„(2) Käesolevas seaduses reguleeritakse arvestuse pidamist töötute ja tööotsijate üle, tööturuteenuste osutamist, tööturutoetuste maksmist, tööturu vajadustest lähtuva tööhõiveprogrammi koostamist, käesoleva seaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamist ja vastutust käesoleva seaduse rikkumise eest.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 4¹ järgmises sõnastuses:

„§ 4¹. Tööhõiveprogramm

(1) Käesoleva seaduse eesmärgi täitmiseks, tööturupoliitika paindlikumaks ja efektiivsemaks korraldamiseks, käesolevas seaduses sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste arendamiseks ning uute tööturumeetmete väljatöötamiseks, välja arvatud töötutoetuse maksmiseks, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Töötukassa nõukogu poolt heaks kiidetud tähtajalise tööhõiveprogrammi. Töötukassa nõukogu saab tööhõiveprogrammi heaks kiita üksnes siis, kui sotsiaalminister Töötukassa nõukogu liikmena on selle poolt.

(2) Tähtajalise tööhõiveprogrammi projekti koostab Eesti Töötukassa koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Tööhõiveprogrammi koostamisel arvestatakse riiklikke strateegiaid ja arengukavasid, tööturu olukorda, tööturumeetmete arendamise vajadust, töötuskindlustuse seaduses sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali suurust ning tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise mõju analüüse.

(3) Tööhõiveprogrammis kehtestatakse vähemalt:
1) programmi üld- ja alaeesmärgid;
2) programmi ajaline kestus;
3) programmi rahaline maht;
4) programmi raames teostatavad tegevused, sealhulgas osutatavate tööturuteenuste liigid ja maht;
5) tööhõiveprogrammis sätestatud tööturuteenuste osutamise korraldus;
6) programmi raames makstavate tööturutoetuste maht, arvestamise alused ja kord ning tööturutoetuste määrad;
7) programmi elluviimisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord.

(4) Tööhõiveprogrammiga võib:
1) lähtuvalt tööjõu nõudluse ja pakkumise prognoosidest, muutustest tööturu olukorras ja tööturu hetkeolukorrast, töötute ja tööotsijate ning Eesti Töötukassas arvele võtmata töötute üldarvust, tööturuteenuste saamiseks õigustatud isikute võimalusest leida tööd ning vajadusest tööturuteenuste saamiseks, tööandjate vajadustest ja nõuetest töötajate oskustele ja kvalifikatsioonile, tööturu riskirühmade erivajadustest, tööturul hõivatud isikute vajadusest säilitada konkurentsivõime või demograafilisest olukorrast kehtestada tööturuteenuseid, samuti võimaldada tööturuteenuste osutamist käesolevas seaduses sätestatust soodsamatel tingimustel;
2) lähtuvalt tööjõu nõudluse ja pakkumise prognoosidest, muutustest tööturu olukorras ja tööturu hetkeolukorrast, töötute ja tööotsijate üldarvust, töö leidmisel abi vajavate riskirühmade ja töö kaotamise ohus olevate isikute ning tööotsimisel mitteaktiivsete isikute erivajadustest või tööturu hetkeolukorrast tingitud kõrgendatud ohust, et hõivatud isikud võivad töötuks jääda ja pikaajaline töötus võib kasvada, laiendada tööturuteenuste kasutamiseks ja tööturutoetuste saamiseks õigustatud isikute ringi;
3) lähtuvalt Eesti Töötukassa tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vabade vahendite olemasolust, tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise mõjude analüüsist, tööturuteenuseid kasutavate isikute elukohast tingitud erivajadustest, piirkondlikest eripäradest või tööturuteenuste osutamise asukohast kehtestada tööturuteenuste ja -toetuste suurendatud määrad.

(5) Tööhõiveprogrammi viib ellu Eesti Töötukassa.”;

3) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Töötu, tööotsija, tööandja ja muu isik, kellele osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi, on kohustatud viivitamatult teatama Eesti Töötukassale asjaoludest, mis toovad kaasa arveloleku lõpetamise või tööturuteenuste ja -toetuste saamise õiguse lõppemise.”;

4) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

„14) käesoleva seaduse §-s 4¹ sätestatud tööhõiveprogrammiga kehtestatud tööturuteenused.”;

5) paragrahvi 25 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) käesoleva seaduse §-s 4¹ sätestatud tööhõiveprogrammiga kehtestatud tööturutoetused.”;

6) paragrahvi 40 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Töötutoetust rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sihtotstarbelise eraldisena Eesti Töötukassa eelarvesse eraldatud vahenditest.

(2) Tööturuteenuseid ja -toetusi, välja arvatud töötutoetust, rahastatakse töötuskindlustuse seaduses sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist ning riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sihtotstarbelise eraldisena Eesti Töötukassa eelarvesse eraldatud vahenditest.

(3) Käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 6 nimetatud avaliku töö eest makstavat tasu rahastab avaliku töö korraldaja.

(4) Käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 10 nimetatud tööruumide ja -vahendite kohandamise teenuse osutamist rahastatakse 50 protsendi ulatuses käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vahenditest.”;

7) paragrahvi 41 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eesti Töötukassa nõuab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis sätestatud tööturutoetuse või käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktides 3, 5 ja 7–14 ning käesoleva seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis nimetatud tööturuteenuse saaja poolt teadliku valeandmete esitamise või tööturutoetuse või -teenuse saamist mõjutavatest asjaoludest teatamata jätmise korral või käesoleva seaduse § 18 lõikes 7, § 19 lõikes 8 ning § 20 lõikes 5 nimetatud juhtudel tööturutoetuseks alusetult makstud või tööturuteenuste osutamiseks kulunud summad tagasi.”

§ 2. Töötuskindlustuse seaduses (RT I 2001, 59, 359; 18.11.2010, 1) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolev seadus reguleerib hüvitiste määramise ja maksmise tingimusi ning korda töötuks jäämise, koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral, töötuskindlustuse korraldust ning tööturuteenuste ja -toetuste, välja arvatud töötutoetuse finantseerimises osalemist.”;

2) paragrahvi 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse maksmine, kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.”;

3) paragrahvi 28 lõiget 2 täiendatakse punktidega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses:

„2¹) töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest maksetest tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamise ja muutmise ettepaneku tegemine sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele;
2²) tähtajalise tööhõiveprogrammi heaks kiitmine;”;

4) paragrahvi 33 lõiget 3 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses:

„2¹) tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali eelarve;”;

5) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahenditest ning riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest moodustatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital (edaspidi sihtkapital).”;

6) paragrahvi 36 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ nimetatud sihtfonde ja sihtkapitali valitseb töötukassa.”;

7) paragrahvi 37 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) sihtkapitali osaliseks finantseerimiseks.”;

8) paragrahvi 38 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) sihtkapitali osaliseks finantseerimiseks.”;

9) seadust täiendatakse §-ga 38¹ järgmises sõnastuses:

„§ 38¹. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital

(1) Sihtkapitali moodustavad kuni 30 protsenti töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekuvatest kindlustatu töötuskindlustusmaksetest, kuni 30 protsenti koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest tööandja töötuskindlustusmaksetest, riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ning nende paigutamisest saadav investeeringutulu.

(2) Töötukassa nõukogu esitab sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest maksetest sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamiseks vähemalt kord kalendriaastas, hiljemalt käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 sätestatud tähtajaks ja korras.

(3) Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra järgmiseks kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega hiljemalt käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 sätestatud tähtajaks. Sihtkapitali vahendite ebapiisavuse korral võib Vabariigi Valitsus sihtkapitali ülekantavate vahendite määra töötukassa nõukogu ettepanekul muuta.

(4) Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahendeid kasutatakse:
1) tööturuteenuste osutamiseks;
2) tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse maksmiseks;
3) sihtfondi vahendite paigutamisega otseselt seotud tehingukulude ja -tasude katmiseks.”;

10) paragrahvi 39 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„§ 39. Töötukassa tegevused sihtfondi ja sihtkapitali vahendite ebapiisavuse korral

(1) Sihtfondi ja sihtkapitali vahendite ebapiisavuse korral kasutatakse käesolevas seaduses sätestatud hüvitiste väljamaksmiseks, tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse maksmiseks töötukassa reservkapitali vahendeid käesoleva seaduse § 34 lõikes 3 sätestatud korras.”;

11) paragrahvi 52 täiendatakse lõigetega 13–16 järgmises sõnastuses:

„(13) Töötukassal on õigus tööturuteenuste ja -toetuste, välja arvatud töötutoetuse finantseerimiseks kasutada 2011. ja 2012. aastal töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vabu vahendeid. Kasutatud vahendid tagastatakse sihtkapitalist töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi 2015. aasta lõpuks.

(14) Töötukassa nõukogu esitab sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku 2011. aastaks töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest maksetest sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamiseks hiljemalt 2011. aasta 1. märtsiks.

(15) Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra 2011. kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega hiljemalt 2011. aasta 1. maiks.

(16) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud määra kehtestamiseni on töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest maksetest sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 12 protsenti.”

§ 3. Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.