade registrisse kantakse: 1 komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2017/218 liidu kalalaevastikuregistri kohta (ELT L 34, 09.02.2017, lk 9–17) nimetatud andmed Eesti lipu all sõitva kalalaeva ja Eesti laevakinnistusraamatusse või liiklusregistrisse kantud kalalaeva kohta, mis ei pea kandma riigilippu; 2 andmed käesoleva seaduse § 35 lõikes 3 nimetatud vaba püügivõimsuse arvel kalalaeva kalalaevastiku segmenti lisamise õiguse kohta; 3 andmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 alusel tõsiste rikkumiste eest määratud punktide kohta; RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 4 muud kalalaeva andmed, mille registrisse kandmise näeb ette Euroopa Liidu õigusakt. 4 Kutselise kalapüügi arvestuse registrisse kantakse: 1 andmed isiku kohta, kes omab kutselise kalapüügi õigust, tegeleb kala ja veetaime esmakokkuostuga või kaalumisega või esitab käesoleva seaduse § 61 lõigetes 1, 3, 4, 6 ja 7 nimetatud andmeid; RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 andmed ajaloolise püügiõiguse, püügivõimaluste jaotamise ja omandamise ning kasutada andmise ja saamise kohta; 3 andmed kutselise kalapüügi õiguse omandamise ja lõppemise, sealhulgas kalapüügiõiguse tasu maksmise ja püügivahendiga veealale väljumiste arvu kohta; RT I 2026-06-19 1 119062026001 2026-06-29 4 käesoleva seaduse § 61 lõigetes 1, 3, 4, 6 ja 7 nimetatud andmed; RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 5 andmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 alusel tõsiste rikkumiste eest kaptenile või kalurile määratud punktide kohta. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 5 Registri vastutav töötleja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Registri volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. 2023-06-20 RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01 6 Registri põhimääruse kehtestab määrusega. RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 35 Kalalaevastiku segment RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 1 Registris rühmitatakse kalalaevad alajaotustesse (edaspidi kalalaevastiku segment) nende üldpikkuse, püügipiirkonna, kasutatavate püüniste ja püütavate kalaliikide järgi. Kalalaevastiku segmendi suurus määratakse püügivõimsuse järgi. 2 Kalalaevastiku segmendid ja nende tunnused, kalalaevastiku segmenti kantavale kalalaevale esitatavad nõuded ning kalalaevastiku segmenti kalalaeva lisamise võimaluse kehtestab määrusega. 3 Kalalaevastiku segmenti, kuhu käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt kalalaeva lisada ei või, võib kalalaeva kanda üksnes siis, kui taotleja omab piisavas mahus käesoleva seaduse §-s 35¹ nimetatud kalalaeva lisamise õigust või kui kalalaevastiku segmenti on käesoleva seaduse § 35³ alusel määratud piisavas mahus täiendavat vaba püügivõimsust. 4 Laeva püügivõimsus käesoleva seaduse tähenduses on laeva kogumahutavus ja peamasina võimsus. 5 Hüvitise toel kalalaeva alatiseks püügilt kõrvaldamise korral kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõigetes 5 ja 6 sätestatut. 6 Kui kalalaev on kantud kalalaevastiku segmenti, kuhu käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt kalalaeva lisada ei või, võib kalalaeva püügivõimsust suurendada üksnes siis, kui taotleja omab piisavas mahus käesoleva seaduse §-s 35¹ nimetatud kalalaeva lisamise õigust või kui kalalaevastiku segmenti on käesoleva seaduse § 35³ alusel määratud piisavas mahus täiendavat vaba püügivõimsust. Kalalaeva registrisse kandmise kohta sätestatut kohaldatakse ka registrisse kantud kalalaeva püügivõimsuse suurendamise suhtes. 7 Kui käesoleva seaduse § 33 lõikes 3 nimetatud kalalaev on kantud kalalaevastiku segmenti, kuhu käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt kalalaeva lisada ei või, võib kalalaevale uue peajõuseadme paigaldamine, kalalaeval olemasoleva peajõuseadme asendamine või tehniline muutmine suurendada peajõuseadme võimsust üksnes siis, kui kalalaeva omanik või valdaja omab käesoleva seaduse §-s 35¹ nimetatud kalalaeva lisamise õigust mahus, mille võrra peajõuseadme võimsus suureneb. 8 Kalalaeva omanik või valdaja teavitab käesoleva seaduse § 33 lõikes 3 nimetatud kalalaevale uue peajõuseadme paigaldamise, kalalaeval olemasoleva peajõuseadme asendamise või tehnilise muutmise kavatsusest registri volitatud töötlejat kirjalikult ning esitab pärast uue peajõuseadme paigaldamist või olemasoleva peajõuseadme asendamist või tehnilist muutmist registri volitatud töötlejale viivitamata nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 40 lõike 3 kohase kirjaliku kinnituse. RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 35 1. ]]> Kalalaeva kalalaevastiku segmenti lisamise õigus 1 Kui kalalaevastiku segmenti, kuhu käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt kalalaeva lisada ei või, kantud kalalaev kustutatakse esmakordselt registrist käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel, tekib kalalaeva omanikul või valdajal õigus kanda registrisse kalalaev selle püügivõimsuse arvel, mis vabanes kalalaeva registrist kustutamisega (edaspidi kalalaeva lisamise õigus). 2 Kui kalalaevastiku segmenti, kuhu käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt kalalaeva lisada ei või, kantud kalalaev kustutatakse registrist vähemalt teist korda käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel, tekib kalalaeva omanikul või valdajal kalalaeva lisamise õigus üksnes siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1 omanik või valdaja ei ole seotud isikuga, kelle taotlusel kalalaev registrist esmakordselt kustutati; 2 kalalaev on enne registrist kustutamist olnud sama omaniku või valdaja omandis või valduses katkematult vähemalt 36 kuud; 3 kalalaev on enne registrist kustutamist olnud registris katkematult vähemalt 36 kuud; 4 seda kalalaeva ei ole sama omaniku või valdaja taotlusel registrist varem kustutatud. 3 Kui registrist kustutatakse merel kaluri kalapüügiloa alusel püüdev kalalaev, võib tekkinud kalalaeva lisamise õiguse arvelt lisada kalalaeva üksnes sellesse kalalaevastiku segmenti, kuhu kuuluvad merel kaluri kalapüügiloa alusel püüdvad kalalaevad. RT I 2026-06-19 1 119062026001 2026-06-29 4 Kalalaeva lisamise õigus lõpeb 66 kuu möödumisel kalalaeva registrist kustutamisest arvates. Kui kalalaeva registrisse kandmise menetlus ei ole tähtpäevaks lõppenud, lõpeb kalalaeva lisamise õigus kalalaeva registrisse kandmise menetluse lõppedes. RT I 2026-06-19 1 119062026001 2026-06-29 5 Kui kalalaevastiku segmenti, kuhu käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt kalalaeva lisada ei või, kantud kalalaev kustutatakse registrist käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel, võib kalalaeva registrisse tagasi kanda ainult sama kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õiguse alusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul. 6 Kalalaeva võib registrisse tagasi kanda muu kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õiguse alusel, kui: 1 kalalaeva registrisse kandmist taotlev isik ei ole seotud isikuga, kelle taotlusel sama kalalaev registrist kustutati, ega oma piisavas mahus sama kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigust või 2 sama kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigus on lõppenud. 7 Kui käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud isiku taotlusel registrisse tagasi kantud kalalaev antakse 36 kuu jooksul registrisse kandmisest arvates tagasi selle isiku või temaga seotud isiku kasutusse, kelle taotluse alusel kalalaeva registrist kustutamisega tekkis kalalaeva lisamise õigus, ning see isik või temaga seotud isik omab sama kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigust, loetakse sama kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigus lõppenuks osas, mis vastab püügivõimsusele, mida ei kasutatud sama kalalaeva registrisse tagasi kandmiseks. 8 Kui see isik või temaga seotud isik, kelle taotluse alusel kalalaeva registrist kustutamisega tekkis kalalaeva lisamise õigus, ei oma käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul sama kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigust, kuid omab muu kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigust, loetakse muu kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigus asjakohases osas lõppenuks. 9 Kui see isik või temaga seotud isik, kelle taotluse alusel kalalaeva registrist kustutamisega tekkis kalalaeva lisamise õigus, ei oma käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul sama ega muu kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigust, loetakse järgmise kümne aasta jooksul kalalaeva tagasi andmisest arvates sellel isikul või temaga seotud isikul tekkiv või neile loovutatav kalalaeva lisamise õigus asjakohases osas lõppenuks. 10 Seotud isikutena käsitatakse omavahel seotud isikuid tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. 11 Kalalaeva lisamise õigust on lubatud loovutada kirjaliku kokkuleppega. Loovutamise kokkulepe või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri esitatakse registri volitatud töötlejale koos kalalaeva registrisse kandmise taotlusega. RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 35 2. ]]> Kalalaeva registrist ajutine kustutamine 1 Kalalaevastiku segmenti, kuhu käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt kalalaeva lisada ei või, kantud kalalaeva võib registrist ajutiselt kustutada, kui: 1 seda kalalaeva soovitakse ajutiselt kasutada kalapüügiks teises riigis või 2 selle kalalaeva asemel soovitakse Eestis kalapüügiks kasutada ajutiselt muud kalalaeva. 2 Kalalaeva registrist ajutist kustutamist ei käsitata kalalaeva registrist kustutamisena käesoleva seaduse § 35¹ tähenduses, sealhulgas ei teki kalalaeva omanikul või valdajal kalalaeva lisamise õigust. 3 Kalalaeva registrist ajutise kustutamise korral kantakse kalalaev sama omaniku või valdaja taotlusel registrisse tagasi 12 kuu jooksul ajutisest kustutamisest arvates. 4 Kalalaeva registrist ajutise kustutamise korral on kalalaeva omanikul või valdajal õigus kanda registrisse ajutiselt kuni 12 kuuks muu kalalaev selle püügivõimsuse arvel, mis vabanes kalalaeva registrist ajutise kustutamisega. Registrisse ajutiselt kantud kalalaeva registrist kustutamisega ei teki kalalaeva omanikul või valdajal kalalaeva lisamise õigust, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 1 sätestatud juhul. 5 Registrist käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel ajutiselt kustutatud kalalaeva registrisse tagasi kandmiseks esitab kalalaeva omanik või valdaja registri volitatud töötlejale koos taotlusega kalapüügiloa ja püügiandmed, millest nähtub, et kalalaeva kasutati kalapüügiks teises riigis. Kalapüügiluba ja püügiandmeid ei pea esitama, kui kalalaeva kalapüügiks kasutamine nähtub Euroopa Liidu asjakohasest andmekogust. 6 Registrist ajutiselt kustutatud kalalaeva ei kanta registrisse tagasi selle püügivõimsuse arvel, mis vabanes kalalaeva registrist ajutise kustutamisega, kui: 1 kalalaeva registrist ajutisest kustutamisest on möödunud enam kui 12 kuud; 2 registrist ajutiselt kustutatud kalalaeva asemel registrisse ajutiselt kantud muud kalalaeva ei ole 12 kuu jooksul kalapüügiks kasutatud või 3 registrist ajutiselt kustutatud kalalaeva ei ole 12 kuu jooksul kasutatud kalapüügiks teises riigis. 7 Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul loetakse registrist ajutiselt kustutatud kalalaev registrist kustutatuks ja käesolevas seaduses kalalaeva registrist kustutamise kohta sätestatud tagajärjed saabunuks ajutisest kustutamisest arvates ning: 1 kui kalalaeva registrist kustutamisega tekib käesoleva seaduse § 35¹ kohaselt kalalaeva lisamise õigus, loetakse see tekkinuks ajutisest kustutamisest arvates; 2 kui kalalaeva registrist kustutamisega ei teki käesoleva seaduse § 35¹ kohaselt kalalaeva lisamise õigust, loetakse asjakohane püügivõimsus vabanenuks. 8 Kui käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 1 kohaselt kalalaeva registrist kustutamisega tekib kalalaeva lisamise õigus ning registrist kustutatud kalalaeva asemel on registrisse ajutiselt kantud muu kalalaev, loetakse registrisse ajutiselt kantud kalalaev registrisse kantud kalalaevaks registrisse ajutisest kandmisest arvates. 9 Kui käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 2 kohaselt kalalaeva registrist kustutamisega ei teki kalalaeva lisamise õigust ning registrist kustutatud kalalaeva asemel on registrisse ajutiselt kantud muu kalalaev, kustutatakse ajutiselt registrisse kantud muu kalalaev registrist. RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 35 3. ]]> Kalalaevastiku segmenti täiendava vaba püügivõimsuse määramine 1 Püügivõimsus loetakse asjakohases mahus vabanenuks, kui: 1 kalalaev kustutatakse registrist käesoleva seaduse § 37 punkti 1, 2 või 5 alusel; 2 kalalaev kustutatakse registrist käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel nii, et kalalaeva lisamise õigust ei teki, või 3 kalalaeva lisamise õigus on lõppenud. 2 Registri vastutav töötleja otsustab hiljemalt püügivõimsuse vabanemise aastale järgneva aasta 31. märtsil, millises kalalaevastiku segmendis võib vabanenud püügivõimsuse arvel taotleda kalalaeva registrisse kandmist. Kui registri vastutav töötleja ei ole 31. märtsiks otsust teinud, siis loetakse vabanenud püügivõimsus kantuks sellesse kalalaevastiku segmenti, kuhu kuulus registrist kustutatud kalalaev. RT I 2026-06-19 1 119062026001 2026-06-29 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt vabanenud püügivõimsuse arvel kalalaeva registrisse kandmist ei saa taotleda enne, kui registri vastutav töötleja on otsustanud, millises kalalaevastiku segmendis võib selle püügivõimsuse arvel taotleda kalalaeva registrisse kandmist. 4 Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kalalaevastiku segmenti määratud täiendava vaba püügivõimsuse arvel ei ole määramise aastale järgneva aasta 31. märtsiks kalalaeva registrisse kantud, võib registri vastutav töötleja määrata kalalaevastiku muu segmendi, kuhu võib selle püügivõimsuse arvel taotleda kalalaeva registrisse kandmist. Kalalaevastiku muusse segmenti ei määrata püügivõimsust, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisest on möödunud vähem kui üks aasta. 5 Kalavaru jätkusuutliku kasutamise tagamiseks võib kehtestada määrusega käesolevas paragrahvis nimetatud vaba püügivõimsuse arvel kalalaeva registrisse kandmise tingimused ja korra, sealhulgas tingimused taotluse esitaja ja kalalaeva kohta ning vajaduse korral taotluste hindamise kriteeriumid. 6 Kui valdkonna eest vastutav minister ei ole käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestanud asjakohaseid kalalaeva registrisse kandmise tingimusi ja korda, võivad käesolevas paragrahvis nimetatud täiendava vaba püügivõimsuse arvel taotleda kalalaeva kalalaevastiku segmenti kandmist kõik isikud. Rahuldatakse registri volitatud töötlejani varem jõudnud nõuetekohane taotlus. 7 Isik, kes omab õigust lisada kalalaev kalalaevastiku segmenti, kuhu käesoleva paragrahvi alusel on määratud täiendav vaba püügivõimsus, võib taotleda kalalaeva registrisse kandmist täiendava vaba püügivõimsuse arvel üksnes osas, mis kalalaeva lisamise õigust arvestades jääb puudu kalalaeva registrisse kandmiseks. RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 36 Kalalaeva registrisse kandmisest keeldumine RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 Kalalaeva registrisse kandmisest keeldutakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest põhjustest: RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 1 kalalaev ei vasta selle kalalaevastiku segmendi nõuetele, kuhu seda soovitakse kanda; 2 kalalaevastiku segmendis, kuhu laeva kanda soovitakse, ei ole vaba püügivõimsust ning kalalaevastiku segmenti ei või laevu juurde kanda; 3 kalalaeva omanik või valdaja ei vasta kalapüügiloa saajale esitatavatele nõuetele; RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 4 taotleja on esitanud taotluses valeandmeid; 5 registrisse taotletakse sellise kalalaeva kandmist, mille alatiseks püügilt kõrvaldamiseks on makstud hüvitist; RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 6 kalalaev ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele; 7 kalalaev ei ole varustatud laeva asukoha jälgimist võimaldava laevaseireseadmega, kui see on nõutav; RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 8 kalalaeva kasutamisel on rikutud rahvusvahelisi või teise riigi kalapüüki reguleerivaid õigusakte ja laev on kantud rahvusvahelise kalandusorganisatsiooni ebaseaduslikku püüki teostanud laevade loetellu või kehtib teise riigi määratud karistus laeva ebasihipärase kasutamise eest, mis ei luba nimetatud laevaga karistuse kehtivuse ajal kala püüda; 9 kalalaevastiku segmendi jaoks kehtestatud riiklik püügikoormuse reguleerimise kava näeb ette selles segmendis püügivõimsuse vähendamise, välja arvatud juhul, kui taotluse esitajal on käesoleva seaduse § 35 lõikes 3 nimetatud õigus kalalaev segmenti lisada vähemalt lisatava kalalaeva poole püügivõimsuse ulatuses nii peamasina võimsust kui ka laeva kogumahutavust arvestades ja segmendis on piisavalt vaba püügivõimsust, mille arvel on võimalik lisatava kalalaeva ülejäänud püügivõimsus katta; 10 taotluse esitaja või kalalaev ei vasta käesoleva seaduse § 35³ lõike 5 alusel kehtestatud täiendava vaba püügivõimsuse arvel kalalaeva registrisse kandmise tingimustele ja korrale. RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 37 Kalalaeva registrist kustutamine RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 Kalalaev kustutatakse registrist, kui esineb vähemalt üks järgmistest põhjustest: RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 1 kalalaev, laeva omanik või valdaja ei vasta enam registrisse kandmise tingimustele; RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 2 registrisse kantud laeva kalalaevatunnistus on tunnistatud kehtetuks; RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 3 laeva kasutusvaldaja või liiklusregistrisse kantud laeva reeder on seda nõudnud; 4 käesoleva paragrahvi punktis 3 nimetatud isiku puudumise korral on kalalaeva omanik seda nõudnud; 5 kalalaev on registreeritud segmendis, kuhu laevu juurde lisada ei tohi, ning kalalaeva püügivõimsust on suurendatud käesoleva seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud nõudeid järgimata või käesoleva seaduse § 33 lõike 3 kohaselt sertifitseerimata. RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 38 Kalalaevatunnistus 1 Registrisse kantud kalalaevale antakse kalalaevatunnistus, lähtudes nõukogu määrusest (EÜ) nr 1224/2009. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 Kalalaevatunnistuse annab registri volitatud töötleja. RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 3 Kehtetu - RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 4 Registri volitatud töötleja tunnistab kalalaevatunnistuse kehtetuks, kui kalalaeva ei ole kahe järjestikuse aasta jooksul kalapüügiks kasutatud või kalalaev on registrist kustutatud. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 4 1)]]> Registri volitatud töötleja tunnistab kalalaevatunnistuse kehtetuks nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõike 6 kolmandas lauses sätestatud alusel ja korras. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 5 Kehtetu - RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 6 Registri volitatud töötleja peatab kalalaevatunnistuse kehtivuse, kui kalalaeva ei ole ühe aasta jooksul kalapüügiks kasutatud. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 6 1)]]> Registri volitatud töötleja peatab kalalaevatunnistuse kehtivuse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõike 6 esimeses ja teises lauses sätestatud alusel ja korras. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 7 Kehtetu - RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 8 Kalalaevatunnistus, mille kehtivus on käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul peatatud, hakkab kehtima, kui kalalaevale kalapüügiloa saamise taotlus esitatakse uuesti. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 9 Kalalaevatunnistuse andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise korra ja kalalaevatunnistuse vormi kehtestab määrusega. 39 Kalalaeva kalapüügiluba 1 Kalalaeva kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks kutselise kalapüügi vahendiga merel kuni Eesti Vabariigi majandusvööndi välispiirini, väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, kui kalapüügiõiguse tagab seal riik, või käesolevas lõikes nimetamata avamerel. 2 Kalalaeva kalapüügiluba antakse äriregistris registreeritud ettevõtjale tema seaduslikus valduses olevale kalalaevale, millel on Eesti merelaeva või väikelaeva registreerimistunnistus ja kalalaevatunnistus. 3 Kalalaeva kalapüügiloa annab Põllumajandus- ja Toiduamet. RT I 2020-07-01 1 101072020001 2021-01-01 4 Ettevõtja võib asendada temale antud kalalaeva kalapüügiloas nimetatud kalalaeva teise tema õiguspärases valduses oleva Eesti merelaevatunnistust või väikelaeva registreerimistunnistust ja kalalaevatunnistust omava kalalaevaga, esitades kalapüügiloa andjale kirjaliku taotluse loa tingimuste muutmiseks. Muudetud tingimustega kalapüügiluba antakse ettevõtjale viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 40 Kalalaeva kapten 1 Kalalaeva võib selle kalapüügil viibimise ajal juhtida ning kalapüüki korraldada ainult kalalaeva kalapüügiloale kantud kapten. 2 Ettevõtja võib asendada temale antud kalalaeva kalapüügiloas nimetatud kapteni teise kapteniga, teavitades sellest kirjalikult kalapüügiloa andjat. Kapteni asendamise jõustumiseks annab kalapüügiloa andja ettevõtjale uue kalapüügiloa viie tööpäeva jooksul teate saamisest arvates. 41 Kaluri kalapüügiluba 1 Kaluri kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks kutselise kalapüügi vahendiga merel kuni 20 meetri samasügavusjooneni, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Narva jõel ja Narva veehoidlal või teistel siseveekogudel. Kaluri kalapüügiluba annab õiguse kasutada merel kalapüügiks üksnes loale kantud kalalaeva. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 Kaluri kalapüügiluba annab õiguse püüda kala nakkevõrgu ja põhjanoodaga Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemeres, sõltumata mere sügavusest. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 1)]]> Merel võib kalapüügiks kasutada alla kümne meetri pikkust kalalaeva, mis ei ole loale kantud. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 3 Kaluri kalapüügiluba antakse äriregistris registreeritud ettevõtjale. RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 3 1)]]> Kalapüügiluba püsiasustusega väikesaare püügivõimaluse kasutamiseks antakse ainult sama väikesaare püsielanikust füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, kelle kõik osanikud, aktsionärid või liikmed on sama väikesaare püsielanikud. RT I 2017-11-09 1 109112017001 2018-01-01 4 Kalapüügiloale võib kanda ainult sellise kaluri nime, kellel on vähemalt rannakaluri neljanda taseme kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Kalapüügiloale võib kanda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 2023-06-20 RT I 2023-06-30 1 130062023001 2023-07-01 5 Ettevõtja kirjaliku taotluse alusel kantakse kalapüügiloale kalapüügiga vahetult tegeleva kaluri nimi ja isikukood. RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 6 Ettevõtja võib asendada temale antud kaluri kalapüügiloas nimetatud kaluri või kalalaeva teisega, esitades kalapüügiloa andjale kirjaliku taotluse loa tingimuste muutmiseks. Muudetud tingimustega kalapüügiluba antakse ettevõtjale viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 7 Kaluri poolt kalapüügile kaasavõetavate isikute arv ei ole piiratud. 8 Kaluri kalapüügiloa annab Põllumajandus- ja Toiduamet. RT I 2020-07-01 1 101072020001 2021-01-01 42 Kutselise kalapüügi loa andmine ja tingimused 1 Kutselise kalapüügi luba antakse aastas lubatud väljapüügimahu, püügipäevade arvu, püügivahendite arvu, laevade püügikoormuse või püügivõimsuse või kalalaevade arvu (edaspidi püügivõimalused) piires tähtajaliselt ja mitte kauemaks kui üheks kalendriaastaks. RT I 2026-06-19 1 119062026001 2026-06-29 1 1)]]> Kui lubatud aastasaak on kehtestatud Läänemerel kastmõrra kohta või Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendi kohta, siis nende püügivahenditega püügiks kutselise kalapüügi loa andmisel arvestatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka lubatud aastasaaki. RT I 2026-06-19 1 119062026001 2026-06-29 1 2)]]> Kui on kehtestatud püügivahendiga veealale väljumiste arv, siis nende püügivahenditega püügiks kutselise kalapüügi loa andmisel arvestatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1¹ sätestatule ka püügivahendiga veealale väljumiste arvu. RT I 2026-06-19 1 119062026001 2026-06-29 2 Püügipäev käesoleva seaduse tähenduses on kalendripäev, millal kalalaev viibib veealal, kus kalapüüki reguleeritakse, sõltumata sellest, kas kala tegelikult püütakse. 3 Laeva püügikoormus on käesoleva seaduse tähenduses laeva kogumahutavuse või peamasina võimsuse ja püügipäeva korrutis. 4 Kehtetu - RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 5 Kutselise kalapüügi loa taotlus esitatakse järgmiseks aastaks jooksval aastal ajavahemikus 1. septembrist 1. detsembrini. Valdkonna eest vastutav minister võib mõjuvatel põhjustel taotluste esitamise tähtaega pikendada. 6 Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise korra, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid kehtestab määrusega. 7 Kalapüügiloas määratakse lubatud püügivahend, püügivõimalus, püügiaeg ja kalapüügi koht ning loale kantud püügivahendi lubatud aastasaak ja püügivahendiga veealale väljumiste arv, kui need on ühele või mitmele loale kantud püügivahendile kehtestatud. Lubatud aastasaak arvutatakse käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud püügivahendi aastasaagi ja loale kantud sama püügivahendi püügivõimaluse või sama paragrahvi lõike 2 alusel Läänemerel kehtestatud kastmõrra aastasaagi ja kastmõrra püügivõimaluse korrutisena. Püügivahendiga veealale väljumiste arv arvutatakse käesoleva seaduse § 47¹ lõike 1 alusel kehtestatud püügivahendiga veealale väljumiste arvu ja loale kantud sama püügivahendi püügivõimaluse korrutisena. Kui ettevõtja on omandanud kalapüügiõiguse väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni asuval veealal Eesti Vabariigist sõltumata, kuid kalapüügiõiguse andja nõuab kalapüügiõiguse kasutamiseks Eesti Vabariigi nõusolekut, märgitakse kalapüügiloas kalapüügi koht ja kalapüügiõiguse omandamise alus. RT I 2026-06-19 1 119062026001 2026-06-29 7 1)]]> Kui samale kalapüügiloale kantakse mitme püügivahendi püügivõimalus ja neile kehtestatud lubatud aastasaak, siis kalapüügiloale märgitakse kõikide kalapüügiloale kantud püügivahendite aastasaagi ja nende püügivahendite püügivõimaluste korrutiste kogusumma. RT I 2022-11-11 1 111112022001 2022-11-21 7 2)]]> Kui samale kalapüügiloale kantakse mitme püügivahendi püügivõimalus ja nendele püügivahenditele on kehtestatud ühine püügivahendiga veealale väljumiste arv, siis kalapüügiloale märgitakse kõikide kalapüügiloale kantud püügivahendite veealale väljumiste arvu ja nende püügivahendite püügivõimaluste korrutiste kogusumma. RT I 2026-06-19 1 119062026001 2026-06-29 8 Kui lubatud aastasaak on kehtestatud kastmõrdade kaupa, arvestatakse esimeses järjekorras selle isiku räimepüük, kellele on määratud kastmõrraga püügiks lubatud räime aastasaak, talle määratud lubatud räime aastasaagi arvele. Kui sellele isikule lubatud räime aastasaak on ammendunud, peab ta lõpetama kastmõrraga püügi. 8 1)]]> Kui lubatud aastasaak on kehtestatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendi kohta ja kalapüügiloale kantud lubatud aastasaak ammendub, on selle kalapüügiloa kehtivus käesoleva seaduse § 44 lõike 1 kohaselt lõppenud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 8² ja 8³ sätestatud juhul. Kui kalapüügiloale on kantud rohkem kui ühe kalaliigi lubatud aastasaak ja vähemalt ühe kalaliigi lubatud aastasaak ammendub, siis on selle kalapüügiloa kehtivus § 44 lõike 1 kohaselt lõppenud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 8² ja 8³ sätestatud juhul. RT I 2022-11-11 1 111112022001 2022-11-21 8 2)]]> Kui isikule on antud kutselise kalapüügi luba kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning loale on kantud rääbise ja muu kalaliigi lubatud aastasaak mõrra kohta, siis ei lõpe kalapüügiloa kehtivus käesoleva seaduse § 44 lõike 1 kohaselt, kui ammendub üksnes rääbise või muu kalaliigi lubatud aastasaak. Kui ammendub rääbise lubatud aastasaak ja vähemalt ühe muu liigi aastasaak ei ole ammendunud, siis võib isik jätkata kutselist kalapüüki muu kalaliigi osas. Kui ammendub vähemalt ühe muu kalaliigi lubatud aastasaak, võib isik jätkata kutselist kalapüüki üksnes rääbise osas. RT I 2022-11-11 1 111112022001 2022-11-21 8 3)]]> Kui isikule on kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel antud mitu ühel ajal kehtivat kutselise kalapüügi luba ja üks neist kaotab kehtivuse tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikest 8¹, kuid teisele kalapüügiloale kantud lubatud aastasaagid ei ole ammendunud, võib talle taotluse alusel anda uue kalapüügiloa, kuhu kantakse mõlema kalapüügiloa ammendumata lubatud aastasaagid. RT I 2022-11-11 1 111112022001 2022-11-21 9 Veekogul, kus on lubatud kasutada kümmet või enamat nakke- või raamvõrku, ei anta kalapüügiluba korraga vähem kui kümne võrgu kasutamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 10 ja 11 sätestatud juhul. Kui püügivõimalust vähendatakse käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud alusel ja see kehtestatakse püügivahendite arvuna või püügivõimalust vähendatakse § 56 lõigetes 3 ja 4 sätestatud alustel, siis kalapüügiloa andmisel loale kantavate püügivõimaluste arvu piirangut ei arvestata seni, kuni püügivõimaluse vähendamisele eelnevalt oli isikul piisav püügivõimalus kalapüügiloa saamiseks ning isik ei ole püügivõimaluse vähendamise järgselt arvestusse minevat püügiõigust täiendavalt ise võõrandanud. RT I 2022-11-11 1 111112022001 2022-11-21 10 Vähem kui kümne nakke- või raamvõrgu kasutamiseks antakse kalapüügiluba, kui lisaks nakke- või raamvõrgule on ettevõtjal võimalus püüda kala ka kastmõrraga või vähemalt kahe ääre- või avaveemõrraga. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel vähem kui kümne nakke- või raamvõrgu kasutamiseks kalapüügiluba ei anta. 11 Kutselisele kalurile, kes on väikesaare püsielanik, võib anda kalapüügiloa viie või enama nakke- või raamvõrgu kasutamiseks. 12 Käesoleva seaduse § 43 punktis 2 või 7 nimetatud asjaolu ilmnemisel võib anda kalapüügiloa kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub kalapüügiluba kalalaevatunnistuse kehtima hakkamisel. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 43 Kutselise kalapüügi loa andmisest keeldumine Kutselise kalapüügi loa andmisest keeldutakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest põhjustest: 1 loa taotlejal või taotluses nimetatud kaluril või kaptenil on rohkem kui üks kehtiv karistus väärteo või kuriteo eest, mida on kohaldatud seoses käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumisega; RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 1 1) ]]> loa taotleja või loa taotluses nimetatud kaluri või kapteni suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõike 6 kolmandas lauses sätestatut; RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 loa taotleja või loa taotluses nimetatud kalalaev, kapten või kalur ei vasta Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele; RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 3 kalapüüginõuete rikkumise tõttu kalalaeva kalapüügiloa kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähem kui aasta; 4 loa taotleja on esitanud taotluses valeandmeid; 5 loa taotleja kalalaeva ei luba kala püüdma püügikohas kalapüüki reguleerivad õigusaktid või püügikohas kalapüüki korraldav riik või rahvusvaheline organisatsioon; 6 loa taotleja on jätnud tähtajaks maksmata kalapüügiõiguse tasu; 7 selle kalalaeva kalalaevatunnistus, mille märkimist loale taotletakse, on kehtetuks tunnistatud või selle kehtivus on peatatud või tunnistus puudub; 8 luba taotletakse tingimustel, mis ei vasta kalalaevastiku segmendile, kuhu taotlusele märgitud kalalaev on riiklikus registris kantud. 9 kehtetu - RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 44 Kutselise kalapüügi loa kehtivuse ennetähtaegne lõppemine, peatamine ja kehtetuks tunnistamine 1 Kalapüügiloa kehtivus lõpeb osaliselt või täielikult enne tähtaega, kui sellega määratud püügivõimalused, lubatud aastasaak või püügivahendiga veealale väljumiste arv on ammendatud. RT I 2026-06-19 1 119062026001 2026-06-29 2 Kalapüügiloa andja peatab kalapüügiloa kehtivuse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõike 6 esimeses või teises lauses sätestatud tähtajaks, kui loa taotleja või loa taotluses nimetatud kaluri või kapteni suhtes kohaldatakse samas lõikes sätestatut. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 3 Kalapüügiloa andja tunnistab kalapüügiloa kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest põhjustest: 1 loa saanud isik või loale kantud kalalaev, kalur või kapten ei vasta enam loa saamise nõuetele; RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 kalapüüki reguleeriv välisriik või rahvusvaheline organisatsioon on vähendanud väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal püügivõimalusi ulatuses, mis ei võimalda antud loa alusel kala püüda; 3 Eesti Vabariigile või Euroopa Liidule rahvusvaheliste kokkulepete alusel eraldatud püügivõimalused on ammendatud ja riigil või Euroopa Liidul on kohustus sellel alal kalapüük lõpetada; 4 loa saanud isik on jätnud tähtajaks maksmata kalapüügiõiguse tasu; 5 loa saanud isiku kalalaeva ei luba kala püüdma püügikohas kalapüüki reguleerivad õigusaktid või püügikohas kalapüüki korraldav riik või rahvusvaheline organisatsioon; 6 loa saanud isik ei täida käesoleva seaduse §-s 69 sätestatud nõudeid või ei võimalda vaatleja viibimist kalalaeval veealal, kus Euroopa Liit, kalapüüki reguleeriv riik või rahvusvaheline organisatsioon seda nõuab. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 7 kehtetu - RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 8 kehtetu - RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 9 kehtetu - RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 4 Kehtetu - RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 5 Kehtetu - RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 Püügivõimalused 45 Püügivõimaluste kehtestamine kaluri kalapüügiloa alusel 1 Eelseisva aasta püügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel maakondade ja merel veealade, siseveekogude ja püsiasustusega väikesaarte kaupa, lähtudes kala- ja veetaimevaru seisundist, kehtestab määrusega jooksva aasta 1. novembriks, kui Euroopa Liit ei sea püügivõimalusi hiljem. 2 Kalapüügivõimalused, mis saadakse teiste riikidega püügivõimaluste vahetamise tulemusena, kehtestab määrusega 60 tööpäeva jooksul püügivõimaluste vahetamisest arvates. 46 Püügivõimaluste kehtestamine kalalaeva kalapüügiloa alusel 1 Püügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel aastaks, milleks taotlus esitatakse, ja mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad, ning püügivõimalused väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri, kehtestab määrusega 60 tööpäeva jooksul pärast Euroopa Liidu püügivõimaluste kehtestamist. 2 Püügivõimalused aastaks, milleks taotlus esitatakse, ja mis saadakse teiste riikidega püügivõimaluste vahetamise tulemusena, kehtestab määrusega 60 tööpäeva jooksul püügivõimaluste vahetamisest arvates. 47 Lubatud saakide kehtestamine 1 Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavaru säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaagi kalaliikide kaupa kehtestab määrusega 60 tööpäeva jooksul pärast valitsustevahelises Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügi komisjonis lubatud kogusaagi poolte vahel jaotamist, kusjuures iga kalaliigi lubatud aastasaagi võib kehtestada ka poolaastate kaupa või püügivahendi kohta. RT I 2022-11-11 1 111112022001 2022-11-21 2 60 päeva jooksul pärast Euroopa Liidu püügivõimaluste kehtestamist võib kehtestada määrusega Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud aastasaagi veealade ja maakondade ning püsiasustusega väikesaarte jaoks iga kalaliigi kohta ja kastmõrraga püügil kastmõrra kaupa iga kalaliigi kohta, mida püütakse nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel. 3 Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud saake ei loeta püügivõimalusteks käesoleva seaduse § 42 lõike 1 ja § 51 lõike 1 tähenduses. 47 1. ]]> Lubatud väljumiste arvu kehtestamine 1 võib määrusega kehtestada püügivahendiga veealale väljumiste arvu, sealhulgas mitmele püügivahendile ühise püügivahendiga veealale väljumiste arvu. 2 võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määrusega kehtestada eraldi püügivahendiga veealale väljumiste arvu sama liiki, kuid erinevate omadustega püügivahendite kaupa. 3 võib määrusega kehtestada püügivahendiga veealale väljumiste arvu arvutamise metoodika, sealhulgas võib määrata püügivahenditele erineva osakaalu. 4 Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud püügivahendiga veealale väljumiste arvu ei loeta püügivõimaluseks käesoleva seaduse § 42 lõike 1 ja § 51 lõike 1 tähenduses. RT I 2026-06-19 1 119062026001 2026-06-29 48 Teatud osa püügivõimaluste taotlejate vahel jaotamine 1 Kui Euroopa Liit või Vabariigi Valitsus ei ole eelseisva aasta püügivõimalusi jooksva aasta 15. detsembriks kehtestanud, võib kutselise kalapüügi loa andja jagada taotlejate vahel osa järgmise aasta püügivõimalustest. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib loa andja välja jagada kuni 50 protsenti taotluses nimetatud aastale eelnenud aastal kehtestatud püügivõimalustest. 49 Kutselise kalapüügi peatamine ja taasavamine 1 Kui veealal kehtestatud kutselise kalapüügi võimalused või käesoleva seaduse § 47 alusel kehtestatud lubatud aastasaak on ammendatud 90 protsendi ulatuses, peatab valdkonna eest vastutav minister kutselise kalapüügi sellel veealal. Kutselise kalapüügi võib peatada ühe või mitme maakonna, püsiasustusega väikesaare, püügivahendi, kalaliigi ja käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud kalapüügiloa osas. 2 Valdkonna eest vastutav minister peatab kutselise kalapüügi käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel käskkirjaga, mis tehakse teatavaks Ametlikes Teadaannetes. Käskkiri hakkab kehtima järgmisel päeval pärast selle avaldamist, kui käskkirjas ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamise tähtpäeva. Käskkiri avalikustatakse viivituseta ka ministeeriumi veebilehel ning teave kalapüügi peatamise kohta saadetakse elektroonilisel teel kutselise kalapüügiga tegelejaid ühendavatele erialaliitudele. 3 Valdkonna eest vastutav minister võib kutselise kalapüügi taasavada veealal, kus kalapüük käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt peatati, pärast kalapüügiandmete laekumist, kui nende kohaselt ei ole kutselise kalapüügi võimalused või käesoleva seaduse § 47 alusel kehtestatud lubatud aastasaak 100 protsendiliselt ammendatud. Kutselise kalapüügi võib uuesti avada määratud tähtajaks ning ühe või mitme maakonna, püsiasustusega väikesaare, püügivahendi, kalaliigi ja käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud kalapüügiloa osas. Kutselise kalapüügi taasavamise käskkiri avalikustatakse ning see hakkab kehtima käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras. 4 Kui Eesti Vabariigile või Euroopa Liidule rahvusvaheliste kokkulepete alusel eraldatud püügivõimalused, mida Eesti ettevõtjad kasutavad, on ammendatud ja riigil või Euroopa Liidul on kohustus kalapüük sellel alal keelata või lõpetada, keelab või lõpetab kalapüügi juhul, kui kalapüüki ei ole lõpetanud Euroopa Liit, valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Käskkiri hakkab kehtima käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras. 3 Püügivõimaluste jaotamine, ajalooline püügiõigus ja püügivõimaluste ostmine enampakkumisel RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 50 Püügivõimaluste jaotamine taotlejate vahel RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 1 Kui veeala püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, jaotatakse püügivõimalused nende taotlejate vahel, kes on eelmisel kolmel aastal selle veeala püügivõimalusi õiguspäraselt omandanud. 1 1)]]> Kui veeala püügivõimalused võimaldavad rahuldada kalapüügilubade taotlused täies ulatuses, jaotatakse püügivõimalused taotlejate vahel vastavalt taotlustele. RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 1 2)]]> Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud püügivõimalusi ei jaotata taotlejate vahel, kellele ei või asjaomaseks aastaks kalapüügiluba anda. RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 2 Veeala käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses on veekogu või selle piiritletud osa, kus püügivõimalused on kehtestatud käesoleva seaduse §-de 45 ja 46 alusel, või Euroopa Liidu määruses nimetatud piirkond, kus püügivõimalused on kehtestatud Euroopa Liidu määrusega. 51 Ajalooline püügiõigus 1 Käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 sätestatud püügivõimaluste jaotamisel võetakse arvesse taotleja eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste summa ja kõikide sama püügivõimaluse taotlejate eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste summa jagatist (edaspidi ajalooline püügiõigus). 2 Ajaloolise püügiõiguse ulatuse arvutamise metoodika kehtestab määrusega. 3 Püügivõimalus loetakse omandatuks, kui see on loale märgitud ja selle eest on makstud, kui tasu maksmine on nõutav. 4 Ajaloolise püügiõiguse ulatuse arvutamisel liidetakse ajaloolisele püügiõigusele juurde ka käesoleva seaduse § 60 lõike 1 alusel omandatud püügiõigus. 5 Ajaloolise püügiõiguse ulatuse arvutamisel arvatakse ajaloolisest püügiõigusest maha püügiõigus, mille taotleja on käesoleva seaduse § 60 lõike 1 kohaselt võõrandanud, või püügiõigus, millest ta on käesoleva seaduse § 60 lõike 3 kohaselt loobunud. 6 Kui jagatud püügivõimalused ei rahuldanud kalapüügilubade taotlusi täies ulatuses, jaotatakse täiendavalt avanenud püügivõimalused vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud ajaloolisele püügiõigusele. 6 1)]]> Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 või nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 09.05.1996, lk 3–5), artikli 4 lõike 2 alusel avanevad täiendavad püügivõimalused jaotatakse vastavalt taotlustele, arvestades seda, kui palju jäi taotlejal kasutamata eelneval aastal temale määratud püügivõimalustest. RT I 2026-06-19 1 119062026001 2026-06-29 7 Kui püügivõimalused jagati vastavalt taotlustele, jaotatakse täiendavalt avanenud püügivõimalused nõuetekohaste taotluste loa andjani jõudmise järjekorras. 8 Püügivõimaluste avanemiseks loetakse püügivõimaluste kehtestamist käesoleva seaduse § 45 või 46 alusel. 9 Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajaloolise püügiõiguse võõrandamisel tuvastatakse käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud asjaolu, kohaldatakse ajaloolise püügiõiguse omandaja suhtes käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatut. Kui ajaloolise püügiõiguse osa antakse üle, antakse kalapüügiluba nii ajaloolise püügiõiguse võõrandajale kui ka omandajale püügivõimaluse kasutamiseks võrdeliselt vähendatud ulatuses. RT I 2022-11-11 1 111112022001 2022-11-21 10 Käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 ning käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatu ei mõjuta taotleja ajaloolist püügiõigust. Kui taotlejale antakse kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks vähendatud ulatuses, loetakse loaga andmata püügivõimalus õiguspäraselt omandatud püügivõimaluseks käesoleva paragrahvi tähenduses ning see võetakse arvesse ajaloolise püügiõiguse suuruse arvutamisel. Kui taotlejale antakse kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks suurendatud ulatuses, ei loeta lisapüügivõimalust õiguspäraselt omandatud püügivõimaluseks käesoleva paragrahvi tähenduses ning seda ei võeta arvesse ajaloolise püügiõiguse alusel püütava kalakoguse suuruse arvutamisel. 52 Püügivõimaluste jaotamise erijuhud 1 Kui räimepüügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel kehtestatakse kastmõrdade piirarvu asemel väljapüügimahuna ja püügivõimalustest ei piisa kalapüügilubade taotluste rahuldamiseks täies ulatuses, siis eraldatakse taotlejatele püügivõimalused nii, et lubatud väljapüügimaht jagatakse kõigi taotlejate eelmisel aastal õiguspäraselt omandatud kastmõrdade koguarvuga. Selle tulemusel saadakse lubatud väljapüügimaht ühe kastmõrra kohta ning igale taotlejale eraldatakse püügivõimalused tema eelmisel aastal õiguspäraselt omandatud kastmõrdade arvu ja ühe kastmõrra kohta saadud väljapüügimahu korrutisena. Püügivõimaluse mahu arvutamisel ei arvestata püügiõigust, mille taotleja on käesoleva seaduse § 60 lõike 1 kohaselt võõrandanud või millest ta on käesoleva seaduse § 60 lõike 3 kohaselt loobunud. 2 Kui kehtestatud püügivõimalust on varem kasutatud muul viisil ja kõiki kalapüügilubade taotlusi ei ole võimalik rahuldada, rakendatakse püügivõimaluste jaotamisel käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 sätestatut, arvestades ajaloolise püügivõimaluse jaotamisel eelnevalt omandatud püügiõigust, mis arvutatakse ümber uuel viisil kehtestatud püügivõimaluseks. 3 Kui kehtestatud püügivõimalusi on varem kasutatud muul viisil ja püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, kuid püügivõimalusi varem kasutanud isikud püügivõimalusi ei taotle, kohaldatakse käesoleva seaduse § 53 lõikes 1 sätestatut. RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 4 Kui Vabariigi Valitsus ei ole kalavaru säilimise eesmärgil kolmel aastal järjest kehtestanud püügivõimalusi käesoleva seaduse § 45 või 46 alusel või neid ei ole kehtestatud Euroopa Liidu määrusega, siis nende püügivõimaluste taaskehtestamise korral jagatakse järgmise seitsme aasta jooksul püügivõimalused käesoleva seaduse § 51 lõike 1 alusel, lugedes õiguspäraselt omandatuks need püügivõimalused, mis olid nende kasutamise viimasel aastal loale märgitud ja mille eest on makstud kalapüügiõiguse tasu, või loa alusel välja võetud püügivõimalused, mille eest kalapüügiõiguse tasu maksmine ei olnud nõutav. 53 Püügivõimaluste enampakkumine 1 Kui esmakordselt kehtestatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, müüakse püügivõimalused enampakkumisel. Enampakkumise alghind määratakse keskkonnatasude seaduse §-s 11 sätestatust lähtudes. 1 1)]]> Püügivõimaluse esmakordseks kehtestamiseks loetakse püügivõimaluse kehtestamist veealal, kus ei ole eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud sama liiki püügivõimalusi. RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 1 2)]]> Püügivõimaluse esmakordseks kehtestamiseks ei loeta püügivõimaluse kehtestamist käesoleva seaduse § 52 lõigetes 2 ja 4 sätestatud juhtudel. RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 2 Kui enampakkumisel müüdavat püügivõimalust ei arvutata väljapüütava kalakoguse järgi, on püügivõimaluse arvutamise tulemusi lubatud ümardada täisarvuni. 54 Enampakkumise korraldamine 1 Käesoleva seaduse §-s 53 sätestatud enampakkumisel osalemiseks tasutakse osavõtutasu ja tagatisraha. 2 Osavõtutasu ei tohi ületada 10 protsenti kõikide enampakkumisel müüdavate sama veeala sama liiki püügivõimaluste alghinnast ega olla suurem kui 20 eurot. Osavõtutasu ei tagastata. 3 Tagatisraha suurus on 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alghinnast. Tagatisraha ei tagastata isikule, kelle süül enampakkumine nurjus. 4 Enampakkumise toimumise korra kehtestab määrusega. 5 Enampakkumisel võib osaleda isik, kes on esitanud kalapüügiloa taotluse enampakkumisel müüdava püügivõimaluse kasutamiseks ja kellele võib anda asjakohase kalapüügiloa. Isik, kelle süü tõttu enampakkumine on nurjunud, ei või osaleda sama aasta sama liiki püügivõimaluse enampakkumisel. RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 4 Püügivõimaluse vabanemine, vähendamine, suurendamine, kasutada andmine ja saamine ning ajaloolise püügiõiguse võõrandamine ja ajaloolisest püügiõigusest loobumine 55 Püügivõimaluse vabanemine 1 Kui taotleja ei ole tasunud taotluses nimetatud aasta 1. juuliks endale taotletud või talle käesoleva seaduse § 50 lõike 1 alusel jaotatud püügivõimaluse eest, loetakse püügivõimalused tasumata osas vabanenuks. 2 Kui püügivõimalused olid jaotatud kasutajate vahel käesoleva seaduse § 50 lõike 1 alusel, jagatakse vabanenud püügivõimalused käesoleva seaduse § 51 lõike 1 alusel määratud ajaloolise püügiõiguse kohaselt, kusjuures vabanenud püügivõimalusi ei jagata isikutele, kelle arvel püügivõimalused vabanesid. 3 Kui lubatud püügivõimalused on jaotatud vastavalt taotlustele või püügivõimalusi on vabanenud kõigi ajaloolise püügiõiguse alusel püügivõimalusi saanud taotlejate arvel, jagatakse vabanenud püügivõimalused taotlejate nõuetekohaste taotluste saabumise järjekorras. Sellisel juhul võivad püügivõimalusi taotleda ka isikud, kelle arvel püügivõimalused on vabanenud. RT I 2017-06-30 4 130062017004 2017-07-10 3 1)]]> Taotlusi vabanenud püügivõimalustele saab esitada 31. augustini. RT I 2017-06-30 4 130062017004 2017-07-10 4 Kui ettevõtja ei ole kolmel järjestikusel aastal võtnud välja luba kalapüügiks talle määratud püügivõimaluse piires või esitanud käesoleva seaduse § 61 kohaselt kalapüügiandmeid, millest pidi nähtuma, kuidas ta on talle määratud püügivõimalust kasutanud, loetakse ettevõtja selle püügivõimaluse kasutamisest loobunuks ning püügivõimalus vabanenuks. Vabanenud püügivõimalus jagatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata ettevõtja suhtes, kes ei ole kolmel järjestikusel aastal võtnud välja talle loaga määratud püügivõimalust või esitanud kalapüügi andmeid käesoleva seaduse § 42 lõigetes 9–11, § 58 lõigetes 1 ja 3 või § 59 lõigetes 1 ja 3 nimetatud juhtudel, juhul kui ta saab kasutada antavate püügivõimaluste asemel muid kutselise kalapüügi võimalusi. RT I 2017-06-30 4 130062017004 2017-07-10 56 Püügivõimaluse ja lubatud aastasaagi vähendamine RT I 2022-11-11 1 111112022001 2022-11-21 1 Kui taotleja püüdis merel taotluses käsitletud aastale eelnenud aastal rohkem kala, kui andis õiguse tema õiguspäraselt omandatud püügivõimalus, antakse talle taotluses nimetatud aastaks kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks merel vähendatud ulatuses. Kui taotleja püüdis taotletavale aastale eelnenud aastal rohkem kala, kui talle Läänemerel kastmõrra kohta lubatud aastasaak õiguse andis, antakse talle taotletavaks aastaks kalapüügiluba aastas Läänemerel püüda lubatud saagi kasutamiseks vähendatud ulatuses. Vähendamine toimub nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 105 sätestatud ulatuses. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 Kui taotleja püüdis taotletavale aastale eelnenud aastal rohkem kala, kui talle Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendite kohta lubatud aastasaak õiguse andis, antakse talle taotletavaks aastaks kalapüügiluba aastas püüda lubatud saagi kasutamiseks sellevõrra vähendatud ulatuses. 2 1)]]> Kui taotleja ületab kalapüügiloaga lubatud püügivahendiga veealale väljumiste arvu, antakse talle järgmiseks aastaks püügivahendiga veealale väljumiste arv sellevõrra vähendatud ulatuses. RT I 2026-06-19 1 119062026001 2026-06-29 3 Kui kutselise kalapüügiloa saanud isikul või tema kalapüügiloa alusel kala püüdnud kaluril või kaptenil on kokku ühel ja samal veekogul, veealal või maakonnas toimepandud käesoleva seaduse § 71¹ lõikes 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsiste rikkumiste eest rohkem kui üks kehtiv karistus väärteo või kuriteo eest, antakse talle viimase karistuse jõustumisele järgneval kahel kalendriaastal kalapüügiluba iga sama veekogu, veeala või maakonna õiguspäraselt omandatud püügivõimaluse kasutamiseks 10 protsendi võrra vähendatud ulatuses. RT I 2025-06-04 13 104062025013 2025-06-02 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab kalapüügiseaduse § 56 lõiked 3 ja 4 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles need näevad ette püügivõimaluse vähendamise põhjusel, et kalapüügiseaduse § 71¹ lõikes 1 sätestatud rikkumiste eest on karistatud muud isikut kui kalapüügiloa saanud isikut ennast. 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul, kui ettevõtja püügivahendite arvuna omandatud püügivõimalus on väiksem kui 10, antakse talle viimase karistuse jõustumisele järgneval kahel kalendriaastal kalapüügiluba iga sama veekogu, veeala või maakonna õiguspäraselt omandatud püügivõimaluse kasutamiseks ühe võrra vähendatud ulatuses. RT I 2025-06-04 13 104062025013 2025-06-02 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab kalapüügiseaduse § 56 lõiked 3 ja 4 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles need näevad ette püügivõimaluse vähendamise põhjusel, et kalapüügiseaduse § 71¹ lõikes 1 sätestatud rikkumiste eest on karistatud muud isikut kui kalapüügiloa saanud isikut ennast. RT I 2022-11-11 1 111112022001 2022-11-21 57 Püügivõimaluse suurendamine 1 Kui taotluses nimetatud aastale eelnenud aastal püüdis püügivõimaluse taotleja vähem kala, kui andis õiguse tema õiguspäraselt omandatud püügivõimalus, kuna Eesti Vabariigile eraldatud püügivõimaluse ammendumise tõttu peatati kalapüük enne taotleja püügivõimaluse ammendumist, antakse talle asjakohase avalduse alusel taotluses nimetatud aastaks kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks eelmise aasta puudujäägiga võrdse osa võrra suurendatud ulatuses. 2 Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui enne taotleja püügivõimaluse ammendumist peatati kalapüük Eesti Vabariigile eraldatud püügivõimaluse vähendamise tõttu. 58 Püügivõimaluse kasutada andmine ja saamine 1 Ettevõtja võib temale taotluses nimetatud aastaks määratud püügivõimaluse, mille eest ta on maksnud kalapüügiõiguse tasu, ning teise riigi ettevõtjalt kasutamiseks saadud püügivõimaluse anda jooksval aastal kasutamiseks Eesti ettevõtjale, kellele on samaks aastaks määratud püügivõimalus samal veekogul. Selleks esitavad ettevõtjad Põllumajandus- ja Toiduametile ühise avalduse, milles on märgitud kasutada antava püügivõimaluse ulatus. RT I 2020-07-01 1 101072020001 2021-01-01 2 Kui lubatud aastasaak on kehtestatud Läänemerel kastmõrra kaupa, võib ettevõtja talle taotletavaks aastaks määratud kastmõrra püügivõimaluse anda käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt jooksvaks aastaks kasutamiseks teisele ettevõtjale ainult koos lubatud aastasaagiga. Ettevõtja ei või anda kastmõrra püügivõimalust teise ettevõtja kasutusse esimeses lauses sätestatu kohaselt pärast seda, kui ta on selle püügivõimaluse loaga välja võtnud. RT I 2022-11-11 1 111112022001 2022-11-21 2 1)]]> Püügivahendite arvuna Läänemerel või siseveekogudel määratud püügivõimalust ei tohi teisele ettevõtjale kasutada anda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul või kui püügivõimalusi kasutada andvale ettevõtjale on määratud kastmõrra püügivõimalus Läänemerel. RT I 2022-11-11 1 111112022001 2022-11-21 3 Püügivõimaluse kasutada andmine või saamine käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ei mõjuta ettevõtja ajaloolist püügiõigust ning võib toimuda ulatuses, mida ettevõtjal on õigus püügivõimaluse kasutada andmise ajal välja võtta. 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul vastutab kalapüügi nõuetekohasuse ja aruandluse eest püügivõimaluse kasutada saanud ettevõtja. 5 Kui kasutada antud püügivõimaluse alusel püütakse lubatust rohkem kala, antakse püügivõimaluse kasutada saanud ettevõtjale järgmiseks aastaks kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks käesoleva seaduse § 56 lõike 1 kohaselt vähendatud ulatuses. RT I 2022-11-11 1 111112022001 2022-11-21 6 Kui püügivõimaluse kasutada saanud ettevõtjal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud vähendatavat püügivõimalust, vähendatakse selle võrra püügivõimaluse kasutada andnud ettevõtja järgmise aasta püügivõimaluse mahtu. 7 Kui lubatud aastasaak on kehtestatud Läänemerel kastmõrdade kaupa ja kastmõrra püügivõimaluse ning aastas püüda lubatud saagi kasutada saanud ettevõtja ei oma piisavas ulatuses kastmõrra püügivõimalust ja lubatud aastasaaki, siis vähendatakse vastavas ulatuses püügivõimaluse kasutada andnud ettevõtja lubatud aastasaaki nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 2 sätestatu kohaselt. RT I 2022-11-11 1 111112022001 2022-11-21 59 Püügivõimaluse kasutada andmine teise riigi ettevõtjale või saamine teise riigi ettevõtjalt 1 Ettevõtja võib temale taotluses nimetatud aastaks määratud püügivõimaluse, mille eest ta on maksnud kalapüügiõiguse tasu, ning teise riigi ettevõtjalt kasutamiseks saadud püügivõimaluse anda jooksval aastal kasutamiseks teise riigi ettevõtjale või saada püügivõimaluse jooksval aastal kasutamiseks teise riigi ettevõtjalt Põllumajandus- ja Toiduameti nõusolekul. RT I 2020-07-01 1 101072020001 2021-01-01 1 1)]]> Ettevõtja võib jooksval aastal anda teise riigi ettevõtjale kasutamiseks püügivõimaluse, mille ta on saanud kasutamiseks Eesti ettevõtjalt, kui teise riigi ettevõtjale kasutamiseks antav püügivõimalus kehtib merel väljaspool Läänemerd oleva veeala kohta. RT I 2017-11-09 1 109112017001 2018-01-01 2 Püügivõimaluse kasutamiseks vajaliku kalapüügiloa annab Eesti ettevõtjale Põllumajandus- ja Toiduamet, arvestades Euroopa Liidu või asjaomasel veealal kalapüüki reguleeriva rahvusvahelise organisatsiooni kehtestatud nõudeid. RT I 2020-07-01 1 101072020001 2021-01-01 3 Käesoleva paragrahvi alusel püügivõimaluse kasutada andmine või saamine ei mõjuta ettevõtja ajaloolist püügiõigust ning võib toimuda ulatuses, mida ettevõtjal on õigus püügivõimaluse kasutada andmise ajal loa kohaselt välja võtta. 59 1. ]]> Püügivõimaluse kasutada andmine teisele riigile ja kasutada saamine teiselt riigilt 1 Kui käesoleva seaduse § 55 lõikes 3¹ nimetatud tähtpäevaks esitatud taotluste rahuldamise järel jääb veel vabu püügivõimalusi, võib loa andja neid teisele riigile kasutada anda, saades sellelt riigilt vastu püügivõimalusi. 2 Euroopa Liidu poolt määrusega Eestile kehtestatud püügivõimalusi, mida ei jaotata taotlejatele kalapüügiloaga kalaliigi väljapüügimahu piires, võib loa andja teisele riigile kasutada anda, saades sellelt riigilt vastu püügivõimalusi. 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud püügivõimalus jaotatakse käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 ja §-s 53 sätestatud korras. 4 Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud püügivõimaluse taotlemise tähtaja kehtestab määrusega. RT I 2017-06-30 4 130062017004 2017-07-10 60 Ajaloolise püügiõiguse võõrandamine ja ajaloolisest püügiõigusest loobumine 1 Ajaloolist püügiõigust on lubatud võõrandada isikule, kellele tohib anda kalapüügiluba. Väikesaare püsielaniku ajaloolist püügiõigust võib võõrandada ainult sama väikesaare püsielanikule, kes on olnud selle saare püsielanik vähemalt ühe aasta enne ajaloolise püügiõiguse võõrandamise tehingu tegemist, või äriühingule, kelle kõik osanikud, aktsionärid või liikmed on olnud sama väikesaare püsielanikud vähemalt ühe aasta enne ajaloolise püügiõiguse võõrandamise tehingu tegemist. RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 1 1)]]> Kui ettevõtjal või tema kalapüügiloa alusel kala püüdnud kaluril või kalalaeva kaptenil on väärteo või kuriteo eest kehtiv karistus, mida on kohaldatud seoses käesoleva seaduse § 71¹ lõikes 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumisega, ei või ettevõtja temale kuuluvat ajaloolist püügiõigust võõrandada tulumaksuseaduse §-s 8 nimetatud temaga seotud isikule. RT I 2022-11-11 1 111112022001 2022-11-21 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Tehingudokumendis peab olema kirjas võõrandatava püügiõiguse ulatus, selle alus ning püügiõiguse ülemineku aeg. Püügiõiguse üleminek jõustub võõrandamistehingu ärakirja kalapüügiloa andjale üleandmise päeval, kui tehingus ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 3 Käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud ajaloolisest püügiõigusest ja selle alusel arvutatud kasutamata püügivõimalusest võib loobuda, esitades kalapüügiloa andjale kirjaliku avalduse. Avalduses peab olema märgitud loovutatava püügiõiguse ulatus või püügivõimaluse maht. Kui ajaloolisest püügiõigusest ja püügivõimalusest loobutakse toetuse saamise eesmärgil, loetakse isik püügiõigusest ja püügivõimalusest loobunuks toetusetaotluse rahuldamise päevast arvates. Kui toetusetaotlust ei rahuldata, loetakse ajaloolisest püügiõigusest ja püügivõimalusest loobumise avaldus tagasivõetuks. 4 Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel loovutatud ajaloolise püügivõimaluse jaotamisel kohaldatakse täiendavalt avanenud püügivõimaluse jaotamise kohta sätestatut. 4 Kalapüügi arvestus 61 Kalapüügiga seotud andmete esitamine 1 Kutselise kalapüügi loa alusel kala püüdev või veetaimi koguv isik esitab püügi-, kogumis-, ümberlaadimis- või lossimisandmed või muud nende töödega seotud andmed. 2 Kui harrastuskalapüük toimub kalastuskaardi alusel, siis otsustab valdkonna eest vastutav minister kalavarude seisundist lähtudes harrastuskalapüügi andmete esitamise vajalikkuse. 2 1)]]> võib määrusega kehtestada nõude esitada harrastuskalapüügi andmed ja andmekoosseisu, kui nende esitamise vajadus tuleneb Euroopa Liidu õigusaktist. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 3 Kui kutselisel kalapüügil ja kalastuskaardi alusel toimuval harrastuskalapüügil satub kalapüünisesse imetajaid ja linde, siis esitatakse nende kohta asjakohased andmed. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 4 Kala ja veetaime esmakokkuostja esitab kala ja veetaime esmakokkuostu andmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 62 kohaselt. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 5 Kehtetu - RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 6 Merel kala vastuvõtva, transportiva või töötleva laeva kapten esitab andmed kala vastuvõtmise, töötlemise, transportimise või lossimise kohta. 7 Enne esmamüüki toimuva kala üleandmise, ladustamise või transportimise andmed esitatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 66 ja 68 kohaselt. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 8 Kehtetu - RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 8 1)]]> võib määrusega kehtestada nõude esitada kalapüügiga seotud andmed Põllumajandus- ja Toiduametile üksnes elektrooniliselt ka nendel juhtudel, kui see ei ole Euroopa Liidu õigusaktiga nõutud. RT I 2022-11-11 1 111112022001 2022-11-21 9 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3, 4, 6 ja 7 nimetatud andmete esitamise nõuded, viisi ja tähtajad, andmete saaja ja vajaduse korral ka esitaja kehtestab määrusega. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 10 Kehtetu - RT I 2017-06-30 4 130062017004 2018-01-01 11 Käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud nõuded kalapüügi ja sellega seonduvate muude andmete esitamise kohta laienevad eraomandis oleva veekogu omanikule ja Eesti lipu all sõitvale laevale, olenemata püügikohast. 12 Harrastuskalapüügi andmete esitamise nõuded, vormi ning tähtaja kehtestab määrusega. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 13 Merel kala püüdva, vastuvõtva, transportiva või töötleva kalalaeva kapten teavitab Keskkonnaametit laeva sadamasse tulekust ning pardal olevast kalakogusest. RT I 2020-07-10 2 110072020002 2021-01-01 14 Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud teate esitamise aja, nõuded ning andmekoosseisu kehtestab määrusega. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 15 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3, 4, 6 ja 7 nimetatud andmete arvestust korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet ning lõigetes 2, 2¹ ja 3 nimetatud andmete arvestust korraldab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 16 Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/2196, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses vetele ja kalavarudele juurdepääsu, kalanduse kontrolli, järelevalve, inspektsiooni ja jõustamise, kvootide ja püügikoormuse vähendamise, andmete ja teabega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011 (ELT L, 2025/2196, 12.11.2025), artikli 28 lõike 2 punktis b nimetatud ümberarvestustegurid kehtestab määrusega. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 61 1. ]]> Lossitava kala kaalumine 1 Kala kaalutakse lossimisel. 2 Kaalumisel kasutatakse mõõteseaduse kohaselt taadeldud kaalu. 3 võib lubada osalist kala kaalumist lossimisel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 60 lõikes 1 nimetatud juhul. 4 võib lubada kala kaalumist pärast lossimiskohast transportimist nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 61 lõikes 1 nimetatud juhul. 5 Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhul kehtestab kala kaalumise täiendavad nõuded ja kala kaalumise metoodika määrusega. RT I 2017-06-30 4 130062017004 2018-01-01 6 Riikliku järelevalve ja süüteomenetluse käigus saadud kaalumise tulemused kalaliikide kaupa peab kalur, kapten või tema esindaja esitama Põllumajandus- ja Toiduametile või korrigeerima juba esitatud andmeid. RT I 2022-11-11 1 111112022001 2022-11-21 62 Andmete avalikustamine Andmed ettevõtjale kalendriaastaks määratud püügivõimaluse ja selle kasutamise ning tegeliku väljapüügi kohta on avalikud. Põllumajandus- ja Toiduamet avalikustab oma veebilehel iga kvartali esimese kuu jooksul möödunud kvartalis kutselise kalapüügiga tegelenud Eesti ettevõtjate nimed ning andmed neile kalendriaastaks määratud ja kasutatud püügivõimaluse ning tegelikult väljapüütud kalakoguse kohta veealade, maakondade ja püsiasustusega väikesaarte kaupa. RT I 2020-07-01 1 101072020001 2021-01-01 5 Järelevalve, tõsised rikkumised ja kahju hüvitamine 63 Riikliku järelevalve teostamine 1 Riiklikku järelevalvet Euroopa Liidu õigusaktide ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet (edaspidi ka korrakaitseorgan). RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 Keskkonnaamet võib teostada järelevalvet kalapüüki reguleerivate õigusaktide nõuete ja kalapüügiloaga määratud tingimuste täitmise üle ka väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 74–95 kohaselt. Sellisel juhul kohaldatakse korrakaitseseadusest tulenevaid üld- ja erimeetmeid sedavõrd, kuivõrd seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid või rahvusvahelised lepingud. RT I 2020-07-10 2 110072020002 2021-01-01 3 Riiklikku järelevalvet kalapüüki reguleerivate õigusaktide nõuete ja kalapüügiloaga määratud tingimuste täitmise üle võivad teostada ka Euroopa Liidu, väljaspool Eesti jurisdiktsiooni oleval veealal rannikuriigi või kalapüüki reguleeriva organisatsiooni inspektorid, kui see on ette nähtud Euroopa Liidu õigusaktides või rahvusvahelistes lepingutes. 64 Riikliku järelevalve teostamiseks lubatud erimeetmed Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 44, 45, 46, 47, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 65 Riikliku järelevalve erisused 1 Keskkonnaamet võib: RT I 2020-07-10 2 110072020002 2021-01-01 1 teostada püügile asetatud püügivahendite läbivaatust ilma korrakaitseseaduse § 49 lõikes 2 nimetatud isikute juuresolekuta; 2 eemaldada korrakaitseseaduse §-s 52 sätestatud korras paiknemiskohast ja võtta vallasasjana hoiule koos kalaga kalapüügivahendi, mis peab olema õigusakti kohaselt selle omaniku kindlakstegemist võimaldaval viisil märgistatud, kuid millel märgistus puudub või mis ei võimalda kuuluvust tuvastada; 3 suunata kalalaeva sadamasse, kui see on vajalik käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 sätestatud korrarikkumise kõrvaldamiseks või sellise korrarikkumise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 Tähistatud kinnisasjale võib Keskkonnaamet lisaks korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatule vahetut sundi kohaldamata siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta, kui: RT I 2020-07-10 2 110072020002 2021-01-01 1 see on vajalik olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ja nimetatud isikute kaasamisega kaasneks viivitus, mis seaks ohtu meetme kohaldamise eesmärgi saavutamise; 2 valdusesse sisenemise eesmärk on läbipääsu tagamine teisele kinnisasjale või veekogule. 3 Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud alusel valdusesse sisenemisest ei pea Keskkonnaamet hiljem valdajat teavitama, kui pärast sisenemist ei teostatud valduses järelevalve- või süüteomenetluse toiminguid. RT I 2020-07-10 2 110072020002 2021-01-01 4 Kui laeva kapten ei luba väljaspool Eesti jurisdiktsiooni jääval veealal nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 80 alusel nõuetekohaselt volitatud inspektoril pardale minna ja inspekteerida, annab korrakaitseorgan kaptenile korralduse, et ta seda viivitamata võimaldaks, välja arvatud olukorras, kus mereohutuse üldtunnustatud rahvusvaheliste eeskirjade, menetluste või tavade kohaselt on vaja pardaleminekut ja inspekteerimist edasi lükata. Kui laeva kapten seda korraldust ei täida, peatatakse laeva kalalaevatunnistuse kehtivus. 5 Keskkonnaameti ametiisik võib järelevalve teostamise eesmärgil viibida ja liikuda sõidukiga, sealhulgas maastikusõidukiga või ujuvvahendiga, maa- või veealal, kus viibimine ja liikumine on keskkonnakaitse eesmärgil õigusaktiga keelatud või piiratud. RT I 2020-07-10 2 110072020002 2021-01-01 65 1. ]]> Kontrolltehing 1 Kui käesoleva seaduse §-des 64 ja 65 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamisega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud teostada järelevalvet § 10 lõikes 6 ja lõike 8 punktides 1–4 sätestatud võõrandamise nõuete täitmise üle, kuid see on vajalik olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, võib Keskkonnaamet riikliku järelevalve erimeetmena teha kontrolltehingu. Kontrolltehingu tegemise otsustab Keskkonnaameti peadirektor või tema volitatud ametiisik. 2 Kontrolltehing on tsiviilõigusliku müügilepingu või muu võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming, mille tegemise eesmärk on kontrollida õigusaktiga kehtestatud nõuetest kinnipidamist. 3 Kontrolltehingut tegev ametiisik võib varjata selle isiku, kelle suhtes kontrolltehing tehakse, ja teiste isikute eest tehingu tegemise eesmärki. Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust enne, kui kontrolltehingu tegemise eesmärk on saavutatud. Kui kontrolltehingut tehakse sidevahendi abil, võib Keskkonnaameti ametiisik kasutada selliseid elektroonilisi kontaktandmeid, mida ei saa seostada tema ametiülesannete täitmisega. 4 Kontrolltehingu tegemisel ei või teha jälitustoimingut, kihutada isikut süüteo toimepanemisele, samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut, teeselda juriidilist isikut, kasutada variisikut ega konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-de 7⁵¹ ja 7⁵⁴–7⁵⁷ tähenduses. 5 Keskkonnaamet teavitab isikut, kelle suhtes tehti kontrolltehing, viivitamata pärast kontrolltehingu tegemise eesmärgi saavutamist sellest, et tema suhtes kohaldati kontrolltehingut. Keskkonnaamet võib kirjaliku põhjendatud otsusega lükata isiku, kelle suhtes tehti kontrolltehing, teavitamise edasi, kui see on vältimatult vajalik sama isiku tegevusega seotud järelevalve jätkamiseks või teiste isikute poolt niisuguste tehingute tegemisele esitatud nõuete järgimise kontrollimiseks. Selle isiku teavitamist, kelle suhtes kontrolltehing tehti, ei või edasi lükata rohkem kui kolm kuud tehingu tegemise päevast arvates. 6 Kontrolltehingu tegemine protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras. 7 Kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 66 Vahetu sunni kasutamine 1 Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja teenistusrelvi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. 2 Keskkonnaameti erivahendid on käerauad. 3 Keskkonnaameti teenistusrelvad on tulirelv, gaasirelv ja külmrelv. RT I 2026-05-12 2 112052026002 2026-07-01 67 Sunniraha ülemmäär Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot. 68 Vaatlejad 1 võib määrata, millises kalapüügipiirkonnas või millise kalaliigi püügil peab Eesti lipudokumenti omav kalalaev võtma pardale vaatleja. Vaatleja võetakse pardale enne püügi alustamist. 2 Vaatlejale esitatavad nõuded ja ülesanded kehtestab määrusega. 3 Vaatleja peab vastama meresõiduohutuse seaduse § 26 lõike 7 alusel kehtestatud tervisenõuetele ning tal peab olema sellekohane tervisetõend. 4 Vaatleja kogutud andmete esitamise korra ja vormi kehtestab määrusega. 5 Kui rahvusvahelistest lepingutest või Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt ei ole nõutud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud piirkonnas või kalaliikide püügil vaatleja viibimist kõikidel laevadel või kogu püügil viibimise aja kestel, määrab vaatlejate arvu vähendamise ulatuse ning kehtestab vaatlejate tegevuse ajavahemiku määramise korra määrusega. Vaatlejate tegevuse ajavahemiku lühendamise korral lähtutakse vaatleja laeval viibimise eesmärgist ja eri kalaliike või eri piirkondades püüdvate kalalaevade vahelisest tasakaalust. 6 Keskkonnaamet määrab igaks aastaks laevad ja iga laeva jaoks ajavahemiku, millal vaatleja pardal viibimise kestust vähendatakse, vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 5. Kui ettevõtja või kapten on kalalaeva kasutades pannud viimase kahe aasta jooksul toime käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud rikkumise, siis vaatleja viibimise kestust selle rikkumisega seotud laeval ei vähendata. RT I 2020-07-10 2 110072020002 2021-01-01 69 Asukoha jälgimine ja kalapüügi seirekeskus 1 Merel kalapüügiks kasutatav kalalaev ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüügiks kasutatav mootoriga kalalaev peab olema varustatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 9 sätestatud laevaseireseadmega. 2 Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel jääkatte olemasolul kutseliseks kalapüügiks kasutatav mootoriga sõiduk peab olema varustatud asukoha jälgimise seadmega. 3 võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud seadmete tehnilised nõuded ning seadmete kaudu edastatavate andmete koosseisu ja andmete esitamise nõuded. 4 Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 9a nimetatud Eesti kalapüügi seirekeskus asub Keskkonnaametis. 5 Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 109 nimetatud ülesannet täidab Keskkonnaamet. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 70 GPS-jälgimissüsteem Kehtetu - RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 70 1. ]]> Videovalvesüsteemide kasutamine kalalaevadel 1 Kalalaevade pardal peab olema pilti edastav või salvestav jälgimissüsteem. Nende laevade nimekirja, millel on pilti edastava või salvestava jälgimissüsteemi omamine kohustuslik, kehtestab Euroopa Liidu õigusaktis kehtestatud kriteeriumide alusel või Keskkonnaameti tehtud riskianalüüsi põhjal määrusega. 2 Teabe vastuvõtja on Keskkonnaamet. 3 võib kehtestada täpsustavad riskianalüüsi tegemise tingimused ja korra ning täpsustavad jälgimissüsteemi nõuded, selle paigaldamise nõuded ning andmete säilitamise ja juurdepääsu nõuded. RT I 2022-11-11 1 111112022001 2022-11-21 71 Kalapüüginõuete tõsine rikkumine 1 Kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks: 1 merel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsiseid rikkumisi; 2 muul kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud veealal nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 2 punktides a, c, d ja k ning sama artikli lõike 3 punktis g nimetatud tõsiseid rikkumisi; 3 kaaspüügi tingimuste rikkumist või alamõõdulise kala püüki; 4 keelatud püügiviiside või -vahendite kasutamist; 5 kala ja veetaime päritolu tõendamisega seotud andmete või dokumentide esitamata jätmist, puudumist, võltsimist või võltsitud dokumendi või valeandmete esitamist; 6 loale kantud püügivõimaluse või lubatud aastasaagi ületamist; 7 püügivahendite silmasuuruse kohta esitatavate nõuete rikkumist; 8 kalapüüki keelupiirkonnas; 9 keelu all oleva kalavaru sihtpüüki. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 Harrastuskalapüügil loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks: 1 kalapüüki keeluajal või keelatud kohas; 2 keelatud kalaliigi püüki; 3 kalapüüki keelatud või nõuetele mittevastava püügivahendiga; 4 kalapüügi üle riiklikku järelevalvet teostava inspektori töö takistamist või uurimisega seotud tõendite varjamist, rikkumist või kõrvaldamist; 5 alamõõdulise kala püüki; 6 keelatud püügiviisi kasutamist; 7 kaaspüügi tingimuste rikkumist; 8 merel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 3 punktis h nimetatud tõsist rikkumist. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 71 1. ]]> Kalapüüginõuete korduv tõsine rikkumine 1 Kalapüüginõuete tõsised rikkumised, mille korral kohaldatakse käesoleva seaduse § 56 lõigetes 3 ja 4 sätestatut, on järgmised: 1 keelatud püügiviiside kasutamine; 2 püügipäeviku, lossimisdeklaratsiooni, üleandmisdeklaratsiooni ja püügisertifikaadi võltsimine või selliste valede või kehtetute dokumentide esitamine; 3 kalapüügiloata püük; 4 kalapüük keelupiirkonnas, keelatud perioodil, lubatud püügivõimalust või püügivahendile kehtestatud lubatud aastasaaki eirates; 5 keelu all oleva kalavaru sihtpüük; 6 keelatud püügivahendi kasutamine; 7 inspektori töö takistamine ja uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumise puhul väärteo või kuriteo eest karistuse määramise korral teavitab Keskkonnaamet Põllumajandus- ja Toiduametit ning kutselise kalapüügi loa omanikku, kelle loa alusel toimunud kalapüügil toimepandud rikkumise eest karistus määrati, karistusandmete kandmisest karistusregistrisse, näidates ära karistuse jõustumise aja. RT I 2022-11-11 1 111112022001 2022-11-21 72 Tõsiste rikkumiste punktisüsteem merel RT I 2017-06-30 4 130062017004 2017-07-10 1 Keskkonnaamet määrab kalalaevatunnistuse omanikule, kalalaeva kaptenile ja kalurile käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktis 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumise eest punktid nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 92 sätestatu kohaselt. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud punktid kaotavad kehtivuse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõikes 8 nimetatud tähtaja möödumisel. 3 Keskkonnaamet võib komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2025/1766, millega täiendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009 kalanduse kontrolli, püügitegevuse järelevalve ja inspekteerimise ning jõustamise ja nõuete täitmise eeskirjadega (ELT L, 2025/1766, 12.11.2025), artikli 36 kohaselt kustutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud punktid enne nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõikes 8 nimetatud tähtaja möödumist. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 73 Kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju ning selle hüvitamine 1 Kala- ja veetaimevarule kahju tekitamiseks loetakse: 1 kala püüdmist ja veetaime kogumist ilma nõutava püügiõiguseta; 2 kaaspüügi tingimusi rikkudes sellise kala püüdmist, mille pikkus on väiksem käesoleva seaduse alusel sätestatud alammõõdust; 3 sellise kalaliigi püüdmist, mille püük on käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt keelatud; 4 kaaspüügi tingimusi rikkudes kalapüüki käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud keeluajal ja keelualal; 5 kalapüüki püügivahendit kasutamata või käesolevas seaduses loetlemata ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata vahendiga; 6 kalapüüki käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis püügivahendi või kalalaeva kohta sätestatud nõudeid ja piiranguid eirates; 7 sellise kala müümist, ostmist või käitlemist, mille päritolu ei ole tõendatav, välja arvatud käesoleva seaduse § 13 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel; RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 8 alamõõdulise kala müümist, ostmist või käitlemist, välja arvatud kaaspüügi tingimustel püütud alamõõdulise kala transport ja käesoleva seaduse § 10 lõikes 9 sätestatud erand; 9 harrastuskalapüügil käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt lubatud kala koguse ületamist. RT I 2017-06-30 4 130062017004 2017-07-10 2 Kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju tuleb hüvitada. 3 Kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitamise määrad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul, lähtudes kalaliigi või veetaime ohustatusest, kaitsestaatusest või kuni kümnekordsest turuhinnast, samuti kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vormi kehtestab määrusega. 4 Kahju hüvitamise määr isendi kohta ei või olla väiksem kui 1,30 eurot ega suurem kui 96 eurot. Kahju hüvitamise määr kilogrammi kohta ei või olla väiksem kui 0,64 eurot ega suurem kui 64 eurot, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhtudel. 5 Nende kalaliikide puhul, mida püütakse väljaspool Läänemerd Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla mittekuuluval veealal, on kahju hüvitamise määr kalaliigi lossimiskohas või püügipiirkonnaga piirnevates sadamates kehtiv viiekordne turuhind. 6 Kalavaru kahjustamise korral käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel on kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 või 5 alusel määratud viiekordne määr. Kalavaru kahjustamise korral eriti suures ulatuses on kahju hüvitamise määr kalaliigi isendi või kilogrammi kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 või 5 alusel määratud kümnekordne määr. Kalavaru kahjustamiseks eriti suures ulatuses loetakse püüki elektri, mürk- ja narkootilise aine, tulirelva ning lõhkelaenguga või muul kalade asjatut hukkumist põhjustaval viisil. 7 Kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitise nõuab sisse Keskkonnaamet. Hüvitis kantakse riigieelarvesse. RT I 2020-07-10 2 110072020002 2021-01-01 6 Vastutus 74 Kala müügi, ostu ja käitlemisega seotud nõuete rikkumine 1 Kala müügi, ostu või käitlemise nõuete rikkumise eest või sellise kala müügi, ostu või käitlemise nõuete rikkumise eest, mille päritolu ei ole tõendatav, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kala müügi katse või sellise kala müügi katse, mille päritolu ei ole tõendatav, on karistatav. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 75 Kalapüük loata ja loa nõudeid rikkudes ning merel kalalaevatunnistuse nõudeid rikkudes ja sertifitseerimata mootorivõimsusega kalalaevaga RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 1 Harrastuskalapüügi eest harrastuskalapüügiõigust omamata, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 Kalapüügi eest loata või loa nõudeid rikkudes või kalapüügi eest merel kalalaevatunnistuse nõudeid rikkudes või sertifitseerimata mootorivõimsusega kalalaevaga, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. 76 Asukoha jälgimise seadme, laevaseireseadme ning videovalvesüsteemi paigaldamise nõuete ja andmete esitamise nõuete rikkumine ning nende töö häirimine RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 1 Asukoha jälgimise seadme, laevaseireseadme või videovalvesüsteemi paigaldamise nõuete või andmete esitamise nõuete rikkumise eest või nende töö häirimise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. RT I 2022-11-11 1 111112022001 2022-11-21 77 Kalapüügiga seotud andmete esitamise nõuete rikkumine ja valeandmete esitamine RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 1 Kehtetu - RT I 2017-06-30 4 130062017004 2018-01-01 1 1)]]> Harrastuskalapüügi andmete esitamise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise nõuete rikkumise eest või valeandmete esitamise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toimepandud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. 78 Vaatleja töö takistamine Kehtetu - RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 78 1. ]]> Tõendi varjamine, rikkumine ja kõrvaldamine RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 1 Tõendi varjamise, rikkumise või kõrvaldamise eest riiklikus järelevalvemenetluses või väärteomenetluses, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 trahviühikut. RT I 2022-11-11 1 111112022001 2022-11-21 79 Püütud kala ja veetaime vette tagasi heitmise keelu rikkumine 1 Püütud kala vette tagasi heitmise keelu rikkumise eest harrastuskalapüügil –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 2 Püütud kala või veetaime vette tagasi heitmise keelu rikkumise eest kutselisel kalapüügil, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. 80 Püügivahendite ja veekogus kalade püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendite tähistamise, märgistamise ja asukoha kindlaks määramise nõuete rikkumine 1 Nõuetekohaselt tähistamata või märgistamata püügivahendiga kalapüügi eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot. 3 Nõuetekohaselt tähistamata, märgistamata või kindlaks määramata asukohaga seisevpüünistega kalapüügi eest või nõuetekohaselt tähistamata, märgistamata või kindlaks määramata asukohaga veekogus kalade püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendites kala hoidmise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. 81 Kalapüük püügivahendite kohta esitatud nõudeid rikkudes 1 Kalapüügi eest püügivahendit kasutamata, käesolevas seaduses ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendiga, keelatud vahendiga või viisil, mis põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, või püügivahendite kohta esitatud muude nõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. 82 Elektripüügivahendiga seotud nõuete rikkumine 1 Kala elektriga püüdmise vahendi ebaseadusliku valmistamise, omamise, ladustamise, võõrandamise, transportimise või kasutamise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kala elektriga püüdmise vahendi võõrandamise katse on karistatav. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 83 Eestis looduslikult esinevate kalaliikide veekogusse asustamise nõuete rikkumine 1 Eestis looduslikult esinevate kalaliikide veekogusse asustamise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. 84 Kalapüünise kontrollimise sageduse nõuete rikkumine 1 Kalapüünise kontrollimise sageduse nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 12 800 eurot. 85 Kalapüük ja veekogus kala püügijärgne hoidmine keelatud ajal ja alal ning püüda keelatud kalaliigi isendite ja alamõõdulise kala püük ning püüda lubatud kala koguse ületamine RT I 2017-06-30 4 130062017004 2017-07-10 1 Kalapüügi või veekogus kala püügijärgse hoidmise eest keelatud ajal või alal või püüda keelatud kalaliigi isendite või alamõõdulise kala püüdmise eest kaaspüügi tingimusi rikkudes või harrastuspüügil püüda lubatud kala koguse ületamise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. 86 Kala lossimise, kaalumise, merel ümberlaadimise, pardal hoidmise ja vastuvõtmise nõuete rikkumine RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 1 Kala lossimise, kaalumise, merel ümberlaadimise, pardal hoidmise, vastuvõtmise, töötlemise, mitme laeva ühise püügitegevuse, laeva abistamise või laeva kalapüügil kasutamise nõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. 87 Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud ja arvatavalt tegelenud laeva abistamise ning sellise laeva kalapüügil kasutamise nõuete rikkumine 1 Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud või arvatavalt tegelenud laevade loeteludesse kuuluvate laevade abistamise või nendelt kala ümberlaadimise või ühise püügitegevuse või nende kalapüügil kasutamise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. 88 Impordi, ekspordi ja reekspordi nõuete rikkumine 1 Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklites 4–6, 8, 12, 14–16 ja 21 kehtestatud impordi, ekspordi ja reekspordi nõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 88¹ või 88² sätestatud väärteokoosseis, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. 88 1. ]]> Ühise kalanduspoliitika normide tõsised rikkumised 1 Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 2 või 3 nimetatud tõsise rikkumise toimepanemise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. 2 Sama teo eest, kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus on vähemalt 500 eurot, –karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses kala või veetaime esmakokkuostuhinnale vastavas summas. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kahe- kuni kaheksakordses kala või veetaime esmakokkuostuhinnale vastavas summas. 5 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel on karistatav ka kala müügi katse. 6 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud rahatrahvi määramise ja kala või veetaime väärtuse arvutamise aluseks võetakse käesoleva seaduse § 15 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kala või veetaime esmakokkuostuhind. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 88 2. ]]> Korduvad ühise kalanduspoliitika normide tõsised rikkumised 1 Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 2 või 3 nimetatud tõsise rikkumise vähemalt teistkordse toimepanemise eest kolme aasta jooksul –karistatakse rahatrahviga kuni 4800 eurot. 2 Sama teo eest, kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus on vähemalt 500 eurot, –karistatakse rahatrahviga kahe- kuni kaheksakordses kala või veetaime esmakokkuostuhinnale vastavas summas. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 64 000 eurot. 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kolme- kuni kümnekordses kala või veetaime esmakokkuostuhinnale vastavas summas. 5 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel on karistatav ka kala müügi katse. 6 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud rahatrahvi määramise ja kala või veetaime väärtuse arvutamise aluseks võetakse käesoleva seaduse § 15 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kala või veetaime esmakokkuostuhind. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 89 Menetlus 1 Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet. RT I 2020-07-10 2 110072020002 2021-01-01 2 Käesoleva seaduse §-des 74, 75, 78–82, 84, 85, 88¹ ja 88² nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on ka politseiasutus. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 3 Kohtuväline menetleja või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-des 74, 75, 81–83, 85, 86 ja 88–88² sätestatud väärtegude toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 7 Lõppsätted 90 Rakendussätted 1 Kehtetu - RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 2 Kalapüügiseaduse (RT I 1995, 80, 1384) alusel , välja arvatud § 13⁴ lõike 5 ja § 22 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktid, kehtivad pärast käesoleva seaduse jõustumist kuni nende kehtivuse aja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni niivõrd, kuivõrd nad ei ole vastuolus käesoleva seadusega. 3 Enne käesoleva seaduse jõustumist antud ja käesoleva seadusega kooskõlas olevad kalalaevatunnistused, rannakaluri kutsetunnistused, eripüügiload, elektripüügivahendi tõendid, kalapüügiload ja kalastuskaardid kehtivad nendes märgitud kehtivusaja lõpuni ning harrastuspüügiõigus kuni tähtaja lõpuni. 4 Kehtetu - RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 5 Kehtetu - RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 6 Kui kalalaeva lisamise õigus tekkis 36 kuud kehtiva õigusena ega ole lõppenud selle normi jõustumise päevaks, mis näeb ette kalalaeva lisamise õiguse lõppemise 66 kuu möödumisel, lõpeb see õigus 66 kuu möödumisel kalalaeva registrist kustutamisest arvates. RT I 2026-06-19 1 119062026001 2026-06-29 7 Käesoleva seaduse § 61¹ lõigete 3–5, § 69 lõike 3 ja § 70 lõike 2 alusel enne 2026. aasta 1. maid kehtestatud kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 8 Käesoleva seaduse § 69 lõiget 1 kohaldatakse merel kuni 12 meetri pikkusele kalalaevale alates 2028. aasta 10. jaanuarist. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 9 Käesoleva seaduse § 69 lõiget 1 kohaldatakse merel alla üheksa meetri pikkusele kalalaevale nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõikes 4 sätestatu kohaselt alates 2030. aasta 1. jaanuarist. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 10 Käesoleva seaduse § 73 alusel enne 2027. aasta 1. jaanuari algatatud tsiviilkohtumenetlus kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitise sissenõudmiseks viiakse lõpuni selle ajani kehtinud alustel ja korras. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 11 Käesoleva seaduse §-s 88² sätestatud väärteo korduvuse arvestamisel ei võeta arvesse enne sama paragrahvi jõustumist toime pandud väärtegusid. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 12 2026. aastaks välja antud kaluri kalapüügiluba kehtib selles märgitud kehtivusaja lõpuni. RT I 2026-10-21 1 121102026001 2026-10-31 90 1. ]]> Kalalaevade riikliku registri ümberkorraldamine 1 Käesoleva seaduse enne 2017. aasta 1. detsembrit kehtinud redaktsiooni alusel asutatud kalalaevade riiklik register kujundatakse ümber kutselise kalapüügi registriks. Kalalaevade riiklikku registrisse kantud andmed loetakse kutselise kalapüügi registri andmeteks. 2 Alates 2017. aasta 1. detsembrist lahendab Veterinaar- ja Toiduamet kutselise kalapüügi registrisse kalalaeva kandmise taotluse, mis on esitatud enne 2017. aasta 1. detsembrit. 3 Käesoleva seaduse §-s 35¹ sätestatut ei kohaldata vaba püügivõimsuse suhtes, mis on: 1 vabanenud kalalaeva kustutamisega kalalaevade riiklikust registrist käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel enne 2017. aasta 1. detsembrit; 2 vabanenud kalalaeva kustutamisega kutselise kalapüügi registrist käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel pärast 2017. aasta 1. detsembrit, kui kalalaeva kustutamise taotlus esitati enne 2017. aasta 1. detsembrit. 4 Kalalaevade riikliku registri kalalaevade alajaotusest, kuhu kalalaeva lisada ei võinud, kalalaeva kustutamisega käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel enne 2017. aasta 1. detsembrit tekkinud vaba püügivõimsuse arvel on kalalaeva lisamise õigus kalalaevade riiklikust registrist kustutatud kalalaeva omanikul või valdajal või isikul, kellele kalalaeva lisamise õigus on loovutatud. Nimetatud õigus kehtib 36 kuud laeva kalalaevade riiklikust registrist kustutamisest arvates. 5 Kui kalalaev kustutatakse kalalaevastiku segmendist, kuhu käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt kalalaeva lisada ei või, käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel pärast 2017. aasta 1. detsembrit, kuid kalalaeva kustutamise taotlus on esitatud enne 2017. aasta 1. detsembrit, tekib vaba püügivõimsuse arvel kalalaeva lisamise õigus kutselise kalapüügi registrist kustutatud kalalaeva omanikul või valdajal või isikul, kellele kalalaeva lisamise õigus on loovutatud. Nimetatud õigus kehtib 36 kuud laeva kutselise kalapüügi registrist kustutamisest arvates. 6 Kui õigustatud isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 sätestatud tähtaja jooksul esitanud taotlust uue kalalaeva kandmiseks kutselise kalapüügi registrisse, loetakse kalalaeva lisamise õigus lõppenuks. Kui kalalaeva kutselise kalapüügi registrisse kandmise menetlus ei ole tähtpäevaks lõppenud, lõpeb kalalaeva lisamise õigus kalalaeva kutselise kalapüügi registrisse kandmise menetluse lõppedes. 7 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 sätestatud kalalaeva lisamise õiguse alusel võib kalalaeva kanda ainult sellesse kalalaevastiku segmenti, kuhu kuulus kalalaevade riiklikust registrist või kutselise kalapüügi registrist kustutatud kalalaev. 8 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 sätestatud kalalaeva lisamise õigust on lubatud loovutada kirjaliku kokkuleppega. Loovutamise kokkulepe või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri esitatakse kutselise kalapüügi registri volitatud töötlejale koos kalalaeva registrisse kandmise taotlusega. RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 90 2. ]]> Varem kogutud andmed 1 Käesoleva seaduse § 29¹ lõikes 2 nimetatud andmed, mis on esitatud Keskkonnaministeeriumile enne teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu asutamist ning mille säilitamistähtaeg ei ole möödunud, loetakse teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu andmeteks selle asutamisest arvates. 2 Käesoleva seaduse § 34 lõikes 4 nimetatud andmed, mis on esitatud Maaeluministeeriumile enne 2017. aasta 1. detsembrit ning mille säilitamistähtaeg ei ole möödunud, loetakse alates 2017. aasta 1. detsembrist kutselise kalapüügi registri andmeteks. RT I 2017-11-09 1 109112017001 2017-12-01 90 3. ]]> Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud aastasaak püügivahendi kohta 1 Käesoleva seaduse § 42 lõike 1 teises lauses sätestatut rakendatakse esimest korda 2023. aastaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüügiks antavate kutselise kalapüügi lubade suhtes. 2 kehtestab määrusega Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud aastasaagi püügivahendite arvu piires esimest korda 2023. aastaks. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud aastasaagi püügivahendite arvu piires kehtestamist ei loeta püügivõimaluse esmakordseks kehtestamiseks käesoleva seaduse § 53 tähenduses. 3 Kutselise kalapüügi luba kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel antakse lubatud aastasaagi ja püügivahendite arvu piires esimest korda 2023. aastaks. RT I 2022-11-11 1 111112022001 2022-11-21 90 4. ]]> Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhja- ja pöörinoodaga veealale väljumiste arv 1 Käesoleva seaduse § 42 lõikes 1² sätestatut võib esimest korda rakendada 2026. aasta teiseks poolaastaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhja- ja pöörinoodaga kalapüügiks antavate kutselise kalapüügi lubade suhtes. 2 võib kehtestada määrusega käesoleva seaduse § 47¹ lõike 1 alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhja- ja pöörinoodaga veealale väljumiste arvu esimest korda 2026. aasta teiseks poolaastaks. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel põhja- ja pöörinoodaga veealale väljumiste arvu kehtestamist ei loeta püügivõimaluse esmakordseks kehtestamiseks käesoleva seaduse § 53 tähenduses. 3 Kutselise kalapüügi loa kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel võib anda põhja- ja pöörinoodaga veealale väljumiste arvu piires esimest korda 2026. aasta teiseks poolaastaks. RT I 2026-06-19 1 119062026001 2026-06-29 91 Kalapüügiseaduse muutmine [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 92 § 92. – 93 § 93. [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 94 Seaduse jõustumine 1 Käesolev seadus jõustub 2015. aasta 1. juulil. 2 Käesoleva seaduse § 91 punkt 2 jõustub 2015. aasta 1. septembril. 3 Käesoleva seaduse § 18 lõige 4 ja § 91 punkt 1 jõustuvad 2016. aasta 1. jaanuaril. 4 Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punkt 3 ning lõiked 2 ja 3 jõustuvad 2016. aasta 1. märtsil.